Teksti suurus:

Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kehtestamine

Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 1999, 86, 1078

Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kehtestamine

Vastu võetud 30.04.1999 nr 26

Vastavalt liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459; 1999, 16, 272) paragrahvi 11 lõikele 3 ja Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1996. a määruse nr 99 «Volituste andmine liiklusseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 1996, 26, 531) punkti 3 alapunktile 4 ja võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1994. a määrusega nr 394 kinnitatud «Liikluseeskirja» (RT I 1994, 76--78, 1327; 1995, 52, 842; 53, 853; 1996, 79, 1405; 1997, 51, 828; 1998, 100, 1623), Euroopa Ühenduste Nõukogu 18. juuni 1992. a direktiivi nr 92/53/EMÜ ja 30. juuni 1992. a direktiivi nr 92/61/EMÜ ning Euroopa Liidu Nõukogu 20. detsembri 1996. a direktiivi nr 96/96/EÜ määran:

1. Kinnitada «Sõiduki tehnoülevaatuse eeskiri» ja kehtestada see alates 1. jaanuarist 2000. a.

2. Tunnistada alates 1. jaanuarist 2000. a kehtetuks teede- ja sideministri 27. mai 1996. a määruse nr 26 (RTL 1996, 84, 485) punkt 2.

Minister Toivo JÜRGENSON

Kantsler Ruth MARTIN

Kinnitatud
teede- ja sideministri 30. aprilli 1999. a määrusega nr 26

Sõiduki tehnoülevaatuse eeskiri

I. ÜLDNÕUDED

1. Sõiduki tehnoülevaatuse (edaspidi ülevaatus) eesmärgiks on liiklusele ohutu ja loodushoidliku sõiduki tehnoseisundi tagamine, sõiduki riikliku registreerimistunnistuse andmete kontrollimine ning riikliku autoregistri andmete täpsustamine.

2. Käesolev eeskiri on kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle sõidukid kuuluvad registreerimisele Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses (edaspidi ARK).

3. Sõidukite ülevaatust korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib ARK.

4. Mõisteid tuleb käesolevas eeskirjas mõista nii, nagu alljärgnevalt seletatud:

-- ADR -- «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe»;

-- ARK büroo -- ARK allüksus maakonnas/linnas;

-- bussi «Tempo 100» ülevaatus -- bussi, mille lubatud kiiruseks on 100 km/h, ehituse ja varustuse erinõuetele vastavuse kontrollimine;

-- erakorraline ülevaatus -- kohustuslik ülevaatus sõidukile, mille määrab liiklusjärelevalve korraga määratud liiklusjärelevalvet teostav ametnik pärast liiklust ohustavate rikete avastamist;

-- kontrollkaart -- sõiduki ülevaatusel koostatav dokument, millele märgitakse avastatud vead ja otsus sõiduki tehnoseisundi kohta;

-- korduvülevaatus -- tehnoülevaatuspunkti poolt määratud ülevaatus sõidukile, mille ülevaatusel avastati olulisi rikkeid või puudusi;

-- korraline ülevaatus -- perioodiline sõiduki ülevaatus käesolevas eeskirjas määratud mahus ja sagedusega;

-- «ohutu veoauto» (edaspidi -auto) ja tema haagise ülevaatus -- veoauto heitgaaside ja mürataseme erinormidele ning auto ja haagise kõrgendatud ohutusnõuetele vastavuse kontrollimine;

-- ohtliku veose veo sõiduki (edaspidi ADR-sõiduk) ülevaatus -- sõiduki tehnoseisundi vastavuse kontrollimine «Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskirja» või ADR nõuetele;

-- rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki ülevaatus (edaspidi rahvusvaheline ülevaatus) -- rahvusvahelises liikluses osaleva M2- ja M3-kategooria bussi, N2- ja N3-kategooria veoauto (kandevõimega üle 3,5 t või täismassiga üle 6,0 t) ja O2-, O3- ja O4-kategooria haagise tehnoseisundi nõuetele vastavuse kontrollimine;

-- registreerimiseelne ülevaatus -- sõiduki VIN-koodi (tehasetähise), margi ja mudeli dokumentidele ning nõuetele vastavuse kontrollimine enne tollivormistust ja registreerimist;

-- riiklik autoregister -- mootorsõidukite, nende haagiste ja juhilubade andmepank;

-- sõiduk -- vähemalt 2-rattaline teel liiklemiseks ettenähtud valmistajakiirusega üle 25 km/h liikuv mootorsõiduk või selle haagis, v.a rööbastel liikuvad sõidukid, traktorid ning liikurmasinad.

Sõidukite jaotus kategooriatesse on toodud lisas 1.

Sõidukite jaotus ülevaatuse gruppidesse on toodud lisas 2.

Sealhulgas:

-- uus sõiduk -- sõiduk, mis pärast valmistamist ei ole olnud kasutuses ega kantud Eesti või mõne teise riigi registrisse ja mille valmistamisest on möödunud vähem kui kolm aastat;

-- kasutatud sõiduk -- sõiduk, mis on olnud Eesti või mõne teise riigi registris või mis ei ole varem registreeritud, kuid mille valmistamisest on möödunud kolm või rohkem aastat;

-- tehnoülevaatuspunkt (edaspidi ülevaatuspunkt) -- juriidilisele isikule kuuluvad nõuetekohase varustusega ruumid sõidukite ülevaatuse tegemiseks;

-- tehnonõuded -- sõiduki tehnojärelevalve eeskirjaga kehtestatud nõuded sõidukile, sõiduki osadele ja varustusele;

-- ülevaataja -- nõuetekohase haridusega ja eriväljaõppega töötaja, kes on volitatud kontrollima sõidukite tehnoseisundit;

-- üksikkorras valmistatud sõiduk -- üksikkorras oma tarbeks valmistatud sõiduk.

5. Kõik ARK poolt registreeritud sõidukid kuuluvad korralisele ülevaatusele.

6. Sõiduki võib, sõltumata selle registreerimiskohast, esitada korralisele ja erakorralisele ülevaatusele mis tahes ülevaatuspunkti. Korduvaks ülevaatuseks peab sõiduki esitama samasse ülevaatuspunkti, kus määrati korduvülevaatus.

ADR-sõiduki ülevaatust, rahvusvahelist ülevaatust,-auto ja selle haagise ülevaatust, bussi «Tempo 100» ülevaatust ning autorongi pidurisüsteemi ülevaatust teostatakse ARK poolt selleks määratud ülevaatuspunktides.

Registreerimiseelseks ülevaatuseks peab sõiduki esitama ARK büroole või ARK büroo poolt määratud ülevaatuspunktile.

