Teksti suurus:

Kullamaa valla jäätmekava kehtestamine

Väljaandja:Kullamaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2005, 186, 1871

Kullamaa valla jäätmekava kehtestamine

Vastu võetud 10.06.2005 nr 105

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 ja «Jäätmeseaduse» paragrahvi 59 lõike 1 alusel.

§ 1 Jäätmekava vastuvõtmine

Võtta vastu Kullamaa valla jäätmekava (lisatud).

§ 2. Rakendussätted

(1) Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel.

(2) Käesoleva määruse peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.

Volikogu esimees Ago KIRSIPUU

LISA
Kullamaa Vallavolikogu 10.06.2005.a.määrusele nr. 105 M

Kullamaa valla jäätmekava

1 Sissejuhatus

Jäätmekava üldiseks eesmärgiks on Kullamaa valla jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine, mis peab tagama:

- Jäätmetekke vältimise;

- Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamise;

- Jäätmete taaskasutuse laiendamise;

- Keskkonnanõuetekohane jäätmetöötluse;

- Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise.

Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise.

Kullamaa valla jäätmekava koostamisel on arvestatud omavalitsuse arengudokumentides, üleriigilises jäätmekavas ning Läänemaa Jäätmekavas esitatud seisukohtadega. Käesolev jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuste arengukavade üheks osaks.

Käesolev jäätmekava on koostatud aastateks 2005-2010 AS EcoPro ning Kullamaa Vallavalitsuse töötajate koostöös, samuti on kaasatud kava koostamisel Läänemaa Keskkonnateenistuse spetsialiste.

2 Üldiseloomustus

2.1 Asend

Kullamaa vald asub Lääne maakonnas. Valla üldpindala on 224,527 km2. Valla idapiir on maakonna piiriks. Kullamaa vald piirneb viie naabervallaga: põhjast Risti vald, lääne poolt Martna vald, lõunast Lihula ja Vigala vald ning idast Märjamaa vald. Kullamaa valda läbib Risti-Virtsu maantee. Kullamaa külast asub Tallinn 83 km, maakonnakeskus Haapsalu 45 km, Lihula 35 km ja Märjamaa 28 km kaugusel. Pindala poolest on Kullamaa vald Lääne maakonnas valdadest kuuendal kohal.

2.2 Haldusjaotus ja elanikkond

Valla territoorium jaguneb 14 külaks. Suurim asula vallas elanike arvu poolest on Koluvere küla 404 inimesega, kellest 232 on Koluvere Hooldekodu elanikud. Valla keskuses Kullamaal on 341, Liivil 169 ja Üdrumal 103 elanikku (2004. aasta lõpu seisuga).

Asustustihedus jääb alla Eesti keskmise (6,2 in/km2). Eesti keskmiseks asustustiheduseks loetakse 30 in/km2. Statistikaameti andmetel elab Kullamaa vallas 01.11.2004 seisuga 1381 inimest. Kuni 18 aastaseid valla elanikke on kokku 255, tööealisi (19-64.a.) 871 ja eakaid inimesi (üle 65.a.) 255.

Tabel 1. Kullamaa valla rahvastik seisuga 01.11.2004.a.

Küla Rahvaarv 04 seisuga
Jõgisoo 74
Kalju 42
Kastja 6
Koluvere 172
Koluvere HK 232
Kullamaa 341
Kullametsa 55
Leila 49
Lemmikküla 9
Liivi 169
Mõrdu 24
Päri 37
Silla 35
Ubasalu 33
Üdruma 103
Kokku 1381

Kullamaa valla rahvastikust 2004. aasta 1.novembri seisuga oli mehi 51,4%, naisi 48,6 %. Vallas on 20-62 aastaseid mehi on 31% ja naisi 21,7%.

Tabel 2. Kullamaa valla alalise rahvastiku soolis-vanuseline koosseis seisuga 01.11.2004

Nimetus Arv Protsent valla rahvastikust
Kokku 1381 100
Mehi 710 51,4
Naisi 671 48,6

Elanike jagunemine vanuse järgi

0-6 55 3,9
7-18 200 14,4
19-64 871 63
üle 65 255 18,4

Rahvuselt on valdav enamik eestlasi, muulastest on ülekaalus venelased. Eesti keel on emakeeleks vallas 94,52%, vene keel 4,81%-il.

2.3 Maa

Valla üldpindala on 22452,7 ha, millest on haritavat maad 5103,6 ha, looduslikku rohumaad 2382,8 ha, metsamaad 7169,0 ha, õuemaad 180,9 ha ja muud maad 7616,4 ha.

Kullamaa vald kuulub oma näitajate poolest (mullaviljakus alla 80%, vähene sotsiaalmaksu laekumine põllumajandusest, rahvastiku asustustihedus all 17 inimese/km2 jne) vähemsoodsate, ehk LFA alade hulka. Erinevate Euroopa Liidu ja riiklike toetuste taotlemisel annab see õiguse lisatoetuseks.

2.4 Loodus

Kullamaa vald asub Läänemaa idaosa lainjal tasandikul, mis tõuseb kirde suunas. Väikevoored on madalad (4-5 m) ning lamedad, mandrijää poolt välja voolitud aluspõhjast, mida katab moreen keskmiselt 1,5 m paksuselt. Kohati paljandub paealuspõhi voortel ning tasandikel otse maapinnal. Madalamad alad on soostunud.

Valda ilmestavad lavamaad, liivamäed ja turbaväljad. Liiva kaevandamise tulemusel on tekkinud Kullamaa lähistele Liivamägedesse tehisjärv.

Valla territooriumile jääb 1/5 Marimetsa looduskaitsealast, kus pesitseb I kategooria kaitsealune liik – kaljukotkas. Kastja ja Silla külas elutseb suur konnakotkas. Kastja piirkonnas elutseb ka haruldane rohunepp. II kategooria kaitstavatest liikidest on metsise alad Ubasalus ja Sillal.

Kullamaa valla territoorium kuulub Matsalu alamvesikonna Kasari jõe piirkonda. Vallas asub Marimetsa looduskaitseala, mille kogupindala on 5353 ha, millest Kullamaa valda hõlmab 1192 ha. Marimetsa looduskaitseala võib nimetada Lääne-Eesti üheks vanemaks tüüpiliseks lagerabaks, keskmine turbakihi paksus on 4,5 m, maksimaalne 8,25 m. Kaitsealana on Marimetsa rabal oluline tähtsus soomaastiku geneesi uurimisel, vähemtähtis pole ka tema osa puhta vee reservuaarina.

2.5 Loodusvarad

Mets

Metsamaast haldab valla territooriumil metskond 1170 ha, eravalduses on 3279 ha , ülejäänud osas on maareform pooleli või arvatud riigi reservmaaks. Metsade keskmine boniteet on 2,9.

Valdavalt on tegemist lehtpuuenamusega segapuistutega, okaspuudest kasvab enam mändi.

Vesi

Kullamaa valla jõed, Kasari ja Liivi jõgi, kuuluvad Kasari jõgikonda. Kasari jõgi on paisutatud Laastres, Liivi jõgi Koluveres, Kullamaal ja Liivil. Kullamaal on tehisjärv.

2.6 Maavarad

Kullamaa territooriumil leidub liiva (Liivi Marimetsa 2,1 ha, varu 22,5 tuh. m3), turvast (Laiküla 5156 ha, varu 6504 tuh.m3), vähesel määral savi (Kullamaal ja Liivi lähistel) ja lubjakivi (Ense maardla).

2.7 Majandus, tehniline infrastruktuur

Vallas on peamisteks tegevusvaldkondadeks teenuste pakkumine, metsandus ja põllumajandus. Ettevõtluse arendamine ja uute ettevõtete loomine jääb suures osas kvalifitseeritud tööjõu puuduse, aga ka vähese ettevõtlikkuse taha. Suurimateks tööandjateks on Koluvere Hooldekodu, Kullamaa Vallavalitsus koos allasutustega, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Kullamaa Metskond, Lihula TÜ, Eesti Post AS, Serviti OÜ ja mitmed põllumajandusega tegelevad ettevõtted - Reinu-Einari OÜ, Valdek Lehe Selja talu, Kärneri-Jõe OÜ, Ketu-Reinu talu, Kauni OÜ.

Kullamaa vallas on turism ja puhkemajandus veel välja arendamata. Vallas on vaid «Saare turismitalu» majutust pakkuv asutus ning ürituste läbiviimiseks mõeldud puhkemaja »Karukoobas». Kullamaal Liivamägedes olev tehisjärv loob eelise arendada sinna puhketsoon, hõlmates ka Marimetsa raba atraktiivset looduskeskkonda.

Teed

Kullamaa vallas on 64,2 km riigihoolduses olevaid maanteid, 118,2 km kohalikke teid ning era –ja muid maanteid 80,5 km.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Valla elanike ühisveevarustus baseerub neljal puurkaevul: Kullamaa, Koluvere, Liivi, Üdruma.

Kullamaa külas ligi 90% kasutavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust. Üdrumal on elanike varustatus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga 80% ja Liivil 90%.

