Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded1
Vastu võetud 29.06.2005 nr 87
Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» § 133 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse piirkonna välisõhus leviva müra (edaspidi keskkonnamüra) kahjulike mõjude ning keskkonnamüra häirivuse vältimise, ennetamise ja vähendamise meetmete rakendamist.
(2) Määrusega kehtestatakse nõuded välisõhu strateegilise mürakaardi koostamiseks ühtsete hindamismeetodite alusel piirkonna peamiste müraallikate põhjustatud müratasemete hindamiseks ja prognoosimiseks.
(3) Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded keskkonnamüra vältimise ja vähendamise tegevuskavale, mis koostatakse keskkonnamüra kaardistamise tulemuste alusel, kus see on vajalik, ja eelkõige seal, kus müratase võib avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele või kus on vaja säilitada olemasolev madal müratase.
(4) Määrust kohaldatakse keskkonnamürale, millega inimene puutub kokku hoonestatud aladel, tiheasustusega piirkonna avalikes parkides või muudes vaiksetes piirkondades, maal vaiksetes piirkondades ning koolide, haiglate ja muude müratundlike ehitiste ning alade ümbruses, samuti müratekitavate hoonete ja rajatiste ümbruses.
(5) Määrust ei kohaldata koduse tegevuse käigus inimese enda tekitatud mürale, naabrite tekitatud mürale, töökeskkonna mürale, transpordivahendi sisemürale ega kaitseväe aladel kaitseväe tegevusega tekitatud mürale.
§ 2. Määruses kasutatavad mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
keskkonnamüra – inimtegevusest põhjustatud välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mida tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad,
sealhulgas transpordivahendid, maanteeliiklus, raudteeliiklus,
lennuliiklus, välistingimustes kasutatavad seadmed ning «Saastuse
kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse» § 7 lõikes 3 nimetatud
tööstusettevõtted;
2) kahjulik mõju – negatiivne mõju
inimese tervisele;
3) häirivus – inimtegevusest põhjustatud müra
häirivuse aste, mis on kindlaks määratud väliuurimuste abil;
4)
müraindikaator – kahjuliku mõjuga seotud keskkonnamüra kirjeldamise
füüsikaline skaala;
5) hindamine – mis tahes meetodi
kasutamine müraindikaatori väärtuse või sellega seotud kahjulike mõjude
arvutamiseks, prognoosimiseks, hindamiseks või mõõtmiseks;
6)
Lden – päeva-õhtu-öömüraindikaator – aasta kõikide päeva-,
õhtu- ja ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaksmääratud
A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise
häirivuse indikaator;
7) Lday – päevamüraindikaator –
aasta kõikide päevaaegade alusel kindlaksmääratud A-korrigeeritud
pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju
päeval kohaliku aja järgi kella 7.00–19.00-ni;
8) Levening
– õhtumüraindikaator – aasta kõikide õhtuaegade alusel kindlaksmääratud
A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra
häirivat mõju õhtusel ajal kohaliku aja järgi kella 19.00–23.00-ni;
9)
Lnight – öömüraindikaator – aasta kõikide ööaegade alusel
kindlaksmääratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis
on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu rikkumist
öösel kohaliku aja järgi kella 23.00–7.00-ni;
10)
müra taseme-mõju suhe – seos müraindikaatori arvsuuruse ja kahjuliku
mõju vahel;
11) tiheasustusega piirkond – riigi piiritletud
haldusüksus, kus elab üle 100 000 elaniku ning mida loetakse
rahvastikutiheduse alusel tiheasustusega linnapiirkonnaks;
12)
tiheasustusega piirkonna vaikne piirkond – tiheasustusega piirkonna
kohaliku omavalitsuse organi piiritletud territooriumi osa (või asum),
kus ei ole ühtegi müraallikat, mille tekitatud müratase ületab riigi
kehtestatud müraindikaatori Lden või muu asjakohase
normatiivi arvsuurust;
13) vaikne piirkond maal – kohaliku
omavalitsuse organi piiritletud territooriumi osa (osavald või asula),
kus liiklus, tööstus või huvitegevus ei põhjusta häirivat müra;
14)
