Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine

Vastu võetud 09.07.1999 nr 39

Raudteeseaduse (RT I 1999, 29, 405) paragrahvi 16 lõike 2 alusel määran:

1. Kinnitada «Raudtee tehnokasutuseeskiri» (juurde lisatud).

2. Raudteeametil:
1) korraldada raudtee tehnokasutuseeskirja rakendamine;
2) tagada riiklik järelevalve raudtee tehnokasutuseeskirja täitmise üle raudteeseaduses sätestatud korras.

3. Kuni uute raudtee tehnokasutuseeskirjast tulenevate juhendite, juhiste või muude tehniliste aktide kehtestamiseni juhinduda seni kasutatavatest, kui need ei ole vastuolus käesoleva määruse punktiga 1 kinnitatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga.

4. Käesolev määrus kehtestada 30. juulist 1999. a.

Minister Toivo JÜRGENSON

Kantsler Ruth MARTIN

Kinnitatud teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrusega nr 39

RAUDTEE TEHNOKASUTUSEESKIRI

I peatükk

ÜLDSÄTTED. TERMINID. ÜLDNÕUDED

Üldsätted

Raudtee tehnokasutuseeskiri (edaspidi tehnokasutuseeskiri) kehtestab avalikuks kasutamiseks määratud raudteel (edaspidi raudtee) raudteeliikluse, raudteevedude, raudteehoiu, raudteeliiklusohutuse ja selle järelevalve alase töö korraldamise üldnõuded, samuti raudteel liiklevale raudteeveeremile (edaspidi veerem), raudtee ehitistele ja seadmetele ning raudtee signalisatsioonile (edaspidi signalisatsioon) esitatavad tehnilised nõuded kooskõlas kehtestatud tehniliste juhendite, juhiste ja muude tehniliste aktidega.

Käesoleva eeskirja mõistes kasutatakse termineid järgmiselt:

Abipost – rööpmestikuta liikluskorralduspost jaamavahel harutee liitumiskoha teenindamiseks (ei ole meldepunkt tervet jaamavahet läbivatele rongidele).

Aken – ajavahemik rongiliikluses, mil remondi- või ehitustööde tegemiseks või muul eesmärgil katkestatakse rongiliiklus (välja arvatud töörongid) jaamavahel, jaamavahe ühel rajal või jaamateel.

Automaatblokeering – rongiliikluse intervallreguleerimise süsteem, mille puhul jaamavahe jaotatakse blokkpiirkondadeks. Blokkpiirkondi piiravate fooride näidud muutuvad automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on veeremist vaba või veeremiga hõivatud.

Blokkpiirkond – osa jaamavahe rööbasahelaga varustatud teest automaatblokeeringu või iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni puhul, mis on piiratud läbisõidufooridega (blokkpiirkondade piiridega) või läbisõidufoori (blokkpiirkonna piiri) ja jaama piiriga.

Dispetðeritsentralisatsioon – kaugjuhtimise ning telekontrolli automaatika ja telemehaanika seadmete kompleks (elektritsentralisatsioon, automaatblokeering, kaugjuhtimise ja telekontrolli süsteemid), mis võimaldab rongiliikluse dispetðeril vahetult keskjuhtimispuldist juhtida ja kontrollida jaamade pööranguid ja signaale ning jälgida rongide liikumist oma piirkonna jaamavahedel ja jaamades.

Ehitusgabariit – tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa. Erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks veeremiga.

Eriotstarbeline tee – kaitse- ja püüdeumbteed, haruteed ning muud eriotstarbeks ehitatud teed jaamavahel või jaamas.

Eriotstarbelised kaubavagunid – mitmesuguste tehnoloogiliste seadmete ja vahendite paigutamiseks ettenähtud kaubavagunid (töökojad, elektrijaamad, tuletõrjerongide veetsisternid jm).

Eriotstarbelised reisivagunid – posti-, pagasi-, teemõõte-, defektoskoopia- ja dünamomeetriavagunid, laborvagunid jm reisivaguni baasil ehitatud eriotstarbeline veerem.

Eriveerem – rööbastelt mittemahatõstetav eriotstarbeks ehitatud veerem, nagu lumesahad, lumekoristus- ja teemasinad, tõstekraanad, dresiinid jm.

Harutee – üldjuhul vagunite etteandmiseks laadimis- või tühjendamispunkti või sealt äratoomiseks ehitatud raudtee, mis on rööpmelises ühenduses jaamateega või peateega jaamavahel. Haruteed võidakse kasutada ka muuks otstarbeks.

Hoiatus – vedurijuhile edastatud suuline või kirjalik teade rongi juhtimise tingimuste muutumise ja eriolukordade kohta. Hoiatus tuleb registreerida selleks ettenähtud raamatus.

Jaam – rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab rongide vastuvõtmist ja ärasaatmist, rongide vahetuse ja möödasõidu korraldamist ning vastava tehnilise varustatuse korral ka manöövritööd, veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.

Jaamakorraldaja – töötaja, kes jaamas ainuisikuliselt korraldab rongide vastuvõtmist, ärasaatmist, läbilaskmist ja teisi veeremiüksuste liikumisi pea- ja vastuvõtu-ärasaateteedel ning jaamades, kus puudub manöövridispetðer, ka muudel teedel.

Jaamatee – tee jaama piirides: pea-, vastuvõtu-, ärasaate-, sorteerimis-, laadimis-, väljatõmbe-, depoo-, ühendus- ja muu tee, mille otstarbe määrab tema kasutusviis.

Jaama tsentralisatsioonipost – ehitis raudteejaamas, kuhu on koondatud tsentraliseeritud pöörangute ja signaalide juhtimine ning nende seisundi kontrollimine.

Jaamavahe – raudteeliini osa, mis on piiratud jaamade, teepostide või teeposti ja jaamaga.

Juhtlang – suurima kaldega lang raudteeliinil (arvestades ka kõverike takistust), mis on pidurdusmaa pikkune või pikem.

Juhtvagun – juhiruumiga haakevagun.

Juhtvedur – esimene vedur rongi peas, kust juhitakse rongi või muu veeremiüksuse liikumist.

Kaitsepöörang – pöörang, mis kaitseasendisse seatuna välistab veeremi väljumise teistelt mitte-ettenähtud teedelt rongi või muu veeremi liikumiseks ettevalmistatud matkale.

Kaitseumbtee – kaitsepöörangust hargnev umbtee, millele suunatakse iseenesest liikuma hakanud või juhtimise kaotanud veerem ja see välistab muu veeremi sattumise rongi (või muu veeremi) liikumiseks ettevalmistatud matkale.

Kaitsevöönd – raudtee kaitseks, korrashoiu ja häireteta liikluse tagamiseks ning raudteelt keskkonnale lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks seadusega kehtestatud raudteeäärne vöönd. Raudtee kaitsevööndi laiuseks on rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates 30 meetrit, väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit.

Kaksikvedu (mitmikvedu) – rongi vedamine kahe (või enama) veduriga.

Kallak – horisontaaljoone suhtes kaldu olev raudteeliini pikiprofiili element. Veeremile, mis liigub alumisest punktist ülemise suunas, on kallak tõus ja vastupidi liikuvale veeremile lang.

Kauba-reisirong – kauba- ja reisivagunitest koostatud rong kaupade ja reisijate veoks.

Kaubavagunid – kaubaveoks ehitatud vagunid ja kaubavagunitüüpi eriotstarbelised vagunid.

Kiirpidurdus – liikuva rongi või muu veeremiüksuse pidurdamine suurima pidurdusjõuga pidurimagistraali kiire tühjendamise teel.

Kontaktvõrk – juhtmetest, tarinditest ja muudest seadmetest koosnev rajatis, mis võimaldab juhtida elektrivoolu veoalajaamast elektrirongi või -veduri vooluvõtturitele.

Kõrvaltee – tee, millele suundudes veerem kaldub pöörmel sirgjoonelisest liikumissuunast kõrvale.

Külmutusrong – külmutusvagunitest koostatud rong.

Laadimisgabariit – tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sirgel rõhtsal teeosal paiknevale veeremile laaditud veos, selle pakend ja kinnitus ei tohi ulatuda väljapoole.

Liikluskorraldusvahendid – tehnokasutuseeskirjas, signalisatsioonijuhendis ning rongiliikluse ja manöövritöö juhendis raudteeliikluse korraldamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks ettenähtud signaalid, signaalnäidikud ja -märgid, kirjalikud load ning hoiatused.

Mahatõstetav veerem – teelt mahatõstetavad dresiinid, remonditornid elektrifitseeritud piirkondades, teerullikud, defektoskoopiakärud ja muu veerem, mida neid teenindavad töötajad võivad käsitsi rööbasteelt maha tõsta.

Manöövrijuht – töötaja, kes otseselt juhib manöövritest osavõtvate isikute tegevust ja kellelt käsku saamata ei ole manöövrivedurijuhil õigust panna vedurit liikuma.

Manöövriveerem – vagunigrupp, mis on kokku haagitud nii omavahel kui ka manöövriveduriga.

Matk – teede, pöörmete ja signaalide kogum, mis määrab rongi või muu veeremi liikumise suuna ja teekonna.

Meldepunkt – koht, mis jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe blokkpiirkondadeks. Meldepunktideks on jaamad, teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ning iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni blokkpiirkondade piirid.

Mootorrong – mootorrongiveeremist koostatud rong. Mootorrongid on diisel- ja elektrirongid.

Mootorrongiveerem – juht-, mootor- ja haakevagunid, millest koostatakse mootorronge.

Muldkeha – pinnasest rajatis, millele toetub tee pealisehitis. Muldkeha moodustavad täidendid, süvendid, veeviimarid jm.

Neutraalvahelik – kontaktvõrgu naaberpiirkondade vaheline ühenduslüli, mis elekterveeremi läbisõidul tagab naaberpiirkondade elektrilise isoleerituse teineteisest.

Pealisehitis – tee või raja ülemine, perioodiliselt uuendatav osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest koos sideosadega, liipritest (prussidest) ja ballastist ning mis annab veeremi rataste koormuse edasi muldkehale või rajatisele.

Peatee – tee jaamavahel või jaamas, mis on jaamavahe tee vahetu jätk ja mis üldjuhul ei pöördu pöörmel kõrvale.

Pidurdusmaa – vahemaa, mille rong või muu liikuv veeremiüksus läbib vedurijuhikraani või hädapiduri käepideme pidurdamisasendisse seadmise hetkest kuni täieliku peatumiseni.

Pikk-kaubarong – kaubarong, mille pikkus (tingvagunites) ületab selle rongi liikumispiirkonna jaoks liiklusgraafikus kindlaksmääratud maksimaalnormi.

Pikk-reisirong – reisirong, mis on pikem selle rongi koosteskeemiga ettenähtust.

Poolautomaatblokeering – poolautomaatne rongiliikluse süsteem, mille puhul on võimalik avada väljasõidusignaal ja rong saata jaamavahele naaberjaama korraldajalt saadud elektrilise plokksignaali «nõusolek» olemasolul.

Päästerong – erivarustusega ja mehitatud eriveeremiüksus, mida erandkorras kasutatakse raudtee liiklusõnnetuste tagajärgede ja keskkonnareostuse lokaliseerimiseks ning raudteeliikluse taastamiseks.

Pöörang – pöörme osa, mis koosneb raamrööbastest, sulgrööbastest ja seademehhanismist.

Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioon – automaatika- ja telemehaanikaseadmete kompleks, mis võimaldab jaama tsentralisatsioonipostist juhtida ja kontrollida kogu jaama või selle ühe rajooni pööranguid ja signaale ning tagada ohutu raudteeliikluse.

Pööre – seade veeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele. Pööre koosneb pöörangust, riströöpast koos kontrarööbastega ja rööbasteedest nende vahel.

Pöörmepost – üks või mitu tsentraliseerimata pööret, mida teenindab pöörmeseadja.

Pöörmerajoon – vanempöörmeseadja kontrolli all olev grupp pöörmeposte.

Püüdeumbtee – jaama esimese sissesõidu pöörme ette ehitatud umbtee, mis on ette nähtud langul liikuva ja juhtimise kaotanud rongi või muu veeremi peatamiseks.

Rada – veeremi liikluseks ettenähtud rööbastee osa. Kasutatakse ühe-, kahe- või enamarajalisi teid.

Rajatised – rajatiste hulka kuuluvad sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, rennid, düükerid jm.

Raske-kaubarong – kaubarong, mille kaal ületab vastava seeria veduri jaoks antud piirkonnas rongide liiklusgraafikus ettenähtud kaalunormi 100 või enam tonni.

Raudteehoid – raudtee talitlust tagav tegevus, mis seisneb raudtee arengu kavandamises, ehituses, remondis ja hooldes. Raudteehoiu eesmärk on säästliku ja ohutu liikluse tagamine, raudtee kasutajatele vajalike tingimuste loomine ja keskkonnakahjustuste vältimine.

Raudteeveerem – vedurid, vagunid, mootorrongid, dresiinid, teeremondimasinad, kraanad ja muud raudteel liiklemiseks ehitatud veovahendid, masinad ja mehhanismid.

Reisirong – reisivagunitest koostatud rong reisijate, pagasi ja posti veoks.

Reisirongide peatuskoht – nõuetekohaselt ehitatud ja tähistatud reisirongide peatuskoht jaamavahel.

Reisivagunid – reisijate veoks ehitatud vagunid ning restoran-, posti-, pagasi- ja muud eriotstarbelised reisivagunid.

Riste – seade kahe rööbastee samatasandilise ristumise kohas.

Rong – kokkuhaagitud ja ettenähtud korras signaalidega tähistatud veeremiüksus. Rong koosneb vagunitest ja vedurist (ühest või mitmest või mootorvagunist). Samuti käsitatakse rongina jaamavahele saadetavat ettenähtud korras signaalidega tähistatud üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi ja mittemahatõstetavat dresiini.

Rongide liiklusgraafik – rongiliikluse korraldamist reglementeeriv põhidokument, mis ühendab ühtseks tervikuks kõigi raudteeliiklusega seotud ettevõtjate tehnoloogilise töö.

Rongisignaal – signaal rongi tähistamiseks.

Rööbasbuss – kahe juhiruumiga mootorvagun.

Rööbastee (edaspidi tee) – pealisehitisest, muldkehast koos veeviimaritega ja muudest rajatistest koosnev ehitis, mida mööda liigub raudteeveerem.

Rööbe – tee pealisehitise rööbaste sisepindade vahe.

Rööpmestik – teede ja pöörmete kogum, mille abil tagatakse veeremi liiklus raudteel.

Signaal – nähtav või kuuldav leppemärk teatud käskude edastamiseks.

Signaalmärk – nähtav leppemärk, mille abil antakse käsk või korraldus teatud kategooria töötajatele. Signaalmärkide hulka kuuluvad piirdetulbad, jaamapiiri märgid, vilemärgid, voolu välja- ja sisselülitamise märgid jm.

Sorteerimismägi – rajatis rongide ja muude veeremiüksuste koostamiseks või lahutamiseks, kus kasutatakse ära mäeharjale paigutatud veeremi raskusjõud nende iseveeremiseks sorteerimismäe all paiknevatele teedele.

Teedepark – samaotstarbeline teedegrupp raudteejaamas.

Teemärk – raudteeliini pikkust, plaani eripära ja teerajatiste või -seadmete asukohta tähistav alaline märk.

Teepost – meldepunkt raudteeliinil, millel puudub rööpmestik.

Tehnokorraldusakt – kehtestatud vormi järgi koostatud dokument, mis sätestab tehnovahendite kasutamise korra ning ohutu rongiliikluse ja manöövritöö teostamise jaamas.

Tsentraliseerimata pöörang – pöörang, mille sulgrööpaid seatakse ümber käsitsi vahetult pöörme juures paikneva seademehhanismiga.

Tsentraliseeritud pöörang – pöörang, mille sulgrööpaid (liikuva südamikuga riströöpa puhul ka liikuvat südamikku) seatakse ümber kaugjuhtimisseadmete abil ja mille asendit kontrollitakse keskjuhtimispunktist.

Tuletõrjerong – tuletõrjevahenditega varustatud ja tuletõrjujatega mehitatud eriveeremiüksus, mida kasutatakse tulekahjude kustutamiseks või lokaliseerimiseks raudteel, selle kaitsevööndis ning lähiterritooriumil.

Turvang – signalisatsiooni, pöörangute ja signaalide tsentralisatsiooni ning blokeeringu seadmed, mille abil tagatakse ohutu liiklus raudteel.

Tõukevedur – vedur rongi sabas, mis tõusul (teatud juhtudel ka rõhtsal teelõigul) abistab rongi vedavat vedurit.

Tööjuht – isik, kes vastutab raudteehoiuga seotud tööde juhtimise ja liiklusohutuse tagamise eest tööde teostamise ajal.

Tööpidurdus – rongi või muu veeremiüksuse pidurdamine liikumiskiiruse sujuva vähendamise või peatamise eesmärgil.

Töörong – eriveeremiüksus, mida üldjuhul kasutatakse raudteehoiu töödel.

Veduri automaatsignalisatsioon kui iseseisev signalisatsiooni- ja sidevahend – automaatne rongiliikluse süsteem blokkpiirkondadega jaamavahel, kus rongiliiklust reguleeritakse vedurifoori signaalide järgi. Sel juhul on meldepunktideks blokkpiirkondade tähistatud piirid.

Vedur – jõuallika(te)ga varustatud veerem, mida kasutatakse rongide vedamiseks ja manöövrite teostamiseks.

Vedurimeeskond – vedurit või mootorrongi teenindav töötajate grupp, mis üldjuhul koosneb vedurijuhist ja vedurijuhi abist.

Veeremigabariit – tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest ei tohi välja ulatuda ei laaditud ega tühi sirgel rõhtsal teel paiknev veerem.

Väljatõmbetee – jaamatee (teatud juhul eriprofiiliga) manöövrite teostamiseks või veeremi ümberpaigutamiseks ühelt teelt teisele.

Õhkvahemik – kontaktvõrgu naaberpiirkondade ühendusviis, mil nad on teineteisest elektriliselt isoleeritud. Õhkvahemiku läbimisel ühendavad elekterveeremi vooluvõtturid kontaktvõrgu naaberpiirkonnad elektriliselt.

Ülekäik – jalakäijatele raudtee ületamiseks samal tasandil ettenähtud ja nõuetekohaselt ehitatud koht.

Ülesõidukoht – raudtee samatasandiline ristumiskoht maantee või tänavaga.

Ülivalvsus – vedurijuhi või muu veeremi juhi kõrgendatud tähelepanu seisund koos valmisolekuga liikuva veeremi viivitamatuks peatumiseks, kui tekib oht liiklusele või inimestele.

Märkus. Tehnokasutuseeskirjas kasutatakse ka raudteeseaduses (RT I 1999, 29, 405) defineeritud termineid ja mõisteid. Neid käesolevas peatükis ei korrata ega käsitleta.

Üldnõuded

1. Raudtee-ettevõtja raudteeseaduse (RT I 1999, 29, 405) mõistes peab tagama tehnokasutuseeskirja täpse täitmise ning vastutab liiklusohutuse ja raudteeteenuse ohutuse tagamise eest. Tehnokasutuseeskirja sätete eiramine toob endaga kaasa vastutuse vastavalt raudteeseadusele.

2. Raudteeliiklusega seotud töötaja peab täitma järgmisi nõudeid:
1) juhul kui ohus on raudteeliiklus või inimeste elu, andma rongile või muule liikuvale veeremiüksusele peatussignaali ja võtma tarvitusele abinõud liikuva veeremiüksuse peatamiseks. Leides rajatise või seadme rikke, mis ohustab liiklust, peab ta lisaks eeltoodule viivitamatult rakendama abinõud ohtliku koha piiramiseks ja rikke kõrvaldamiseks;
2) tagama reisijate ohutuse;
3) kandma teenistuskohustuste täitmisel ettenähtud vormi- või firmariietust (ärinime tähenduses) või töötingimustele vastavat eririietust;
4) täitma oma töö kohta kehtivaid tööohutuse ja töötervishoiu eeskirju ning tuleohutus- ja tervisekaitsenõudeid, kaitsma ja säästma looduskeskkonda;
5) tagama ettevõtjale kuuluva vara ja vedamiseks vastuvõetud veoste säilimise.

3. Õigus juhtida vedurit, mootorrongi ja muud veeremit, signaale, aparaate, mehhanisme jt seadmeid, mis on seotud rongide liiklusohutuse tagamisega, ning seada ümber pööranguid on ainult vastavat kvalifikatsioonitunnistust või juhiluba omavatel töötajatel.

Töötajat, kes ettenähtud korras õpib ametit teise töötaja juures, võib lubada juhtida vedurit, mootorrongi või muud veeremit, samuti signaale, pööranguid, aparaate ning mehhanisme ainult neid seadmeid teenindava töötaja isiklikul järelevalvel ja vastutusel.

4. Isik, kes asub tööle raudteeliiklusega seotud töökohale, peab omama vastavat kutset (kvalifikatsiooni) ja sooritama eksami järgmiste dokumentide tundmises:
tehnokasutuseeskiri (TKE),
signalisatsioonijuhend (SJ),
rongiliikluse ja manöövritöö juhend (RMJ),
ametijuhendid ja muud töötajate töökohustusi sätestavad dokumendid,
tööohutuse ja töötervishoiu eeskirjad.

Raudteeliiklusega seotud töötaja tööülesandeid ja töökohustusi sätestavad dokumendid, töökohale vastava teadmiste mahu, kvalifikatsiooni ning vajadusel korduseksamite sooritamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja.

5. Isik, kes asub tööle raudteeliiklusega seotud töökohale, peab olema täisealine ja läbima vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale (Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1992. a määrus nr 214 «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise otsuse täitmise kohta» (RT 1992, 34, 454; RT I 1993, 67, 961; 1999, 12, 192)) eelneva ja perioodilise tervise kontrollimise.

Töötajate suunamise korra eelnevaks ja perioodiliseks tervise kontrollimiseks sätestab raudtee-ettevõtja.

6. Keelatud on juhtida vedurit või muud veeremit ja signaale, töötada tehniliste vahenditega või neid remontida alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist, samuti on keelatud lubada töötajat tööle sellises seisundis. Töökohustuste täitmisel viibiv joobes töötaja kõrvaldatakse viivitamatult töölt ja võetakse vastutusele vastavalt raudteeseadusele.

II peatükk

RAUDTEE EHITISED JA SEADMED

Korrashoiunõuded

7. Raudtee ehitised ja seadmed tuleb hoida korras.

Rikete ärahoidmine ning ehitiste ja seadmete pika kasutusea tagamine on nende ehitiste ja seadmete korrashoiu eest vastutavate isikute peamine kohustus.

Ehitiste ja seadmete seisukorra eest vastutab raudtee-ettevõtja või omanik või valdaja, kelle kasutuses need ehitised ja seadmed on.

Ehitiste ja seadmete korrashoiu eest vastutavad isikud peavad igaüks vastavalt oma ametikohustustele tundma neile teenindamiseks usaldatud ehitiste ja seadmete kasutamise eeskirju ja seisukorda ning tagama nende nõuetekohase hoiu.

8. Ehitised ja seadmed peavad vastama ehitusprojektidele ja tehnilistele tingimustele ning neil peavad olema tehnilised passid. Ehitusprojektide ja tehniliste passide säilitamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja või omanik või valdaja.

Raudtee ehitised ja seadmed peavad vastama nõuetele, mis tagavad rongide ohutu liiklemise suurima kehtestatud kiirusega (edaspidi piirkiirus). Raudteeliinidel, mis on lülitatud rahvusvaheliste transpordikoridoride võrku, peab olema tagatud rongide liiklemine järgmiste piirkiirustega: reisirongid – 120 km/h, tühjade kaubavagunitega rongid – 100 km/h ja laaditud kaubavagunitega rongid – 90 km/h. Ehitised ja seadmed, mis ei vasta eelnimetatud nõuetele, tuleb plaanipäraselt ümber ehitada. Rongide liiklemise piirkiirused muudel raudteeliinidel määrab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee omanik või valdaja (edaspidi raudteehoidja).

Muudatusi ehitiste ja seadmete konstruktsioonis võib teha ainult nende isikute loal, kellel on seadusega ettenähtud ehitiste ja seadmete ehitusprojektide koostamise ja kontrollimise õigus.

Ehitiste ja seadmete liigituse, nende hoiu eeskirjad ja tehnilised normid kehtestab raudteehoidja.

9. Uusi ja rekonstrueeritud raudteeinfrastruktuuri ehitisi ning seadmeid võib kasutusse võtta seaduses sätestatud korras ehitise kasutusloa alusel.

Uued ja rekonstrueeritud ehitised ning seadmed antakse käiku alles pärast nende käitamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni (tehnokorraldusaktid, tööjuhendid jm) kinnitamist ning neid ehitisi ja seadmeid teenindavate töötajate teadmiste kontrollimist tehnilise dokumentatsiooni tundmises raudtee-ettevõtja või omaniku või valdaja sätestatud korras.

Gabariidid

10. Raudtee- ning muud ehitised ja seadmed, mis paiknevad jaamas või raudtee kaitsevööndis, peavad vastama ehitusgabariidi S (GOST 9238-83 järgi C) nõuetele ja tagama veeremi ohutu liiklemise. Ehitised ja seadmed, mis paiknevad tehaste, töökodade, depoode, sadamate, kaevanduste, kaubahoovide ja muude tööstus- ja transpordiettevõtete või mitteavaliku raudtee (edaspidi eraraudtee) maa-alal, kus liikleb ühiselt kasutatav veerem, peavad vastama ehitusgabariidi Sp (GOST 9238-83 järgi Cn) nõuetele.

Gabariitide S ja Sp rakendamise eripärasused raudteede ehitiste ja seadmete hoiuga seotud töödel, nõuded gabariitidele S ja Sp mittevastavatele ehitistele ja seadmetele, ehitiste ja seadmete kontrollimise ning ebagabariitsete kohtade kõrvaldamise kord on sätestatud ehitusgabariidi rakendamise juhendis.

11. Kaherajalisel jaamavahel peab radade telgedevahe sirgetel teeosadel olema vähemalt 4100 mm. Kolme- või neljarajalisel jaamavahel peab teise ja kolmanda raja telgedevaheline kaugus sirgetel teeosadel olema vähemalt 5000 mm.

Jaamades peab naaberteede telgedevaheline kaugus sirgetel teeosadel olema vähemalt 4800 mm, teisejärgulistel teedel ja kaubahooviteedel vähemalt 4500 mm. Kui peateed on jaamas äärmised, siis võib nende telgedevahe olla 4100 mm. Vagunist vagunisse laadimiseks määratud teede telgedevahe võib olla 3600 mm.

Horisontaalkaugused naaberteede (radade) telgede vahel kõverikel ja kõvera tee (raja) telje ning ehitise vahel määratakse kehtiva ehitusgabariidi rakendamise juhendi alusel.

12. Veeremile laaditud veos (koos pakendi, aluse ja kinnitusvahenditega ning kombineeritud veol koos transpordivahendiga, millel kaup paikneb) peab asetsema ettenähtud laadimisgabariidi piires. Lahtisel veeremil veose õige paigutuse kontrollimiseks võidakse kasutada selleks otstarbeks ehitatud gabariitväravat.

