Teksti suurus:

Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise aluste ja korra kinnitamine

Väljaandja:Haridusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 1999, 98, 1195

Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise aluste ja korra kinnitamine

Vastu võetud 02.06.1999 nr 33

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387) paragrahvi 6 lõike 7 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497) paragrahv 21 lõike 4 alusel haridusminister määrab:

1. Kinnitada «Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord» (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 11. mai 1995. a määrus nr 16 «Erilasteaeda (-rühma) ning erikooli (-klassi) vastuvõtu korra kinnitamine» (RTL 1995, 49, lk 1677 ja 1686).

Minister Tõnis LUKAS

Kantsler Peep RATAS

Kinnitatud
haridusministri 2. juuni 1999. a määrusega nr 33

Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli ja hälvikute erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesoleva korraga sätestatakse laste erilasteaeda (erirühma) ning õpilaste sanatoorsesse kooli ja hälvikute erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord.

2. Laps võetakse erilasteaeda (erirühma) ning õpilane sanatoorsesse kooli ja hälvikute erikooli (eriklassi) nõustamiskomisjoni otsuse ning lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel.

3. Lapse erilasteaeda (erirühma) ning õpilase sanatoorsesse kooli ja hälvikute erikooli (eriklassi) vastuvõtmisel esitab lapsevanem või eestkostja juhatajale (direktorile):

1) avalduse;

2) nõustamiskomisjoni otsuse;

3) lapse sünnitunnistuse koopia;

4) haigekassa liikmekaardi koopia.

4. Õpilase diagnoosi muutumisel pärast täiendavaid uuringuid on vaja uut nõustamiskomisjoni otsust õpilasele sobiva õppekava kohta.

II. LAPSE ERILASTEAEDA (ERIRÜHMA) VASTUVÕTMISE ALUSED

5. Sobitusrühma võetakse vastu keha-, kõne-, meele-, vaimupuudega, psüühikahäiretega ja autistlikke lapsi.

6. Kehapuudega laste rühma võetakse vastu lapsi, kellel on:

1) kesk- ja perifeerse närvisüsteemi haigused;

2) liigesehaigused e artropaatiad;

3) seljahaigused e dorsopaatiad;

4) luu- ja kõhrehaigused;

5) pehmete kudede haigused;

6) kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosoomianomaaliad;

7) traumast põhjustatud tugi- ja liikumisaparaadi patoloogia.

7. Tasandusrühma võetakse vastu lapsi, kellel on:

1) hääldamis- ja fonatsioonipuuded (häälepuuded, kõne rütmi ja tempo puuded, düslaalia, rinolaalia, düsartria, anatria);

2) süsteemsed kõnepuuded (alaalia, afaasia);

3) teisased kõnepuuded (tingitud kergest kuulmispuudest, psüühikahäiretest ilma vaimse alaarenguta);

4) segatüüpi spetsiifilised arenguhäired.

8. Nägemispuudega laste rühma võetakse vastu lapsi, kelle nägemispuue takistab alushariduse omandamist tava- või sobitusrühmas ja kellel on:

1) tsentraalne nägemisteravus 0--0,05;

2) tsentraalne nägemisteravus paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga 0,05--0,3;

3) tsentraalne skotoom ja vaatevälja kontsentriline kitsenemine kuni 30°;

4) erinevate nägemisfunktsioonide kahjustus.

9. Kuulmispuudega laste rühma võetakse vastu:

1) lapsi kuulmispuudega keskmises kõnepiirkonnas (sagedusel 500­4000 Hz) 50­100 db, mis takistab alushariduse omandamist tavarühmas;

2) hiliskurdistunud lapsi, kelle kõne on osaliselt säilinud, kuid kuulmispuue takistab alushariduse omandamist tavarühmas;

3) kurte lapsi, kelle kuulmispuue on 100­110 db või rohkem;

4) kuulmispuudega lapsi, kellel esineb kerge vaimupuue või nägemispuue.

10. Kuueaastaseid kuulmispuudega lapsi võidakse vastu võtta vastavate koolide juures asuvatesse ettevalmistusrühmadesse.

11. Arendusrühma võetakse vastu erinevates astmetes vaimse alaarenguga lapsi.

12. Liitpuude korral suunatakse laps tema arengut enim soodustavasse erilasteaeda (erirühma) või moodustatakse eraldi rühm. Liitpuudega laste rühma võetakse vastu lapsi, kes on:

1) pimekurdid;

2) kuulmispuudega, millega kaasneb vaimne alaareng;

3) nägemispuudega, millega kaasneb vaimne alaareng;

4) kehapuudega, millega kaasneb vaimne alaareng.

III. ÕPILASTE SANATOORSESSE KOOLI, HÄLVIKUTE ERIKOOLI (ERIKLASSI) VASTUVÕTMISE ALUSED

13. Raskelt kulgevate somaatiliste haigustega laste sanatoorsesse kooli võetakse vastu õpilasi, kellel on:

1) raskelt kulgevad somaatilised haigused;

2) dekompensatsiooni perioodis või ägenemisstaadiumis krooniline somaatiline haigus.

14. Kehapuudega laste kooli (eriklassi) võetakse vastu õpilasi, kellel on:

1) kesk- ja perifeerse närvisüsteemi haigused;

2) liigesehaigused ehk artropaatiad;

3) seljahaigused ehk dorsopaatiad;

4) luu- ja kõhrehaigused;

5) pehmete kudede haigused;

6) kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad;

7) traumast põhjustatud tugi- ja liikumisaparaadi patoloogia.

15. Psüühikahäiretega laste kooli (eriklassi) võetakse vastu õpilasi, kellel on:

1) orgaanilised psüühikahäired (orgaaniline asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire, traumajärgse ajukahjustuse sündroom);

2) meeleoluhäired (depressioon);

3) neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired, muud neurootilised häired);

4) füsioloogiliste funktsioonide häired (söömishäired);

5) psühholoogilise arengu häired (aspergeri sündroom);

6) käitumis- ja tundeeluhäired (hüperkineetilised häired, segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired, lapsele iseloomulikud tundeeluhäired);

7) epilepsia.

6. Kõnepuudega laste kooli (eriklassi) võetakse vastu normaalse kuulmise ja primaarselt kahjustamata intellektiga õpilasi, kellel on:

1) alaalia, afaasia;

2) rinolaalia sellises astmes, mis tingib teisese alakõne;

3) düsartria;

4) kogelus, mis takistab õppimist tavakoolis;

5) kerge kuulmislangus, mis tingib teisase alakõne;

6) kirjaliku kõne puuded: düsgraafia, düsleksia.

17. Kuulmispuudega laste kooli (eriklassi) võetakse vastu:

1) õpilasi kuulmispuudega keskmises kõnepiirkonnas (sagedusel 500­4000 Hz) 50­100 db ja sellest tingitud alakõne, mis takistab õppimist tavakoolis;

2) koolieelses või koolieas hiliskurdistunud õpilasi, kelle kõne on osaliselt või täielikult säilinud, kuid kuulmispuue takistab õppimist tavakoolis;

3) kurte õpilasi;

4) sensoorse alaaliaga õpilasi;

5) liitpuudega õpilasi (kuulmispuudele kaasneb vaimne alaareng).

18. Nägemispuudega laste kooli (eriklassi) võetakse vastu õpilasi:

1) nägemisteravusega paremini nägeval silmal 0­0,05 (pimedad);

2) nägemisteravusega paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga 0,05­0,3;

3) tsentraalse skotoomiga ja vaatevälja kontsentrilise kitsenemisega kuni 30°;

4) nägemisfunktsioonide kahjustusega, mis eeldab õpetamisel erimetoodikat.

19. Tasandusklassi võetakse vastu õpilasi, kellel on:

1) õpivilumuste spetsiifilised häired;

2) segatüüpi spetsiifilised arenguhäired;

3) motoorika spetsiifilised arenguhäired;

4) pervasiivsed arenguhäired;

5) hüperkineetilised häired;

6) kerged orgaanilised psüühikahäired;

7) raskekujulised tundeelu ja suhtlemise häired.

20. Abikooli (abiklassi) võetakse vastu õpilasi, kellel on:

1) kerge vaimne alaareng;

2) kerge vaimne alaareng ja pervasiivsed arenguhäired.

21. Toimetulekukooli (toimetulekuklassi) võetakse vastu õpilasi, kellel on:

1) mõõdukas vaimne alaareng;

2) mõõdukas vaimne alaareng ja pervasiivsed arenguhäired.

22. Hoolduskooli (hooldusklassi) võetakse vastu õpilasi, kellel on:

1) raske või sügav vaimne alaareng;

2) raske või sügav vaimne alaareng ja pervasiivsed arenguhäired.

23. Liitpuude korral suunatakse õpilane tema arengut enim soodustavasse erikooli (eriklassi) või moodustatakse eraldi klass. Liitpuudega õpilaste klassi võetakse vastu õpilasi, kes on:

1) pimekurdid;

2) kuulmispuudega, millega kaasneb vaimne alaareng;

3) nägemispuudega, millega kaasneb vaimne alaareng;

4) kehapuudega, millega kaasneb vaimne alaareng.

III. ÕPILASE VÄLJAARVAMISE ALUSED JA KORD

24. Koolikohustusliku õpilase võib õppenõukogu otsusel koolist välja arvata haridusministri määrusega kehtestatud korras:

1) lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel;

2) kui (suunamis)diagnoos pärast täiendavaid uuringuid ei eelda õpinguid antud koolis;

3) kui õpilase ravi on lõppenud või õpilane ei vaja aktiivset ravi;

4) ravireþiimi rikkumise tõttu;

5) kooli sisekorraeeskirja süstemaatilisel eiramisel.

25. Kui õpilane arvatakse koolist välja ravireþiimi rikkumise või kooli sisekorraeeskirja süstemaatilise eiramise tõttu, võtab õppenõukogu istungist osa lapsevanem või eestkostja.

26. Koolikohustuslikus eas koolist välja arvatud õpilane jätkab põhihariduse omandamist elukohajärgses koolis või lapsevanema või eestkostja valitud koolis, kui seal on vabu kohti.

/otsingu_soovitused.json