põhimaantee – riigi määratud piirkondlik, riigisisene või rahvusvaheline
maantee, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas;
15)
põhiraudtee – riigi määratud raudtee, mida kasutab üle 30 000
raudteeveeremi aastas;
16) põhilennujaam – riigi määratud
tsiviillennujaam, kus toimub aastas kokku üle 50 000 liikumise
(õhkutõusmised ja maandused), välja arvatud kerglennukite kasutamine
üksnes koolituseesmärkidel;
17) müra kaardistamine –
müraindikaatorite abil olemasolevate ja prognoositavate müraolukordade
kohta andmete esitamine, kus on märgitud kõik asjakohaste müratasemete
ületamised ning müra mõju piirkonnas müraindikaatorite arvsuuruste järgi
kindlaksmääratud müravahemikes asuvate elanike arv või elamute arv;
18)
välisõhu strateegiline mürakaart – kaart, mille abil antakse üldhinnang
teatud piirkonna erinevate müraallikate tekitatud müratasemete kohta või
antakse üldprognoos selle piirkonna müratasemete kohta;
19)
piirtase – riigi kehtestatud müraindikaatori Lden
ja Lnight ning vajadusel Lday ja Levening
arvsuurused, mille ületamisel pädevad asutused kaalutlevad, kas
rakendada müratõrjemeetmeid, arvestades, et eritüüpi mürale (maantee-,
raudtee-, õhuliiklus-, tööstusmüra jne), erinevatel aladel või erineva
müratundlikkusega elanikele võivad kehtida eripiirtasemed, mis võivad
erineda olemasolevate ja uute olukordade ning müraallika või ümbruse
kasutamise muutumise tõttu tekkinud olukordade osas;
20)
tegevuskavad – müra ja selle mõju ohjamiseks, sealhulgas vajaduse korral
müra vähendamiseks ettenähtud kavad;
21) akustiline
kavandamine – tulevase müra kontrollimine kavandatud meetmete abil,
näiteks maakasutuse kavandamine, liiklussüsteemide väljatöötamine,
liikluse kavandamine, mürataseme vähendamine heliisolatsiooni abil ja
müraallikate ohjamine;
22) üldsus – üks või mitu füüsilist või
juriidilist isikut ja vastavalt riigisisestele õigusaktidele või
tavadele ka nende isikute organisatsioonid, rühmad või muud ühendused.
2. peatükk
MÜRAINDIKAATORID JA VÄLISÕHU STRATEEGILINE MÜRAKAART
§ 3. Müraindikaatorid ja nende kohaldamine välisõhu strateegilise mürakaardi koostamisel
(1) Välisõhu strateegilise mürakaardi koostamisel ja selle kontrollimisel kohaldatakse pikaajalisi müraindikaatoreid Lden ja Lnight, mille arvsuurused määratakse arvutusmeetodi abil ning kasutades vajalike andmete saamiseks mürataseme mõõtmist.
(2) Pikaajaliste müraindikaatorite määramisel kasutatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 17 alusel kehtestatud müraindikaatoreid Ln ja Ld ja nendega seotud andmeid. Nimetatud määruse müraindikaatorid tuleb kohandada müraindikaatoritega Lden ja Lnight., järgides direktiivis 2002/49/EÜ1 kindlaksmääratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standardites2 esitatud A-korrigeeritud pikaajalise, aasta keskmiste müratasemete määramise põhimõtteid.
(3) Pikaajaliste müraindikaatorite määramisega seotud andmed ei tohi olla vanemad kui kolm aastat.
(4) Müra akustilisel kavandamisel ja müratsoonide määratlemisel võib kasutada muid indikaatoreid kui Lden ja Lnight. Paragrahvis 6 nimetatud erijuhtumite jaoks võib vajaduse korral kasutada täiendavaid müraindikaatoreid.
(5) Müraindikaatorite Lden ja Lnight taseme jälgimiseks valitakse meteoroloogiliste tingimuste poolest keskmine aasta.
(6) Mürakaartide koostamisel võetakse päeva algusajaks kell 7.00. Päevaaeg on 12 tundi kella 7.00–19.00-ni, õhtuaeg 4 tundi kella 19.00–23.00-ni ja ööaeg 8 tundi kella 23.00–7.00-ni.
(7) Müraindikaatorite määramisel arvestatakse otsese heliga. Arvesse ei võeta vaadeldava ehitise välispiirdelt või muult pinnalt peegeldunud heli. Üldjuhul arvestatakse mõõtmiste korral parandust 3 dB.
(8) Müra prognoosimisel kasutatakse üksnes arvutusmeetodit.
(9) Müraindikaatorite Lden ja Lnight väärtuste arvutamiseks kasutatakse «Välisõhu kaitse seaduse» § 129 lõike 1 alusel kehtestatud ajutisi arvutus- ja mõõtmismeetodeid ning müra taseme mõju suhte abil kahjulike mõjude hindamise meetodeid.
