Teksti suurus:

Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.07.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.01.2009
Avaldamismärge:RT I 2005, 38, 300

Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas1

Vastu võetud 16.06.2005 nr 144

Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes « Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.

§1. Harju maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk

(1) Harju maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
1) Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase ( Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe ( Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260)2 kaitse;
2) Kaberla hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – alvarite (6280*), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse;
3) Keibu-Ristna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – püsitaimestuga kivirandade (1220), püsitaimestuga liivarandade (1640) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse, II lisas nimetatud liigi – soohiilaka (Liparis loeselii) ning III kaitsekategooria liikide – vööthuul-sõrmkäpa ( Dactylorhiza fushsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens), suure käopõlle (Listera ovata), halli käpa ( Orchis militaris) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia ) elupaikade kaitse;
4) Kiruvere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse;
5) Kiviloo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste madalsoode (7230), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning II lisas nimetatud liigi – eesti soojumika ( Saussurea alpina ssp. esthonica) ja III kaitsekategooria liigi – soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) elupaikade kaitse;
6) Kolga lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: alk (Alca torda), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), kühmnokk-luik ( Cygnus olor), tõmmukajakas (Larus fuscus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel ( Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), hahk ( Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea ) ja kormoran (Phalacrocorax carbo);
7) Kurtna-Vilivere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260) ning lamminiitude (6450) kaitse;
8) Limu raba hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), liigirikaste madalsoode (7230) ja puisniitude (6530*) kaitse;
9) Marimetsa-Õmma hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*) ja rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120) kaitse;
10) Nõva-Osmussaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisa elupaigatüübi – veealused liivamadalad (1110) ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra ), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima);
11) Pakasjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse;
12) Pakri hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp ( Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik ( Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk ( Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii);
13) Paljassaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp ( Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll ( Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik ( Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel ( Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik ( Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir ( Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder ( Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus ) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar);
14) Pikkoja alamjooksu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi – võldase (Cottus gobio) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;
15) Pirita jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi ( Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu ( Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar ) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;
16) Prangli hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kanarbiku ja kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320) ning kadastike (5130) kaitse;
17) Püümetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;
18) Rahula-Napanurga hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230) ning vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ja II lisas nimetatud liigi – eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja III kaitsekategooria liigi – hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) elupaikade kaitse;
19) Suursoo-Leidissoo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning liigirikaste madalsoode (7230) kaitse, III kaitsekategooria taimeliigi – hariliku porsa (Myrica gale) elupaiga kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: soo-loorkull (Circus pygargus ), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix tetrix);
20) Valgejõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – rohe-vesihobu ( Ophiogomphus cecilia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade ning I lisa elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;
21) Valkla klindi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade) (9180*) kaitse;
22) Vasalemma jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), rohe-vesihobu ( Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus ) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse;
23) Väike-Pakasjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse;
24) Vääna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130), alvarite (6280*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse;
25) Ülgase-Saviranna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade) (9180*), lubjakivipaljandite (8210), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannaniitude (1630*) ning püsitaimestuga kivirandade (1220) – kaitse.

(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on esitatud kaartidel määruse lisas3.

§2. Hoiualade valitseja

Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus.

1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaartidel Eesti põhikaardi alusel (mõõtkava 1:10 000), kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Alade kaartidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Harjumaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee)

Keskkonnaminister
peaministri ülesannetes Villu REILJAN

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigikantselei peadirektor
riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK

Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.

Jägala jõe hoiuala

Kaberla hoiuala

Keibu-Ristna hoiuala

Kiruvere hoiuala

Kiviloo hoiuala

Kolga lahe hoiuala

Kurtna-Vilivere hoiuala

Limu raba hoiuala

Marimetsa-Õmma hoiuala

Nõva-Osmussaare hoiuala

Pakasjärve hoiuala

Pakri hoiuala

Paljassaare hoiuala

Pikkoja alamjooksu hoiuala

Pirita jõe hoiuala

Prangli hoiuala

Püümetsa hoiuala

Rahula-Napanurga hoiuala

Suursoo-Leidissoo hoiuala

Valgejõe hoiuala

Valkla klindi hoiuala

Vasalemma jõe hoiuala

Väike-Pakasjärve hoiuala

Vääna hoiuala

Ülgase-Saviranna hoiuala