Joogivee- ja kanalisatsioonivõrk on kõigis kolmes külas amortiseerunud ning uuendatakse aastaks 2007 koostöös Keskkonna Investeeringute Keskusega Euroopa Liidu CF kaasfinantseerimisel.

3 Jäätmekava seadusandlik taust

3.1 Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus

Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat on Jäätmeseadus. Vastavalt Euroopa Liidu nõuetele uuendatud Jäätmeseadus jõustus 01. 05. 2004. a. Olemasoleva Jäätmeseaduse põhjaliku muutmise tingis jäätmehoolduse suhteliselt kiire areng Eestis viimastel aastatel ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Ülevaade Eesti ja Euroopa Liidu jäätmealastest ning nendega seonduvatest õigusaktidest on antud Lisa 1.

Jäätmeseaduses on rõhku pandud korraldatud olmejäätmeveo korraldamise kohustusele tiheasustusaladel. Samas on ka korraldatud olmejäätmeveo kohustusest vabastamine seotud kohalikule omavalitsusele esitatava tekitaja poolse aruandlusega, millest tulenevalt on ikkagi kogu haldusterritooriumil asuv elanikkond haaratud kogumissüsteemiga. Eelnimetatud regulatsiooni täpsustamise ja karmistamise tingis asjaolu, et suure osa elanikkonna, eriti individuaalelamute piirkonnas, jäätmete tekke ja ka käitluse kohta puuduvad igasugused andmed. Sellistel puhkudel on võimalus jäätmete mittenõuetekohaseks käitluseks, (nt. looduse risustamine), samuti ka kasutades konteinereid, mis ei kuulu neile. Lisaks on eelnõus välja toodud sanktsioonid korraldatud olmejäätmeveo korraldamata jätmisel.

Jäätmeseaduse paragrahvi 42 alusel peavad omavalitsused kehtestama oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava on koostatud maakonna jäätmekavast juhindudes, mis käsitleb valla jäätmehoolduse arendamist.

Jäätmeseaduses sätestatule käsitleb kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava:

- jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate - - jäätmeliikide ning jäätmete tekke päritolu kirjeldust ja nende koguseid;

- jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut;

- jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale;

- kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine,

- jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine;

- eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, - jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus;

- kohaliku omavalitsuse poolt korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;

- jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist.

- jäätmehoolduse rahastamist.

Jäätmeseaduse paragrahvi 71 alusel peavad omavalitsused kehtestama oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja, mis määrab ära jäätmekäitluse üldise korra.

Jäätmehoolduseeskiri sätestab:

- jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine;

- jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul;

- kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;

- korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;

- elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra;

- kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra;

- korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded;

jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada;

- järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;

- kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded.

3.2 Jäätmete kogumissüsteemi ja jäätmehooldust puudutavate objektide mõisted

Jäätmepunkt (kogumispunkt, kogumisplats, kokkutoomiskoht)

Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paber, papp, plast, klaas jms) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid ning on vajadusel ümbritsetud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust.

Võimalusel paigaldatakse jäätmepunkti ka ohtlike jäätmete kogumiskonteiner.

Jäätmepunkte on kahte liiki:

Igas vallas, kus ei ole jäätmejaama, on kogumispunkt ja ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Kohaliku omavalitsuse kogumispunktis on võimalus koguda ka probleemjäätmeid. Selleks rajatakse ajutised varjualused (vajadust sarnase varjualuse loomiseks näitab edaspidine probleemjäätmete käitlemise praktika).

Kogumispunkt ei ole jäätmeseaduse mõistes jäätmekäitluskoht.

Jäätmemaja

Jäätmemaja on jäätmete sorteeritult kogumise koht, kus konteinerid on heakorra eesmärgil paigutatud kergehitisse.

Jäätmejaam

Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid, sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner(id). Jäätmejaamas on ka olmehoone ning toimub kasutuskõlblike ja suuremõõtmeliste jäätmete (näiteks mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine. Jäätmejaam tuleb rajada perspektiiviga, et seal on võimalik kompostida orgaanilisi jäätmeid (asfaltplats vms). Jäätmejaama on võimalik ehitada ka ümberlaadimis- ja/või sorteerimisjaamana. Erinevalt jäätmepunktist on jäätmejaama teeninduspiirkond suurem (üks jäätmejaam võib hõlmata omavalitsuse erinevaid piirkondi, tervet omavalitsust, suurem jaam tervet maakonda) ja seal toimub ka jäätmete käitlemine. Jäätmejaam rajatakse tehnilise võimalusega võtta vastu ka ettevõtetelt tasu eest liigiti kogutavaid jäätmeid.

Ümberlaadimisjaam

Ümberlaadimisjaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel). Ümberlaadimisjaam võib olla nii jäätmejaama kui ka jäätmete sorteerimisjaama osa või eraldiseisev jäätmekäitluskoht. Ümberlaadimisjaamas toimub nii sorteeritud, kui sorteerimata jäätmete vaheladustamine ja edasiseks käitluseks edasi suunamine. Jaamas võib toimuda ka jäätmete tihendamine ja pakkimine. Ümberlaadimisjaam võib hõlmata mitut omavalitsust, suurem ümberlaadimisjaam ka mitut maakonda.

Sorteerimisjaam

Sorteerimisjaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel). Sorteerimisjaam võib olla nii jäätmejaama kui ka jäätmete ümberlaadimisjaama osa või eraldiseisev jäätmekäitluskoht. Sorteerimisjaamas toimub nii erinevate jäätmesegude sorteerimine, kui ka jäätmepunktides eraldi kogutud taaskasutatavate materjalide täiendav sortimine. Sorteerimine võib olla organiseeritud nii suuremahuliste konteinerite kui ka käsitsi sorteerimise baasil või mehaniseeritud sorteerimisliinide baasil. Sorteerimisjaam võib hõlmata mitut omavalitsust, suurem sorteerimisjaam ka mitut maakonda.

Jäätmekäitluskeskus

Jäätmekäitluskeskus on suuremõõtmeline jäätmejaam, mis teenindab mitut maakonda ning on jäätmekäitluskoht, kus vastavalt piirkonna eripärale ja vajadusele toimub:
- taas- ja korduskasutatavate jäätmete ning ohtlike jäätmete kogumine paigaldatud konteineritesse (ka ettevõtetelt);
- eelnevalt sorteeritud või sorteerimata jäätmete töötlemine (sortimine, kompostimine, pressimine, pakendamine);
- kasutuskõlblike jäätmete (mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine;
- taaskasutuseks ebasobivate jäätmete ladestamine.

Põhimõtteliselt on tegemist prügilaga, kus enne jäätmete ladestamist suunatakse võimalikult suur osa jäätmetest taaskasutusse.

Jäätmehooldusekeskus

Jäätmehoolduskeskus on jäätmekäitluse korraldamise territoriaalne üksus, mille funktsioonid on järgnevad:
- jäätmetekke vältimine;
- teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine;
- jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, -
- toetamine ja edendamine;
- optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine;
- arendustöö ja propaganda;
- konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel, kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades;
andmebaaside pidamine.

Eesti korraldatud jäätmemajanduse eesmärgiks on, et omavalitsused asutaksid koostöös teiste omavalitsustega piirkondlikud jäätmehoolduskeskused. Selliste keskuste loomine oleks omavalitsuste ja jäätmekäitluse alaste ülesannete täitmiseks ja koordineerimiseks vajalik ka pärast haldusterritoriaalset reformi.

3.3 Õigusaktidest tulenevad nõuded

Arvestades praegust ja tulevast ettevõtete struktuuri ning jäätmeteket on valla jäätmehoolduse kavandamisel olulised järgmised õigusaktidest ja nende eelnõudest tulenevad nõuded.

Jäätmete tekke vähendamine (Jäätmeseadus):
- rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas võimalusega suures määral jäätmeid taaskasutada;

Jäätmete taaskasutamine (Jäätmeseadus):
- jäätmekäitluses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi;
- jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi;
- jäätmetest energia saamisele tuleb eelistada nende taaskasutamist toorme või materjalina;
- jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas.

Jäätmehoolduseeskiri (Jäätmeseadus): valla volikogu kehtestab määrusega oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja, mis peab sätestama:
- jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine;
- jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul;
- kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
- korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
- elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra;
- kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja poolt tekkinud jäätmete käitlemise korra;
- korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded;

jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada;
- järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;
kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded.

3.4 Pakend

Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278), mis on kooskõlas EL direktiivi 94/62/EÜ põhimõtete ja nõuetega, sätestab pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise võimalused. Nendeks on:
- pakendi kasutamine ringluspakendina oma esialgsel kujul ja otstarbel;
- pakendi kasutamine esialgsel kujul, kuid muul otstarbel;
- kasutatud pakendist moodustunud materjali kasutamine teisese toormena samalaadsete või muude toodete valmistamiseks;
- pakendijäätmete kasutamine kütusena;
- pakendijäätmete orgaanilise osa kasutamine komposti või tehismulla valmistamiseks nende aeroobse või anaeroobse töötlemise teel.

