Teksti suurus:

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.08.2005
Avaldamismärge:RT I 2005, 33, 243

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 01.06.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 10. juuni 2005. a otsusega nr 856

§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2003, 31, 195; 2004, 2, 7; 49, 342; 88, 599) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse kogu tekstis asendatakse sõna «riigikaitseosakond» mis tahes käändes sõnadega «Kaitseressursside Amet» vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 lõikes 9, § 41 lõike 5 punktis 2, § 72 lõigetes 1, 3 ja 4 ning § 126 lõike 1 punktis 3, lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad «riigikaitseosakonna juhataja» sõnadega «Kaitseressursside Amet» vastavas käändes;

3) paragrahvi 3 lõikest 8 jäetakse välja sõnad «ja kaitseväeteenistuse tunnistus»;

4) paragrahvi 3 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (10) Kaitseväeteenistuskohustuse täitmata jätmise korral on Kaitseressursside Ametil õigus teha isikule ettekirjutus. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Kaitseressursside Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.»;

5) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «minister» sõnaga «, peadirektor»;

6) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 39. Kaitseressursside Amet kaitseväeteenistuse korraldamisel

(1) Käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks tegutseb Kaitseministeeriumi valitsemisalas Kaitseressursside Amet.

(2) Kaitseressursside Amet korraldab kaitseväekohustuslaste arvelevõtmist ning kutsealuste aja- ja asendusteenistusse kutsumist.

(3) Kaitseressursside Ameti pädevuses on otsustamine järgmistes kutsealust puudutavates küsimustes:
1) kaitseväeteenistuskõlblikkus;
2) ajapikenduse andmine;
3) ajateenistusse kutsumine, kutsumise aeg ja väeosa;
4) kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealuse kutsumine asendusteenistusse, kui ta keeldus kaitseväeteenistusest usulistel või kõlbelistel põhjustel;
5) ajateenistusse kutsumisest vabastamine ja kaitseväekohustuslaste registrist kustutamine vastavalt käesolevale seadusele.

(4) Kaitseressursside Ameti otsusega mittenõustumise korral võib kutsealune esitada vaide kaitseväeteenistuse komisjonile või kaebuse halduskohtule.

(5) Kaitseressursside Ameti töötaja ei või avaldada talle tööalaselt teatavaks saanud kaitseväekohustuslaste, kaitseväelaste, reservväelaste ja eruväelaste veendumusi, majanduslikku, sotsiaalset ja tervislikku seisundit ning muid nende eraelu puudutavaid andmeid.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud Kaitseressursside Ameti otsus tehakse kutsealusele teatavaks käesolevas seaduses sätestatud korras 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(7) Kaitseressursside Ameti otsus kutsealuse ajateenistusse kutsumise, kutsumise aja ja väeosa kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui üks aasta enne ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise päeva, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.»;

8) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

9) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

« § 401. Dokumendi kättetoimetamine

(1) Kaitseressursside Ameti otsus kutsealuse ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise kohta või muud Kaitseressursside Ameti poolt seaduse alusel kaitseväekohustuslaste osas tehtud otsused, saadetud kutsed ja teated (edaspidi dokumendid) antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Kättetoimetamise viisi valib Kaitseressursside Amet.

(2) Kaitseressursside Ameti poolt kättetoimetamise korral antakse dokument kaitseväekohustuslasele üle allkirja vastu teatisel, millele märgitakse ka dokumendi üleandmise aeg, vajaduse korral kellaajalise täpsusega. Dokument loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see on allkirja vastu kätte antud kaitseväekohustuslasega koos elavale vähemalt 18-aastasele perekonnaliikmele.

(3) Kaitseväekohustuslase ajutise äraoleku korral, kui dokumenti ei olnud võimalik Kaitseressursside Ameti poolt kätte anda kaitseväekohustuslasele ega ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud kaitseväekohustuslasega koos elavale isikule, märgib Kaitseressursside Amet dokumendile lisatud teatisele kellaaja ja kuupäeva, millal dokumendi kättetoimetamine ebaõnnestus. Kirjeldatud juhul võib kaitseväekohustuslase dokumendi kätteandmiseks välja kutsuda.