7. Ülevaatuse tulemusena tuvastatakse sõiduki vastavus või mittevastavus tehnonõuetele ja määratakse, sõltuvalt sõiduki grupist, sõiduki järgmise ülevaatuse kuu ja aasta, mille möödumisel ei loeta sõidukit vastavaks kehtivatele tehnonõuetele.

Kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõiduki kasutamine liikluses ei ole sõiduki tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelatud, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks, sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, ülevaatuspunkti, ARK büroosse ja tagasi garaþeerimiskohta.

8. Käesoleva eeskirja nõuete eirajad võetakse vastutusele õigusaktidega määratud korras.

II. ÜLEVAATUSE KORRALDAMINE

9. Ülevaatuspunktide arvu ja asukoha valikul peab ARK arvestama maakonnas või linnas olevate sõidukite arvu ning paiknemisega.

10. Ülevaatuse korraldamiseks peab ARK valima käesoleva eeskirja nõuetele vastavate juriidiliste isikute hulgast kõige kõrgemat töö ja teeninduse kvaliteeti tagavad usaldusväärsed juriidilised isikud ning sõlmima nendega lepingud ülevaatuse teostamise kohta, määrates kindlaks vastastikused kohustused, ülevaatuse kvaliteedi kontrollimise viisid ja vastutuse.

Nõuded ülevaatuspunktile on toodud käesoleva eeskirja lisas 3 ja nõuded ülevaatajale lisas 4.

Lepingu sõlminud juriidilisele isikule peab ARK väljastama ülevaatuspunkti passi (lisa 5).

III. ÜLEVAATUSELE ESITAMISE TÄHTAJAD

11. Registreerimiseelsele ülevaatusele peab sõiduki esitama enne selle tollivormistust.

12. Korralisele ülevaatusele, rahvusvahelisele ülevaatusele, ADR-sõiduki ülevaatusele, -auto ja tema haagise ülevaatusele peab sõiduki esitama:

12.1. Uued sõidukid:

-- M1-kategooria sõidukid (edaspidi sõiduautod), v.a sõidutaksod, alarmsõidukid ja õppesõidukid; Järgmisel aastal, kui esmaregistreerimisest on möödunud 24 kuud.
-- mootorrattad ja motorollerid;
-- O1-kategooria haagised (edaspidi kerghaagised).

12.2. Kasutatud sõidukid vanusega alla 10 aasta:

-- sõiduautod, v.a sõidutaksod, alarmsõidukid ja õppesõidukid; Üks kord 24-kuulise perioodi jooksul.
-- mootorrattad ja motorollerid;
-- kerghaagised.

12.3. Ülejäänud sõidukid:

-- bussid vanusega mitte üle 10 aasta; Üks kord 12-kuulise perioodi jooksul.
-- sõiduautod vanusega üle 10 aasta;
-- veoautod;
-- sõidutaksod;
-- alarmsõidukid;
-- õppesõidukid;
-- üksikkorras valmistatud sõidukid;
-- haagised, v.a kerghaagised.

12.4. Bussid vanusega üle 10 aasta:

-- hiljemalt 6 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest.

12.5. Rahvusvahelises liikluses osalev sõiduk, ADR-sõiduk ning auto ja tema haagis:

-- hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest.

Punktides 12.1, 12.2 ja 12.3 toodud sõidukite järgmise ülevaatuse kuu määratakse sõiduki riikliku registreerimismärgi viimase numbri järgi järgnevalt:

Riikliku registreerimismärgi viimane number Ülevaatuse kuu
1 märts
2 aprill
3 mai
4 juuni
5 juuli
6 august
7 september
8 oktoober
9 november
0 detsember

Kui sõiduk (v.a haagis) esitatakse korralisele ülevaatusele kolme kuu jooksul enne määratud ülevaatuse aega (vt alltoodud tabel), loetakse sõiduk ülevaatusele esitatuks määratud ajal ja järgmise korralise ülevaatuse aeg määratakse sellest arvates:

Kui sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele varem kui kolm kuud enne määratud ülevaatuse aega, siis uut ülevaatuse aega ei määrata ja jääb kehtima viimati määratud korralise ülevaatuse aeg.

Kui sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele pärast määratud ülevaatuse aega, määratakse järgmise korralise ülevaatuse aeg lähtudes viimasest määratud korralise ülevaatuse ajast.

13. Erakorralisele ülevaatusele suunamine muudab kehtetuks sõidukile määratud korralise ülevaatuse kehtivusaja. Pärast erakorralise ülevaatuse läbimist jääb kehtima varem määratud korralise ülevaatuse aeg.

14. Vastavatele erivedudele suunamisel esitatakse sõiduk eelnevalt rahvusvahelisele ülevaatusele või ADR-sõiduki ülevaatusele.

IV. ÜLEVAATUSEL NÕUTAVAD DOKUMENDID

15. Sõiduki ülevaatuseks peab sõiduki omanik, rentija või kasutaja esitama ülevaatajale järgmised dokumendid:

15.1. Registreerimiseelsel ülevaatusel:

-- sõiduki soetamise seaduslikkust tõendavad dokumendid vastavalt «Mootorsõidukite ja haagiste riikliku registreerimise eeskirjale»;

-- kehtiva liikluskindlustuse poliisi (kui sõiduk toodi ülevaatusele omal käigul);

-- volikirja, kui sõiduki esitaja ei ole selle omanik;

-- valmistajatehase või selle volitatud esindaja sertifikaadi või nende poolt väljastatud kirjaliku tõendi selle kohta, et buss (v.a liigendbuss), mille pikkus on üle 12 m, täidab sõiduki tehnojärelevalve eeskirja lisa 1 grupis 12 koodis 1205 toodud nõudeid pöörderaadiuse kohta.

15.2. Korralisel, korduval, erakorralisel ja rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki ülevaatusel:

-- sõiduki registreerimistunnistuse;

-- kehtiva liikluskindlustuse poliisi;

-- juhitunnistuse;

-- volikirja, kui sõiduki esitaja ei ole omanik või registreerimistunnistusele märgitud kasutaja;

-- eelmise ülevaatuse kontrollkaardi (ainult korduval ülevaatusel);

-- Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või selle volitatud esindaja õiendi (ainult autokraana puhul);

-- erakorralisele ülevaatusele suunamise dokumendi (ainult erakorralisel ülevaatusel).