Veoseid, mida pole võimalik paigutada veeremile laadimisgabariidi piires, veetakse raudteehoidja sätestatud korras.

13. Tee äärde paigutatud või vagunisse laadimiseks (või muuks otstarbeks) ettevalmistatud veos peab olema kinnitatud ja asetsema nii, et ei oleks rikutud ehitusgabariidi nõudeid.

Kuni 1200 mm kõrgused asjad ja esemed (v.a teetöödeks mahalaaditud ballast) peavad paiknema äärmise rööpa pea välisservast vähemalt 2 m kaugusel, suurema kõrguse korral vähemalt 2,5 m kaugusel.

14. Raudtee kaitseks, korrashoiu ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks on seadusega kehtestatud raudtee ääres kaitsevöönd.

Raudtee kaitsevööndi laiuseks on rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates 30 m, väljaspool linnu ja asulaid 50 m.

Raudtee kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanik või valdaja ei või takistada raudtee kasutamist, halvendada oma tegevuse või tegevusetusega raudteehoiu tingimusi ja ohustada liiklust.

TEEMAJANDUSE RAJATISED JA SEADMED

15. Raudteehoidja tagab rööbastee, ehitiste ja seadmete hoiu nii, et oleks kindlustatud rongide liiklusgraafikus ettenähtud liiklusmaht määratud piirkiirustega.

16. Rööbastee-elemendid (muldkeha, pealisehitis ja muud ehitised) peavad oma tugevuse, stabiilsuse ja seisundi poolest tagama veeremi ohutu ja sujuva liiklemise.

17. Tehnokasutuseeskirjast tulenevad tehnilised nõuded ehitiste ja seadmete konstruktsiooni kohta, nende hoiu ja kasutamise korra määrab raudteehoidja.

Tee plaan ja profiil

18. Rööbastee (edaspidi tee) peab vastama ehitusprojektis ettenähtud plaanile ja profiilile.

19. Jaamad peavad üldjuhul asuma horisontaalpinnal. Jaamu on lubatud ehitada kallakule kaldega kuni 0,0015. Erandjuhul on lubatud ka suuremad kalded, kuid mitte üle 0,0025. Sel juhul tuleb näha ette abinõud veeremi iseveeremise tõkestamiseks.

Uuel või rekonstrueeritaval vastuvõtu-ärasaateteel, millel on ette nähtud veduri vagunitest lahtihaakimine ja manöövrite tegemine, peab veeremi iseveeremise vältimiseks üldjuhul olema projekteerimisnormikohane piiravate pöörangute poole tõusev pikiprofiil.

Vajalikel juhtudel tuleb vagunite iseveeremise tõkestamiseks ehitada kaitseumbteed, -pöörangud või -sulgrööpad või heitekingad.

Kõigil juhtudel, kui jaam asub kallakul, tuleb ettenähtud kaalunormiga rongile tagada paigaltvõtmise tingimused.

20. Jaamad, eraldi asuvad teedepargid ja väljatõmbeteed peavad paiknema sirgetel teeosadel. Erandjuhul on lubatud nende paiknemine kõverikel raadiusega mitte alla 1500 m ning eriti rasketes oludes on lubatud vähendada raadiust kuni 600 meetrini.

21. Tee plaani ja pikiprofiili tuleb perioodiliselt geodeetiliselt kontrollida. Raudteehoidja korraldab teede plaani ja pikiprofiili geodeetilist kontrolli, ehitiste ja seadmete vastavuse kontrolli ehitusgabariidi nõuetele, vastava tehnilise dokumentatsiooni valmistamise ning jaamade mõõtkavaliste ja skemaatiliste plaanide koostamise.

Raudteehoidjal peavad olema:
1) kõigi teemajanduse ja muude infrastruktuuri ehitiste ja seadmete joonised, kirjeldused ning vastavad standardid ja normid;
2) jaamade mõõtkavalised ja skemaatilised plaanid ning pikiprofiilid kõigi pea- ja jaamateede, sorteerimismägede ning muude teede kohta, mis on lubatud avalikuks kasutamiseks.

Sorteerimismägede ja mäealuste teede ning väljatõmbeteede pikiprofiile kontrollitakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord viie aasta jooksul. Kõikide muude teede pikiprofiili kontrollitakse vähemalt üks kord kümne aasta jooksul. Kontrolli tulemuste põhjal määrab raudteehoidja kindlaks profiiliparandamise tähtaja. Kui tehakse ehitustöid, mis muudavad tee plaani või profiili, siis kontrollivad ehitustööde tegijad pärast töö lõpetamist tee plaani ja pikiprofiili ning esitavad raudteehoidjale dokumentatsiooni muutuste kohta.

22. Raudtee kaitsevööndis ja jaamas uute objektide rajamise, olemasolevate laiendamise või ümberpaigutamise puhul peab töid tegev ettevõtja andma pärast tööde lõpetamist raudteehoidjale üle teostusdokumentatsiooni, kus objekt on seotud olemasolevate ehitistega.

Tee muldkeha, pealisehitis ja rajatised

23. Sirge teeosa muldkeha pealmine laius peab vastama tee pealisehitisele ja olema vähemalt 5,5 m lai üherajalisel ning 9,6 m kaherajalisel teel, kaljustel ja dreenivatel pinnastel vähemalt 5,0 m üherajalisel ja 9,1 m kaherajalisel teel.  Teepeenra laius peab olema mõlemal pool vähemalt 0,4 m.

Kõverikel, mille raadius on alla 2000 m, laiendatakse muldkeha vastavalt normidele.

Uue raudteeliini ehitamisel või olemasolevale teise raja juurdeehitamisel peab muldkeha pealmine laius vastama kehtivatele ehitusnormidele ja -eeskirjadele.

Üleujutusohtlikes kohtades peab teemulde perv olema vähemalt 0,5 m kõrgem laineharja suurimast kõrgusest tugeva tuule ajal.

24. Raudtee sirge teeosa rööpmelaius rööpapeade sisemiste servade vahel on 1520 mm. Vabariigi Valitsuse otsusega võib kasutusele võtta ka muu rööpmelaiusega avalikuks kasutamiseks määratud raudteid.

Olemasolevatel teedel on kuni nende rekonstrueerimiseni rööpmelaiusele 1520 mm lubatud rööpmelaius 1524 mm.

Rööpmelaius kõverikel ja lubatud hälbed normaallaiusest nii sirgetel kui kõveratel teeosadel sätestatakse rööbastee korrashoiu juhendiga.

25. Sirgel teeosal peavad mõlema rööpapea pealispinnad üldjuhul olema ühel tasandil. Sirgel teeosal tohib kogu sirge teeosa ulatuses hoida üht rööpaniiti teisest 6 mm kõrgemal.

Kõverikel oleneb välisrööpa kõrgendus kõveriku raadiusest ja veeremi liikumiskiirusest ning selle määrab raudteehoidja. Välisrööpa kõrgendus ei tohi ületada 150 mm.

Rööpaniitide asetuse tasapinnalisuse lubatud hälbed normist sirgetel ja kõveratel teeosadel määratakse kehtiva tee korrashoiu juhendiga.

26. Sildade ja muude ehitiste loendi, nende ja deformeeruva või keerulistes ehitusgeoloogilistes tingimustes paikneva muldkeha järelevalve korra kehtestab raudteehoidja.

Vastavalt raudteehoidja kinnitatud tehnilistele normidele peavad sillad olema varustatud tuletõrjevahenditega ja vajaduse korral järelevaatusseadeldistega.

Kõik sillad liigitatakse kasutusala järgi vastavalt kehtivale ehitiste-rajatiste klassifikaatorile.

27. Teede ja rajatiste tehnoseisundi kontrollimiseks tuleb kasutada teemõõtevaguneid, defektoskoopiavaguneid ja -kärusid ning vajadusel defektoskoopia- ja uuringute laboratooriume.

Rööpad ja pöörmed

28. Pea- ja jaamateede rööpad ning pöörmed peavad oma tugevuse ja seisundi poolest vastama kasutustingimustele (liiklus- ja teljekoormustele ning rongide sõidukiirustele ja muudele ettenähtud tingimustele).

Rööbaste ja pöörmete kulumisnormid määratakse kehtiva tee korrashoiu juhendiga.

29. Pöörmetel peavad olema järgmist marki riströöpad:
1) peateedel ja reisirongide vastuvõtu-ärasaateteedel mitte järsemad kui 1/11 ning ristpöörmetel ja nende jätkuks olevatel üksikpöörmetel mitte järsemad kui 1/9;
2) pöörmetel, millel reisirongid liiguvad ainult sirgteed mööda, võib riströöpa mark olla 1/9; erandjuhul võib raudteehoidja loal lubada reisirongide liiklust kõrvalteele mööda pöörmeid, mille mark on 1/9;
3) kaubarongide vastuvõtu-ärasaateteedel mitte järsemad kui 1/9, sümmeetrilised aga mitte järsemad kui 1/6;
4) muudel teedel mitte järsemad kui 1/8, sümmeetrilised aga mitte järsemad kui 1/4,5.

Kõikide peateedel ja vastuvõtu-ärasaateteedel asuvate vastusulgepöörmete sulgrööbaste ette tuleb asetada põrkeprussid.

Tsentraliseeritud pöörmed varustatakse mehhaniseeritud lumepuhastus- või lumesulatusseadmetega.

30. Kasutada ei või pöörmeid ja teeristmeid, millel on kas või üks järgmistest vigadest:
1) sulgrööbaste või riströöbaste liikuvate südamike eraldumine tõmmitsatest;
2) sulgrööpa eemalseis raamrööpast või riströöpa liikuva südamiku eemalseis kõrvrööpast 4 mm ja enam. Eemalseisu mõõdetakse sulgrööpal ja tömbi riströöpa südamikul esimese tõmmitsa vastas, riströöpa teraval südamikul tema teraviku juures;
3) sulgrööpa või riströöpa liikuva südamiku murenemine, mille juures tekib ratta rehviharja pealejooksu oht, ja kõigil juhtudel, kui murenenud koha pikkus on:

peateedel	200 mm ja enam;
vastuvõtu-ärasaateteedel	300 mm ja enam;
muudel jaamateedel	400 mm ja enam;

4) sulgrööpa madalseis raamrööpa suhtes või riströöpa liikuva südamiku madalseis kõrvrööpa suhtes 2 mm ja enam, mõõdetuna ristlõike kohal, kus sulgrööpa pea või liikuva südamiku pealmine laius on vähemalt 50 mm;
5) kaugus riströöpa südamiku töötava serva ja kontrarööpa pea töötava serva vahel on alla 1474 mm;
6) kaugus kontrarööpa ja kõrvrööpa peade töötavate servade vahel on üle 1435 mm;
7) sulg- või raamrööpa murd;
8) riströöpa (südamiku, kõrv- või kontrarööpa) murd;
9) kontrarööpa ühe poldi katkemine ühepoldilises klotsis või mõlema poldi katkemine kahepoldilises klotsis.
Raam-, sulg-, kõrvrööbaste ja riströöbaste südamike vertikaalkulumi määr ja nende kasutamise kord kuluminormide ületamise korral määratakse rööbastee korrashoiu juhendis.

31. Peateede rööpaid peab kontrollima defektoskoopiavaguniga raudteehoidja määratud korras.

Pea- ning vastuvõtu-ärasaateteede rööpaid ja pöörmeid kontrollitakse defektoskoopiakäruga raudteehoidja määratud korras. Rongide liiklemise kord mööda ohtlike defektidega (teravdefektseid) rööpaid ja pöörmeelemente kuni nende väljavahetamiseni sätestatakse rööbastee korrashoiu juhendis.

32. Pöörmete ja ristmete teessepaneku ning väljavõtmise, nende kasutuselevõtu ja järelevaatuse korra määrab raudteehoidja.

33. Kontroll-lukud peavad olema järgmistel tsentraliseerimata pöörangutel, mis:
1) asuvad rongide vastuvõtu-ärasaateteel;
2) viivad ohtlike veostega vagunite seisuteele;
3) viivad pääste-taastamisrongide ja tuletõrjerongide seisuteele;
4) viivad kaitse- ja püüdeumbteele;
5) viivad defektoskoopia- ja teemõõtevagunite ning teemasinate seisuteele;
6) tsentraliseerimata kaitsepöörangutel.

Pöörangutel ja riströöbaste liikuvatel südamikel (v.a sorteerimismäe- ja sorteerimisteedel paiknevad), sealhulgas ka tsentraliseeritutel ning kontroll-lukkudega varustatutel, peavad olema seadised nende lukustamiseks tabalukkudega.

Need seadised peavad tagama sulgrööpa tihke liibumise raamrööpa vastu või riströöpa liikuva südamiku liibumise kõrvrööpa vastu.

34. Tsentraliseerimata pöörangutel peavad olema pöörmenäidikud (valgustatud või valgustamata), mille kasutamine sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

Näidikuid ei panda elektritsentralisatsiooni lülitatud pöörangutele ega sorteerimisparkide mäealuste kõrikute pöörangutele.

35. Pöörmete, teeristmete, pöörmenäidikute, heitesulgede, pidurkingakõrvaldite ja põlvliigendlukustite, turvanguseadmete, pöörmete elektersoojenduse väliseadmete, juhtimis- ja kontrollseadmete, toiteliinide ja trafode hoiu korra kehtestab raudteehoidja.

Raudteede ristumised ja ühenduskohad ning raudteeülesõidukohad

36. Raudtee ristumised trammiteede, trolliliinide, maanteede ja tänavatega peavad vastama kehtivatele juhenditele, ehitusnormidele ja -eeskirjadele.

Üle peateedel paiknevate ülesõidukohtade ei ole lubatud avada uusi trammi- ja trolliliine. Uute ülesõidukohtade avamise kord sätestatakse raudteeülesõidukohtade ehituse ja kasutamise juhendis (edaspidi raudteeülesõidukohtade hoiu juhend).

37. Jalakäijatele raudtee ületamine, sõidukite ja liikurmasinate sõitmine ning kariloomade ajamine üle raudtee on lubatud ainult selleks ettenähtud ja nõuetekohaselt tähistatud kohtades. Liikleja peab raudtee ületamisel täpselt järgima liikluseeskirjas (RT I 1994, 76–78, 1327; 1995, 52, 842; 53, 853; 1996, 79, 1405; 1997, 51, 828; 1998, 100, 1623) selleks toiminguks ettenähtud korda.

Kariloomade ajamisel üle raudtee peab täpselt järgima raudteeülesõidukohtade hoiu juhendis selleks toiminguks ettenähtud korda. Kariloomade ajamine üle raudteeülesõidukoha või selleks otstarbeks üle raudtee ehitatud tee on lubatud ööpäeva valgel ajal, välja arvatud udu, paduvihma ja lumetormi korral.

38. Ülesõidukohad liigitatakse raudtee- ja maanteeliikluse intensiivsuse järgi kolme kategooriasse – I, II ja III. I ja II kategooria ülesõidukohtadel peab olema elektrivalgustus. Ülesõidukohtade kategooriad, nende korrashoiu normid, korrashoiu ja teenindamise kord ning liiklusohutusabinõud olenevalt nähtavustingimustest sätestatakse raudteeülesõidukohtade hoiu juhendis.

39. Ülesõidukoht võib olla reguleeritav või reguleerimata. Ülesõidukoht on reguleeritav, kui see on valvega või varustatud signalisatsiooniga, mille abil reguleeritakse ülesõidukohale lähenevate sõidukite ja jalakäijate liiklust. Muul juhul on ülesõidukoht reguleerimata.

Valvega ülesõidukohal peab olema otsetelefonside lähima jaamakorraldajaga, dispetðeritsentralisatsiooniga liinil aga rongiliikluse dispetðeriga (edaspidi dispetðer). Ülesõidukohta raadioside ehitamise otsustab või määrab raudteehoidja.

Ülesõidukoha fooril võib olla vilkuva valge tulega fooripea.

40. Valvega ülesõidukohal peab ülesõidukoha korraldaja tagama ohutu raudtee- ja maanteeliikluse, õigeaegselt avama ja sulgema tõkkepuid, andma ettenähtud signaale ning visuaalselt jälgima mööduvate rongide seisukorda. Leidnud ohtliku rikke, on ta kohustatud rakendama meetmeid rongi peatamiseks, sabasignaali puudumisel kandma sellest ette jaamakorraldajale ja dispetðeritsentralisatsiooniga liinil dispetðerile.

41. Liikluseeskirja punktis 145 nimetatud suurte, raskete ja aeglaste sõidukite või liikurmasinate ja mehhanismide liikumine ülesõidukohal on igal üksikjuhul lubatud ainult raudteehoidja loal.

42. Ülesõidukohal peab olema tüüpkate ja tähispostide või barjääridega piiratud juurdesõidutee. Ülesõidukoha lähistel peavad olema hoiatusmärgid: raudtee poolt vilemärk, maantee poolt liikluseeskirjas ettenähtud märgid. Raudtee poolt halva nähtavusega valveta ülesõidukoha ette pannakse lisavilemärgid. Vilemärkide paigaldamine on sätestatud raudtee signalisatsioonijuhendis (edaspidi signalisatsioonijuhend), lisa 1.

43. Raudtee ristumiste lubamine elektri- ja sideliinidega, nafta-, gaasi- ja veetorustikega ning muude maapealsete ja -aluste seadmetega, selle jaoks liiklusohutuse seisukohalt vajalike kaitseseadmete projekteerimine ja kooskõlastamine toimub raudteehoidja loal.

44. Jaamavahel tohib uusi raudteeliine ja haruteid ühendada peateega erandjuhul raudteehoidja loal.

45. Raudteeliinide ristumisel ühes tasandis ning raudteeliinide, haru- ja ühendusteede liitumiskohtades peateedega peavad olema kaitseumbteed või kaitsepöörangud.

Kohtades, kus haru- ja ühendusteed liituvad vastuvõtu- ja ärasaateteede või muude jaamateedega, tuleb rajada veeremi jaama või jaamast väljaveeremise vältimiseks kaitseumbteed, kaitsepöörangud või heitekingad.

Kaitseumbtee kasulik pikkus peab olema vähemalt 50 m.

46. Kaherajalisel jaamavahel peavad pöörmed pärisuunalist rada liikuvate rongide jaoks olema pärisulge.

Tee- ja signaalmärgid

47. Peateede äärde pannakse signaal- ja teemärgid. Pöörmete ja muude rööpmeühenduskohtade juurde püstitatakse piirdetulbad. Jaamas ja raudtee kaitsevööndis piiride ja muldkeha varjatud rajatiste tähistamiseks maapinnal pannakse üles erimärgid.

Signaalmärgid pannakse üles liikumissuunas vaadates paremale poole, teemärgid kilomeetrite arvu kasvu suunas vaadates paremale poole vähemalt 3100 mm kaugusele äärmise raja (tee) teljest.

Süvendites ja nende lähistel (100 m ulatuses) tuleb teemärgid panna vähemalt 5700 mm kaugusele äärmise raja (tee) teljest. Elektrifitseeritud liinidel võib signaal- ja teemärke asetada kontaktvõrgu tugede külge, välja arvatud need toed, millele on paigutatud fooripead, komplektalajaamad, kontaktvõrgu lahklülitid ja lahendid.

Piirdetulbad pannakse teedevahe (radadevahe) keskele kohta, kus ühinevate teede (radade) telgede vahekaugus on 4100 mm. Jaamateedel, kus ei liigu T-gabariidile (vt punkt 134) vastav veerem, võib säilitada kauguse 3810 mm. Kitsa teedevahega ümberlaadimisteedel pannakse piirdetulbad kohta, kus teede telgedevahe on 3600 mm.

Kõverikel tuleb neid mõõtmeid suurendada vastavalt ehitusgabariidi rakendamise juhendile.

Signaal-, tee- ja muud märgid peavad vastama signalisatsioonijuhendile.

VEEREMIMAJANDUSE, VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITISED NING SEADMED. PÄÄSTE-TAASTAMISVAHENDID

48. Veeremimajanduse ehitiste ja seadmete paiknemine ning tehniline varustus peavad tagama rongiliikluse ettenähtud mahus, vedurite ja vagunite tõhusa kasutamise, nende kvaliteetse tehnohoolduse ja remondi ning ohutud töötingimused.

49. Veevarustusseadmed peavad tagama ettevõtete pideva varustamise vajaliku hulga nõutava kvaliteediga veega ning rahuldama vajaduse joogivee, tuletõrjevee ja muu majandusvee järele.

Kanalisatsioonirajatised peavad vastama keskkonnakaitse nõuetele.

50. Alatises valmisolekus peavad olema:
1) päästerongid avariide ja keskkonnareostuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks;
2) tuletõrjerongid tulekahjude kustutamiseks.

Muu veeremiga ei hõivata teid, kus alaliselt seisavad päästerongid ja tuletõrjerongid.

JAAMAMAJANDUSE EHITISED JA SEADMED

51. Jaama rööpmestik ja tehniline varustus peavad tagama rongide liiklusgraafikus ettenähtud mahuga rongiliikluse, samuti rongide vastuvõtmiseks ja ärasaatmiseks, veoste ning pagasi peale- või mahalaadimiseks ja vagunite töötlemiseks ettenähtud ajanormide täitmise ning rongide ohutu liikluse ja ohutud töötingimused.

Reisijate teenindamiseks ettenähtud ehitised ja seadmed peavad võimaldama reisijateveoga seotud operatsioonide ohutu täitmise.

Ühetasandilisel ülekäigukohal peab olema tähistatud ja hoiatuskirjetega, vajaduse korral ka automaatsignalisatsiooniga käigutee.

Jaamas ja jaamavahel asuvas reisirongide peatuskohas peavad olema reisiplatvormid.

Kaubaveo korraldamiseks vajalikud seadmed peavad tagama veoste säilivuse ja kaubaveooperatsioonide täitmise.

52. Rongiliiklusega seotud töötajate tööruumides tuleb tagada nõuetekohased töötingimused.

Jaamakorraldaja ametiruumis tohib üles seada juhtimis- ja kontrollaparaate, mis on vahetult seotud jaamakorraldaja tööga, ning valgustuse keskjuhtimispulte ja sektsioonide lahklülitite kaugjuhtimispulte. Muid seadmeid ja aparaate tohib paigutada nendesse ametiruumidesse vaid raudteehoidja loal.

53. Sirgel teeosal peavad reisi- või kaubaplatvormi mõõtmed olema järgmised:
1) kõrgus rööpapea pealispinnast kõrge platvormi ülaservani – 1100 mm;
2) kõrgus rööpapea pealispinnast madala platvormi ülaservani – 200 mm;
3) kaugus tee (raja) teljest kõrge platvormi ääreni – 1920 mm;
4) kaugus tee (raja) teljest madala platvormi ääreni – 1745 mm.

Kõverikel määratakse need kaugused tulenevalt ehitusgabariidi rakendamise juhendist.

Kasutuse käigus tohib neid mõõtmeid muuta järgmiselt: kõrgust kuni 20 mm suuremaks ja kuni 50 mm väiksemaks, kaugust tee (raja) teljest kuni 30 mm suuremaks ja kuni 25 mm väiksemaks.

Uute ja ümberehitatavate kõrgete platvormide konstruktsioon peab võimaldama tee mehhaniseeritud remonti ja platvormide koristamist, jaamades ka vagunite ja vedurite veereosade kahepoolset järelevaatust ja remonti.

Tee või platvormi ehitustööde käigus ei või muuta käesolevas punktis nimetatud mõõtmeid.

54. Jaama tsentralisatsioonipostid, kust vahetult juhitakse pööranguid ja signaale, peavad paiknema nii, et juhitavad pöörangud ja teed oleksid hästi näha.

Olenevalt jaama kohalikest oludest võivad erandiks olla jaama elektritsentralisatsioonipostid (v.a mäepostid).

55. Jaama tsentralisatsiooni- ja pöörmepostide ruumides peavad olema ette nähtud signaalvahendid, inventar, tööriistad ja materjalid vastavalt raudteehoidja kinnitatud normidele.

Pöörmepostil peab olema hooneväline väljakutsekell.

56. Vajalike korralduste edastamiseks mäeveduri juhile, rongikoostebrigaadile ja teistele töötajatele peavad sorteerimismäel olema foorisignalisatsioon, raadioside- ja kahepoolse pargiside seadmed.

Sorteerimismäed varustatakse vagunite allalaske mehhaniseerimise ja automatiseerimise, pöörangute mäetsentralisatsiooni ning dokumentide üleande- ja edastamisseadmetega.

57. Jaamades peab olema jaamasisene telefon- ja raadioside ning vajadusel kahepoolne pargiside, et anda edasi korraldusi manöövritöö ja jaamasisese töökorralduse ning jaama teedel seisva veeremi tehnohoolduse, remondi või muu kohta. Sideliigi kasutamise vajaduse jaamas määrab raudteehoidja.

58. Jaamades paiknevad reisiteenindusehitised, rongide vastuvõtu-ärasaateteed ja -pargid, laadimis- ja manöövriteed, veeremi varustamise, tehnohoolde- ja remonditeed, kohad, kus jaamakorraldajad kohtavad ronge, pöörmekõrikud, ülesõidukohad ning vajaduse korral ka muud teed ja kohad, mis peavad olema valgustatud.

Valgustus peab vastama kehtivatele normidele, tagama rongiliikluse ja manöövritöö ohutuse, reisijate vagunitesse sisenemise ja väljumise ohutuse, teenindava personali häireteta ja ohutu töö ning veoste valve. Vahejaamades, kus laadimistööd on vähe, peab olema võimalus sektsiooniviisi välja lülitada laadimis- ja muude jaamateede välisvalgustust ajaks, mil nendel teedel ei tehta laadimis- või manöövritöid.

Reisirongide peatuskohas peavad reisijate ruumid ning pealemineku- ja mahatulekukohad olema valgustatud.

Välisvalgustus ei tohi halvendada signaaltulede nähtavust.

SIGNALISATSIOONI- JA SIDEEHITISED NING -SEADMED

59. Signaalide ülesanne on tagada liiklusohutus ning rongiliikluse ja manöövritöö täpne korraldamine.

Signaal on käsk ja seda tuleb täita vastuvaidlematult. Iga raudteetöötaja peab tegema kõik endast oleneva signaali nõuete täitmiseks.

Möödasõit keelava näiduga foorist on keelatud.

Kustunud foorituled (välja arvatud hoiatusfoorid automaatblokeeringuta liinidel ning tõkke- ja kordusfoorid), foori ebaõige või arusaamatu näit ning muude signaalvahenditega ebaõige või arusaamatu signaali andmine nõuavad peatumist.

Erandjuhtudel tohib keelava näiduga (samuti arusaamatu näidu või kustunud tulega) foorist mööda sõita käesolevas tehnokasutuseeskirjas ning rongi liikluse ja manöövritöö juhendis sätestatud korras.

60. Rongiliikluse reguleerimisel kasutatakse järgmisi põhisignaalvärve:
1) roheline – lubab sõita ettenähtud kiirusega;
2) kollane – lubab sõita, kuid nõuab kiiruse vähendamist;
3) punane – nõuab peatumist.

Raudteejaamas ja jaamavahel ei tohi üles seada selliseid punaseid, kollaseid või rohelisi dekoratiivkangaid, plakateid või tulesid, mis häirivad signaalide õiget tajumist.