(4) Kaitseväekohustuslasele toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt Kaitseressursside Ametile teatatud aadressil või viimasel Kaitseressursside Ametile teadaoleval aadressil tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Dokument loetakse kaitseväekohustuslasele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud kaitseväekohustuslase aadressil või kui see on talle postiasutuses allkirja vastu üle antud.

(5) Kaitseväekohustuslase soovil saadetakse dokument tema näidatud elektronposti aadressil. Kui dokument toimetatakse kätte elektrooniliselt, on selle adressaadil õigus vajaduse korral nõuda dokumendi hilisemat kättetoimetamist paberil.

(6) Kui kaitseväekohustuslase aadressi kohta puuduvad andmed või kui ta ei ela ega asu registrisse kantud või Kaitseressursside Ametile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või üleriigilise levikuga päevalehes. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks esmakordse avaldamise päevale järgneval päeval.

(7) Välisriigis elavale kaitseväekohustuslasele toimetatakse dokument kätte posti teel tähitult tema teatatud aadressil. Kui isiku elu- või asukoht ei ole teada, korraldatakse adressaadi leidmine ja dokumendi kättetoimetamine Eesti Vabariigi välisesinduse kaudu.»;

10) paragrahvi 41 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kuulab vähemalt kord aastas ära Kaitseressursside Ameti peadirektori ja kaitseväe juhataja aruanded kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest riigis ja annab tööle hinnangu;»;

11) paragrahvi 41 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) otsustab käesolevas seaduses sätestamata erandlikel asjaoludel kutsealusele ajapikenduse andmise ühekordselt või ajapikenduse põhjuste äralangemiseni.»;

12) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 sätestatud alusel tehtud otsuse peale võib otsusega mittenõustumise korral esitada kaebuse halduskohtule.»;

13)  paragrahvi 41 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Kaitseminister esitab 1. veebruariks Vabariigi Valitsusele aruande riigikaitsest osavõtu kohustuse ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta riigis eelneval kalendriaastal.»;

14) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Arstlike komisjonide arvu, komisjoni liikmete erialad ja arvulise koosseisu, komisjoni töökorra ja otsuse vorminõuded ning kaitseväekohustuslase, tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase arstlikku komisjoni suunamise korra kehtestab kaitseminister määrusega.»;

15) paragrahv 45 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 46. Kutsealuse arvelevõtmine kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks

(1) Kaitseressursside Amet võtab kutsealuse arvele kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks alates tema 17-aastaseks saamisest.

(2) Kutsealune loetakse arvelevõetuks tema isikuandmete kandmisega kaitseväekohustuslaste riiklikku registrisse.

(3) Andmekogu või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus on kohustatud esitama Kaitseressursside Ameti nõudmisel käesoleva seaduse alusel haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks oma valduses olevaid andmeid ja tõendeid kutsealuse hariduse, elukoha, õppe- või töökoha, tervisliku seisundi, karistatuse ning perekondliku või majandusliku olukorra kohta.

(4) Kaitseressursside Amet võib kutsealuselt nõuda tema kohta haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks vajalike andmete või tõendite täiendamiseks või kontrolliks andmete või tõendite esitamist.

(5) Kutsealuse arvelevõtmise korra kehtestab kaitseminister määrusega.»;

17) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 48 lõikes 2 asendatakse sõnad «kutsealuse elukohajärgsele riigikaitseosakonnale» sõnadega «Kaitseressursside Ametile»;

19) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 50 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kutsealuse, kellele on antud ajapikendus käesoleva seaduse §-des 54 ja 55 sätestatud alustel, kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramine toimub arstlikus komisjonis mitte varem kui kuus kuud enne ajapikenduse lõppemist.»;

21) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 50. Kutsealuse arstlik läbivaatus ning kutsesobivuse määramine

(1) Kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramine tema tervise seisundi alusel toimub Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis.

