Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR

Kinnitatud justiitsministri 9. juuli 1999. a määrusega nr 35

ÄRISEADUSTIKU PARAGRAHVI 519 ALUSEL ÄRIÜHINGUTE SUNDLÕPETAMISE KORD

I jagu. ÜLDSÄTTED

1. Kehtivusala

(1) Käesolevat korda rakendatakse alates 1999. aasta 2. septembrist osaühingu suhtes, mille osakapital ei ole vähemalt 40 000 krooni, ja aktsiaseltsi suhtes, mille aktsiakapital ei ole vähemalt 400 000 krooni, kui selline äriühing ei esitanud hiljemalt 1999. aasta 1. septembriks äriregistrit pidavale kohtule kandeavaldust:

a) osa- või aktsiakapitali suurendamiseks nimetatud suuruseni või

b) enda ümberkujundamiseks või

c) vabatahtliku lõpetamise kohta.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud kandeavaldus jäetakse pärast 1999. aasta 1. septembrit rahuldamata, rakendatakse äriühingu suhtes käesolevat korda alates kohtulahendi jõustumise päevast.

(3) Kui lõikes 1 nimetatud kandeavaldus võetakse pärast 1999. aasta 1. septembrit enne kandeotsuse tegemist tagasi, rakendatakse äriühingu suhtes käesolevat korda alates tagasivõtmise avalduse esitamise päevast.

(4) Punktis 2 nimetatud äriühingu suhtes rakendatakse käesolevat korda alates kohtulahendi jõustumise päevast, kui kohus otsustab sellise äriühingu tegevuse jätkamise ning äriühing ei ole esitanud käesoleva punkti lõikes 1 nimetatud kandeavaldust.

2. Sundlõpetamine muudel alustel

Käesolevat korda ei rakendata osaühingu suhtes, mille osakapital ei ole vähemalt 40 000 krooni, ja aktsiaseltsi suhtes, mille aktsiakapital ei ole vähemalt 400 000 krooni, kui kohus on hiljemalt 1999. aasta 1. septembril esitatud avalduse alusel otsustanud äriühingu pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise.

II jagu. SUNDLÕPETAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD

3. Äriregistrisse sundlõpetamise kohta kannete tegemine

(1) Äriregistrisse ei tehta eraldi kandeid äriühingu sundlõpetamisnimekirja kandmise ega sundlõpetamisteate avaldamise kohta.

(2) Kui äriseadustiku paragrahvist 519 tulenevalt tehakse äriühingu kohta äriregistrisse lõpetamis-, pankroti- või kustutamiskanne, siis tuleb kande tekstis kande alusena viidata lisaks muule ka äriseadustiku paragrahvi 519 lõikele 3.

(3) Kui sundlõpetamisnimekirja kantud äriühing kustutatakse äriregistrist seoses sellega, et pärast sundlõpetamisteate avaldamist ei määratud äriühingule likvideerijat ega kuulutatud välja pankrotti, siis märgitakse kustutamiskandes kuupäev, millal äriühing loeti lõppenuks (millal möödus neli kuud sundlõpetamisteate avaldamisest).

4. Sundlõpetamisnimekirja koostamine

(1) Kui maa- ja linnakohtute registriosakonnad on andmed punkti 1 lõikes 1 nimetatud avalduste esitamise kohta täielikult äriregistri arvutiandmebaasi sisestanud, teatavad nad sellest riikliku keskäriregistri pidajale (volitatud töötlejale).

(2) Keskäriregistri pidaja koostab äriregistri arvutiandmebaasi põhjal punkti 1 lõikes 1 nimetatud äriühingutest esialgse sundlõpetamisnimekirja ja saadab selle registriosakondadesse.

(3) Registriosakonnad kontrollivad nimekirja üle ja lisavad sellele punkti 1 lõigetes 2--4 nimetatud äriühingud. Samaaegselt võrreldakse nimekirja arvatud äriühingute arvutiandmeid registrikartoteegi andmetega, mittevastavuse korral tehakse arvutiandmebaasis vajalikud parandused.

(4) Registriosakonna juhataja koostab kirjaliku tööjaotusplaani, millega määratakse kindlaks vastutavad teenistujad ning nende ülesannete jaotus sundlõpetamise läbiviimisel.

5. Sundlõpetamisteadete avaldamine ja neile viitamine

(1) Sundlõpetamisnimekirja kantud äriühingu kohta avaldatakse sundlõpetamisteade.

