Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused
Vastu võetud 26.05.2005 nr 45
Määrus kehtestatakse «Kiirgusseaduse» (RT I 2004, 26, 173) § 42 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
ambientne ekvivalentdoos H*(d) – ekvivalentdoosi väärtus
ICRU-keras sügavusel d välja suunaga vastassuunalisel raadiusel;
2)
elanikkonna kollektiivne efektiivdoos – näitaja, mis määratakse
järgmiselt:
kus Ei on elanikkonna allrühma i keskmine efektiivdoos ja Ni on elanike arv selles allrühmas. Suurust S võib väljendada ka integraalina:
kus
dE on nende elanike arv, kelle efektiivdoos on vahemikus E ja E+dE;
3)
eriaktiivsuse indeks I – materjali radioaktiivsust iseloomustav
dimensioonitu suurus, mis arvutatakse järgmise valemi järgi:
kus Ci tähendab radionukliidide mõõdetud aktiivsuse
kontsentratsioone (ühikutes Bq/kg) ja Ai on
vastava radionukliidi i kasutusalast sõltuv parameeter (Bq/kg),
mille väärtused on esitatud lisas 1;
4) ICRU-kera –
Rahvusvahelise Kiirgusühikute Komisjoni ehk ICRU (International
Commission on Radiation Units) määratud inimkeha mudel ioniseeriva
kiirguse neeldumise arvutamiseks. ICRU-kera on 30 cm diameetriga
koe-ekvivalentsest materjalist kera, mille tihedus on 1 g/cm3
ja mille koostises on kaaluliselt 76,2% hapnikku, 11,1% süsinikku, 10,1%
vesinikku ja 2,6% lämmastikku;
5) isiku ekvivalentdoos Hp(d)
– ekvivalentdoos kehapinna mingi punkti all paiknevas pehmes koes
sügavusel d (mm). Suure läbitungimisvõimega kiirguse korral valitakse
sügavus d = 10 mm ning nõrga läbitungimisvõimega kiirguse korral naha
jaoks d = 0,07 mm ja silma jaoks d = 3 mm;
6) oodatav kollektiivne
efektiivdoos – mingi sündmuse, otsustuse, avarii või kiirgustegevuse
mingi osa k põhjustatud oodatav kollektiivne efektiivdoos Sk
on näitaja, mida arvutatakse järgmiselt:
kus on k
põhjustatud kollektiivse efektiivdoosi kiirus ajahetkel t.
Kollektiivse efektiivdoosi ühik on inimsiivert (inimSv);
7) oodatav
efektiivdoos E(T) – ajavahemiku T möödumisel
radioaktiivsete ainete sissevõtust hinnatakse oodatavat efektiivdoosi
järgmiselt:
kus t0 on sissevõtu aeg ja E(t) on
efektiivdoos ajahetkel t. Kui ajavahemik T ei ole
määratletud, siis võrdsustatakse ta täiskasvanutel 50 aastaga ja lastel
70 aastaga;
8) oodatav ekvivalentdoos HC(T)
– ajavahemiku T järel pärast radioaktiivsete ainete
sissevõttu hinnatakse järgmiselt:
kus t0 on sissevõtu aeg ja on
ekvivalentdoosi kiirus ajahetkel t koes või elundis C.
Kui ajavahemik T ei ole määratletud, siis võrdsustatakse ta
täiskasvanutel 50 aastaga ja lastel 70 aastaga;
9) radooni
222Rn või torooni 220Rn tütarproduktide α-kiirguse
potentsiaalne energia – radooni või torooni tütarproduktide
radioaktiivse lagunemise käigus kiiratav α-kiirguse koguenergia.