(2) Arvelevõetud kutsealusele teatab Kaitseressursside Amet kirjalikult tema tervise seisundi kontrollimiseks ja kutsesobivuse määramiseks määratud Kaitseressursside Ametisse ilmumise aja ja koha.

(3) Kui kutsealusele on antud ajapikendus käesoleva seaduse §-des 54 ja 55 sätestatud alustel, määratakse tema kaitseväeteenistuskõlblikkuse aste kindlaks Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis mitte varem kui kuus kuud enne ajapikenduse lõppemist.

(4) Kaitseressursside Ameti arstlikule komisjonile on kutsealune kohustatud esitama tõendid oma tervise seisundi kohta, andes üle vastavad dokumendid.

(5) Kui kutsealune osutab tervise seisundit kajastavate dokumentide asukohale, millele tal puudub juurdepääs, nõuab Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni esimees need nende asukohast välja.

(6) Kutsealuse, kes põeb kroonilist haigust või kellel on puue, mis ei võimalda Kaitseressursside Ameti arstlikusse komisjoni kohale ilmuda, tervise seisundit kajastavad dokumendid esitatakse kutsealuse vanema, eestkostja või hooldaja poolt Kaitseressursside Ameti arstlikule komisjonile ühe kuu jooksul pärast kutsealuse kutsumist Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni.

(7) Kutsealuse, kelle tervise seisundit ei ole võimalik arstliku läbivaatuse või tema tervise seisundit kajastavate dokumentide alusel objektiivselt hinnata, suunab Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni esimees täiendavale arstlikule läbivaatusele või uuringutele raviasutusse.

(8) Täiendavale arstlikule läbivaatusele või uuringutele suunatud kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkuse otsustab Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon pärast täiendava arstliku läbivaatuse või uuringu tulemuste saamist.

(9) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsusega tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega tunnistatud kutsealuse teenistuskoha määramiseks tehakse Kaitseressursside Ametis kutsealuse füüsilise ja psühholoogilise sobivuse hindamiseks vajalikke teste.

(10) Kutsealuse füüsilise ja psühholoogilise sobivuse hindamiseks vajalike testide tegemise korra kehtestab kaitseminister määrusega.

(11) Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramisega Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis ja kutsesobivuse määramisel viibimisega ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul täiendaval arstlikul läbivaatusel või uuringutel viibimisega seotud sõidu- ja toitlustuskulude katteks makstakse kutsealusele hüvitist.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud hüvitise maksmise korra ja ulatuse kehtestab kaitseminister määrusega.»;

22) paragrahvi 51 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kutsealuste ajateenistusse kutsumise korra kehtestab kaitseminister määrusega. Kutsealuste ajateenistusse kutsumise tähtajad ja kutsealuste arvulise jagunemise kaitseväe üksuste vahel ülejärgmiseks aastaks kehtestab kaitseminister määrusega hiljemalt 15. oktoobriks.»;

23) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 5��7 järgmises sõnastuses:

« (5) Kaitseväe juhataja esitab kaitseministrile ettepaneku kutsealuste ajateenistusse kutsumise tähtaegade ja kutsealuste arvulise jagunemise kaitseväe üksuste vahel kohta ülejärgmiseks aastaks hiljemalt 15. septembriks.