15.3. Lisaks käesoleva eeskirja punktis 15.2 loetletud dokumentidele peab esitama:

-- esmakordselt rahvusvahelises liikluses kasutusele võetaval enne 1991. a valmistatud bussi ülevaatusel valmistajatehase või selle volitatud esindaja sertifikaadi või nende poolt väljastatud kirjaliku tõendi selle kohta, et mootori heitgaaside kahjulike ainete sisaldus ja bussi müratase vastab sõiduki tehnojärelevalve eeskirja lisade 1 ja 2 grupis 15 koodis 1501 toodud erinõuetele;

-- ADR-sõiduki ülevaatusel Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või selle volitatud esindaja kasutusloa (ainult ohtlike veoste paak- ja paakkonteinerveokite puhul);

-- bussi «Tempo 100» ülevaatusel valmistaja tõendi selle kohta, et buss säilitab juhitavuse kiirusel 100 km/h esiratta rehvi lõhkemisel;

-- -auto ülevaatusel valmistaja poolt väljastatud vormikohase tõendi selle kohta, et veoauto ehitus vastab müra ja heitgaaside osas erinõuetele.

V. ÜLEVAATUSE TÖÖMAHT

16. Registreerimiseelsel ülevaatusel peab kontrollima sõiduki VIN-koodi (tehasetähise) vastavust käesoleva eeskirja punktis 15.1 toodud dokumentidele, kinnitatud tüübile ja kehtivatele nõuetele, ning sõiduki komplektsust ja varustuse olemasolu.

Kasutatud sõiduk tuleb pärast selle esmaregistreerimist esitada korralisele ülevaatusele.

17. Korralisel ülevaatusel peab kontrollima sõiduki tehnoseisundit käesoleva eeskirja lisas 6 toodud mahus.

Sõiduki tehnoseisund ja selle kontrollimise metoodika peavad vastama kehtivatele nõuetele.

18. Kui sõiduk esitatakse korduvale ülevaatusele ühe kuu jooksul pärast korduvülevaatuse määramist, on lubatud piirduda lisas 7 toodud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardil (edaspidi kontrollkaart) toodud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega.

19. Erakorralisel ülevaatusel peab kontrollima sõiduki tehnoseisundit korralise ülevaatuse täies mahus, vastavalt käesoleva eeskirja punktile 17.

20. Rahvusvahelisel ülevaatusel peab kontrollima, lisaks käesoleva eeskirja punktis 17 toodule, sõiduki tehnoseisundi ja varustuse vastavust rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki kohta kehtivatele erinõuetele.

21. ADR-sõiduki ülevaatusel peab kontrollima, lisaks käesoleva eeskirja punktis 17 toodule, veoühiku (veoauto ja haagis, sadulveduk ja poolhaagis) tehnoseisundi, erivarustuse ja tähistuse olemasolu ning vastavust «Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskirjas» või ADR-is toodud erinõuetele.

22. -auto ja tema haagise ülevaatusel peab korralise ülevaatuse läbinud sõidukil kontrollima ehituse ja tehnoseisundi vastavust «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisa 1 grupis 15 koodis 1508 või lisa 2 grupis 15 koodis 1510 toodud erinõuetele.

23. Bussi «Tempo 100» ülevaatusel peab korralise ülevaatuse läbinud bussil kontrollima valmistaja tõendi olemasolu juhitavuse kohta ning bussi ehituse ja tehnoseisundi vastavust «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisades 1 ja 2 grupis 10 koodides 1001--1009 toodud erinõuetele.

VI. ÜLEVAATUSE TULEMUSTE HINDAMINE, OTSUSED JA NENDEST TULENEVAD PIIRANGUD

24. Sõiduki ülevaatuse tulemused peab ülevaatuspunkt kandma kontrollkaardile. Vead tuleb kontrollkaardile märkida alljärgnevalt:

24.1. veerg 1 -- väheohtlikud (VO): tehniliselt lihtsamad vead, mis ei ohusta liiklust vea kõrvaldamiseks vajaliku aja jooksul. Vead on lihtsalt kõrvaldatavad ühe osa või sõlme vahetamise, kinnitamise või lihtsa reguleerimise teel;

24.2. veerg 2 -- ohtlikud vead (OV): tehniliselt keerulised vead, mille kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed ja eriettevalmistusega töötajad, ning liiklus- ja keskkonnaohtlikud vead. Remondi kvaliteedi kontrollimiseks on vajalik korduvülevaatus;

24.3. veerg 3 -- eriti ohtlikud vead (EOV): vead, mille esinemisel ei ole võimalik ohutult remondikohta sõita ka siis, kui ollakse teadlik vea olemasolust.

25. Vastavalt ülevaatusel avastatud vigade iseloomule, ohtlikkusele ja arvule, peab ülevaataja ülevaatuse kontrollkaardile märkima ühe alljärgnevatest otsustest:

25.1. «Tehniliselt korras» -- sõiduki tegelikud andmed vastavad registreerimistunnistusele ja sõidukil ei esine rohkem kui neli väheohtlikku viga (VO). Sõiduki omanik (kasutaja) peab kõrvaldama kontrollkaardile kantud vead esimesel võimalusel. Sõidukit ei pea korduvale ülevaatusele esitama.

25.2. «Ülevaatus katkestatud» -- sõiduki tegelikud andmed ei vasta registreerimistunnistusele; sõiduk on omavoliliselt ümber ehitatud või sõidukile on omavoliliselt paigaldatud lisaseadmeid. Sõiduki ülevaatus teostatakse täies mahus ja kontrollkaardile märgitakse kõik avastatud vead ja puudused.

Dokumendi või tehasetähise võltsingu või võltsimise kahtluse korral peab ülevaatuspunkt sellest kohe teatama politseiprefektuurile ja ARK-le.

Sõiduki omanik (kasutaja) peab pärast ülevaatuse katkestamist esitama sõiduki koos kontrollkaardiga andmete kontrollimiseks ARK büroole. Pärast puuduste kõrvaldamist tuleb sõiduk esitada ülevaatuse katkestuse määranud ülevaatuspunktile ülevaatuse vormistamiseks.

25.3. «Esitada korduvale ülevaatusele» -- sõidukil on viis või enam väheohtlikku viga (VO) ehk kasvõi üks ohtlik viga (OV). Kuni vigade kõrvaldamiseni loetakse sõiduk mittevastavaks kehtivatele nõuetele, kuid erandina võib sellises tehnoseisundis sõidukiga sõita vigade kõrvaldamiseks mööda lühimat teed garaþeerimis- ja remondikohani ning pärast vigade kõrvaldamist mööda lühimat teed ülevaatuspunktini. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart.

25.4. «Omal jõul sõitmiseks kõlbmatu» -- sõidukil esineb kasvõi üks eriti ohtlik viga (EOV). Pärast vigade kõrvaldamist tuleb sõiduk esitada korduvülevaatusele, milleks on lubatud sõita mööda lühimat teed ülevaatuspunktini. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart.