§ 4. Päeva-õhtu-öömüraindikaator
(1) Päeva-õhtu-öömüraindikaator Lden väljendatakse detsibellides (dB) ja määratakse kindlaks valemi abil:
Lden = 10 lg 1/24 [12×10Lday/10 + 4×10(Levening
+ 5)/10 + 8×10(Lnight + 10)/10], kus:
1) Lday
on direktiivis 2002/49/EÜ1 kindlaksmääratud
Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standardile2
vastav A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis määratakse
kindlaks aasta kõikide päevaaegade alusel kella 07.00–19.00-ni;
2)
Levening on direktiivis 2002/49/EÜ1
kindlaksmääratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standardile2
vastav A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis määratakse
kindlaks aasta kõikide õhtuaegade alusel kella 19.00–23.00-ni;
3)
Lnight on direktiivis 2002/49/EÜ1
kindlaksmääratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standardile2
vastav A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis määratakse
kindlaks aasta kõikide ööaegade alusel kella 23.00–07.00-ni.
(2) Müra strateegilisel kaardistamisel mürakoormusega hoonete sees ja
nende ümbruses määratakse päeva-õhtu-öömüraindikaatori Lden
väärtus arvestades, et:
1) arvutusliku meetodi kasutamisel
peab hindamispunkt olema 4,0±0,2 meetri (3,8–4,2 meetri) kõrgusel
maapinnast mürale kõige avatumal välispiirdel, milleks on konkreetse
müraallika vastas ja sellele kõige lähemal asuv välispiire;
2)
mõõtmiseks võib valida kõrguse, mis ei tohi olla madalamal kui
1,4 meetrit maapinnast ning tulemused tuleb vastavusse viia 4 meetri
kõrgusel saadavate tulemustega.
(3) Akustilisel kavandamisel ja müratsoonide määratlemisel võib
päeva-õhtu-öömüraindikaator Lden
väärtuse hindamispunkti kõrguseks valida kõrguse, mis ei tohi olla
madalamal kui 1,5 meetrit maapinnast, samuti järgmistel juhtudel:
1)
maapiirkonnas, kus on ühekorruselised majad;
2) piiratud alal
müra üksikasjalikul kaardistamisel, kui esitatakse üksikute elamute
mürakoormus;
3) kui kavandatakse kohalikke meetmeid, mille
eesmärk on vähendada spetsiifiliste elamute mürakoormust.
§ 5. Öömüraindikaator
(1) Öömüraindikaator Lnight on pikaajaline keskmine helirõhutase, mis määratakse kindlaks aasta kõikide ööaegade alusel kella 23.00–07.00-ni.
(2) Ööaja müra määramisel kontrollitakse käesoleva määruse § 3 lõigete 5, 6 ja 7 nõuete kohaselt otsest heli § 4 lõigete 2 ja 3 nõuetele vastavates hindamispunktides.
§ 6. Täiendavad müraindikaatorid müra strateegilisel kaardistamisel
Müra strateegilisel kaardistamisel võib lisaks Lden
ja Lnight väärtustele ning vajaduse korral Lday
ja Levening väärtustele erijuhtudel kasutada täiendavaid
müraindikaatoreid ja nendega seotud piirtasemeid, kui:
1)
kontrollitav müraallikas töötab ainult osa kontrollitavast
ajavahemikust, kogu aasta päevaaegadest, kogu aasta õhtuaegadest või
kogu aasta ööaegadest;
2) mürasündmuste keskmine arv ühel
või enamal kontrollitaval ajavahemikul on väiksem kui üks mürasündmus
tunnis. Mürasündmuseks loetakse alla viie minuti kestvat müra nagu
mööduva rongi või ülelendava õhusõiduki müra jms;
3)
madalsagedusliku müra osatähtsus sagedusvahemikus 10 Hz–20 Hz on oluline;
4)
müra sisaldab tugevaid tonaalseid helisid;
5) müra sisaldab
impulsshelisid, vastavalt rahvusvahelise standardi2
määratlusele;
6) müra pärineb mitmest müraallikast;
7)
ööaja kaitsmiseks kõige tugevama müra eest rakendatakse LA,max
või heli ekspositsioonitaseme (soud exposure level)
SEL-indikaatorit;
8) nädalalõppudel või teatavaks perioodiks aastas
rakendatakse lisakaitset;
9) päevaajal rakendatakse lisakaitset;
10)
õhtuajal rakendatakse lisakaitset;
11) maapiirkonnas
rakendatakse vaiksete piirkondade kaitset.