(6) Ajateenistusse asumisel peavad kutsealusel olema kaasas talle teatavaks tehtud dokumendid ja esemed.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud dokumentide ja esemete loetelu kehtestab kaitseminister määrusega.»;

24) paragrahvis 56 asendatakse sõnad «elukohajärgsele riigikaitseosakonnale» sõnadega «Kaitseressursside Ametile kirjaliku»;

25) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ajapikenduse andmise käesoleva seaduse §-des 53–55 sätestatud alustel otsustab Kaitseressursside Amet.»;

26) paragrahvi 57 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesolevas seaduses sätestamata erandlikel asjaoludel võib kaitseväeteenistuse komisjoni otsusel anda kutsealusele ajapikendust ühekordselt või ajapikenduse põhjuste äralangemiseni.»;

28) paragrahvi 60 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 69 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Ajateenistusest vabastamisel esitab väeosa ülem või tema määratud ülem kaitseväekohustuslaste riiklikku registrisse andmed ajateenija kaitseväeteenistuskohustuse täitmise aja kohta kuudes ja päevades.»;

30) paragrahvi 77 lõigetes 12 ja 13 asendatakse sõnad «elukohajärgses riigikaitseosakonnas» sõnadega «Kaitseressursside Ametis» vastavas käändes;

31) paragrahvi 121 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 121 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lepingulisest teenistusest vabastamise käskkiri tehakse teatavaks kaadrikaitseväelasele.»;

33) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Meessoost isik, kes on vanuses 28 kuni 60 eluaastat ja kes on võetud rahvastikuregistri objektina arvele rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 22; 2004, 22, 148; 30, 208; 2005, 1, 1; 24, 179; 25, 192) § 32 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel ning kuulub reservväelasena arvestamisele, võetakse Kaitseressursside Ameti poolt reservis arvele väljaõpetamata sõdurina.»;

34) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud isikute reservi või erru arvamise korral esitab väeosa ülem või temaga võrdsustatud ülem või asjaomane minister või nende määratud isikud või Kaitseressursside Amet vastavad andmed kaitseväekohustuslaste registrisse.»;

35) paragrahvi 127 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 127. Reservväelaste ja eruväelaste arvestus ning reservväelase arstlik läbivaatus»;

36) paragrahvi 127 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 127 täiendatakse lõigetega 5–10 järgmises sõnastuses:

« (5) Andmekogu, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus on kohustatud esitama Kaitseressursside Ameti või territoriaalse staabi nõudmisel käesoleva seaduse alusel haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks oma valduses olevaid andmeid ja tõendeid reservväelase hariduse, elukoha, õppe- või töökoha, tervisliku seisundi, karistatuse ning perekondliku või majandusliku olukorra kohta.

(6) Reservväelase kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramine tema tervise seisundi alusel toimub Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(7) Reservväelasele teatab Kaitseressursside Amet kirjalikult tema tervise seisundi kontrollimiseks määratud Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni ilmumise aja ja koha.

(8) Reservväelase, kelle tervise seisundit ei ole võimalik arstliku läbivaatuse või tema tervise seisundit kajastavate dokumentide alusel objektiivselt hinnata, suunab Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni esimees täiendavale arstlikule läbivaatusele või uuringutele raviasutusse.

(9) Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis viibimisega ning käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul täiendaval arstlikul läbivaatusel või uuringutel viibimisega seotud sõidu- ja toitlustuskulude katteks makstakse reservväelasele hüvitist.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud hüvitise maksmise korra ja ulatuse kehtestab kaitseminister määrusega.»;

38) paragrahvi 128 lõike 1 punktid 1–3 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 128 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) esitama Kaitseressursside Ameti või kaitseväe territoriaalse staabi nõudmisel käesoleva seaduse alusel tema kohta haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks vajalike andmete või tõendite täiendamiseks või kontrolliks vastavad tõendid.»;

40) paragrahvi 128 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 1292 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Valmisoleku reservi lepingu sõlmimisest informeerib lepingut sõlmiv ülem Kaitseressursside Ametit.»;

42) paragrahv 1298 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1298. Reservväelastele ja kutsealustele sõjalise valmisoleku tõstmisel, mobilisatsiooni läbiviimisel, sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal rakendatavad piirangud

(1) Vabariigi Valitsus võib kõrgenenud ohu korral Eesti julgeolekule või vajadusel täita Eesti rahvusvahelisi sõjalisi kohustusi kehtestada kaitseväekohustuslastele Eestist lahkumise keelu:
1) reservväelastele sõjalise valmisoleku tõstmisel, mobilisatsiooni läbiviimisel, sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal;
2) kutsealustele alates 18. eluaastast sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal.

