KOHTUMENETLUSÕIGUSTsiviilkohtumenetlus

Teksti suurus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (lühend - TsMSRS)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:03.02.2006
Avaldamismärge:RT I 2005, 39, 308

Välja kuulutanud
Vabariigi President
04.07.2005 otsus nr 881

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus

Vastu võetud 15.06.2005

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku jõustumine

  Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja täitemenetluse seadustik jõustuvad 2006. aasta 1. jaanuaril.

§ 2.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku kohaldamine

  (1) Menetlustähtaeg, mille kulgemine algas enne käesoleva seaduse jõustumist, lõpeb seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku kohaselt.

  (2) Seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtumenetlusse võetud asjades kohtualluvus ja -pädevus tulenevalt käesoleva seaduse jõustumisest ei muutu.

§ 3.  Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

§ 4.  Kohtualluvuse kokkulepe

  Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe kehtib, kui see on sõlmitud seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt.

§ 5.  Osalemine Riigikohtu menetlustoimingutes

  Isik, kes on käesoleva seaduse jõustumisel menetlusosaline Riigikohtu menetluses olevas tsiviilasjas, võib Riigikohtu menetluses osaleda ilma esindajata.

§ 6.  Maksekäsu kiirmenetlus

  (1) Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud maksekäsu elektrooniline kiirmenetlus toimub kuni kohtutes tehniliste tingimuste loomiseni paberkandjal esitatud dokumentide alusel. Elektroonilisele menetlusele ülemineku aja ja kohtud, kus seda rakendatakse, määrab justiitsminister vastavalt tehnilistele võimalustele.

  (2) Kuni 2010. aasta 1. jaanuarini ei toimu maksekäsu kiirmenetlust järgmiste nõuete osas:
  1) lepinguvälised nõuded, välja arvatud alaealise lapse elatisnõudes;
  2) lepingust tulenevad nõuded summaga üle 100 000 krooni;
  3) lepingust tulenevad kõrvalnõuded ulatuses, mis ületavad põhinõuet.

  (3) Kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud.

§ 7.  Kohtuvea parandamise avalduse ja teistmisavalduse läbivaatamine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kohtuvea parandamise avaldus ja teistmisavaldus vaadatakse läbi seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt.

§ 8.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamine vahekohtumenetluses

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud vahekohtu kokkuleppe kehtivust hinnatakse seni kehtinud seaduse kohaselt.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist alanud vahekohtumenetlus viiakse lõpuni seni kehtinud seaduse kohaselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§ 9.  Hagita menetluse asjad

  Enne käesoleva seaduse jõustumist hagita menetluse asjades tehtud otsuse peale esitatud apellatsioon- ja kassatsioonkaebus vaadatakse läbi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse korras. Sel juhul teeb apellatsioonimenetluse eeltoiminguid esimese astme kohus ja kassatsioonimenetluse eeltoiminguid ringkonnakohus.

§ 10.  Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu tegevuse jätkamine

  Käesoleva seaduse jõustumine ei piira Eesti Vabariigi seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta alusel tegutsenud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu tegevuse jätkamist ega tema seni kehtinud menetluskorra kehtivust, kui see ei ole vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikuga.

§ 11.  Täitemenetlus varasemate täitedokumentide alusel

  (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajaks alustatud täitemenetlus viiakse läbi ka nende täitedokumentide alusel, mida täitemenetluse seadustiku alusel täita ei saa. Täitemenetlust saab pärast käesoleva seaduse jõustumist alustada üksnes nende täitedokumentide alusel, mis vastavad täitemenetluse seadustiku nõuetele.

  (2) Tagasivõitmise korras saab kehtetuks tunnistada üksnes tehinguid, mis on tehtud pärast täitemenetluse seadustiku jõustumist.

  (3) Isikul, kelle vara on arestitud või millele on seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt enne 2001. aasta 1. märtsi nõude alusel, milles ei ole täitemenetlust jätkatud pärast 2001. aasta 1. märtsi, on õigus esitada kohtule avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üleskutsemenetluse korras.

2. peatükk MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES 

§ 12.    Abieluvararegistri seaduses (RT I 1995, 87, 1540; 2005, 15, 85) tehakse järgmised muudatused:
  1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna «kandeotsus» sõnaga «kandemäärus» vastavas käändes;
  2) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
  3) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) jõustunud kohtulahendi ärakiri, kui kande tegemist taotletakse kohtulahendi alusel»;
  4) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Pärast kande tegemist edastatakse kandemääruse ärakiri viivitamata mõlemale abikaasale justiitsministri määruses ettenähtud viisil. Avalduse rahuldamata jätmise puhul toimetatakse määrus mõlemale abikaasale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse edastamine või kättetoimetamine märgitakse registripäevikusse.

  (2) Kandemääruse ärakirjas näidatakse registrikaardile kande tegemise kuupäev.

  (3) Kandemääruse või registrikartoteegi ärakiri on kinnistusraamatu kande parandamise aluseks olev dokument.»;
  5) paragrahvi 30 lõike 1 teises lauses asendatakse number «5» numbriga «4»;
  6) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «nimed» sõnadega «ja sünniajad»;
  7) paragrahvi 33 lõikes 2 asendatakse sõna «õiendi» sõnaga «määruse»;
  8) paragrahvi 35 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad «Kandeotsuse tegemiseks pädev isik» sõnadega «Pädev kohtuteenistuja»;
  9) paragrahvid 381, 39 ja 40 tunnistatakse kehtetuks;
  10) paragrahvi 411 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Kandemääruse eelnõusid võivad ette valmistada kinnistussekretärid.»

§ 13.    Advokatuuriseaduses (RT I 2001, 36, 201; 2004, 56, 403) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 47 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Kokkulepe, mis välistab advokaadibüroo pidaja või advokaadi vastutuse tahtluse või raske hooletusega tekitatud kahju eest, on tühine.»;
  2) paragrahv 57 tunnistatakse kehtetuks.

§ 14.    Asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:« (4) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata haldusorgani ettekirjutuste täitmisele, millega kohustatakse isikut maksma raha.»;
  2) paragrahvi 15 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja täitemenetluse seadustiku avaldamismärge.

§ 15.    Asjaõigusseaduses (RT I 1993, 39, 590; 2004, 37, 255) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 632 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna «otsuse» sõnaga «määruse»;
  2) paragrahvi 73 lõige 3 ja paragrahvi 257 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
  3) paragrahvi 124 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «määrab» sõnaga «üleskutsemenetluses» ja teises lauses asendatakse sõna «otsuse» sõnaga «määruse»;
  4) paragrahvi 254 lõike 42 punktis 1 asendatakse sõnad «(RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380) § 6420 1. lõikes» sõnadega «§ 158 lõikes 3»;
  5) paragrahvi 279 lõikes 6 asendatakse sõna «kohtukulud» sõnaga «menetluskulud»;
  6) paragrahvi 352 lõikes 1 asendatakse sõnad «kas sundenampakkumise või sundvalitsemise teel» sõnadega «täitemenetluse seadustikus sätestatud korras»;
  7) paragrahvi 352 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16.    Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (RT I 1993, 72/73, 1021; RT III 2004, 13, 160) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 133 lõike 33 neljandast lausest jäetakse välja sõnad «, intressimäär ja kõrvalnõuete summa»;
  2) paragrahvi 15 lõike 4 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 17.    Autoriõiguse seaduses (RT 1992, 49, 615; RT I 2004, 77, 527) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 87 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (12) Komisjon teeb lepitusmenetluses pooltele ettepaneku lahendada vaidlus ja sõlmida kokkulepe. Pooled võivad ettepaneku saamisest alates kolme kuu jooksul esitada ettepaneku kohta oma seisukoha, mis väljendab nõustumist või mittenõustumist ettepanekus tooduga. Seisukoha esitamata jätmist käsitatakse ettepanekuga nõustumisena. Kui pooled nõustuvad ettepanekuga, kinnitab komisjon kokkuleppe ja teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks. Komisjoni kinnitatud kokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik ja selle võib esitada kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. Kui pooled ei nõustu ettepanekuga, avaldaja loobub avaldusest või teine pool keeldub lepitusmenetluses osalemast, sedastab komisjon, et kokkulepet ei saavutatud, ning teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks.»
  2) paragrahvi 87 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18.    Avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597; 2004, 81, 542) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 6) kohus on tuvastanud, et teabenõudja teovõime on piiratud;»;
  2) paragrahvi 28 lõike 1 punkti 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 29) jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega;».

§ 19.    Ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 2004, 18, 131) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

  « (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu ei välista ega piira ehitusettevõtja vastutust ega nõuete aegumist võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel. Garantiitähtaja jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse puhul eeldatakse, et see oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.»

§ 20.    Elundite ja kudede siirdamise seaduses (RT I 2002, 21, 118; 2005, 24, 179) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad «halduskohtuniku luba» sõnadega «kohtu luba»;
  2) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud kohtu loa andmise otsustab maakohus hagita menetluses doonori seadusliku esindaja ja kude eemaldava eriarstiabi osutaja taotlusel.»

§ 21.    Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduses (RT I 2003, 51, 351; 2004, 46, 330) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse sõnad «maa- või linnakohtule» sõnaga «maakohtule»;
  2) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku avaldamismärge.

§ 22.    Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 «Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta» rakendamise seaduse (RT I 2004, 81, 543) § 4 lõikes 2 asendatakse sõnad «Tallinna Linnakohus» sõnadega «Harju Maakohus».

§ 23.    Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe kolmanda protokolli ratifitseerimise seaduse (RT II 1998, 49, 100) §-s 2 asendatakse sõnad «Tallinna Linnakohus» sõnadega «Harju Maakohus».

§ 24.    Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2004, 24, 163; 2005, 5, 16) § 66 lõikes 6 asendatakse sõnad «pöörduda kohtusse» sõnadega «anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»

§ 25.    Geograafilise tähise kaitse seaduses (RT I 1999, 102, 907; 2004, 20, 141) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 43 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Kohus vaatab registreeringu õigusvastaseks tunnistamise avalduse läbi hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt.»;
  2) paragrahvi 43 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Kohus vaatab registreeringu õigusvastaseks tunnistamise avalduse läbi hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt.»;
  3) paragrahvi 43 lõikes 5 asendatakse sõnad «halduskohtusse kaebuse» sõnadega «maakohtusse hagita menetluses avalduse»;
  4) paragrahvi 43 lõikes 7 ja paragrahvi 44 lõikes 3 asendatakse sõna «kohtuotsuse» sõnaga «kohtulahendi»;
  5) paragrahvi 44 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Kohus vaatab registreeringu õigusvastaseks tunnistamise avalduse läbi hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt.»;
  6) paragrahvi 46 lõikes 11 asendatakse sõnad «maa- või linnakohtu» sõnaga «maakohtu»;
  7) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Patendivolinik võib olla geograafilise tähise alases vaidluses esindajaks maakohtus ja ringkonnakohtus. Riigikohtus võib patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga.»