VII. ÜLEVAATUSE VORMISTAMINE JA VÄLJASTATAVAD DOKUMENDID

26. Sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse kohta peab ARK büroo või ülevaatuspunkt koostama registreerimiseelse ülevaatuse akti (lisa 8) ja väljastama:

26.1. Nõuetele vastava uue sõiduki kohta -- registreerimiseelse ülevaatuse akti. Registreerimisel peab ARK büroo tegema registreerimistunnistusele sissekande järgmise korralise ülevaatuse kuu ja aasta kohta, mille kinnitab allkirja ja pitseriga, ning väljastama sõiduki omanikule (kasutajale) ülevaatuse kleebised, 2 tk (haagisele ja mootorrattale -- 1 tk).

26.2. Nõuetele vastava kasutatud sõiduki kohta -- registreerimiseelse ülevaatuse akti.

26.3. Nõuetele mittevastava sõiduki kohta -- registreerimiseelse ülevaatuse akti, millele on märgitud põhjused, miks sõiduk ei kuulu registreerimisele.

27. Sõiduki korralise ja erakorralise ülevaatuse kohta peab ülevaatuspunkt koostama kontrollkaardi ja väljastama:

27.1. Tehniliselt korras sõiduki kohta:

-- kontrollkaardi;

-- ülevaatuse kleebised, 2 (1) tk.

Ülevaatuspunkt peab sõiduki registreerimistunnistusele tegema sissekande järgmise ülevaatuse kuu ja aasta ning kontrollkaardi numbri kohta, mille kinnitab allkirja ja pitseriga.

27.2. Tehniliselt mittekorras sõiduki kohta -- kontrollkaardi, millel on otsus:

27.2.1. «Esitada korduvale ülevaatusele» vastavalt käesoleva eeskirja punktile 25.3.

Ülevaatuspunkt peab sõiduki registreerimistunnistusele tegema sissekande «Korduv» koos ülevaatuse teostamise kuupäevaga ning kinnitama selle allkirja ja pitseriga.

27.2.2. «Omal jõul sõitmiseks kõlbmatu» vastavalt käesoleva eeskirja punktile 25.4.

Ülevaatuspunkt peab sõiduki registreerimistunnistusele tegema sissekande «Sõidukõlbmatu» koos ülevaatuse teostamise kuupäevaga ning kinnitama selle allkirja ja pitseriga.

28. Sõiduki rahvusvahelise ülevaatuse kohta peab tehnoülevaatuspunkt koostama kontrollkaardi ja väljastama:

28.1. Tehniliselt korras sõiduki kohta:

-- kontrollkaardi;

-- rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki tehnoülevaatuse tunnistuse (lisa 9);

-- ülevaatuse kleebised, 2 (1) tk.

28.2. Tehniliselt mittekorras sõiduki kohta -- kontrollkaardi koos otsusega «Esitada korduvale ülevaatusele».

29. ADR-sõiduki ülevaatuse kohta peab tehnoülevaatuspunkt koostama kontrollkaardi ja väljastama:

29.1. Tehniliselt korras sõiduki kohta:

-- kontrollkaardi;

-- sõiduki ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistuse vastavalt «Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskirja» või ADR nõuetele;

-- ülevaatuse kleebised, 2 (1) tk.

29.2. Tehniliselt mittekorras sõiduki kohta -- kontrollkaardi koos otsusega «Esitada korduvale ülevaatusele».

30. -auto ja tema haagise ülevaatuse kohta peab ülevaatuspunkt koostama kontrollkaardid ning märkima nendele sõidukite tehnoseisundi vastavuse erinõuetele. Kontrollkaartide alusel peab ARK väljastama Euroopa Transpordiministrite Konverentsi otsuse vormi kohase sertifikaadi.

31. Bussi «Tempo 100» ülevaatuse kohta peab ülevaatuspunkt koostama ja väljastama vormikohase tunnistuse (lisa 10).

32. Kontrollkaardi kaotamise korral väljastab dublikaatkaardi ainult see ülevaatuspunkt, kus kontrollkaart oli vormistatud.

33. Rikutud ülevaatuse kleebis(t)e asemele peab ülevaatuse teostanud ülevaatuspunkt või ARK büroo väljastama uue(d) ülevaatuse kleebise(d).

34. Sõiduki omaniku vahetumisel peab senine omanik andma uuele omanikule üle ka kontrollkaardi, millele ARK büroo peab tegema sellest tulenevad muudatused.

35. Sõiduki registreerimistunnistuse vahetamisel peab ARK büroo kandma uue registreerimistunnistuse lahtrisse «Tehnoülevaatused» vanal registreerimistunnistusel oleva viimase kehtiva märkuse sõiduki ülevaatuse kohta ja kinnitama selle allkirjaga.

Lisa 1
«Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja» juurde

Sõiduki kategooriad

Sõidukid jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

M-kategooria -- vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks (sõiduauto ja buss);

N-kategooria -- vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks (veoauto).

M- ja N-kategooria sõidukite üldistav nimetus on auto;

L-kategooria -- mootorsõidukid, millel on vähem kui neli ratast (mopeedid ja mootorrattad);

O-kategooria -- haagised.

A. M-kategooria sõidukid jaotatakse täismassi ja sõitjate arvu järgi:

M1-kategooria sõiduk (sõiduauto) -- mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks ja milles ei ole üle 9 istekoha (sh juhi koht), kusjuures selle kere võib olla kinnine, lahtine või kombineeritud (osa kerest on kinnine) ja pagasiruumi mõõtmed on väiksemad kui N1-kategooria sõiduki veoseruumi või veokasti vähimad mõõtmed;

M2-kategooria sõiduk (buss) -- mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks, milles on üle üheksa istekoha (sh juhi koht) ja mille täismass ei ületa 5 t;

M3-kategooria sõiduk (buss) -- mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks, milles on üle 9 istekoha (sh juhi koht) ja mille täismass on üle 5 t;

liigendbuss -- M2- või M3-kategooria sõiduk, mille kaks või enam keret on liigendiga ühendatud, võimaldades sõitjatel takistuseta liikuda ühest kerest teise.

M2- ja M3-kategooria sõidukid jaotatakse kereehituse ja sõitjate arvu järgi järgmistesse klassidesse:

A klass -- sõiduk, milles ei ole üle 23 istekoha (sh juhi koht) ja milles on ka seisukohad;

B klass -- sõiduk, milles ei ole üle 23 istekoha (sh juhi koht), milles puuduvad seisukohad;

I klass "linnabuss" -- sõiduk, milles on üle 23 istekoha (sh juhi koht) ja milles on ka seisukohad;

II klass "linnadevaheline buss" -- sõiduk, milles on üle 23 istekoha (sh juhi koht) ja milles on lubatud seista vahekäigus;

III klass "turismibuss" -- sõiduk, milles on üle 23 istekoha (sh juhi koht), milles puuduvad seisukohad.