(2) Vabariigi Valitsus võib sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel kehtestada reservväelasele kohustuse teatada Kaitseressursside Ametile oma elu- ja töökoha ning sidevahendite andmed, millelt ta on kättesaadav kaitseministri kehtestatud tähtaja jooksul, ning teavitada Kaitseressursside Ametit viivitamatult nende andmete muutumisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud Eestist lahkumise keelu kohaldamisel toimitakse järgmiselt:
1) määratakse reservväelaste või kutsealuste kategooriad, kelle suhtes keeld kehtib;
2) pärast kõrgendatud valmisoleku kehtestamist võidakse Eestist lahkumise keeldu rakendada valmisoleku reservi ja valmidusreservi kuuluvate reservväelaste suhtes;
3) pärast tõrjevalmisoleku kehtestamist võidakse Eestist lahkumise keeldu rakendada kõigi reservväelaste suhtes, kes on määratud sõjaaja ametikohale;
4) pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist võidakse Eestist lahkumise keeldu rakendada kõigi reservväelaste suhtes.

(4) Sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra lõppemise, demobilisatsiooni väljakuulutamise korral või juhul, kui Riigikogu otsustab jätta heaks kiitmata Vabariigi Valitsuse otsuse sõjalise valmisoleku tõstmiseks, muutuvad Eestist lahkumise keelud kehtetuks.

(5) Kui Eestist lahkumise keeld on kehtestatud sõjaaja ametikohtadele määratud reservväelaste suhtes, siis reservväelase vabastamise korral sõjaaja ametikohalt muutub Eestist lahkumise keeld tema suhtes kehtetuks, kui reservväelast ei ole määratud teisele sõjaaja ametikohale, mille suhtes on samuti kehtestatud Eestist lahkumise keeld või kui Eestist lahkumise keeldu tema suhtes hiljem ei laiendata.

(6) Reservväelasele, kelle suhtes on kehtestatud Eestist lahkumise keeld, kuid kes teenib ametikohal, mis on seotud riigi sisemise julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisega ning tulenevalt tema ametikoha ülesannetest on vajalik Eestist lahkumine, võib Eestist lahkumise loa anda kaitseminister või kaitseringkonna või erikaitsepiirkonna ülem.

(7) Kutsealusele, kelle suhtes on kehtestatud Eestist lahkumise keeld, kuid kes teenib ametikohal, mis on seotud riigi sisemise julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisega ning tulenevalt tema ametikoha ülesannetest on vajalik Eestist lahkumine, võib Eestist lahkumise loa anda kaitseminister või Kaitseressursside Amet.

(8) Andmed Eestist lahkumise keelu laienemise kohta reservväelasele või kutsealusele, samuti andmed reservväelasele või kutsealusele nimetatud Eestist lahkumise loa kohta kantakse kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikusse registrisse. Registri andmed võetakse aluseks Eestist lahkumise keelu kohaldamisel.»;

43) seadust täiendatakse §-ga 1299 järgmises sõnastuses:

« § 1299. Eestist lahkumise keelu kehtestamisest teavitamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 1298 sätestatud Eestist lahkumise keelu kehtestamisest teavitatakse reservväelast või kutsealust ühel järgmisel viisil:
1) teade toimetatakse reservväelasele või kutsealusele kätte isiklikult või posti teel lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga;
2) teade avaldatakse vähemalt ühes üleriigilises ajalehes;
3) teade avaldatakse ringhäälingu kaudu kella 7.00-st kuni 22.00-ni vähemalt kolmel korral, kusjuures iga avaldamise vahel peab olema vähemalt üks tund.

