Teksti suurus:

Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.06.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.01.2009
Avaldamismärge:RT I 2005, 32, 241

Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus

Vastu võetud 06.06.2005 nr 120

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387; 78, 526; 2004, 27, 180; 41, 275 ja 276; 45, 316; 56, 404; 75, 524) § 28 lõike 22 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse kuni 16. juunini 1940. a ning alates 20. augustist 1991. a antud Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide vastavus haridustasemetele ja kõrgharidusastmetele Eesti Vabariigi haridussüsteemis.

(2) Määrusega kehtestatakse enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu (edaspidi NSV Liit) kvalifikatsioonide vastavus haridustasemetele ja kõrgharidusastmetele Eesti Vabariigi haridussüsteemis.

(3) Isikule antud akadeemilise kraadi, diplomi või mõne muu kvalifikatsiooni nimetust kasutatakse originaalis või translitereerituna, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kvalifikatsiooni nimetusele lisatakse vajadusel tõlge ja viide käesoleva määrusega sätestatud vastavale Eesti Vabariigi kvalifikatsioonile, tehes määratud kvalifikatsiooni nimetuse järele märke «(kvalifikatsiooni nimetusele vastav kvalifikatsioon)».

(4) Määrusega ei määrata kvalifikatsiooni vastavust järgmiste NSV Liidus väljaantud haridust tõendavate dokumentide alusel:
1) diplom, mis on välja antud NSV Liidu Siseministeeriumi valitsemisalas oleva kõrgkooli poolt ja mis tõendab kõrgema kutsekvalifikatsiooni andmist;
2) diplom, mis on välja antud kõrgema sõjaväelise õppeasutuse poolt.

§ 2. Kvalifikatsioonide vastavuse määramise ja tunnustamise põhimõtted

(1) Kvalifikatsioonide vastavuse määramisel juhindutakse «Kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni» (RT II 1998, 7, 14) põhimõtetest, selle konventsiooniga seotud dokumentidest ning käesolevast määrusest.

(2) Määruses sätestatud kvalifikatsioonide vastavuse määramise aluseks on haridust tõendavale dokumendile antav hinnang, mis lähtub läbitud õppe eesmärgist ja õigustest, mida õppe läbimine annab isikule tööturul ja õpingute jätkamisel.

(3) Määruses käsitatakse haridust tõendavate dokumentidena dokumente, mida Eesti Vabariik peab oma haridussüsteemi osaks, ja dokumente, mida NSV Liit pidas oma haridussüsteemi osaks.

(4) Paragrahvi 1 lõigete 1 ja 2 tingimustele vastava, kuid määruses nimetamata kvalifikatsiooni, ning § 1 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooni vastavuse kohta hinnangu saamiseks on õigus pöörduda Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskuse poole.

(5) Paragrahvi 1 lõigete 1 ja 2 tingimustele vastava, kuid määruses nimetamata kvalifikatsiooni tunnustamise pädevaks asutuseks on õpingute jätkamisel õppeasutus ja tööle asumise korral tööandja, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

2. peatükk
NSV LIIDU HARIDUSSÜSTEEMIS OMANDATUD KVALIFIKATSIOONIDE VASTAVUS

§ 3. NSV Liidus omandatud kvalifikatsiooni vastavus põhiharidusele

Põhiharidusele vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab kaheksaklassilise kooli lõputunnistus.

§ 4. NSV Liidus omandatud kvalifikatsiooni vastavus keskharidusele

Keskharidusele vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) keskkooli lõputunnistus;
2) diplom kutseõppeasutuse lõpetamise kohta.

§ 5. NSV Liidus omandatud kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile

Magistrikraadile vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni omandamise kohta.

§ 6. NSV Liidus omandatud kvalifikatsiooni vastavus doktorikraadile

Doktorikraadile vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) kandidaadikraadi tõendav diplom Kandidat nauk;
2) doktorikraadi tõendav diplom Doktor nauk.

§ 7. NSV Liidus omandatud kvalifikatsiooni vastavus vabaharidusele

Vabaharidusele vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab partei ja nõukogude ülesehitustöö alast kvalifikatsiooni tõendav diplom.

3. peatükk
EESTI VABARIIGIS OMANDATUD KVALIFIKATSIOONIDE VASTAVUS

§ 8. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus põhiharidusele

Põhiharidusele vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab põhikooli lõputunnistus.

§ 9. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus keskharidusele

Keskharidusele vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) keskkooli lõputunnistus;
2) gümnaasiumi lõputunnistus;
3) lõputunnistus põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta;
4) lõputunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta;
5) lõputunnistus kutse- ja keskhariduse omandamise kohta;
6) lõputunnistus või diplom põhiharidusel põhineva keskerihariduse omandamise kohta.

§ 10. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus rakenduskõrgharidusele

Rakenduskõrgharidusele vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) kutsekõrghariduse diplom;
2) diplomiõppe diplom;
3) rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendav diplom.

§ 11. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus bakalaureusekraadile

Bakalaureusekraadile vastavaks loetakse kvalifikatsioon, mida tõendab 3-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel või 4-aastase nominaalkestusega ja pärast 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom.

§ 12. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile

(1) Magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom;
2) vähemalt 4-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusediplom ilma bakalaureusekraadita;
3) ülikooli kraadita diplom;
4) diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom;
5) kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel;
6) magistridiplom, mis on välja antud pärast 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud magistriõppe õppekava läbimisel;
7) magistridiplom, mis on välja antud vähemalt 5-aastase nominaalkestusega bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe õppekava läbimisel.

(2) Magistrikraad on teadus- või kutsekraad, kui ta on omandatud enne 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppekava läbimisel. Sellist magistrikraadi kui teadus- või kutsekraadi kvalifikatsiooni arvestab õppeasutus ja tööandja kui magistrikraadi ja doktorikraadi vahel olevat kvalifikatsiooni.

(3) Isiku magistriõpinguid ning magistritööd, mis on kas sooritatud või kaitstud enne 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud magistriõppe õppekava läbimisel, võib õppeasutus arvestada doktoriõppe õppekava täitmise osana «Ülikooliseaduses» (RT I 1995, 12, 119; 2003, 33, 206; 58, 387; 2004, 5, õiend; 45, 316; 53, õiend; 56, 404; 2005, 13, 65; 29, 215) sätestatud tingimustel ja korras.

§ 13. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus doktorikraadile

Doktorikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab doktoriõppe õppekava läbimisel väljaantud doktorikraadi tõendav diplom.

4. peatükk
ÜLDKESKHARIDUSEL PÕHINEVA KESKERIHARIDUSE OMANDANUD ISIKU KVALIFIKATSIOONI VASTAVUS

§ 14. Üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse omandanud isiku kvalifikatsiooni vastavus

(1) Üldkeskharidusel põhinev keskeriharidus loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks.

(2) Õppeasutus võib õigusaktides sätestatud korras arvestada isiku üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse omandamisel saavutatud õpitulemusi kõrghariduse esimese astme õppekava täitmisel.

(3) Üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse õppekava, mille nominaalkestus on vähemalt 2 aastat ja 6 kuud, läbinud isikul on õigus kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale.

Peaminister Andrus ANSIP

Haridus- ja teadusminister Mailis REPS

Riigisekretär Heiki LOOT