B. N-kategooria sõidukid jaotatakse:

N1-kategooria sõiduk ­ mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass ei ületa 3,5 t (maastikuautod 2,0 t). Sõitjateruumis ei tohi olla üle 2 istmerea ja sõitjateruum peab olema eraldatud veoseruumist vaheseinaga. Kere võib olla kinnine (furgoon), madel või kombineeritud (osa kerest on kinnine) ja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) kinnise veoseruumi maht on üle 2 m3 ja selle sisekõrgus on üle 1000 mm;

2) kinnise veoseruumi ja veokasti kogupikkus on auto pikiteljel üle 1500 mm;

3) veokasti sisepikkus on auto pikiteljel üle 1500 mm;

4) esimese ja teise istmerea seljatugede vaheline kaugus peab olema vähemalt 650 mm, kuid mitte üle 850 mm.

Märkus: Kinnise kereosa sisekõrgust mõõdetakse 600 mm kaugusel külgseinast ja laiust auto tuuleklaasi alaserva kõrgusel.

Veoseruumi maht saadakse eeltoodud mõõtetulemuste: pikkuse, laiuse ja kõrguse korrutisena.

N2-kategooria sõiduk -- mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 12,0 t;

N3-kategooria sõiduk -- mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 12,0 t.

C. M- ja N-kategooria sõidukid on maastikuautod, mida tähistatakse G tähe lisamisega, kui nad täidavad järgmisi nõudeid:

N1-kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 2,0 t ja M1-kategooria sõiduk, kui neil:

-- vähemalt üks esi- ja üks tagatelg on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada;

-- vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism ja kui see sõiduk, ilma haagiseta, on võimeline ületama 30% tõusu ning rahuldama järgnevast kuuest nõudest vähemalt viit nõuet:

1) pealesõidunurk on vähemalt 25°;

2) eemaldumisnurk on vähemalt 20°;

3) teekumeruse ületusnurk on vähemalt 20°;

4) vähim esisilla kliirens on 180 mm;

5) vähim tagasilla kliirens on 180 mm;

6) vähim kliirens sildadevahelises alas on 200 mm.

N1-kategooria sõiduk, mille täismass on suurem kui 2,0 t või N2-, M2- või M3-kategooria sõiduk, kui tema täismass ei ületa 12,0 t, millel kõik teljed on veoteljed, sh sõiduk, millel ühte veotelgedest on võimalik välja lülitada või sõiduk, mis täidab kolme järgnevat nõuet:

1) vähemalt üks esi- ja üks tagasild on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada;

2) vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism;

3) ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama vähemalt 25% tõusu.

M3-kategooria sõiduk, mille täismass on suurem kui 12,0 t või N3-kategooria sõiduk, millel kõik teljed on veoteljed, sh sõiduk, mille ühte veotelgedest on võimalik välja lülitada või sõiduk, mis täidab kõiki järgnevaid nõudeid:

-- vähemalt pooled ratastest on veorattad;

-- vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism;

-- ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama 25% tõusu ning rahuldama järgnevast kuuest nõudest vähemalt nelja nõuet:

1) pealesõidunurk on vähemalt 25°;

2) eemaldumisnurk on vähemalt 25°;

3) teekumeruse ületusnurk on vähemalt 25°;

4) vähim esitelje kliirens on 250 mm;

5) vähim kliirens sildadevahelises alas on 300 mm;

6) vähim tagatelje kliirens on 250 mm.

D. L-kategooria sõidukid jaotatakse:

L1-kategooria sõiduk (mopeed) -- kaherattaline sõiduk, mille mootori töömaht ei ületa, sisepõlemismootori korral, 50 cm3 ja valmistajakiirus, mistahes mootori korral, ei ületa 50 km/h;

L2-kategooria sõiduk (mopeed) -- mistahes rataste asetusega kolmerattaline sõiduk, mille mootori töömaht ei ületa, sisepõlemismootori korral, 50 cm3 ja valmistajakiirus, mistahes mootori korral, ei ületa 50 km/h.

Siia kuulub ka neljarattaline sõiduk, mille tühimass on alla 350 kg (elektrisõidukitel ei arvestata akude kaalu), valmistajakiirus ei ületa 50 km/h, mootori töömaht ei ületa ottomootori korral 50 cm3 ja teiste mootorite korral netovõimsus ei ületa 4 kW;

L3-kategooria sõiduk (mootorratas) -- kaherattaline sõiduk, mille mootori töömaht ületab, sisepõlemismootori korral, 50 cm3 ja valmistajakiirus, mistahes mootori korral, ületab 50 km/h;

L4-kategooria sõiduk (külghaagisega mootorratas) -- ebasümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline sõiduk, mille mootori töömaht ületab, sisepõlemismootori korral, 50 cm3 ja valmistajakiirus, mistahes mootori korral, ületab 50km/h;

L5-kategooria sõiduk (kolmerattaline mootorratas -- traik) -- sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline sõiduk, mille mootori töömaht ületab, sisepõlemismootori korral, 50 cm3 ja valmistajakiirus, mistahes mootori korral, ületab 50 km/h.

Siia kuulub ka neljarattaline sõiduk, mille tühimass on 350 kg või rohkem, kuid ei ületa 400 kg (kaubaveoks mõeldud sõidukitel 550 kg) ja mootori netovõimsus ei ületa 15 kW. Elektrisõidukitel ei arvestata akude kaalu.

E. O-kategooria sõidukid jaotatakse:

O1-kategooria sõiduk -- haagis, mille täismass ei ületa 0,75 t (kerghaagis). Haagis ei tohi toetuda oma tiisliga vedukauto haakeseadmele suurema koormusega kui 5% oma täismassist;

O2-kategooria sõiduk -- täis-*, kesktelg-** või poolhaagis***, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t;

O3-kategooria sõiduk -- täis-, kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 10,0 t;

O4-kategooria sõiduk -- täis-, kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t.

Märkus: * Täishaagis on vähemalt kaheteljeline haagis. Selle tiislil on liigend, mille tõttu ei kanna tiisel üle vedukauto haakeseadmele haake massist põhjustatud koormust.