Kohalik omavalitsus määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning peab sätestama selle jäätmehoolduseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse poolt koostatavas jäätmekavas tuleb käsitleda eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid oma haldusterritooriumil.

Pakendiseadus näeb ette riikliku pakendiregistri asutamise. Riikliku pakendiregistri põhimäärus kinnitati Vabariigi Valitsuse 26. detsembri 2004. a määrusega nr 346.

Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise edendamiseks võeti 1997.a detsembris vastu Pakendiaktsiisi seadus. Käesoleval ajal on pakendiaktsiisist vabastatud kõik tootjad ja importijad, kes taaskasutavad oma pakendist 60%. Alkoholi ja karastusjookide pakenditele kehtiv aktsiis on praktiliselt lahendanud nende toodete müügipakendite taaskasutamise. Lisaks pakendiaktsiisile rakendatakse majandusmeetmetena veel vastavalt pakendiseadusele pakendi tagasivõtmise kohustust ja tagatisraha ehk panti. Tagasivõtmist rakendatakse eelkõige veo- ja rühmapakendi puhul (ettevõte on kohustatud tasuta pakendi tagasi võtma) ning tagatisraha müügipakendi puhul (kaubale lisatakse pakendit väärtustav tasu, mis tagastatakse ostjale pakendi tagastamisel).

Eestis on koostatud Euroopa Komisjoni tellimusel tasuvusuuring «Üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse süsteemi arendamine" (Transition Facility Project «Development of the nationwide packaging waste collection and recovery system. Estonia», feasibility study, August 2004).

Kohalik omavalitsus määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid.

3.5 Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Taaskasutamine.

Jäätmete taaskasutamise eelduseks on:
- jäätmete liigiti sortimine ja kohtsortimine;
- jäätmete segunemise vältimine;
- tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega;
- elanike jäätmehooldusse kaasamine.

Euroopa Liidu jäätmehoolduse direktiivides on jäätmete taaskasutuse juures põhimõtteks see, et rakendatakse sobilikke toiminguid, kusjuures need toimingud soosivad materjali ja energia taaskasutust saavutamaks lõppladestatava jäätmekoguse minimeerimist.

3.6 Korraldatud jäätmevedu

Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

Vastavalt jäätmeseadusele korraldab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. Kohalik omavalitsus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus.

Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.

Kohalik omavalitsus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi Konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras.

Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumiskutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused:
1) veopiirkond (kogu vald);
2) veetavad jäätmeliigid;
3) eeldatavad jäätmekogused;
4) jäätmekäitluskohad;
5) eri- või ainuõiguse kestus;
6) veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused;
7) jäätmeveo teenustasu piirmäär.

Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat.

Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajaks loetakse ka korteriühistut, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise (esitades aruandlust).

3.7 Loomsed jäätmed

Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad Veterinaarkorralduse seadus ja Loomatauditõrje seadus. Nende jäätmete käitluse arendamisega tegeleb Põllumajandusministeerium.

3.8 Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava

Üleriigiline jäätmekava on kiidetud heaks Riigikogu 04. 12. 2002. a. otsusega «Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine». Üleriigiline jäätmekava on aluseks maakondade ja omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks, selle koostamise eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine komplekse, keskkonnaohutu, paindliku, institutsionaalselt tagatud ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse korraldamise kaudu.

Jäätmehoolduse korraldamise poolelt on välja pakutud piirkondlike jäätmehoolduskeskuste moodustamine omavalitsuste poolt. Piirkondlike jäätmehoolduskeskuste loomise üheks põhjuseks on asjaolu, et jäätmete käitlemine on omavalitsuste ja maakonna piire ületav tegevus. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonid oleksid üleriigilise jäätmekava alusel järgmised: teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine; jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; arendustöö ja propaganda; konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel, kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas või selle osades; andmebaaside pidamine.

Läänemaa jäätmekava valmis 2003. aastal (koostaja AS EcoPro) ning uuendati seoses uue jäätmekava vastuvõtmisega 2004. aasta sügisel Läänemaa Keskkonnateenistuse poolt.

Läänemaa jäätmekavas on otseselt vallaga seonduvad järgmised ülesanded ja seisukohad:

Taaskasutada tekkivatest olmejäätmetest (koos pakendiga) 30 %;
- Igas omavalitsuses peab olema vähemalt üks jäätmekogumispunkt, kus jäätmetekitaja saab üle anda liigiti kogutud jäätmed, vajadusel ning nõudmisel tuleb jäätmekogumispunktide võrgustikku laiendada;
- Peab olema loodud võimalus vanarehvide üleandmiseks. Seni kuni ei ole välja töötatud vanarehvide töötlemise skeemi, tuleb luua võimalused rehvide ajutiseks ladustamiseks selleks ette nähtud kohas;
- Pakendijäätmete kogumissüsteemid tuleb välja arendada eelkõige suuremates asulates ning neid ümbritsevates piirkondades;
- Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb valda paigutada vähemalt üks keskkonnanõuetele vastav konteiner. Korraldada omavalitsuse territooriumil vähemalt 1 kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringe, kus võetakse vastu ka suuremõõtmelisi jäätmeid;
- Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumine ja vedu;
- Aladel, mis jäävad välja korraldatud jäätmeveo piirkonnas, lahendatakse jäätmekäitlus jäätmekogumisjaamade, jäätmekogumispunktide ja/või jäätmetekitaja ja jäätmevedaja vahelise lepinguga;
- Läänemaale ei ole plaanis rajada keskkonnanõetele vastavat prügilat, mistõttu tulevikus viiakse kõik Lääne maakonna jäätmed teistesse maakondadesse;
- Läänemaal töötab kuni 2006.aastani Pullapää prügila, mis võtab vastu maakonna jäätmeid;
- Piirkonda teenindavaks prügilaks saab Paikuse või Loode-Eesti regionaalprügila;
- Lähitulevikus ei ole Läänemaale planeeritud rajada ei ohtlike ega olmejäätmete põletustehaseid.

3.9 Jäätmehoolduse juhtimissüsteemi kirjeldus

Jäätmehoolduse (jäätmekäitluse) süsteem peab moodustama terviku, kus kõik tasandid - riigi, maakonna (piirkonna), omavalitsuse, ettevõtte ja jäätmetekitaja tasand ühtselt funktsioneerivad. Maakonna jäätmehoolduse suunised (maakondlik jäätmekava) annab Läänemaa keskkonnateenistus, kuid jäätmehooldust korraldavad omavalitsused.

Riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonnas on piirkondliku keskkonnateenistuse ja maakonna omavalitsuste ülesanne. Jäätmekäitluse praktiliseks korraldamiseks on üleriigilise jäätmekavaga ette nähtud piirkondlike jäätmehoolduskeskuste loomine, kusjuures territoriaalseks aluseks on rajatavate prügilate teeninduspiirkonnad.

Jäätmehoolduskeskus oleks teeninduspiirkonda jäävaid omavalitsusi ühendav organisatsioon, mille funktsioonid üleriigilise jäätmekava alusel on järgmised:
- teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine, st. jäätmekeskus võtab üle valdade kohustused jäätmehoolduse korraldamisel;
- jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine;
- optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine;
- arendustöö ja teavitamine;
- konkursside korraldamine nii jäätmeveofirmadele kui ka jäätmete taaskasutamise osas;
- andmebaaside pidamine.

Jäätmehoolduskeskuse loomise peamised eesmärgid on järgmised:
- muuta jäätmekäitlus iseseisvaks majandusharuks;
- omavalitsuste ja jäätmekäitlusega tegelevate äriühingute huvide optimaalne ühendamine;
- kõigile jäätmetekitajatele jäätmekäitlusteenuse tagamine.

Üleriigilise jäätmekavaga pole jäätmehoolduskeskuse organisatsioonilist vormi täpsustatud. Põhimõtteliselt võib see olla sihtasutus, 100 % avaliku sektori omanduses olev ettevõte või ettevõte, kus peale omavalitsuste on ka teisi omanikke. Ka jäätmehoolduskeskuse tegevusvormi osas on suured valikuvabadused, jäätmehoolduse suunamisest kuni selleni, et võetakse enda kanda ka kogu jäätmekäitlus, sh jäätmete vedu ja jäätmejaama haldamine.

Jäätmekäitluse korraldamisel eristuvad riigi, maakonna, omavalitsuse ja jäätmetekitajate ning jäätmekäitlejate tase.