§ 26.    Halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; 2005, 15, 85) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 121 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 4) rakendada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõusid.»;
  2) paragrahvi 49 punktist 4 jäetakse välja kohtute seaduse avaldamismärge;
  3) paragrahvi 90 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kassatsioonkaebuse või määruskaebuse või teistmis- või kohtuvea parandamise avalduse esitamisel tasutakse kautsjon summas 400 krooni Riigikohtu arvele.»;
  4) sõna «erikaebus» asendatakse seaduse tekstis sõnaga «määruskaebus» vastavas käändes.

§ 27.    Haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354; 2003, 78, 527) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 33 lõikest 1 jäetakse välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku avaldamismärge;
  2) paragrahvi 39 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 28.    Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (RT I 1996, 3, 57; 2003, 23, 142) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) Töövaidluskomisjonides ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 50 000 krooni.»;
  2) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõna «samaaegselt» sõnaga «juba»;
  3) paragrahvi 4 lõikes 4 ja § 9 lõikes 2 asendatakse sõna «tsiviilkohtupidamise» sõnaga «tsiviilkohtumenetluse»;
  4) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
  5) paragrahvi 6 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
  6) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
  7) paragrahvi 8 lõiked 1, 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
  8) paragrahvi 18 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
  9) paragrahvi 24 lõikes 1 ja § 25 lõikes 1 asendatakse sõnad «maa- või linnakohtusse» sõnaga «maakohtusse»;
  10) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 3–8 järgmises sõnastuses:« (3) Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

  (4) Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.

  (5) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.

  (6) Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.

  (7) Kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus.»;
  11) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:«Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.»;
  12) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Töövaidluskomisjon lisab poole taotlusel otsusele jõustumismärke.»;
  13) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast.»;
  14) paragrahvi 32 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
  15) paragrahvi 33 lõike 1 kolmas lause ning lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
  16) paragrahvi 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Kui töövaidluskomisjoni otsuse alusel oli viivitamata täitmise korras tööandjalt välja mõistetud raha töötaja kasuks ja kohus lahendab asja teisiti, otsustab kohus ka väljamõistetud raha tagastamise töötajalt.»

§ 29.    Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (täiendatudprotokollidega nr 2, 3, 5 ja 8) ning selle lisaprotokollide nr 1, 4, 7, 9, 10 ja 11 ratifitseerimise seaduse (RT II 1996, 11/12, 34) § 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 30.    Jahiseaduse (RT I 2002, 41, 252; 2005, 15, 83) § 48 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (7) Tähtajaks maksmata jahipiirkonna kasutusõiguse tasu maksmiseks teeb kasutusõiguse loa andnud keskkonnateenistus maksmiseks kohustatud isikule ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on keskkonnateenistusel õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»

§ 31.    Kalandusturu korraldamise seaduse (RT I 2003, 88, 593; 2004, 37, 254) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 71 lõigetes 2–4 asendatakse sõna «otsus» sõnaga «ettekirjutus» vastavas käändes;
  2) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (5) Kui toetust saanud isik ei tagasta toetusraha käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, on Ametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»;
  3) paragrahvi 71 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad «§ 94 lõikes 1» sõnadega «§ 113 lõikes 1».

§ 32.    Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2005, 20, 126) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 82 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad «üks aasta» sõnadega «kaheksateist kuud»;
  2) paragrahvi 308 täiendatakse pärast sõnu «rahatrahvi, rahalise karistuse» sõnadega «, varalise karistuse»;
  3) paragrahvis 318 asendatakse sõnad «kohtueelsel või kohtumenetlusel» sõnadega «kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või haldusmenetluses» ning paragrahvi tekstist jäetakse välja sõnad «kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus»;
  4) paragrahvi 320 pealkirja täiendatakse sõnadega «ja valevanne»;
  5) paragrahvi 320 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või haldusmenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või tsiviilkohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.»;
  6) seaduse 18. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 3231 järgmises sõnastuses:« § 3231. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine

Kinnises kohtumenetluses teatavaks saanud menetlusandmete avaldamise või kohtumäärusega kohaldatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega.»
  7) seaduse 18. peatükki täiendatakse 4. jaoga järgmises sõnastuses:«4. jagu
Kohtulahendi täitmise vastased süüteod

§ 3311.  Kohtulahendi täitmata jätmine

  Tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse isikut välja andma lapse või asja või tegema asendamatut toimingut või hoiduma toimingu tegemisest, täitmata jätmise eest, kui isikut on selle eest täitemenetluses trahvitud või kui tema suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud aresti, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.»

§ 33.    Kasuliku mudeli seaduses (RT I 1994, 25, 407; 2004, 20, 141) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse sõna «halduskohtusse» sõnaga «maakohtusse»;
  2) paragrahvi 49 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna «halduskohtusse» sõnaga «maakohtusse»;
  3) paragrahvi 52 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad «maa- või linnakohtule» sõnaga «maakohtule» ja kolmandas lauses sõnad «maa- või linnakohtu» sõnaga «maakohtu»;
  4) paragrahvi 52 lõikest 3 jäetakse välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku avaldamismärge;
  5) paragrahvi 52 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
  6) paragrahvi 53 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «tõkestamiseks» sõnadega «hagi tagamise korras muu hulgas» ning lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
  7) paragrahvi 54 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
  8) paragrahvi 54 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kohus saadab Patendiametile kasuliku mudeli alases vaidluses tehtud kohtulahendi ärakirja teadmiseks.»;
  9) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Patendivolinik võib olla kasuliku mudeli alases vaidluses esindajaks maakohtus ning ringkonnakohtus. Riigikohtus võib patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga.»;

§ 34.    Kaubamärgiseaduses (RT I 2002, 49, 308; 2005, 18, 104) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse sõna «kohtule» sõnaga «maakohtule»;
  2) paragrahvi 60 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad «maa- või linnakohtu» sõnaga «maakohtu»;
  3) paragrahvi 60 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «ka siis, kui Patendiamet ei ole osalenud protsessis»;
  4) paragrahvi 715 lõikes 1 asendatakse sõnad «Tallinna Linnakohus» sõnadega «Harju Maakohus».

§ 35.    Kaubandusliku meresõidu seaduse (RT I 2002, 55, 345; 2003, 1, 3) § 78 lõikest 2 jäetakse välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku avaldamismärge.

§ 36.    Kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 2002, 61, 375) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse sõnad «kinnisasja asukohajärgsele täitevbüroole» sõnadega «kohtutäiturile, kelle büroo asub kinnisasja asukohas,» ning sõnad «saadab täitevbüroole» sõnadega «saadab kohtutäiturile»;
  2) paragrahvi 30 lõikes 3 asendatakse sõnad «sundvõõrandatava kinnisasja asukohajärgsele täitevbüroole» sõnaga «kohtutäiturile»;
  3) paragrahvi 31 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna «täitevbüroo» sõnaga «kohtutäituri»;
  4) paragrahvi 33 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna «täitevbüroo» sõnaga «kohtutäituri»;
  5) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse sõnad «sundvõõrandatava kinnisasja asukohajärgse täitevbüroo» sõnaga «kohtutäituri»;
  6) paragrahvi 36 lõikes 2 asendatakse sõnad «täitevbüroo deposiitarvele, teatab täitevbüroo» sõnadega «kohtutäituri deposiitarvele, teatab kohtutäitur»;
  7) paragrahvi 36 lõikes 3 asendatakse sõnad «kinnisasja asukohajärgse täitevbüroo täitur» sõnaga «kohtutäitur»;
  8) paragrahvi 36 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna «täitevbüroo» sõnaga «kohtutäitur»;
  9) paragrahvi 37 lõike 1 neljandas lauses asendatakse sõna «Täitevamet» sõnaga «justiitsminister»;
  10) paragrahvi 38 lõikes 5 asendatakse sõna «täitevbüroole» sõnaga «kohtutäiturile»;
  11) paragrahvi 40 lõikes 2 asendatakse sõnad «kinnisasja asukoha täitevbüroo» sõnaga «kohtutäitur»;
  12) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad «kinnisasja asukohajärgse täitevbüroo» sõnadega «kohtutäituri» ja lõike 2 teises lauses sõna «täitevbüroo» sõnaga «kohtutäituri» .

§ 37.    Kinnistusraamatuseaduses (RT I 1993, 65, 922; 2005, 15, 85) tehakse järgmised muudatused:
  1) kogu seaduses asendatakse sõna «kinnistamisotsus» sõnaga «kandemäärus» vastavas käändes ja «otsus» sõnaga «määrus» vastavas käändes;
  2) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;
  3) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kinnistusosakonnal on riigivapiga pitsat.

  (2) Kohtuteenistujal, kes teeb kinnistusosakonnas tõestamistoiminguid, võib olla oma nimega riigivapiga pitsat.»;
  4) paragrahvi 321 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Kohtuniku ja kohtunikuabi pädevus kinnistamisel on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus.»;
  5) paragrahvi 33 lõikes 1 asendatakse sõna «otsuse» sõnaga «määruse»;
  6) paragrahv 351 tunnistatakse kehtetuks;
  7) paragrahvi 46 lõikes 6 asendatakse sõnad «maa- või linnakohtu» sõnaga «maakohtu»;
  8) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 50. Kandemääruse teatavakstegemine

Pärast kande tegemist edastatakse kandemääruse ärakiri justiitsministri määruses ettenähtud viisil viivitamata kinnistu omanikule, kõigile kinnistusregistrist nähtuvatele isikutele, kelle kasuks kanne tehti või kelle kinnistusregistrisse kantud õigust kanne kahjustab, ja teistele seaduses sätestatud isikutele ning ametiasutustele. Avalduse rahuldamata jätmise puhul toimetatakse määrus avalduse esitajale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse edastamine või kättetoimetamine märgitakse kinnistuspäevikusse.»;
  9) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Avalduse rahuldamata jätmise korral tagastatakse tasutud lõiv määruse alusel. Tagastatavast lõivust arvatakse maha menetluse kulud, mis on 1/4 tasutud lõivust, aga mitte üle 500 krooni.»;
  10) paragrahv 691 tunnistatakse kehtetuks;
  11) paragrahv 70 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 70. Vastuväite ja keelumärke kandmine määruskaebuse esitaja avalduse alusel

  (1) Kandemääruse peale määruskaebuse esitaja võib nõuda vastuväite kandmist kinnistusregistrisse selle kande parandamise tagamiseks, mille kohta määruskaebus on esitatud.

  (2) Keelumärge selle õiguse käsutamise keelamiseks, mille kohta määruskaebus on esitatud, kantakse kinnistusregistrisse maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel. Kinnistusosakond kustutab keelumärke ametiülesande korras, kui määruskaebus võetakse tagasi või jäetakse rahuldamata.»;
  12) paragrahvi 74 lõikes 3 asendatakse sõna «reglemendis» sõnaga «kodukorras»;
  13) paragrahvi 75 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Kinnistusraamatu väljavõtte kinnitab pädev kohtuteenistuja.»;
  14) paragrahvi 771 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
  15) paragrahvi 7712 lõike 2 esimest lauset täiendatakse enne sõna «määrused» sõnaga «muud».