(2) Sundlõpetamisteade saadetakse avaldamiseks Riigi Teataja seaduse (RT I 1999, 10, 155; 57, 594) paragrahvis 49 nimetatud ajalehe väljaandjale ning alates 2000. aasta 1. jaanuarist «Ametlike Teadaannete» väljaandjale.

(3) Riigi Teataja Lisale viitamise asemel tuleb kohtule esitatavas avalduses, millega taotletakse sundlõpetamisnimekirja arvatud äriühingule likvideerija määramist või pankroti määramist, viidata sundlõpetamisteate avaldamiskohana lõikes 2 nimetatud väljaande ilmumiskuupäevale.

6. Sundlõpetamisteate sisu

Sundlõpetamisteade peab sisaldama järgmisi andmeid:

a) sundlõpetamisteate avaldamiseks saatnud registriosakonna nimi;

b) viide äriseadustiku paragrahvi 519 lõikele 3 kui sundlõpetamise alusele;

c) äriühingu ärinimi, registrikood, aadress ning juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid või sünniajad;

d) üleskutse võlausaldajatele, osanikele ja aktsionäridele selle kohta, et nad esitaksid nelja kuu jooksul pärast teate avaldamist äriühingu asukohajärgsele maa- või linnakohtule avalduse likvideerija määramise või pankroti väljakuulutamise kohta. Üleskutses näidatakse ära vastava maa- või linnakohtu aadress, kuhu avaldus tuleb esitada.

7. Avaldamise edasilükkamine

Sundlõpetamisteadet punkti 1 lõikes 2 nimetatud äriühingu kohta ei avaldata enne, kui avalduse rahuldamata jätmise otsuse peale vastulause ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud või see on esitatud, aga jäetud jõustunud kohtulahendi alusel rahuldamata.

8. Sundlõpetamisteabe avaldamine Internetis

Keskäriregistri pidaja teeb arvutivõrgus Internet teenustasuta kättesaadavaks teabe selle kohta:

a) millised äriühingud on kantud sundlõpetamisnimekirja ning millal on nende kohta avaldatud sundlõpetamisteade;

b) millistele sundlõpetamisnimekirja kantud äriühingutele on kohus määranud likvideerijad või kuulutanud välja pankroti;

c) millised sundlõpetamisnimekirja kantud äriühingud on äriregistrist kustutatud.

III jagu. LIKVIDEERIJA TASUSTAMISE KORD JA TASU PIIRMÄÄRAD

9. Likvideerija tasu arvutamise kord

(1) Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel sundlõpetatud äriühingu likvideerija tasu arvestamise aluseks on likvideerimismenetluse käigus võlausaldajate rahuldatud või deponeeritud nõuete ning allesjäänud vara jaotusplaani alusel õigustatud isikutele jaotatava vara väärtuse summa.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud summa on:

a) kuni 10 000 krooni, siis on likvideerija tasu sellest 15 sajandikku;

b) 10 001 kroonist 50 000 kroonini, siis on likvideerija tasu sellest 12 sajandikku;

c) 50 001 kroonist 100 000 kroonini, siis on likvideerija tasu sellest 6 sajandikku;

d) 100 001 kroonist 500 000 kroonini, siis on likvideerija tasu sellest 3 sajandikku;

e) 500 001 kroonist 1 000 000 kroonini, siis on likvideerija tasu sellest 2 sajandikku;

f) üle 1 000 000 krooni, siis on likvideerija tasu sellest 1 sajandik.

10. Likvideerija tegelik tasu

(1) Likvideerija tasu tegelik suurus ei või ületada pärast äriühingu võlausaldajate nõuete rahuldamist või ettenähtud korras deponeerimist allesjäänud vara väärtust.

(2) Likvideerija tasu tegelik suurus tuleb näidata allesjäänud vara jaotusplaanis (äriseadustiku paragrahvid 216 ja 379).

11. Likvideerija tasu kättesaamise aeg

Likvideerija võib tasu saada pärast seda, kui Riigi Teataja Lisas sundlõpetamisteate avaldamisest on möödunud vähemalt kuus kuud ning lõppbilansi ja jaotusplaani osanikele või aktsionäridele tutvumiseks esitamisest on möödunud vähemalt kaks kuud ning lõppbilanssi ja jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on sellekohane hagi kohtu poolt rahuldamata jäetud.

12. Likvideerija tasu pankroti korral

Kui sundlõpetatud äriühingu likvideerimismenetlus kasvab üle pankrotimenetluseks, ei maksta likvideerijale käesoleva korra alusel tasu. Sel juhul on likvideerijal õigus tasule samadel alustel ja korras pankrotihalduriga.

Kantsler Mihkel OVIIR

]]>