(2) Kui teade avaldatakse ajalehes või ringhäälingu kaudu, võidakse selles ära nimetada ainult sõjaaja üksuste tunnused, mille ametikohtadele määratud reservväelaste suhtes keeld kehtib.

(3) Kui reservväelane määratakse sõjaaja ametikohale, mille suhtes on kehtestatud Eestist lahkumise keeld, siis sõjaaja ametikohale määramisel teavitatakse reservväelast ka sõjaaja ametikohast tulenevast ja tema suhtes kehtivast Eestist lahkumise keelust.

(4) Eestist lahkumise keelust teavitamise viisi otsustab ja sellest teavitab Kaitseressursside Amet.»;

44) paragrahvi 130 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Iga õppekogunemise aja ja neist osavõtvate reservväelaste arvu järgmiseks aastaks kehtestab kaitseminister määrusega hiljemalt 15. juuniks, välja arvatud käesoleva seaduse § 131 lõikes 4 sätestatud juhul.»;

45) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kaitseväe juhataja esitab kaitseministrile ettepaneku õppekogunemise aja ja neist osavõtvate reservväelaste arvu kohta järgmiseks aastaks hiljemalt 15. maiks.»;

46) paragrahvi 135 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 137 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 137 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kogunemiskohta ilmudes peavad reservväelasel olema kaasas talle teatavaks tehtud dokumendid ja esemed.»;

49) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentide ja esemete loetelu kehtestab kaitseminister määrusega.»;

50) paragrahvi 163 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Ajateenijale ja kaadrikaitseväelasele tagatakse riigi kulul eriarstiabi ja ravimid.»;

51) paragrahvi 163 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Ajateenijale ja kaadrikaitseväelasele riigi kulul eriarstiabi ja ravimite tagamise korra ja ulatuse kehtestab kaitseminister määrusega.»;

52) paragrahvi 186 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kaitseväelasel on teenistuskohustuste täitmisega seoses keelatud teha ja volitada oma alluvaid tegema tema asemel tehinguid:
1) isikuga, kelle suhtes ta on töövõtja väljaspool teenistuskohustuste täitmist;
2) äriühinguga, mille aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt talle või tema lähisugulastele ja -hõimlastele või mille juhtkonna või otsuseid tegeva organi liige on tema või tema lähisugulane või -hõimlane;
3) mittetulundusühingu või sihtasutusega, mille juhtkonna või otsuseid tegeva organi liige on tema või tema lähisugulane või -hõimlane;
4) üksuse või asutusega, mille üle ta teostab teenistuslikku järelevalvet;
5) oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga.»;

53) paragrahv 2153 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2153. Kaitseressursside Ametisse ilmumise korra rikkumine ning tõendite esitamata jätmine

Reservväelase või kutsealuse Kaitseressursside Ameti väljakutse peale ilmumata jätmise eest või Kaitseressursside Ametile käesoleva seaduse alusel esitamisele kuuluvate tõendite esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.»;

54) paragrahvi 2154 lõikes 2 asendatakse arvud «215 1–2153» arvudega «2151 ja 2153 »;

55) paragrahvi 2154 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva seaduse §-s 2152 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on kaitseväe territoriaalne staap.»;

56) seadust täiendatakse §-ga 2272 järgmises sõnastuses:

« § 2272. Riigikaitseosakondade ümberkorraldamisega seotud toimingute läbiviimine

Riigikaitseosakondade ümberkorraldamisega seotud toimingud viib läbi kaitseminister.»;

57) seadust täiendatakse §-ga 2273 järgmises sõnastuses:

« § 2273. Riigikaitseosakondade ümberkorraldamine

(1) Kaitseväeteenistuse seaduse alusel moodustatud riigikaitseosakonnad korraldatakse 2005. aasta 1. augustiks ümber Kaitseressursside Ametiks, kusjuures riigikaitseosakonnad lõpetavad tegevuse.

(2) Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariik on esindatud riigikaitseosakondade kaudu, loetakse alates 2005. aasta 1. augustist Eesti Vabariigi esindajaks Kaitseressursside Amet.