Toroonil 220Rn arvestatakse kogu lagunemisahelat kuni stabiilse
nukliidini 208Pb, radoonil 222Rn arvestatakse lühiealiste
tütarproduktide rühma: 218Po, 214Pb, 214Bi ja 214Po. α-kiirguse
potentsiaalse energia ühikuks on džaul (J), doosi ühik on J h/m3;
10)
radooni ja torooni tütarproduktide efektiivdoosi koefitsient
– efektiivdoosi suurus, mis saadakse α-kiirguse potentsiaalse energia
ühikkontsentratsiooniga radooni või torooni tütarprodukte sisaldava õhu
sissehingamisest 1 tunni jooksul. Radooni ja torooni efektiivdoosi
koefitsiendi ühik on Sv/(J h/m3);
11) tõkestamata
energia lineaarsiire L – suurus, mis iseloomustab ioniseeriva
kiirguse osakese energiakadu aines:
kus dE on energiahulk, mille energiat E omav osake kaotab
vees teepikkuse dl läbimisel;
12) väljutusfaktor f1
– faktor, mis näitab, milline osa sissehingatud radionukliidi kogusest
väljutatakse seedetrakti. Eristatakse kolme erinevatele väljutusfaktori f1
väärtusele vastavat kopsupeetuse tüüpi, mis tähistab radionukliidi
kiiret (F), mõõdukat (M) ja aeglast (S) ärastust kopsust.
2. peatükk
EFEKTIIVDOOSIDE SEIRE
§ 2. Seire olemus
(1) Seire hõlmab radioaktiivsusetasemete seiret ning seireandmete kvaliteedikontrolli, edastamist ja arhiveerimist.
(2) Keskkonnaministeerium korraldab elanikkonna kiirituse seiret ja hindamist keskkonna radioaktiivsuse riikliku seireprogrammi ja Kiirguskeskuse soovituste alusel.
(3) Keskkonna kiirgusseires osalevad laboratooriumid võtavad perioodiliselt, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe aasta jooksul, osa rahvusvahelistest võrdlusharjutustest, et tagada esitatavate andmete vastastikune võrreldavus.
(4) Efektiivdooside seirele ja hindamisele kaasatakse vajaduse korral või «Kiirgusseaduses» sätestatud juhtudel kvalifitseeritud kiirgusekspert.
§ 3. Kiirgustegevusloa omaja kohustused
Kiirgustegevusloa omaja teavitab viivitamatult Kiirguskeskust, kui seire
tulemustest ilmneb, et kiirgustegevusest, radioaktiivsetest heitmetest,
radioaktiivsetest jäätmetest, looduskiiritusega seotud tegevusest ja
muudest asjaoludest või radioloogilistest avariidest põhjustatud:
1)
elanikkonna kollektiivne efektiivdoos on või võib olla suurem kui
1 inimSv aastas;
2) isiku efektiivdoos on või võib olla suurem
kui 0,01 mSv aastas või looduskiiritusega seotud korrektiivtegevuse või
ainult looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivsete jäätmete
lõppladustamise korral isiku efektiivdoos on või võib olla suurem kui
0,3 mSv aastas;
3) ehitusmaterjalide, tänavate ja mänguväljakute
ehitusmaterjalide või täitepinnase eriaktiivsuse indeks I
on või võib olla suurem kui 1.
§ 4. Pidevseire
Pidevseire ehk radioaktiivsustasemete alalise seireprogrammi olemasolu
ja rakendamine on olenevalt seiratavast keskkonnakomponendist:
1)
pidev proovikogumine ja proovide hindamine;
2) pidev proovikogumine
ja proovide perioodiline hindamine;
3) perioodiline proovikogumine ja
proovide perioodiline hindamine;
4) vahetu pidevmõõtmine.
§ 5. Seirevõrgud
(1) Kiirguskeskus määrab seire korraldamiseks kindlaks elanikkonna jaotuse piirkonnas, territooriumi esinduslikud geograafilised piirkonnad ning igale keskkonnakomponendile vastava hõre- ja tiheseirevõrgu.