** Kesktelghaagis (v.a O1-kategooria haagis) on ühe- või enamateljeline haagis, mille telg või teljed asuvad haagise raskuskeskme läheduses ja selle tiisel on haagise külge kinnitatud jäigalt. Haagis ei tohi toetuda oma tiisliga vedukauto haakeseadmele suurema koormusega kui 10% oma täismassist.

*** Poolhaagis on haagis, mis toetub olulise osaga haagise täismassist vedukauto haakeseadmele.

Lisa 2
«Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja» juurde

Kontrollimisele kuuluvate sõidukite grupid

Grupp 1. Mootorsõidukid reisijate veoks, milles on üle üheksa istekoha (sh juhi koht) -- (M2- ja M3-kategooriad).

Grupp 2. Mootorsõidukid veoste veoks, mille täismass on üle 3500 kg -- (N2- ja N3-kategooriad).

Grupp 3. Haagised ja poolhaagised täismassiga üle 3500 kg -- (O3- ja O4-kategooriad).

Grupp 4. Taksod, alarmsõidukid ja õppesõidukid (sõltumata kategooriast).

Grupp 5. Mootorsõidukid veoste veoks, mille täismass ei ületa 3500 kg, välja arvatud põllumajandustraktorid ja liikurid -- (N1-kategooria).

Grupp 6. Mootorsõidukid reisijate veoks, milles ei ole üle üheksa istekohta (sh juhi koht) -- (M1-kategooria).

Grupp 7. Mootorrattad -- (L3-, L4- ja L5-kategooriad).

Grupp 8. Haagised ja poolhaagised täismassiga mitte üle 3500 kg (O1- ja O2-kategooriad).

Lisa 3
«Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja» juurde

Nõuded sõidukite tehnoülevaatuspunktile

Sõidukite ülevaatuseks kasutatava ruumi mõõtmed peavad olema vastavuses kontrollitavate sõidukite mõõtmetega (pikkus autorongile vähemalt 22 m, veoautole 16 m, sõiduautole 12 m). Veoautode ja autorongide ülevaatuseks määratud ruumi ukseava kõrgus peab olema vähemalt 4,2 m, sõiduautodele vähemalt 2,5 m ja ukseava laius vähemalt 3,0 m.

Mõõteriistade normaalse töö võimaldamiseks peab ruumi temperatuur olema vähemalt +10 °C.

Ruumis peab olema üldventilatsioon ja töökohtadel kohtventilatsioon.

Tehnoülevaatuspunktil peab olema, sõltuvalt ülevaadatavate sõidukite kategooriast, vajalik territoorium nõuetekohase tehnoülevaatuse läbiviimiseks.

Tehnoülevaatuspunkti sisseseade peab võimaldama tehnoülevaatusel nõutavate kontrolloperatsioonide teostamist vastavalt «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisades ettenähtud tehnoloogiale.

Kohustuslikud on järgmised seadmed, vahendid ja mõõteriistad:

1) vaatluskanal koos tõstukiga sõiduki telje koormusest vabastamiseks või küllaldase tõstevõimega sõidukitõstuk sõiduautodele;

2) lõtkutester (sõiduki ratta/telje raputaja), veoautodele nõutav alates 2000. aastast;

3) sõiduki rataste pidurdusjõudude kontrollimise rull- või vaipstend koos telje kaalu anduritega ja protsessori ning printeriga;

4) 4-komponendiline gaasianalüsaator (võimeline mõõtma heitgaasides HC, CO, CO2 ja O2 sisaldust), koos protsessori ja printeriga;

5) suitsususe mõõtur (kiirguse neeldumise põhimõttel) diiselmootorite heitgaasides suitsususe neeldumisteguri määramiseks koos protsessori ja printeriga;

6) seade esilaternate reguleerituse ja valgustugevuse kontrollimiseks;

7) luksmeeter (mõõtepiirkond 200--100 000 lx);

8) valguse neeldumise mõõtur (mõõtepiirkond 100--50%);

9) müramõõtur (mõõtepiirkond 40--120 db);

10) raadiohäirete mõõtur (mõõtepiirkond 0,15--250 MHz). Nõutav alates 2005. aastast;

11) rismus koos indikaatorkellaga;

12) rooli dünamomeeter;

13) rooli vabakäigu mõõtja;

14) nurgamõõtur;

15) manomeeter õhkpidurite kontrollimiseks -- vähemalt 3 tk;

16) mõõdulint (10 m ja 20 m);

17) mõõtjoonlaud (metallist);

18) nihik;

19) stopper;

20) vasar (250 g, varre pikkus vähemalt 500 mm);

21) kang pikkusega 500--700 mm;

22) ultraviolettlamp;

23) kandelamp;

24) luup (suurendus 2--5×);

25) personaalarvuti, mida on võimalik kasutada ARK arvutivõrgus.

Lisa 4
«Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja» juurde

Nõuded sõiduki ülevaatajale

1. Sõiduki tehnoseisundit kontrolliv isik (edaspidi ülevaataja) peab omama kõrg- või keskeriharidust auto või auto-traktori erialal.

2. Ülevaataja peab olema töötanud auto või auto-traktori erialal vähemalt kolm aastat.

3. Ülevaataja peab olema läbinud ARK poolt korraldatud ettevalmistuskursuse ja sooritanud vastava arvestuse.

4. Ülevaataja peab oskama kasutada kõiki käesoleva eeskirja lisas 3 toodud seadmeid ja vahendeid sõiduki tehnoseisundi kontrollimiseks ja sooritama ARK poolt määratud praktika ülevaatuspunktis, mille järel talle väljastatakse vormikohane ülevaataja tunnistus.

5. Ülevaatajal peavad olema juhiload vastavas punktis ülevaadatavate sõidukite juhtimiseks.

6. Ülevaataja peab osalema ARK poolt korraldatavatel ja tema poolt määratud perioodilistel täienduskursustel.

Lisa 5
«Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja» juurde




Lisa 6
«Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja» juurde

Sõidukite kohustuslikule kontrollimisele kuuluvad punktid

Alljärgnevad punktid peavad sisalduma sõiduki kasutuskõlblikkuse testis. Katsetamise käigus saadud tulemused peavad, niipalju kui praktiliselt on võimalik kontrollida, olema võrdsed tehnojärelevalve eeskirja nõuetega.