61. Raudteel kasutatakse ainult signalisatsioonijuhendis ettenähtud signaale ja signaalvahendeid. Signaalklaaside või -läätsede värv peab vastama kehtestatud standarditele. Alaliste signaalidena kasutatakse foore.

62. Sissesõidu-, läbisõidu-, tõkke- ja kattefoori punane, kollane ja roheline tuli peab sirgel teeosal nii päeval kui öösel olema läheneva rongi vedurijuhiruumist selgesti eristatav vähemalt 1000 m kauguselt.

Kõverikel peab iga eelnimetatud foori näit (signaaltuli ja -riba) ning automaatblokeeringuta liinil hoiatusfoori näit olema selgesti eristatav vähemalt 400 m kauguselt. Vahelduva reljeefiga maastikul võib nende signaalide nähtavus olla alla 400 m, kuid mitte alla 200 m.

Peatee väljasõidu- ja matkafoori näit peab olema selgesti eristatav vähemalt 400 m kauguselt, kõrvaltee väljasõidu- ja matkafoori ning kutsesignaali ja manöövrifoori näit vähemalt 200 m kauguselt.

63. Iga sissesõidu-, läbisõidu- ning kattefoori ees peab olema hoiatusfoor. Automaatblokeeringuga liinil on iga läbisõidufoor järgmisele hoiatusfooriks.

Kolmenäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringuga liinil peab naaberfooride vahemaa olema vähemalt niisuguse pidurdusmaa pikkune, mis on määratud antud koha jaoks täielikul tööpidurdamisel suurimalt realiseeritavalt kiiruselt, kuid mitte suuremalt kui 120 km/h reisirongi ja 80 km/h kaubarongi puhul. Eelnimetatud vahemaa ei tohi olla väiksem kiirpidurdusmaast, arvestades rongi pidurisüsteemi käivitamiseks vajalikku aega. Igal juhul ei tohi see vahemaa olla lühem kui 1000 m.

Liinil, kus juba on kolmenäidulise signalisatsiooniga automaatblokeering, võib raudteehoidja loal üksikuid foore jätta nõutavast pidurdusmaast lähemale. Sellisel fooril ja temale eelneval hoiatusfooril peavad olema valgusnäidikud. Jaamas kasutatakse valgusnäidikuid juhul, kui peatee naaberfooride (sissesõidu-, matka-, väljasõidufoori) vahemaa on vajalikust pidurdusmaast lühem.

Liinil, kus on vaja kolmenäidulise signalisatsiooni jaoks ettenähtuist lühemaid blokkpiirkondi, ehitatakse neljanäidulise signalisatsiooniga automaatblokeering.

Automaatblokeeringuta liinil ei panda hoiatusfoore põhifooridele lähemale, kui on antud kohas suurimalt realiseeritavalt kiiruselt kindlaksmääratud kiirpidurdusmaa.

64. Foorid pannakse rongilt sõidusuunas vaadates paremale poole või fooriga piiratava tee telje kohale. Jaamavahel ülesõidukoha ees paiknev tõkkefoor ja selle hoiatusfoor võivad jääda vaadatuna sõitvalt rongilt ka vasakule poole. Foor peab olema üles pandud nii, et rongilt sõidusuunas vaadates ei saaks selle näite pidada naabertee kohta käivateks.

Juhul kui foori ei saa ehitusgabariidi nõudeid rikkumata panna vaadatuna rongilt sõidusuunas paremale poole, lubatakse erandjuhul raudteehoidja loal panna vasakule poole:
1) sissesõidufoori, mis on ette nähtud mööda vastusuunalist rada sõitvate rongide ning jaamavahelt saatejaama naasvate tõukevedurite ja töörongide vastuvõtmiseks jaama, ja selle hoiatusfoori;
2) sissesõidufoori vastusuunalist rada liikuvate rongide jaoks, kui kaherajalisel jaamavahel on korraldatud kahesuunaline liiklus mööda ühte rada ning rongid liiguvad vasturada vedurifooride signaalide järgi;
3) sissesõidu- ja läbisõidufoore, mis paigaldatakse ajutiselt teise raja (tee) ehitamise ajaks.

65. Teeblokeeringuga liinil kasutatakse üldjuhul alatiselt põlevate signaaltuledega foore.

Rongi lähenemisel süttivaid signaaltulesid tohib raudteehoidja loal kasutada ainult automaatblokeeringuga liini läbisõidufoorides.

66. Rikke korral peab foori automaatselt ilmuma keelav näit, hoiatusfoori aga näit, mis vastab sellega seotud põhifoori keelavale näidule.

67. Automaatblokeeringuga liinil on läbisõidufoori normaalnäit lubav, sissesõidu-, matka- ja väljasõidufoori normaalnäit aga keelav.

Liinil, kus sissesõidu-, matka- ja väljasõidufoore võib rongide jaamast peatuseta läbilaskmiseks üle viia automaattööle, on sellise üleviimise puhul nende signaalide normaalnäit lubav.

Automaatblokeeringuta liinil on sissesõidu-, väljasõidu- ja matkafoori normaalnäit keelav.

68. Sissesõidufoor peab olema pandud esimesest sissesõidupöörmest vähemalt 50 m kaugusele, arvates vastusulgepöörme sulgrööpa teravikust või pärisulgepöörme piirdetulbast.

Elektrifitseeritud liinidel tuleb sissesõidufoor ja signaalmärk «Jaama piir» panna jaamavahe ja jaama kontaktvõrke eraldava õhkvahemiku ette (jaamavahe poole).

69. Iga ärasaatetee väljasõidufoor tuleb paigaldada väljasaadetava rongi veduri seismiseks ettenähtud koha ette.

Väljasõidu- või matkafoor võib olla ühine tervele teede rühmale, välja arvatud teed, mida mööda ronge lastakse läbi peatuseta. Sellisel rühmafooril (ehk grupifooril) peab olema matkanäidik, mis näitab selle tee numbrit, millelt rong tohib väljuda.

70. Automaatblokeeringu läbisõidufoor paigutatakse blokkpiirkonna piirile.

71. Jaamas peavad rongide vastuvõtu- ja ärasaatematkade pöörangud olema vastastikuses sõltuvuses sissesõidu-, väljasõidu- ja matkafooriga.

72. Teeblokeeringu või elektrisauasüsteemi puhul peavad jaamavahel peateelt hargnevate teede pöörangud olema nende seadmetega sellises sõltuvuses, et lähima läbi- või väljasõidufoori avamine või saua väljavõtmine oleks võimalik ainult siis, kui pöörang on normaalasendis suunaga peateele.

73. Raudteeliinide ristumine ühel tasapinnal peab olema piiratud kattefooridega, mis on paigutatud mõlemale poole, piirdetulpadest vähemalt 50 m kaugusele.

Raudteeliinide ühetasandilise ristumise korral peab ristumiskohta piiravate kattefooride sõltuvus lubama avada ainult üht neist tingimusel, et vaenulike signaalide näidud on keelavad.

74. Teeblokeeringuga liini jaamas, kus ronge lastakse mööda pea- ja vastuvõtu-ärasaateteid läbi peatuseta, tuleb nende teede sissesõidu- ja matkafoorides kasutada peatuseta läbisõidu signalisatsiooni.

75. Alaliste signaalide paigaldamise skeemid ning jaamade pöörangute, signaalide ja matkade vastastikuse sõltuvuse tabelid kinnitatakse raudteehoidja kehtestatud korras.

Alaliste signaalide ülesseadmise kohad määrab raudteehoidja nimetatud komisjon.

Tee automaat- ja poolautomaatblokeering

76. Automaat- ja poolautomaatblokeeringuseadmed ei tohi võimaldada väljasõidu- või läbisõidufoori avanemist enne nende poolt piiratava blokkpiirkonna (jaamavahe) vabanemist ega foori isesulgumist üleminekul põhielektertoitelt varutoitele või vastupidi.

77. Automaat- või poolautomaatblokeeringuga üherajalisel jaamavahel peab pärast jaama väljasõidufoori avanemist olema välistatud võimalus avada naaberjaama poolt väljasõidu- või läbisõidufoori vastassuuna rongi saatmiseks samale jaamavahele.

Samasugune signaalide vastastikune sõltuvus peab olema ka automaat- või poolautomaatblokeeringuga kaherajalisel jaamavahel, kui rajad on määratud kahesuunaliseks liikluseks.

78. Automaatblokeeringu korral peavad foorid automaatselt sulguma rongi sisenemisel nendega piiratud blokkpiirkonda ning samuti siis, kui rööbasahela terviklikkus on rikutud.

79. Teeblokeeringuga liini jaamas peavad blokeerseadmetel olema töörongide ja tõukevedurite jaoks ning manöövritööks väljasõiduga jaamavahele võtisauad.

Automaatblokeeringuga liini jaamas, kus märkimisväärne osa manöövritööst on seotud jaama piiridest väljasõiduga, võib automaatblokeeringu seadmeid täiendada manöövrifooridega.

80. Teeblokeeringuga liini jaamas peavad olema seadmed, mis:
1) ei võimalda avada sissesõidufoori, kui matk on tehtud hõivatud teele;
2) tagavad juhtimisaparaadil teede ja pöörmete hõivatuse kontrolli.

Olenevalt kasutatavast blokeeringusüsteemist võivad poolautomaatblokeeringuga liini jaamades olla seadmed, mis lubavad:
3) lülitada rikke korral välja ärasaatematka pöörmete rööbasahelate vabaoleku kontrolli;
4) avada uuesti sulgunud väljasõidufoori, kui rong ei ole sellest tegelikult möödunud.

81. Rongiliikluse dispetðerikontrolliseadmed peavad näitama dispetðerile rakendatud liiklussuunda (üherajalisel jaamavahel) ning tagama kontrolli blokkpiirkondade ja vahejaamade pea- ja vastuvõtu-ärasaateteede hõivatuse ning sisse- ja väljasõidufooride signaalide näitude üle.

82. Automaatblokeering peab olema täiendatud veduri automaatsignalisatsiooni ja dispetðerikontrolli seadmetega.

Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioon

83. Elektritsentralisatsiooni seadmed ei tohi võimaldada:
1) sissesõidufoori avamist, kui matk on tehtud hõivatud teele;
2) pöörangu ümberseadmist veeremi all;
3) antud matkale vastavate fooride avamist, kui pöörangud ei ole seatud vajalikku asendisse ja vaenulike matkade foorid ei ole suletud;
4) ümber seada matkasse kuuluvat pöörangut või avada vaenuliku matka foori, kui valmisseatud matka piirav foor on avatud.

84. Elektritsentralisatsiooni seadmed peavad tagama:
1) pöörangute ja fooride vastastikuse lukustamise;
2) pöörangute läbilõikamise kontrolli koos seda matka piirava foori samaaegse sulgumisega;
3) pöörangute asendi ning teede ja pöörmesektsioonide hõivatuse kontrolli juhtimisaparaadil;
4) võimaluse pöörangute ja signaalide matkaviisiliseks või eraldi juhtimiseks ning manööverdamiseks matkafooride näitude järgi;
5) pöörangute andmise kohalikule juhtimisele.

85. Tsentraliseeritud pöörangu ajam ja lukusti peavad:
1) tagama pöörangu äärmistes asendites sulgrööpa tihke liibumise raamrööpaga ja riströöpa liikuva südamiku tihke liibumise kõrvrööpaga;
2) vältima pöörangu (sulgrööpa või riströöpa liikuva südamiku) lukustamist, kui vahe sulg- ja raamrööpa (või südamiku ja kõrvrööpa) vahel on 4 mm või enam;
2) viima teise sulgrööpa vähemalt 125 mm kaugusele raamrööpast.

Pöörangute ja signaalide juhtimispuldi käepidemed ja nupud võivad nende otstarbest olenevalt erineda värvi, kuju või paigutuse poolest.

86. Jaamavahe, mis piirneb jaamadega, kus on pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioon, ning muudel juhtudel, kui saadetakse ronge jaamavahele väljasõidufooriga, peab üldjuhul olema teeblokeeringuga.

Muude signalisatsiooni- ja sidevahendite kasutamise kõnealusel juhul otsustab raudteehoidja.

Dispetðeritsentralisatsioon

87. Dispetðeritsentralisatsiooni seadmed peavad tagama:
1) jaamade ning jaamavahede signaalide ja pöörangute juhtimise ühest punktist;
2) pöörangute asendi ja hõivatuse, jaamavahede, jaamateede ja jaamadega piirnevate blokkpiirkondade hõivatuse kontrolli ning sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooride kontrollnäidud juhtimisaparaadil;
3) võimaluse jaamade üleandmiseks pöörangute ja signaalide varujuhtimisele rongide vastuvõtmiseks-ärasaatmiseks ja manöövritöödeks või pöörangute üleandmiseks kohalikule juhtimisele manöövritöödeks;
4) elektritsentralisatsioonile ja automaatblokeeringule esitatavate nõuete täitmise. Dispetðeritsentralisatsioonisüsteemid peavad võimaldama dispetðeril muuta liiklussuunda ka siis, kui aparaat näitab ekslikult blokkpiirkonna hõivatust.

Veduri automaatsignalisatsioon ja autostopp

88. Veduri automaatsignalisatsiooni näit vedurifooris (mis asub veduri juhiruumis) peab vastama selle teefoori näidule, millele rong läheneb.

Liikumisel ainult vedurifoori näitude järgi peab vedurifoor andma teavet eespool paiknevate blokkpiirkondade hõivatuse või vabaoleku kohta.

Vedurifoor pannakse veduri (mootorrongi) juhiruumi ning annab teavet vedurijuhile ja tema abile.

Veduri automaatsignalisatsioonil peab olema autostopp koos vedurijuhi valvsust ja rongi liikumiskiirust kontrollivate seadmetega.

Veduri automaatsignalisatsiooni liini jaamades peavad kõigil peateedel olema veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmed. Teeseadmed peavad olema ka vastuvõtu-ärasaateteedel, kui ronge lastakse läbi peatuseta ja/või kui võetakse vastu ja saadetakse ära reisironge.

Veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmed võivad jaamas puududa ainult erandjuhul raudteehoidja loal.

89. Autostopp peab peatama automaatselt rongi keelava näiduga foori ees.

Pöörangute ja signaalide võtmesõltuvus

90. Võtmesõltuvusseadmed peavad tagama pöörangute ja signaalide vastastikuse lukustamise kontroll-lukkudega.

91. Pöörme kontroll-lukud peavad:
1) võimaldama võtit välja võtta ainult lukustatud pöörangust;
2) lukustama pöörangu lukust väljavõetud võtmel näidatud asendis ja tingimusel, et sulgrööbas on tihedalt vastu raamrööbast;
3) mitte võimaldama pöörangu lukustamist, kui pilu sulgrööpa ja raamrööpa vahel on 4 mm või enam.

Ühe ja sama seeria kontroll-lukke ei ole lubatud kasutada ühe jaama piires, suures jaamas aga ühe pöörmerajooni ja selle naabruses asuva teise rajooni pöörmepostide piires.

Jaamablokeering

92. Jaamablokeering peab:
1) võimaldama jaamakorraldajale kontrolli postide töö õigsuse üle vastuvõtu- ja ärasaatematkade ning jaamasiseste matkade ettevalmistamisel;
2) tagama eri postidest juhitavate pöörangute ja signaalide vastastikuse lukustamise.

Ülesõidukoha automaatsignalisatsioon ja automaattõkkepuud

93. Ülesõidukoha automaatsignalisatsioon peab alustama peatussignaali andmist maantee poole, automaattõkkepuud aga sulguma selle aja jooksul, mis on vajalik ülesõidukoha õigeaegseks vabastamiseks sõidukitest enne rongi jõudmist ülesõidukohale.

Ülesõidukoha automaatsignalisatsioon peab jääma sisselülitatuks ja automaattõkkepuud suletuks seni, kuni rong on ülesõidukoha täielikult vabastanud.

Rongi lähenemise automaat-eelteatesüsteem

94. Automaatblokeeringuga jaamavahe ja pöörangute elektritsentralisatsiooniga jaam võib olla seadmestatud rongi lähenemise automaat-eelteatesüsteemiga.

Veeremi teljelaagrite ülekuumenemise avastamise seadmed

95. Liikuvates rongides veeremi teljelaagrite ülekuumenemise avastamiseks ning selle kohta teabe edastamiseks vedurijuhile ja sõidusuunas eespool paiknevale jaamakorraldajale (või muule liikluskorralduspostile) kasutatakse eriseadmeid. Nende eriseadmete paigaldamise, kasutamise ja tehnohoolde korra määrab raudteehoidja.

Teetõkkeseadmed

96. Teetõkkeseadmed (heitekingad, -pöörangud või -sulgrööpad) ei tohi suletud asendis võimaldada rongi või muu veeremi väljumist teelt, millele nad on üles seatud. Nendel seadmetel peavad olema teetõkkenäidikud.

Side

97. Kõigil raudteeliinidel peab olema rongiliikluse dispetðerside, -meldeside ja -raadioside. Jaamades, kus on käsijuhtimisega pöörangud, peab olema pöörmeside. Muude sideliikide kasutamise raudteeliinil ja jaamas määrab raudteehoidja.

98. Raudteeliikluse juhtimiseks tuleb kasutada nii rongiraadiosidet kui ka jaamaraadiosidet.

Rongiraadioside peab tagama rongivedurijuhtidele pideva ja kindla kahepoolse side dispetðeriga (dispetðeripiirkonna ulatuses), jaamakorraldajatega naaberjaamavahede piires ning teiste vedurijuhtidega samal jaamavahel.

Olenevalt tehnoloogilistest vajadustest peab jaamaraadioside tagama kahepoolse side sidevõrkudes, mille abil korraldatakse otseselt raudteeliiklusega seotud tööd.

Kahepoolsed pargisideseadmed peavad tagama hea kuuldavuse kogu pargi ulatuses. Et vähendada müra, peavad need seadmed olema suundtoimega.

Rongi- ja manöövritööl antavate korralduste ning reisijatele määratud teadete edastamiseks kasutatav kahepoolne side peab olema pidevalt sisse lülitatud ja tagama sidekanalite pideva töö. Neil peab olema sisselülitatuse kontroll, nad peavad vastama tehnilistele nõuetele ning tehnohoolde- ja remondinormidele.

99. Rongiliikluse dispetðeri- ja pöörmesidet ei ole lubatud kasutada kõnelusteks, mis ei ole seotud rongiliiklusega.

Pöörmesidevõrku ei ole lubatud lülitada teisi telefone peale pöörmepostide ja tsentralisatsiooni täitevpostide ning jaamakorraldajate telefonide.

Rongiliikluse dispetðeri sideliinidesse tohib lülitada ainult jaamakorraldajate, manöövridispetðerite, operaatorite, veduridepookorraldajate, elektri- ning veduridispetðerite ja raudteeside allüksuse valvetelefone. Dispetðeritsentralisatsiooniga liinil tohib rongiliikluse dispetðerisidesse lülitada ülesõidukorraldajate telefone.

Jaamades, kus ei ole ööpäevaringset valvekorda, tohib rongiliikluse dispetðerisidesse lülitada jaamaülemate, turvanguelektrimehhaanikute ja -elektrimontööride korteritelefone.

Korteritelefone lülitab dispetðer sisse ainult kõneluste ajaks.

Ajutiselt tohib jaamavahel lülitada rongiliikluse dispetðerisidesse dresiinijuhtide (sundpeatuse korral), päästerongide ja tuletõrjerongide ülemate, turvanguelektrimehhaanikute, taastamistööde, tee ja elektrivarustusseadmete remonditööde juhatajate kantavaid telefone.

Rongiliikluse meldesidega võib ühendada ainult jaamakorraldajate telefone, automaatblokeeringuga liinidel ka jaamavaheside- ja ülesõidukorraldajate telefone.

Turvangu- ja sideliinid

100. Turvangu- ja sideõhuliinide juhtmete alumise punkti kõrgus maapinnast suurima rippe korral peab olema jaamavahel vähemalt 2,5 m, jaamas vähemalt 3,0 m ning maanteega ristumise kohas vähemalt 5,5 m (olemasolevatel liinidel tohib kuni ümberehitamiseni säilitada kõrguse 4,5 m).

Raudteeliiniga ristumise kohas peab õhuliini juhtme kõrgus rööpapea pealispinnast olema vähemalt 7,5 m. Elektrifitseeritud liinil määratakse see kõrgus vastavalt tehnilistele tingimustele olenevalt kontaktjuhtme pingest ja rippekõrgusest.

101. Turvangu- ja sideliinide vigastamise korral on nende taastamise järjekord järgmine:
1) dispetðerside juhtmed;
2) teeblokeeringu, elektrisauasüsteemi, rongiliikluse meldeside ning pöörmeside juhtmed;
3) elektrivarustuse kaugjuhtimisseadmete juhtmed;
4) magistraalside juhtmed;
5) muud turvangu- ja sidejuhtmed.

102. Turvangu- ja siderajatised ning -seadmed peavad olema kaitstud veovoolu, elektriliinide ning pikselaengute segava ja ohtliku toime eest.

Turvangu- ja sideseadmete tehnohooldus

103. Turvanguaparaadid, mille abil luuakse sõltuvusi, ning rongi- ja jaamaraadioside aparaadid peavad olema suletud ja plommitud. Neid võib avada ainult raudteehoidja volitatud töötaja, kes peab eelnevalt tegema teede, pöörmete, turvangu-, side- ja kontaktvõrguseadmete järelevaatuse raamatusse (edaspidi jaama järelevaatusraamat) vastava sissekande. Turvangu- ja raadiosideaparaatide plommide terviklikkuse eest vastutavad neid aparaate kasutavad valvekorra töötajad. Jaama järelevaatusraamatu pidamise korra kehtestab raudteehoidja.

104. Raudteehoidjal peavad olema kasutuses olevate turvangu- ja side- ning muude hooldatavate seadmete kirjeldused ja joonised, vastavad standardid ning normid.

105. Ajutisi muudatusi turvanguseadmete sõltuvustes võib teha ainult raudteehoidja loal.

106. Plaanilist turvanguseadmete ümberehitamist ja -paigutamist ning remondi-, katsetus-, asendus- jt plaanilisi töid, mis põhjustavad määratud sõltuvuste rikkumist või ajutist katkestust, tuleb teha raudteehoidja kinnitatud graafiku kohaselt. Jaamas on keelatud teha selliseid töid jaamakorraldajaga kooskõlastamata ja ilma tööjuhi eelneva vormikohase sissekandeta jaama järelevaatusraamatus. Dispetðeritsentralisatsiooniga liinil võib seda laadi töid teha ainult dispetðeri nõusolekul.

Kui seadmed paiknevad jaamakorraldaja ruumist kaugel, siis võib sissekande nende seadmete sisselülitamise või ajutise väljalülitamise kohta ettenägematute rikete kõrvaldamiseks asendada jaama järelevaatusraamatus registreeritava telefonogrammiga, mis edastatakse jaamakorraldajale ja millele tööjuht annab hiljem oma allkirja.

Kui sõltuvusi ei rikuta, võib üksikuid turvanguseadmeid vahetada või välja lülitada jaamakorraldaja (dispetðeritsentralisatsiooniga liinidel dispetðeri) nõusolekul jaama järelevaatusraamatusse sissekannet tegemata. Kõnealuse tööde loendi koostab raudteehoidja. Töötavate turvanguseadmete katsetused peavad toimuma jaamakorraldaja nõusolekul ja järelevalvel, dispetðeritsentralisatsiooniga liinil aga dispetðeri nõusolekul.

107. Signaalseadmete, sealhulgas ka pöörmenäidikute selge nähtavus peab olema tagatud ööpäevaringselt. Nende seadmete plaanikohase järelevaatuse, hoiu ja korrasoleku tagab raudteehoidja.

108. Tee-, turvangu- ja elektrivarustusseadmed ning veerem peavad tagama elektriliste rööbasahelate pideva ja kindla töö.

Tee-, turvangu- ja elektrivarustusseadmete ning veeremi korrashoiu normid ja tehnohoolde kord, mis tagavad elektriliste rööbasahelate häireteta töö, määratakse raudteehoidja kinnitatud juhenditega.

109. Töötajad, kes kasutavad turvangu- ja sideseadmeid, peavad olema selleks välja õpetatud ja nende teadmised ettenähtud korras kontrollitud.

Väljaõppe ja teadmiste perioodilise kontrollimise korra kehtestab raudteehoidja.

ELEKTRIVARUSTUSE EHITISED JA SEADMED

110. Elektrivarustusseadmed peavad tagama:
1) rongiliikluse ettenähtud kaalunormide, kiiruste ja rongiintervallidega nõutava liiklusmahu juures. Elektrivarustuse ehitiste ja seadmete seisukorda tuleb perioodiliselt kontrollida ja nende parameetreid mõõta diagnostikaseadmetega varustatud laborvaguniga vastavalt raudteehoidja kinnitatud graafikule;
2) turvangu-, side- ja andmeedastusseadmete kui I kategooria voolutarbijate stabiilse elektertoite. Sellele nõudele mittevastaval erandjuhul võib kasutada II kategooria elektertoidet kuni seadmete ümberehitamise lõpetamiseni.
Akuvarutoiteallika kasutamisel automaat- ja poolautomaatblokeeringu toiteks peab aku olema pidevalt töövalmis ning tagama turvanguseadmete ja ülesõidusignalisatsiooni häireteta töö vähemalt 8 tunni jooksul tingimusel, et voolu ei ole eelneva 36 tunni jooksul välja lülitatud.
Automaatblokeeringu toiteseadmete põhitoitelt varutoitele (või vastupidi) üleminekuaeg ei tohi ületada 1,3 sekundit;
3) kõigi tarbijate stabiilse varustamise elektriga lubatud võimsuse piires vastavalt tehnilistele tingimustele ja sõlmitud lepingule.

111. Pinge alalisvoolu kasutavate elektrirongide vooluvõtturil ei tohi olla madalam kui 2,7 kV ja kõrgem kui 4 kV.

Veoalajaamast kaugel asuvates piirkondades ei tohi pinge olla alla 2,4 kV.

Turvanguseadmete vahelduvvoolu nimipinge peab olema 230 või 380 V. Pinge tohib nimiväärtusest kõrvale kalduda kõige rohkem 10% allapoole ja kõige rohkem 5% ülespoole.

112. Elektriseadmed peavad olema kaitstud lühise ning normist suurema ülepinge ja ülekoormuse eest. Maa-alused metallrajatised (torustikud, kaablid jms), metall- ja raudbetoonsillad, viaduktid, kontaktvõrgu mastid, foorid jms, mis paiknevad alalisvoolu tarbiva elektrifitseeritud raudtee maal, peavad olema kaitstud elektrilise korrosiooni eest.

Veoalajaamadel ja alalisvoolu kasutavatel elektrirongidel peab olema kaitse kontaktvõrku tungiva turvangu- ja sideseadmete normaalset tööd häiriva voolu vastu.

Kontaktvõrk

113. Kontaktjuhtme rippekõrgus rööpapea pealispinnast peab olema jaamavahel ja jaamas vähemalt 5750 mm ning ülesõidukohal vähemalt 6000 mm.