Tabel 3. Jäätmehoolduse (-käitluse) tasandid ja nende ülesanded

Tasand Ülesanded ja eesmärgid
Riigi tasand –
keskkonna-
ministeerium
jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse korrastamise koordineerimine riigi tasandil;
üleriigiliste programmide ja süsteemide koordineerimine (ohtlike jäätmete käitlussüsteem, pakendijäätmete programm);
mitme maakonna jäätmekava (piirkondliku) koostamise korraldamine.
Maakonna tasand -
maavalitsus ja keskkonna-
teenistus
riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonna tasandil;
jäätmeload, jäätmealane aruandlus jne.
Omavalitsuse tasand
(Jäätmekeskuse tasand)
olmejäätmete käitlemise korraldamine valla tasandil;
kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine;
järelevalve jäätmekäitluse üle;
valla (linna ) jäätmekava koostamine;
haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu tagamine;
elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine;
säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine.
Jäätmetekitaja tasand ettevõtte jäätmekava koostamine (kui omavalitsus seda nõuab);
korraldatud jäätmeveoga ühinemine;
omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja järgimine;
keskkonnateadlikkuse tõstmine.
Jäätmekäitleja tasand anda professionaalsel tasemel teenust vastavalt kehtestatud lepingule ja õigusaktidele, tegutseda vastavalt jäätmeloas või ohtlike jäätmete käitluslitsentsis kehtestatud nõuetele;
omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja järgimine;

4 Jäätmete teke, kogused, käitlemine

Jäätmete tekke ja edasise käitlemise iseloomustamisel on aluseks võetud põhiliselt ametlik jäätmestatistika 2001.-2003.a. Lisaks ametlikule statistikale on antud töös kasutatud kõikvõimalikke kaudseid arvestusi ja küsitlusi, et saada käitlussüsteemi loomisel võimalikult ligilähedane andmebaas tegelikkusega.

Tabel 4. Läänemaal statistika alusel 2001- 2003.a käideldud jäätmed

  2001 2002 2003
sh tavajäätmed (tonni) 43680 51670,1 63274,6
sh ohtlikud jäätmed (tonni) 1590 4540,3 4092
Jäätmete käitlemine kokku (tonni) 45270 56210,4 67 366,6

Läänemaal töötas jäätmeloa alusel 31.12.2003.a seisuga üks prügila - Pullapää prügila.

Kokku ladestati 2003.aastal jäätmeid Pullapää prügilasse ligi 6 957 tonni, millest segaolmejäätmed moodustasid 96,8 %. Ülejäänud jäätmed kas taaskasutati või viidi jäätmekäitlejate poolt maakonnast välja.

4.1 Segaolmejäätmed

Olmejäätmete (EJL 20 03 01) käitlemine on kõiki haldusüksusi hõlmav probleem.

Omavalitsusüksuses tekkivate olmejäätmete kogus sõltub elanike arvust, elulaadist ja olulisel määral mitmesuguste asutuste ja institutsioonide olemasolust.

Jäätmestatistikat aluseks võttes on tabelis 5 ja toodud segaolmejäätmete kogumine omavalitsuste lõikes ning elaniku kohta 2003.a.

Tabel 5. Segaolmejäätmete kogumine Läänemaal 2003.a omavalitsuste lõikes

Omavalitsus

Elanikud

Kogutud olmejäätmeid

  Arv % Tonni % üldkogusest kg/elaniku kohta
Haapsalu linn 11922 42,2 3459 55,4 290
Hanila vald 1737 6,2 423 6,8 243
Kullamaa vald 1434 5,1 153 2,5 107
Lihula vald 2806 9,9 281 4,5 100
Martna vald 1063 3,7 47 0,8 44
Noarootsi vald 742 2,6 167 2,7 225
Nõva vald 484 1,7 59 0,9 122
Oru vald 960 3,4 151 2,4 157
Ridala vald 3038 10,8 626 10 206
Risti vald 904 3,2 87 1,4 96
Taebla vald 2927 10,4 753 12,1 257
Vormsi vald 246 0,9 34 0,5 138
Kokku 28232 100 6240 100 166

Läänemaal kogub Ragn-Sells AS maakonnas kogutavatest segaolmejäätmetest ligi 95 %.

Tabel 6. Vallas hinnanguliselt tekkivad olmejäätmete kogused

Küla Elanike arv Kg/elanik Kogus kg
Jõgisoo 74 160 11840
Kalju 42 160 6720
Kastja 6 160 960
Koluvere 172 250 43000
Koluvere HK 232 250 58000
Kullamaa 341 250 85250
Kullametsa 55 160 8800
Leila 49 160 7840
Lemmikküla 9 160 1440
Liivi 169 250 42250
Mõrdu 24 160 3840
Päri 37 160 5920
Silla 35 160 5600
Ubasalu 33 160 5280
Üdruma 103 160 16480
Kokku 1381   303220

Hinnanguliselt võiks vallas tekkida ca 300 tonni jäätmeid aastas.

Segaolmejäätmete koostis

Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed, muutudes nii ajas kui ka ruumis. See on tingitud tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda. Tuntavad erinevused on maal ja linnas tekkivate olmejäätmete koostises.

Arvestades Euroopa Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta antud nõuded, mis on fikseeritud ka Eesti keskkonnaministri määruses Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks on oluline teada tekkivate ja ladestatavate jäätmete koostist. Biolagunevate jäätmete osatähtsus peab ladestatavate jäätmete koguses vähenema. Maal ja väikeasulates on suuremad võimalused biojäätmete kompostimiseks ja põletamiseks kui linnas.

Olmejäätmete koostist on püütud Eestis episoodiliselt määrata. Uuringuid on tehtud Tallinnas, Tartus, Türil ja Pärnus aastatel 1993-2000.a. Uuringud on olnud enamuses ühekordsed (näitavad hetkeseisu) ning kasutatud on erinevaid metoodikaid. Seepärast on tulemused vaid teatud mööndustega võrreldavad, kuid mingi pildi olemjäätmete koostisest siiski saab. Tallinnas, Pärnus ja Tartus tehtud jäätmeuuringute tulemused on tabelis 7.

Tabel 7. Olmejäätmete koostis Tallinnas, Pärnus ja Tartus

Liik (%)

Tallinn

Pärnu Tartu
  Mustamäe linnaosa Nõmme linnaosa    
Orgaaniline materjal 55,5 38,3 34,3 26,5
Paber ja papp 11,6 2,4 14,1 6,6
Puit 5,5 0,2 1 0,7
Metall 5,5 4,1 2,8 3,2
Klaas 7,9 6,6 5,2 8,8
Plastik 3,7 2 6,5 11,8
Ohtlikud jäätmed 1,8 0,1 - -
Mittepõlev materjal 5,3 42,4 30,8 32,6
Muu 3,2 3,9 5,3 9,8

4.2 Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmete teke on otseses seoses ettevõtluse arengu ja investeeringutega.

Läänemaal tekkis 2003.a statistika kohaselt kokku ehitus- ja lammutusjäätmeid ligi 1353 tonni. Kõik jäätmed kasutati Pullapää prügila vahekihtide tegemisel, prügila põhja kindlustamisel ning teede tegemisel.

4.3 Tööstusjäätmed

Puidujäätmed

Aastal 2003 tekkis puidujäätmeid Läänemaal 4115 tonni. Aruande esitanud ettevõtete hulgas on suurimad puidujäätmete tekitajad Haapsalu Uksetehas AS, FIE Ardi Kruusmäe, Tene Kaubanduse AS ja Hapval AS. Samas kui kasutada veel ka välisõhu saaste statistilisi aruandeid, mis kajastavad põletatud puidujäätmeid (sh saepuru), siis tõuseb summaarne puidujäätmete hulk oluliselt – 2003. aastal oli see ca 21 000 tonni.

Metallijäätmed

Metallijäätmeid tekkis ja koguti kokku 2003.aastal 9393 tonni, millest raud ja teras moodustas 95 % (8951 t). Suurim metallijäätmete koguja Läänemaal on Kuusakoski AS (endine Eesti Metallieksport AS Haapsalu osakond).

4.4 Transpordiga seotud jäätmed

Transpordiga seotud jäätmete all käsitletakse antud töös mootorsõidukite kasutamise ja hooldusega seonduvaid jäätmeid. Antud jäätmete puhul on valdavalt tegemist probleemsete jäätmetega, sh. ohtlike jäätmetega. Peamisteks antud valdkonnas tekkivateks jäätmeteks on vanaõlid ning muud õlidega seotud jäätmed, kasutatud akud, vanarehvid, romusõidukid ning neist eemaldatud metallid, plastid jmt. Antud punktis käsitletakse lähemalt vanasõidukite ja nende osade ning vanarehvide käitlemisega seonduvat, teised transpordiga seonduvaid ohtlikke jäätmeid (akud, vanaõlid jmt) käsitletakse töö teistes osades.

Romusõidukid

Kullamaa vallas ei ole autolammutustöökodasid, kuid tegutseb mitmeid remonditöökodasid, milles tekib erinevaid transpordivahendite hooldusega seotud jäätmeid. Sarnaseid jäätmeid tekib ka kodumajapidamistes, põllumajandus- ning transpordiettevõtetes, kus toimub transpordivahendite kohapealne hooldus.

ARK andmetel saab väita, et liikluses enam kasutatavad sõidukid (72 %) on vanemad kui 10 aastat, mistõttu võib tekkida lähimal ajal vajadus luua autolammutustöökojad. Viimast protsessi kiirendab ka elanike elatustaseme kasv.

Läänemaa osa Eestis registreeritud sõidukitest on ligikaudu 2,7 %.

Tabel 8. Läänemaa ARK arvel olevad autod seisuga 01.09.2004.a.