§ 38.    Kirikute ja koguduste seaduses (RT I 2002, 24, 135; 2004, 54, 391) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 4 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad «maa- või linnakohtu esimees» sõnaga «maakohus»;
  2) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõnad «Eestis registrisse» sõnadega «mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse»;
  3) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse sõnad «Teovõimetuks tunnistatud» sõnadega «Piiratud teovõimega»;
  4) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõnad «maa- või linnakohtu» sõnaga «maakohtu»;
  5) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse sõnad «maa- ja linnakohtute» sõnaga «maakohtute»;
  6) paragrahvi 18 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
  7) paragrahvi 25 lõikest 5 jäetakse välja raamatupidamise seaduse avaldamismärge.

§ 39.    Kohtuekspertiisiseaduse (RT I 2001, 53, 309; 2005, 20, 127) § 4 lõiget 1 täiendatakse sõnadega «, seaduses sätestatud juhul ka õiguslikke eriteadmisi.»

§ 40.    Kohtute seaduses (RT I 2002, 64, 390; 2005, 15, 85) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 22 lõiked 3–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju Maakohus ja Pärnu Maakohus ning Tallinna Halduskohus.

  (4) Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Tartu Maakohus ning Tartu Halduskohus.»;
  2) seadust täiendatakse §-ga 1385 järgmises sõnastuses:« § 1385. Tööjaotusplaani kehtivus

Pärast kohtute seaduse muutmise seaduse kohtute tööpiirkondade ühendamiseks jõustumist määratakse kuni uue tööjaotusplaani kinnitamiseni kohtunike tööjaotus kohtumajade kaupa, lähtudes vahetult enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud tööjaotusplaanidest. Kohtu üldkogu kinnitab uue tööjaotusplaani hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks».

§ 41.    Kohtutäituri seaduses (RT I 2001, 16, 69; 2005, 15, 85) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Haldusmenetluse seadust ei kohaldata täitetoimingutele.»;
  2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.»;
  3) paragrahvi 8 lõikest 5 jäetakse välja täitemenetluse seadustiku avaldamismärge.

§ 42.    Kommertspandiseaduses (RT I 1996, 45, 848; 2002, 53, 336) tehakse järgmised muudatused:
  1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna «kandeotsus» sõnaga «kandemäärus» vastavas käändes;
  2) paragrahvi 6 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
  3) paragrahvid 19–22 tunnistatakse kehtetuks;
  4) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks;
  5) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks.

§ 43.    Konsulaarseaduse (RT I 2003, 78, 527; 2004, 30, 208) § 55 lõikest 4 jäetakse välja täitemenetluse seadustiku avaldamismärge.

§ 44.    Korteriomandiseaduses (RT I 2000, 92, 601; 2002, 99, 579) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 14 lõikest 6 jäetakse välja täitemenetluse seadustiku avaldamismärge;
  2) 4. peatükk (§-d 25 ja 26) tunnistatakse kehtetuks.

§ 45.    Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2005, 13, 64) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 88 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 3) kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku kohaselt, samuti julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;»;
  2) paragrahvi 118 lõikes 1 asendatakse sõna «kohtuotsusega» sõnaga «kohtumäärusega» ja lõikes 5 sõna «otsus» sõnaga «määrus»;
  3) paragrahvi 121 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 46.    Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2005, 20, 127) tehakse järgmised muudatused:
  1) seaduse tekstis asendatakse sõnad «maa- ja linnakohus» ning «maa- või linnakohus» sõnaga «maakohus» vastavas käändes;
  2) seaduse tekstis asendatakse sõnad «Tallinna Linnakohus» sõnadega «Harju Maakohus» vastavas käändes;
  3) paragrahvi 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
  4) paragrahvi 23 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Hääletamisel vähemusse jäänud kohtunik võib esitada eriarvamuse.»;
  5) paragrahvi 411 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Käesoleva seadustiku §-s 417 sätestatud juhul pöörab kohtulahendi täitmisele justiitsministri määratud riigiasutus.»;
  6) paragrahvi 411 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:« (4) Kohtulahendi täitmisele pööramise korral saadab maakohus või justiitsministri määratud riigiasutus selle ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Ärakirjale teeb kohus märke kohtuotsuse või -määruse jõustumise kohta.»;
  7) paragrahv 417 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 417. Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine

  (1) Jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele.

  (2) Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile.

  (3) Kui rahalist karistust ei ole tasutud määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei ole järgitud või kui rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele pöörata sissenõuet, otsustab täitmiskohtunik kohtutäituri avalduse alusel rahalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras.

  (4) Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik käesoleva seadustiku § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.»;
  8) paragrahvi 423 täiendatakse pärast sõna «kulude» sõnadega «ja muude rahaliste sissenõuete».

§ 47.    Laeva asjaõigusseaduses (RT I 1998, 30, 409; 2002, 53, 336) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 13 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «kohus» sõnaga «üleskutsemenetluses»;
  2) paragrahvi 13 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna «otsuse» sõnaga «määruse»;
  3) paragrahvi 20 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
  4) paragrahvi 58 lõiget 1 ja 59 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «korras» sõnaga «üleskutsemenetluses»;
  5) paragrahvi 58 lõikest 1 jäetakse välja tsiviilseadustiku üldosa seaduse avaldamismärge;
  6) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse sõna «kohtuotsuse» sõnaga «kohtumääruse»;
  7) paragrahvi 59 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
  8) paragrahvi 79 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja täitemenetluse seadustiku avaldamismärge ja teises lauses asendatakse sõnad «seadustiku paragrahvile 6422» sõnaga «seadustikule»;
  9) paragrahv 81 tunnistatakse kehtetuks;
  10) paragrahvi 87 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Enampakkumise kuulutuses sisalduv ettepanek õigustest teatamiseks peab sisaldama selgesõnalise viite merivõlaga tagatud õigustele.»;
  11) paragrahv 88 tunnistatakse kehtetuks;
  12) paragrahvi 89 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 48.    Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses (RT I 1998, 23, 321; 2005, 31, 227) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 53 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (5) Trahvitud isik võib trahvimääruse peale esitada määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.»;
  2) paragrahvi 58 pealkirjas ja lõigetes 1 ning 3 asendatakse sõna «otsuse» sõnaga «määruse»;
  3) paragrahvi 68 punktist 2 jäetakse välja sõnad «, intressimäärad ja muude kõrvalnõuete rahaline suurus»;
  4) kogu seaduses asendatakse sõna «kinnistamisotsus» sõnaga «kandemäärus» vastavas käändes.

§ 49.    Liikluskindlustuse seaduses (RT I 2001, 43, 238; 2004, 90, 616) tehakse järgmised muudatused:
  1) seaduse tekstis asendatakse sõnad «kindlustuse vahekohus» sõnadega «kindlustuse vaidluskomisjon» ning kogu seaduse tekstis sõna «vahekohus» sõnaga «komisjon» vastavas käändes ja sõna «vahekohtunik» sõnadega «komisjoni liige» vastavas käändes;
  2) § 151 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
  3) paragrahv 17 ja § 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
  4) paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kindlustuslepingu alusel on sama pikk kui kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu.

  (2) Aegumine peatub nõude esitamisega kindlustusandjale kuni otsuse tegemiseni.

  (3) Aegumise peatumine kindlustusandja suhtes kehtib ka nõude aegumisele kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu ja vastupidi.»;
  5) paragrahvi 53 teksti täiendatakse sõnadega «vastavalt võlaõigusseaduse §-le 523»;
  6) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses:«Komisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus ülejäänud osas. Kohus on asja lahendamisel seotud komisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.»;
  7) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 6–12 järgmises sõnastuses:« (6) Kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile.

  (7) Kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral.

  (9) Komisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Komisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.

  (10) Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida on komisjon juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus komisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.

  (11) Kui komisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul komisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda samadel alustel ja korras hagist loobumisega. Avaldusest loobumise puhul jõustub komisjoni otsus.»

§ 50.    Liiklusseaduses (RT I 2001, 3, 6; 2005, 31, 228) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse sõnad «§ 28 lõike 2» sõnadega «§ 281 lõike 4»;
  2) paragrahvi 41 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõnad «§ 28 lõikes 2» sõnadega «§ 281 lõikes 4»;
  3) paragrahvi 72 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Trammijuht ja trammi juhtimisõiguse taotleja peavad läbima tervisekontrolli § 281 lõigetes 1–3 ja 5 sätestatud tingimustel ja korras. Trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja kas perioodilise või eelneva tervisekontrolli tingimused ja korra, tervisenõuded ja tervisetõendite vormid kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 51.  Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses (RT I 2004, 32, 227) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 83 lõigetes 3–5 asendatakse sõna «otsus» sõnaga «ettekirjutus» vastavas käändes;



2) paragrahvi 83 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« (6) Kui toetust saanud isik ei tagasta toetust käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, on PRIA-l õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»;

3) paragrahvi 83 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõnad «§ 94 lõikes 1» sõnadega «§ 113 lõikes 1».

§ 52.    Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduses (RT I 1998, 108/109, 1783; 2004, 20, 141) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 37 lõikes 1 asendatakse sõna «halduskohtusse» sõnaga «maakohtusse»;
  2) paragrahvi 61 lõike 11 esimeses lauses asendatakse sõnad «maa- või linnakohtu» sõnaga «maakohtu»;
  3) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Mikrolülituse topoloogiaga seotud vaidluse asjus jõustunud kohtulahendi ärakiri saadetakse viivitamatult Patendiametile.»;
  4) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Patendivolinik võib olla mikrolülituse topoloogia alases vaidluses esindajaks maakohtus ning ringkonnakohtus. Riigikohtus võib patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga.»

§ 53.    Mittetulundusühingute seaduses (RT I 1996, 42, 811; 2005, 15, 85) tehakse järgmised muudatused:
  1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna «kandeotsus» sõnaga «kandemäärus» vastavas käändes;
  2) paragrahvi 4 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «või vähem kui kolm aastat tagasi registrist kustutatud»;
  3) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

  (2) Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi.

  (3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

  (4) Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg. Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse.

  (5) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.

  (6) Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.»
  4) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:« § 241. Üldkoosoleku otsuse tühisus

  (1) Üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

  (2) Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.

  (3) Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.

  (4) Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikeid 5–7.»;
  5) paragrahvi 30 teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse uue teise lausega järgmises sõnastuses:«Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mittetulundusühingu arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega.»;
  6) paragrahvi 35 tekstist jäetakse välja raamatupidamise seaduse avaldamismärge;
  7) paragrahvi 37 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) mittetulundusühingu pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;»
  8) paragrahvi 40 lõikes 1 asendatakse sõna «kohtuotsusega» sõnaga «kohtumäärusega» ja paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.»;
  9) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et mittetulundusühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.»;
  10) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue mittetulundusühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamisel on võimalik ta nõue rahuldada või kui mittetulundusühingut ei oleks võinud nõude üle vaidluse tõttu registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas, kui ta mõjuva põhjuseta ei esitanud oma nõuet likvideerijatele õigeaegselt.»; (õ) 31.07.2007 13:20


  11) paragravi 75 lõikes 2 asendatakse sõnad «maa- ja linnakohtute» sõnaga «maakohtute» ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
  12) paragrahvis 76 asendatakse viide § 22 lõigetele 4–6 viitega § 22 lõigetele 4 ja 6, välja jäetakse viide §-le 23, viide §-dele 25–27 asendatakse viitega §-dele 26 ja 27, viide § 33 lõigetele 4–9 asendatakse viitega § 33 lõigetele 11, 12 ja 4–10 ning viide §-dele 66–74 asendatakse viitega §-dele 66–71;
  13) paragrahvi 781 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:« (6) Mittetulundusühingu juhatuse liikmed ja likvideerijad ning sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed ning likvideerijad, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, esitavad registripidajale ka oma aadressi ning teatavad viivitamata selle muudatustest. Aadressiandmeid säilitatakse registritoimikus.»;
  14) paragrahvi 79 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
  15) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:« (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib registripidaja määrata kohustatud isikutele trahvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 601 sätestatud korras.»;
  16) paragrahvi 891 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Kohtunik ega kohtunikuabi ei või läbi vaadata mittetulundusühingu ega sihtasutuse registriasja, kui:
  1) mittetulundusühingu või sihtasutuse asutajaks või juhatuse liikmeks või sihtasutuse nõukogu liikmeks või sihtasutuse audiitoriks on kandemääruse tegemiseks pädev isik või tema abikaasa või elukaaslane või muu tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 23 punktides 2 ja 3 nimetatud isik;
  2) muud asjaolud tekitavad kahtlusi tema erapooletuses.»