Erandjuhul võib seda kõrgust vähendada kuni 5550 mm jaamavahel ning jaamateedel paiknevate nende rajatiste piires, kus ei ole ette nähtud veeremi seismist.

Kontaktjuhtme rippekõrgus ei tohi ületada 6800 mm.

114. Rajatiste piires peab kaugus vooluvõtturi voolu all olevatest elementidest ja kontaktvõrgu pingestatud osadest kuni rajatiste maandatud osadeni ja veeremini olema vähemalt 200 mm.

115. Äärmise tee (raja) telje ja kontaktvõrgu masti sisekülje vahe peab olema vähemalt 3100 mm. Süvendeis paigutatakse kontaktvõrgu mastid väljapoole küvette.

Olemasolevatel elektrifitseeritud liinidel ja eriti rasketes oludes uutes elektrifitseeritavates piirkondades tohib vähendada kaugust tee (raja) teljest masti siseküljeni jaamas kuni 2450 mm ja jaamavahel kuni 2750 mm.

Eeltoodud mõõtmed kehtivad sirge tee kohta. Kõverikel tuleb neid mõõtmeid suurendada kontaktvõrgu mastide kohta kehtiva gabariidilaienduse võrra.

Kontaktvõrgu mastide, fooride ja signaalmärkide vastastikune paigutus peab tagama signaalide ja signaalmärkide hea nähtavuse.

116. Kõik metallrajatised (sillad, viaduktid, postid, mastid), millele kinnitatakse kontaktvõrgu elemente, kontaktvõrgu isolaatorite kinnitusdetailid raudbetoontugedel, raudbetoonist ja mittemetallist rajatistel ning eraldi seisvad metallkonstruktsioonid (foorid, sildade ja viaduktide elemendid jm), mis asuvad pingestatud kontaktvõrguosadele lähemal kui 5 m, peavad olema maandatud või neil peavad olema väljalülituskaitseseadmed juhuks, kui rajatis või konstruktsioon satub kõrgepinge alla.

Viaduktidel ja käigusildadel, mis viivad üle elektrifitseeritud teede, peavad inimeste ülekäigu kohtades olema normidele vastavad kaitsekilbid ja täiskate voolu all oleva kontaktvõrgu kaitseks.

117. Kontaktvõrk ning automaatblokeeringu ja elektrivarustuse liinid pingega üle 1000 V peavad olema jaotatud lõikudeks õhkvahemike, neutraalvahelike, lõigu- ja lahkisolaatorite ning lahklülitite abil.

Õhkvahemike piiridel paiknevad kontaktvõrgu mastid peavad olema kaetud eristusvärviga. Nende mastide vahel ei ole elektriveeremil lubatud peatuda ülestõstetud vooluvõtturiga.

118. Kontaktvõrgu, automaatblokeeringu ja elektrivarustuse liinide toite- ja lõigujaotusskeemi kinnitab raudteehoidja. Väljavõtted skeemist lisatakse jaama tehnokorraldusaktile.

119. Ekipeerimisseadmete ja elektridepoo kontaktvõrgu lahklüliteid ning elektriveeremi katusel paiknevate seadmete järelevaatuseks määratud teede kontaktvõrgu lahklüliteid lülitab sisse (või välja) raudteehoidja nimetatud töötaja. Ülejäänud lõikude kontaktvõrgu lahklülitid lülitatakse sisse (või välja) samuti raudteehoidja määratud korras.

Käsiajamid peavad olema lukus, lukkudel aga eriotstarbega võtmed.

Pideva vooluvarustuse ja töö ohutuse tagamiseks määrab raudteehoidja kontaktvõrgu lahklülitite, automaatblokeeringu ja elektriliinide sisse- ja väljalülitamise ning lukustatud lahklülitite ajamite võtmete hoidmise korra.

Lõikude lahklüliteid võivad elektridispetðeri käsul sisse ja välja lülitada ka vastava väljaõppe saanud teiste talituste töötajad, kelle loetelu kehtestab raudteehoidja.

120. Automaatblokeeringu ja dispetðeritsentralisatsiooni seadmeid toitvate üle 1000 V pingega elektriliinide juhtmete alumise punkti kõrgus maapinnast peab suurima rippe korral olema vähemalt:

1) jaamavahel	6,0 m;
2) raskesti ligipääsetavates kohtades	5,0 m;
3) jaamades, asulates ja maanteedega ristumisel	7,0 m.

Üle 1000 V pingega elektriliini ristumisel raudteega peab juhtmete alumise punkti kõrgus rööpapeast olema vähemalt 7,5 m. Elektrifitseeritud piirkondades määratakse see kõrgus tehniliste tingimustega olenevalt kontaktvõrgu pingest ja juhtmete rippekõrgusest.

EHITISTE JA SEADMETE JÄRELEVAATUS NING REMONT

121. Rajatiste ja seadmete järelevaatust tuleb teostada sellekohaste eeskirjade ja juhenditega sätestatud korras ning raudteehoidja määratud tähtaegadel.

Järelevaatuse tulemused ja vajalikud abinõud leitud rikete kõrvaldamiseks kantakse selleks ettenähtud järelevaatusraamatusse, kus määratakse ja märgitakse rikete kõrvaldamise ja abinõude rakendamise tähtajad.

122. Raudteeameti komisjon teostab raudtee rajatiste, seadmete ja hoonete järelevaatust üks kord aastas.

Ehitiste ja seadmete remondi- ja ehitustööd

123. Ehitiste ja seadmete remondi- ja ehitustöid tuleb teha liiklusohutuse ja tööohutuse nõudeid täites, üldjuhul rongide liiklusgraafikut rikkumata. Raudteeliikluse ajutisi piiranguid ja sulgemisi rakendatakse raudteeseaduse alusel.

Vajadusel remondi- ja ehitustööde tegemiseks tuleb liiklusgraafikus ette näha aknad ning rongiliikluse korraldamisel arvestada nende töödega põhjustatud kiirusepiiranguid.

Tee, sildade, kontaktvõrgu ja turvanguseadmete jooksva korrashoiu töödeks planeeritakse rongide liiklusgraafikusse tehnoloogilisi «aknaid» (edaspidi aken) vastavalt raudteehoidja kehtestatud korrale.

Väljaspool rongiliiklusgraafikus ettenähtud aega peab tee, kontaktvõrgu, turvangu- ja sideseadmete ning muude infrastruktuurirajatiste ja seadmete remondi- ja ehitustöid üldjuhul tegema jaamavahet rongide liikluseks sulgemata.

Kui ehitustöö tegemine nõuab rongiliikluse katkestamist, määrab raudteehoidja tööjuhi ettepanekul töö täpse alguse ja lõpetamise aja.

Töö tegemise ajaks, mis nõuab rongiliikluse katkestamist või mille jaoks on rongide liiklusgraafikus ette nähtud aknad, on tööjuht kohustatud tagama dispetðeriga pideva telefon- või raadioside.

Kui aken rongide liiklusgraafikus on ette nähtud pimedal ajal, peab tööjuht korraldama töökoha nõuetekohase valgustamise.

124. Sorteerimismägede seadmete, rajatiste ja teede tehnohooldeks ning remondiks tuleb raudteeliiklus seal ajutiselt katkestada ja anda tehnoloogilisi aknaid vastavalt raudteehoidja määratud korrale.

125. Igasugune liiklustakistus (peatumist nõudev koht) või liiklusohtlik töökoht, mis nõuab peatumist või kiiruse vähendamist, peab olema mõlemalt poolt signaalidega piiratud, olenemata sellest, kas rongi (manöövriveeremit) on oodata või mitte.

Lubatud ei ole:
1) alustada tööd enne liiklustakistuse või liiklusohtliku töökoha piiramist signaalidega;
2) ära võtta liiklustakistust või töökohta piiravaid signaale enne takistuse kõrvaldamist või töö täielikku lõpetamist, tee ja kontaktvõrgu seisundi ning gabariidinõuete täitmise kontrollimist.

Liiklustakistuse ja töökohtade piiramise täpne kord sätestatakse signalisatsioonijuhendis ja rööbastee korrashoiu juhendis.

126. Teetöödel töökohta piiravate teisaldatavate signaalide paigaldamiseks ja valveks eraldab tööjuht brigaadi liikmete seast signalistid, kes on sooritanud vastava eksami.

Kui töölõik on ulatuslik või tööd tehakse väikese raadiusega kõverikul, süvendis ja mujal halva nähtavusega kohas või tiheda rongiliiklusega teelõigul, on tööjuht kohustatud tagama telefon- või raadioside töökohta piiravate signaalide juures asuvate töötajatega. Töökohtadega side pidamise täpse korra määrab raudteehoidja.

127. Jaamateel on keelatud teha peatust või kiiruse vähendamist nõudvate signaalidega piiratavaid töid ilma jaamakorraldaja nõusolekuta ja ilma tööjuhi eelneva sissekandeta jaama järelevaatusraamatusse. Dispetðeritsentralisatsiooniga raudteeliinil tehakse neid töid samal viisil, kuid ainult dispetðeri nõusolekul. Kui remonditakse kontaktvõrku, lülitades voolu välja tee ja rajatiste terviklikkust rikkumata, või kui tegemist on ootamatult tekkinud rikke kõrvaldamisega, võib töö alguse ja lõpu sissekande asendada jaama järelevaatusraamatus registreeritava, tööjuhi poolt jaamakorraldajale (dispetðeritsentralisatsiooniga liinidel dispetðerile) edastatava telefonogrammiga.

Pärast töö lõpetamist paneb jaamakorraldaja seadmed tööle tööjuhi sissekande alusel jaama järelevaatusraamatus või jaamakorraldajale üle antud ja jaama järelevaatusraamatus registreeritud telefonogrammi alusel, millele tööjuht kirjutab alla hiljem.

128. Jaamavahe või selle ühe raja sulgemine ehitus- või remonditöödeks toimub üldjuhul, kui see ei põhjusta ettenähtud liiklusmahtude muutumist naaberraudteedel, raudteehoidja loal ja raudteeseaduses sätestatud korras.

Juhul kui jaamavahe või selle ühe raja sulgemine ehitus- või remonditöödeks põhjustab ettenähtud liiklusmahtude muutumise naaberraudteedel, tuleb niisugune sulgemine eelnevalt kooskõlastada naaberraudteehoidja ja Raudteeametiga.

129. Eelseisvast jaamavahe või selle ühe raja sulgemisest teatab raudteehoidja tööjuhile hiljemalt üks ööpäev ette.

Jaamavahe või rada suletakse enne töö algust ja avatakse pärast selle lõpetamist dispetðeri käsuga.

On keelatud alustada tööd enne, kui tööjuht on saanud dispetðeri käsu (raadio teel või telefonogrammiga) jaamavahe või raja sulgemise kohta ja kui töökoht ei ole piiratud signaalidega.

130. Jaamavahe või rada avatakse rongiliikluseks alles pärast raudteehoidja volitatud töötajalt kirjaliku teate, telefonogrammi või telegrammi saamist töö lõpetamise ning takistuste puudumise kohta, olenemata sellest, milline raudtee-ettevõtja töid teeb või tegi.

Turvangu- ja sideseadmete või elektrivarustusseadmete remondieelne väljalülitamine ning remondijärgne sisselülitamine toimub raudteehoidja sätestatud korras.

III peatükk

VEEREM

131. Veerem peab tagama häireteta töö ning vastama liiklusohutuse, tuleohutuse, tööohutuse ja keskkonnakaitse eeskirjade nõuetele.

Veeremi tehnohoolduse ja remondi eest vastutavad isikud peavad ennetama rikkeid ja tagama veeremi ettenähtud kasutusea.

132. Teiste riikide raudteedele väljuv ja teiste riikide raudteedelt saabuv veerem peab vastama sellekohaste rahvusvaheliste kokkulepete ja käesoleva tehnokasutuseeskirja nõuetele.

133. Veeremi sõlmed ja osad peavad vastama valmistajatehase kinnitatud ning raudtee-ettevõtja, veeremi omaniku või valdaja (edaspidi veeremihoidja) poolt kooskõlastatud joonistele ja tehnilistele tingimustele.

Enne 1992. a ehitatud veeremi kohta kehtivad varasemad kooskõlastused.

Veeremi põhisõlmede (veereosad, piduri- ja siduriseadmed, raam või kandevkere) ehitust tohib muuta ainult veeremihoidja loal.

134. Veerem peab vastama veeremigabariidi T (GOST 9238-83) nõuetele. Veeremiosade ja -sõlmede tehnoseisund peab tagama sujuva ja ohutu liikluse määratud piirkiirusega.

135. Uut, moderniseeritud ja kapitaalremondist tulnud veeremit tuleb enne kasutuselevõtmist veeremihoidja määratud korra järgi katsetada ja vastu võtta.

136. Veeremil peavad olema järgmised pealdised: veeremihoidja logo(märk) ja tähttähis, veeremi registreerimisnumber, valmistajatehase silt, sildid ja muud kirjed vastavalt veeremihoidja määratud korrale.

Reisivagunite ja teiste riikide raudteedele väljuvate kaubavagunite pealdised peavad vastama sellekohaste rahvusvaheliste kokkulepete nõuetele.

137. Iga veeremi kohta tuleb sisse seada pass, mis sisaldab antud veeremi tehnilisi ja kasutusandmeid. Passi pidamise korra kehtestab veeremihoidja.

138. Veduri või mootorrongi juhiruumis peavad olema raadiojaama juhtpult ja liiklusohutust tagavad turvaseadmed (kiirusmõõtur, vedurifoor, vedurijuhi valvsuse kontrollseade ja rongi pidurisüsteemi õhutoru katkemise signalisaator). Lisaks nimetatule peab veduril ja mootorrongil olema liikumisel ettenähtud parameetreid registreeriv kiirusmeerik või pardaarvuti. Nende seadmete kasutamise ja hoolde korra kehtestab veeremihoidja.

139. Dresiinide, teeremondimasinate, kraanade ja muude raudteel liiklemiseks ehitatud veovahendite, masinate ja mehhanismide (edaspidi eriveerem) ja mahatõstetava veeremi tehnohoolde ja remondi korra ning tehnilised nõuded kehtestab valmistajatehas. Eriveeremi kasutamise korra kehtestab veeremihoidja.

140. Avalikult kasutatavale raudteele väljasõitev eraraudtee-ettevõtjale või muu ettevõtjale kuuluv veerem (edaspidi eraveerem) peab vastama käesoleva tehnokasutuseeskirja nõuetele.

Eraveerem, mis võetakse vastu teiste riikide raudteedelt või mis väljub teiste riikide raudteedele, peab tehniliselt vastama sellekohaste rahvusvaheliste kokkulepete nõuetele.

141. Tagamaks veeremi säilivust tuleb raudteehoidja sätestatud korras perioodiliselt kontrollida eraraudtee teede, laadimis- ja muude seadmete tehnoseisundit ning gabariidinõuete järgimist.

Rattapaarid

142. Iga veeremi rattapaar peab vastama veeremihoidja kinnitatud raudteeveeremi rattapaaride koostamise ja korrashoiu juhendi nõuetele.

Veeremialuseid rattapaare tuleb veeremihoidja sätestatud korras järele vaadata ning teostada nende osalist ja täielikku läbivaatust.

143. Kui reisirongi pannakse kaubavagun, peavad selle rattapaarid vastama reisivaguni normidele.

Piduriseadmed

144. Veerem peab olema varustatud automaatpiduritega, mille tehnoseisund, käsitsemine ja hooldus peab vastama veeremihoidja kinnitatud raudteeveeremi pidurikasutuse juhendile.

Automaatpidurid peavad olema igasugustes tingimustes juhitavad, töökindlad, tagama sujuva pidurdamise ja rongi peatamise õhutorustiku katkemise või lahutamise ja hädapidurikraani avamise puhul.

Automaatpidurid peavad tagama sellise pidurisurve, mis kiirpidurdamisel peatab rongi arvutusliku pidurdusmaa piires.

145. Kõigil pidurihoovastiku osadel, mille lahtiminek või purunemine võib põhjustada selle gabariidist väljumise või teelekukkumise, peavad olema kaitseseadmed.

Automaatsiduriseade

146. Veeremil peavad üldjuhul olema SA-3 tüüpi automaatsidurid, mille tehnoseisund ja hoole peab vastama veeremihoidja kinnitatud raudteeveeremi automaatsiduriseadme remondi ja tehnohoolde juhendile.

SA-3 tüüpi automaatsiduri telje kõrgus rööpapea pealispinnast peab olema:

– veduril, tühjal reisi- ja kaubavagunil kuni	1080 mm;
– veduril ja inimestega reisivagunil vähemalt	980 mm;
– laaditud kaubavagunil vähemalt	950 mm.

Remonditud veeremi automaatsiduri telje kõrgus rööpapea pealispinnast määratakse kehtestatud remondieeskirja alusel ja see peab tagama vastavuse eeltoodud normidele.

Automaatsidurite pikitelgede kõrguste vahe ei tohi ületada:

– kaubarongis	100 mm;
– veduri ja kaubarongi esimese laaditud vaguni vahel	110 mm;
– kiirusega kuni 120 km/h liikuvas reisirongis	70 mm;
– veduri ja reisirongi esimese vaguni vahel	100 mm.

Reisivaguni SA-3 tüüpi automaatsiduril peab olema püstsuunalist liikumist takistavad piirikud.

Lääne-Euroopa tüüpi vagunitel võib kasutada kruvisidureid koos puhvritega. Nende vagunite haakimiseks SA-3 tüüpi automaatsidurite ja puhvritega veeremi külge peab kasutama abiseadet.

147. Automaatsiduriseadme tehnoseisundi ja vagunite õige kokkuhaakimise eest vastutab üldjuhul see töötaja, kes tegi rongi tehnohooldust enne selle väljumist.

Automaatsiduriseadme tehnoseisundi kontrollimise ja vagunite õige kokkuhaakimise täpsema korra määrab veeremihoidja.

Veeremi tehnohoole ja remont

148. On keelatud panna rongi liiklusohtlike riketega veeremit ja samuti laaditud kaubavagunit, mille seisund ei taga veose säilivust või põhjustab keskkonnareostust.

Rongi ei tohi panna reisivagunit, mille kütte-, elektri-, ventilatsiooni- jm seadmete rikked häirivad reisijate vedu.

Veeremi tehnoseisundile esitatavad nõuded ning tehnohoolde korra ja remondi eeskirjad kehtestab veeremihoidja.

149. Veeremi järelevaatust tuleb teha eeskirjade ja juhenditega sätestatud korras ning veeremihoidja määratud tähtaegadel.

Avalikult kasutatavale raudteele väljuva eraveeremi järelevaatust tuleb teha veeremihoidja kinnitatud juhendiga sätestatud korras.

150. Vedurite ja mootorrongiveeremi manomeetrid ja kaitseklapid peavad olema plommitud ja läbima tehnilise kontrolli veeremihoidja määratud korras ja tähtaegadel.

151. Vedurimeeskonna koosseisu ning veduri ja mootorrongi juhtimise korra määrab raudteehoidja olenevalt veduri ja mootorrongi tüübist ning kohalikest oludest.

Mootorrongi või rongivedurit võib vedurijuht ilma abita juhtida ainult siis, kui on olemas automaatsed peatamisseadmed juhuks, kui vedurijuht kaotab ootamatult juhtimisvõime.

152. On keelatud jätta töötavaid vedureid või mootorrongiveeremit ilma järelevalveta. Järelevalve korraldamise sätestab raudteehoidja.

Vagunite tehnohoole ja remont

153. Vagunite tehnohoolet ja remonti tehakse vagunite tehnohooldepunktides, vagunidepoodes ja tehastes vastavalt veeremihoidja kinnitatud juhendile ja korrale.

On keelatud anda vaguneid laadimiseks ja inimeste veoks ilma eelneva tehnohooldeta ja kõlblikkust kinnitava sissekandeta raudteehoidja kehtestatud raamatus.

Tühje vaguneid ja laaditud vaguneid, mida saadetakse laadimiseks ilma tehnohooldepunktita jaamadesse tühjendamisele ja taaslaadimisele, tuleb järele vaadata ning vajaduse korral ka remontida veeremihoidja määratud enne laadimisjaama paiknevas lähimas tehnohooldepunktis.

Vagunite tehnohooldeks esitamise ja nende korrasolekust teatamise korra kehtestab raudteehoidja.

154. Raudteehoidja peab kandma hoolt selle eest, et tema käsutuses olevatel raudteeliinidel oleks tagatud nõuetekohane rongide tehniline järelevalve ning veeremi tehnohoole ja remont.

IV peatükk

RONGILIIKLUSE KORRALDAMINE

Rongide liiklusgraafik

155. Rongiliikluse korraldamise aluseks on liiklusgraafik, mis ühendab kõigi raudteehoiu ja raudteetranspordi alal tegutsevate raudtee-ettevõtjate töö. Liiklusgraafiku koostab, kooskõlastab ja kinnitab raudteehoidja.

156. Rongide liiklusgraafik peab tagama:
1) reisijate- ja kaubaveo nõutava mahu;
2) rongide liiklusohutuse;
3) raudteeliinide läbilaske- ja veovõime ning jaamade töötlusvõime tõhusaima kasutamise;
4) vedurimeeskondadele kehtestatud pideva tööaja kestusest kinnipidamise;
5) võimaluse tee ja rajatiste ning turvangu-, side- ja elektriseadmete jooksvaks korrashoiuks ja remonditöödeks.

157. Reisi- ja kaubarongide käikupaneku ja käigust ärajätmise korra kehtestab raudteehoidja.

Pääste-, tuletõrje- ja tööronge, lumesahku, üksikvedureid, mittemahatõstetavaid dresiine jm, mida liiklusgraafikus ette nähtud ei ole, määrab käiku dispetðer vastavalt vajadusele.

Dispetðer teatab käsuga jaamadele iga väljaspool liiklusgraafikut oleva rongi käikupanemisest ja määrab selle liikumise korra.

158. Igale rongile antakse liiklusgraafikus ettenähtud number. Ühe raudteehoidja kindlaksmääratud liiklemissuuna rongidele omistatakse paarisnumbrid (suund «B»), vastassuunarongidele paaritud numbrid (suund «A»).

Rong, mida liiklusgraafikus ei ole, saab numbri käikumääramisel. Rongidele numbrite omistamise täpse korra kehtestab raudteehoidja.

159. Rongid jagunevad tähtsuse järgi järgmiselt:
1) erakorralised, mis pannakse käiku normaalse raudteeliikluse taastamiseks või tulekahju kustutamiseks: päästerongid, tuletõrjerongid, lumesahad, abivedurid ja mittemahatõstetavad dresiinid. Nimetatud rongidel on liiklemisel eelisõigus;
2) korralised tähtsuse järgi:
1) rahvusvahelised kiirreisirongid;
2) rahvusvahelised reisirongid;
3) riigisisesed kiirreisirongid;
4) riigisisesed reisirongid;
5) muud reisirongid;
6) kaubarongid, töörongid ja üksikvedurid;
3) erinõudmisel käiku määratavad rongid, mille korralisus otsustatakse nende käikupanemisel.

160. Rongiliiklus toimub Ida-Euroopa aja järgi 24-tunnise arvestusega.

161. Rongiliikluse korraldamiseks kasutatakse käesolevas tehnokasutuseeskirjas, signalisatsioonijuhendis ning rongiliikluse ja manöövritöö juhendis ettenähtud side- ja signalisatsioonivahendeid.

Meldepunktid

162. Jaamad jaotavad raudteeliini jaamavahedeks, kus korraldatakse rongide liiklust.

Teeblokeeringuga jaamavahele ehitatakse ohutu raudteeliikluse korraldamiseks teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ja iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni piirid.

Jaamad, teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ja iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni plokkpiirkondade piirid on meldepunktid.

163. Jaama piiri tähistavad:
1) üherajalisel teel sissesõidufoorid;
2) kaherajalisel teel igal pearajal eraldi ühelt poolt sissesõidufoor ja teiselt poolt vähemalt 50 m kaugusele viimase väljasõidupöörme taha paigutatud signaalmärk «Jaama piir» või sissesõidufoor vastusuunalist rada liikuvate rongide jaoks.

Kahepoolse automaatblokeeringuga kaherajalisel teel tähistavad jaama piiri igal pearajal sissesõidufoorid.

164. Igal meldepunktil, abipostil ja reisirongi peatuskohal peab nähtaval kohal olema selle nimetus või number. Meldepunkti ja reisirongi peatuskoha nimetus paigaldatakse raudteehoidja sätestatud korras.

165. Rööbasteed jagunevad peateedeks (sealhulgas ka jaamade peateed), jaamateedeks ja eriotstarbelisteks teedeks.

166. Igal jaamateel, pöörmel ja pöörmepostil ning jaamavahe peateel (pearajal) peab olema tähttähis või number.

Lubatud ei ole anda ühe jaama piires teedele, pöörmetele ja postidele ühesuguseid numbreid. Jaamas, kus on eraldi teedepargid, ei tohi anda teedele ühe pargi piires ühesuguseid numbreid.

Jaama tehnilise töö korraldamine

167. Jaama tehnovahendite kasutamise kord kõnealuses jaamas määratakse tehnokorraldusaktiga, mis reglementeerib rongide ohutu ja häireteta vastuvõtmise, ärasaatmise ning läbilaskmise jaamast ja jaamasisese manöövritöö ohutuse ning tööohutusnõuete täitmise.

Jaama tehnokorraldusakti koostab raudteehoidja kooskõlas käesoleva tehnokasutuseeskirja, signalisatsioonijuhendi ning rongiliikluse ja manöövritöö juhendiga.

Tehnokorraldusaktis kehtestatud kord on kohustuslik kõikidele raudteeliiklusega seotud töötajatele antud jaamas.

Pöörmete kasutamine

168. Peateedel ja vastuvõtu-ärasaateteedel asetsevad pöörangud ning kaitsepöörangud peavad olema normaalasendis ja lukustatud vastavalt jaama tehnokorraldusaktile.

Pöörangu normaalasendile vastav suund määratakse tehnokorraldusakti koostamise juhendis sätestatud korras ja kantakse jaama tehnokorraldusakti ning märgistatakse ettenähtud korras vastava pöörangu pukkalusel või elektritsentralisatsiooniga pöörangu ajami kestal.

Elektritsentralisatsiooniga jaamas ei ole pöörangute normaalasendisse viimine üldjuhul kohustuslik, välja arvatud heitepöörangud ja kaitseumbteele viivad pöörangud. Jaamas peavad pööranguid viima normaalasendisse automaatennistusseadmed, nende puudumisel aga raudteehoidja määratud töötaja.

Pöörangu asendit võib muuta ainult rongiliikluse ja manöövritöö juhendis nimetatud juhtudel.

169. Jaamavahel paikneva raudteeharu pööre võetakse arvele ühes jaamavahet piiravas jaamas või ehitatakse hargnemiskohale liikluskorralduspost.

Nende pöörmete tehnohoolde, valgustamise, valve ja lukkude võtmete hoidmise korra kehtestab raudteehoidja.

170. Iga pöörangute ja signaalide juhtimise post peab olema ainult ühe töötaja juhtida, kes vastutab tema juhitavate pöörangute ja signaalide ning liiklusohutuse eest. Jaama tsentralisatsiooniposti peab juhtima jaamakorraldaja, täitevposti tsentralisatsiooniposti operaator, pöörmeposti pöörmeseadja ning mehhaniseeritud ja automatiseeritud sorteerimismäe tsentralisatsiooniposti korraldaja või operaator.