Autod

Sõiduautod 11912
Bussid 137
Veoautod 2449
Mootorrattad 245
Kokku 14743
Eestis kokku 554 353

Kokku tekkis ja koguti 2003.a Läänemaal liiklusvahenditega seotud jäätmeid 118,8 t.

Vanarehvid

Vanarehve (EJL 16 01 03) tekkis ja koguti Läänemaal kokku 2003.a 14 t. Vanarehve peaks uuringute (Kasutatud autorehvide kogumis-ja taaskasutussüsteemi arendus, 1999, AS EcoPro) alusel Läänemaal tekkima ligi 170 tonni aastas.

4.5 Reoveesete

Kullamaale, Koluverre ja Liivile on rajatud heitveepuhastusseadmed, Liivi biopuhasti juurde on rajatud imbväljak. Praegu puudub nõuetele vastav reoveepuhasti Üdruma külas, kus on settetiikidega tehismärgala.

Koluvere ja Kullamaa külasse on rajatud Taani riigi abiga uued biopuhastid, mis oma konstruktsioonilt ja tehnoloogiliselt on ebaõnnestunud.

Kullamaa Vallavalitsusele on väljastatud jäätmeluba (JL-29) olmereovee puhastussetete kompostimiseks ja settelaadsete jäätmete veoks teenustööna. Kompostimisplatsina on võimalik kasutada Kullamaa biopuhasti juures eraldiseisva (ei ole teiste biotiikidega ühenduses) vettpidavast savist valmistatud biotiigi põhja. Enamus settelaadseid jäätmeid on pärit kodumajapidamistest ning need viiakse põhiliselt Kullamaa biopuhastitesse.

4.6 Loomsed jäätmed

Läänemaal maeti kuni 31.12.2004 loomseid jäätmeid Jalukse loomsete jäätmete matmispaika (omanik Linpet AS, 2003.a. maeti 74,5 t) ja Pullapää prügilasse (2003.a maeti 14,5 t). Jalukse loomsete matmispaik suleti 31.12.2004 ning samuti on keelatud alates 01.01.2005 loomseid jäätmeid matta Pullapää prügilasse. Kõik tekkivad loomsed jäätmed tuleb vedada Väike-Maarja loomsete jäätmete töötlemise tehasesse.

4.7 Raviasutuste jäätmed

Vastavalt Euroopa Nõukogu direktiivile 1999/31/EÜ prügilate kohta on nakkusohtlike jäätmete ladestamise tavajäätmete prügilatesse keelatud. Nakkusohtlikud jäätmed võivad tekkida tervishoiuasutustes, veterinaarasutustes, laborites jm.

Raviasutustes tekkivad jäätmed on järgmised:
- bioloogilised jäätmed - operatsioonide jäätmed, ühekordsed süstlad,
- vereülekandesüsteemid jne;
- teravad ja torkivad jäätmed - süstlanõelad, skalpellid, ampullid jm;
- nakkusohtlikud jäätmed;
- ravimijäägid;
- kemikaalide jäätmed.

Kullamaa vallas asuvad elanikke teenindavad raviasutused: Hiie Tiisleri Perearsti punkt, hambaarst Meeri Hirjel, Heidi Alekandi Kullamaa Apteek ja Koluvere külas asuv Koluvere Hooldekodu.

4.8 Ohtlikud jäätmed

Ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna on vajalik omada Keskkonnaministri poolt väljastatavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, milles on kirjas ettevõtte poolt käideldavad erinevad jäätmeliigid, lubatud jäätmetega tehtavad toimingud ning aastased lubatavad jäätmekogused erinevate jäätmekäitluse- ning jäätmeliikide osas.

Kullamaa valla territooriumile on kolhoosiajast jäänud mitmeid keskkonnaohtlikke jääkreostusobjekte- kasutult seisvad kütte- ja ammonniaagimahuteid ja mürgiladu, mis sisaldavad kokku 151,1 tonni erinevaid reostusaineid. 2005. aasta kevadeks on tellitud nende jääkreostusobjektide likvideerimine AS EcoPro-lt.

Ohtlike jäätmete kogumine

Kullamaa Vallavalitsus korraldab ohtlike jäätmete kogumise vähemalt üks kord aastas, et eraisikud saaksid ära anda oma tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid. Lisaks sellele on korraldatud Läänemaa keskkonnateenistuse eestvedamisel korra aastas reid ohtlike jäätmete kogumiseks. Edaspidi hakkab ohtlike jäätmete reide korraldama Läänemaa Omavalitsuste Liit. Eraisikud võivad tasuta ära anda vananenud ravimeid, patareisid, päevavalguslampe, vanu õlisid, värve, lakke, lahusteid, televiisoreid, külmkappe, tulekustuteid, kasutatud õlifiltreid, autoakusid jm.

Hinnanguliselt tekib vallas ohtlike jäätmeid 1,5 tonni.

4.9 Muud jäätmed

Elektri ja elektroonikaseadmete jäätmed

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul on probleemiks neis sisalduvad ohtlikud ühendid (raskmetallid, halogeenitud ühendid, ka asbest ning arseen). Praegusel ajal nimetatud jäätmed põhiliselt ladestatakse prügilates, kusjuures käitlemisel valdavalt neid ei eraldata muudest olmejäätmetest. Enim on pööratud tähelepanu eelkõige vanemates külmikutes kasutatavatele freoonidele, mis lendumisel kahjustavad osoonikihti.

Vastavalt HFT Network OY uuringule « Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine» on ligikaudne elektroonikaseadmete jäätmete aastane tekkekogus Eestis ca 5 kg/in. Seega peaks Kullamaa vallas tekkima ca 7 tonni elektroonikaseadmete jäätmeid aastas.

Suuremõõtmelised jäätmed

Suuremõõtmelisteks jäätmeteks on oma tarbimisväärtuse minetanud või muudel põhjustel kasutuselt kõrvaldatud mööbel, pliidid ja muu majapidamistehnika. Üldjuhul on tegemist tavajäätmetega, kuid osad neist võivad sisaldada ka ohtlike aineid. Suuremõõtmelised jäätmed tekitavad probleeme jäätmeveol ning jäätmete ladustamisel, tihtipeale on võimalik neid võtta mujal uuesti kasutusse. Vastavasse kogumiskohta toodud suuremõõtmeliste jäätmete uuesti kasutuselevõtmise praktika on teistes maades laialt levinud, viimastel aegadel on taolist tegevust hakatud rakendama ka Eestis. Kohesest taaskasutusest samm edasi on nimetatud asjadele pisiremondi tegemine enne kasutusse võtmist.

4.10 Kullamaa vallas tegutsevad jäätmekäitlejad

Kullamaa vallas tegutseb kaks jäätmeveo ettevõtet - Ragn-Sells AS ja Cleanaway AS. Jäätmed ladestatakse Pullapää prügilasse. Keskkonnaohtlikke jäätmeid koguvad ja töötlevad Ragn-Sells, metallijäätmeid kogub AS Kuusakoski Eesti.

5 Jäätmehoolduse eesmärgid ja realiseerimine

Valla jäätmekava eesmärkide püstitamisel järgitakse:
- jäätmehoolduse olemasolevat olukorda ja probleeme;
- Lääne maakonna jäätmekavas antud jäätmehoolduse suundi ja nõudeid;
- valla arengukavasid.

Jäätmekäitluse skeemi puhul eeldatakse:
- suureneb taaskasutatavate jäätmete kogus;
- väheneb biolagunevate jäätmete suunamine prügilasse ladestamisele;
- Lääne maakonda rajatakse jäätmejaam(ad);
- maakonnas kasutuses olev prügila suletakse;
- ladestamisele minevad jäätmed viiakse maakonnast välja.

Maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine:

tiheasustusega aladel - vallakeskuses paigaldada taaskasutatavate jäätmete (paber, papp, klaas) konteinerid, konteinerite grupid; koostöö firmadega, kes tegelevad pakendijäätmete kogumisega;
- suuremad ettevõtted paigaldavad oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks konteinerid - tegevused toimuvad ettevõtete jäätmekavade alusel;

hajaasustuse puhul - taaskasutatavate jäätmete puhul on kaks võimalust:
- jäätmetekitajad toovad need ise kogumispunktidesse;
- toimuvad perioodilised kogumisringid.

Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemine:
- orgaaniliste jäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas;
- lokaalne kompostimine - tiheasustusega aladel ühine kompostimisplats lokaalse haaratusega, jäätmetekitajad ise kompostivad;
- biojäätmete eraldi kogumine ja nende kompostimine kesksetes kompostimisjaamades (jäätmejaamad);
- tekkiva komposti kasutamine vana prügila katmisel ja mujal.
- aia- ja puidujäätmed nii era- kui ka üldkasutatavatest haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt - kompostimine eraldi teistest biojäätmetest; komposti kasutamine haljastuses või vana prügila katmisel.

Ehitus- ja lammutusjäätmed:
- eraldamine olmejäätmetest;
- ehitus- ja lammutusjääkide kohapealne sortimine ja osaline töötlemine, materjaliringe;
- purustatud jäätmete kasutamine vana prügimäe katmiseks ja muuks otstarbeks.

Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine:
- ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed käideldakse lepingute alusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes;
- ohtlike jäätmete kogumiseks kodumajapidamistest on paigaldatud konteinerid vallakeskusesse;
- ohtlike jäätmete kogumiseks hajaasustusest rakendatakse kogumisringe; kogumisringe on vajalik süsteemi käivitamise algfaasis teha sagedamini, et kokku koguda ladustatud ohtlikud jäätmed.

Jäätmete kogumine ja transport:
- rakendada korraldatud jäätmevedu, moodustada kogu valda hõlmav veopiirkond;
- haarata võimalikult suur arv jäätmetekitajad üldisesse süsteemi, seejuures ei ole otstarbekas hajaasustuse puhul kasutada süsteemi «konteiner ukse ees», vaid jäätmetekitajad viivad ise oma jäätmed kogumispunkti;

5.1 Segaolmejäätmed

Olmejäätmete tekke vähendamine on keeruline probleem, mis vajab pidevat tähelepanu ka arenenud jäätmehooldusega Euroopa riikides. Ainus võimalus on tarbijaid jäätmealaselt harida, et nad säästvalt tarbiksid - kasutada pikaealisi tooteid, teha kaupade suhtes teadlik valik, osta mõõdukalt jne. Olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke vähendamisel seavad omad piirangud karmistuvad hügieeninõuded.

Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamise

Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamise üldiseks suunaks on keskkonnale ja inimese tervisele ohutute materjalide (ainete) kasutamine.

Jäätmekava kontekstis on abinõud järgmised (arvestades ka edasist käitlemist):
- kodumajapidamistes ja asutustes tekkivate ohtlike jäätmete kohtsortimine ja sorditud ohtlikke jäätmete nõuetekohane edasine käitlemine;
- biolagunevate jäätmete eraldamine jäätmete tekkekohas:
- nende kompostimiseks ja taaskasutamiseks;
- olmejäätmete ladestamisel tekkivate keskkonnamõjude vähendamiseks.

Lähimad eesmärgid:
- elanikkonna harimine olmejäätmete sorteerimisel;
- taaskasutada tekkivatest olmejäätmetest (koos pakendijäätmetega) 30%;
- biolagunevate jäätmete kompostimine.

5.2 Ohtlikud jäätmed

Valla elanikelt võetakse ohtlikke jäätmeid vastu tasuta valla keskuses Kullamaal.

Lähimad eesmärgid on järgmised:
- luua 2005-2006 ohtlike jäätmete kogumise võrgustik, mis tagaks kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete keskkonnaohutu ning tõhusa kogumise;
- garanteerida, et autotöökojad jt. ohtlike jäätmeid tekitavad ettevõtted annaksid tekkivad ohtlikud jäätmed üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele.

5.3 Pakendijäätmed

Olmejäätmetest 30 % moodustavad pakendjäätmed ning nende osa pidevalt kasvab. Kui hetkel tekib Eestis inimese kohta keskmiselt 100 kg pakendjäätmeid aastas, siis prognoositakse, et 2012. aastal tekib neid inimese kohta juba ca 170 kg.

Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses:
1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 protsenti aastas;
2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 25 protsenti aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas.

Antud pakendjäätmete taaskasutuse protsenti tuleb järk-järgult kasvatada ning saavutada aastaks 2012 pakendjäätmete taaskasutamine 60 % ulatuses.

Pakendi- ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik vallas arendatakse välja kolme keskuse baasil: Koluvere, Liivi, Kullamaa külas.

5.4 Reoveesette käitluskohad

Reoveesette käitlemise hõlbustamiseks tuleb reoveepuhastite lähedusse näha ette setteväljakud. Setteväljakud peaksid paiknema biotiikide vahetus läheduses, et settest välja nõrguv vesi saaks isevoolselt valguda tagasi biotiikidesse. Juhul kui maapinna kalletega ei ole võimalik eralduvat vedelikku suunata pindmiselt tiikidesse tagasi, tuleb rajada selleks vastavad veejuhtmed. Samas võiks kaaluda sette vedamist suuremate biopuhastite kompostimisväljakutele ( Näit. Kullamaa ). Nimetatud biopuhasti kompostimisväljakule on väljastatud jäätmeluba. Kumba varianti rakendada, sõltub juba ekspluatatsiooni kalkulatsioonist ning keskkonnateenistuse poolt ette nähtud tingimustest. Setteväljakul sete stabiliseerub (väheneb vee sisaldus, orgaaniline aine mineraliseerub), mistõttu selle edasine käitlemine muutub hõlpsamaks. Stabiliseeritud setet saab kasutada haljastuses, rikutud alade rekultiveerimisel, teatud tingimustel ka põllumajanduses.

5.5 Korraldatud jäätmeveo korraldamine

Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 01.01.2005. a. Kullamaa vald moodustab ühe veopiirkonna. Põhimõtteliselt võivad mitu omavalitsust moodustada ka ühise veopiirkonna. Ühise veopiirkonna rajamisel on eeliseks suuremad kogutavad jäätmekogused, mis võimaldavad ühtlustada piirkonna erinevate osade jäätmeveo kulutusi.

Hajaasustuspiirkondades toimub korraldatud jäätmevedu minimaalselt kord kvartalis (võimalik üksnes juhul kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Hajaasustuses ei ole otstarbekas kasutada tellimisega seotud veosüsteemi, kuna see muutuks liialt kulukaks.

Korraldatud jäätmeveo konkurss kuulutatakse välja 2005.a teisel poolel.

Täpsed nõuded on esitatud valla jäätmehoolduseeskirjas.

5.6 Jäätmekogumispunktid

Jäätmekogumispunktide arvu arvutamisel saab aluseks võtta omavalitsuse pindala ja seal elavate elanike arvu. Vastavalt omavalitsuse rahvastiku tihedusele võimaldab antud arvutusmudel kasutada jäätmekogumispunktide hulga leidmiseks kolme erinevat meetodit:
- Üks kogumispunkt vähemalt 500 meetri kaugusel. Kasutatakse tihedalt asustatud linna piirkondade puhul, kus rahvastiku tihedus on üle 1000 inimese km2 kohta.
- Üks kogumispunkt vähemalt 1000 meetri kaugusel. Kasutatakse linna piirkondade puhul, kus rahvastiku tihedus on üle 500 inimese km2 kohta.
- Hõredalt asustatud maapiirkondades paigutatakse mõne tõmbekeskuse lähedusse üks konteiner 2500 inimese kohta. Igas omavalitsuses peab olema vähemalt üks vastav kogumispunkt.

Kogumispunkti asukoha leidmisel tuleb arvestada et:
- inimestel oleks lihtne antud punkti leida ja kasutada (tõmbekeskused);
- punktile pääseks lihtsasti ligi ka autoga (teede olemasolu);
- ala ei oleks hõlmatud teiste planeeringute ja piirangutega;
- jäätmepunkti olemasolu ei omaks piirkonnas elavatele elanikele negatiivset mõju (vaate rikkumine, müra, hais);
- ala maakasutus oleks tasuta või minimaalse hinnaga, võimalusel rajada punkt omavalitsuse maale;
- punkti ei rajataks keskkonnakaitseliselt tundlikkusse piirkonda.

Tõmbekeskustega (poed, külakeskused, bussipeatused, koolid, bensiinijaamad jne.) tuleb arvestada just maapiirkondades, kus vahemaa kodumajapidamises tekkivate jäätmete ja kogumispunktiga on suhteliselt suur. Kogumispunktides kasutatavate eri liiki taaskasutatavate jäätmete kogumiskonteinerite värv peab olema üle Eesti ühtne.

Süsteemi ellurakendamisel võivad probleeme tekitada erinevate jäätmevedajate seisukohad ning nende erinevad lähenemised ja ideed. Peamised vead, mida kogumispunktide rajamisel tuleb vältida, on järgmised:
- kogumispunkti ei paigaldata tihtipeale konteinerit muule prahile (tavaliselt tuuakse sorteeritud jäätmed jäätmejaama kilekotis või muus pakendis;
- kogumiskonteinerite ümbruse risustumine, kuna alal puudub piisav hooldus;
- konteinereid ei tühjendata piisavalt tihti, need saavad täis ja elanikud jätavad oma jäätmed vedelema naabruskonda;
- tunnusmärkide puudumine, ala ebapiisav valgustatus ja vähene informatsioon.

Jäätmekogumispunktid rajatakse Koluvere, Liivi, Kullamaa küladesse.

5.6.1 Paberi- ja papijäätmete kogumiskonteinerid

Vanapaberi kogumiskonteinerite valikul tuleb eelistada piluga konteinereid, vältimaks teiste jäätmetega risustamist. Konteineri suuruse valikul tuleb arvestada teenindatava piirkonna elanike arvuga. Sõltuvalt konteinerite täituvusest tuleb valida tühjendussagedus või muuta konteineri mahutavust.

Paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustik vallas arendatakse välja kolme keskuse baasil: Koluvere, Liivi, Kullamaa külas.