(3) Alates 2005. aasta 1. augustist on riigikaitseosakondade juhatajate poolt kaitseväeteenistuse seaduse alusel tehtud otsustele esitatud vaiete ja kaebuste menetlemisel haldusorganiks Kaitseressursside Amet.

(4) Alates 2005. aasta 1. augustist on riigikaitseosakondade arstlike komisjonide poolt kaitseväeteenistuse seaduse alusel tehtud otsustele esitatud vaiete ja kaebuste menetlemisel haldusorganiks tegevust jätkav vastav Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon.»;

58) seadust täiendatakse §-ga 2274 järgmises sõnastuses:

« § 2274. Kutsealuste ajateenistusse kutsumise tähtajad ja kutsealuste arvuline jagunemine kaitseväe üksuste vahel

(1) Kutsealuste ajateenistusse kutsumise tähtajad ja kutsealuste arvulise jagunemise kaitseväe üksuste vahel 2006. ja 2007. aastaks kehtestab kaitseminister määrusega hiljemalt 2005. aasta 15. oktoobriks.

(2) Kaitseväe juhataja esitab kaitseministrile ettepaneku kutsealuste ajateenistusse kutsumise tähtaegade ja kutsealuste arvulise jagunemise kaitseväe üksuste vahel kohta 2006. ja 2007. aastaks hiljemalt 2005. aasta 15. septembriks.»;

59) seadust täiendatakse §-ga 2275 järgmises sõnastuses:

« § 2275. Õppekogunemise ajad ja neist osavõtvate reservväelaste arv

(1) Õppekogunemise ajad ja neist osavõtvate reservväelaste arvu 2006. aastaks kehtestab kaitseminister määrusega hiljemalt 2005. aasta 15. oktoobriks.

(2) Kaitseväe juhataja esitab kaitseministrile ettepaneku õppekogunemiste aja ja neist osavõtvate reservväelaste arvu kohta 2006. aastaks hiljemalt 2005. aasta 15. septembriks.»

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 19, õiend; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 110, 656; 2003, 4, 22; 13, 67 ja 69; 20, 116; 51, 349; 58, 387; 90, 601; 2004, 22, 148; 29, 194; 2005, 24, 183) § 2 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Konsulaarseaduse muutmine

Konsulaarseaduse (RT I 2003, 78, 527; 2004, 14, 92; 30, 208) § 45 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 22; 2004, 22, 148; 30, 208; 2005, 1, 1; 24, 179; 25, 192) § 22 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine

Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse (RT I 1995, 25, 352; 1996, 49, 953; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 69) kogu tekstis asendatakse sõnad «riigikaitseosakond», «riigikaitse osakond», «kohaliku riigikaitseosakonna juhataja» ja «kohaliku riigikaitseosakonna ülem» sõnadega «Kaitseressursside Amet» vastavas käändes.

§ 6. Rakendussäte

Kehtivates õigusaktides loetakse kuni õigusaktidesse vastava muudatuse sisseviimiseni sõna «riigikaitseosakond» asendatuks sõnadega «Kaitseressursside Amet» vastavas käändes.

§ 7. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. augustil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktis 20 esitatud § 50 lõige 5, § 1 punkt 50, § 1 punkt 51 ning § 1 punktis 56 esitatud § 227 2 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval. (õ) 15:50 29.09.2005

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktis 7 esitatud § 39 lõige 7 jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

ÕIEND

RT I 39, 11.07.2005

Lugeda RT I 2005, 33, 243 avaldatud «Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse» § 7 lõikes 2 sisalduvate sõnade «punktis 21 esitatud § 50 lõige 3» asemel õigeks sõnad «punktis 20 esitatud § 50 lõige 5» ning jätta pärast arvu «2272» välja sõnad «lõige 2».

Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 17 lg 3 ja 31 p 2 ning riigisekretäri 05.07.2005 resolutsioon nr 17-1/0505492.