§ 7. Müraindikaatorid kohalikuks või riigisiseseks müra kaardistamiseks
(1) Müra kaardistamisel üksnes kohalikuks või riigisiseseks kasutamiseks, planeerimiseks, akustiliseks kavandamiseks ja müra tsoneerimiseks arvestatakse eraldi päevasele ja öisele ajavahemikule «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 17 alusel kehtestatud nõuetele vastavaid müra normtasemeid Ld ja Ln, mis kohandatakse müraindikaatoritega Lden ja Lnight.
(2) Üksikute mürasündmuste hindamisel kasutatakse täiendavat müraindikaatorit LpA,max vastavalt «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 17 alusel kehtestatud müraindikaatorite arvsuurused saadakse mõõtmiste või arvutuste teel.
(3) Müraindikaatorite arvsuurused määratakse mõõtmiste või arvutuste teel.
(4) Müra kaardistamisel kasutatakse arvutusmeetodit ja juhul, kui arvutuseks vajalikud andmed müraallikate kohta puuduvad, kasutatakse müratasemete mõõtmist.
§ 8. Välisõhu strateegilise mürakaardi koostamine ja kooskõlastamine
(1) Välisõhu strateegilise mürakaardi koostab «Välisõhu kaitse seaduse» § 134 lõike 1 ja § 151 lõigete 1 ja 2 kohaselt keskkonnamüra põhjustaja käesoleva määruse 1. lisas määratud tähtpäevaks.
(2) Välisõhu strateegiline mürakaart koostatakse eelneva kalendriaasta müraolukorra kohta. Kasutada võib andmeid, mis ei ole vanemad kui kolm aastat.
(3) Piirialade mürakaartide koostamisel tehakse koostööd Euroopa Liidu naaberliikmesriigiga, kellega on ühised müraprobleemid.
(4) Tervisekaitseinspektsioon koostab välisõhu strateegiliste mürakaartide andmete alusel koondi ning kaardistamise tulemuste elektroonilise andmebaasi, mida kasutatakse teabeallikana üldsusele, müra vähendamise tegevuskavade koostamisel ja andmete esitamiseks Euroopa Komisjonile.
§ 9. Välisõhu strateegilisele mürakaardile esitatavad miinimumnõuded
(1) Välisõhu strateegiline mürakaart peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatud miinimumnõuetele.
(2) Välisõhu strateegilisel mürakaardil esitatakse järgmised andmed:
1)
müraindikaatori abil kirjeldatud olemasolev, eelmine või prognoositav
tulevane müraolukord;
2) piirtasemete ületamine;
3)
teatava piirkonna elamute, koolide ja haiglate hinnanguline arv, mis on
müraindikaatori eripiirtasemete alas;
4) müraga kokkupuutuvate
inimeste hinnanguline arv.
(3) Välisõhu strateegilisi mürakaarte võib üldsusele esitada kas graafiliste mürakaartidena, arvandmetena tabelite kujul või arvandmetena elektroonilisel kujul.
(4) Tiheasustusega piirkonnas tuleb koostada välisõhu strateegilised mürakaardid eraldi maanteeliikluse müra, raudteeliikluse müra, lennuvälja müra, tööstusmüra, sealhulgas sadamate müra kohta ning lisaks võib koostada muude müra põhjustajate mürakaardid vastavalt «Välisõhu kaitse seaduse» § 134 nõuetele.
(5) Tiheasustusega piirkonna välisõhu strateegilisel mürakaardil tuleb välja tuua eelkõige müratasemed, mille põhjustaja on maanteeliiklus, raudteeliiklus, lennuväljad ja tööstusettevõtted, sealhulgas sadamad.
(6) Müra kaardistamise eesmärgile vastavalt valitakse välisõhu
strateegilise mürakaardi tüüp. Müra kaardistatakse järgmistel
eesmärkidel:
1) Euroopa Komisjoni jaoks 2. lisale vastavate
andmete edastamiseks;
2) teabeallikana üldsusele kõige tähtsamate
punktide kokkuvõttena;
3) tegevuskavade koostamise alusena
esmatähtsate ülesannete lahendamiseks, arvestades piirväärtuste
ületamist või muid asjakohaseid kriteeriume.