Pöörangute ja signaalide juhtimise, lukustamise ja käsitsemise täpne kord määratakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendiga ning jaama tehnokorraldusaktiga.

Dispetðeritsentralisatsiooniga liini jaamades vastutab pöörangute seadmise ja signaalide käsitsemise eest dispetðer.

171. Rongi vastuvõtu- või ärasaatematka tsentraliseerimata võtmesõltuvuseta lukustatud pöörangute võtmeid tuleb hoida jaamakorraldaja või pöörmeseadja juures, võtmesõltuvusega pöörangute võtmed aga pöörmeposti täitevaparaadis või jaamakorraldaja aparaadis.

Jaamavahel või vahejaama vastuvõtu-ärasaateteedel (kui nendel teedel paikneb vedurita veerem) paiknevate võtmesõltuvuseta lukustatud pöörangute võtmeid tuleb hoida jaamakorraldaja juures. Muude vastutusrikaste pöörangute (mis viivad ohtlike veostega laaditud vagunite ning päästerongide ja tuletõrjerongide seisuteedele, püüdeumbteedele, teedevahelistele siiretele jms) võtmete hoidmise korra ja nende pöörangute loendi (iga jaama kohta) kehtestab raudteehoidja.

172. Kui pööre vajab remonti, võib signalist või pöörmeseadja lubada parandustööd teha ainult jaamakorraldaja loal.

Pärast remonditöö lõpetamist peab signalist või pöörmeseadja veenduma, et pöörme seisund tagab ohutu raudteeliikluse, ja kandma sellest ette jaamakorraldajale.

173. Jaamateed ja pöörmed ning jaamas paiknevad eraraudtee omanikele või valdajatele kuuluvate teede liitumispöörmed on raudteehoidja nimetatud isiku valduses.

Raudteehoidja nimetatud isik ja eraraudtee omanik või valdaja peavad tagama nende valduses olevate pöörmete korrasoleku, puhastamise, pöörmenäidikute puhtuse ja hea valgustuse ning nende häireteta töö.

Eraraudtee tehnoseisundit kontrollitakse tehnilise järelevalve teostamise eesmärgil Raudteeameti ja raudteehoidja sätestatud korras.

Manöövritöö

174. Manöövreid tuleb jaamateedel teha ainult jaamakorraldaja, manöövridispetðeri, sorteerimismäe või pargikorraldaja korraldusel, dispetðeritsentralisatsiooniga liinidel dispetðeri korraldusel. Nende töötajate kohustuste täpne tööjaotus manöövritöö korraldamisel määratakse jaama tehnokorraldusaktiga.

175. Põhiliseks manöövritöökäskude edastamise vahendiks on raadioside ning vajaduse ka kahepoolne pargiside.

Manöövrisignaale on lubatud anda ka käsisignaalvahenditega signalisatsioonijuhendis sätestatud korras.

176. Manöövriveduri liikuma panemine, lubatud suurimad kiirused manöövritel, manöövrid peateel ja väljasõiduga jaamavahele, manöövrite tegemise kord jaamades, mille teed paiknevad kallakul, ja manöövrite kord jaamades, kus vagunite sorteerimiseks kasutatakse mäeseadmeid või eriprofiiliga väljatõmbeteesid, määratakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendiga ning jaama tehnokorraldusaktiga.

177. Jaamateedel peab veerem paiknema piirdetulpadega piiratud teeosal. Jaamateedel vedurita seisvad rongikoosseisud, vagunid ja muu veerem peavad iseveeremise vältimiseks olema pidurkingade või käsipiduritega kindlalt kinnitatud.

Vagunite ja koosseisude kinnitamise kord määratakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendiga ning sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis kohalikke olusid arvestades.

Jaamateel seisval kinnist tüüpi vagunil, mis pole seotud veondusoperatsioonide, puhastamise, desinfitseerimise või remondiga, peavad uksed olema kinni.

178. Ohtlike veostega vagunid, mis nõuavad erilist ettevaatust, tuleb manööverdamisel eraldada töötavast vedurist kolme ohutu rasksüttiva veosega laaditud või tühja vaguniga.

Ohtlike veostega vagunite ja vedelgaasitsisternide rongist lahus jaamateedel hoidmise kord sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

Tõugetega manöövrite ja vagunite mäest allalaskmise kord sätestatakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendis ning jaama tehnokorraldusaktis.

179. Rongikoostaja ja manöövrivedurimeeskonna kohustused ja täpne tegevuse kord manöövritööl sätestatakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendis.

Rongide koostamine

180. Kaubarong tuleb koostada täielikus kooskõlas käesoleva tehnokasutuseeskirja, rongide liiklusgraafiku ja koosteplaaniga ning vajadusel sellekohases rahvusvahelises lepingus sätestatud korraga. Kaubarongide kaalu- ja pikkusnormid määratakse rongide liiklusgraafikuga ja koosteplaaniga ning nad peavad vastama veduritüübile, rongi liikluspiirkonna teeprofiilile ja jaamade vastuvõtu-ärasaateteede kasulikule pikkusele. Pikk-kaubarongi või raskekaubarongi koostamise ja läbilaskmise korra kehtestab raudteehoidja.

Rahvusvaheliste ja riigisiseste reisirongide kaalu- ja pikkusnormid ning vagunite paigutuse kord rongides avaldatakse reisirongide sõiduplaaniraamatus.

Reisirongile ülenormiliste vagunite külgehaakimise ja pikakoosseisuliste reisirongide liikumise korra kehtestab raudteehoidja.

Veeremi kaal ja pikkus rongi panekul määratakse sõiduplaaniraamatu vastavate tabelite järgi.

181. Kaubarongi ei ole lubatud panna:
1) tehnilise rikkega vaguneid, mis ohustavad liiklust või mille seisukord ei taga veoste säilivust;
2) vaguneid, mis on koormatud üle vagunil näidatud kandejõu;
3) lahtist veeremit, mille laadimisel on rikutud veoste laadimise ja kinnitamise tehnilisi tingimusi;
4) vaguneid, mille vedrude läbivajumise tagajärjel raam või kere lööb vastu veereosi või kere on viltu;
5) vaguneid lagunenud või lahtirebenenud katusekattega;
6) rööbastelt maaskäinud või rongiõnnetuse läbiteinud vaguneid enne nende kontrollimist ja liikluskõlblikuks tunnistamist;
7) vaguneid, millel puudub märge ettenähtud remondi kohta, välja arvatud vagunid, mis liiguvad eridokumentide alusel (veosena oma telgedel);
8) ebagabariitse veosega veeremit, kui tema liikumise kohta pole antud erijuhiseid;
9) lahtiste poortidega platvorme (välja arvatud kaubaveo eeskirjaga lubatud või ettenähtud juhud), kinnitamata punkritega punkerpoolvaguneid, tsisterne, hoppereid, viljavaguneid, tsemendivaguneid ja muud sellist veeremit, mille ülemiste või alumiste laadeseadmete kaaned või luugid on lahti;
10) lahtiste uste ja lahtiste või ainult ühe riiviga suletud luukidega poolvaguneid;
11) lahtiste või riivistamata ustega tühje kinnisi vaguneid;
12) vaguneid, mille rataste veerepind on saastast (õli, bituumen, masuut jm) puhastamata.

182. Reisirongil peavad esimese ja viimase vaguni otsauksed olema lukus ning ülekäigusillad üles tõstetud ja kinnitatud.

183. Reisirongi ei ole lubatud panna:
1) ohtliku veosega, suru- või vedelgaasiga ning kergsüttivate ja haisevate veostega vaguneid;
2) korralise remondi või täieliku tehnojärelevaatuse tähtaja ületanud või selle pikenduseta vaguneid.

Raudteehoidja sätestatud korras ja loal võib panna riigisisesesse reisirongi (peale kiirrongide) ka kinnist tüüpi kaubavaguneid. Seejuures ei tohi riigisisesesse reisirongi panna üle kolme kaubavaguni. Rahvusvahelisse reisirongi haagitavate kaubavagunite liik ja arv kooskõlastatakse otseühenduses osalevate riikide raudtee-ettevõtjatega.

Juurdehaagitavate kaubavagunite ehitus ja tehnoseisund peavad tagama reisirongi ohutu liikluse määratud kiirusega.

184. Inimestega kauba- ja reisivagunid (v.a ametivagunid ja veosesaatjaga vagunid) paigutatakse kaubarongis ühte gruppi ja grupp eraldatakse vähemalt ühe kattevaguniga vedurist, rongi sabast ja rööbaste, palkide, talade või muu järsu tõuke või peatuse korral paigalt nihkuda võiva veosega laaditud lahtisest veeremist.

Inimeste vedu kaubarongiga sätestatakse raudteehoidja kinnitatud sellekohase juhendiga.

Pidurihoolde, rongilülitamise ja proovitegemise kord

185. Veerem peab olema varustatud automaat- ja käsipiduritega vastavalt normidele. Arvestuslikud piduriklotsi-survenormid veeremitelje kohta, rongide käsipiduritega varustamise normid, pidurdusarvutusteks vajalikud andmed, veeremi pidurdusreþiimi ja pidurivõrku lülitamise kord, rongide automaatpidurite täis- ja lühiproovi teostamise ning vormikohase õiendi täitmise kord ja muu vajalik oskusteave pidurite hoolde kohta sätestatakse veeremihoidja kinnitatud raudteeveeremi pidurikasutuse juhendis.

Rongide varustamine ja teenindamine

186. Reisirong ja -vagun varustatakse tulekustutus- ja arstlike esmaabivahendite ning muude vajalike tarvetega. Reisirongi ja -vaguni nimetatud vahenditega varustamise normid kinnitab veeremihoidja.

187. Veduril ja mootorrongil peavad veeremihoidja määratud kohtades olema tulekustutus- ja arstliku esmaabi vahendid, ettenähtud tööriistad ja signaalvahendid ning neli pidurkinga rongi kinnitamiseks automaatpidurite rikke korral.

188. Reisirongi teenindavad peale vedurimeeskonna vagunisaatjad või teised töötajad veeremihoidja kehtestatud korras.

Vahejaamas manöövreid tegevale kaubarongile võib määrata töö juhtimiseks konduktori või rongikoostaja. Jaamavahel juhib töörongi liikumist tööjuht. Nende töötajate täpsed töökohustused ja ohutu raudteeliikluse tagamise kord sätestatakse käsitletud juhtudel rongiliikluse ja manöövritöö juhendis.

Vedurite ja rongide pöördejaamas peavad olema nõuetekohased toitlustus-, puhke- ja ööbimistingimused veduri- ja rongimeeskondadele.

Vedurite paigutamine rongi

189. Töötav vedur pannakse rongi pähe ja seda juhitakse eesmisest juhiruumist. Kaksik- või mitmikveol pannakse rongi pähe võimsamate kompressoritega vedur, välja arvatud kõigi rongis olevate vedurite kaugjuhtimisel eesmisest vedurijuhiruumist.

Mittetöötav vedur valmistatakse ette ja pannakse rongi vastavalt veeremihoidja kinnitatud veoveeremi remonti transportimise juhendile.

Manöövritööl tohib juhtida vedurit ükskõik kummast juhiruumist vastavalt raudteehoidja kehtestatud korrale.

Rongiliiklus

190. Rongiliiklust raudteehoidja määratud raudteeliinil (edaspidi piirkonnas) juhib rongiliikluse dispetðer ainuisikuliselt, kes vastutab rongide liiklusgraafiku täitmise eest.

Kõik rongiliiklusega seotud töötajad peavad tingimusteta täitma dispetðeri antud rongiliikluse käsku. Rongiliikluse operatiivkorraldusi on lubatud anda ainult dispetðeri kaudu.

191. Iga rong, jaam ja teepost peavad üheaegselt olema ainult ühe töötaja käsutuses. Jaamas on see töötaja jaamakorraldaja, dispetðeritsentralisatsiooniga liinil dispetðer, postil postikorraldaja ja rongis juhtveduri juht (edaspidi vedurijuht).

Suures jaamas võib olla mitu jaama-, posti- või pargikorraldajat, kellest igaüks korraldab rongiliiklust oma töörajooni piires ainuisikuliselt. Rongiliiklusega seotud kohustuste ja töörajoonide jaotus jaama-, posti- või pargikorraldajate vahel sellistes jaamades määratakse jaama tehnokorraldusaktiga.

Jaamas alluvad vedurijuht ja teised rongi teenindavad töötajad jaamakorraldaja, dispetðeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetðeri korraldustele.

192. Iga reisirong võetakse vastu jaama tehnokorraldusaktis ettenähtud teele, kaubarong ühele kaubarongide vastuvõtuks kindlaksmääratud teedest.

Rong, millel ei ole jaamas peatust ette nähtud, lastakse üldjuhul läbi mööda peateed.

Inimestega vaguneid ning ohtliku veosega kaubavaguneid ei ole lubatud paigutada kaitseumbteele.

Jaamateede kasutamise täpne kord rongide vastuvõtmiseks ja ärasaatmiseks määratakse jaama tehnokorraldusaktis.

Jaamakorraldaja peab tagama rongi õigeaegseks vastuvõtuks vaba tee.

193. Raudteehoidja sätestatud korras tuleb kontrollida jaamakorraldajate, tsentralisatsioonipostide operaatorite, signalistide ja pöörmeseadjate tööd rongide vastuvõtmisel, ärasaatmisel ja manöövritööl, eriti siis, kui turvanguseadmete töös on häireid. Jaamakorraldaja peab korraldama töö nii, et ronge ei peetaks põhjendamatult kinni kinniste signaalide ees ja oleks tagatud liiklusohutus.

Jaamakorraldaja ja dispetðeri tööruum peab olema muudest ruumidest eraldatud. Sinna võivad siseneda ainult isikud, kes vahetult jaamakorraldajaga töötavad.

Rongi vastuvõtmine

194. Rong võetakse jaama vastu üldjuhul avatud sissesõidusignaaliga, vabale, jaama tehnokorraldusaktis ettenähtud teele.

Üksikutes jaamades tohib raudteehoidja kehtestatud korras võtta mootorronge vastu teele, kus juba seisavad teised mootorrongid. Vastassuunaliste mootorrongide üheaegne vastuvõtt samale vastuvõtuteele on keelatud.

Pääste-, tuletõrje- ja töörongide, abi- ja üksikvedurite, lumesahkade, teemasinate ja mittemahatõstetavate dresiinide jaamateede vabadele lõikudele vastuvõtmise kord sätestatakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendis.

195. Jaamakorraldajal ei ole lubatud avada rongile sissesõidufoori, veendumata, et vastuvõtumatk on valmis, pöörangud lukustatud, vastuvõtutee vaba ja manöövrid vastuvõtumatka pöörangutel katkestatud.

Sissesõidufoori võib avada jaamakorraldaja või tema korraldusel tsentralisatsiooniposti operaator, dispetðeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetðer.

Sissesõidufoor peab automaatselt sulguma pärast saabuva rongi esimese rattapaari möödumist sissesõidufoorist. Jaamas, kus ei ole elektrilisi rööbasahelaid, suleb sissesõidufoori pärast saabuva rongi möödumist sissesõidufoorist jaamakorraldaja, tsentralisatsiooniposti operaator või pöörmeseadja või mõni muu volitatud töötaja jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

196. Jaamakorraldaja, dispetðeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetðer, on enne rongi vastuvõtmist kohustatud:
1) veenduma, et vastuvõtutee on vaba;
2) katkestama vastuvõtuteele või -matkale väljuvad manöövrid;
3) valmistama matka rongi vastuvõtuks;
4) avama sissesõidufoori.

Jaamakorraldaja ja dispetðeri tegevuse täpne kord rongi jaama vastuvõtul määratakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendiga ja raudtee-ettevõtja tegevuseeskirjaga.

197. Rongide üheaegne vastuvõtt vastassuundadest ei ole lubatud, kui jaama sissesõidutee paikneb kas või ühelt poolt kestvuslangul ja vastassuunaliste rongide vastuvõtumatk ei ole kestvuslangupoolsest vastuvõtumatkast eraldatud (kaitseumbteega või teede vastastikuse asetusega).

Kaherajalise liini vahejaamas ei ole vastassuunarongide üheaegne vastuvõtt lubatud ka siis, kui sellelt jaamavahelt, kus pidurdusmaapikkune lang on järsem kui 0,006, saabuva rongi vastuvõtumatka pikendus ristub reisirongi vastuvõtumatkaga.

Jaamas, kus rongide üheaegne vastuvõtt ei ole lubatud, võetakse nende üheaegsel jaamale lähenemisel esimesena vastu see rong, mille peatumiseks suletud sissesõidusignaali juures või uuesti liikumahakkamiseks on tingimused vähem soodsad.

198. Jaama saabuv rong peab peatuma vastuvõtutee väljasõidufoori ja piirdetulba vahel, seal aga, kus foori ei ole, – piirdetulpade vahel (tee kasulik pikkus).

Juhul kui rongi saba jääb piirdetulba taha, on signalist või pöörmeseadja kohustatud sellest kohe ette kandma jaamakorraldajale. Viimane võtab tarvitusele abinõud rongi paigutamiseks vastuvõtutee kasuliku pikkuse piiridesse.

Jaamas, kus on pöörmete elektritsentralisatsioon, kontrollib rongi paiknemist vastuvõtutee kasuliku pikkuse piires jaamakorraldaja, dispetðeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetðer kontrollaparaadi näitude järgi.

Kui rongi ei saa paigutada vastuvõtutee kasuliku pikkuse piiridesse, peavad dispetðer ja jaamakorraldaja rakendama abinõud veeremi ohutu liikumise tagamiseks naaberteedel.

199. Dispetðeri, jaamakorraldaja, signalisti, pöörmeseadja tegevuse täpne kord rongi vastuvõtmisel ning erandkorras rongi vastuvõtmine jaama sissesõidufoori keelava näidu või kustunud põhitulede korral (kutsesignaali järgi või jaamakorraldaja eriloaga) sätestatakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendis ning jaama tehnokorraldusaktis.

Rongi ärasaatmine

200. Jaamakorraldajal on keelatud rongi saata üherajalisele jaamavahele ja kaherajalise jaamavahe vastusuunalisele rajale ilma selle jaama korraldaja nõusolekuta, kuhu rong saadetakse. Automaatblokeeringuga üherajalisele jaamavahele saadetakse rong dispetðeri korralduse alusel pärast esimese blokkpiirkonna vabanemist, arvestades sõidusuunda.

Teeblokeeringuta kaherajalisele jaamavahele saadetakse rong mööda pärisuunalist rada pärast naaberjaamast teate saamist varem ärasaadetud rongi kohalejõudmise kohta selle jaamakorraldaja korraldusel, kust väljumine toimub. Automaatblokeeringuga kaherajalisele jaamavahele saadetakse rong pärast esimese blokkpiirkonna vabanemist, arvestades sõidusuunda.

Dispetðeritsentralisatsiooniga piirkonnas saadetakse rong jaamavahele dispetðeri korraldusel.

201. Jaamakorraldaja (dispetðeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetðer) on enne rongi jaamavahele saatmist kohustatud:
1) veenduma, et jaamavahe (automaatblokeeringuga jaamavahel esimene blokkpiirkond sõidusuunas) on vaba;
2) katkestama manöövrid väljasõiduga rongi ärasaatematkasse;
3) valmistama ärasaatematka;
4) avama väljasõidufoori või andma vedurijuhile muu kehtestatud sõiduloa jaamavahe hõivamiseks.

Jaamakorraldaja ja dispetðeri tegevuse täpne kord rongi jaamavahele saatmisel määratakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendiga ja raudtee-ettevõtja tegevuseeskirjaga.

202. Rongi jaamavahele sõitmine ilma jaamakorraldaja loata on keelatud.

Rongi vedurijuhile on jaamavahe hõivamise loaks üldjuhul väljasõidufoori lubav näit. Väljasõidufoori rikke korral või rongi ärasaatmisel teelt, kus puudub väljasõidufoor, on jaamavahe hõivamise loaks vormikohane kirjalik sõiduluba, sau või raadio teel edastatud jaamakorraldaja käsk.

Reisirongi vedurijuhil ei ole lubatud jaamast või ettenähtud peatuskohast väljuda enne sõiduplaanis ettenähtud aega või sõita jaamast või peatuskohast läbi peatuseta, kui rongi sõiduplaanis on ette nähtud peatus reisijate peale- ja mahatulekuks.

Jaamas, kus reisirongil on ette nähtud peatus vahetuseks või möödasõiduks, mitte aga reisijate peale- ja mahaminekuks või posti ja pagasi laadimiseks, võib peatust lühendada või ära jätta jaamakorraldajale ja vedurijuhile antud dispetðeri käsu alusel.

203. Väljasõidufoori peab jaamakorraldaja avama isiklikult või tema korraldusel teeb seda tsentralisatsiooniposti operaator. Dispetðeritsentralisatsiooniga piirkonnas avab väljasõidufoori dispetðer.

Jaamakorraldajal (dispetðeritsentralisatsiooniga piirkonnas dispetðeril) ei ole lubatud avada väljasõidufoori või anda mõnda muud luba jaamavahe hõivamiseks enne, kui ta ei ole veendunud, et rongi ärasaatematk on valmis, manöövritöö ärasaatepöörangutel katkestatud, pöörangud lukustatud ning veeremi tehnohooldus ja kommertsülevaatus lõpetatud. Rongi ärasaatmisel selle koostejaamast ja jaamast, kus veeremit haagiti juurde või maha või kus on ette nähtud rongi saba tähistavate signaalide vahetus, peab jaamakorraldaja enne väljasõidufoori avamist või vedurijuhile sõiduloa andmist veenduma, kas viimasel rongi saba vagunil on tähistav signaal ja veodokumendid vedurijuhi kätte toimetatud.

Dispetðeri, jaamakorraldaja, signalisti ja pöörmeseadja täpne tegevuskord rongi ärasaatmisel määratakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendiga ning jaama tehnokorraldusaktiga.

Kaubarongi saba tähistavate signaalide panemise, vahetamise, mahavõtmise ja signaalide tehnohoolde korra kehtestab raudteehoidja.

204. Rongi saatmisel jaamateelt keelava väljasõidufoori näidu juures või väljasõidufoorita teelt on vedurijuhil keelatud isegi siis, kui tal on jaamavahe hõivamise luba, alustada liikumist, saamata raadio teel jaamakorraldaja korraldust, või ärasaatesignaali, mille annab jaamakorraldaja ise või tema käsul posti (pargi) korraldaja, tsentralisatsiooniposti operaator, pöörmeseadja, signalist või konduktor (rongikoostaja) tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

205. Samasuunaliste rongide üheaegne jaamavahele saatmine ja vastuvõtmine jaama ei ole lubatud sel juhul, kui vastuvõetav rong läheneb jaamale kestvuslangu poolt ja selle vastuvõtumatk ei ole jaamavahele saadetava rongi matkast isoleeritud (kaitseumbteega või vastuvõtu-ärasaateteede vastastikuse asetusega).

206. Liiklust ohustava takistuse või inimese ohtu sattumise korral peab veduri- ja rongimeeskond võtma kohe tarvitusele abinõud liikuva rongi peatamiseks.

Veduri- ja rongimeeskonna täpse tegevuse korra hädapidurduse kasutamise juhul sätestab veeremihoidja.

Rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendid

207. Rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendid on automaat- või poolautomaatblokeering.

Vähese rongiliiklusega liinidel ja haruteedel võib rongiliikluse sidevahendina kasutada elektrisauasüsteemi või telefonsidet. Sellistes piirkondades on rongide liiklemine lubatud ka ühe saua, ühe veduri või dispetðerikäsu abil.

Kui raudteehoiuga seotud ehitus- või taastamistööde ajal korraldatakse automaatblokeeringuga kaherajalisel jaamavahel rongiliiklus mööda üht rada, siis tohivad rongid liikuda mööda vastusuunalist rada vedurifooride signaalide järgi.

Käesolevas punktis nimetatud signalisatsiooni- ja sidevahendite kasutamise ja rongiliikluse korra kehtestab raudteehoidja.

208. Rongiliikluse täpne kord automaatblokeeringuga või poolautomaatblokeeringuga liinil, vedurifooride näitude järgi, elektrisauasüsteemi ja telefonside abil ning kõigi ettenähtud signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemise korral sätestatakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendis.

Rongide liikumise kord

209. Olenevalt raudtee tehnilisest seisundist ja kasutatavast veeremitüübist määrab raudteehoidja rongide suurimad piirkiirused, millest lähtutakse rongide liiklusgraafiku koostamisel. Kõrvalteele sõitmisel ei tohi kiirus olla mööda pöörmeid, mille riströöpa mark on 1/11 või järsem, üle 40 km/h, R 65 tüüpi 1/11 marki pöörmetel üle 50 km/h, sümmeetrilistel 1/11 marki pöörmetel üle 70 km/h, 1/18 marki pöörmetel üle 80 km/h ja reisirongidel mööda 1/9 marki pöörmeid üle 25 km/h.

Ühe kollase mittevilkuva tulega foorist tohib mööduda sellise kiirusega, mis tööpidurdamisel tagab peatumise järgmise keelava näiduga foori ees.

Ühe kollase mittevilkuva tulega foorist, mille kaugus järgmisest foorist (automaatblokeeringuga piirkonnas) või põhifoorist (automaatblokeeringuta piirkonnas) on täielikul tööpidurdamisel vajalikust pidurdusmaast lühem, võib mööda sõita raudteehoidja määratud kiirusega.

Liikumisel vaguni(te)ga ees ei tohi rongi kiirus olla üle 25 km/h, töörongi (kui veduri ja teemasina vahel on raadioside), päästerongi ja tuletõrjerongi kiirus ei tohi olla üle 40 km/h. Lumesaha liikumise kiiruse määrab raudteehoidja lähtuvalt lumesaha tüübist.

Rongi vastuvõtmisel jaama umbteele ei tohi kiirus vastuvõtutee alguses olla üle 25 km/h.

Kohas, kus tuleb kiirust vähendada, peab rongi sõidukiirus vastama vedurijuhile väljastatud kirjalikus hoiatuses või raudteehoidja poolt määratud (kirjalikus vormis kehtestatud) kiirusele, nende puudumisel aga ei tohi ületada 25 km/h.

210. Juhul kui rongi sõiduajal nõutakse vedurimeeskonnalt erilist valvsust ja ta peab teadma, et teel tehakse tööd, antakse vedurijuhile kirjalik hoiatus (edaspidi hoiatus) rongiliikluse ja manöövritöö juhendis sätestatud korras järgmistel juhtudel:
1) tee, kontaktvõrgu, ülesõidukoha signalisatsiooni, silla või muu rajatise rikke korral ning kiiruse vähendamist või peatumist nõudvate raudteehoiuga seotud ehitustööde tegemisel;
2) uute signalisatsiooni- ja sidevahendite ning uute fooride töölepanemisel, olemasolevate ümberpaigutamisel või mahavõtmisel ning rikke korral, kui foori ei ole võimalik sulgeda;
3) veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmete rikke korral;
4) laadimisgabariiti ületava veosega rongi väljasaatmisel, kui sõitmisel sellise rongiga on vaja vähendada kiirust või järgida muid eritingimusi;
5) lumesaha, ballastööri, teepaigaldus- või tõstekraana, killustikupuhastus- ja muude masinate töötamisel kaherajalisel teel;
6) kui rongi pannakse veerem, mis ei tohi liikuda antud piirkonnas kehtestatud piirkiirusega;
7) mahatõstetava veeremi töötamisel halva nähtavuse korral ja raskete veoste vedamisel teerullikuga;
8) kõigil muudel juhtudel, kui rongil on teel olles vaja vähendada sõidukiirust või peatuda või hoiatada vedurimeeskonda mõnel muul põhjusel.