(2) Hõreseirevõrgu proovivõtukohad on mõõtmiseks suure tundlikkusega mõõteseadmega, mille mõõtepiirkond ja tundlikkus võimaldavad määrata radioaktiivsuse tegelikku taset ja selle taseme muutumist ajas.
(3) Tiheseirevõrgu proovivõtukohad lubavad hinnata radioaktiivsuse tasemete piirkondlikke keskväärtusi. Tiheseirevõrgu mõõteseadmete määramistundlikkus tagab usaldusväärsete üleriigiliste keskväärtuste arvutamise.
(4) Hõreseirevõrgus tehakse mõõtmisi üks kord kuus, tiheseirevõrgus üks kord kvartalis.
§ 6. Seiremõõtmiste liigid ja mõõtmiste sagedus
(1) Seiremõõtmiste liigid on:
1) õhukandeliste osakeste
seire;
2) väliskiirituse seire;
3) radooni ja torooni seire
ruumide õhus;
4) pinnavee seire;
5) joogi- ja tarbevee seire;
6)
radooni ja tema pikaealiste tütarproduktide seire joogivees;
7)
pinnase seire;
8) piima seire;
9) segutoidu seire.
(2) Seiremõõtmiste teostamise sagedus on:
1) õhukandeliste
osakeste ja väliskiirituse seirel pidev;
2) piima ja segutoidu
seirel vähemalt üks kord kvartalis;
3) pinnase, pinnavee,
joogi- ja tarbevee, radooni ja tema pikaealiste tütarproduktide seirel
joogivees vähemalt üks kord aastas;
4) radooni ja torooni
seirel ruumide õhus vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
§ 7. Seires kasutatavad näitajad
(1) Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside hindamiseks ning kiirgusohutushinnangu tarvis tehakse väliskiirguse seiret ja radionukliidide sissevõtu seiret.
(2) Väliskiirguse seires kasutatakse järgmisi näitajaid:
1)
isikuseires isiku ekvivalentdoos Hp(d);
2) maa-ala seires
ambientne ekvivalentdoos H*(d);
3) keskkonna radioaktiivsuse,
kiirgustegevuse, radioloogilise avarii, selle tagajärgede ning varasema
kiirgustegevuse tagajärgede seires keskkonnas olevate ning sinna
sattunud radioaktiivsete saasteainete aktiivsuse kontsentratsiooni aja-
ja ruumijaotusi õhus, vees ja pinnases ning loomatoidus, inimese
toiduainetes ja joogivees, vajadusel täiendatult radioaktiivse aine
omaduste ning füüsikalise ja keemilise oleku määramisega.
(3) Radionukliidide sissevõtu seires kasutatakse näitajaid, mis
iseloomustavad:
1) määratud ajavahemikul kiirgustöötaja, elaniku või
elanikkonna vaatlusrühma sissehingatud ja sissesöödud radionukliidide
aktiivsust või aktiivsuse kontsentratsiooni või vajaduse korral
füüsilist ja keemilist olekut;
2) radooni ja torooni seirel
radooni ja torooni või nende tütarproduktide aktiivsuse
kontsentratsiooni õhus ja vees.
§ 8. Seireandmete esitamine
(1) Seires osalevad laboratooriumid esitavad Kiirguskeskusele kõik kalendriaasta seireandmed hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks. Seireandmete koosseisus märgitakse kasutatud meetodite määramistundlikkus ja seireprogrammis arvesse võetud määramatused.
(2) Kiirguskeskus korraldab seireandmete hindamist ja edastab kõik andmed kohe pärast nende tunnustamist Euroopa Komisjonile. Kõik kalendriaasta andmed ja riigi seirearuanne edastatakse Euroopa Komisjonile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks.