(7) Euroopa Komisjonile andmete edastamiseks ettenähtud välisõhu strateegilisel mürakaardil tuleb esitada käesoleva määruse 2. lisa punktides 1.5, 1.6, 2.5, 2.6 ja 2.7 nõutud andmed.
(8) Tegevuskavade väljatöötamiseks ja elanike teavitamiseks ettenähtud
välisõhu strateegilisel mürakaardil tuleb esitada üksikasjalikum
lisateave:
1) graafiline mürakaart;
2) piirtasemete ületamist
näitavad kaardid;
3) erinevuskaardid, millel võrreldakse
olemasolevat müraolukorda kavandatavate olukordadega või
4)
kaardid, mis näitavad vajaduse korral müraindikaatori väärtust muul kui
4 m kõrgusel.
(9) Kohalikuks või riigisiseseks kasutamiseks ettenähtud strateegilised mürakaardid tuleb koostada päeva-õhtu-öömüraindikaatori Lden ja öömüraindikaatori Lnight väärtuste alusel, mis on kindlaks määratud 4 m kõrgusel ja 5 dB vahemike kaupa. Kohalikud mürakaardid tuleb esitada ka kehtivate riigisiseste müra normtasemete Ld ja Ln ning vajadusel LpA,max väärtuste alusel.
3. peatükk
KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA
§ 10. Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamine
(1) Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava (edaspidi tegevuskava) koostatakse müra ja selle mõjude ohjamiseks, mürataseme vähendamiseks ning vaiksetes piirkondades mürataseme suurenemise vältimiseks vastavalt «Välisõhu kaitse seaduse» § 151 nõuetele ja käesoleva määruse 1. lisa välisõhu strateegiliste mürakaartide ja tegevuskavade esitamise ajakavale.
(2) Tegevuskava koostatakse välisõhu strateegilise mürakaardi tulemuste alusel tiheasustusega piirkondades, põhimaanteedel ja põhiraudteedel esmatähtsate ülesannete lahendamiseks, mis tehakse kindlaks müra piirväärtuste ületamise arvsuuruste, mõjutatud elanike arvu, müra leviku ulatuse, kriitilise taseme ja inimeste tugeva häirituse ning muude valitud kriteeriumite alusel. Muudest asjakohastest kriteeriumitest teavitatakse Euroopa Komisjoni.
(3) Tegevuskavas esitatakse müra ja selle mõju vähendamiseks kavandatud abinõude loetelu, abinõude maksumus, abinõude rakendajad, rakendamise tähtajad ning muud § 11 nõuetele vastavad andmed.
(4) Tegevuskavad vaadatakse üle vähemalt iga viie aasta tagant pärast nende valmimise kuupäeva. Kui olemasolev müraolukord on põhjalikult muutunud, tehakse tegevuskavasse muudatused.
(5) Piirialadel koostatakse tegevuskava koos Euroopa Liidu naaberliikmesriigiga, kellega on ühised müraprobleemid.
§ 11. Tegevuskavale esitatavad miinimumnõuded
(1) Tegevuskava peab vastama järgmistele miinimumnõuetele ja selles peab
olema vähemalt:
1) tiheasustusega piirkonna kirjeldus,
põhimaanteede, põhiraudteede või põhilennujaamade ning muude
arvessevõetavate müraallikate loetelu;
2) välisõhus leviva
müra põhjustaja isikut identifitseerivad andmed;
3)
õigusliku raamistiku kirjeldus;
4) käesoleva määruse §-des 3–6
määratletud ja esitatud kasutusel olevad müraindikaatorid ja nende
piirväärtused;
5) müra kaardistamise tulemuste kokkuvõte;
6)
andmed müraga kokkupuutuvate inimeste hinnangulise arvu ja üksikasjad
parandamist vajavate olukordade ja probleemide kohta;
7) üldsusega
konsulteerimise protokoll;
8) esitatud kehtivad müra vähendamise
meetmete ja ettevalmistatavate projektide loetelu;
9) andmed
toimingute kohta, mida pädevad asutused kavatsevad järgmise viie aasta
jooksul teha, sealhulgas kõik vaiksete piirkondade säilitamise meetmed;
10)
pikaajalise strateegia kirjeldus;
11) teave, juhul kui see on olemas,
abinõude maksumuse kohta (eelarved, kulutasuvuse hindamiseks
kulude-tulude analüüs);
12) kindlaks määratud tegevuskava
rakendajad, rakendamise tähtajad ning tulemuste hindamiseks kavandatud
meetmed.