5.7 Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine

Jäätmeseadus, Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta ja keskkonnaministri määruse «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» sätestavad prügilate rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde nõuded. Lähtuvalt määruses antud tähtaegadest peavad Eesti prügilad vastama nõuetele 16.07.2009.a. Euroopa direktiivile vastavaid prügilaid hetkel Läänemaal ei ole.

5.7.1 Perspektiivsed prügilad, omavalitsuste liitumine riigi jäätmekavas kavandatud uute prügilate teeninduspiirkondadega

Üldnimetaja prügila all mõistetakse tänapäeval jäätmekäitluskohta, kus on võimalik välja arendada vastavalt piirkonna eripärale ja vajadusele järgmised tegevused:
- eelnevalt sorditud või sortimata jäätmete kogumine ja töötlus;
- keskkonnanõuetele vastavalt jäätmete ladestamine.

Vastavalt Läänemaa keskkonnateenistuse otsusele prügila sulgemise kohta on skeem järgmine:
- Lõpetatakse prügi vedu Pullapää prügilasse 31.12.2006.a ning alustatakse selle sulgemisega;
- Kõik ladestamist vajavad jäätmed viiakse maakonnast välja lähimasse nõuetele vastavasse prügilasse.
- Rajatakse Haapsalu lähedale jäätmejaam, mis alustab tööd 2006.a jooksul:
- valvatav jäätmejaam koos jäätmete ümberlaadimise, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiskonteineritega;
- biojäätmete kompostimine,
- ehitus- ja lammutusjäätmete ümbertöötlemis- ja vaheladustusväljak,
- suurjäätmetele hoone jm.
- Rajatakse Lihula lähedale jäätmejaam:
- jäätmejaam taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiskonteineritega;
- biojäätmete kompostimine,
- ehitus- ja lammutusjäätmete ümbertöötlemis- ja vaheladustusväljak,
- suurjäätmete angaar jm.

Kullamaa vallale lähimad nõuetele vastavad prügila on järgmised:
- Paikuse prügila Pärnumaal. Paikuse prügila paikneb valla keskusest ca 90 km kaugusel. Arendaja on OÜ Paikuse Jäätmekäitluskeskus (omavalitsuste loodud äriühing). Paikuse prügila rajamisega on tegeletud 1996. aastast. 2004.aasta sügisel alustati ehitustöödega. Eeldatav avamiseaeg on 2006.a.
- Väätsa prügila Järvamaal. Väätsa prügila paikneb valla keskusest ca 110 km kaugusel. Avatud alates 02.08.2000.a. Omanikeks on omavalitsuste loodud äriühing. Prügila kogupindala on 14 ha, sellest 7 ha on ette nähtud ladestusalaks.
- Tallinna prügila Jõelähtmes, Harjumaal. Jõelähtme prügila paikneb valla keskusest ca 110 km kaugusel. Arendaja on Tallinna Prügila AS. Prügila kogupindala on 66,8 ha, omandivorm – era- ja munitsipaalomand. Prügila avati 01.07.2003.a. (www.landfill.ee/).
- Loode-Eesti prügila Harjumaal või Põhja-Raplamaal. Arendaja on Ragn-Sells AS ja omavalitsuste (10 % osalusega) poolt loodud ühine ettevõte Loode-Eesti Jäätmekäitluskeskuse AS. Prügila teeninduspiirkonnaks planeeritakse lisaks Harjumaale ka enamus Läänemaast ja osa Raplamaast. 01.09.2004.a seisuga otsitakse prügilale asukohta. Eeldatav valmimisaeg on 2009.a.

5.7.2 Jäätmete vedu nõuetele vastavatesse prügilatesse

Läänemaale lähimad nõuetele vastavad eeldatavasti 2007.a töötavad prügila on järgmised:
- Paikuse prügila Pärnumaal. Paikuse prügila paikneb valla keskusest ca 90 km kaugusel. Eeldatav ladestushind ca 500 krooni.
- Väätsa prügila Järvamaal. Väätsa prügila paikneb valla keskusest ca 110 km kaugusel. Ladestushind (01.01.2005.a seisuga) 496 krooni.
- Tallinna uus prügila Jõelähtmes, Harjumaal. Jõelähtme prügila paikneb valla keskusest ca 110 km kaugusel. Ladestushind (31.12.2004.a seisuga) 507 krooni.

Peale Pullapää prügila sulgemist saab määravaks uue prügila valikul jäätmete ladestamis- ja jäätmeveole kuluv tasu ning ehitatavate jäätmejaamade asukoht.

Lääne maakonnale lähimate prügilate paigutus koos võimalike jäätmejaamade asukohtadega on toodud skeemil 1.

5.8 Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine

Kaasaegne jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek on omakorda seotud motiiviga – vähendada jäätmekäitluse maksumust, parandada elukeskkonda tervikuna jne.

Antava teabe järgi on jagunemine järgmine:
-Üldine teave – jäätmekäitluse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus (näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta)
- Konkreetne teave – teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtu asukohtade ning lahtioleku aegade kohta, jäätmeveo maksumuse kohta jne;
- Jäätmekäitluse tehnoloogia – info jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta (näiteks milliseid jäätmeid kompostida, kompostimistehnoloogia, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada jne).
Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine, info edastamise viisideks on kohalikud ajalehed, kuulutused, viidad, bukletid. Üheks võimaluseks on kasutada internetti. Kuna interneti kasutamine on ikkagi piiratud, siis on informatsiooni vajalik dubleerida paberkandjal. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada sihtgrupist tulenevate asjaoludega. Soovitav oleks viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud). Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et sihtgruppi ei koormataks antava infoga üle, laialt jagatav info peaks olema lihtsalt mõistetav, samas peab olema viide spetsiifilise teabe kättesaadavuse kohta.

Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised:
- Jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega;
- Jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd;
- Oluline on teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine; selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet; kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab selle järgnema;
- On oluline praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas; võimaluseks on pilootseamete paigaldamine.

Võimalikud jäätmekäitluse alased elanikkonna kaasamise projektid oleksid järgmised:
- Keskkonnasõbraliku ettevõtte valimine (keskkonnanõuete täitmisel ja keskkonna säästmisel edukate ettevõtete tunnustamise konkurss);
- Infovoldiku koostamine piirkonna jäätmekäitlusnõuete tutvustamiseks;
- Infovoldiku koostamine piirkonnas asuvate eraldi kogutud jäätmete (sh. ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, suuremõõtmelised jäätmed jmt) üleandmisvõimaluste tutvustamiseks;
- Infovoldiku koostamine biolagunevate jäätmete kohapealse taaskasutamise propageerimiseks (esialgu oleks sihtrühmaks eramajade elanikud, hiljem eraldi materjalid korrusmajade tarbeks);
- Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõudeid ja nende üleandmisvõimalusi tutvustava infovoldiku koostamine.

5.9 Järelevalve

Järelvalvet jäätmekäitluse üle teostavad järgmised institutsioonid:
- Keskkonnainspektsioon;
- Omavalitsus.

Lisaks nimetatutele on järelvalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduameti Läänemaa Veterinaarkeskus, mis teostab järelvalvet loomsete jäätmete käitluse üle. Käesoleval ajal ei toimu jäätmekäitlusalane järelvalve vajalikul määral. Tarvis on suurendada erinevate järelvalveinstantside ja Läänemaa Keskkonnateenistuse vahelist koostööd. Vajalik oleks luua vallas eraldi keskkonnaspetsialisti ametikoht (võib olla mitme omavalitsuse koostöös), kellele antakse volikogu määrusega keskkonnainspektori volitused.

5.10 Koostöö omavalitsuste vahel

Käesoleval ajal ning ka tulevikus väljub jäätmehooldus omavalitsuste piiridest. Jäätmekäitluse paremaks ning hõlpsamaks korraldamiseks on otstarbekas teha Kullamaa valla ning naaberomavalitsuste vahel teatavates suundades koostööd. Kullamaa vallas korraldab jäätmehooldust kommunaalnõunik, kuna väikses vallas keskkonnaspetsialisti ametikoha loomine ei ole otstarbekas.

Peamisteks ühistegevusteks võib pidada:
- Projektide, rahataotluste koostamine;
- Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine;
- Jäätmealase statistika, arvestuse, registrite pidamine;
- Selgitustöö ja ürituste korraldamine, teavitamine;
- Jäätmealaste uuringute korraldamine;
- Koostöö jäätmeringide korraldamisel.

6 Kasutatud kirjandus

Kullamaa Valla Arengukava 2003 – 2009

Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2001, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2002

Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2002, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2003

Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2003, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2004

Eesti prügimägede sulgemine ja järelhooldus. Eesti tööstus- ja energiatootmisjäätmete kasutamine prügimägede kaitsekonstruktsioonides, Viatek OY Maves, 1999

Eesti statistika aastaraamat 2001, Statistikaamet, 2002

Eesti Statistikaamet, http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfilere.asp

Harju maakonna jäätmekäitluse arendamine, Kommunaalprojekt AS 2000

Health care waste Management Strategy, DANCEE, 2001

Jäätmemajanduse planeerimine, Eesti Keskkonnaministeerium, 1994

Kasutatud autorehvide kogumis-ja taaskasutussüsteemi arendamine, AS EcoPro, 1999

Läänemaa jäätmekava, AS EcoPro, 2003

Lääne maakonna planeering, 1998

Maakonnaplaneeringute kokkuvõtted, Keskkonnaministeerium, 1999

Review of 1997 data on packaging and packaging waste recycling and recovery. Member state dataanalysis.» Utrecht, 29 October 1999

Raplamaa jäätmekava, AS EcoPro, 2002

Üleriigiline jäätmekava, Keskkonnaministeerium, 2002.

7 Lisad

7.1 LISA 1. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi jäätmealased õigusaktid ning nendega seonduvad õigusaktid

Sisu Euroopa Liit Eesti Vabariik
Jäätmekäitluse üldised põhimõtted
Ohtlike jäätmete käitlemise üldised põhimõtted
75/442/EMÜ
91/689/EMÜ
Jäätmeseadus
Jäätmekategooriad ja jäätmeliigid 75/442/EMÜ
91/156/EMÜ
91/689/EMÜ
Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingud (D-kood ja R-kood);
* D-kood: ladestamine, pinnasetöötlus, bioloogiline töötlus, põletamine jne
* R-kood: kasutamine kütuseks, regenereerimine jne
75/442/EMÜ Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Jäätmeluba vajavad ettevõtted ja tegevused;
* tegevuste nimistu ja tootmismahud
75/442/EMÜ
96/61/EÜ
(IPPC direktiiv)
Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta
Jäätmeluba mittevajavad tegevused;
* jäätmete taaskasutamise ja tekkekohas kõrvaldamise tingimused
75/442/EMÜ Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded
Jäätmeloa andmise kord;
* loa taotlemiseks vajalikud dokumendid;
75/442/EMÜ
96/61/EÜ
Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm
Keskkonnamemorandumile esitatavad täpsustatud nõuded
* kompleks- ja lihtlubade andmise üldised alused;
* parim võimalik tehnika;
* reostuse kompleksne vältimine ja kontroll
96/61/EÜ Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus
Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid
Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis
Ohtlikud ained ja valmistised;
* üldised alused
67/548/EMÜ
kemikaali-
raamdirektiiv
Kemikaaliseadus
Elanikkonnale ja loodusele ohtlike kemikaalide käitlemise piirangud
Ohtlike ainete loetelu
Ohtlike ainete;
* identifitseerimine;
* klassifitseerimine;
* pakendamine
* märgistamine
67/548/EMÜ
1999/45/EÜ
Ohtlike ainete loetelu, (antud määrus on kehtetu ning 15.02.2005.a. uut ei ole kehtestatud)
Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord
Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo tingimused (Baseli konventsioon)   Ohtlike veoste autoveo eeskiri
Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni osaliste kolmanda konverentsi otsuse III/1 «Baseli konventsiooni muutmine» ratifitseerimise seadus
Ohtlikke jäätmete liigitamine
* ohtlikud omadused - H-kood;
* piirväärtused (üldkontsentratsioonid)
* ohtlike jäätmete nimistu
91/689/EMÜ
94/904/EÜ
94/904/EÜ
Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord
Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Ohtlike jäätmete märgistamise kord 91/689/EMÜ - märgistamise nõue Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord
Ohtlike jäätmete saatekiri 91/689/EMÜ Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ja registreerimise kord
Ohtlike jäätmete käitluslitsents saamiseks vajalike materjalide nimistu ja litsentsi väljaandmise kord 91/689/EMÜ Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm
Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavad jäätmed;
* kogumine ja kõrvaldamine;
* piirkogused, inventariseerimine ja märgistamine
96/59/EÜ Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded
Ohtlikke aineid sisaldavad patareid ja akud;
* konkreetsed näitajad Cd, Pb, Hg suhtes;
* kogumine ja märgistamine
91/157/EMÜ Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded
Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid   Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid
Metallijäätmete nimistu   Metallijäätmete täpsustatud nimistu
Probleemtooted 91/157/EMÜ
2002/95/EÜ
2000/53/EÜ
2002/525/EÜ
1996/59/EÜ
Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ning piirangud
Loomsed jäätmed
Loomsete jäätmete käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamine
90/667/EMÜ
99/534/EÜ
Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord
Radioaktiivsed jäätmed EÜ nõukogu direktiiv 92/3/Euratom Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist
Asbesti sisaldavad jäätmed 87/217/EMÜ Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded
Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Prügilate rajamine;
* prügilate liigitus;
* asukohavalik;
* tingimused ladestatavate jäätmete kohta;
* prügilate sulgemine, seire jne.;
* biolagunevate jäätmete (orgaaniliste jäätmete) osatähtsus prügilatesse ladestatavate tavajäätmetes koguses
99/31/EÜ Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded
Jäätmete põletamine 2000/76/EÜ Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded
Pakendi taaskasutamise ülesanded 94/62/EÜ Pakendiseadus
Majanduslikud hoovad ja abinõud pakendi kasutamiseks   Pakendiaktsiisi seadus
Vanaõlide käitlemine 75/439/EMÜ
75/442/EMÜ
91/689/EMÜ
94/67/EMÜ
Vanaõli käitlusnõuded
Reoveesette ja -muda kasutamine 86/278/EMÜ Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded

7.2 LISA 2. Jäätmekava rakendamine

Valdkond Tegevuse/projekti nimetus Tulemused Teostamise aeg Hinnanguline maksumus Viited, märkused
1. Jäätmete koguste ja koostise välja-
selgitamine
1.1. Käideldavate segajäätmete koostise ja erikaalu uuring Perioodiline ülevaade käideldavatest jäätmetest 2007 Sõltub metoodikast, peaks sisalduma teenustasus Uuringu võiks teha iga viie aasta järel, võiks teostada koos teiste omavalitsustega
1.2. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt Ülevaade ettevõtte jäätmetekkest ja käitlusest 2006 Kulud kannab vastav ettevõte Jäätmeseadus,
§ 44 lõige 4
1.3. Jäätme-tekitajate registri loomine Jäätmetekitajate registreerimine 2005 Programmi ostmine 10 000 kr Lihula vallaga kahe peale ja töötaja töötasu Jäätmeseadus,
§ 69 lõige 3
2. Jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine 2.1 Vanapaberi konteinerite paigaldamine tiheasustusaladel Segaolmejäätmete koguse vähendamine, vanapaberi taaskasutamise tingimuste loomine 2006 Kuni 10 000 kr.  
2.2 Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustiku välja arendamine Pakendijäätmete võrgustiku arendamine 2005-2007 Pakendiettevõtte rahastamine Koostöös pakendi-
ettevõttega,
2.3 Taaskasutatavate jäätmete lahuskogumine ettevõtetes Taaskasutusse minevate jäätmete koguse suurenemine Pidevalt Kulud kannab ettevõte Korraldamine koostöös keskkonna-
teenistuse ja -inspektsiooniga
2.4 Elektri ja elektroonika-
jäätmete lahuskogumise võimaluste loomine
Elektri ja elektroonikajäätmete võrgustiku arendamine 2005-2007 Probleemtoodete tootja rahastamine Koostöös probleemtoodete tootjaga
2.5 Suure-mõõtmeliste jäätmete kogumine Segaolmejäätmete koguse vähendamine Iga aasta 20 000 kr  
3. Ohtlike jäätmete kogumine ja transport 3.1. Ohtlike jäätmete kogumisringide läbiviimine Kord aastas OJ kogumisring Iga aasta Kuni 50 000 krooni aastas  
4. Ehitus- ja lammutusjäätmed 4.1. Jäätme-käitlusnõuete sidumine ehitus-
dokumentatsiooniga
Ülevaade ehitusjäätmete liikidest ja kogustest 2006-2007 Ei nõua lisakulusid Vastav täiendus jäätmekäitlus-
eeskirjas
5. Biolagunevad jäätmed 5.1 Biojäätmete kompostimine tekkekohas Kompostrite kasutamine korterelamute juures 2006-2007 20000 kr Pilootprojekt ühele korterelamule
5.2. Biojäätmete komposteerimise propageerimine eramajadele; juhendmaterjali levitamine Kompostimine muutub lihtsamaks, segaolmejäätmete koguse vähendamine 2006-2007 10 000 kr Voldiku trükkimine
6. Jäätmete kogumine ja transport 6.1 Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine Korraldatud olmejäätmevedu 2005 Võimalik konsultatsioon Veoettevõte valitakse konkursi alusel
7. Jäätme-hoolduse regulaarne kavandamine; koolitus, korraldus 7.1 Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja tegevuste kaasajastamine vastavalt täitmisele Ajakohastatud jäätmekavad 2009 Kokku 5…10 000 krooni aastas -
7.2 Selgitustöö ja ürituste korraldamine Eelduste loomine kavandatu täitmiseks Pidevalt Kuni 50 000 krooni aastas -
7.2 Jäätmekäitlus eeskirja ülevaatamine Eeskirjade kaasajastamine 2005-2006   Vastavalt õigusaktide nõuetele
7.3 OV jäätmespetsialisti tööle võtmine Andmekogu loomine ja korrashoid, ka järelvalve 2005-2006 100 000 kr Võimalik koopereeruda teiste OV-ga