3. peatükk
NÕUDED SEIRE ANDMETELE
§ 9. Nõuded proovikogumise ja mõõteandmete kirjetele
(1) Proovikogumise andmed sisaldavad:
1) proovi iseloomustust;
2)
proovi liiki;
3) proovi töötlemise kirjeldust, kuupäeva ja kellaaega;
4)
proovikogumise kuupäeva, sh alguse ja lõpu kuupäeva;
5)
proovikogumise kellaaega;
6) ajavööndit;
7)
proovikogumise kestust tundides;
8) proovikogumise kohta (sh
kohanimi, geograafiline laius ja pikkus kraadides, minutites ja
minutikümnendikes, vesikond pinnavete korral: jõe, järve, veehoidla või
mere nimi).
(2) Mõõteandmed sisaldavad:
1) laboratooriumi nimetust;
2)
radionukliidi;
3) aparatuuri tüüpi;
4) aktiivsuse
väärtust;
5) määramatust;
6) määramatuse liiki;
7)
väärtuse ühikut;
8) väärtuse liiki;
9)
viitekuupäeva, milleks aktiivsuse väärtus on antud, kui see on
asjakohane;
10) jõevee voolukiirust, kui see on asjakohane;
11)
piima ja joogivee tootmiskiirust, kui see on asjakohane;
12)
aastatoodangut või tarbimist joogivee korral.
§ 10. Kiirgustöötaja efektiivdooside seire
Kiirgustöötaja efektiivdooside seirel esitatakse järgmised andmed:
1)
seireaparatuur, seire korraldamine ja mõõtmiste kvaliteedi tagamine;
2)
keskmiste ja maksimaalsete kiirgusdooside kiirused töökohtadel
väliskiirituse ja, kui see on asjakohane, sisekiirituse kiiritusraja
kaudu;
3) doosikiiruste hindamise meetodid ja mudelid;
4)
doosiandmete salvestamine ja säilitamine;
5) kehtivad
doosipiirmäärad ja tegevustasemed.
§ 11. Keskkonna radioaktiivsuse seire kiirgustegevuskohas
Keskkonna radioaktiivsuse seirel kiirgustegevuskoha lähedal esitatakse
järgmised andmed:
1) väliskiirituse seire;
2) õhu, vee,
pinnase ja toiduahelate radioaktiivsuse seire;
3) proovide liigid ja
proovivõtmise sagedus;
4) seireseadmed ja seirekorraldus
normaal- ja avariiolukorras;
5) seire kvaliteedi tagamine;
6)
seireandmete salvestamine ja säilitamine.
§ 12. Radioaktiivsete heitmete seire ja hindamine normaalolukorras
(1) Õhukandeheitmete ja vedelheitmete seire kohta esitatakse järgmised
andmed:
1) proovikogumine, mõõtmine ja analüüs;
2)
seireaparatuuri ja analüüsi kvaliteedi tagamine;
3)
radioaktiivsete heitmete päritolu, radionukliidne koostis ja
füüsikalis-keemiline esinemisvorm;
4) aastased
vallandatavad kogused, käitlusmeetodid ja vallandusrajad.
(2) Heitmete kiirgusmõju hindamisel inimesele esitatakse järgmised
andmed:
1) õhukandeheitmete kiirgusmõju hindamisel kasutatavad
mudelid ja parameetrid nagu heitmete atmosfääridispersioon, sadenemine
maapinnale ja resuspensioon, toiduahelad, inhalatsioon ja väliskiiritus,
dieet ja kiirituse kestus ning muud modelleerimiseks vajalikud
parameetrid;
2) õhukandeheitmete aktiivsuse kontsentratsioonide ja
efektiivdoosi tasemete hindamisel radionukliidide keskmised aktiivsuse
kontsentratsioonid õhus maapinna lähedal aastas ja kontsentratsioonid
maapinnal rajatise läheduses ning elanike vaatlusrühma, laste ja imikute
efektiivdoosid kõigi oluliste kiiritusradade kaudu;
3)
vedelheitmete kiirgusmõju arvutamiseks kasutatavad mudelid ja
parameetrid nagu heitmete dispersioon vees, levi sadenemise ja
ioonvahetuse kaudu, toiduahelad, merepritsmete inhalatsioon ja
väliskiiritus, dieet ja kiirituse kestus, modelleerimiseks vajalikud
muud parameetrid;
4) vedelheitmete aktiivsuse kontsentratsioonide ja
efektiivdoosi tasemete hindamisel radionukliidide keskmised aktiivsuse
kontsentratsioonid vees aastas, kus nad on suurimad, rajatise läheduses
ning elanike vaatlusrühma, laste ja imikute efektiivdoosid kõigi
oluliste kiiritusradade kaudu.
§ 13. Radioaktiivsete heitmete kiirgusmõju hindamine mitteplaneeritud vallandumiste korral
Näidisavariide kiirgusmõju hindamisel esitatakse:
1) sise-
ja välisavariide ülevaade, mis võivad tekitada radioaktiivsete ainete
vallandumise, analüüsitud avariide nimistu ja kirjeldus koos
põhjendustega nende valikuks;
2) vallandumistel atmosfääri
vallandumiste hindamise lähte-eeldused, kiiritusrajad ja ajakäik,
vabanenud oluliste radionukliidide kogus ja füüsikalis-keemiline
esinemisvorm, atmosfääridispersiooni, pinnasadenemise, resuspensiooni,
toiduahelate ja oluliste kiiritusradade maksimaalsete kiiritustasemete
hindamisel kasutatud mudelid ja parameetrid, radioaktiivsuse
maksimaalsed ajas-integreeritud õhukontsentratsioonid maapinna lähedal
ja maksimaalsed sadenemised maapinnale rajatise lähedal kuiva ja märja
ilmaga, asjakohased maksimaalsed efektiivdoosid täiskasvanutele, lastele
ja imikutele kõigi oluliste kiiritusradade kaudu;
3)
vallandumistel veekeskkonda arvutamise lähte-eeldused, kiiritusrajad ja
ajakäik, vabanenud oluliste radionukliidide kogus ja
füüsikalis-keemiline esinemisvorm, veedispersiooni, sadenemise ja
ioonvahetuse kaudu toimuva levi, toiduahelates levi ja oluliste
kiiritusradade maksimaalsete kiiritustasemete hindamisel kasutatud mudel
ja parameetrid ning asjakohased maksimaalsed efektiivdoosid
täiskasvanutele, lastele ja imikutele kõigi oluliste kiiritusradade
kaudu.
4. peatükk
EFEKTIIVDOOSIDE ARVUTAMINE JA HINDAMINE
§ 14. Efektiivdooside arvutamine ja hindamine
(1) Erineva energiaga ja eri liiki kiirgustest koosnev kiirgusväli jaotatakse doosi hindamiseks kiirgusfaktori WR erinevatele väärtustele vastavateks allkomponentideks. Summaarne ekvivalentdoos arvutatakse allkomponentide WR väärtustega korrutatud osaneeldumisdooside summana:
(2) Kiirgusfaktori WR väärtused eri kiirgusliikide jaoks on esitatud lisas 2.
(3) Eri kudede ja organite korral leitakse summaarne efektiivdoos kui lisas 3 esitatud koefaktoritega WC korrutatud elundite ja kudede keskmiste ekvivalentdooside HC summa:
(4) Vanuserühma g kuuluva kiirgustöötaja ja elaniku aastane oodatav efektiivdoos arvutatakse ja hinnatakse järgmise valemi alusel:
kus Evälis on väliskiirituse aastane
efektiivdoos, Ji, ing ja Ji, inh
on aasta jooksul sissesöömisel ja sissehingamisel manustatud
radionukliidi i kogus, väljendatuna aktiivsuse ühikutes (Bq).
(5) Kiirgusenergia E pideva jaotuse korral korrutatakse iga neeldumisdoosi element vahemikus E kuni E+dE vastava kiirgusfaktori väärtusega ja tulemused summeeritakse.
§ 15. Efektiivdoosi koefitsiendid
(1) Elaniku soost sõltumata, kasutatakse radionukliidide, radooni ja torooni tütarproduktid välja arvatud, sissesöömise ja sissehingamise elaniku efektiivdoosi arvutamiseks lisades 4 ja 5 esitatud koefitsiente.
(2) Kiirgustöötaja ning 18 aasta vanuse ja vanema praktikandi ja üliõpilase jaoks on radionukliidide, radooni ja torooni tütarproduktid välja arvatud, sissesöömise ja sissehingamise efektiivdoosi koefitsiendid esitatud lisas 6.
(3) Kiirgustöötaja, 18 aasta vanuse ja vanema praktikandi ning üliõpilase ja, kui asjakohane, ka elaniku radionukliidide sissesöömisest oodatava efektiivdoosi koefitsiendi valikuks vajalikud väljutusfaktori f1 väärtused on esitatud lisas 7.
(4) Aurude ja gaaside kujul esinevate radionukliidide sissehingamisest
põhjustatud efektiivdooside hindamisel eristatakse kolme ainete rühma
neile omaste erinevate doosikoefitsientidega:
1) lahustuvad ja
reageerivad gaasid, mille efektiivdoosi koefitsiendid ühikutes Sv/Bq on
esitatud lisas 8;
2) väärisgaasid, välja arvatud radoon ja toroon,
mille efektiivdoosi koefitsiendid ühikutes (Sv/d)/(Bq/m3)
on esitatud lisas 9;
3) radooni ja torooni tütarproduktid, mille
efektiivdoosi koefitsiendid elamutes ja töökohtadel ühikutes Sv/(J h/m3)
on esitatud lisas 10.
(5) Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi koefitsiendi valikul
arvestatakse järgmisi tingimusi:
1) kui radionukliidi
kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori f1
väärtus on teada, kasutatakse määruse lisades 4, 5 ja 6 esitatud
efektiivdoosi koefitsienti;
2) kui kopsupeetuse tüüp ja
väljutusfaktori f1 väärtus ei ole teada, siis
kasutatakse radionukliidi efektiivdoosi koefitsiendi suurimat väärtust.
(6) Keemiliste elementide ja nende ühendite sissehingamisest kiirgustöötaja saadava efektiivdoosi hindamiseks vajalik kopsupeetuse tüüp (F, M või S) ja väljutusfaktori f1 väärtus on esitatud lisas 11.
(7) Lisas 12 on esitatud sissehingamisest saadava elaniku efektiivdoosi hindamiseks vajalikud kopsupeetuse tüübid keemiliste elementide kaupa. Valitud kopsupeetuse tüüpe ja väljutusfaktori f1 väärtusi kasutatakse lisas 5 esitatud sissehingamisel saadava elaniku efektiivdoosi koefitsientide valikuks.
(8) Efektiivdoosi koefitsientide tabuleeritud väärtused arvestavad, et
oodatava efektiivdoosi arvutamise ajavahemik T võrdub
täiskasvanul 50 aastaga ja lapsel 70 aastaga.
Märkus.
Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja
seaduse» § 4 lg 2, Keskkonnaministeeriumi 08.06.2005. a kiri nr
20-1/6263 ja riigisekretäri 10.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505194.)
Minister Villu REILJAN |
Halduse ja õiguse asekantsler kantsleri ülesannetes Uno VEERING |
Lisa 913072 Lisa 1
Lisa 913073 Lisa 2
Lisa 913076 Lisa 3
Lisa 913088 Lisa 4
Lisa 913079 Lisa 5
Lisa 913080 Lisa 6
Lisa 913081 Lisa 7
Lisa 913082 Lisa 8
Lisa 913083 Lisa 9
Lisa 913084 Lisa 10
Lisa 913086 Lisa 11
Lisa 913087 Lisa 12