§ 54.    Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (RT I 2003, 26, 160; 2005, 24, 180) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Vajaduse korral teavitab arst viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusest kirjalikult politseid, kes võtab viivitamata tarvitusele abinõud tahtest olenematul ravil viibiva nakkushaige vara kaitsmise tagamiseks.»;
  2) paragrahvi 4 lõikest 6 jäetakse välja sõnad «ja tema vara ajutise kaitse tagamiseks»;
  3) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Tahtest olenematu ravi kohaldamise, selle pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Arsti otsuse alusel võib tahtest olenematut ravi kohaldada isiku haiglasse paigutamisest alates 48 tunni jooksul.

  (3) Tahtest olenematu ravi võib kesta üle 48 tunni üksnes maakohtu määruse alusel, mis antakse haiglas ravitööd juhtiva arsti taotluse alusel, millele on lisatud käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud arsti otsus.

  (4) Tahtest olenematu ravi võib kohtu loa alusel kesta avalduse kohtusse saabumise päevast alates kuni 14 kalendripäeva, kuid tuberkuloosi korral võib ravi loa alusel kesta kuni 182 kalendripäeva.

  (5) Kohus vaatab avalduse läbi viivitamata ja otsustab loa andmise või sellest keeldumise. Kohus võib jätta nakkushaige mõjuval põhjusel ära kuulamata.

  (6) Määruse teinud kohus teatab määrusest politseile, kes võtab vajaduse korral viivitamata tarvitusele abinõud tahtest olenematul ravil viibiva isiku vara kaitsmise tagamiseks.

  (7) Kui on ära langenud käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud asjaolud, esitab haiglas ravitööd juhtiv arst kohtule avalduse nakkushaige tahtest olenematu ravi lõpetamiseks.

  (8) Tahtest olenematuks raviks haiglasse paigutatud nakkushaige peab olema eraldi palatis, mis vastab nakkusohutuse nõuetele. Nakkushaige võib palatist lahkuda ainult haigla vastavas juhendis kehtestatud tingimustel ja nakkusohutuse meetmete rakendamise korral. Tema suhtlemisvõimalusi võib piirata niivõrd, kuivõrd see on vajalik nakkuse edasikandumise vältimiseks.»

§ 55.    Notariaadiseaduses (RT I 2000, 104, 684; 2004, 30, 208) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:«Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.»;
  2) paragrahvi 16 lõikes 4 asendatakse sõnad «Tallinna Linnakohtu» sõnadega «Harju Maakohtu».

§ 56.    Ohvriabi seaduses (RT I 2004, 2, 3; 2005, 29, 212) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Enammakstud hüvitis nõutakse hüvitise saajalt tagasi.

  (2) Hüvitise tagasinõudmiseks teeb pensioniamet hüvitise saanud isikule ettekirjutuse, andes hüvitise tagastamiseks mõistliku tähtaja.

  (3) Kui hüvitise saanud isik ei tagasta hüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»
  2) paragrahvi 30 lõikes 2 asendatakse sõnad «maa- või linnakohtusse» sõnaga «maakohtusse»;
  3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:« (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 järgi kohaldatakse hüvitise tagasinõudmisele käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut.»

§ 57.    Palgaseaduses (RT I 1994, 11, 154; 2005, 29, 213) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:« 11) täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid;»;
  2) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Palgale sissenõude pööramise ulatuse sätestab täitemenetluse seadustik.»

§ 58.    Pankrotiseaduses (RT I 2003, 17, 95; 2004, 37, 255) tehakse järgmised muudatused:
  1) seaduse tekstis asendatakse sõna «erikaebus» sõnaga «määruskaebus» vastavas käändes;
  2) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad «maa- ja linnakohtu» sõnaga «maakohtu»;
  3) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Kui pankrotimenetluse algatamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed.»;
  4) paragrahvi 15 lõike 2 punkti 3 täiendatakse enne sõna «pankrotiavalduse» sõnaga «võlausaldaja»;
  5) paragrahvi 45 pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja kohtuliku hüpoteegi» ning tekstist sõnad «või kohtulik hüpoteek»;
  6) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:« (6) Haldurina tegutseva isiku palvel võib justiitsminister peatada isiku haldurina tegutsemise õiguse, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks viie aasta jooksul. Ajal, mil haldurina tegutsemise õigus on peatatud, ei laiene isikule §-s 64 sätestatud kohustusliku vastutuskindlustuse nõue.»;
  7) paragrahvi 64 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt üks miljon krooni ning kindlustusaasta jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt viis miljonit krooni.»;
  8) paragrahvi 64 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Advokaat, kelle kutsetegevusest tulenev vastutus on seaduse kohaselt kindlustatud, ei pea sõlmima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut, kui kutsetegevuse kindlustus hõlmab tegutsemist pankrotihaldurina.»;
  9) paragrahvi 64 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:« (8) Justiitsministril on õigus rakendada kohustusliku vastutuskindlustuse nõude täitmiseks sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. Sätet ei kohaldata vandeadvokaadi ja vandeadvokaadi vanemabi suhtes.

  (9) Justiitsministri poolt määratud tähtajaks vastutuskindlustuse lepingu sõlmimata jätmisel on justiitsministril õigus võtta haldurilt haldurina tegutsemise õigus. Advokaatide puhul, kes tegutsevad haldurina, on justiitsministril õigus peatada tegutsemine pankrotihaldurina kuni vastutuskindlustuse sõlmimiseni.»;
  10) paragrahvi 83 lõike 4 teist lauset täiendatakse sõnadega «, kusjuures kutse kättetoimetamise ja istungi vahele peab jääma vähemalt viis päeva.»;
  11) seadust täiendatakse §-ga 841 järgmises sõnastuses:« § 841. Kohtunikuabi pädevus pankrotimenetluses

  (1) Kohtu ülesandeid võib käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras kohtuniku asemel täita ka kohtunikuabi.

  (2) Kohtunikuabi on pädev juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses tegema kohtumäärusi ja teostama kohtu poolset järelevalvet, sealhulgas osalema võlausaldajate üldkoosolekul. Kohtunik otsustab pankrotiasjas enda ja kohtunikuabi täpsema tööjaotuse ning võib anda kohtunikuabile suuniseid.

  (3) Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine, pankrotimenetlusega seotud hagimenetlused ning pankrotimenetluse lõpetamine on kohtuniku ainupädevuses.

  (4) Kohtunikuabi pädevusele ja tema taandamisele kohaldatakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 595 lõigetes 2–4 sätestatut.»;
  12) paragrahvi 136 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Pankrotivara müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.»

§ 59.    Patendiseaduses (RT I 1994, 25, 406; 2005, 18, 104) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõna «halduskohtusse» sõnaga «maakohtusse»;
  2) paragrahvi 52 lõikes 1 ja lõikes 2 asendatakse sõna «halduskohtusse» sõnaga «maakohtusse»;
  3) paragrahvi 55 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad «maa- või linnakohtule» sõnaga «maakohtule» ning kolmandas lauses sõnad «maa- või linnakohtu» sõnaga «maakohtu»;
  4) paragrahvi 55 lõikest 3 jäetakse välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku avaldamismärge;
  5) paragrahvi 55 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
  6) paragrahvi 56 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «tõkestamiseks» sõnadega «hagi tagamise korras muu hulgas» ning lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
  7) paragrahvi 57 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
  8) paragrahvi 57 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kohus saadab Patendiametile patendivaidluses tehtud kohtulahendi ärakirja teadmiseks.»;
  9) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Patendivolinik võib olla patendivaidluse lahendamisel esindajaks maakohtus ning ringkonnakohtus. Riigikohtus võib patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga.»

§ 60.    Perekonnaseaduses (RT I 1994, 75, 1326; 2005, 20, 124) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõnad «invaliidistus või jõudis pensioniikka» ja lõikes 3 sõnad «jõudis pensioniikka või invaliidistus» sõnadega «muutus töövõimetuks»;
  2) paragrahvi 28 lõige 3 ja paragrahvi 32 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

§ 61.    Psühhiaatrilise abi seaduses (RT I 1997, 16, 260; 2005, 24, 180) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning § 1 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:« (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Psühhiaatrilist abi osutatakse, lähtudes seaduslikkuse ja humaansuse printsiibist ning järgides inim- ja kodanikuõigusi.»;
  2) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral:
  1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
  2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut;
  3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

  (2) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel. Tahtest olenematut ravi võib kohaldada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik.

  (3) Otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi kohtu loata teeb haigla psühhiaatriaosakonna psühhiaater isiku psühhiaatriaosakonda saabumisel või vaba tahte avalduse alusel haiglas ravil viibival isikul tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust. Otsus vormistatakse sotsiaalministri kehtestatud korra kohaselt. Otsuse vormistamise aeg loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse alusel võib tahtest olenematut ravi kohaldada 48 tunni jooksul tahtest olenematu haiglaravi algusest.

  (5) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel hoolekandeasutusse paigutatud isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi kuni 48 tundi tahtest olenematu haiglaravi algusest haigla psühhiaatriaosakonna psühhiaater isiku psühhiaatriaosakonda saabumisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust. Otsus vormistatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktiga sätestatud korras.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatud asjaoludel ravil viibiv isik ei või katkestada uuringuid ja ravi ega lahkuda haigla psühhiaatriaosakonnast.

  (7) Tahtest olenematu ravi puhul kohaldatakse vähim piiravaid meetodeid, mis tagavad ravile toodud isiku ja teiste isikute turvalisuse. Meditsiiniline personal austab patsiendi õigusi ja seaduslikke huve.»;
  3) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kui on alust arvata, et esinevad käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud asjaolud, toimetatakse isik haigla psühhiaatriaosakonda kiirabi, politsei, lähedaste või muude isikute poolt, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik.

  (2) Kui on alust arvata, et esinevad käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud asjaolud, abistab politsei arsti kirjaliku taotluse alusel tervishoiuteenuse osutajat isiku kinnipidamisel, arstlikul läbivaatusel ja haigla psühhiaatriaosakonda toimetamisel.