Sõidukid gruppidest 1, 2, 3, 4, 5 ja 6

1. PIDURISÜSTEEM
1.1. Mehhaaniline seisund ja toimimine
1.1.1. Sõidupiduri pedaali ðarniir
1.1.2. Piduripedaali seisund ja vabakäik
1.1.3. Kompressor või vaakumpump ja paagid
1.1.4. Manomeeter või hoiatusmärgutuli
1.1.5. Käsitsi juhitav piduri juhtklapp/ventiil
1.1.6. Seisupiduri hoova liikumine, piduri lukustus
1.1.7. Piduriklapid/ventiilid (pedaaliga juhitavad, rõhualandajad, regulaatorid)
1.1.8. Haagisepidurite ühendused
1.1.9. Energiavaru survepaak (mahuti)
1.1.10. Pidurivõimendi, piduri peasilinder
1.1.11. Jäigad piduritorud
1.1.12. Elastsed pidurivoolikud
1.1.13. Piduri hõõrdkatted
1.1.14. Piduritrumlid, pidurikettad
1.1.15. Piduritrossid, -vardad, -hoovastik
1.1.16. Piduri tööseadmed (sh vedruakud ja vedelikajami puhul töösilindrid)
1.1.17. Koormuse regulaator
1.1.18. Automaatne kulumise kompensaator
1.1.19. Inertspidur (haagisel)
1.2. Sõidupiduri toimimine ja tõhusus
1.2.1. Toimimine
1.2.2. Tõhusus
1.3. Varupiduri (rikkepiduri) toimimine ja tõhusus (kui on eraldi süsteem)
1.3.1. Toimimine
1.3.2. Tõhusus
1.4. Seisupiduri toimimine ja tõhusus
1.4.1. Toimimine
1.4.2. Tõhusus
1.5. Aeglusti või mootorpiduri toimimine
1.6. Mitteblokeeruvate pidurite (ABS) korrasolek

Sõidukid gruppidest 1, 2 ja 3 Sõidukid gruppidest 4, 5 ja 6
2. ROOLISEADE JA ROOLIRATAS 2. ROOLISEADE
2.1. Mehhaaniline seisund 2.1. Mehhaaniline seisund
2.2. Rooliratas 2.2. Rooli vabakäik
2.3. Rooli vabakäik 2.3. Roolisüsteemi kinnitused
2.4. Rattalaagrid 2.4. Rattalaagrid
3. NÄHTAVUS 3. NÄHTAVUS
3.1. Vaateväli 3.1. Vaateväli
3.2. Klaaside seisund 3.2. Klaaside seisund
3.3. Tahavaatepeeglid 3.3. Tahavaatepeeglid
3.4. Klaasipuhasti 3.4. Klaasipuhasti
3.5. Klaasipesur 3.5. Klaasipesur
4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED 4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED
4.1. Kaug- ja lähituled 4.1. Kaug- ja lähituled
4.1.1. Seisund ja toimimine
4.1.2. Reguleeritus
4.1.3. Lülitid
4.1.4. Optiline tõhusus
4.1.1. Seisund ja toimimine
4.1.2. Reguleeritus
4.1.3. Lülitid
4.1.4. Optiline tõhusus
4.2. Eesmised, külgmised ja tagumised ääretuled 4.2. Valgustusseadmete seisund ja toimimine, värvus ja optiline tõhusus
4.2.1. Seisund ja toimimine 4.2.1. Tagumised ja külgmised ääretuled
4.2.2. Värvus ja optiline tõhusus 4.2.2. Pidurituled
4.2.3. Suunatuled
4.2.4. Tagurdustuled
4.2.5. Udutuled
4.2.6. Numbrituli
4.2.7. Tagumised helkurid
4.2.8. Märgutuled
4.3. Pidurituled
4.3.1. Seisund ja toimimine
4.3.2. Värvus ja valgustugevus
4.4. Suunatuled
4.4.1. Seisund ja toimimine
4.4.2. Värvus ja valgustugevus
4.4.3. Lülitid
4.4.4. Vilkumissagedus
4.5. Eesmised ja tagumised udutuled
4.5.1. Paigaldus
4.5.2. Seisund ja toimimine
4.5.3. Värvus ja optiline tõhusus
4.6. Tagurdustuled
4.6.1. Seisund ja toimimine
4.6.2. Värvus ja optiline tõhusus
4.7. Numbrituli
4.8. Tagumised helkurid -- seisund ja värvus
4.9. Märgutuled
4.10. Elektrilised ühendused veduki ja haagise või poolhaagise vahel
4.11. Elektrijuhtmestik
4.12. Ohutuled
4.12.1. Seisund ja toimimine
4.12.2. Värvus
4.13. Lisakaugtuled
4.14. Aku
5. TELJED, VELJED, REHVID, VEDRUSTUS 5. TELJED, VELJED, REHVID, VEDRUSTUS
5.1. Teljed 5.1. Teljed
5.2. Veljed ja rehvid 5.2. Veljed ja rehvid
5.3. Vedrustus 5.3. Vedrustus
6. ÐASSII JA KERE 6. ÐASSII JA KERE
6.1. Ðassii või raam ja selle kinnitused 6.1. Ðassii või raam ja selle kinnitused
6.1.1. Üldine seisund
6.1.2. Heitgaasitorustik ja summuti
6.1.3. Kütusepaak ja -torud
6.1.4. Tagumise allasõidutõkke mõõtmed ja seisund
6.1.5. Varuratta kandur
6.1.6. Vedukite, haagiste ja poolhaagiste haakeseadmed
6.1.1. Üldine seisund
6.1.2. Heitgaasitorustik ja summuti
6.1.3. Kütusepaak ja -torud
6.1.4. Varuratta kandur
6.1.5. Haakeseadme ohutus (kui see on paigaldatud)
6.2. Kabiin ja kere 6.2. Kere
6.2.1. Üldine seisund
6.2.2. Paigaldus
6.2.3. Uksed ja lukud
6.2.4. Põrand
6.2.5. Juhiiste
6.2.6. Astmelauad
6.2.1. Kere koostisosade seisund
6.2.2. Uksed ja lukud
6.2.3. Juhiiste
7. MUU VARUSTUS 7. MUU VARUSTUS
7.1. Turvavööd ja paigaldus 7.1. Juhiistme paigaldus
7.2. Tulekustuti 7.2. Aku paigaldus
7.3. Kasutamistõkis 7.3. Helisignaal
7.4. Ohukolmnurk 7.4. Ohukolmnurk
7.5. Käsiapteek 7.5. Turvavööd
7.5.1. Paigalduse nõuetekohasus
7.5.2. Komplektsus
7.5.1. Paigaldus
7.5.2. Turvavööde seisund
7.6. Ratta tõkiskingad 7.6. Käsiapteek
7.7. Helisignaal 7.7. Ratta tõkiskingad
7.8. Spidomeeter 7.8. Tulekustuti
7.9. Sõidumeerik:
-- kontrollida paigaldust;
-- kontrollida rehvide andmete vastavust sõidumeeriku plaadil märgitule;
-- kui võimalik, kontrollida manipuleerimist vältivaid plomme.
7.9. Kasutamistõkis
7.10. Kiiruspiirik:
-- kui on võimalik, kontrollida paigaldust;
-- kontrollida kiiruspiiriku kalibreerimise kehtivust;
-- kui võimalik, kontrollida manipuleerimist vältivaid plomme.
8. SAASTED 8. SAASTED
8.1. Müra 8.1. Müra
8.2. Heitgaasid 8.2. Heitgaasid
8.2.1. Diiselmootorid 8.2.1. Diiselmootorid
8.2.2. Ottomootorid (sädesüütega) 8.2.2. Ottomootorid (sädesüütega)
9. KOHUSTUSLIK KONTROLLIDA
ÜHISTRANSPORDI SÕIDUKITEL
9.--
9.1. Varuväljapääs(ud)
9.2. Küttesüsteem (heitgaasid võivad ohtu tekitada)
9.3. Ventilatsioonisüsteem (heitgaasid võivad ohtu tekitada)
9.4. Istmete paigaldus ja kinnitus
9.5. Sisevalgustus
10. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE 10. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE
10.1. Registreerimismärk 10.1. Registreerimismärk
10.2. Tehasetähis/VIN-kood 10.2. Tehasetähis/VIN-kood