(2) Tegevuskava toimingute hulka, mida pädevad asutused oma pädevusvaldkondades korraldavad, kuulub liikluskorraldus, maakorraldus, tehnilised meetmed müraallikates, vaiksemate allikate valimine, müraleviku vähendamine, reguleerivad või majanduslikud meetmed ja soodustused.
(3) Iga tegevuskava peab sisaldama hinnanguid selle kohta, milliste toimingutega vähendatakse müra all kannatavate inimeste arvu, kes peavad müra häirivaks, kes kannatavad müra tõttu unehäirete all või mürast tingitud muude häirete all.
(4) Tegevuskavade koostamisel tuleb järgida Euroopa Komisjoni tegevuskava koostamise juhiseid3.
(5) Tegevuskavast koostatakse vähemalt 10-leheküljeline kokkuvõte, mis annab ülevaate §-des 10 ja 11 nimetatud tähtsamatest punktidest.
§ 12. Üldsuse teavitamine
(1) Koostatud ja kooskõlastatud strateegilised mürakaardid ja tegevuskavad tehakse üldsusele kättesaadavaks ja levitatakse infotehnoloogia vahendite abil asjakohaste õigusaktide kohaselt, kindlustades keskkonnateabele vaba juurdepääsu.
(2) Tegevuskavade koostajad teavitavad üldsust, võimaldavad osaleda tegevuskava kõikide etappide ettevalmistamisel ja ülevaatamisel, kindlustavad üldsuse otsuste arvestamise ning informeerivad üldsust tehtud otsustest. Tegevuskava tähtajad peavad võimaldama üldsusel osaleda kõikides tegevuskava etappides.
(3) Tegevuskava koondandmed ja välisõhu müra kaardistamise tulemuste elektroonilise andmebaasi avalikustab Tervisekaitseinspektsioon veebilehel vastavalt «Välisõhu kaitse seaduse» § 135 lõike 2 punktile 5. Teave üldsusele peab olema selge, arusaadav, kergesti kättesaadav ning sisaldama strateegiliste mürakaartide ja tegevuskavade koondandmeid.
§ 13. Strateegiliste mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade kokkuvõtete koostamine
(1) Strateegiliste mürakaartide andmed ja müra vähendamise tegevuskavade kokkuvõtted koostatakse vastavalt 2. lisa juhendile.
(2) Lõikes 1 nimetatud andmed ja kokkuvõtted esitatakse Euroopa Komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast «Välisõhu kaitse seaduse» § 151 lõigetes 1 ja 2 esitatud tähtaega.
§ 14. Määruse rakendamine
(1) Hiljemalt 30. juuniks 2005 esitab Tervisekaitseinspektsioon sotsiaalministrile ja keskkonnaministrile andmed kõikide asjakohaste tasandite asutuste ja organite kohta, kes peavad «Välisõhu kaitse seaduse» § 134 ja käesoleva määruse § 8 lõike 1 kohaselt koostama strateegilise mürakaardi ja tegevuskava ning esitama need Tervisekaitseinspektsioonile.
(2) Tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organi poolt kinnitatud keskkonnamüra strateegilised mürakaardid ja tegevuskavad esitatakse Tervisekaitseinspektsioonile vastavalt käesoleva määruse 1. lisale.
(3) Hiljemalt 18. juuliks 2005 teeb Tervisekaitseinspektsioon lõikes 1 nõutud teabe kättesaadavaks üldsusele.
(4) Paragrahvi 3 lõiget 2 rakendatakse kuni Euroopa Liidu ühtsete hindamismeetodite kehtestamiseni.
1 Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise
ja kontrollimisega (Euroopa Ühenduse Teataja L 189, 25.06.2002,
lk 12–25) alusel;
2
ISO 1996-1:2003 ja 1996-2:2003 ja ISO 1996-2:2003;
3
Euroopa Komisjoni soovitus 2003/613/EÜ (EÜT L 212, 22.08.2003, lk 49–64)
ja «Good Practice Guide for Strategic Noise Mapping and the
production of Associated Data on Noise Exposure»
[http://www.europa.eu.int/comm/environment/noise/home.htm].
