Teksti suurus:

Ruila looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Ruila looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 06.06.2005 nr 121
RT I 2005, 33, 250
jõustumine 19.06.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
19.03.2010RT I 2010, 13, 7001.04.2010


Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Ruila looduskaitseala kaitse alla võtmine ja selle kaitse-eesmärk

 (1) Ruila looduskaitseala (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla:
 1) Ruila raba ja sealsete sookoosluste, raba- ja soometsade, haruldaste ja kaitsealuste taimeliikide ning nende elupaikade kaitseks;
 2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud kahe liigi, millest üks on ühtlasi I ja teine II kategooria kaitsealune liik, kaitseks;
 3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)2, rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks;
 4) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitseks.

 (2) Kaitseala maa-ala jaotub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

 (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

 (4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 356 hõlmab kaitseala Ruila-Kernu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Harju maakonnas Kernu vallas Pohla, Ruila, Mõnuste ja Allika külas.

 (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas3.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

 (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal on viibimine lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

 (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini, välja arvatud linnujaht.

 (4) Kaitsealal on lubatud kalapüük.

 (5) Kaitsealal on lubatud sõiduki, maastikusõiduki ja ujuvvahendiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning lisaks piiranguvööndis teostatavatel liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.

§ 5. Keelatud tegevus

 (1) Kaitsealal on keelatud telkimine ja lõkke tegemine.

 (2) Kaitsealal on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
 3) väljastada metsamajandamiskava;
 4) kinnitada metsateatist;
 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
 7) anda projekteerimistingimusi;
 8) anda ehitusluba;
 9) korraldada rahvaüritusi.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul metsateatise saamisest arvates metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.

 (2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

 (3) Kui tegevust ei esitata kaitseala valitsejale kooskõlastamiseks või tegevuses ei arvestata kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

 (4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus

 (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud looduslike koosluste säilitamiseks ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks.

 (2) Kaitsealal on Ruila soo sihtkaitsevöönd.

§ 8. Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud:
 1) majandustegevus;
 2) loodusvarade kasutamine;
 3) ehitiste püstitamine.

§ 9. Lubatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
 1) tehispesade rajamine I kategooria kaitsealustele liikidele ning olemasolevate tehispesade korrashoid;
 2) teaduslikult põhjendatud tööd loodusliku veerežiimi taastamiseks;
 3) puu- ja põõsarinde harvendamine siirde- ja madalsookoosluste taastamiseks ja säilitamiseks, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike koosluste, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 11. Piiranguvööndi määratlus

 (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

 (2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
 1) Paatre piiranguvöönd;
 2) Saunjanurga piiranguvöönd.

§ 12. Lubatud tegevus

  Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.

§ 13. Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
 1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, mille puhul tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
 2) ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine;
 3) uue maaparandussüsteemi rajamine;
 4) uute veekogude rajamine;
 5) maavara kaevandamine;
 6) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
 7) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine.

§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsatüüpide ja sookoosluste seisundi ja looduse mitmekesisuse säilitamine.


1EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).

2Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

3Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel ja kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.

Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]

Lisa

/otsingu_soovitused.json