  (3) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud otsusest teavitab arst viivitamata kirjalikult isiku elukohajärgset kohalikku omavalitsust, kohust ja politseid. Politsei võtab vajaduse korral viivitamata tarvitusele abinõud tahtest olenematul ravil viibiva isiku vara kaitsmise tagamiseks.

  (4) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 5 nimetatud otsusest teavitab arst isikut kohe ja tema lähedasi inimesi või seaduslikku esindajat 12 tunni jooksul otsuse vormistamisest.

  (5) Tahtest olenematu ravi kohaldamisel kohtu määruseta on isiku lähedasel inimesel ja seaduslikul esindajal või nende poolt valitud arstil, advokaadil või muul esindajal õigus kohtuda tahtest olenematule ravile paigutatud isikuga. Kohtumise kestuse otsustab raviarst, lähtudes ravile paigutatud isiku tervise seisundist.»;
  4) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise, selle pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras isiku elukoha järgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Isiku tahtest olenematu ravi võib kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal.

  (3) Haigla pea- või ülemarst tagab 24 tunni jooksul isiku tahtest olenematu haiglaravi algusest ravile võetud isiku arstliku läbivaatuse teise psühhiaatri poolt, kes ei ole teinud käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 või 5 nimetatud otsust.

  (4) Haigla pea- või ülemarst esitab kohalikule omavalitusele vajaduse korral taotluse kohtusse pöördumiseks isiku tahte vastase ravi kohaldamiseks ja isiku paigutamiseks haigla psühhiaatriaosakonda. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab avalduse haigla valvearst. Avaldusele lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud psühhiaatri arvamus isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise põhjendatuse kohta. Kohalik omavalitsus peab kohtule avalduse esitama 48 tunni jooksul isiku tahte vastase kinnipidamise algusest.

  (5) Isiku tahtest olenematu ravi pikendamiseks ja lõpetamiseks esitab kohalik omavalitsus kohtule avalduse, millele on lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud psühhiaatri arvamus isiku tahtest olenematu ravi pikendamise või lõpetamise põhjendatuse kohta.

  (6) Kui kohtu määruse alusel on vaja isik toimetada ärakuulamiseks haiglast kohtusse, teeb seda vajaduse korral politsei.

  (7) Määruse teinud kohus teatab määrusest politseile, kes võtab vajaduse korral viivitamata tarvitusele abinõud tahtest olenematul ravil viibiva isiku vara kaitsmise tagamiseks.

  (8) Tahtest olenematul ravil viibiva isikuga ei ole lubatud teha kliinilisi katseid, katsetada uusi ravimeid ega ravimeetodeid.

  (9) Järelevalvet tahtest olenematu ravi üle teostab Tervishoiuamet.»;
  5) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõna «meditsiinitöötaja» sõnaga «tervishoiutöötaja»;
  6) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse number «72» numbriga «24».

§ 62.    Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2004, 89, 604) § 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (3) Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse enne liigselt makstud summade täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule liigselt makstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»

§ 63.    Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (RT I 2002, 29, 174; 2004, 56, 405) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 20. Kaebuse sisu- ja vorminõuded

  (1) Kaebus esitatakse põhistatult ja selles märgitakse:
  1) andmed kaebuse esitaja kohta;
  2) andmed vaidlustatava otsuse kohta;
  3) selgelt väljendatud taotlus;
  4) kuidas vaidlustatav otsus rikub kaebuse esitaja õigusi.

  (2) Kaebus allkirjastatakse esitaja poolt ning sellele lisatakse vaidlustatava otsuse tekst ja muud kaebuse aluseks olevad dokumendid.»;
  2) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:« § 201. Puuduste kõrvaldamine ning kaebuse tagastamine läbivaatamatult

  (1) Kui kaebus ei vasta § 20 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi, annab Riigikohus kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab Riigikohus kaebuse läbivaatamatult selle esitajale.

  (2) Kaebus tagastatakse läbivaatamatult selle esitajale, kui kaebuse läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse.

  (3) Kaebus tagastatakse läbivaatamatult selle esitajale, kui vaidlustatav otsus ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi ja kaebus on seetõttu ilmselgelt põhjendamatu.»;
  3) paragrahvi 36 lõikes 2 asendatakse sõnad «maa- või linnakohtule» sõnaga «maakohtule»;
  4) seaduse § 44 lõikes 1 asendatakse sõnad «kolme tööpäeva jooksul» sõnadega «viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul»;
  5) seaduse § 44 lõikes 2 asendatakse sõnad «kolme tööpäeva jooksul» sõnadega «viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul»;
  6) seaduse § 44 lõikes 3 asendatakse sõnad «kolme tööpäeva jooksul» sõnadega «viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul»;
  7) seaduse § 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Riigikohtu põhistatud lahendid käesoleva seaduse alusel lahendatavates asjades avaldatakse Riigi Teatajas. Samuti avaldatakse Riigi Teatajas lahendites esinevate vigade parandamiseks tehtud määrused.»

§ 64.    Pärimisseaduse (RT I 1996, 38, 752; 2002, 53, 336) § 158 lõikes 2 asendatakse sõnad «Tallinna Linnakohus» sõnadega «Harju Maakohus».

§ 65.    Rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317; 2005, 25, 192) § 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (1) Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigustatud huvi korral õigus juurdepääsuks käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–16 (välja arvatud andmed surma põhjuse kohta) ning § 22 lõikes 2 sätestatud andmetele juhul, kui neile andmetele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirang.»

§ 66.  Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduses (RT I 1998, 107, 1766) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« (2) Piiratud teovõimega isiku steriliseerimise otsustab maakohus hagita menetluses isiku eestkostja avalduse alusel.»;

2) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõna «teovõimetut» sõnadega «piiratud teovõimega».

§ 67.    Ravikindlustuse seaduses (RT I 2002, 62, 377; 2005, 22, 148) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 14 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
  2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Ravikindlustuse andmekogu võivad kasutada ka kohtud ja kohtutäiturid isikuandmete osas.»;
  3) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, mis reguleerivad kindlustuslepingut, üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga. Neile lepingutele ei kohaldata kindlustustegevuse seaduses sätestatut.»;
  4) paragrahvi 24 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
  5) paragrahvi 62 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud hoiatustes märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on haigekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»

§ 68.    Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse (RT I 1995, 25, 352; 2003, 13, 69) § 16 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 5) isikule kuuluv vara, millele ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses;».

§ 69.    Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2005, 32, 237) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
  2) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 7 ja 14 tunnistatakse kehtetuks;
  3) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) elatise nõudmise hagis ja maksekäsu kiirmenetluse avalduses lapse elatisnõudes;»
  4) paragrahvi 16 lõike 1 punktid 3–15 ning lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
  5) paragrahvi 16 lõike 3 punkti 1 täiendatakse enne sõna «kahju» sõnaga «varalise» ja sõna «halduskaristuse» asendatakse sõnaga «väärteokaristuse»;
  6) paragrahvi 16 lõikes 4 asendatakse sõnad «kriminaal- ja elatise nõudmise asjadega» sõnaga «kriminaalasjaga»;
  7) paragrahvi 281 punktist 5 jäetakse välja sõnad «(RT I 1993, 49, 693; 2002, 83, 489; 110, 654; 2003, 13, 64) § 291 »;
  8) paragrahvi 37 lõiked 2–7 tunnistatakse kehtetuks;
  9) paragrahvi 37 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (8) Avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, muu hulgas kinnituse taotlemisel vastavalt EL määrusele 805/2004/EÜ Euroopa täitedokumendi kehtestamiseks vaidlustamata nõuete suhtes (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15–39) ja eeltõendamismenetluse algatamise avalduselt, tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu ei tasuta isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses.»;
  10) paragrahvi 37 lõiget 14 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise korral tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.»;
  11) paragrahvi 37 lõikeid 16 ja 17 täiendatakse pärast sõna «krooni» sõnadega «, kui hagihinda ei ole võimalik määrata»;
  12) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 19 ja 20 järgmises sõnastuses:« (19) Avalduse esitamise eest maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 1 protsent vaidlustatavalt summalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni. Määruskaebuse esitamise korral maksekäsu sissenõudmise määrusele tasutakse riigilõivu samas summas, kui avalduse esitamise eest.

  (20) Avalduse esitamise korral vahekohtu otsuse tühistamiseks või vahekohtu või välisriigi kohtu otsuse tunnustamiseks või täidetavaks tunnistamiseks tasutakse riigilõivu 5 protsenti vahekohtu otsusega lahendatud asja hinnast, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 10 000 krooni. Kui asja hinda ei ole võimalik määrata, tasutakse riigilõivu 500 krooni.»;
  13) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 38. Menetlusdokumentide ärakirjade väljastamine ja väljatrükkide tegemine

  (1) Kohtuotsuse või -määruse korduvärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.

  (2) Kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest.»;
  14) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks;
  15) Riigilõivuseaduse lisa 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Lisa 2
riigilõivuseaduse juurde


RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE EEST TSIVIILKOHTUMENETLUSES (KROONIDES)

Tsiviilasja hind kuni (kaasa arvatud) Riigilõivu täismäär
5.000 250
6.000 350
7.000 450
8.000 550
9.000 650
10.000 750
15.000 1.000
20.000 1.250
25.000 1.500
30.000 1.750
35.000 2.000
40.000 2.250
45.000 2.500
50.000 2.750
55.000 3.000
60.000 3.250
65.000 3.500
70.000 3.750
75.000 4.000
80.000 4.250
85.000 4.500
90.000 4.750
95.000 5.000
100.000 5.250
110.000 5.750
120.000 6.250
130.000 6.750
140.000 7.250
150.000 7.750
160.000 8.250
170.000 8.750
180.000 9.250
190.000 9.750
200.000 10.250
210.000 10.750
220.000 11.250
230.000 11.750
240.000 12.250
250.000 12.750
260.000 13.250
270.000 13.750
280.000 14.250
290.000 14.750
300.000 15.250
320.000 16.000
340.000 16.750
360.000 17.500
380.000 18.250
400.000 19.000
420.000 19.750
440.000 20.500
460.000 21.250
480.000 22.000
500.000 22.750
550.000 24.250
600.000 25.750
650.000 27.250
700.000 28.750
750.000 30.250
800.000 31.750
850.000 33.250
900.000 34.750
950.000 36.250
1.000.000 37.750
1.100.000 39.500
1.200.000 41.250
1.300.000 43.000
1.400.000 44.750
1.500.000 46.500
1.600.000 48.250
1.700.000 50.000
1.800.000 51.750
1.900.000 53.500
2.000.000 55.250
2.100.000 57.000
2.200.000 58.750
2.300.000 60.500
2.400.000 62.250
2.500.000 64.000
2.600.000 65.750
2.700.000 67.500
2.800.000 69.250
2.900.000 71.000
3.000.000 72.750
3.100.000 74.500
3.200.000 76.250
3.300.000 78.000
3.400.000 79.750
3.500.000 81.500
3.600.000 83.250
3.700.000 85.000
3.800.000 86.750
3.900.000 88.500
4.000.000 90.250
4.100.000 92.000
4.200.000 93.750
4.300.000 95.500
4.400.000 97.250
4.500.000 99.000
4.600.000 100.750
4.700.000 102.500
4.800.000 104.250
4.900.000 106.000
5.000.000 107.750
5.200.000 109.750
5.400.000 111.750
5.600.000 113.750
5.800.000 115.750
6.000.000 117.750
6.200.000 119.750
6.400.000 121.750
6.600.000 123.750
6.800.000 125.750
7.000.000 127.750
7.200.000 129.750
7.400.000 131.750
7.600.000 133.750
7.800.000 135.750
8.000.000 137.750
8.200.000 139.750
8.400.000 141.750
8.600.000 143.750
8.800.000 145.750
9.000.000 147.750
9.200.000 149.750
9.400.000 151.750
9.600.000 153.750
9.800.000 155.750
10.000.000 157.750
10.250.000 160.250
10.500.000 162.750
10.750.000 165.250
11.000.000 167.750
11.250.000 170.250
11.500.000 172.750


Tsiviilasja hinna puhul üle 11 500 000 krooni on riigilõivu täismäär 1,5% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 750.000 krooni.»

§ 70.    Riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 2004, 24, 166) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 9 lõikest 1 jäetakse välja raamatupidamise seaduse avaldamismärge;
  2) paragrahvi 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 71.  Riigi õigusabi seaduses (RT I 2004, 56, 403) tehakse järgmised muudatused:

1) sõnad «maa- või linnakohus» asendatakse sõnaga «maakohus» vastavas käändes;



2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:



« (11) Riigi õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. Elukoha määramisel käesoleva seaduse tähenduses lähtutakse EL Nõukogu määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklist 59. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb välislepingust.»;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõna «moraalse» sõnaga «mittevaralise»;



4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:



« (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 nimetatud kohus või muu asutus on ka menetlusabi taotlusi vastuvõttev asutus EL Nõukogu direktiivi 2003/8/EÜ õiguskaitsele ligipääsu parandamise kohta piiriüleste vaidluse korral, luues niisuguste vaidluste jaoks ühtsed õigusabi puudutavad miinimumreeglid (ELT L 026, 31.01.2003, lk 41–47) artikli 14 tähenduses. Taotlejalt ei või nõuda taotluse legaliseerimist või muul viisil ametlikku kinnitamist.»;

5) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« (3) Riigi õigusabi taotluse näidisvormi ja selles sisalduvate andmete loetelu kehtestab justiitsminister määrusega ning taotluse näidisvorm peab olema igaühele vabalt kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos.»;

6) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« (5) Riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui õigusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse.»;

7) paragrahvi 13 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



«Käesoleva seaduse § 12 lõikes 5 sätestatud tingimustel võib teatise esitada ka inglise keeles.»;

8) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« (4) Taotleja majandusliku seisundi teatises sisalduvate andmete loetelu ja teatise näidisvormi kehtestab justiitsminister määrusega. Näidisvorm peab olema igaühele vabalt kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos. Justiitsminister võib kehtestada ka nõudeid taotleja poolt esitatavatele taotlust põhjendavatele dokumentidele.»;

9) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:



« (6) Kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus õigusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.»;

10) paragrahvi 15 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Maa- või halduskohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise ühel käesoleva seaduse §-s 8 ettenähtud viisil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras.»;



11) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:



« (7) Kui riigi õigusabi taotluse edastas kohtule või muule asutusele mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi õigusabi taotluste edastamiseks pädev asutus, saadetakse õigusabi taotluse kohta tehtud määruse ärakiri ka sellele asutusele.

(8) Riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras.»



12) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:



«Kohus peab kõiki riigi õigusabi andmise eeldusi kontrollima, kui õigusabi taotletakse esindamiseks täitemenetluses enam kui ühe aasta möödumisel menetluses tehtud lahendi jõustumisest.»;

13) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:



« (7) Kohus või muu pädev asutus võib riigi õigusabi korras määratud osamaksete tasumise peatada või maksete suurust ja tasumise tähtaega muuta tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 188 sätestatud korras. Menetlusabi andmise lõpetamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 189 sätestatust.»;

14) paragrahvi 33 lõikes 3 asendatakse sõnad «käesoleva seaduse § 10 lõike 3 kohaselt» sõnadega «Harju Maakohtusse»;



15) paragrahvi 35 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad «käesoleva seaduse § 10 lõike 3 kohaselt» sõnadega «Harju Maakohtu vahendusel» ning teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



«Riigi õigusabi taotluse edastamisele Harju Maakohtu vahendusel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 193 sätestatut;»;

16) paragrahvi 35 lõiked 2–6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 72.    Riiklike peretoetuste seaduse (RT I 2001, 95, 587; 2005, 9, 34) § 30 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (3) Kui peretoetuste maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»

§ 73.    Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 2001, 100, 648; 2004, 608) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 20 lõikes 5 asendatakse sõnad «kui kohus on tuvastanud toitja teadmata kadumise fakti» sõnadega «kui toitja on teadmata kadunud»;
  2) paragrahvi 47 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja täitemenetluse seadustiku avaldamismärge;
  3) paragrahvi 47 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (7) Kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud, teeb pensioniamet isikule enammakstud summa tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»;
  4) paragrahvi 52 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Registrit võivad muu hulgas kasutada kohtud ja kohtutäiturid isikuandmete osas.»

§ 74.    Saastetasu seaduses (RT I 1999, 24, 361; 2004, 53, 371) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Tähtpäevaks maksmata saastetasu tasumiseks tehakse saastajale ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt 10 päeva, ettekirjutuse täitmata jätmise korral on volitatud riigiasutusel õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»;
  2) paragrahvi 22 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 75.    Sihtasutuste seaduses (RT I 1995, 92, 1604; 2004, 89, 613) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 3 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «või vähem kui kolm aastat tagasi registrist kustutatud»;
  2) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 17 asendatakse sõna «kandeotsuse» sõnaga «kandemääruse»;
  3) paragrahvi 20 teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse uue teise lausega järgmises sõnastuses:«Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus sihtasutuse arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega.»;
  4) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:« § 301. Nõukogu otsuse vaidlustamine ja tühisus

  (1) Kohus võib sihtasutuse vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnustada nõukogu seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest.

  (2) Nõukogu otsuse kehtetuks tunnustamist ei saa nõuda, kui nõukogu on vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud ja seda ei ole vaidlustamise tähtaja jooksul vaidlustatud või on hagi jäetud rahuldamata.

  (3) Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või asutaja, samuti iga juhatuse liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning nõukogu liige, kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel. Nõukogu liige, kes osales otsuse vastuvõtmisel, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

  (4) Kohus ei aruta nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise hagi saamisel asja enne, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse.

  (5) Nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid, otsus rikub sihtasutuse võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul.

  (6) Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.

  (7) Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi asutajate ning juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.

  (8) Kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse, mille tühisuse kohus tuvastas, alusel oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.»;
  5) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:«Kohus kuulab enne erikontrolli määramist ära võimaluse korral ka sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed.»;
  6) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:« (21) Kohus võib huvitatud isiku nõudel või omal algatusel erikontrolli läbiviija asendada, kui sel isikul ei ole ilmselt erikontrolli läbiviimiseks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses.»;
  7) paragrahvi 38 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:«Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumisel võib erikontrolli läbiviija esitada hagita menetluses kohtule kahe nädala jooksul keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, avalduse juhatuse või nõukogu liikmete teabe andmiseks või dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamiseks.»;
  8) paragrahvi 43 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:« 41) sihtasutuse pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;»;
  9) paragrahvi 46 lõikes 1 asendatakse sõna «kohtuotsusega» sõnaga «kohtumäärusega» ja paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.»;
  10) paragrahvi 50 lõikes 2 asendatakse sõna «kohtuotsusega» sõnaga «kohtumäärusega» ja sõna «otsuse» sõnaga «määruse»;
  11) paragrahvi 57 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kui pärast sihtasutuse registrist kustutamist ilmneb, et sihtasutusel jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.»;
  12) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Sihtasutuse võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast sihtasutuse registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue sihtasutuse vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamisel on ta nõue võimalik rahuldada või kui sihtasutust ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas, kui ta mõjuva põhjuseta ei esitanud oma nõuet likvideerijatele õigeaegselt.»

§ 76.    Sotsiaalhoolekande seaduses (RT I 1995, 21, 323; 2005, 24, 181) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 19. Isiku nõusolekuta hooldamine hoolekandeasutuses

  (1) Isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel:
  1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
  2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik;
  3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik.

  (2) Isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses otsustab kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus otsustab hooldamise kohaldamise pikendamise isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel. Hooldamise kohaldamise lõpetamise võib kohus otsustada ka omal algatusel.

  (3) Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni kolmeks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hooldamise hoolekandeasutuses tähtaja pikendamise kohta kolme aasta kaupa.

  (4) Hoolekandeasutus teatab isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise ja lõpetamise vajadusest viivitamata isiku elukohajärgsele kohaliku omavalitsusele, millele on lisatud psühhiaatri arvamus isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise või lõpetamise põhjendatuse kohta.»;
  2) paragrahvi 30 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib valla- või linnavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»;
  3) paragrahvi 30 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 77.  Struktuuritoetuse seaduse (RT I 2003, 82, 552) § 27 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  «Rahandusministeeriumil on õigus teha toetuse tagasinõudmiseks ettekirjutus ja anda see sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»

§ 78.    Testamendiregistri loomise konventsiooni ratifitseerimise seaduse (RT II 2001, 17, 81) §-s 2 asendatakse sõnad «Tallinna Linnakohtu» sõnadega «Harju Maakohtu».

§ 79.  Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 2005, 26, 197) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse teise lausega:



«Kohtunikuabi pädevusele ja tema taandamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 595 lõigetes 2–4 sätestatut.»;

2) paragrahvi 21 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «kohtunik või»;



3) paragrahvi 23 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu «abielu või» sõnaga «püsiv»;



4) paragrahvi 74 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:



« (2) Kui hagi esitatakse kostja elu- või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, arutatakse asja kohtumajas, mille tööpiirkonnas on kostja elu- või asukoht või koht, mille järgi määratakse erandlik kohtualluvus. Kui muul juhul jäävad erinevad kohtualluvust määravad kohad ühe maakohtu tööpiirkonda, ent erinevate kohtumajade teeninduspiirkondadesse, märgib hageja, millises kohtumajas asja arutatakse. Kui hageja seda ei märgi, määrab asja arutamise koha kohus.»;

5) paragrahv 145 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« § 145. Riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastamine

Riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline.»;

6) paragrahvi 163 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «ulatusega» sõnadega «või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda»;



7) paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:



« (6) Menetluskulude kindlaksmääramise määruse võib teha ka kohtunikuabi.»;

8) paragrahvi 179 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «võib» sõnadega «menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu»;



9) paragrahvi 187 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:



« (4) Menetlusabi taotluse võib lahendada ka kohtunikuabi.»;

10) paragrahvi 190 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:



«Kohtukulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga.»;

11) paragrahvi 230 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:



«Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.»;

12) paragrahvi 306 lõige 4 loetakse lõikeks 5 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:



« (4) Kohtul on õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt töötlejalt andmeid menetlusosalise või tunnistaja elukoha kohta. Andmekogu vastutav töötleja on kohustatud andmed viivitamata esitama kirjalikult või elektrooniliselt.»

13) paragrahvis 315 tehakse järgmised muudatused:



1) pealkirjas lisatakse pärast sõna «kohtuametniku» sõnad «või politseiasutuse»;



2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« (1) Menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtutäituri, kohtukordniku või muu pädeva kohtuametniku või politseiasutuse vahendusel edastatakse kättetoimetatav dokument kohtukordnikule või muule pädevale kohtuametnikule või kohtutäiturile või politseiasutusele. Kohtukantselei ametnik märgib toimikusse, millal ja millisel aadressil saatmiseks on dokument üle antud.»;

14) paragrahvi 317 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad «või kui isik ei ela või ei asu registrisse kantud aadressil»;



15) paragrahvis 318 tehakse järgmised muudatused:



1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «, samuti juriidilisele isikule ning ametiasutusele»;



2) paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:



« (2) Juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kui käesolevas osas sätestatud kättetoimetamise muid viise järgides ei ole võimalik seaduslikule esindajale menetlusdokumenti kätte toimetada, toimetatakse dokument kätte avalikult käesoleva seadustiku §-s 317 sätestatu kohaselt.»;

3) paragrahvi senine lõige 2 loetakse lõikeks 3 ning selles asendatakse sõnad «lõikes 1» sõnadega «lõikes 2»;



16) paragrahvi 323 lõige 3 jäetakse seadustikust välja;



17) paragrahvi 358 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:



«See ei takista hagi tagamist ega eeltõendamismenetluse läbiviimist tõendite tagamiseks.»;

18) paragrahvis 375 tehakse järgmised muudatused:



1) lõikes 1 lisatakse pärast sõna «oluliselt» sõnad «või kui hagid on liidetud põhjendamatult»;



2) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «või liidetud hagid eraldada»;



19) paragrahvi 389 lõikes 5 asendatakse sõnad «sissenõudja või võlgniku» sõnadega «hageja või kostja»;



20) paragrahvi 403 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:



«Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik.»;

21) paragrahvi 404 lõikes 1 asendatakse sõnad «Varalise nõude asjas» sõnadega «Varaliselt hinnatava hagi asjas»;



22) paragrahvi 409 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «kohus» sõnadega «kohale ilmunud»;



23) paragrahvi 410 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «kohus» sõnadega «kohale ilmunud»;



24) paragrahvi 412 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna «põhjusel» sõnadega:



«või kui menetluse taastamiseks oleks tulnud kaja rahuldada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alusel»;

25) paragrahvi 417 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



«Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.»;

26) paragrahvi 417 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna «teha» sõnadega:



«või kui kaja menetluse taastamiseks oleks tulnud rahuldada käesoleva seadustiku § 415 lõike 1 punktides 1 või 2 sätestatud alusel»;

27) paragrahvi 423 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:



« 13) kohus ei ole pädev asja lahendama.»;

28) paragrahvi 484 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna «intresside» sõnaga «viivise»;



29) paragrahvi 489 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« (6) Maksekäsk ja vastuväite blankett toimetatakse kätte võlgnikule ja sellest teavitatakse ka avaldajat. Maksekäsku ei või võlgnikule avalikult kätte toimetada. Vastuväite blanketi tüüpvormi kehtestab justiitsminister määrusega.»;

30) paragrahvi 489 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:



« (8) Maksekäsu võib allkirjastada ka kohtunikuabi.»;

31) paragrahvi 492 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;



32) paragrahvi 494 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;



33) paragrahvi 496 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:



« (5) Maksekäsu võib allkirjastada ka kohtunikuabi.»;

34) paragrahvi 497 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



«Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.»;

35) paragrahvi 499 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:



« (5) Üleskutsemenetluse läbiviimiseks on pädev ka kohtunikuabi.»;

36) paragrahvi 504 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« (1) Hüpoteegiga koormatud kinnisasja või laeva omanik võib esitada avalduse teadmata hüpoteegipidaja õiguste välistamiseks asjaõigusseaduse § 331 või laeva asjaõigusseaduse § 58 järgi.»;

37) paragrahvi 511 lõike 5 teine lause jäetakse välja;



38) paragrahvi 517 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« (4) Kohus võib ajutise hooldaja määrusega ametist vabastada, kui vabastamise eeldused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isiku huvidele, kelle huvides kohus ajutise hooldaja määras.»;

39) paragrahvi 527 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;



40) paragrahvi 532 lõikes 1 asendatakse sõnad «ja uue eestkostja määramise» sõnadega «, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude»;



41) paragrahvi 532 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:



« (4) Kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.»;

42) paragrahvi 546 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «õiguskaitset» sõnadega «omal algatusel»;



43) paragrahvi 555 lõikes 1 asendatakse sõna «eestkostetava» sõnaga «alaealise»;



44) paragrahvi 563 lõikes 3 asendatakse sõna «hooldusõiguse» sõnaga «suhtlemisõiguse»;



45) paragrahvi 586 lõike 4 teine lause jäetakse välja;



46) paragrahvi 587 lõike 1 neljandast lausest jäetakse pärast sõna «tagastatakse» välja sõna «avaldajale»;



47) paragrahvi 590 lõike 4 teine lause jäetakse välja;



48) paragrahvi 598 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:



«Menetluse võib peatada ka käesoleva seadustiku §-s 356 sätestatud juhul.»;

49) paragrahvi 601 lõikes 1 asendatakse sõnad «äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse» sõnaga «registrisse»;



50) paragrahvi 604 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« (2) Kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist.»;

51) paragrahvi 606 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« (2) Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse.»;

52) paragrahvi 606 lõikes 4 asendatakse sõnad «lõigetes 2 ja 3» sõnadega «lõikes 3»;



53) paragrahvi 612 lõike 4 teine lause jäetakse välja;



54) paragrahvi 636 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:



«Samuti saadab esimese astme kohus ringkonnakohtule viivitamata elektrooniliselt kohtulahendi.»;

55) paragrahvi 663 lõike 4 teine lause jäetakse välja;



56) paragrahvi 704 senised lõiked 2 ja 3 loetakse vastavalt lõigeteks 3 ja 4 ning paragrahvi täiendatakse uue lõikega 2 järgmises sõnastuses:



« (2) Käesoleva seadustiku § 702 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul võib teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse jõustumisest.»;

57) paragrahvi 707 lõikes 3 asendatakse sõna «poolelt» sõnaga «menetlusosaliselt».

§ 80.    Tsiviilseadustiku üldosa seaduses (RT I 2002, 35, 216; 2003, 78, 523) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Isiku vara hooldus»;
  2) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Hoolduse võib seada ka varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada.»;
  3) paragrahvi 38 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «kommetega» sõnadega «või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.»;
  4) paragrahvi 38 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
  5) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 4–8 järgmises sõnastuses:« (4) Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

  (5) Organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui organ on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi.

  (6) Kohus ei aruta organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg. Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse.

  (7) Juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.

  (8) Organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.»;
  6) paragrahvi 39 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:« 41) juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;»;
  7) paragrahvi 40 lõikes 1 asendatakse sõna «kohtuotsusega» sõnaga «kohtumäärusega» ja paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.»;
  8) paragrahvi 143 teksti täiendatakse pärast sõna «kohus» sõnadega «või muu vaidlust lahendav organ»;
  9) paragrahvi 160 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3–8 järgmises sõnastuses:« 3) avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses;
  4) avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus;
  5) nõude tasaarvestamine kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse;
  6) kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes;
  7) avalduse esitamine eeltõendamismenetluses;
  8) samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist.»;
  10) paragrahvi 164 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:« (4) Vara hooldaja ja hooldatava vaheliste nõuete aegumine on peatunud hoolduse aja jooksul.»

§ 81.    Tulundusühistuseaduses (RT I 2002, 3, 6; 2004, 89, 613) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvis 3 asendatakse sõna «äriühingute» sõnaga «osaühingu»;
  2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:« (4) Liige võib juhatuse keeldumise korral teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama.»;
  3) paragrahvi 52 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kohus võib ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates otsuse vastuvõtmisest.

  (2) Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui otsust on uue üldkoosoleku otsusega kinnitatud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi.

  (3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti iga juhatuse või nõukogu liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmne kahju hüvitamise kohustus, ning ühistu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

  (4) Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg. Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse.

  (5) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi ühistu liikmete, samuti juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.

  (6) Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks.»;
  4) seadust täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses:« § 521. Üldkoosoleku otsuse tühisus

  (1) Ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui:
  1) otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet;
  2) otsus ei vasta headele kommetele;
  3) rikutud oli otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

  (2) Otsus on tühine ka seadusega sätestatud muul juhul.

  (3) Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.

  (4) Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.

  (5) Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 52 lõikeid 5 ja 6.»;
  5) paragrahvi 61 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:«Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus ühistu arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega.»;
  6) paragrahvi 71 lõikes 2 asendatakse murd «1/4» murruga «1/10» ning lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:«Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka ühistu juhatuse ja nõukogu liikmed.»;
  7) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:« (21) Vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kolm liiget, kui ühistus on alla 30 liikme, võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras nõuda ka üldkoosoleku nimetatud erikontrolli läbiviija asendamist, kui osanike määratud isikul ei ole ilmselt erikontrolli läbiviimiseks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses. Kohus kuulab ära ka üldkoosoleku nimetatud erikontrolli läbiviija.»;
  8) paragrahvi 71 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:«Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija esitada hagita menetluses kohtule kahe nädala jooksul keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, avalduse kohustada juhatuse või nõukogu liikmeid andma teavet või võimaldada dokumentidega tutvuda.»;
  9) paragrahvi 72 lõikest 1 jäetakse välja raamatupidamise seaduse avaldamismärge;
  10) paragrahvi 72 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, või revidendi arvamusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust.»;
  11) paragrahvi 73 punktis 2 asendatakse sõna «kohtuotsusega» sõnadega «kohtulahendiga» ning paragrahvi täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:« 21) ühistu pankroti väljakuulutamisega;
  22) ühistu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;»;
  12) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse sõna «kohtuotsusega» sõnaga «kohtumäärusega», lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «volituste tähtaeg» sõnaga «ametiaeg» ja lõikes 3 asendatakse sõna «otsuse» sõnaga «määruse»;
  13) paragrahvi 76 lõikes 2 asendatakse sõna «nõude» sõnaga «avalduse» ja lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.»;
  14) paragrahvi 77 lõikes 2 asendatakse sõna «kohtuotsuse» sõnaga «kohtulahendi» ja sõna «otsuse» sõnaga «lahendi»;
  15) paragrahvi 81 lõikes 2 asendatakse sõna «kohtuotsusega» sõnaga «kohtulahendiga» ja sõna «otsuse» sõnaga «lahendi»;
  16) paragrahvist 83 jäetakse välja pankrotiseaduse avaldamismärge;
  17) paragrahvi 93 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kui pärast ühistu registrist kustutamist ilmneb, et ühistul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.»;
  18) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Ühistu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast ühistu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue ühistu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamisel on ta nõue võimalik rahuldada või kui ühistut ei oleks võinud nõude üle vaidluse tõttu registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas, kui ta mõjuva põhjuseta ei esitanud oma nõuet likvideerijatele õigeaegselt.»

§ 82.    Tööstusdisaini kaitse seaduses (RT I 1997, 87, 1466; 2004, 20, 141) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 39 lõikes 1 asendatakse sõna «halduskohtusse» sõnaga «maakohtusse»;
  2) paragrahvi 86 lõike 11 esimeses lauses asendatakse sõnad «maa- või linnakohtu» sõnaga «maakohtu»;
  3) paragrahvi 86 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Tööstusdisainilahendusega seotud vaidluse asjas jõustunud kohtulahendi ärakiri saadetakse viivitamata Patendiametile.»;
  4) paragrahvi 87 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Patendivolinik võib olla tööstusdisainilahenduse alase vaidluse lahendamisel esindajaks maakohtus ning ringkonnakohtus. Riigikohtus võib patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga.»;
  5) paragrahvi 877 lõikes 1 asendatakse sõnad «Tallinna Linnakohus» sõnadega «Harju Maakohus».

§ 83.    Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses (RT I 2003, 18, 98; 2005, 18, 104) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Menetlus apellatsioonikomisjonis on kohustuslik kohtueelne menetlus, kui seadusest ei tulene teisiti.»;
  2) paragrahvi 47 lõike 31 esimeses lauses asendatakse sõnad «halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403; 2005, 15, 85) sätestatud korras» sõnadega «Harju Maakohtule», senine teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse uue teise lausega järgmises sõnastuses:«Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses.»;
  3) parargrahvi 49 lõike 4 kolmandas lauses asendatakse sõnad «halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras» sõnadega «Harju Maakohtule» ning lõiget täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:«Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses.»;
  4) paragrahvi 54 lõikes 1 asendatakse sõnad «halduskohtumenetluse seadustikus» sõnadega «tsiviilkohtumenetluse seadustikus»;
  5) paragrahvi 58 lõike 5 teine ja kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Kaebajal on õigus esitada kaebus apellatsioonikomisjoni otsuse peale Harju Maakohtusse 30 päeva jooksul apellatsioonikomisjonis menetluse lõpetamise otsuse tegemise päevast arvates. Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses ja otsustab muu hulgas riigilõivu tagastamise.»;
  6) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõnad «halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras» sõnadega «Harju Maakohtusse» ning lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses.»;
  7) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse sõnad «halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras» sõnadega «Harju Maakohtusse» ning lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses.»

§ 84.    Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (RT I 1999, 60, 616; 2004, 89, 612) § 14 lõike 5 punktis 6 asendatakse sõnad «vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale» sõnadega «võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses».

§ 85.    Töötuskindlustuse seaduse (RT I 2001, 59, 359; 2003, 88, 591) § 46 lõike 2 teine ja kolmas lause asendatakse lausega järgmises sõnastuses:

  «Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»

§ 86.    Vandetõlgi seaduse (RT I 2001, 16, 70; 2004, 30, 208) § 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

  « (21) Vandetõlk vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.»

§ 87.    Vanemahüvitise seaduse (RT I 2003, 82, 549; 2005, 9, 34) § 7 lõike 3 teine ja kolmas lause muudetakse ja asendatakse lausega järgmises sõnastuses:

  «Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»

§ 88.    Vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2003, 78, 524) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 44 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna «tsiviilnõuete» sõnadega «rahaliste nõuete» ja teises lauses sõna «tsiviilnõudeid» sõnadega «rahalisi nõudeid»;
  2) paragrahvi 44 lõikes 3 asendatakse sõna «tsiviilnõuete» sõnadega «rahaliste nõuete».

§ 89.    Veterinaarkorralduse seaduse (RT I 1999, 58, 608; 2004, 38, 257) §-st 3511 jäetakse välja täitemenetluse seadustiku avaldamismärge.

§ 90.    Võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2004, 90, 616) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 113 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.»;
  2) paragrahvi 127 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.»;
  3) paragrahvi 146 lõikest 2 jäetakse välja pankrotiseaduse avaldamismärge;
  4) paragrahvi 194 lõike 2 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna «piisab» sõnadega «avalduse või»;
  5) paragrahvi 222 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «müüjale» sõnadega «võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega»;
  6) paragrahvi 427 lõiget 1 täiendatakse viitega §-le 432;
  7) paragrahv 666 tunnistatakse kehtetuks;
  8) paragrahvi 1055 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.»;
  9) paragrahvi 1055 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:« (3) Kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda:
  1) rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil;
  2) rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade ning põhiliselt kaupade tootmiseks või valmistamiseks vajalike materjalide ja seadmete suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist või tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud abinõude rakendamist võib nõuda, kui rikkumise raskus on proportsionaalne kohaldatava abinõu raskuse ning kolmandate isikute õiguste ja huvidega. Abinõude kohaldamist võib nõuda rikkuja kulul, välja arvatud juhul, kui see oleks ebamõistlik. Isik, kelle suhtes abinõude rakendamist nõutakse, võib taotleda kohtult, et abinõude rakendamise asemel kohustataks teda maksma isikule, kelle õigusi rikuti, rahalist hüvitist, kui ta ei ole tegutsenud tahtlikult ega hooletult, abinõude rakendamisest tekiks talle ebaproportsionaalselt suur kahju ja rahalist hüvitist võib pidada abinõude rakendamist taotlenud isiku jaoks piisavaks kompensatsiooniks.»

§ 91.    Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (RT I 2002, 53, 336; 2003, 81, 546) § 15 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

  «See ei kehti omandireformi aluste seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud üürilepingute suhtes.»

§ 92.    Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 2005, 24, 181) § 161 lõikest 5 jäetakse välja täitemenetluse seadustiku avaldamismärge.

§ 93.    Väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002, 50, 313; 2004, 56, 403) tehakse järgmised muudatused:
  1) tekstis asendatakse sõnad «maa- ja linnakohus» ning «maa- või linnakohus» sõnaga «maakohus» ning sõnad «maa- või linnakohtunik» sõnaga «maakohtunik» vastavas käändes;
  2) paragrahvi 202 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Kaebemenetluses maakohtus või kassatsioonimenetluses tehtud jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.»;
  3) paragrahvi 202 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:« (4) Apellatsiooni või kassatsioonikohtu jõustunud kohtulahendi pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus.

  (5) Käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2 sätestatud juhul pöörab kohtulahendi täitmisele justiitsministri määratud riigiasutus.»;
  4) paragrahv 204 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 204. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud ja kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmisele pööramine

  (1) Kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi kohaldamise kohta loetakse täidetuks ja otsust täitmisele ei pöörata, kui:
  1) süüdlane on tasunud rahatrahvi täies ulatuses 15 päeva jooksul kiirmenetluses käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest alates;
  2) süüdlane on tasunud rahatrahvi täies ulatuses 15 päeva jooksul, alates päevast, mil üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 punkti 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

  (2) Kohtuotsus rahatrahvi kohaldamise kohta saadetakse pärast otsuse jõustumist justiitsministri määratud asutusele, kes kontrollib, kas süüdlane on rahatrahvi tasunud täies ulatuses või mitte.

  (3) Kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud tähtaja jooksul või kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt käesoleva seadustiku §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.»;
  5) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (1)1 Rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.»

94. Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2005, 13, 64) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 207 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Vahekohus võib poole avalduse alusel hagi tagada, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Hagi tagamiseks võib vahekohus määrata tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõu, välja arvatud isikuvabadust piirava hagi tagamise abinõu. Vahekohus võib seoses hagi tagamisega nõuda mõlemalt poolelt mõistliku tagatise andmist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud hagi tagamise otsus täidetakse maakohtu määruse alusel. Maakohus teeb määruse poole avalduse alusel hagita menetluses ja lubab hagi tagamise otsuse täitmist üksnes juhul, kui sama hagi tagamise abinõu ei ole juba kohtult taotletud. Maakohus võib hagi tagamise määruse teisiti sõnastada, kui see on vajalik hagi tagamise abinõu rakendamiseks.

  (3) Maakohus võib hagi tagamise määruse avalduse alusel tühistada või seda muuta.

  (4) Kui selgub, et hagi tagamine vahekohtumenetluses ei olnud õigustatud, peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama vastaspoolele kahju, mis on sellel poolel tekkinud hagi tagamisest või hagi tagamise abinõu rakendamise vältimiseks antud tagatisest.»;
  2) paragrahvi 208 pealkirjas asendatakse sõnad «maa- ja linnakohtuga» sõnaga «maakohtuga» ning esimeses lauses sõnad «maa- või linnakohtult» sõnaga «maakohtult»;
  3) paragrahv 209 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 209. Vahekohtu otsuse tühistamine

Huvitatud pool võib nõuda vahekohtu otsuse tühistamist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.»;
  4) paragrahv 210 tunnistatakse kehtetuks.

§ 95.    Õiguskantsleri seaduses (RT I 1999, 29, 406; 2003, 90, 601) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse sõnad «tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 64, 390; 92, 529; 2003, 13, 64) §-dega 53 ja 55» sõnadega «tsiviilkohtumenetluse seadustikus»;
  2) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse sõnad «tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dega 53 ja 55» sõnadega «tsiviilkohtumenetluse seadustikus».

§ 96.  Üürivaidluse lahendamise seaduses (RT I 2003, 15, 86) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:



« (11) Üürikomisjonides ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 50 000 krooni.»;

2) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks;



3) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõnad «maa- või linnakohtusse» sõnaga «maakohtusse»;



4) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 3–9 järgmises sõnastuses:



« (3) Kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile.

(4) Kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool.



(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral.



(6) Komisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Komisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.



(7) Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida komisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus komisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.



(8) Kui komisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul komisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.



(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda samadel alustel ja korras hagist loobumisega. Avaldusest loobumise puhul jõustub komisjoni otsus.»;



5) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõnad «maa- või linnakohtusse» sõnaga «maakohtusse» ja lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:



«Komisjon lisab poole taotlusel otsusele jõustumismärke.»;

6) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:



« (2) Komisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud komisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.»;

3. peatükk SEADUSTE KEHTETUKS TUNNISTAMINE 

§ 97.    Eesti Vabariigi seadus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta (RT 1991, 25, 308; RT I 1999, 18, 302) tunnistatakse kehtetuks.

§ 98.    Tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I 1998, 43–45, 666; 2005, 15, 85) tunnistatakse kehtetuks.

§ 99.    Täitemenetluse seadustik (RT I 1993, 49, 693; 2004, 56, 403) tunnistatakse kehtetuks.

4. peatükk VOLITUSSÄTTED JA SEADUSE JÕUSTUMINE 

§ 100.  Volitussäte

  Vabariigi Valitsus korraldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse väljakuulutamist.

§ 101.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 26 punkt 3, § 32 punktid 1 ja 2, §-d 36, 50 ja 65 jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu esimees Ene ERGMA


Õiend



Lugeda RT I 2005, 39, 308 avaldatud "Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse" § 53 punktiga 10 "Mittetulundusühingute seaduse" §-s 52 täiendamisele kuuluva 3. lõike teises lauses 'likivdeerimiseks' asemel õigeks 'likvideerimiseks'.

Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lõige 3 ja lõike 31 punkt 2 ning Riigikogu õiguskomisjoni taotlus 27.07.2007 nr 482.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json