Minister Jaak AAB |
Kantsler Maarja MÄNDMAA |
Sotsiaalministri 29. juuni 2005. a määruse nr 87
«Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra
vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded» lisa 1 |
Välisõhu strateegiste mürakaartide ja tegevuskavade esitamise ajakava
vastavalt EL direktiivi 2002/49/EÜ 25. juuni 2002. a, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega
Strateegiste mürakaardi ja tegevuskava esitamise eest vastutaja | Strateegilise mürakaardi esitamise tähtpäev* | Tegevuskava esitamise tähtpäev* |
Tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ, kelle haldusterritooriumil elab: 1) vähemalt 250 000 elanikku – Tallinn 2) vähemalt 100 000 elanikku – Tartu ja Narva |
30. juuni 2007. a 30. juuni 2012. a |
18. juuli 2008. a 18. juuli 2013. a |
Maantee omanik, kelle maanteed kasutab: 1) üle 6 miljoni sõiduki aastas 2) üle 3 miljoni sõiduki aastas |
30. juuli 2007. a |
18. juuli 2008. a |
Raudtee omanik, kelle raudteed kasutab: 1) üle 60 000 veeremi aastas 2) üle 30 000 veeremi aastas |
30. juuni 2007. a |
18. juuli 2008. a |
Lennuvälja omanik, kelle lennuväljal toimub üle 50 000 lennu aastas (õhkutõusmise või laskumise) |
30. juuli 2007. a |
18. juuli 2008. a |
* Strateegilised mürakaardid ja müra vähendamise tegevuskavad esitatakse iga 5 aasta tagant.
Sotsiaalministri 29. juuni 2005. a määruse nr 87
«Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra
vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded» lisa 2 |
Juhend välisõhu strateegilise mürakaardi ja tegevuskava andmete esitamiseks
1. Tiheasustusega piirkonna välisõhu strateegilisel mürakaardil esitatakse järgmised andmed:
1.1. Tiheasustusega piirkonna lühikirjeldus: asukoht, suurus, elanike arv.
1.2. Vastutav asutus.
1.3. Varem rakendatud mürakaitseprogrammid ja kasutusel olevad mürakaitsemeetmed.
1.4. Müra hindamisel kasutatud arvutus- ja mõõtmismeetodid.
1.5.1. Hinnanguline ja lähima sajani ümardatud inimeste arv, kes asuvad mürapiirkonnas ehitistes, mille päeva-õhtu-öömüraindikaatori Lden arvsuurused detsibellides jäävad müravahemikesse 55–59, 60–64, 65–69, 70–74 ja suurem või võrdne 75.
Lden arvsuurused määratakse 4 m kõrgusel maapinnast kõige suurema müraga kokkupuutuval välisseinal ja andmed esitatakse eraldi maantee-, raudtee-, õhuliikluse- ning tööstusmüra kohta. Arvud ümardatakse lähima sajani (nt 5150 – ja 5249 = 5200; 50 – 149 = 100; alla 50 = 0).
1.5.2. Lisaks tuleb, kui on vajalik ja kui on olemas teave, märkida, kui
palju inimesi asub punktis 1.5.1 nimetatud müravahemikesse kuuluvates
ehitistes, milles on:
1) eriline müratõkestav isolatsioon, mis on
hoone kaitseks üht või mitut liiki keskkonnamüra eest spetsiaalne
heliisolatsioon, mis on ühendatud ventilatsiooni- või kliimaseadmetega
nii, et säilib kõrgetasemeline keskkonnamüra isolatsioon;
2)
vaikne välissein, milleks loetakse elamu sellist välisseina, mille Lden
arvsuurus on kindlaks määratud nelja meetri kõrgusel maapinnast ja kahe
meetri kaugusel välisseinast ning selle Lden arvuline
väärtus on üle 20 dB madalam kõige suurema müraga välisseina Lden
arvsuurusest.
1.5.3. Andmete esitamisel tuleb märkida, kui palju mõjutavad käesolevas punktis 1.5 nimetatud müraindikaatorite arvsuurusi põhimaanteed, põhiraudteed ja põhilennuväljad.
1.6.1. Hinnanguline inimeste koguarv (ümardatuna lähima sajani), kes elavad mürapiirkonnas ehitistes, kus öömüraindikaatori Lnight arvsuurused detsibellides on müravahemikes 50–54, 55–59, 60–64, 65–69, 70–74 ja suurem või võrdne 75.
Lden arvsuurused määratakse 4 m kõrgusel maapinnast kõige suurema müraga kokkupuutuval välisseinal ja andmed esitatakse eraldi maantee-, raudtee-, õhuliikluse- ning tööstusmüra kohta. Neid andmeid võib hinnata samuti müravahemikus 45–49 dB s kuni 18. juulini 2009.
