Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping
Vastu võetud 18.05.2005
Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon, edaspidi nimetatud «pooled»,
soovides piiritleda merealad Narva ja Soome lahes riikliku suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamise põhimõtete alusel,
püüeldes heanaaberlike suhete arendamisele kahe riigi vahel,
arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni sätteid,
on leppinud kokku alljärgnevas.
Artikkel 1
Merealade piirijoon Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel Narva ja Soome lahes (edaspidi «piirijoon») põhineb keskjoonel, mis on tõmmatud nii, et iga selle punkt on võrdsel kaugusel mõlema riigi ranniku (sealhulgas saarte) madalveejoone lähimatest punktidest.
Piirijoone alguspunkt (punkt 1) asub Narva jõe suudmes ja langeb kokku Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise maismaa riigipiiri lõpp-punktiga. Piirijoone lõpp-punkt (punkt 9) asub Eesti Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Soome Vabariigi merealade piirijoonte kokkupuutepunktis, mis määratakse eraldi kokkuleppega nende kolme riigi vahel.
Artikkel 2
Piirijoon kulgeb mööda sirgjooni (loksodroome), mis ühendavad järgmiste geograafiliste koordinaatidega punkte:
1942. aasta koordinaatsüsteemis (Krassovski ellipsoid):
1) 59
o 28,300' põhjalaiust, 28o 02,695' idapikkust;
2) 59
o 28,485' põhjalaiust, 28o 02,577' idapikkust;
3) 59
o 29,154' põhjalaiust, 27o 57,791' idapikkust;
4) 59
o 32,739' põhjalaiust, 27o 48,832' idapikkust;
5) 59
o 39,150' põhjalaiust, 27o 23,250' idapikkust;
6) 59
o 37,117' põhjalaiust, 27o 03,333' idapikkust;
7) 59
o 39,750' põhjalaiust, 26o 49,133' idapikkust;
8) 59
o 49,337' põhjalaiust, 26o 37,865' idapikkust;
9) 59
o 59,700' põhjalaiust, 26o 20,500' idapikkust.
Loetletud punktid ja piirijoon on tähistatud juurdelisatud, 1997. aastal välja antud Vene merekaardil nr 22061 (INT 1214) mõõtkavas 1:250 000.
Koordinaatsüsteemis WGS-84 (ellipsoid WGS-84):
1) 59o
28,297' põhjalaiust, 28o 02,564' idapikkust;
2) 59
o 28,481' põhjalaiust, 28o 02,446' idapikkust;
3) 59
o 29,150' põhjalaiust, 27o 57,660' idapikkust;
4) 59
o 32,735' põhjalaiust, 27o 48,701' idapikkust;
5) 59
o 39,146' põhjalaiust, 27o 23,118' idapikkust;
6) 59
o 37,112' põhjalaiust, 27o 03,201' idapikkust;
7) 59
o 39,745' põhjalaiust, 26o 49,001' idapikkust;
8) 59
o 49,332' põhjalaiust, 26o 37,732' idapikkust;
9) 59
o 59,695' põhjalaiust, 26o 20,366' idapikkust.
Loetletud punktid ja piirijoon on tähistatud juurdelisatud Eesti kaardil mõõtkavas 1:250 000 (1998. aasta eriväljaanne).*
Piirijoone vastavate punktide kirjeldused nimetatud koordinaatsüsteemides on võrdväärsed.
Nimetatud Eesti ja Vene kaardid moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa piirijoone graafilise märgistamise tähenduses.
Käesoleva artikli tõlgendamisel on otsustav tähendus selles antud piirijoone kulgemise kirjeldusel.
Artikkel 3
Kumbki pool järgib piirijoont kui joont, mis piiritleb tema suveräänsuse ja suveräänsed õigused, samuti kooskõlas rahvusvahelise õigusega kaldariigi mis tahes muu jurisdiktsiooni vormi teostamise merealadel.
Artikkel 4
Juhul kui avastatakse mõlemal pool piirijoont paiknev maavara leiukoht (lasund), püüavad pooled saavutada kokkuleppe leiukoha kõige efektiivsemate ühiste töötlemismeetodite ja maavara kaevandamisviiside kohta, tagades nõuetekohaste, 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonis (Helsingi konventsioon) ettenähtud abinõude kasutuselevõtmise, vältimaks merekeskkonna reostust.
Artikkel 5
Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel.
Artikkel 6
Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
Koostatud 18. mail 2005. aastal Moskvas kahes eksemplaris, kumbki eesti ja vene keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdse jõuga.
Eesti Vabariigi nimel | Vene Föderatsiooni nimel |
Urmas PAET | Sergei LAVROV |
* Kaardid on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lg 2; riigisekretäri 8. juuli 2005. a resolutsioon nr 17-1/0505922.)