Sõidukid grupist 7

1. PIDURISÜSTEEM
1.1. Mehhaaniline seisund
1.1.1. Jalgpiduri pedaali ja käsipiduri hoova ðarniirid
1.1.2. Piduripedaali seisund, -pedaali ja -hoova vabakäik
1.1.10. Piduri peasilinder (ainult vedelikajami korral)
1.1.11. Jäigad piduritorud (ainult vedelikajami korral)
1.1.12. Elastsed pidurivoolikud
1.1.13. Piduri hõõrdkatted
1.1.14. Piduritrumlid, pidurikettad
1.1.15. Piduritrossid, -vardad, -hoovastik
1.1.16. Piduri töösilindrid (ainult vedelikajami korral)
1.1.18. Automaatne kulumise kompensaator (kui on ette nähtud)
1.2. Sõidupidurite toimimine ja tõhusus
1.2.1. Toimimine
1.2.2. Tõhusus
1.4. Seisupiduri toimimine ja tõhusus (L4 ja L5 kategooria mootorrattal)
1.4.1. Toimimine
1.4.2. Tõhusus
1.6. Mitteblokeeruvad pidurid -- ABS (kui on paigaldatud)
2. ROOLISEADE
2.1. Mehhaaniline seisund ja juhtraua mõõtmed
2.2. Rooli vabakäik (käändmikjuhtimise korral)
2.3. Roolisüsteemi kinnitused (lõtk roolikannu laagrites)
3. NÄHTAVUS
3.1. Vaateväli
3.2. Tuuleklaasi või gondli seisund
3.3. Tahavaatepeeglid
3.4. Klaasipuhasti (kinnise kabiini korral)
4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISÜSTEEM
4.1. Kaug- ja lähituled
4.1.1. Seisund ja toimimine
4.1.2. Reguleeritus
4.1.3. Lülitid
4.2. Valgustusseadmete seisund, toimimine, värvus ja optiline tõhusus
4.2.1. Tagumine ääretuli (tagatuli)
4.2.2. Pidurituli (ed)
4.2.3. Suunatuled
4.2.5. Udutuled
4.2.6. Numbrituli
4.2.7. Tagumine helkur
4.2.8. Märgutuled
5. TELJED, VELJED, REHVID, VEDRUSTUS
5.1. Teljed
5.2. Veljed ja rehvid

5.3. Vedrustus
6. RAAM VÕI ÐASSII
6.1. Raam ja selle kinnitused
6.1.1. Üldine seisund (sh tugihark ja/või külghark)
6.1.2. Heitgaasitorustik ja summuti
6.1.3. Kütusepaak ja torustik (voolikud)
6.1.4. Haakeseadme ohutus (kui see on paigaldatud), külghaagise ühendused
7. MUU VARUSTUS
7.1. Juhiistme paigaldus, sõitja jalatoed ja käepidemed
7.2. Aku paigaldus
7.3. Helisignaal
7.4. Ohukolmnurk
( L4 ja L5 kategooria mootorratastel)
7.5. Käsiapteek
8. SAASTED
8.1. Müra
8.2. Heitgaasid

9. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE
9.1. Registreerimismärk
9.2. Tehasetähis/VIN-kood

Sõidukid grupist 8

1. PIDURISÜSTEEM (ainult O2 kategooria haagisel)
1.1. Mehhaaniline seisund
1.1.10. Piduri peasilinder
1.1.11. Jäigad piduritorud
1.1.12. Elastsed pidurivoolikud
1.1.13. Piduri hõõrdkatted
1.1.14. Piduritrumlid, pidurikettad
1.1.15. Piduritrossid, -vardad, -hoovastik
1.1.16. Piduri tööseadmed, töösilindrid
1.2. Inertspiduri toimimine ja tõhusus
1.2.1. Toimimine
1.2.2. Tõhusus
1.4. Seisupiduri toimimine ja tõhusus
1.4.1. Toimimine
1.4.2. Tõhusus
2. TULED, HELKURID JA ELEKTRIJUHTMESTIK
2.2. Valgustusseadmete seisund ja toimimine, värvus ja optiline tõhusus
2.2.1. Tagumised ja külgmised ääretuled
(sh ka eesmised ääretuled, kui haagise laius on üle 1600 mm)
2.2.2. Pidurituled
2.2.3. Suunatuled
2.2.4. Tagurdustuled (kui on paigaldatud)
2.2.5. Udutuled
2.2.6. Numbrituli
2.2.7. Eesmised, külgmised ja tagumised helkurid
3. TELJED, VELJED, REHVID, VEDRUSTUS
3.1. Teljed
3.2. Veljed ja rehvid
3.3. Vedrustus
4. ÐASSII JA KERE
4.1. Ðassii või raam ja selle kinnitused
4.1.1. Üldine seisund
4.1.4. Varuratta kandur
4.1.5. Haakeseadme ohutus (sh kaitsetrossid, -ketid)
4.2. Kere või veokast
4.2.1. Kere või veokasti seisund
4.2.2. Uksed ja lukud, veokasti luukide sulgurid
5. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE
5.1. Registreerimismärk
5.2. Tehasetähis/VIN-kood

Lisa 7
«Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja» juurde

Lisa 8
«Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja» juurde

Lisa 9
«Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja» juurde

Lisa 10
«Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja» juurde

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID