Teksti suurus:

Põllumajandusministri määruste muutmine

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.07.2005
Avaldamismärge:RTL 2005, 76, 1067

Põllumajandusministri määruste muutmine

Vastu võetud 29.06.2005 nr 76

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 12 lõike 5, § 13 lõike 2, § 15 lõike 3, § 16 lõike 2, § 43 lõike 2, § 44 lõike 2 ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1782/2003/EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid 2019/93/EMÜ, 1452/2001/EÜ, 1453/2001/EÜ, 1454/2001/EÜ, 1868/94/EÜ, 1251/1999/EÜ, 1254/1999/EÜ, 1673/2000/EÜ, 2358/1971/EMÜ ja 2529/2001/EÜ (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69), artikli 143b alusel ning kooskõlas EL Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.06.1999, lk 80–102) artikli 44 lõike 2 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2004–2006».

§ 1. Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruses nr 51 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord» (RTL 2004, 51, 879; 2005, 46, 638) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punktid 2, 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 punktis 4 asendatakse sõna «maastikuelemendi» sõnaga «kiviaia»;

3) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:

« § 3. Nõuded toetuse saamiseks

(1) Toetust võib §-s 2 nimetatud tegevusteks taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi taotleja), kes tegutseb arengukava 9. peatüki punktis 9.2 nimetatud piirkondades ja vastab arengukava 9. peatüki punktis 9.2 kehtestatud nõuetele ning kes:
1) kasutab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud vähemalt 1,00 hektari suurust maad, kus kasvatab põllumajanduskultuuri või mida hoiab mustkesas või mida kasutab loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks (edaspidi põllumajanduslikus kasutuses olev maa), või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad;
2) täidab arengukava 9. peatüki tabelis 39 nimetatud põllumajanduse üldisi keskkonnanõudeid (edaspidi üldised keskkonnanõuded) kogu ettevõttes (edaspidi majandusüksus);
3) võtab kohustuse täita punktides 1 ja 2 nimetatud nõudeid ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise nõudeid viis aastat alates toetuse taotlemiseks sätestatud tähtpäevast kohustuse võtmise aastal kindlaks tehtud põllumajandusmaa pindala või loomade arvu osas, mille kohta taotleja taotleb toetust (edaspidi kohustus).

(2) Toetust § 2 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusteks võib taotleda vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta, mille iga üksiku põllu pindala, mille kohta toetust taotletakse, on vähemalt 0,30 hektarit.

(3) Toetust § 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusteks võib taotleda, kui taotleja täidab majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal § 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise nõudeid.

(4) Toetust võib taotleda üksnes nende põldude kohta, mis asuvad põllumassiividel, mis jäävad tervikuna arengukava 9. peatüki punktis 9.2 nimetatud piirkondadesse.

(5) Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud toetust keskkonnasõbraliku tootmise eest ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse toetust § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest.

(6) Toetust § 2 punktis 4 nimetatud kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise eest võib taotleda, kui taotlejal on § 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise või § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustus või kui taotleja võtab selle kohustuse taotlemisele järgneval aastal.

(7) Kui loodusobjekti kaitse-eeskirjaga või «Looduskaitseseaduse» § 18 lõike 3 või § 22 lõike 2 alusel ja korras on taotlejale rohumaa niitmiseks ja niidetud heina äravedamiseks või hekseldamiseks või seal loomade karjatamiseks ette nähtud muu tähtpäev kui üldiste keskkonnanõuetega kehtestatud 31. juuli, peab nimetatud nõue olema täidetud 20. augustiks.»;

4) paragrahvi 4 lõikest 6 jäetakse välja sõnad «(välja arvatud poollooduslikud kooslused)»;

5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

« 101) niidab vähemalt üks kord enne 31. juulit poollooduslikud kooslused või karjatab seal loomi. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema ära veetud või hekseldatud. Kui loodusobjekti kaitse-eeskirjaga või «Looduskaitseseaduse» § 18 lõike 3 või § 22 lõike 2 alusel ja korras on taotlejale poolloodusliku koosluse niitmiseks ja niidetud heina äravedamiseks või hekseldamiseks või seal loomade karjatamiseks ette nähtud muu tähtpäev kui 31. juuli, peab nõue olema täidetud 20. augustiks.»;

6) 2. peatüki 2. jagu «Keskkonnasõbralik majandamine» tunnistatakse kehtetuks;

7) 2. peatüki 4. jao pealkirjas asendatakse sõna «Maastikuelemendi» sõnaga «Kiviaia»;

8) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt:

« § 9. Üldised nõuded kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise eest toetuse saamiseks

Kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja täidab §-s 4 sätestatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõudeid.»;

9) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kiviaia rajamise eest toetuse taotleja:
1) rajab toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks piirkonnale omase kujundusega kiviaia, kasutades traditsioonilisi töövõtteid. Kiviaia kõrgus peab olenevalt piirkonnast olema vähemalt 60 cm;
2) kannab rajatava kiviaia asukoha põllumassiivi kaardile;
3) parandab kiviaeda tekkinud lõhed ja paneb kiviaeda tagasi sealt väljakukkunud kivid ülejäänud nelja kohustuseaasta 1. septembriks.»;

10) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kiviaia taastamise eest toetuse taotleja:
1) taastab toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks piirkonnale omase kujundusega kiviaia, kasutades traditsioonilisi töövõtteid. Kiviaia kõrgus peab olenevalt piirkonnast olema vähemalt 60 cm;
2) kannab taastatava kiviaia asukoha põllumassiivi kaardile;
3) parandab kiviaeda tekkinud lõhed ja paneb kiviaeda tagasi sealt väljakukkunud kivid ülejäänud nelja kohustuseaasta 1. septembriks.»;

11) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «1. novembriks» sõnadega «1. septembriks»;

12) paragrahvid 13 ja 14 ning 2. peatüki 5. jagu «Poolloodusliku koosluse hooldamine» tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Loom tuleb asendada lõigete 1 ja 2 kohaselt 20 päeva jooksul arvates asendamist tinginud sündmusest. Taotleja teavitab Veterinaar- ja Toiduametit looma asendamisest seitsme päeva jooksul arvates asendamisest.»;

14) 2. peatüki 7. jagu «Maa talvel taimkattega kaetult hoidmine» tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahv 29 sõnastatakse järgmiselt:

« § 29. Taotluse esitamise üldine kord

(1) Kohustuse võtmise aastal esitab taotleja PRIA-le §-des 30, 32–34 ja 40 nimetatud dokumendid.

(2) Kohustuse võtmisele järgneval neljal kohustuseaastal esitab taotleja PRIA-le § 30 punktis 1 nimetatud taotluse ja punktis 3 nimetatud põllumassiivi kaardi ning vajaduse korral andmed majandusüksuses tehtud muudatuste kohta ning ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotlemisel lisas 6 toodud vormi kohase ohustatud tõugu loomade loetelu.

(3) Kohustuse võtmisele järgneval neljal kohustuseaastal esitab taotleja PRIA-le lisaks lõikes 2 nimetatud dokumentidele kiviaia rajamise eest toetuse taotlemisel § 33 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse, punktis 2 nimetatud põllumassiivi kaardi ja vajaduse korral punktis 3 nimetatud kinnituse ning kiviaia taastamise või hooldamise eest toetuse taotlemisel § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse, punktis 2 nimetatud põllumassiivi kaardi ja vajaduse korral punktis 3 nimetatud kinnituse.

(4) Lõigetes 1 ja 2 ning §-de 33 ja 34 lõikes 2 nimetatud dokumendid esitab taotleja PRIA-le ajavahemikus 2. maist kuni 27. maini. Kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja esitab §-de 33 ja 34 lõikes 1 nimetatud dokumendid ajavahemikus 5. septembrist kuni 23. septembrini.

(5) Kui taotleja või toetuse saaja esitab lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid PRIA-le pärast lõikes 4 sätestatud tähtpäeva, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõuetega vastavuse, modulatsiooni ja integreeritud administratsiooni ja kontrollisüsteemi rakendamiseks, mis on sätestatud nõukogu määruses 1782/2003/EÜ (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud nõuetele vastavuse, modulatsiooni ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artikli 21 lõikes 1 sätestatud nõudeid.»;

16) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahv 33 sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Taotluse esitamine kiviaia rajamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia rajamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:
1) lisas 7 toodud vormi kohase kohustuse võtmise ja jätkamise taotluse;
2) põllumassiivi kaardi, millel märgitakse rajatava kiviaia piirid;
3) Muinsuskaitseameti antud kirjaliku kinnituse taotleja majandusüksuse maade kuuluvusest sellisesse piirkonda, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud;
4) paragrahvi 30 punktis 5 nimetatud avalduse, kui tema andmed ei ole sellesse registrisse kantud.

(2) Kohustuse võtmisele järgneval kalendriaastal esitab toetuse taotleja PRIA-le § 30 punktis 1 nimetatud taotluse, millel märgib ära taotleja üldandmed, samuti taotleja kasutuses olevad põllud, punktis 3 nimetatud põllumassiivi kaardi ning punktis 4 nimetatud viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani koopia.»;

18) paragrahv 34 sõnastatakse järgmiselt:

« § 34. Taotluse esitamine kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:
1) lisas 7 toodud vormi kohase kohustuse võtmise ja jätkamise taotluse;
2) põllumassiivi kaardi, millel märgitakse taastatava või hooldatava kiviaia piirid;
3) kiviaia taastamise eest toetuse taotlemisel Muinsuskaitseameti antud kirjaliku kinnituse taotleja majandusüksuse maadel traditsioonilise kiviaia olemasolu ja seisundi kohta;
4) paragrahvi 30 punktis 5 nimetatud avalduse, kui tema andmed ei ole sellesse registrisse kantud.

(2) Kohustuse võtmisele järgneval kalendriaastal esitab toetuse taotleja PRIA-le § 30 punktis 1 nimetatud taotluse, millel märgib ära taotleja üldandmed, samuti taotleja kasutuses olevad põllud, punktis 3 nimetatud põllumassiivi kaardi ning punktis 4 nimetatud viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani koopia.»;

19) paragrahvid 35, 36, 39 ja 41 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Kui PRIA avastab kohapealse kontrolli tegemisel üldise keskkonnanõude rikkumise, teavitab ta sellest arengukavas nimetatud järelevalveasutust.»;

21) paragrahv 421 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 46 lõikes 1 asendatakse sõnad «§-des 4, 6, 8, 15, 18–24 ja 27–28» sõnadega «§-des 4 ja 8»;

23) paragrahv 47 sõnastatakse järgmiselt:

« § 47. Toetuse vähendamine üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral

Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal määratavat toetust:
1) 10%, kui looduslikul rohumaal on kasutatud väetisi või taimekaitsevahendeid;
2) 20% selle rohumaa eest, kus hiljemalt 31. juuliks või § 3 lõikes 7 sätestatud juhul 20. augustiks ei ole niide ära veetud või hekseldatud;
3) 10%, kui taotleja on põletanud kulu tuleohtlikul ajal, mis on sätestatud «Päästeseaduse» § 21 lõike 4 alusel kehtestatud korras, või on põletanud põhku;
4) 5%, kui taotleja on põllumajanduses kasutanud töötlemata reoveesetet või on maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimi, kasutanud töödeldud reoveesetet või kui reoveesette kasutajal ei ole kasutatava sette kohta majandusüksuses kontrollimiseks kohapeal kättesaadav sette kasutamiseks andja antud dokument, kuhu on märgitud sette töötlusviis, mis on sätestatud «Veeseaduse» § 261 lõike 2 alusel kehtestatud korras;
5) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 261 lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas;
6) 10%, kui taotleja on «Veeseaduse» § 263 lõike 1 alusel määratud nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi, laotanud pinnale väetisi;
7) 15%, kui taotleja on laotanud orgaanilisi ja mineraalväetisi ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. märtsini;
8) 5%, kui taotleja ei pea «Veeseaduse» § 261 lõike 7 alusel kehtestatud põlluraamatut, või 5% põllu eest, mille kohta ei ole «Veeseaduse» § 261 lõigete 2 ja 7 alusel kehtestatud korras ettenähtud andmeid põlluraamatusse kantud;
9) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 262 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuet, mille alusel põllumajandusloomade pidamisel peab loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, olema sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis peab mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoonetes, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja;
10) 10%, kui sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit;
11) 5%, kui taotlejal ei ole üle kolme aasta vanuse taimekaitseseadme kohta tõendit, et taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse vastavalt «Taimekaitseseaduse» § 87 lõike 4 alusel kehtestatud korrale;
12) 5%, kui taotleja on rikkunud «Taimekaitseseaduse» § 79 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus;
13) 15%, kui taotleja on rikkunud «Loomakaitseseaduse» § 3 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab loomapidaja tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;
14) 5%, kui taotleja ei pea arvestust loomadel ravimite kasutamise üle «Ravimiseaduse» § 15 lõike 7 alusel kehtestatud korras;
15) 5%, kui taotleja ei pea oma põllumajandusloomade kohta arvestust «Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõigete 2 ja 21 alusel kehtestatud korras.»;

24) paragrahvi 48 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) 20% selle poolloodusliku koosluse eest, kus § 4 lõike 1 punktis 101 sätestatud tähtpäevaks ei ole niide ära veetud või hekseldatud.»;

25) 5. peatüki 3. jagu «Toetuse vähendamine keskkonnasõbraliku majandamise nõuete rikkumise korral» tunnistatakse kehtetuks;

26) 5. peatüki 5. jao pealkirjas asendatakse sõna «maastikuelemendi» sõnaga «kiviaia»;

27) paragrahv 51 sõnastatakse järgmiselt:

« § 51. Toetuse vähendamine kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise nõuete rikkumise korral

Kui kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja ei täida toetuse saamise eeltingimuseks olevaid keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõudeid, vähendatakse toetussummat vastavalt §-s 48 sätestatule.»;

28) paragrahvi 52 punktis 2 jäetakse välja sõnad «, kui see vahe on suurem kui 10 meetrit või suurem kui 3% ja väiksem kui 20% kindlaks määratud pikkusest»;

29) paragrahvi 52 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 52 punktis 5 asendatakse sõnad «1–20 cm» sõnadega «10–20 cm»;

31) paragrahv 53 sõnastatakse järgmiselt:

« § 53. Toetuse vähendamine kiviaia taastamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 11 nimetatud kiviaia taastamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral vähendatakse toetussummat järgmiselt:
1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taastatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on haritud maad, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on niidetud enne 1. juulit, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;
2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taastatud kiviaed on 10–20 cm madalam, kui on sätestatud § 11 lõike 1 punktis 1, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra.»;

32) paragrahvid 54 ja 55 ning 5. peatüki 6. jagu «Toetuse vähendamine poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete rikkumise korral» tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 61 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui kõigi §-des 46–48 ja 50–53 sätestatud toetuse vähendamiste ning § 62 lõikes 1, §-s 63 ja § 64 punktis 1 sätestatud põllu osas taotluse rahuldamata jätmise tulemusel ning §-des 65–67 taotluse rahuldamata jätmise tulemusel on toetussumma tegevuse kohta vähenenud üle 50%, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal ja sellele järgneval aastal taotlus selle tegevuse osas rahuldamata. Samuti ei ole taotlejal järgmisel aastal õigust võtta selle tegevuse osas uut põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustust.»;

34) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse sõnad «31. juuliks või § 3 lõikes 31» sõnadega «enne 31. juulit või § 3 lõikes 7»;

35) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole § 4 lõike 1 punktis 101 sätestatud tähtpäevaks niitnud rohumaad või ei ole karjatanud seal loomi, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus selle põllu osas rahuldamata.»;

36) paragrahvi 64 punkti 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Taotlejal ei ole järgmisel aastal õigust võtta uut mahepõllumajandusliku tootmise kohustust.»;

37) 6. peatüki 3. jao pealkirjas asendatakse sõna «maastikuelemendi» sõnaga «kiviaia»;

38) paragrahvi 65 punktis 1 ja § 66 punktis 1 asendatakse sõnad «kohustuse võtmise aasta 1. novembriks» sõnadega «toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks»;

39) paragrahvi 65 punktis 2, § 66 punktis 2 ning § 67 punktis 1 asendatakse sõnad «1. novembriks» sõnadega «1. septembriks»;

40) paragrahvi 65 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvid 68–69 ja 6. peatüki 4. jagu «Taotluse rahuldamata jätmine poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete rikkumise korral» tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 74 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «ning 17. novembriks» sõnadega «kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotlemise puhul taotlemisele järgneva aasta 17. novembriks»;

43) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Toetust makstakse EL Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ artikli 24 lõikes 2 toodud hektari kohta sätestatud maksimaalse toetussumma ulatuses.»;

44) paragrahv 78 sõnastatakse järgmiselt:

« § 78. Kohustuse asendamine

(1) Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saaja võib viieaastase kohustuseperioodi kestel asendada oma kohustuse osaliselt või täielikult § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega või Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 21 lõike 1 kohaselt põllumajandusmaa metsastamise kohustusega, ilma et temalt eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutaks.

(2) Kui keskkonnasõbraliku tootmise kohustus asendatakse mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, on uue kohustuseperioodi kestuseks viis aastat. Kui osal majandusüksuse põldudest kehtib juba varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus, on uue kohustuseperioodi kestuseks varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse kestus.»;

45) paragrahvis 79 asendatakse sõnad «punktides 2 kuni 4» sõnadega «punktides 3 ja 4»;

46) paragrahv 80 sõnastatakse järgmiselt:

« § 80. Toetuse maksmine

(1) Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 44 kohaselt makstakse toetus taotleja arvelduskontole § 74 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel ajavahemikus 1. detsembrist kuni 30. aprillini.

(2) Lõikes 1 nimetatud toetus makstakse kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotlemise puhul taotleja arvelduskontole taotlemisele järgneva aasta 1. detsembrist kuni 30. aprillini.

(3) Kohustuse võtmise aastal on taotlejal õigus enne taotleja arvelduskontole toetuse maksmist teha PRIA-le kirjalik avaldus toetusest loobumise ja kohustuse võtmata jätmise kohta.

(4) Lõikes 3 nimetatud avaldust on taotlejal õigus kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotlemise puhul teha kohustuse võtmise aastal või kohustuse võtmisele järgneval aastal.»;

47) paragrahvi 82 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Paragrahvi 47 lõike 1 punktis 4 nimetatud nõuet, punktis 8 nimetatud «Veeseaduse» 261 lõike 2 alusel kehtestatud nõuet ning punktis 9 nimetatud «Veeseaduse» 262 lõike 2 alusel kehtestatud nõuet kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006. a.»;

48) paragrahvi 82 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna «kohustus» sõnadega «või kui taotlejal asub vähemalt üks põld põllumassiivil, mis tervikuna asub Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615 määratletud NATURA 2000 võrgustiku alal (edaspidi Natura 2000 ala) ning kui taotleja on 2005. aastal taotlenud «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» alusel pindalapõhist toetust.»;

49) paragrahvi 82 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

« (8) 2005. aastal esitab lõikes 7 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja, kelle põld asub põllumassiivil, mis tervikuna asub Natura 2000 alal, ajavahemikus 11. juulist kuni 21. juulini lisas 8 toodud vormi kohase taotluse ja lisas 5 toodud vormi kohase kinnituse kohustuse võtmise kohta. Kinnitust ei pea esitama, kui taotlejal on § 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise kohustus. Kohustuse võtmise aasta alguseks loetakse pindalapõhise toetuse taotluse esitamise tähtpäev.»;

50) paragrahvi 82 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Paragrahvi 76 lõikes 5 nimetatud toetusalust põllumajandusmaa pindala on 2005. aastal lubatud suurendada keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse puhul, kui toetuse taotlejal asub vähemalt üks põld põllumassiivil, mis tervikuna asub Natura 2000 alal, või mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse puhul.»;

51) määruse lisa 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

52) määrust täiendatakse lisaga 7 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse võtmise ja jätkamise taotlus kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise tegevusteks (lisatud);

53) määrust täiendatakse lisaga 8 «2005. aasta keskkonnasõbraliku tootmise toetuse taotlus Natura 2000 alal majandavale tootjale» (lisatud).

§ 2. Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruses nr 49 «Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord» (RTL 2004, 48, 831; 2005, 46, 640) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 41 sõnastatakse järgmiselt:

« (41) Kui loodusobjekti kaitse-eeskirjaga või «Looduskaitseseaduse» § 18 lõike 3 või § 22 lõike 2 alusel ja korras on taotlejale rohumaa niitmiseks ja niidetud heina äravedamiseks või hekseldamiseks või seal loomade karjatamiseks ette nähtud muu tähtpäev kui üldiste keskkonnanõuetega kehtestatud 31. juuli, peab nimetatud nõue olema täidetud 20. augustiks.»;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kui PRIA avastab kohapealse kontrolli tegemisel üldise keskkonnanõude rikkumise, teavitab ta sellest arengukavas nimetatud järelevalveasutust.»;

3) paragrahv 71 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt:

« § 8. Toetuse vähendamine

(1) Kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et põllumajandusmaa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, rakendatakse Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 50 lõigetes 1 ja 7 ning artikli 51 lõikes 1 toodud vähendamise aluseid.

(2) Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal määratavat toetust:
1) 10%, kui looduslikul rohumaal on kasutatud väetisi või taimekaitsevahendeid;
2) 20% selle rohumaa eest, kus hiljemalt 31. juuliks või § 3 lõikes 41 sätestatud juhul 20. augustiks ei ole niide ära veetud või hekseldatud;
3) 10%, kui taotleja on põletanud kulu tuleohtlikul ajal, mis on sätestatud «Päästeseaduse» § 21 lõike 4 alusel kehtestatud korras, või on põletanud põhku;
4) 5%, kui taotleja on põllumajanduses kasutanud töötlemata reoveesetet või on maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimi, kasutanud töödeldud reoveesetet või kui reoveesette kasutajal ei ole kasutatava sette kohta majandusüksuses kontrollimiseks kohapeal kättesaadav sette kasutamiseks andja poolt antud dokument, kuhu on märgitud sette töötlusviis, mis on sätestatud «Veeseaduse» § 261 lõike 2 alusel kehtestatud korras;
5) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 261 lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas;
6) 10%, kui taotleja on «Veeseaduse» § 263 lõike 1 alusel määratud nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi, laotanud pinnale väetisi;
7) 15%, kui taotleja on laotanud orgaanilisi ja mineraalväetisi ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. märtsini;
8) 5%, kui taotleja ei pea «Veeseaduse» § 261 lõike 7 alusel kehtestatud põlluraamatut, või 5% põllu eest, mille kohta ei ole «Veeseaduse» § 261 lõigete 2 ja 7 alusel kehtestatud korras ettenähtud andmeid põlluraamatusse kantud;
9) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 262 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuet, mille alusel põllumajandusloomade pidamisel peab loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, olema sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis peab mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoones, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja;
10) 10%, kui sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit;
11) 5%, kui taotlejal ei ole üle kolme aasta vanuse taimekaitseseadme kohta tõendit, et taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse vastavalt «Taimekaitseseaduse» § 87 lõike 4 alusel kehtestatud korrale;
12) 5%, kui taotleja on rikkunud «Taimekaitseseaduse» § 79 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus;
13) 15%, kui taotleja on rikkunud «Loomakaitseseaduse» § 3 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab loomapidaja tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;
14) 5%, kui taotleja ei pea arvestust loomadel ravimite kasutamise üle «Ravimiseaduse» § 15 lõike 7 alusel kehtestatud korras;
15) 5%, kui taotleja ei pea oma põllumajandusloomade kohta arvestust «Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõigete 2 ja 21 alusel kehtestatud korras.»;

5) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Paragrahvi 8 lõike 2 punktis 4 nimetatud nõuet, punktis 8 nimetatud «Veeseaduse» 261 lõike 2 alusel kehtestatud nõuet ning punktis 9 nimetatud «Veeseaduse» 262 lõike 2 alusel kehtestatud nõuet kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006. a.»;

6) paragrahvi 15 lõikes 3 asendatakse sõnad «§ 8 lõike 4 punktis 9» sõnadega «§ 8 lõike 2 punktis 9».

§ 3. Põllumajandusministri 6. aprilli 2005. a määruse nr 39 «Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» (RTL 2005, 41, 585; 46, 639) § 2 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kui loodusobjekti kaitse-eeskirjaga või «Looduskaitseseaduse» § 18 lõike 3 või § 22 lõike 2 alusel ja korras on taotlejale rohumaa niitmiseks ja niidetud heina äravedamiseks või hekseldamiseks või seal loomade karjatamiseks ette nähtud muu tähtpäev kui lõikes 3 kehtestatud 31. juuli, peab nõue olema täidetud 20. augustiks.»

Minister Ester TUIKSOO

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 51 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord»
lisa 5
(põllumajandusministri 29. juuni 2005. a määruse nr 76 «Põllumajandusministri määruste muutmine» sõnastuses)

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 51 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord»
lisa 7
(põllumajandusministri 29. juuni 2005. a määruse nr 76 «Põllumajandusministri määruste muutmine» sõnastuses)

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 51 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord»
lisa 8
(põllumajandusministri 29. juuni 2005. a määruse nr 76 «Põllumajandusministri määruste muutmine» sõnastuses)

Kantsler Ants NOOT

/otsingu_soovitused.json