Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruse nr 453 "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" ja Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruse nr 108 "Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord" muutmine

Vastu võetud 07.07.2005 nr 155

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» § 51 lõike 4, «Avaliku teenistuse seaduse» § 40 lõike 1 ja § 43 lõike 3 ja «Palgaseaduse» § 27 lõike 3 alusel ning kooskõlas «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punktiga 1, § 31 lõike 1 punktiga 7 ning § 48 lõike 4 punktiga 4.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» (RT I 2000, 102, 680; 2002, 105, 618) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

«Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» § 51 lõike 4 ja «Palgaseaduse» § 27 lõike 3 alusel ning kooskõlas «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punktiga 1, § 19 lõike 3 punktiga 10, § 31 lõike 1 punktiga 7 ja § 48 lõike 4 punktiga 4 ning «Sotsiaalmaksuseaduse» § 2 lõike 1 punktiga 7.»;

2) paragrahvi 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

«Samuti sätestatakse tingimused ning piirmäärad, millele vastavaid tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt makstavaid töölähetuse kulude hüvitisi ja päevaraha ei maksustata.»;

3) määrust täiendatakse §-ga 1¹ järgmises sõnastuses:

« § 1¹. Määruses sätestatakse tingimused ja piirmäärad, millele vastavaid loomeliidu poolt loovisikule seoses tema loometööga seotud lähetusega makstavaid sõidu- ja majutuskulude hüvitisi ning päevaraha ei maksustata. Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Välisvaluutas tehtud kulude hüvitamisel kohaldatakse §-s 4 sätestatut. Päevaraha maksmisel kohaldatakse määruse §-des 9 ja 11 sätestatut ning lähetuse vormistamisel §-s 3 sätestatut.»;

4) määruse § 1¹ sõnastatakse järgmiselt:

« § 1¹. Määruses sätestatakse tingimused ja piirmäärad, millele vastavaid loomeliidu poolt loovisikule seoses tema loometööga seotud lähetusega ning «Spordiseaduse» §-s 7 nimetatud isikule seoses spordilähetusega makstavaid sõidu- ja majutuskulude hüvitisi ning päevaraha ei maksustata. Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Välisvaluutas tehtud kulude hüvitamisel kohaldatakse §-s 4 sätestatut. Päevaraha maksmisel kohaldatakse määruse §-des 9 ja 11 sätestatut ning lähetuse vormistamisel §-s 3 sätestatut.»;

5) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Kui majutuskulud on lõikes 1 sätestatud alammäärast väiksemad, võib töötaja lähetusest keelduda.»;

6) paragrahvist 12 jäetakse välja sõnad «või seda asendav toiduraha»;

7) määrust täiendatakse §-ga 12¹ järgmises sõnastuses:

« § 12¹. Juhul kui töötajale maksab päevaraha kolmas isik, on tööandja kohustatud päevarahana maksma vähemalt §-s 10 sätestatud alammäära ja kolmanda isiku poolt makstava summa vahe. Töötaja on kohustatud esitama tööandjale kolmanda isiku kinnituse päevaraha maksmise kohta või ise kinnitama selle saamist.»;

8) paragrahvi 13 preambul sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Maksustamisele ei kuulu järgmised «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punktis 1 ja § 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud isikutele makstavad töölähetuse kulude hüvitised:»;

9) paragrahvi 13 preambul sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Maksustamisele ei kuulu järgmised «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punktis 1, § 19 lõike 3 punktis 10 ja § 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud isikutele makstavad töölähetuse kulude hüvitised:»;

10) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Maksustamisele ei kuulu «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punktis 1 ja § 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud isikutele makstav päevaraha, mis ei ületa riigisisesel lähetusel 80 krooni päevas ja välislähetusel 500 krooni päevas.»;

11) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Maksustamisele ei kuulu «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punktis 1, § 19 lõike 3 punktis 10 ja § 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud isikutele makstav päevaraha, mis ei ületa riigisisesel lähetusel 80 krooni päevas ja välislähetusel 500 krooni päevas.»;

12) määrust täiendatakse §-dega 14¹ ja 14² järgmises sõnastuses:

« § 14¹. Juhul kui päevaraha maksab ainult kolmas isik või lisaks tööandjale ka kolmas isik, kohaldatakse päevarahale või päevarahade summale §-s 14 sätestatud piirmäära, arvestades esimesena tööandja makstavat päevaraha.

§ 14². Piirmäära ületav osa, mida maksab tööandja, maksustatakse «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 punkti 4 ja «Sotsiaalmaksuseaduse» § 2 lõike 1 punkti 7 alusel. Piirmäära ületav osa, mida maksab kolmas isik, maksustatakse tulumaksuga «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 1 või § 31 lõike 1 punkti 7 alusel. Kolmanda isiku makstud päevarahalt tulumaksu kinnipidamisel võetakse tööandja poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa arvesse juhul, kui kolmandal isikul on tööandja kinnitus töötajale makstava päevaraha suuruse kohta.»

§ 2. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruses nr 108 «Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord» (RT I 2001, 33, 178; 2002, 105, 618) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt:

« § 9. Lähetusega seotud majutuskulude alammäär on riigisisesel lähetusel 200 krooni ja välislähetusel 800 krooni ööpäevas, ülemmäär riigisisesel lähetusel 1200 krooni ja välislähetusel 2000 krooni ööpäevas. Kui majutuskulud on majutuskulude alammäärast väiksemad, võib teenistuja lähetusest keelduda. Ministeeriumi kantsleril ja muu ametiasutuse juhil on õigus lubada välja maksta ka piirmäärast kallima majutuskoha kasutamise kulud, kui puudub võimalus kasutada piirmäärale vastava hinnatasemega majutuskohta.»;

3) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Päevaraha makstakse järgmiselt:
1) riigisisese lähetuse korral 80 krooni päevas ja välislähetuse korral 500 krooni päevas;
2) ministeeriumi kantsler ja muu ametiasutuse juht võib päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine;
3) kui teenistujale maksab päevaraha muu isik või asutus, on teenistuja kohustatud esitama ametiasutusele muu isiku või asutuse kinnituse päevaraha maksmise kohta või ise kinnitama selle saamist ning ametiasutus on kohustatud maksma päevarahana punktis 1 sätestatud päevaraha määra ja muu isiku või asutuse poolt makstava summa vahe.»;

4) paragrahvi 16 preambul sõnastatakse järgmiselt:

« § 16. Maksustamisele kuulub:»;

5) paragrahvi 16 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

« 2) päevaraha osas, mis riigisisesel lähetusel ületab 80 krooni päevas ja välislähetusel 500 krooni päevas;»;

6) määrust täiendatakse paragrahvidega 16¹ ja 16² järgmises sõnastuses:

« § 16¹. Juhul kui päevaraha maksab ainult muu isik või asutus või lisaks ametiasutusele ka muu isik või asutus, kohaldatakse päevarahale või päevarahade summale §-s 16 sätestatud piirmäära, arvestades esimesena ametiasutuse makstavat päevaraha.

§ 16². Piirmäära ületav osa, mida maksab ametiasutus, maksustatakse «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 punkti 4 ja «Sotsiaalmaksuseaduse» § 2 lõike 1 punkti 7 alusel. Piirmäära ületav osa, mida maksab muu isik või asutus, maksustatakse tulumaksuga «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 1 või § 31 lõike 1 punkti 7 alusel. Muu isiku või asutuse makstud päevarahalt tulumaksu kinnipidamisel võetakse ametiasutuse poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa arvesse juhul, kui väljamakse tegijal on ametiasutuse kinnitus teenistujale makstava päevaraha suuruse kohta.»

§ 3. Määruse jõustumine:
1) määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juulist 2005. a.
2) paragrahvi 1 punkti 3 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2005. a.
3) paragrahvi 1 punktid 1, 4, 9 ja 11 jõustuvad 1. jaanuaril 2006. a.

Peaminister Andrus ANSIP

Rahandusminister Aivar SÕERD

Riigisekretär Heiki LOOT