1.6.2. Lisaks tuleb, kui on vajalik ja kui on olemas teave, märkida, kui
palju inimesi elab punktis 1.6.1 nimetatud müravahemikesse kuuluvates
elamutes, milles on:
1) eriline müratõkestav isolatsioon, vastavalt
punktis 1.5.2 esitatule;
2) vaikne välissein, nagu on määratletud
punktis 1.5.2.
1.6.3. Andmete esitamisel tuleb märkida, kuidas mõjutavad käesolevas punktis 1.6 nimetatud müraindikaatorite arvsuurusi põhimaanteed, põhiraudteed ja põhilennuväljad.
1.7. Kui strateegiline mürakaart esitatakse graafiliselt, tuleb kaardil märkida mürakontuurid vähemalt 60 dB, 65 dB, 70 dB ja 75 dB juures.
1.8. Müra vähendamise tegevuskava kuni 10-leheküljeline kokkuvõte, mis hõlmab olulisemaid tegevusi ja kõiki §-des 10 ja 11 sätestatud nõudeid.
2. Maanteede, raudteede ja lennujaamade välisõhu strateegilisel mürakaardil esitatakse järgmised andmed:
2.1. Maanteede, raudteede või lennuväljade üldkirjeldus: asukoht, pindala ja liiklust puudutavad andmed (autode arv maanteel ja nende keskmine liikluskiirus, rongide liikumiskiirus, maanteekate jm).
2.2. Ümbruse kirjeldus: asustusüksused, sh linnad, külad, alevid, alevikud, maapiirkonnad või muud piirkonnad, teave maakasutuse kohta, muud põhilised müraallikad.
2.3. Varem rakendatud mürakaitseprogrammid ja kasutusel olevad mürakaitsemeetmed.
2.4. Kasutatud arvutus- ja mõõtmismeetodid.
2.5.1. Hinnanguline inimeste arv (ümardatuna lähima sajani), kes elavad väljaspool tiheasustusega piirkonda mürapiirkonnas asuvates ehitistes, kus kõige suurema müraga kokkupuutuval välisseinal 4 meetri kõrgusel maapinnast on päeva-õhtu-öömüraindikaatori Lden arvsuurused detsibellides on müravahemikes 55–59, 60–64, 65–69, 70–74 ja suurem või võrdne 75.
2.5.2. Lisaks tuleb, kui on vajalik ja kui on olemas teave, märkida, kui
palju inimesi elab punktis 2.5.1 nimetatud müravahemikes asuvates
elamutes, milles on:
1) eriline müratõkestav isolatsioon, vastavalt
punktis 1.5.2 esitatule;
2) vaikne välissein, nagu on kindlaks
määratud punktis 1.5.2.
2.6.1. Hinnanguline inimeste koguarv (ümardatuna lähima sajani), kes elavad väljaspool tiheasustusega piirkonda mürapiirkonnas asuvates elamutes, kus kõige suurema müraga kokkupuutuval välispiirdel 4 meetri kõrgusel maapinnast on öömüraindikaator Lnight arvsuurused müravahemikes 50–54, 55–59, 60–64, 65–69 ja suurem või võrdne 70. Neid andmeid võib hinnata samuti arvsuuruse vahemikus 45–49 dB kuni 18. juulini 2009.
2.6.2. Lisaks tuleb vajaduse ja teabe olemasolu korral märkida, kui
palju inimesi elab eelmises punktis nimetatud müravahemikes asuvates
elamutes, milles on:
1) eriline müratõkestav isolatsioon, vastavalt
punktis 1.5.2 esitatule;
2) vaikne välissein, nagu on
kindlaksmääratud punktis 1.5.2.
2.7. Mürapiirkondade kogupindala (ruutkilomeetrites), kus Lden arvsuurused on vastavalt suuremad kui 55, 65 ja 75 dB. Lisaks tuleb esitada hinnanguline elamute koguarv (ümardatuna lähima sajani) ja hinnanguline inimeste koguarv (ümardatuna lähima sajani), kes elavad kõikides nendes piirkondades, sealhulgas tiheasustusega piirkonnad.
Ühel või mitmel kaardil tuleb esitada 55 ja 65 dB mürakontuurid ja märkida kaardil nende kontuuride piirkonda kuuluvate asustusüksuste, külade ja tiheasustusega piirkondade asukohad.
2.8. Müra vähendamise tegevuskava kuni 10-leheküljeline kokkuvõte, mis annab ülevaate §-des 10 ja 11 nimetatud tähtsamatest punktidest.