211. Üldjuhul on kaherajalisel jaamavahel kumbki pearada nähtud ette rongide liiklemiseks ühes raudteehoidja määratud kindlas suunas ning rongide liiklemist selles suunas nimetatakse pärisuunaliseks liiklemiseks.

212. Dispetðeri käsul tohib rongiliikluse reguleerimiseks saata ronge ka pärisuunalisele liiklemisele vastupidises suunas. Seda nimetatakse vastusuunaliseks liiklemiseks. Liiklusohutusabinõud vastusuunalisel liiklemisel sätestatakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendiga.

213. Vajaduse korral võib ronge ühendada ja lasta neil liikuda koos, kusjuures iga rongi peas on töötav vedur. Selliste rongide liikluskord sätestatakse raudteehoidja kinnitatud juhendiga.

Veduri ees paiknevate vagunitega liiklemise kord määratakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendiga.

Vedurijuhi tegevus rongi juhtimisel

214. Vedurijuht on oma töös kohustatud:
1) järgima veduri ekspluateerimisel ettenähtud tehnilisi nõudeid, liini teeprofiili ja seal asuvate signaalide, signaalnäidikute ja -märkide paiknemist, nende tähendust ning rongi sõiduplaani;
2) veduri vastuvõtmisel veenduma, et see on korras, kütuse ja määrdeainetega varustatud, pöörates enim tähelepanu pidurite, liivapuisturite ja raadiosideseadmete tööle; tegema veduri tehnoseisundi raamatu sissekannete alusel kindlaks, kas veduri automaatsignalisatsioon ja autostopp on töökorras, ning kontrollima signaal- ja tuletõrjevahendite olemasolu;
3) tagama rongi ohutu liikumise vastavalt liiklusgraafikule.

215. Pärast veduri rongihaakimist on vedurijuht kohustatud:
1) veenduma, et vedur on esimese vaguniga õigesti kokku haagitud, õhuvoolikud ühendatud ja otsakraanid nende vahel avatud;
2) täitma pidurimagistraali suruõhuga, veenduma, et rõhulang ei ületa kindlaksmääratud norme, ja proovima automaatpidureid;
3) saama õiendi rongi piduritega varustatuse kohta, võrdlema selles olevat sabavaguni numbrit rongi kaalulehel olevaga ja veenduma, et rongi pidurirõhk vastab normile;
4) tutvuma rongi kaalulehe järgi kaubarongi koosseisuga, tehes kindlaks, kas seal on vaguneid inimestega ja erilist ettevaatust nõudvate kategooriaveostega või lahtist veeremit.

Veduri automaatsignalisatsiooniga piirkonnas on vedurijuht kohustatud enne jaamast väljumist veduri automaatsignalisatsiooni veduriseadmed sisse lülitama, raadiosidega liinidel veenduma, et raadiojaam on sisse lülitatud.

216. Vedurijuht ja tema abi on rongi juhtimisel kohustatud:
1) jälgima, kas tee on vaba, signaale, signaalnäidikuid ja -märke, täitma nende nõudeid ja kordama teineteisele kõiki foorisignaale ning teelt või rongilt antavaid peatust ja kiiruse vähendamist nõudvaid signaale;
2) jälgima rongi seisukorda ja terviklikkust, rongilt antavaid signaale ning elektrifitseeritud piirkonnas ka kontaktvõrgu seisukorda;
3) jälgima kontrollseadmete näitude järgi veduri häireteta ja ohutut tööd;
4) elektrit, kütust ja määrdeid säästlikult kulutades saavutama veduri võimsuse võimalikult täieliku kasutamise;
5) sissesõidul jaama ja jaamast läbisõidul andma ettenähtud signaale, jälgima pöörmenäidikute järgi, kas matk on õige ja tee vaba, jaamatöötajate signaale ning rongide ja manöövrivedurite liikumist naaberteedel ning liiklusohu tekkimisel võtma kohe tarvitusele abinõud peatumiseks.

Kui pärast jaamas peatumist leitakse rongis puudusi, on vedurijuht kohustatud sellest kohe ette kandma jaamakorraldajale, dispetðeritsentralisatsiooniga piirkonnas aga dispetðerile.

Kui jaamas tuleb peatuda, on vedurijuht kohustatud rongi peatama vastuvõtuteel enne väljasõidusignaali (selle puudumisel enne piirdetulpa). Seejuures peab kaubarongi vedur peatuma väljasõidusignaali juures (selle puudumisel piirdetulba juures). Enne nendeni jõudmist võib vedurijuht peatada rongi ainult siis, kui ta on veendunud, et see mahub tervenisti vastuvõtutee kasulikku pikkusesse.

Juhul kui teel olles leitakse teeblokeeringusignaalide, rööbastee, kontaktvõrgu, muude seadmete, rajatiste või naaberrajal liikuva rongi rike, on vedurijuht kohustatud sellest teatama raadio vahendusel lähima jaama korraldajale või dispetðerile ning vajaduse korral naaberrajal liikuva rongi vedurijuhile.

217. Vedurijuht peab rongi juhtimisel:
1) hoidma pidurid alati tegevusvalmis, neid teel olles kontrollima ning vältima mahuti ja pidurimagistraali rõhu langemist alla lubatud normi;
2) alalise signaali keelava näidu või kiiruse vähendamist nõudva signaali juures peatama rongi enne peatussignaali, kasutades tööpidurdust, või mööduma kiiruse vähendamist nõudvast signaalist ettenähtud kiirust ületamata;
3) neutraalvahelikku piiravast signaalist mööduma kiirusega vähemalt 20 km/h, et vältida veduri peatumist selle piires;
4) ootamatu peatussignaali puhul või ootamatu takistuse tekkimisel viivitamatult rakendama kõik tema käsutuses olevad abinõud rongi peatamiseks kiirpidurdamisega;
5) tugeva udu, paduvihma või tuisu korral, kui signaalide nähtavus järsult väheneb, juhtima rongi eriti valvsalt ja vajaduse korral vähendama kiirust, et tagada täielik liiklusohutus.

218. Teel olles ei ole vedurijuhil lubatud:
1) ületada raudteehoidja määratud piirkiirust või signaalide ja hoiatustega lubatud kiirust;
2) lasta tähelepanu veduri juhtimiselt ning signaalide ja tee seisukorra jälgimiselt kõrvale suunata.

219. Veduril on keelatud sõita isikutel, kes ei kuulu vedurimeeskonna koosseisu, välja arvatud konduktorid (koostebrigaad) ning töötajad või riiklikku järelevalvet teostavad ametnikud, kellel on selleks raudteehoidja poolt antud luba, kuid mitte üle kahe isiku korraga.

Tegevuskord rongi sundpeatumisel jaamavahel

220. Rongi sundpeatumise korral jaamavahel vedurijuht peab:
1) peatama rongi võimalikult tasasel ja sirgel teeosal, välja arvatud kiirpidurdamise juhul;
2) rakendama tööle rongi automaatpidurid ja veduri abipiduri;
3) teatama peatumisest raadio teel kohe jaamavahel liikuvate rongide vedurijuhtidele, jaamavahega piirnevate jaamade korraldajatele, kes peavad sellest viivitamata ette kandma dispetðerile;
4) kui peatumist ei põhjustanud foori keelav näit, siis selgitama peatumise põhjuse ja edasiliikumise võimaluse;
5) kui rong on seisnud 20 minutit või enam, rakendama tööle veduri käsipiduri ja andma signaali, et reisivagunite saatjad, konduktorid või töörongi tööjuht rakendaksid tööle rongi käsipidurid. Rongis, kus selliseid töötajaid ei ole, peab vedurijuhiabi asetama vagunirataste alla veduril olevad pidurkingad, nende vähesuse korral rakendama peale selle tööle vagunite käsipidurid raudteehoidja poolt määratud korras ja hulgal;
6) andma raadioside kaudu jaamakorraldajale või dispetðerile lisateateid peatumise põhjuse ja liiklustakistuse kõrvaldamiseks vajalike abinõude kohta. Rongiraadioside rikke korral tuleb teade jaamakorraldajale või dispetðerile edastada lähimast punktist, kus on telefon (vedurijuhi abi, konduktori, reisivagunisaatja või töörongi tööjuhi kaudu);
7) koos teiste rongitöötajatega võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse kõrvaldamiseks, vajaduse korral aga piirama rongi ja kõrvalasuva tee.

221. Jaamavahel peatumisel piiratakse:
1) reisirong kohe pärast päästerongi, tuletõrjerongi või abiveduri väljakutset;
2) pärast kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist jaamavahele saadetud rong kohe pärast peatumist.

Igal juhul tuleb rongiliiklust takistav koht kohe piirata kahe- või mitmerajalise jaamavahe naaberrajal ja kõigepealt sealtpoolt, kust on oodata rongi.

Rongi piiramise kord sätestatakse signalisatsioonijuhendis, töötajate tegevuskord – rongiliikluse ja manöövritöö juhendis.

222. Kui rong peatus tõusul ja rongi sabas ei ole tõukevedurit, võib vedurijuht vajaduse korral tagurdada rongi sama jaamavahe laugemale teeosale.

Tagurdatava rongi ees peab sel juhul olema vedurimeeskonna liige, konduktor või töörongi tööjuht. Tagurdamiskiirus ei tohi olla üle 5 km/h.

Tagurdada on keelatud:
1) reisirongiga;
2) automaatblokeeringu või veduri automaatsignalisatsiooniga jaamavahel;
3) udus, tuisus ja muudes ebasoodsates oludes, kui signaalid on raskesti eraldatavad;
4) kui peatunud rong oli välja saadetud pärast kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist.

Kui tõusul peatus rong, mille kaal ületab rongi paigaltvõtu tingimuste normi sellel tõusul ja tema tagurdamine ei ole lubatud, peab vedurijuht kohe nõudma abivedurit.

223. Kui rong ei saa pärast peatumist ise edasi liikuda, viiakse ta jaamavahelt ära kas abiveduriga, järeltuleva rongi veduriga või mootorrongi korral teise mootorrongiga rongiliikluse ja manöövritöö juhendis sätestatud korras.

224. Kui on nõutud päästerongi, tuletõrjerongi või abivedurit, ei tohi peatunud rong liikuma hakata enne, kui saabub abi või antakse liikumiseks luba.

Päästerongi, tuletõrjerongi või abiveduri nõudmise, määramise ja liikumise kord ning jaamavahel kahe elektrirongi kokkuhaakimise ja nende edasise liikumise kord sätestatakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendis.

Mahatõstetava veeremi liiklus

225. Mahatõstetava veeremi liiklemise korra sätestab raudteehoidja. Mahatõstetava veeremi liiklus ei tohi põhjustada rongiliikluses häireid.

226. Mahatõstetava veeremi rattapaarid peavad olema elektriliselt isoleeritud nii, et läbi rattapaaride ei toimuks rööbasahela ðunteerimist.

Lisa 1 raudtee tehnokasutuseeskirja juurde

RAUDTEE SIGNALISATSIOONIJUHEND

I peatükk

ÜLDSÄTTED

1. Raudtee signalisatsioonijuhend (edaspidi signalisatsioonijuhend) määrab kindlaks avalikult kasutataval raudteel (edaspidi raudtee) nähtavate ja kuuldavate signaalide süsteemid ning tehnilised nõuded signaalvahenditele, mille abil korraldatakse rongiliiklust ja manöövritööd (edaspidi raudteeliiklus).

2. Uute signaalvahendite, samuti raudteeliikluse signalisatsiooni valdkonda reguleerivate või käsitlevate juhendite, juhiste ja muude tehniliste aktide rakendamisel tuleb täpselt järgida signalisatsioonijuhendis kehtestatud nõudeid.

3. Signalisatsioonijuhendis sätestamata signaalide ja signalisatsioonisüsteemide ning uute tehniliste nõuete rakendamine või kehtivate muutmine raudteeliikluse signalisatsioonis kehtestatakse igal üksikjuhul teede- ja sideministri määrusega.

4. Signalisatsioonijuhendi koostamisel on järgitud rahvusvaheliste kokkulepetega kooskõlas olevaid raudteeliikluse signalisatsiooni üldpõhimõtteid ja nõudeid, mis üldjuhul tagavad Eesti raudtee-ettevõtjatele rahvusvahelise raudteetranspordialase tehnoloogilise ühtsuse ja koostöö otseühenduses olevate raudteedega.

II peatükk

SIGNAALID

5. Signaalide abil tagatakse ohutu ning täpne raudteeliiklus. Raudteeliikluse korraldamisel kasutatakse nähtavaid ja kuuldavaid signaale.

Nähtavad signaalid

6. Nähtavad signaalid väljenduvad signaalnäitude värvis, kujus, asetuses ja arvus. Neid signaale edastatakse fooridega ning signaalketaste, -kilpide, -laternate, -lippude, -näidikute ja -märkide abil.

Nähtavad signaalid jagunevad kasutamisaja järgi:
1) päevasteks, mis on kasutusel ööpäeva valgel ajal. Neid signaale edastatakse signaalketaste, -kilpide, -lippude ja -näidikute, pöörmenäidikute, teetõkke- ja veevõtukohanäidikute abil;
2) öisteks, mis on kasutusel ööpäeva pimedal ajal. Neid signaale edastatakse kehtestatud värvi signaaltulede (käsi-, rongi- ja muudes signaallaternates ning signaalnäidikutes) abil.
Öiseid signaale tuleb kasutada ka päevasel ajal udu, tuisu ja muudel ebasoodsa nähtavuse juhtudel, kui signaali nähtavus päevastel peatussignaalidel on alla 1000 m, kiiruse vähendamise signaalidel alla 400 m ja manöövrisignaalidel alla 200 m;
3) ööpäevasteks, mis on kasutusel pidevalt ja edastavad signaale ühesuguselt nii ööpäeva valgel kui ka pimedal ajal. Nendeks signaalideks on foori tuled, matka- ja muud näidikud, alalised kiiruse vähendamise kettad, kollased ruudukujulised kilbid (nende tagumine külg on roheline), kaubarongi saba tähistavad valgust peegeldava pinnaga kettad ning signaalnäidikud ja -märgid.

Kuuldavad signaalid

7. Kuuldavad signaalid väljenduvad erineva pikkusega helide arvus ja kombinatsioonis.

Kuuldavate signaalide edastamiseks kasutatakse veduri-, mootorrongi- ja dresiinide vilesid, käsivilesid ja signaalpasunaid, sireene ja petarde. Petardi plahvatus keelab edasisõidu ja eeldab liikuva rongi või muu veeremi viivitamatut peatamist.

III peatükk

ALALISED SIGNAALID

8. Alalised signaalid on foorid, mis oma otstarbelt jagunevad:
1) sissesõidufoor – rongi jaamavahelt jaama sõitmise lubamiseks või keelamiseks;
2) väljasõidufoor – rongi jaamast jaamavahele väljumise lubamiseks või keelamiseks;
3) matkafoor – rongi jaama ühest rajoonist teise sõitmise lubamiseks või keelamiseks;
4) läbisõidufoor – rongi ühest blokkpiirkonnast teise sõitmise lubamiseks või keelamiseks;
5) kattefoor – raudteede, raudtee ja trammitee või raudtee ja trollibussiliini ühetasandilise ristumiskoha, ülesõidukoha ning saaturi juhendamisel läbisõidetava teelõigu piiramiseks;
6) tõkkefoor – raudteeülesõidukohal või muudel raudteerajatistel liikuva rongi või muu liikuva veeremi peatamiseks ootamatult tekkinud ohu korral. Tõkkefoori rakendatakse samuti jaama pargis raudteeveeremi piiramiseks selle remontimisel või järelevaatusel;
7) hoiatusfoor – põhifoori (sissesõidu-, läbisõidu-, tõkke- ja kattefoori) näitudest eelteate edastamiseks;
8) kordusfoor – eelteate edastamiseks väljasõidu- või matkafoori lubavast näidust või sorteerimismäefoori (edaspidi mäefoor) näidust neil juhtudel, kui eelnimetatud põhifooride nähtavus normaalolukorras ei ole tagatud;
9) vedurifoor – teefoori näidu edastamiseks veduri või juhtvaguni kabiini ning teefooride puudumisel rongi jaamavahe ühest blokkpiirkonnast teise sõitmise lubamiseks või keelamiseks;
10) manöövrifoor – manöövritöö lubamiseks või keelamiseks;
11) sorteerimismäefoor – mäelt veeremi allalaskmise lubamiseks või keelamiseks.

Erandjuhul võib ühel fooril olla üheaegselt mitu otstarvet (näit sisse- ja väljasõidufoor, väljasõidu- ja manöövrifoor, väljasõidu- ja matkafoor jm). Foori mitme otstarbelise rakendamise otsustab raudteehoidja.

9. Fooris kasutatakse nii alaliselt põlevaid kui ka alaliselt mittepõlevaid ja vilkuvaid (kindla perioodi järel süttivaid ja/või kustuvaid) signaaltulesid.

Automaatblokeeringuga liinil tähistatakse läbisõidufoorid numbritega ning muud foorid tähtedega või tähtede ja numbritega raudteehoidja sätestatud korras. Kehtestatud paaritu liiklemissuuna foore tähistatakse tähega A ja paaris liiklemissuuna foore tähega B.

10. Foori signaaltulede tähendused, sõltumata nende asukohast ja otstarbest, on järgmised:
1) üks roheline tuli lubab sõita raudteehoidja kehtestatud suurima kiirusega (edaspidi piirkiirus), järgmine foor on avatud*;
2) üks kollane vilkuv tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega;
3) üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud*;
4) kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab sõita vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on avatud;
5) kaks kollast tuld lubab sõita vähendatud kiirusega ja valmisolekuga peatumiseks, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on suletud;
6) üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu.

Loetletud fooritulede täpne kasutamine raudtee signalisatsioonisüsteemides sätestatakse käesoleva juhendi järgnevates punktides. Fooritulede kasutamise tingimused ja nõuded muudel juhtudel, mis ei ole käesolevas juhendis sätestatud, kehtestab teede- ja sideminister Raudteeameti peadirektori ettepanekul.

Märkus *. Foor loetakse avatuks siis, kui selles põleb lubav signaaltuli, ja suletuks, kui fooris põleb keelav signaaltuli.

Sissesõidufoor

11. Sissesõidufooriga edastatakse järgmisi signaale:
1) üks roheline tuli lubab rongil sõita jaama kehtestatud piirkiirusega mööda peateed, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud (joonis 1);
2) üks kollane vilkuv tuli lubab rongil sõita jaama kehtestatud piirkiirusega mööda peateed, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega (joonis 2);
3) üks kollane tuli lubab rongil sõita jaama peateele valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on suletud (joonis 3);
4) kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvalteele, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud (joonis 4);
5) kaks kollast tuld lubab rongil vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvalteele, valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 5);
6) kolm kollast tuld lubab mootorrongil, üksikveduril ja dresiinil raudteehoidja kehtestatud korras vähendatud kiirusega sõita jaama kõrvaltee vabale teeosale ja signaliseerib, et vastuvõtuteel seisab varem saabunud rong (joonis 6);
7) üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 7).

Joonis 1

Joonis 2

Joonis 3

Joonis 4

Joonis 5

Joonis 6

Joonis 7

12. Kui rongid võetakse jaama kõrvalteele mööda laugpöörmeid (pöörmed riströöpa margiga 1/12 ja pikemad, kuid mitte järsemad), kasutatakse sissesõidu- ja matkafooris järgmisi signaale:
1) üks roheline vilkuv ja üks kollane tuli ning üks roheline riba lubab rongil sõita jaama kõrvalteele laugpöörmel lubatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita kehtestatud piirkiirusega (joonis 8);
2) kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, ja üks roheline riba lubab rongil sõita jaama kõrvalteele laugpöörmel lubatud piirkiirusega, järgmine foor on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega (joonis 9);
3) kaks kollast tuld ja üks roheline riba lubab rongil sõita jaama kõrvalteele laugpöörmel lubatud piirkiirusega, valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 10);
4) üks roheline vilkuv tuli* lubab rongil sõita mööda peateed kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita kehtestatud piirkiirusega (joonis 11).

Joonis 8

Joonis 9

Joonis 10

Joonis 11

Märkus *. Kasutatakse vajadusel, sõltumata pöörme riströöpa margist.

Kutsesignaal

13. Üks valge vilkuv tuli lubab rongil jätkata sõitu foori punase või kustunud tule juures kuni järgmise foorini või piirdetulbani kiirusega kuni 20 km/h, rakendades ülivalvsust (joonised 12, 13).

Joonis 12	Joonis 13

Kutsesignaali võib kasutada sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooris (välja arvatud grupifooris).

Väljasõidufoori kutsesignaaliga on lubatud rongi ära saata ainult automaatblokeeringuga kaheteelisele jaamavahele mööda pärisuunalist rada.

Väljasõidufoor

14. Automaatblokeeringuga liinil edastatakse väljasõidufooriga järgmisi signaale:
1) üks roheline tuli lubab rongil väljuda jaamast ja sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kaks või enam blokkpiirkonda (joonis 14);
2) üks kollane tuli lubab rongil väljuda jaamast ja sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 15);
3) kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on avatud (joonis 16);
4) kaks kollast tuld lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on suletud (joonis 17);
5) üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 18).

Joonis 14	Joonis 15

Joonis 16

Joonis 17

Joonis 18

15. Rongi väljasaatmisel mööda laugpööret kõrvalteele automaatblokeeringuga liinil edastatakse väljasõidufooriga järgmisi signaale:
1) üks roheline vilkuv ja üks kollane tuli ning üks roheline riba lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud piirkiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on avatud (joonis 19);
2) kaks kollast tuld ja üks roheline riba lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud piirkiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on suletud (joonis 20).

Joonis 19

Joonis 20

16. Poolautomaatblokeeringuga liinil edastatakse väljasõidufooriga järgmisi signaale:
1) üks roheline tuli lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud piirkiirusega, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani (joonis 21);
2) üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 22);
3) kaks kollast tuld lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani (joonis 23);
4) kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani ja selle jaama sissesõidufoor on avatud (joonis 24).

Joonis 21	Joonis 22
Joonis 23	Joonis 24

17. Rongi saatmiseks teeblokeeringuga haruraudteele või väljasõidumatka näitamiseks teeblokeeringuga mitmerajalisel liinil või kaherajalisel kahesuunaliseks liiklemiseks ehitatud automaatblokeeringuga liinil võib väljasõidufoori tulesid täiendada matkanäidikuga.

Matkanäidiku puudumisel võib signaali rongi väljumiseks haruraudteele või mitmeteelise piirkonna ühele teele või kahesuunalise automaatblokeeringuga liini jaamavahe vastassuunalisele rajale edastada väljasõidufoori kahe rohelise tulega, mis automaatblokeeringu korral näitab raja vabaolekut vähemalt kahe blokkpiirkonna ulatuses, poolautomaatblokeeringu korral aga jaamavahe vabaolekut kuni järgmise jaamani (joonis 25).

Joonis 25

Rongi ärasaatmisel kahesuunalise automaatblokeeringuga kaherajalisel liinil mööda vasturada on väljasõidufooris matkanäidiku või signaali kaks rohelist tuld kasutamine kohustuslik.

18. Rongi väljasõidumatka valmisolekust väljasõidufooriga jaamas teeblokeeringuta haruraudteele signaliseeritakse ühe valge tulega. Rong saadetakse haruraudteele saua või teetelefonogrammiga. Sel juhul signaliseerib valge tuli väljasõidufooris väljasõidumatka valmisolekust ja punane tuli ei põle (joonis 26).

Joonis 26

Matkafoor

19. Matkafooriga edastatakse järgmisi signaale:
1) üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud;
2) üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on suletud;
3) üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu.

Sõltuvalt matkafoori asukohast võidakse vajaduse korral kasutada järgmisi signaale:
1) üks kollane vilkuv tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega;
2) kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab sõita vähendatud kiirusega, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor (matka- või väljasõidufoor) on avatud;
3) kaks kollast tuld lubab sõita vähendatud kiirusega, valmisolekuga peatumiseks jaamas, rong sõidab kõrvalteele, järgmine foor on suletud.

Läbisõidufoor

20. Automaatblokeeringuga liinil edastatakse läbisõidufooriga järgmisi signaale:
1) üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kaks või rohkem blokkpiirkonda (joonis 27);
2) üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine foor on suletud (joonis 28);
3) üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 29).

Joonis 27

Joonis 28	Joonis 29

21. Neljanäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringuga liini peateel edastatakse läbisõidu-, sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooriga järgmisi signaale:
1) üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kolm või rohkem blokkpiirkonda;
2) üks kollane ja üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vaba kaks blokkpiirkonda (joonis 30);
3) üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, ees on vaba üks blokkpiirkond;
4) üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu.

Joonis 30

22. Automaatblokeeringuga liinil kasutatakse enne sissesõidufoori erimärgistusega foore, mis signaliseerivad lisaks punktides 20 ja 21 nimetatule järgmiselt:
1) üks kollane vilkuv tuli lubab rongil sõita kehtestatud piirkiirusega, sissesõidufoor on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega, rong võetakse jaama kõrvalteele (joonis 31);
2) üks roheline vilkuv tuli lubab rongil sõita kehtestatud piirkiirusega, sissesõidufoor on avatud ja lubab sõita kiirusega kuni 80 km/h, rong võetakse jaama kõrvalteele (joonis 32).

Joonis 31

Joonis 32

23. Kolmenäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringuga liinil täiendatakse peateel nõutavast pidurdusmaa pikkusest lühemat blokkpiirkonda piirav sissesõidu-, matka-, väljasõidu- ja läbisõidufoor kahe valge noolekujulise näidikuga (joonis 28), sellele eelnev hoiatusfoor aga ühe valge noolekujulise näidikuga (joonis 27).

Tinglubav signaal

24. Automaatblokeeringuga liinil kohas, kus tõusul paikneva läbisõidufoori ette seismajäänud rong ei ole suuteline ilma abivedurita sõitu jätkama, kinnitatakse läbisõidufoori masti külge rombikujuline kilp, millel on läbipaistvatest helkuritest moodustuv T-kujuline märk (joonis 33). Seda märki nimetatakse tinglubavaks signaaliks, mis lubab kaubarongil erandkorras sõita punase tulega teefoorist mööda kiirusega kuni 20 km/h, valmisolekuga peatumiseks ja ülivalvsusega.

Joonis 33

Katte- ja tõkkefoor

25. Kattefooriga edastatakse järgmisi signaale:
1) üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega;
2) üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu.

Raudteeülesõidukoha kattefoori keelavast signaalist võib mööda sõita erandjuhul raudteehoidja kehtestatud korras.

26. Tõkkefooriga edastatakse:
üks punane tuli keelab signaalist möödasõidu (joonis 34).

Tõkkefoori ees paikneva hoiatusfooriga edastatakse:
üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, tõkkefoor on suletud (joonis 35).

Joonis 34	Joonis 35	Joonis 36

Normaalselt tõkkefoori ja selle hoiatusfoori signaaltuled ei põle (joonis 36).

Hoiatusfoor ja kordusfoor

27. Automaatblokeeringuta liinil edastatakse sissesõidu- ja kattefoori juurde kuuluva hoiatusfooriga järgmisi signaale:
1) üks roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, põhifoor on avatud (joonis 37);
2) üks kollane tuli lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, põhifoor on suletud (joonis 38);
3) üks kollane vilkuv tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, sissesõidufoor on avatud ja lubab sõita vähendatud kiirusega, rong võetakse jaama kõrvalteele.

Joonis 37	Joonis 38

28. Kordusfoor signaliseerib ühe rohelise tulega siis, kui selle ees paiknev väljasõidu- või matkafoor on avatud (joonis 39).

Joonis 39

Normaalselt kordusfooris signaaltuli ei põle ja sel juhul fooril signaaltähendust ei ole.

Vedurifoor

29. Automaatblokeeringuga ja veduriautomaatsignalisatsiooniga liinil edastatakse vedurifooriga järgmisi signaale:
1) roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on rohelise tulega teefoor (joonis 40);
2) kollane tuli lubab sõita, ees on ühe või kahe kollase tulega teefoor (joonis 41);
3) kollane tuli koos punasega lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, ees on punase tulega teefoor (joonis 42);
4) punane tuli süttib vedurifooris punase tulega teefoorist möödasõidul (joonis 43);
5) valge tuli vedurifooris (joonis 44) näitab vedurijuhile, et veduriautomaatsignalisatsiooni seadmed on sisse lülitatud, kuid signaale teefoori signaalnäitudest mingil põhjusel vedurifoori ei kanta, vedurijuhil tuleb juhinduda ainult teefoori näitudest.

Joonis 40
Joonis 41	Joonis 42
Joonis 43	Joonis 44

Lisaks punktis 29 nimetatule signaliseerib vedurifoor:
1) rohelise tulega rongi lähenemisest ühe kollase vilkuva tulega või ühe rohelise vilkuva tulega või ühe kollase ja ühe rohelise tulega teefoorile;
2) kollase tulega rongi lähenemisest kahe kollase tulega (või nendest ülemine vilkuv) teefoorile ning kõikide muude signaalnäitude korral teefooris, mis signaliseerivad rongi sõitmisest kõrvalteele.

30. Liinil, kus veduriautomaatsignalisatsiooni kasutatakse iseseisva rongiliikluse side- ja signalisatsioonivahendina, edastatakse vedurifooriga järgmisi signaale:
1) roheline tuli lubab sõita kehtestatud piirkiirusega, ees on vabad kaks või rohkem blokkpiirkonda;
2) kollane tuli lubab sõita vähendatud kiirusega, ees on vaba üks blokkpiirkond;
3) kollane tuli koos punasega lubab sõita valmisolekuga peatumiseks, järgmine blokkpiirkond on hõivatud.

Rongi sissesõitmisel hõivatud blokkpiirkonda hakkab vedurifooris põlema punane tuli.

Valge tuli näitab, et veduriautomaatsignalisatsiooni seadmed on sisse lülitatud, kuid teefooride signaale vedurile mingil põhjusel ei kanta.

Teefoorile lähenemisel edastavad vedurifoorid käesoleva juhendi punktis 29 nimetatud signaale.

Inaktiivse foori tähistamine

31. Inaktiivse foori tuled ei tohi põleda ja neid tähistatakse kahe ristamisi kinnitatud liistuga vastavalt joonisel 45 näidatule.

Joonis 45

Inaktiivse foori tulede sisselülitamise korra kehtestab raudteehoidja.

IV peatükk

PIIRAMISSIGNAALID

32. Piiramissignaalideks nimetatakse ajutisi teisaldatavaid, mõlemalt poolt punast või ühelt poolt punast ja teiselt poolt valget ristkülikukujulist kilpi, kollast (teine pool roheline) ruudukujulist kilpi ning teiba külge kinnitatud punast signaallippu või öösel signaallaterna punast tuld.

33. Piiramissignaalidega edastatakse järgmisi signaale:
1) päeval punane ristkülikukujuline kilp (või punane signaallipp teiba otsas) ja öösel punase tulega signaallatern teiba otsas keelavad sõita (joonis 46);
2) päeval ja öösel ruudukujuline kollane kilp (joonis 47), mis signaliseerib sõltuvalt ohtliku koha asukohast järgmiselt:
* jaamavahel lubab sõita kiirust vähendades, ees on ohtlik koht, kus tuleb peatuda või mis lubatakse läbida vähendatud kiirusega;
* jaama peateel lubab sõita kiirust vähendades, ees on ohtlik koht, mis lubatakse läbida vähendatud kiirusega;
* jaama muudel teedel lubab sõita kirjalikus hoiatuses märgitud kiirusega, hoiatuse puudumisel kuni 25 km/h.

Joonis 46	Joonis 47	Joonis 48

Jaamavahe (või jaama) peatee äärde pandud kollase ruudukujulise kilbi roheline külg (joonis 48) signaliseerib nii päeval kui öösel vedurijuhile, et pärast ohtliku koha läbisõitmist kogu rongiga võib sõita kehtestatud piirkiirusega.

Takistuskoha ja töökoha piiramine jaamavahel

34. Igasugune koht jaamavahel, mis takistab ja/või ohustab rongide liiklust, tuleb piirata ajutiste signaalidega olenemata sellest, kas on oodata rongi saabumist takistuskohale või mitte, vastavalt joonisele 49.

Joonis 49

Töökoht jaamavahel, kus rong tuleb peatada, piiratakse kui takistuskoht jaamavahel.

Takistuskoha või töökoha piiramise täpne kord ja piiramisel rakendatavad tüüpskeemid, olenevalt töökoha asukohast jaamavahel, avaldatakse raudteehoidja kinnitatud raudteehoiutööde juhendis.

Ajutine kiiruse vähendamise signaal ja petardid (sõltumata piiratavast kohast) peavad olema signalisti järelevalve all, ajutine punane signaal aga tööjuhi järelevalve all.

Rongi lähenemisel ajutisele kollasele signaalile peab vedurijuht andma veduri ühe pika vile ja lähenemisel punast käsisignaali andvale signalistile kolm lühikest vilet ning peatama rongi enne punast käsisignaali.

Signalist peab piiramiskohustuste täitmisel kandma raudteehoidja kehtestatud kollast signalisti ametimütsi.

35. Ootamatu takistuse ilmnemisel peab selle avastaja rakendama otsekohe meetmeid takistuskoha piiramiseks. Sel juhul pannakse takistuskohale (tee teljele) ajutine peatussignaal (päeval punane kilp või signaallipp, öösel punase tulega signaallatern) ja sellest 1200 m kaugusele, rööbasteele, pannakse kolm petardi (joonis 50).

Joonis 50

Mitmerajalises piirkonnas pannakse esimene punane signaal sellele rööbasteele, kust on oodata takistuskohale esimest rongi. Kui üherajalises piirkonnas ei ole teada, mis suunast esimene rong takistuskohale saabub, pannakse punane ajutine signaal esmalt takistuskoha suhtes kallakupoolsele rööbasteele, tasandikul aga kõveriku- või süvendipoolsele rööbasteele. Täpne tegevuskord ootamatult avastatud takistuskoha piiramisel sätestatakse raudteehoiutööde juhendis.

36. Töökoht, mille rong võib läbida ainult saaturi saatel kiirusega kuni 15 km/h, piiratakse kui liiklust takistav koht jaamavahel, jättes rööbasteele panemata ainult petardid. Sel juhul antakse liinil töötavatele vedurijuhtidele kirjalik hoiatus.

Kui liinil töötavale vedurijuhile mingil põhjusel eelmises lõigus nimetatud hoiatust antud ei ole ja rong peab läbima ohtliku koha saaturi saatel, on takistuskoha piiramine petardidega kohustuslik.

Kui rongide liiklus saaturiga kehtestatakse pikemaks perioodiks, on lubatud ajutiste punaste signaalide asemel kasutada punase tulega põlevaid kattefoore (paragrahv 35). Ohtliku koha kattefooriga piiramise nõuded kehtestab raudteehoidja, informeerides liiklustingimuste muutustest kõiki asjaosalisi ettenähtud korras. Sel juhul liinil töötavatele vedurijuhtidele kirjalikke hoiatusi ei anta.

37. Kõikidel piiramise juhtudel, kui kasutatakse petarde, pannakse rööbasteele alati kolm petardi, nendest kaks paremale ja üks vasakule rööpaniidile, võttes aluseks rongi liikumise suuna. Petardid pannakse üksteisest 20 m kaugusele joonisel 50 näidatud skeemi järgi.

38. Ajutised kiiruse vähendamise signaalid ja signaalmärgid ohtliku koha algus (joonis 51) ja ohtliku koha lõpp (joonis 52) pannakse rööbasteele raudteehoiutööde juhendis näidatud skeemide järgi.

Joonis 51	Joonis 52

Rongi lähenemisel ajutisele kollasele signaalile peab vedurijuht andma veduri ühe pika vile ja sõitma signaalmärkidega ohtliku koha algus ja ohtliku koha lõpp piiratud teelõigu läbi kirjalikus hoiatuses märgitud kiirusega. Hoiatuse puudumisel ei tohi kiirus olla suurem kui 25 km/h. Üldjuhul kinnitatakse signaalmärk ohtliku koha lõpp signaalmärgi ohtliku koha algus tagumisele küljele.

39. Töökoht, mida ei piirata kiiruse vähendamise või peatussignaalidega, kuid tööliste hoiatamine rongi lähenemisest on siiski hädavajalik, piiratakse joonisel 53 näidatud ajutiste signaalmärkidega, millest möödasõitmisel peab vedurijuht andma vilet. Need signaalid pannakse selle tee äärde, kus tehakse töid, ja iga külgneva naaberpeatee äärde vastavalt joonisel 53 näidatule.

Joonis 53

Vile andmise signaalmärgid pannakse raudteehoiutööde juhendis sätestatud skeemide järgi.

Jaamavahel, kus rongid liiguvad kiirusega üle 120 km/h, pannakse vile andmise signaalmärk töökoha piirist 800–1500 m kaugusele.

Takistuskoha ja töökoha piiramine jaamas

40. Iga raudteeveeremi liikumist ohustav takistus jaamateel või pöörmel tuleb piirata ajutiste peatussignaalidega, olenemata sellest, kas on oodata rongi või muu veeremiüksuse saabumist takistuskohale või ei.

Jaamateel töö- või takistuskoha piiramisel peatussignaalidega seatakse takistuskohale viivad pöörmed nn kaitseasendisse ja lukustatakse. Sel viisil isoleeritakse töö- või takistuskoht nii, et muudelt teedelt veerem sinna iseenesest või juhuse tõttu ei satu. Kaitseasendisse seatud pöörmed lukustatakse tabalukkudega või nende kaitseasendis sulgrööpad naelutatakse kinni rööpanaeltega. Peale selle peab jaamakorraldaja rakendama liiklusohutuse tagamiseks ettenähtud täiendavaid ennetusmeetmeid pöörmete ja signaalide juhtimispuldil nii, nagu seda näeb ette jaama tehnokorraldusaktis sätestatud tegevuskord. Töö- või takistuskohal pannakse tee teljele ajutine punane signaal (joonis 54).

Joonis 54

Kui töö- või takistuskohta pöörmete seadmisega muude teede suunas isoleerida pole võimalik, piiratakse see mõlemalt poolt ajutiste punaste signaalidega, mis pannakse töö- või takistuskoha piirist 50 m kaugusele joonisel 55 näidatud skeemi järgi.

Joonis 55

Kui pöörme sulgrööpad on töö- või takistuskohale lähemal kui 50 m, pannakse ajutine punane signaal pöörme sulgede vahele (joonis 56).

Joonis 56

Sõltuvalt töö- või takistuskoha paiknemisest jaamas (pöörmel või rööbasteel) sätestatakse töö- või takistuskoha piiramise täpne tegevuskord jaama teel raudteehoiutööde juhendis.

Ohtliku koha avastamisel pöörmel on selle avastaja kohustatud rakendama otsekohe meetmeid selle piiramiseks. Neil juhtudel piiratakse liiklusele ohtlik koht ajutise punase signaaliga ja juhtunust informeeritakse jaamakorraldajat või rongidispetðerit (dispetðeritsentralisatsiooniga liinidel), kes vastavalt oma tegevusjuhendile peavad rakendama raudteeliikluse ohutuse tagamiseks ettenähtud meetmeid.

41. Jaama peateel paiknev vähendatud kiirusega läbisõidetav koht piiratakse ajutiste kollaste kiiruse vähendamise signaalidega ja signaalmärkidega ohtliku koha algus ja ohtliku koha lõpp, rakendades joonistel 57 ja 58 näidatud tüüpskeeme.

Joonis 57

Joonis 58

Kui kiiruse vähendamist nõudev koht asub muul jaamateel, piiratakse see ajutiste kollaste kiiruse vähendamise signaalidega, rakendades joonisel 59 näidatud signaalide panemise tüüpskeemi.

Joonis 59

Raudteeveeremi piiramine jaamateel

42. Jaamateel remonditav või tehnohooldeks väljapandud raudteeveerem (edaspidi veerem) ja rongist eraldi seisvad ohtlike veostega vagunid piiratakse 50 m kauguselt tee teljele pandavate ajutiste punaste signaalidega (läbisõidetavatel teedel mõlemalt poolt, tupikteedel ainult pöörme poolt).

Kui veerem seisab pöörme piirdetulbale lähemal kui 50 m, pannakse ajutine punane signaal tee teljele vastakuti pöörme piirdetulbaga.

Veeremi piiramiseks, järelevaatuseks või muuks tehnohooldeks võib kasutada tõkkefoori.

Veeremi piiramise täpse korra jaamateedel kehtestab raudteehoidja.

Rongi piiramine jaamavahel

43. Reisirongi sundpeatumisel jaamavahel piirab rongi vedurijuhi korraldusel sabavaguni saatja või konduktor järgmistel juhtudel:
1) päästerongi või abiveduri nõudmisel siis, kui on teada, et abi saabub rongi saba poolt;
2) kui reisirong saadeti kõikide side- ja signalisatsioonivahendite tegevuse katkemisel kaherajalisele jaamavahele mööda pärisuunalist rada või üherajalisele jaamavahele kirjaliku teatisega teise samasuunalise rongi kannulesaatmise kohta.

Saanud vedurijuhilt korralduse, peab reisirongi sabavaguni saatja või konduktor keerama sabavaguni käsipiduri tööasendisse, minema 800 m kaugusele ja panema rööbasteele petardid, eemalduma petardidest 20 m kaugusele ja näitama petardide suunas punast käsisignaali (joonis 60).

Joonis 60

Muud rongid piiratakse sundpeatumisel jaamavahel ainult juhul, kui rong saadeti jaamavahele kõikide side- ja signalisatsioonivahendite tegevuse katkemisel või mitmerajalisele jaamavahele mööda pärisuunalist rada või üherajalisele jaamavahele kirjaliku teatisega teise samasuunalise rongi kannulesaatmise kohta. Sel juhul piirab rongi vedurijuhiabi, kes rongi peatumisel suundub vedurijuhi korraldusel rongi sappa, kontrollib sabasignaali nähtavust ja vajadusel rakendab meetmeid kannultuleva rongi peatamiseks.

Kui on teada, et jaamavahel seisvale rongile saabub abi rongi pea poolt, tuleb vedurijuhil päästerongi või abiveduri lähenemisel anda üldhäiresignaal ja hoida proþektor pidevalt sisselülitatuna.

44. Reisirongi piiramist toimetav sabavaguni saatja või konduktor võib pöörduda tagasi rongi juurde pärast päästerongi või abiveduri saabumist ja peatumist või piiramistoimingute üleandmist teisele, selleks volitatud isikule.

Kõikide side- ja signalisatsioonivahendite tegevuse katkemisel võib jaamavahel seisva rongi sabaosa piiramist toimetav vedurijuhiabi pöörduda tagasi veduri juurde siis, kui kannultulev rong on peatatud või kui ta on vedurijuhilt saanud käesolevas juhendis kehtestatud helisignaali rongi piiramise lõpetamise ja veduri juurde tagasikutsumise kohta.

45. Reisirongi sundpeatamisel automaatblokeeringuga jaamavahel peab reisirongi sabavaguni saatja kontrollima sabasignaalide nähtavust, jälgima tähelepanelikult jaamavahet ja vajadusel rakendama meetmeid kannultuleva rongi peatamiseks.

46. Rongi sundpeatamisel kahe- või mitmerajalisel jaamavahel veduri või muu veeremi rööbasteelt mahamineku, kokkupõrke, veose teele varisemise tõttu või muul põhjusel, kui naaberrajal asuv takistuskoht on vaja piirata, peab jaamavahel seisva rongi vedurijuht andma perioodiliselt üldhäiresignaali.

Üldjuhul piirab takistuskoha naaberrajal reisirongi pea poolt vedurijuhiabi ja saba poolt sabavaguni saatja, pannes petardid rööbasteele vedurist või sabavagunist 1000 m kaugusele joonisel 61 näidatud skeemi järgi.

Joonis 61

Muudel juhtudel piirab takistuskoha naaberrajal vedurijuhiabi, asetades petardid takistuskohast 1000 m kaugusele naaberraja rööbasteele vastavalt joonisel 62 näidatud skeemile. Kui rongi pea asub takistuskohast kaugemal kui 1000 m, pannakse petardid naaberrajale kohakuti jaamavahel seisva rongi veduriga. Kui jaamavahel seisva rongi vedurijuhile teatatakse, et rong naaberrajal sõidab vastusuunalist rada, peab ta raadioside abil kutsuma kohale vedurijuhiabi petardide panemiseks vasturaja suunas takistuskohast 1000 m kaugusele.

Joonis 62

Liinil, kus reisirongi piirkiirus on üle 120 km/h, kehtestab rööbasteele pandavate petardide kaugused raudteehoidja.

Vedurijuhiabil ja vagunisaatjal või konduktoril tuleb pärast petardide rööbasteele panemist minna petardist rongi suunas 20 m kaugusele ja näidata lähenevale rongile punast käsisignaali.

47. Jaamavahel seisva rongi piiramiseks, samuti kahe- ja mitmerajalisel jaamavahel naaberrajal asuva takistuskoha piiramiseks on vedurijuhil õigus kaasata ja piiramisel rakendada reisivagunite saatjaid ja konduktoreid ning teisi rongi teenindavaid isikuid.

V peatükk

KÄSISIGNAALID

48. Käsisignaalidega (käes hoitavad kehtestatud kuju ja värvi signaallipud ja -kettad või signaallaternad) edastatakse järgmisi signaale:
1) punane signaallipp päeval või punane käsisignaallaterna (edaspidi signaallatern) tuli öösel (joonis 63) on peatussignaal ja keelab sõita.
Signaalvahendite puudumisel võib peatussignaali edastada, liigutades käega ringikujuliselt kollast signaallippu, ainult kätt või käes mõnda eset päeval või mis tahes värvi tulega öösel (joonis 64);
2) kollane signaallipp päeval (joonis 65) või kollane signaallaterna tuli öösel lubab sõita vedurijuhile antud hoiatuses märgitud või raudteehoidja käskkirjaga kehtestatud kiirusega, nende juhiste puudumisel aga kiirusega mitte üle 25 km/h. Signaallaterna kollast tuld võib kasutada ainult raudteejaamas.

Joonis 63

Joonis 64

Joonis 65

Kollase tulega signaallaterna puudumisel võib kiiruse vähendamise signaali edastada öösel signaallaterna valge tulega, liigutades seda üles-alla (joonis 66).

Joonis 66

Jaamavahel antakse öisel ajal kiiruse vähendamise signaal ainult signaallaterna valget tuld üles-alla liigutades (joonis 66).

49. Üldjuhul tehakse automaatpidurite piduriproov raadioside vahendusel vedurijuhile antud suusõnalise korralduse alusel. Piduriproovi tegemisel antakse järgmisi käsi- ja helisignaale:
1) teha piduriproov – päeval vertikaalselt ülestõstetud käsi ja öösel ülestõstetud signaallaterna valge tuli (joonis 67). Vedurijuht vastab vedurivile ühe lühikese heliga ja alustab piduriproovi;
2) pidurid lahti lasta – päeval liigutused käega horisontaalselt enda ees ja öösel samased liigutused signaallaterna valge tulega (joonis 68). Vedurijuht vastab vedurivile kahe lühikese heliga, laseb pidurid lahti ja lõpetab piduriproovi.

Joonis 67

Joonis 68

50. Kui jaamakorraldaja saadab rongi, näitab ta vedurijuhile nii rongi jaamast ärasaatmisel kui ka peatuseta läbisõidul päeval vertikaalselt ülestõstetud musta äärisega valget signaalketast (valge signaalketta tagumine külg on punane), signaalketta puudumisel rulli keeratud kollast signaallippu ja öösel signaallaterna rohelist tuld (joonis 69), mis signaliseerib, et rong võib väljuda jaamast või läbisõidul liikuda peatumata kehtestatud piirkiirusega. Seda signaali näitab jaamakorraldaja seni, kuni rongi vedur temast möödub ja vedurijuht vastab vedurivile ühe pika heliga.

Joonis 69

Sõiduplaani järgi jaamast läbisõitva rongi peatamiseks näitab jaamakorraldaja vedurijuhile päeval punast signaalketast (või punast signaallippu) ja öösel signaallaterna punast tuld (joonis 70).

Joonis 70

Jaamakorraldaja, kohates või saates rongi, peab kandma raudteehoidja kehtestatud punast ametimütsi.

51. Signalistid ja pöörmeseadjad kohtavad jaama saabuvat rongi järgmiste signaalidega:
1) rongi peatuseta läbisõidul mööda peateed päeval rulli keeratud kollase signaallipuga ja öösel signaallaterna valge tulega (joonis 71);
2) rongi vastuvõtmisel kõrvalteele või jaamas peatusega päeval kollase signaallipuga ja öösel signaallaterna kollase tulega (joonis 72).

Joonis 71

Joonis 72

52. Signalistid ja pöörmeseadjad kohtavad jaamast väljuvat rongi päeval rulli keeratud kollase signaallipuga ja öösel signaallaterna valge tulega (joonis 71).

53. Rongilt (vagunisaatjatelt, saaturitelt jt) antakse vedurijuhile peatussignaal päeval punase signaallipuga, öösel signaallaterna punase tulega.

54. Reisirongi väljumisel jaamast (või muust peatuskohast) näitavad reisivagunite saatjad reisiplatvormi poolt vedurijuhi suunas (kuni platvormist möödasõitmiseni) päeval rulli keeratud kollast signaallippu ja öösel signaallaterna valget tuld, mis signaliseerib ohutut rongi liikumist.

55. Raudtee rajatiste või ehitiste järelevalve töötajad (jaamavahel) ning raudteeülesõidukoha korraldajad kohtavad tee vabaolekul ronge, näidates päeval rulli keeratud kollast signaallippu ja öösel signaallaterna valget tuld (joonis 73).

Joonis 73

VI peatükk

SIGNAALNÄIDIKUD JA SIGNAALMÄRGID

56. Matkanäidikuga (joonised 74 ja 75) antakse rongile või muule liikuvale veeremiüksusele lisateavet liiklustingimuste kohta. Liikumissuuna (joonis 74) ja vastuvõtutee (joonis 75) näitamiseks kasutatakse valgete tuledega (numbrite, tähtede või signaalriba asendiga) signaliseerivaid matkanäidikuid, mis üldjuhul kinnitatakse teefoori masti külge või siis matkanäidikule püstitatakse oma mast.

Joonis 74	Joonis 75

Tee numbri näitamiseks, milliselt lubatakse liikuda grupiväljasõidufoori või matkafoori lubava signaali järgi, kasutatakse roheliste tuledega matkanäidikut (joonis 75).

Matkanäidikut võib kasutada tee numbri näitamiseks ka manöövritööl väljasõidu- või matkafooris koos manöövreid teostada lubava valge tulega. Nende kasutamise kehtestab raudteehoidja.

Pöörmenäidikud

57. Valgustiga üksikpöörmenäidik signaliseerib identselt vastupidistes suundades alljärgnevalt:
1) pöörang seatud sirgteele – päeval pöörmenäidiku ristkülikukujuline külg valge klaasiga, öösel põleb pöörmenäidikus valge tuli (joonis 76);
2) pöörang seatud kõrvalteele – päeval pöörmenäidiku ruudukujuline külg kollase ringikujulise klaasiga, öösel põleb pöörmenäidikus kollane tuli (joonis 77).

Joonis 76

Joonis 77

58. Ristpöörmetel kasutatakse kahte tavalist pöörmenäidikut, mis paiknevad järjestikku ja signaliseerivad alljärgnevalt:
1) pöörang seatud sirgteele – päeval pöörmenäidikutes ristkülikukujulised küljed valge klaasiga, öösel põlevad pöörmenäidikutes valged tuled (joonis 78);
2) pöörang seatud sõitmiseks üle sirgtee kõrvalteele – päeval pöörmenäidikutes ruudukujulised küljed kollase ringikujulise klaasiga, öösel põlevad pöörmenäidikutes kollased tuled (joonis 79);
3) pöörang seatud sõitmiseks sirgteelt kõrvalteele – päeval on liikumissuunas vaadatuna näha lähemal asuvas pöörmenäidikus ruudukujuline külg ringikujulise kollase klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus kollane tuli ning kaugemal asuvas pöörmenäidikus on näha päeval ristkülikukujuline külg valge klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus valge tuli (joonis 80);
4) pöörang seatud sõitmiseks kõrvalteelt sirgteele – päeval on liikumissuunas vaadatuna näha lähemal asuvas pöörmenäidikus ristkülikukujuline külg valge klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus valge tuli ning kaugemal asuvas pöörmenäidikus on päeval näha näidiku ruudukujuline külg kollase ringikujulise klaasiga ja öösel põleb pöörmenäidikus kollane tuli (joonis 81).

Joonis 78

Joonis 79

Joonis 80

Joonis 81

59. Tavaline pöörmenäidik (valgustita) signaliseerib järgmiselt:
1) pöörang on seatud sirgteele – näha noolekujulise näidiku teravik, mis suunab sirgteele (joonis 82);
2) pöörang on seatud kõrvalteele – näha noolekujulise näidiku teravik, mis suunab kõrvalteele (joonis 83).

Joonis 82

Joonis 83

Teetõkkenäidikud

60. Valgustiga teetõkkenäidikud signaliseerivad järgmiselt:
1) teele sõitmine tõkestatud (blokeeritud) – päeval on näha ruudukujulise signaalnäidiku must horisontaaltriip ringikujulise valge klaasi taustal ja öösel must horisontaaltriip signaalnäidiku valge tule taustal (joonis 84);
2) teele sõitmine lubatud (deblokeeritud) – päeval ruudukujulise signaalnäidiku must vertikaaltriip ringikujulise valge klaasi taustal ja öösel must vertikaaltriip valge tule taustal (joonis 85).

Joonis 84

Joonis 85

Tupiktee prisma asukohta tähistav teetõkkenäidik kinnitatakse tupiku prisma tugede prussi parempoolse otsa külge ja see signaliseerib ainult rööbastee suunas (joonis 86).

Joonis 86

Teetõkkenäidikud võivad olla nii valgustiga kui ka tavalised (valgustita). Nende panemise kohad määrab raudteehoidja.

Veevõtukoha näidik

61. Veevõtukoha pöördtoru peab olema värvitud signaalpunaseks ja omama valgustatavat signaalnäidikut. Rööbasteega risti olev signaalpunane pöördtoru päeval või mõlemas suunas signaliseeriv punase tulega signaalnäidik öösel (joonis 87) keelab möödasõidu veevõtukohast. Pöördtoru normaalasendi puhul signaliseerib näidik tee mõlemas suunas öösel valge tulega. Kui pöördtoru on normaalasendis ehk rööbiti rööbasteega, põleb öösel veevõtukoha näidikus valge tuli.

Joonis 87

Märkus. Punktides 57, 58, 59, 60 ja 61 käsitletud signaale kasutatakse raudteehoidja sätestatud korras.

Puksi kuumenemise signaalnäidik

62. Puksi kuumenemise automaatseadmete kontrollposti juurde pannakse kontaktvõrgu või eraldi mastile joonisel 88 näidatud puksi kuumenemise signaalnäidik.

Joonis 88

Puksi kuumenemise signaalnäidikus tavaliselt tuli ei põle ja näidikul signaaltähendust ei ole. Kuumenenud puksi (või rattapaari vea) avastamisel hakkab signaalnäidikus põlema valge tuli, mis nõuab vedurijuhilt kohest kiiruse vähendamist, jaama sissesõidu pöörmetel kuni 20 km/h, ja peatumist vastuvõtuteel, olenemata väljasõidusignaali näidust.

Vooluvõtturi allalaskmise signaalnäidik

63. Kontaktvõrgu sektsioonidevahelise lühise vältimiseks asetatakse õhkvahemiku ees olevale kontaktvõrgu mastile signaalnäidik vooluvõtturi allalaskmine (joonised 89 ja 92).

Joonis 89

Valgustamata signaalnäidikul signaaltähendust ei ole, kuid sisselülitatult signaliseerib vilkuva valge tulega, mis nõuab vooluvõtturite viivitamatut allalaskmist.

Alalised signaalmärgid

64. Vooluvõtturi allalaskmise signaalnäidiku ette pannakse joonisel 92 näidatud skeemi järgi alaline helkuritega signaalmärk tähelepanu, õhkvahemik (joonis 90) ning õhkvahemiku järel rongi liikumissuunas alaline signaalmärk vooluvõttur üles tõsta (joonis 91).

Joonis 90

Joonis 91

Joonis 92

65. Kontaktvõrgu õhkvahemikku piiravatele mastidele või neil asuvatele kilpidele kantakse joonistel 93 ja 94 näidatud must-valge muster. Elektrirongi ei tohi peatada joonistel 93 ja 94 näidatud tähistusega mastide vahel.

Joonis 93

Joonis 94

66. Piirdetulbad pannakse teedevahe keskele ja kohta, kus ühinevate teede telgede vahekaugus tagab ühinevatel teedel ohutu sõidu. Teedele seismapandud veerem ei tohi ulatuda piirdetulbast kaugemale (teede ühinemiskoha või liitumiskoha poole).

Joonis 95	Joonis 96

Jaama pea- ja vastuvõtu-ärasaateteede ühinemiskohta tähistav piirdetulp värvitakse spiraalikujuliselt musta-valgetriibuliseks ning selle külge kinnitatakse helkurid (joonis 95). Muude teede ühinemiskoha piirdetulp värvitakse must-valgeks vastavalt joonisel 96 näidatule.

67. Signaalmärgiga jaama piir (joonis 97) tähistatakse jaama piiri koht kahe- või mitmerajalisel liinil. Pealkiri peab olema signaalmärgi mõlemal küljel.

Joonis 97

68. Alaliste signaalmärkidega ohtliku koha algus (joonis 98) ja ohtliku koha lõpp (joonis 99) piiratakse rööbasteelõik, mis tuleb sõita läbi lubatud piirkiirusest väiksema kiirusega. Üldjuhul kinnitatakse alaline signaalmärk ohtliku koha lõpp signaalmärgi ohtliku koha algus tagumisele küljele.

Joonis 98	Joonis 99

69. Hoiatavad signaalmärgid:
1) vile andmise koht (joonis 100) pannakse enne tunnelit, silda, ülesõidukohta või muud rajatist ja kohta, millele lähenemisel tuleb vedurijuhil anda tähelepanusignaal (vedurivile pikk heli);
2) veduri peatuskoht (joonis 101) või esimese vaguni peatuskoht (joonis 102).

Joonis 100	Joonis 101

Joonis 102

Need signaalmärgid pannakse raudtee-ettevõtja komisjoni otsusega määratud kohtadesse.

70. Elektrifitseeritud liinil kasutatavad signaalmärgid:
1) kontaktvõrgu lõppemisel riputatakse kontaktjuhtme ja rööbastee telje kohale alaline signaalmärk kontaktvõrgu lõpp (joonis 103);
2) ajutised signaalmärgid valmistuda vooluvõtturi allalaskmiseks (joonis 104), vooluvõttur alla lasta (joonis 105) ja vooluvõttur üles tõsta (joonis 106). Need signaalmärgid pannakse joonisel 107 näidatud skeemi järgi.
Kui plaaniliste ehitus- ja remonttööde ajal on vaja sõita kontaktvõrguta teel või pöörmetel, pannakse ajutine signaalmärk vooluvõttur alla lasta piiratavast kohast vähemalt 100 m kaugusele;
3) kontaktvõrgu vigastuse avastamisel peab vigastuse või rikke avastaja minema rikkekohast 500 m kaugusele esimese oodatava rongi suunas ja andma lähenevale rongile käsisignaali vooluvõttur alla lasta:
* päeval – liigutades ettesirutatud paremat kätt enda ees horisontaalselt, vasak käsi on üles tõstetud (joonis 108);
* öösel – liigutades signaallaterna valget tuld vaheldumisi horisontaalselt ja vertikaalselt (joonis 109).

Joonis 103

Joonis 104	Joonis 105	Joonis 106

Joonis 107

Joonis 108	Joonis 109

Saades ülaltoodud signaali, peab vedurijuht andma tähelepanusignaali (vedurivile pikk heli) ja vooluvõtturid alla laskma. Vooluvõtturid võib üles tõsta alles pärast veendumist ohu möödumises.

71. Signaalmärk piirkiiruse muutumine (joonis 110) pannakse peateel sõidukiiruse muutumise kohta. Signaalmärgi üksiktahvel näitab kõikide rongide piirkiirust, kaksiktahvli ülemine tahvel reisirongi ja alumine kaubarongi piirkiirust.

Joonis 110

Ajutised signaalmärgid

72. Talveks pannakse ülesõidukohtade ja muude lumekoristustöid takistavate rajatiste ette ajutised signaalmärgid, mis signaliseerivad järgmiselt:
1) lumesaha nuga üles tõsta ja tiivad sulgeda (enne takistuskohta, joonis 111);
2) lumesaha nuga alla lasta ja tiivad avada (pärast takistuskohta, joonis 112).

Joonis 111	Joonis 112

Need signaalmärgid pannakse joonisel 113 näidatud skeemi järgi.

Joonis 113

Joonis 114

Kui kahe lähestikku paikneva takistuse vahekaugus ei võimalda lumesahal ohutult töötada, tähistatakse see koht kahe signaalmärgiga, mis kinnitatakse järjestikku ühe teiba otsa vastavalt joonisel 114 näidatule.

VII peatükk

MANÖÖVRITÖÖ SIGNAALID

73. Manöövrifooriga edastatakse järgmisi signaale:
1) üks valge tuli lubab teha manöövreid (joonis 115);
2) üks sinine tuli keelab teha manöövreid (joonis 116).

Joonis 115	Joonis 116

Loa manöövritööks võib anda ka väljasõidu- või matkafoori valge tulega. Sel juhul punane tuli ja valge tuli üheaegselt ei põle.

Manöövripiirkonnas asuva väljasõidu- ja matkafoori punasest tulest võib läbi sõita, kui grupimanöövrifooris põleb valge tuli.

Üherajalise liini jaamas ning kahesuunalise automaatblokeeringuga kaherajalise liini jaamas võib sissesõidufoori masti külge panna valge manöövrifooritule (signaliseerib suunaga jaama poole), mis lubab manöövrite ajal sõita jaamavahele (ehk jaama piiri taha).

Jaama kindlaksmääratud piirkonnas lubatakse grupimanöövrifooriga edastada manöövritöö signaale ühes ja vajadusel ka kahes liiklussuunas.

Manöövrifooris võib raudteehoidja loal kasutada sinise tule asemel punast tuld, mis keelab teha manöövreid.

Pöörmete ja signaalide elektritsentralisatsiooniga jaama manöövrifooris võib kasutada signaali kaks valget tuld, mis signaliseerib, et selle fooriga piiratud tee on veeremist vaba ja võib sõita kehtestatud piirkiirusega.

74. Mäefooriga (joonis 117) edastatakse järgmisi signaale:
1) üks roheline tuli lubab tõugata vaguneid sorteerimismäest alla kehtestatud suurima piirkiirusega;
2) üks kollane tuli lubab tõugata vaguneid sorteerimismäest alla kehtestatud väikseima kiirusega;
3) üks kollane ja üks roheline tuli lubab tõugata vaguneid sorteerimismäest alla kehtestatud piirkiiruse ja väikseima kiiruse vahelise kiirusega;
4) üks punane tuli keelab sõita;
5) üks punane tuli koos valgetest tulekestest signaalnäidiku näiduga «T» käsib vabastada sorteerimismäe ning viia veerem tagasi sorteerimismäe väljatõmbeteele või rongi vastuvõtuparki.

Joonis 117

Vagunite sorteerimismäest allatõukamise kiirused mäefoori ühe rohelise, ühe kollase ja ühe rohelise ning ühe kollase tule järgi kehtestab raudteehoidja, võttes aluseks sorteerimismäe ehituse eripära.

Kui mäefoori signaalide nähtavus ei ole nõuetekohaselt tagatud, võib panna mäefoori ette kordusfoori või kasutada veduriautomaatsignalisatsiooni seadmeid. Sel juhul signaliseerivad nii kordusfoor kui ka vedurifoor mäefoori näite. Vastuvõtupargi kordusfooris kasutatakse sinist tuld punase tule asemel.

Manöövriveeremi etteandmiseks vastuvõtupargi teedelt mäefoorini ja samuti sorteerimismäealustel teedel võib manöövritööks kasutada manöövrifoore.

75. Manöövritööl on punase tulega väljasõidu- ja matkafoorist läbisõitmine lubatud jaamakorraldaja või tema volitatud manöövrijuhi antud korralduse või käsisignaali järgi.

76. Manöövritööl kasutatakse järgmisi käsi- ja helisignaale:
1) ülestõstetud käe liigutused pea kohal kollase lipuga päeval (joonis 118) ja signaallaterna valge tulega öösel (joonis 119) või üks pikk heli lubab sõita veduril juhtimisega edasi;
2) allasirutatud käe liigutused põlvede juures kollase lipuga päeval (joonis 120), signaallaterna valge tulega öösel (joonis 121) või kaks pikka heli lubab sõita veduril juhtimisega tagasi;
3) käega üles-alla liigutused külje pealt kollase lipuga päeval (joonis 122), signaallaterna valge tulega öösel (joonis 123) või kaks lühikest heli lubab sõita aeglaselt ja ettevaatlikult;
4) ringikujulised liigutused kollase lipuga või punase lipuga päeval (joonis 124), signaallaterna valge või mistahes muu signaaltulega öösel (joonis 125) või kolm lühikest heli keelab liikuda.

Joonis 118	Joonis 119
Joonis 120	Joonis 121
Joonis 122	Joonis 123
Joonis 124	Joonis 125

Manöövritööl antakse helisignaale käsivilega, signaalpasunaga või veduri vilega.

77. Manöövritööl antud käsisignaale peab vedurijuht (või muu veeremijuht) kordama veduri vilega, mis kinnitab signaali vastuvõtmist täitmiseks.

Signalistile või pöörmeseadjale võib anda manöövrimatka seadmise ülesande kehtestatud kokkuleppeliste helisignaalidega, veduri- või manöövrijuhi vilega või muude vahenditega jaama tehnokorraldusaktis määratud korras.

VIII peatükk

RONGIDE, VEDURITE JA MUU VEEREMI TÄHISTAMINE

78. Rongi pea tähistatakse üherajalisel liinil ja kaherajalise liini pärisuunalisel rajal ööpäevaringselt veduri kahe esilaterna ja proþektori valge tulega (joonis 126). Kaherajalise liini vastusuunalisel rajal asendatakse vasaku esilaterna valge tuli punasega (joonis 127).

Joonis 126

Joonis 127

79. Päeval üherajalisel liinil ja kaherajalise liini pärisuunalisel rajal vagunid ees sõitva kaubarongi pead ei tähistata, öösel tähistatakse vaguni puhvriprussi juures signaallaterna valge tulega (joonis 128).

Joonis 128

Kaherajalise liini vastusuunalisel rajal näitab kaubarongi saatev töötaja päeval esimese vaguni vasakul pool punast signaallippu, öösel lisaks puhvriprussi juures asuva signaallaterna valgele tulele signaallaterna punast tuld (joonis 129).

Joonis 129

80. Rongi saba tähistatakse ööpäevaringselt:
1) kaubarongil puhvriprussi juures paremal pool valgust peegeldava punase signaalkettaga (joonis 130);
2) rahvusvahelisel reisirongil vaguni signaallaterna kolme punase tulega (joonis 131);
3) riigisisesel reisirongil ühel tasapinnal vaguni signaallaterna kahe punase tulega (joonis 132);
4) üksikveduril (rongi sabas, tõukevedur ja mittemahatõstetav dresiin) parempoolse signaallaterna punase tulega (joonis 133).

Joonis 130	Joonis 131
Joonis 132	Joonis 133

Kaherajalise liini vastusuunalisel rajal saatejaama naasev tõukevedur tähistatakse käesoleva juhendi punkti 78 kohaselt (joonis 127) ning vagunitega ees liikuv töörong tähistatakse käesoleva juhendi punkti 79 kohaselt (joonis 129).

81. Katkenud kaubarongi osa viimisel jaamavahelt jaama tähistatakse see päeval kollase signaallipuga paremal pool puhvriprussi juures, öösel signaallaterna kollase tulega (joonis 134).

Joonis 134

Viimane jaamavahelt jaama viidav kaubarongi osa tähistatakse punase signaalkettaga.

82. Mitmerajalisel liinil tähistatakse rongid signaalidega nii nagu ühe- ja kaherajalisel liinil, vastavalt kehtestatud liiklemise korrale mitmerajalise liini ühel või teisel rajal.

83. Lumesahk üherajalisel liinil ja kaherajalise liini pärisuunalisel rajal tähistatakse järgmiselt:
1) kui rongi peas on lumesahk, päeval kahe kollase lipuga lumesaha kere küljekonksudel ja öösel kahe kollase tulega külglaternates (joonis 135). Vedurilt on näha kaks valget kontrolltuld;
2) kui rongi peas on vedur, ööpäevaringselt veduri esilaterna kahe kollase tulega (joonis 136).

Joonis 135

Joonis 136

Lumesaha ja saharongi saba tähistatakse nii nagu üksikvedur. Saharongi peas oleval lumesahal ja vedurita liikuval lumesahal peab põlema ööpäevaringselt proþektor.

84. Kaherajalise liini vastusuunalisel rajal tähistatakse lumesahk või saharong pea poolt päeval kahe kollase ja ühe punase signaallipuga vasakul pool kollase lipu all saha küljekonksudel, öösel vastavalt külglaternates kahe kollase ja ühe punase tulega (joonis 137). Sel juhul on vedurilt näha kolm valget kontrolltuld.

Joonis 137

Kui saharongi peas on vedur, tähistatakse see vastavalt joonisel 136 näidatule.

85. Manöövritööl ning veduri rongi juurde ja/või juurest sõitmisel peab ööpäevaringselt põlema veduri põhijuhtimispuldipoolsetes signaallaternates (nii ees kui taga) üks valge tuli.

86. Mahatõstetavad dresiinid, remondipukid elektrifitseeritud liinil, teerullikud ja muu teelt mahatõstetav veerem jaamavahel tähistatakse järgmiselt:
1) üherajalisel liinil ja kaherajalise liini vastusuunalisel rajal päeval mõlemalt poolt punane signaalkilp või punane signaallipp ja öösel nii ette- kui tahapoole punase tulega signaliseeriv signaallatern;
2) kaherajalise liini pärisuunalisel rajal päeval ettepoole valge signaalkilp ja tahapoole punane signaalkilp ja öösel ettepoole valge ja tahapoole punase tulega signaliseeriv signaallatern.

Teelt mahatõstetavad remondipukid ja teerullikud jaamavahel piiratakse nii ette- kui tahapoole ühtmoodi signaliseerivate punaste käsisignaalidega või ajutiste teisaldatavate signaalidega 1000 m kauguselt, mis üheaegselt teel liikuva mahatõstetava remondipuki või teerullikuga tõstetakse kas edasi või tagasi.

Jaamateel töötav mahatõstetav remondipukk ja teerullik tähistatakse päeval nii ette- kui tahapoole ühtmoodi signaliseeriva punase kilbi või punase signaallipuga ja öösel vastavalt punase tulega signaliseeriva signaallaternaga.

Jaamateel või pöörmel töötav teelt mahatõstetav remondipukk ja teerullik piiratakse üldjuhul mõlemalt poolt punaste käsi- või ajutiste piiramissignaalidega vähemalt 50 m kauguselt, mis tõstetakse üheaegselt teel liikuva mahatõstetava remondipuki või teerullikuga kas edasi või tagasi.

Raudteehoiutöödel kasutatava mahatõstetava veeremi piiramise täpne kord sätestatakse raudteehoiutööde juhendis. Kahe- või mitmerajalisel liinil võetakse naaberrajal sõitva rongi möödumise ajaks mahatõstetavat veeremit piirav punane signaal ajutiselt maha, mis pärast rongi möödumist pannakse tagasi.

Kaherajalisel elektrifitseeritud liinil, välja arvatud kahepoolse automaatblokeeringuga liinil ja liinil, kus reisirongid sõidavad kiirusega enam kui 120 km/h, võib mahatõstetavaid remondipukke piirata ainult pärisuunalisel rajal. Teelt mahatõstetavate remondipukkide piiramise täpne kord sätestatakse raudteehoiutööde juhendis.

Veeremi piiramist toimetavad signalistid ning nende teel liikumist korraldavad töötajad varustatakse peale ajutiste piiramissignaalide veel petardide, signaalpasunate ja käsisignaalidega.

IX peatükk

HELISIGNAALID

87. Helisignaale antakse veduri või mootorrongi ja dresiini vilega, signaalpasunaga, käsi(suu)vilega ja muude kehtestatud vahenditega.

Signaali heli	Signaali tähendus	Signaali andja
1	2	3
Kolm lühikest	Keelab sõita ja nõuab liikluse peatamist	Vedurimeeskond, konduktor ja teised raudteeliiklusega seotud töötajad
Üks pikk	Rongi väljumine	Jaamakorraldaja või tema korraldusel pargikorraldaja, pöörmeseadja, signalist, konduktor. Signaali vastuvõtmisest teavitab vedurijuht. Kaksikveol kordab signaali teise veduri vedurijuht Kui rong väljub väljasõidufooriga teelt, siis annab signaali vedurijuht pärast väljasõidufoori avamist, kaksikveol kordab signaali teise veduri vedurijuht
Kaks pikka	Nõue rongi personalile pidurid lahti lasta	Vedurijuht, kaksikveo korral kordab signaali teise veduri vedurijuht
Kolm pikka ja üks lühike	Jaama saabumine ainult osa rongiga	Vedurijuht, pöörmeseadjad ja signalistid
Kolm pikka ja kaks lühikest	Piiramist toimetava vedurijuhiabi või vagunisaatja, töörongi tööjuhi või kokkuleppel mõne teise töötaja veduri juurde kutsumine	Jaamavahel peatunud rongi vedurijuht

Kaksikveol

Üks lühike	Nõue teise veduri vedurijuhile vähendada vedu	Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri vedurijuht
Kaks lühikest	Nõue teise veduri vedurijuhile suurendada vedu	Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri vedurijuht
Kaks pikka ja kaks lühikest	Nõue teise veduri vedurijuhile vooluvõttur alla lasta	Vedurijuht. Signaali kordab teise veduri vedurijuht

Tõukeveduriga veol

Kaks lühikest	Nõue alustada tõukamist	Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri vedurijuht
Üks lühike, üks pikk ja üks lühike	Nõue tõukamine lõpetada, kuid rongist mitte maha jääda	Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri vedurijuht
Neli pikka	Nõue tõukamine lõpetada ja pöörduda tagasi	Vedurijuht. Signaali kordab tõukeveduri vedurijuht

Märkused.
1. Punktis 87 mõistetakse vedurijuhi all rongi peas vedava veduri vedurijuhti.
2. Tõukeveduriga kaksikveol kordab teise veduri vedurijuht kõik tõukevedurilt antavad helisignaalid. Sel juhul kehtestab raudtee-ettevõtja tõukeveduri vedurijuhi poolt signaali vooluvõttur alla lasta andmise korra.
3. Kaksikveol või tõukeveduriga veol võib raadioside olemasolul helisignaale mitte kehtestada. Sel juhul toimuvad vedurijuhtidevahelised kõnelused liiklemistingimuste kohta raadioside vahendusel.

88. Tähelepanusignaal veduri (mootorrongi) või dresiini vile üks pikk heli antakse:
1) rongi lähenemisel jaamale, teepostile, reisirongi peatuskohale, kiiruse vähendamist nõudvale signaalile, vile andmist nõudvale signaalmärgile, süvendile, teekõverikule, tunnelile, ülesõidukohale, mahatõstetavale dresiinile, remondipukile, teerullikule ja muule teelt mahatõstetavale veeremile;
2) rongi lähenemisel töökohale, alates hoiatuses näidatule eelnevast kilomeetrist, olenemata ajutiste piiramissignaalide olemasolust;
3) signalisti poolt antava käsisignaali vooluvõttur alla lasta vastuvõtmisel;
4) rongi lähenemisel teel töötavatele inimestele ja muudel raudteehoidja kehtestatud juhtudel.

Sõitmisel mööda vastusuunalist rada, samuti udu, tuisu ja muudel halva nähtavuse juhtudel korratakse tähelepanusignaali perioodiliselt.

Tähelepanusignaali saamisel peavad signalistid, pöörmeseadjad, manöövrijuhid ja rongikoostajad täiendavalt kontrollima oma tööpiirkonda ja vajadusel rakendama meetmed ohutu liikluse tagamiseks.

89. Valvsussignaal antakse veduri või mootorrongi vile ühe lühikese ja ühe pika helina ja seda korratakse perioodiliselt:
1) rongi lähenemisel tinglubavale signaalile ja edasisel liikumisel selle signaali järgi;
2) rongi möödumisel punase tulega, arusaamatu näiduga või kustunud läbisõidufoorist pärast nende ees seismist ja edasisel liikumisel;
3) rongi vastuvõtmisel jaama kutsesignaaliga ja kõikidel muudel juhtudel keelava signaalnäiduga või rongi vastuvõtmisel kustunud sissesõidufoori põhitulega;
4) vastusuunalisel rajal sõitva rongi vastuvõtmisel jaama. Sel juhul tuleb valvsussignaali anda ka jaama sissesõidul.

90. Rongide kohtumisel kaherajalise liini jaamavahel antakse tähelepanusignaal (vedurivile ühe pika heliga) järgmiselt: esimene kord lähenemisel vastutulevale rongile ja teine kord vastutuleva rongi sabaosast möödasõitmisel.

91. Rongi lähenemise helisignaale antakse:
1) jaamavahel raudteevalvurite, ülesõidukoha korraldajate, kontaktvõrgu- ja teetööjuhtide, mahatõstetavaid remondipukke ja teerullikuid saatvate töötajate poolt ühe pika heliga;
2) jaamades sissesõidukõriku pöörmeseadja või signalisti poolt järgmiselt: paaritusuunalise rongi lähenemisel ühe ja paarissuunalise rongi lähenemisel kahe pika heliga;
3) jaamades sissesõidu- või väljasõidukõriku pöörmeseadja või signalisti poolt rongi väljumisel signaalpasuna ühe pika heliga.

92. Suurte linnade, asustatud punktide ja kuurortide ning haiglate piirides võib helisignaale anda vedurite või mootorrongide vile tasase heliga, välja arvatud tõukeveduriga veol, inimestele või liiklustakistusele pealesõitmise ohu korral ja valvsus- või häiresignaali andmisel.

X peatükk

HÄIRESIGNAALID

93. Häiresignaale antakse vedurite (mootorrongide) ja dresiinide vilega, sireeniga, signaalpasunaga ja löökidega vastu ülesriputatud metallist esemeid.

Märkus. Järgnevates punktides näidatud helisignaalide andmine löökidena toimub:
1) pikad helid – tihedalt üksteisele järgnevate löökidena;
2) lühikesed helid – harvade löökidena vastavalt lühikeste helide arvule.

94. Üldhäiresignaal antakse ühe pika ja kolme lühikese heli gruppidena järgmistel juhtudel:

1) raudteeliiklust ähvardava rikke avastamisel;
2) rongi sundpeatumisel lumme kinnijäämise tõttu, rongiõnnetuse ja teistel juhtudel, kui vajatakse ja kutsutakse abi. Üldhäiresignaali võib anda iga raudteetöötaja.

95. Tulekahjuhäiresignaal antakse ühe pika ja kahe lühikese heli gruppidena.

Tulekahjuhäiresignaali võib anda iga raudteetöötaja.

96. Vedurimeeskonna ja rongi teenindava personali hoiatamiseks rongi lähenemisest eluohtlikult saastatud kohale, mida ilma individuaalseid kaitsevahendeid kasutamata (gaasimask, kaitsekostüüm jt) läbi sõita ei tohi, piiratakse selline eluohtlikult saastatud piirkond spetsiaalse näidikuga saastatud (joonis 138).

Joonis 138

Signaalnäidik saastatud pannakse nii jaamades kui ka jaamavahel saastatud koha piirist mitte kaugemale kui 50 m. Jaamaahel piiratakse saastatud piirkond mõlemalt poolt, liikumissuunas paremalt poolt 1200 m kauguselt teise näidikuga saastatud. Signaalnäidik saastatud pannakse rööbastee servale.

Vedurijuht peab näidikutega saastatud piiratud või jaamakorraldaja teatises näidatud koha (olenemata sellest, kas piirkond on näidikutega piiratud või ei) sõitma läbi kehtestatud suurima piirkiirusega. Öösel on need näidikud valgustatud.

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID