A-kategooria ja A1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava
Vastu võetud 19.07.2001 nr 84
RTL 2001, 96, 1327
jõustumine 02.08.2001
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
21.06.2005 nr 70 (RTL 2005, 74, 1049) 08.07.2005
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) paragrahvi 28 lõike 4 alusel.
§ 1. Määrusega kehtestatakse A-kategooria ja A1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava (juurde lisatud).
§ 2. Õppekava on kohustuslik hiljemalt kaks kuud pärast
määruse jõustumist koolituskursust alustavale A-kategooria ja
A1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitajale.
1
Euroopa Nõukogu Direktiiv 91/439/EMÜ (EÜT L 237, 24. 08. 1991,
lk 0001–0024).
teede- ja sideministri ülesannetes Mihkel PÄRNOJA |
|
Teede- ja sideministri 19. juuli 2001. a määruse nr 84
«A-kategooria jaA1-alamkategooria mootorsõiduki juhi
ettevalmistamise riikliku õppekava» lisa |
A-KATEGOORIA JA A1-ALAMKATEGOORIA MOOTORSÕIDUKI JUHIETTEVALMISTAMISE RIIKLIK ÕPPEKAVA
1. EESMÄRK JA NÕUDED
1.1. Riiklik õppekava määrab kohustuslikud õppeained ja nende mahud, vajalikud õppevahendid ning metoodika A-kategooria ja A1-alamkategooria mootorsõiduki juhi (edaspidi juht) ettevalmistamiseks. Pärast õppe läbimist peab õpilane tundma liiklusreegleid, oskama jälgida liiklust ja tegema optimaalseid otsuseid, oskama valitseda mootorratast, näha ja ennetada ohte ning tegutseda riske vältides.
1.2. [kehtetu - RTL 2005, 74, 1049 - jõust. 08.07.2005]
2. VASTUVÕTU TINGIMUSED
2.1. Koolituskursusele võetakse õppima A-kategooria ja A1-alamkategooria
mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kes:
1) on Eesti
kodanik ja kelle alaline elukoht on Eestis või elamisloa alusel Eestis
viibiv välismaalane;
2) omab kehtivat mootorsõidukijuhi
tervisetõendit A-kategooria ja A1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimist
lubava märkega;
3) on juhiloa saamise ajaks:
–A1-alamkategooria
mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel vähemalt 16 aastat vana;
–A-kategooria
mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel, mille võimsus ei ületa 25 kW
või erivõimsus 0,16 kW/kg, vähemalt 18 aastat vana.
2.2. Koolituskursusele võib võtta õppima kuni kuus kuud enne punktis 2.1 toodud tähtaegu.
2.3. Isik peab koolitajale esitama passi ja elukohta tõendava dokumendi, Eestis elamise loa ja punkti 2.1 alapunktis 2 toodud tervisetõendi.
3. ÕPETAMISE JA HINDAMISE KRITEERIUMID
3.1. Juhi ettevalmistamisel peab arvestama, et koolitatakse kõrgema ohu allika valdajat liikluses, kes oma võimaliku väära käitumisega võib põhjustada ohuolukordi, millega kaasnevad kahjulikud tagajärjed. Õppija omandatud hoiakud ja suhtumine kaasliiklejatesse ning keskkonda, tema teadmised ja sõiduvilumus peavad kindlustama turvalisuse nii endale kui teistele liiklejatele. Juhi ettevalmistamine toimub kahel astmel – algastmel ja lõppastmel.
3.2. Juhi ettevalmistamise algaste seisneb tema koolitamises koolitaja juures, mille käigus peab ta saama auto juhtimiseks sellised teadmised, oskused, vilumuse ja oma võimete hindamise oskuse, et ta on võimeline autot iseseisvalt, ohutult, keskkonda säästvalt ja teisi liiklejaid arvestavalt juhtima ning lõppastmes esmase juhiloaga juhina iseseisvalt sõitu edasi harjutama.
3.3. Juhi ettevalmistamise lõppastme eesmärk on süvendada algastmes saadud teadmisi ja oskusi ning iseseisva juhina piisava liiklemise vilumuse saavutamine, mis annab valmiduse lõppastme koolituse läbimiseks koolitaja juures ning juhiloa saamiseks.
3.4. Koolitamise algastmel määrab õpilase edukuse ja edasijõudmise põhimõte, et enne järgmist õppeetappi tuleb kontrollida tema eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud õppeprotsessi ohutuse tagamiseks ja häireteta kulgemiseks. Vajaduse korral tuleb anda lisakoolitust. Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga.
3.5. Hindamisel rakendatavaid eksamihindeid on kaks: «jah» tähendab eksami sooritamist, «ei» – sooritamata jätmist. Õpetamise käigus (ka vahekontrollil) võib kasutada tavalist hindamissüsteemi.
3.6. Teoreetiliste teadmiste kontrollimisel tuleb erilist rõhku panna õpilase arusaamisele ohtlike liiklusolukordade tekkemehhanismist ja liiklusreeglite tundmisele.
3.7. A-kategooria ja A1-alamkategooria mootorsõiduki (edaspidi mootorratas) ehituse tundmise hindamisel on põhiline õpilase oskus määrata sõiduki tehnoseisundi vastavust liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele ning oskus võimaluse korral viga kõrvaldada.
3.8. Teooriaeksam peab hõlmama täielikult õppekava sisu. Eksam on sooritatud, kui õigesti on vastatud 90% küsimuste üldarvust.
3.9. Sõiduoskuse hindamisel, eriti enne õppesõidu alustamist liikluses peab õpetaja veenduma õpilase võimes mootorratast laitmatult juhtida.
3.10. Enne teeliiklusse lubamist peab õpilane olema edukalt sooritanud vahekontrolli. Vahekontrollil ei ole harjutuste sooritamise aeg piiratud.
3.11. [kehtetu - RTL 2005, 74, 1049 - jõust. 08.07.2005]
4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR JA ÕPPE KESTUS
4.1. Mootorratta juhi koolitus toimub esmaõppe korras kaheastmelisena
järgmiselt:
1) algaste koolitaja juures;
2) lõppaste, mille
käigus esmase juhiloa omanik süvendab oma teadmisi ja sõiduoskust
iseseisvalt igapäevases liikluses 23 kuu jooksul. Enne esmase juhiloa
vahetust juhiloa vastu peab esmase juhiloa omanik läbima koolitaja
juures juhi lõppastme koolituse, mille eesmärgiks on ohutu liiklemise ja
riske vältiva sõiduoskuse, teisi liiklejaid arvestava ning säästliku ja
keskkonnasõbraliku sõiduviisi propageerimine.
[RTL 2005, 74, 1049 - jõust. 08.07.2005]
4.2. Algastme teooriaõpe ja sõiduõpe peavad toimuma kursuse vormis vahelduvalt ja metoodiliselt õiges järjestuses ning hõlmama järgmisi teooriaõppe ja sõiduõppe teemasid, mahuga vähemalt:
Tabel
Jrk nr | Teooriaõpe | Tundide arv | Jrk nr | Sõiduõpe | Sõidukordade arv |
1. | Liiklusreeglid ja käitumine liikluses | 18 | |||
2. | Mootorratta käsitsemine | 1 | |||
3. | Mootorratta tundmine | 6 | |||
4. | Sõit õppeplatsil | 6 | |||
5. | Liiklusohutus | 4 | |||
Vahekontroll liiklusreeglite ja mootorratta tundmises | 1 | Vahekontroll mootorratta juhtimise oskuses | 1 | ||
6. | Sõit liikluses | 8 | |||
7. | Liikluspsühholoogia | 4 | |||
8. | Sõit erioludes | 2 | |||
9. | Liiklusalased lisanõuded ja eeskirjad | 4 | |||
Teooriaeksam | 1 | Sõidueksam | 2 | ||
Teooriaõpet kokku | 40 | Sõiduõpet kokku | 20 |
4.3. Teooriaõpe ja sõiduõpe toimuvad vastavalt tabelis toodud numeratsiooni järjestusele. Teooriaõppe teemad on nummerdatud paaritute arvudega ja neile vahetult järgnevate sõiduõppe kordade teemad paarisarvudega.
4.4. Teooriaõppe tunni kestus on 45 min ja sõiduõppe korra kestus 25 min.
4.5. Vajaliku lisakoolituse teemad ja mahud täpsustatakse pärast vahekontrolli.
4.6. Algastme koolitus on ette nähtud läbida mitte vähem kui 6 nädalaga.
4.7. Koolituse lõppastmel peab juht kujundama endas käitumismalli, mis vastaks ohte ennetavale ja riske vältivale kaitslikule sõiduviisile.
4.8. Lõppastme koolitusel süvendatakse juhi kaitsliku liiklemise ja
riske vältivat sõiduoskust, teisi liiklejaid arvestavat ning säästlikku
ja keskkonnasõbralikku sõiduviisi. Peamine eesmärk on anda juhile
valmidus ohtlikku olukorda ette aimata (ennustav mõtlemisviis), ohtu
vältida ning ootamatult tekkinud olukorras osata õigesti toimida, et
liiklusõnnetuse tagajärgi võimalikult vähendada. Lõppastme koolituse
minimaalne maht on:
1) säästliku ja keskkonnasõbraliku ning teisi
liiklejaid arvestava sõiduviisi arendamisel – 2 õppetundi ja 2
õppesõidukorda;
2) libedasõidu riskivältimise teooriaõppel
– 3 õppetundi.
[RTL 2005, 74, 1049 - jõust. 08.07.2005]
5. ERISUSED RIIKLIKU ÕPPEKAVA RAKENDAMISEL
Kui isik omab B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja juhiluba ning taotleb mootorratta juhtimisõigust, peab ta saama ettevalmistuse teooriaõppes vähemalt 10 õppetunni ja sõiduõppes 20 sõidukorra mahus. Selles mahus antavas õppes peavad käesolevast õppekavast olema hõlmatud õppeained, mis käsitlevad erisusi mootorratta juhi ettevalmistamisel võrreldes B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamisega.
6. KOOLITUSKURSUSTE LÕPETAMISE KORD
6.1. Algastme koolituskursus lõpeb teooriaeksamiga ja sõidueksamitega õppeplatsil ning liikluses. Eksamite eduka sooritamise korral annab koolitaja õpilasele mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse.
6.2. Eksamite läbiviimise korra kinnitab koolitaja.
6.3. Lõppastme koolituskursus koolitaja juures lõpeb vastava kirje kandmisega koolituskursuse tunnistusele.
7. [kehtetu - RTL 2005, 74, 1049 - jõust. 08.07.2005]
8. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: TEOORIAÕPE
8.1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses
Liiklusreeglite õpe peab andma õpilasele:
1)
liikluseeskirja tundmise ning lugupidava hoiaku kaasliiklejate ja
looduskeskkonna suhtes;
2) oskuse hinnata liiklusolukorda;
3)
riskiteadlikkuse;
4) objektiivse enesehinnanguvõime.
Vajalikud õppevahendid on liiklusõpik, liikluseeskiri, liiklusmärgid, ristmike, ringliikluse ja teelõikude joonised, reguleerija ja fooride maketid. Jooniseid ja makette võivad asendada slaidid, lüümikud või videofilmid.
8.1.1. Mõisted
8.1.1.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada järgmisi
mõisteid, mis on vahetult seotud sõiduki liikumisega:
1)
anda teed;
2) eesõigus;
3) peatumine;
4) parkimine;
5)
hädapeatumine;
6) manööver;
7) möödasõit;
8)
pööre;
9) ümberpõige;
10) liiklusõnnetus.
8.1.1.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ka järgmisi
mõisteid, mis ei ole vahetult seotud sõiduki liikumisega:
1)
sõidukite kategooriad, millesse jaotatakse autod ja mootorrattad
juhtimisõiguse seisukohalt;
2) sõiduk, mootorsõiduk, auto,
mootorratas, haagis, kerghaagis, autorong, ühissõiduk, jalgratas, mopeed;
3)
esmane ja piiratud juhtimisõigus;
4) liikleja, juht, sõitja,
jalakäija;
5) liikluskorraldusvahend;
6) tee, sõidutee,
peatee, sõidurada, sõidurida, eraldusriba, kõnnitee, teepeenar,
ülekäigurada, jalgrattatee;
7) teega külgnev ala;
8)
asula;
9) halb ja piiratud nähtavus, pimeda aeg.
8.1.2. Liikluskorraldus
8.1.2.1. Isikud, kes kontrollivad ja korraldavad liiklust
Pärast koolitust peab õpilane teadma ametnikke, kes võivad kontrollida juhte, sõitjaid ja korraldada liiklust ning juhi kohustusi ja õigusi kontrollimisel.
8.1.2.2. Reguleerija märguanded
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada pildi abil reguleerija kõiki märguandeid, nende tähendusi ja lubatud liikumissuundi.
8.1.2.3. Foorid
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada fooritulede kõiki tähendusi ja lubatud liikumissuundi.
8.1.2.4. Liiklusmärgid ja teemärgised
Pärast koolitust peab õpilane tundma ja oskama:
1)
selgitada kõikide liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi;
2)
näidata piltidel liiklusmärkide mõjupiirkondi;
3)
selgitada piltidelt teekattemärgiste ja püstmärgiste tähendust.
8.1.3. Juhi märguanded
8.1.3.1. Suunamärguanded
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada, kuidas
anda hoiatusmärku suunatuledega ja käega enne sõidu alustamist, pööret,
ümberreastumist või ettekavatsetud peatumist;
2) selgitada
ohte, mis võivad tekkida väära suunamärguande korral;
3)
põhjendada, miks hoiatusmärguanne ei anna juhile eesõigust;
4)
selgitada, millal tuleb kasutada ohutulesid või (nende puudumisel)
ohukolmnurka.
8.1.3.2. Pidurdamis- ja peatumismärguanne
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada õigeaegse pidurdamis- ja peatumismärguande vajadust ja kuidas piduritule(de) rikke korral seda asendada käemärguandega.
8.1.3.3. Helisignaal
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kus tohib anda helisignaali.
8.1.3.4. Valgussignaal
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kus antakse valgussignaali sõiduki tuledega.
8.1.4. Sõiduki paiknemine
8.1.4.1. Paiknemine teel, sõiduteel, sõidurajal, sõiduraja valik
Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise abil kirjeldada:
1)
sõiduki paiknemist sõidul asulas ja asulavälisel teel;
2)
ristmikku ületava sõiduki paiknemist enne ristmikku, ristmikul ja pärast
ristmikku;
3) sõiduki paiknemist enne ja pärast vasak- või
tagasipööret;
4) otse sõitva sõiduki paiknemist;
5)
sõiduki paiknemist enne ja pärast parempööret;
6)
millised sõidurajad on eraldatud ühissõidukitele;
7)
trammiteel sõitmise korda;
8) sõitmist sõidukireas ja
sõidurajal, arvestades sõiduki laiust ja vajalikku külgvahet.
8.1.4.2. Pikivahe eessõitva sõidukiga
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) ohutu
pikivahe vajadust eri liiklusoludes;
2) millest sõltub ohutu pikivahe.
8.1.5. Teeandmiskohustus
Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada:
1)
teeandmise kohustuse ja eesõiguse kasutamise omavahelist seost;
2)
kuidas peab käituma juht, kellel on teeandmiskohustus;
3)
joonise abil juhi käitumist seal, kus puuduvad liikluskorraldusvahendid
(kehtib parema käe reegel);
4) joonise abil juhi käitumist, kui
alustatakse liikumist sõidutee äärelt või teepeenralt;
5)
joonise abil juhi käitumist, kui sõidetakse teele teega külgnevalt alalt;
6)
joonise abil juhi käitumist, kui kasutatakse kiirendusrada;
7)
joonise abil juhi käitumist pöördel ristmikult välja sõites;
8)
joonise abil juhi käitumist, millega ta peab arvestama, kui ühissõiduk
väljub tähistatud peatusest;
9) joonise abil juhi käitumist
väljasõidul peateele.
8.1.6. Möödasõit ja vastusõitvad sõidukid
8.1.6.1. Käitumine möödasõidul või möödumisel
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1)
möödasõidu ja möödumise erinevust;
2)
ohutuks möödasõiduks (möödumiseks) vajalikke tingimusi;
3)
ohte möödasõidu (möödumise) üksikutel etappidel;
4)
millest sõltub möödasõidutee pikkus;
5) näidete
varal möödasõidu- (möödumis-) tee pikkuse muutumist sõidukite
mitmesuguse kiiruse ja pikkuse korral;
6) miks on möödasõit
(möödumine) mõnedes kohtades ja olukordades keelatud.
8.1.6.2. Möödasõidu keeld
Pärast koolitust peab õpilane oskama põhjendada ja teadma kohti ja
olukordi, kus ja millal mööda sõita ei tohi:
1)
piiratud nähtavusega teelõik;
2) kui tagasõitja on
alustanud möödasõitu;
3) kui eessõitja juht annab
vasaksuunamärku;
4) vastutuleva sõiduki korral, kui tegu on
riskiga;
5) reguleerimata ülekäigurada;
6)
raudteeülesõidukoht ja selleeelne vahetu lähedus;
7)
ristmik ja ristmiku vahetu lähedus sellele suubuval teel (märkida
erandid, millal möödasõit on lubatud).
8.1.6.3. Möödumise keeld
Pärast koolitust peab õpilane teadma ja oskama põhjendada kohti, kus või kustkaudu ei tohi eessõitvast sõidukist mööduda, kui puudub teekattemärgistus.
8.1.6.4. Möödasõit või möödumine eri liiki sõidukitest
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) ohte,
mis tekivad autorongist või puksiirrongist möödasõidul (möödumisel);
2)
ohte, mis tekivad pikkadest ja laiadest sõidukitest möödasõidul
(möödumisel);
3) selgitada, kuidas mööda sõita (mööduda)
teetöömasinatest;
4) selgitada ohte, mis tekivad
möödasõidul (möödumisel) kaherattalistest sõidukitest;
5)
joonise abil, kuidas ära tunda aeglasi sõidukeid;
6)
sõiduteel liikuvate jalakäijatega seotud ohte.
8.1.6.5. Käitumine vastusõitva sõiduki korral
Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise abil kirjeldada, kuidas sellises olukorras erisugustes tingimustes käituda.
8.1.7. Sõidukiirus
8.1.7.1. Üldised nõuded sõidukiiruse valiku kohta
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada lubatud
suurima kiiruse ja oludele vastava kiiruse erinevust;
2) tuua näiteid
liiklusohutus- ja keskkonnateguritest, millega juht peab arvestama ohutu
sõidukiiruse valikul;
3) selgitada, miks peab allnimetatud
tingimustes sõidukiirus olema väike:
–tihedalt asustatud
piirkonnas,
–kui nähtavus on vähenenud (sõltuvalt päevaajast või
ilmastikutingimustest),
–järskudes kurvides,
–tõusuharjal
ja teistes piiratud nähtavusega kohtades,
–pimestumise korral,
–vastusõitvate
sõidukite korral kitsal teel,
–libedal teel,
–lähenemisel
ühissõiduki peatuskohale, kus on sõidukisse sisenejaid või väljujaid,
–kui
sõiduk läheneb lastele, kes on teel või selle läheduses,
–kui
sõiduk läheneb loomadele,
–teetööde kohas,
–õnnetuskohast
möödumisel.
8.1.7.2. Kiirusepiirangud
Pärast koolitust peab õpilane oskama nimetada:
1)
lubatavaid suurimaid sõidukiirusi asulas ja asulavälisel teel;
2)
sõidukeid, mille lubatud suurim sõidukiirus on asulas või asulavälisel
teel kehtestatud piirkiirusest väiksem.
8.1.8. Peatumine ja parkimine
8.1.8.1. Peatumise ja parkimise üldnõuded
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada üldisi peatumise ja
parkimise nõudeid ning selgitada:
1) kes võivad kasutada
parkimiskohti, mis on tähistatud lisateatetahvliga «Puudega inimene»;
2)
abinõusid, mida peab rakendama, kui sõiduk jäetakse peatuma või parkima;
3)
kohustusi ja abinõusid, mida juht peab kasutusele võtma, kui tekib
hädapeatumise vajadus;
4) kuidas toimida valvega parkla
kasutamisel.
8.1.8.2. Sõiduki peatamise kohad
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada joonise abil, kus ja
millisel viisil võib sõidukit peatada:
1) asulas ja
asulavälisel teel, ka kõnniteel või teepeenral;
2)
sõidutee parempoolsel või vasakpoolsel äärel;
samuti:
1) ristmiku;
2) ülekäiguraja ja jalgrattatee;
3)
raudtee- või trammiteega ristumiskoha;
4) tõusuharja või kurvi;
5)
teega külgneva ala sisse- või väljasõidukoha;
6)
ühissõidukipeatuse;
7) haljasala;
8) liiklusmärgi või
foori;
9) teekattemärgise
läheduses.
8.1.8.3. Parkimiskohad
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada joonise abil, kus ja
millisel viisil võib sõidukit parkida:
1) ristmiku;
2)
raudtee või trammiteega ristumise koha;
3) ühissõidukipeatuse;
4)
teega külgneva ala sisse- või väljasõidukoha;
5)
tähistatud parkimiskoha;
6) teekattemärgistuse;
7)
peatee;
8) aeglustus- ja kiirendusraja läheduses;
9)
kõnniteel või teepeenral.
8.1.9. Erilist tähelepanu nõudvad olukorrad
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) ohte,
mis tekivad pööretel või ümberreastumisel;
2)
silmside loomise vajadust teise liiklejaga oma kavatsuse selgitamiseks
ja teise liikleja kavatsuse mõistmiseks;
3) võimalikke
märguandeid, et teatada oma kavatsusest ja teise liikleja kavatsuse
mõistmisest.
8.1.10. Vähekaitstud liikleja
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kes on vähekaitstud liiklejad ja miks peavad juhid olema nende suhtes eriti tähelepanelikud.
8.1.10.1. Juhtide erilised kohustused vähekaitstud liiklejate suhtes
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) miks on
jalakäijad, lapsed, vanurid, puuetega inimesed, jalgratturid ja
mopeedijuhid teistest vähem kaitstud liiklejad;
2) miks on
lastel probleeme ohutu käitumisega liikluses;
3) kuidas
liikluskeskkond mitmel eri moel mõjutab laste ohutust;
4)
joonise abil laste võimalikke tegevusi liikluses;
5) erilisi
ohte sõidu alustamisel ja pööretel, kui läheduses on lapsi;
6)
kuidas juht võiks ette näha olukordi ülekäigurajal või jalgrattateel;
7)
milline on ohutu sõit ülekäiguraja ja jalgrattatee ületamisel
mitmesuguse liiklustiheduse korral;
8) probleeme, mis halvendavad
(vanurite ning nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja vaimupuuetega inimeste)
liikumisvõimalusi;
9) milline on ohutu sõit möödumisel
vähekaitstud liiklejatest;
10) juhi kohustusi sõiduteel
vastutulevate jalakäijatega ning jalgratturite või mopeedijuhtidega
kohtumisel;
11) juhi kohustusi sõitmisel kõnniteele või teepeenrale,
kui seal on teisi liiklejaid;
12) juhi kohustusi ühissõidukisse
sisenejate ja sellest väljuvate suhtes.
8.1.11. Liiklus ristumisel raudtee või trammiteega
8.1.11.1. Ohutusseadmed, liiklusmärgid ja teemärgised
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) joonise abil
näidata ja kirjeldada neid ohutuseadmeid ja liikluskorraldusvahendeid,
mis võivad olla tee ja rööbastee ristumise kohal;
2)
selgitada ohte, mis võivad tekkida, kui ohutusseadmed ei tööta või
asjakohased liikluskorraldusvahendid puuduvad.
8.1.11.2. Rööbastee ületamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) kuidas
jaotada tähelepanu, kui juht läheneb raudteele või trammiteele;
2)
tegureid, mis mõjutavad kiirusevalikut lähenemisel raudteele või
trammiteele;
3) käitumist eri ristumiskohtade ületamisel;
4)
juhi tegevust hädapeatuse korral raudteeülesõidukohal või trammiteel
ja
joonise abil näidata kohti, kus tuleb seisma jääda lähenevale
raudteesõidukile tee andmiseks, kui on olemas tõkkepuu ja siis, kui seda
ei ole.
8.1.12. Valgustusseadmed
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) näidata joonisel
mootorratta kõiki tulesid ja nende lüliteid;
2) selgitada
tulede ebaõige kasutamise ohtlikke tagajärgi.
8.1.13. Mootorsõiduki pukseerimine
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ja tuua näiteid pukseerimisega seotud ohtudest.
8.1.14. Liiklus õuealal
Pärast koolitust peab õpilane oskama põhjendada:
1)
õuealal kehtivaid juhi ja jalakäija kohustusi;
2)
kehtestatud piiranguid ja nende vajalikkust.
8.1.15. Liiklus kiirteel
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1)
kiirteele sõitmise iseärasusi võrreldes muu maanteeliiklusega;
2)
kiirteel liiklemise iseärasusi võrreldes muu maanteeliiklusega;
3)
liiklejatele kehtestatud keelde.
8.1.16. Liiklus muutsuunaliiklusega teel
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada sõitmise iseärasusi muutsuunaliiklusega teel.
8.2. Mootorratta tundmine
Koolitus peab andma õpilasele ülevaate mootorratta ehitusest, juhtimis- ja kontrollseadiste asukohast ning otstarbest. Peatähelepanu tuleb pöörata teadmiste omandamisele nende sõlmede töö ja korrasoleku kohta, mis määravad mootorratta liiklusohutuse.
Vajalikud õppevahendid on õppemootorratas, mootorratta tehasejuhend(id), teemakohased slaidid, lüümikud ja joonised.
8.2.1. Mootorratta ehitus, kontrollimine ja hooldus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) joonise või pildi
abil näidata mootorratta põhiosi;
2) leida tehasejuhendist
vajalikke tehnilisi andmeid selleks, et näiteks valida õige rehv,
rehvirõhk, kaitse, kütuseliik;
3) selgitada riske, mis on
seotud mootorratta lisavarustusega, näiteks katete, pakiraamide ja
pakikottidega;
4) pildi abil näidata kõikide reguleerimisseadmete
õiget asendit;
5) selgitada, kuidas regulaarne hooldus võib
vähendada sõiduki kütusekulu ja keskkonnamõjusid;
6)
selgitada kütuse, õlide, puhastusvahendite ja autohooldustoodete mõju
keskkonnale.
8.2.1.1. Raam koos juurdekuuluvate osadega
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada riske,
mis on seotud pragude tekkimisega raamis, ja seda, kuidas saab pragusid
leida;
2) selgitada riske, mis on seotud lõtvunud keermeliidetega.
8.2.1.2. Mootor
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) tuua näiteid
olukordadest, kus on risk saada vingugaasimürgistust;
2) näidata
kuidas mõõta õli taset;
3) selgitada
vedelikjahutussüsteemi hooldust:
–vedelikutaseme ja
külmumiskaitse kontrollimine, täitmine,
–töötemperatuuri
kontrollimine,
–abinõud ülekuumenenud jahutussüsteemi puhul;
4)
kirjeldada külma ja sooja mootori käivitamist.
8.2.1.3. Elektrisüsteem ja valgustusseadmed
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) joonise abil
näidata generaatori, aku, kaitsmete ja indikaatorseadmete asukohta;
2)
selgitada aku vale käsitsemise tagajärgi;
3) joonise abil
kirjeldada, kuidas kontrollitakse aku vedelikutaset, ja selgitada,
millist vedelikku võib vajadusel sinna lisada.
8.2.1.4. Jõuülekanne
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada
jõuülekande osade hooldust:
–kett,
–veohammasratas,
–kardaanvõll;
2)
selgitada riske, mis on seotud kulunud või valesti reguleeritud
jõuülekandega.
8.2.1.5. Juhtimisseadised
Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise või pildi abil kirjeldada juhtimisseadiste vigu, millel on tähtsust liiklusohutuse seisukohast.
8.2.1.6. Vedrustus
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kuidas leida vigu vedrustuses, sh amortisaatorites.
8.2.1.7. Pidurid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) joonise abil
selgitada pidurisüsteemi tööd;
2) selgitada
pidurdusjõu jaotust esi- ja tagaratta vahel;
3) selgitada,
kuidas leida vigu pidurisüsteemis;
4) näidata, kuidas võib
pidurisüsteemi mõjutada niiskus ja milliseid abinõusid võib olla vaja
kasutusele võtta;
5) selgitada mitteblokeeruva pidurisüsteemi
iseärasusi.
8.2.1.8. Rattad koos rehvidega
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada eri
rehvitüüpide omadusi;
2) joonise abil määrata kindlaks
rehvi seisundit ja rehvi liiklusohutust mõjutavaid omadusi mitmesugustes
tingimustes;
3) selgitada naastrehvide kasutamise eeskirju;
4)
selgitada riske, mis tekivad, kui:
–õhurõhk rehvis on vale,
–rattad
ei ole tasakaalustatud,
–rehvid on valesti monteeritud,
–rattalaagris
on ülemäärane või ettenähtust väiksem lõtk,
–kodarad
on lõdvalt kinnitatud või kahjustatud,
–rattapöiad on
kahjustatud;
5) selgitada sõidustiili mõju rehvide kulumisele;
6)
selgitada erisuguste rehvide omadusi näiteks materjali,
veeremistakistuse ja teekulumise seisukohalt.
8.2.2. Mootorratta sõidutehnilised omadused
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada
mitmesuguste mootorrattatüüpide sõidutehnilisi omadusi, näiteks
maastiku-, reisi-, tsopper-, traik- ja pikiasetusega väntvõlliga
mootorrattad;
2) kirjeldada mootorrattale mõjuvaid jõude ning kuidas
loetletud tegurid mõjutavad mootorratta sõidu- ja ohutusomadusi:
–kaalujaotus,
–koorem,
–tuul,
–rehvid
ja õhurõhk rehvis,
–kaassõitjad.
8.2.3. Mootorratta varustus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) tuua näiteid selle
kohta, kuidas mootorratas peaks olema varustatud;
2) tuua näiteid
sellise lisavarustuse kohta, mis aitab muuta mootorratast nähtavamaks;
3)
selgitada, millistel juhtudel ei tohi mootorrattaga ühendada külghaagist;
4)
tuua näiteid sõiduki muudatuste kohta, mis nõuavad
registreerimisülevaatust.
8.2.4. Juhi varustus
Pärast koolitust peab õpilane oskama anda selgitusi juhi ja kaassõitja kaitsevarustuse ja selle hoolduse kohta.
8.2.5. Ökonoomne sõit
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada, kuidas
sõidustiil mõjutab kütusekulu;
2) selgitada
välistegureid, mis võivad mõjutada kütusekulu;
3)
selgitada, kuidas hooldus ja järelevalve mõjutavad sõiduki ökonoomsust
ja keskkonda.
8.2.6. Sõiduki mõju keskkonnale
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) selgitada, kuidas
eri kütuste heitgaasid ja kvaliteet mõjutavad keskkonda;
2)
selgitada võimalusi vähendada heitgaaside kahjulikku mõju keskkonnale;
3)
tuua näiteid mõningatest ainetest heitgaasides ja sellest, kuidas need
mõjuvad inimesele ja keskkonnale;
4) hinnata tänavaliikluse osa
õhusaastes;
5) selgitada, kuidas tuleb sõidukit käsitseda, et ei
tekiks liigset müra ja heitgaase;
6) selgitada katalüsaatori
ülesannet ja hooldust.
8.3. Liiklusohutus
Koolitus peab andma õpilasele:
1) ohutunnetuse riskile mineku
vältimiseks;
2) oskuse hoiduda ohuolukordade tekitamisest ja
nendesse sattumisest;
3) oskuse ohuolukorrast võimalikult ohutult
väljuda.
Vajalikud õpevahendid on liiklusõpik, lüümikud, slaidid, videofilmid ja joonised.
8.3.1. Ohuolukorra ettenägemine
Pärast koolitust peab õpilane oskama ette näha ohuolukordi ja tundma
nende põhjustajaid:
1) juhte, kellel puudub tähelepanelik hoiak
teiste liiklejate suhtes;
2) liiklejaid, kellel on väär enesehinnang;
3)
väheste kogemustega juhte;
4) vähemkaitstud liiklejaid (lapsed,
vanurid, jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid);
5) liiklejaid,
kelle liikumisvõime on mingil moel piiratud;
6) mõnede sõidukite
juhtimise ja liikumise eripära;
7) tee- ja ilmaolude muutlikkust;
8)
valge ja pimeda aja vaheldumist;
9) külgtuule mõju;
10)
ulukite ilmumist teele.
8.3.2. Ohuolukorra hindamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise abil:
1)
hinnata võimaliku ohu iseloomu;
2) kirjeldada ohutuid
juhtimisvõtteid ohuolukordades;
3) kirjeldada võimalikult
kergemate tagajärgedega kukkumist;
4) kirjeldada liiklejate
võimalikke liikluseeskirja sätete tõlgendusi antud olukorras.
8.3.3. Liiklusõnnetused ja kahjustused
8.3.3.1. Õnnetuste iseloom
Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada järgmisi
liiklusõnnetusi, mis võivad tekkida:
1) teelt
väljasõitmisel oludele mittevastava sõidukiiruse tõttu;
2)
kaldumisel vastassuunavööndisse;
3) manöövri sooritamisel,
kui ei ole antud nõuetekohast suunamärguannet;
4) pöörde
sooritamisel arvestamata õiget paiknemist;
5) vasak- või
tagasipöörde sooritamisel arvestamata taganttulevat sõidukit;
6)
vasak- või tagasipöörde sooritamisel arvestamata vastutulevat sõidukit;
7)
kokkupõrkel vastutuleva sõidukiga, mis on vasakpöördel;
8)
samaliigiliste teedega ristmiku ületamisel;
9) kõrvalteelt
peateele sõitmisel;
10) sõitmisel peateel, jälgimata
teeandekohustuse täitmist;
11) reguleeritava ristmiku ületamisel;
12)
möödasõidul ühest sõidukist;
13) möödasõidul
mitmest sõidukist;
14) reguleerimata ülekäiguraja ületamisel
(otsasõit jalakäijale);
15) reguleeritava ülekäiguraja
ületamisel (otsasõit jalakäijale);
16) ristmikult
välja sõites (otsasõit jalakäijale);
17)
jalgrattatee ületamisel;
18) möödumisel D-kategooria ühissõiduki
peatuses seisvast sõidukist;
19) möödumisel trammipeatusest;
20)
kui tee on halvasti valgustatud.
Pärast koolitust peab õpilane oskama tunda õnnetuse ja kahjustuse
omavahelisi seoseid:
1) varalise kahjuga lõppevad õnnetused;
2)
inimvigastusega lõppevad õnnetused;
3) surmaga lõppevad
õnnetused;
4) alkoholi või narkootiliste ainete kasutamise tõttu
tekkivad õnnetused;
5) ulukite teele ilmumisel tekkivad
õnnetused;
6) piiratud või halva nähtavuse tõttu tekkivad
õnnetused.
8.3.3.2. Õnnetuste põhjused
Pärast koolitust peab õpilane oskama ohuolukorda kujutava joonise abil või tegeliku õnnetuse käigu kirjeldamisega selgitada tõenäolisi tegureid, mis võisid mõjutada õnnetuse teket, kulgu ja tagajärgi.
Tuua näiteid, kuidas juht peab tegutsema:
1) ajapuuduses;
2)
teabevaeguses;
3) kui ta ei saa hinnata oma võimeid õigesti.
8.3.3.3. Juhi piiratud võimed, mis võivad mõjutada õnnetuse teket
Pärast koolitust peab õpilane oskama tekkivat ohuolukorda ette näha ja olema võimeline selgitama juhi psüühikaga seotud tegureid, mis võivad muuta liiklusolukorra keerukaks.
8.3.4. Liiklusreeglid ja eetika nõuded
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) miks
liiklus peab olema reeglistatud;
2) miks inimesed ei järgi alati
liiklusreegleid;
3) miks inimesed ei arvesta alati keskkonnakaitse
nõudeid;
4) liikluskultuuri alust – vastutustunnet.
8.3.5. Ohutegurid pukseerimisel
Pärast koolitust peab õpilane teadma, millisel viisil ja mis tingimustes tohib pukseerida.
8.3.6. Ohutegurid maastikusõidukiga sõitmisel
Pärast koolitust peab õpilane teadma põhilisi ohte maastikusõidukiga sõitmisel.
8.4. Liikluspsühholoogia
Koolitus peab andma õpilasele:
1) lugupidava hoiaku teiste
liiklejate ja looduskeskkonna suhtes, oskuse hinnata ja endas arendada
liikluskultuuri (olukorra ettenägemise arukust, otsustus- ja
vastutusvõimet);
2) teadmisi juhile vajalike võimete kohta;
3)
oskuse täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel.
Vajalikud õppevahendid on liiklusõpik, teemakohased slaidid, lüümikud ja joonised.
8.4.1. Üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) vajadust
ette näha olukorda, kuhu ta võib sattuda, ja teada, kuidas selles
tegutseda;
2) eksliku käitumise tulemusel tekkida võivaid
liiklusõnnetusi;
3) juhi töös määravaid inimese
psühhofüsioloogilisi omadusi;
4) juhi tegutsemise skeemi
(ärrituse mõju meeleorganile, juhi reageerimisaeg ja reaktsioon);
5)
juhi töös esmatähtsaid psüühilisi protsesse (mõtlemine ja tähelepanu
jaotamise võime).
8.4.2. Inimese psühholoogilised omadused
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1)
reageerimise tähtsust ajapuuduses;
2) reageerimisaja pikkust
sõltuvalt juhi tervisest:
–väsimusest,
–emotsionaalsusest
ja teistest teguritest;
3) reageerimisajal läbitavat teepikkust (km/h
ja m/s kohta);
4) ärrituse mõju silmale;
5) vaatevälja
piiratust;
6) vaatevälja ahenemist sõidukiiruse suurenemisel;
7)
nägemisteravuse erinevust vaatevälja eri osades;
8)
kontrastsusmõju;
9) silma pimedusega kohanemise aega;
10)
silma valgusega kohanemise aega;
11) nägemisteravuse sõltuvust east;
12)
nägemisillusioonide tekke põhjusi;
13) vastuliikuva sõiduki
kauguse hindamisel tehtavaid vigu;
14) vastuliikuva sõiduki kiiruse
hindamisel tehtavaid vigu;
15) kuidas mingile esemele kinnistunud
pilk mõjutab sõidujoont;
16) tähelepanu jaotuvust,
ümberlülitust ja hajuvust.
Näidete varal peab õpilane oskama nimetada neid meeleorganeid, mis on juhi töös seotud kuulmis-, haistmis-, puute- ja liikumistajuga.
Näidete varal peab õpilane oskama selgitada tundeelamuste
(emotsionaalsuse) mõju:
1) mõtlemisvõimele, tähelepanule ja
reageerimisajale;
2) ümbritsevale tegelikkusele ja iseendale;
3)
tundepinge (stressi) kasvule (erutus, ärritatus, mure ja teised halva
meeleolu kaasmõjurid);
4) liiklusohu suurenemisele.
8.4.3. Tegurid, mis mõjutavad liiklusohutust
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1)
tegureid, mis mõjutavad juhi reageerimisaega ja reageerimismaad;
2)
tegureid, mis mõjutavad sõiduki peatumismaad ja selles olevat:
–pidurite
rakendusmaad,
–aeglustusmaad,
–pidurdusmaad;
3)
kuidas sõidukiiruse kasv mõjutab aeglustusmaa pikkust;
4)
pilgu ümbersuunamiseks kuluvat aega;
5) sõiduki peeglite
kasutamiseks kuluvat aega;
6) tasa- ja kumerpeeglist paistva eseme
nähtava kauguse erinevust.
Näidete varal peab õpilane oskama selgitada, kuidas saab vältida ohuolukorda sattumist ja kaitslikult sõita.
8.4.4. Erilised isikuomadused
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, miks järgmised
käitumisviisid on ohtliku iseloomuga:
1) agressiivsus;
2)
impulsiivsus;
3) ametialase positsiooni rõhutamine.
Selgitada võimalikke pingeallikaid (stressoreid) liikluses, pingeseisundi mõistet ja olemust ning mõju liiklusohutusele.
8.4.5. Juhi valmisolek liikluses osalemiseks
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, miks:
1)
isik peab saavutama teatava intellektuaalse ja emotsionaalse taseme, et
ta vastaks hea käitumise nõuetele;
2) on vaja tunda juhi
kutse-eetikat (kutsekohus, kutseau);
3) on vaja:
–reaalsusetaju,
–enesekriitilisust,
–vastutustunnet;
4)
on noortel, mees- ja naisjuhtidel selliseid erinevusi oma võimete
rakendamisel, mis on põhjustatud subjektiivsetest iseärasustest.
8.4.6. Sotsiaalsed tegurid
Parast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada ohte, mis tekivad, kui:
1)
inimesed ei täida liiklusreegleid;
2) inimesed tõlgendavad üht
ja sama liiklusreeglit erinevalt;
3) inimesed ei arvesta keskkonnaga;
ja oskama kirjeldada:
1) mis on grupisurve ja millest tekib
grupisurvega kaasaminek;
2) negatiivse grupisurve eeldusi
liiklusõnnetusteks;
3) isiksuseomadusi, mis võimaldavad kergesti
alluda grupisurvele;
4) isiksuseomadusi, mis ei lase alluda
grupisurvele;
5) eeskujuliku käitumise mõju teistele.
8.4.7. Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid
Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:
1) kuidas
isiklikud motiivid ja varasemad kogemused mõjutavad juhi käitumist;
2)
väsimustunnuseid;
3) väsimuse mõju liiklusohutusele;
4)
milline on alkoholi mõju tajule, nägemisele, liigutuste
koordinatsioonile, enese hinnangule;
5) millest sõltub alkoholi
põlemise aeg organismis ja millal on inimene jälle võimeline juhtima
sõidukit pärast alkoholi tarbimist;
6) ohte, mis tekivad,
kui sõidukit juhitakse alkoholi- või narkouimas;
7)
tagajärgi, mis võivad tekkida liikluses, kui sõidetakse alkoholi- või
narkouimas või on kasutatud teatud ravimeid;
8) tähelepanu
hajumist sõidu ajal, kui kasutatakse mobiiltelefoni.
8.5. Liiklusalased lisanõuded ja -eeskirjad
Koolituse käigus selgitatakse õpilasele liiklusalaseid õigusakte, mis peavad määrama tema ohte ennetava ja keskkonda säästva hoiaku liikluses ning käitumise mitmesugustes olukordades. Samuti tutvustatakse õpilasele teekonnavalikut ning teede kaardi kasutamist.
Õppevahendid on seadused, määrused, eeskirjad ja nende kommentaarid, teede kaart, millel on teede numeratsioon ja hoolduskohtade tähised.
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) õppesõidu kohta
kehtestatud nõudeid;
2) eritalituse sõiduki tunnuseid ja nende
sõidukite erimärguannetest (sinise, punase, kollase vilkuriga)
tulenevaid kohustusi teistele liiklejatele;
3) jalgratturile ja
mopeedijuhile kehtestatud nõudeid;
4) loomveoki, looma ja
käsikäruga liiklejale kehtestatud nõudeid;
5) kuidas
peab juht tegutsema liiklusõnnetuse korral;
6) liiklusseadusest
ja liikluseeskirjast tulenevaid liiklejate kohustusi ja õigusi;
7)
milline on liikluskindlustussüsteem ja kuidas sõlmitakse
kindlustuslepinguid;
8) haldusvastutusele võtmise korda liiklusega
seotud osas;
9) tsiviilvastutusele võtmise korda liiklusega seotud
osas;
10) kriminaalvastutusele võtmise korda liiklusega seotud osas;
11)
sõiduki registreerimise korda;
12) tehnoülevaatusel mootorratta
kohta esitatavaid nõudeid;
13) nõudeid mootorratta tehnoseisundi
ja varustuse kohta;
14) nõudeid veose ja sõitjate kohta;
15)
nõudeid mootorratta ja juhi suhtes, kui sõidetakse välismaale;
16)
kuidas vormistatakse liiklusõnnetust;
17) põhimõtteid, mille
järgi valitakse sõiduteekonda.
9. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: SÕIDUÕPE
9.1. Mootorratta käsitsemine
Õpilasele peab tutvustama mootorratta ehitust ja õiget sõiduks ettevalmistust, pöörates erilist tähelepanu mootorratta tehnoseisundile osas, mis määrab selle liiklusohutuse.
Vajalikud õppevahendid on õppemootorratas, antud marki mootorratta tehasejuhend, mootorratturi varustus (sõiduülikond, kindad, jalatsid, kiiver, ohutusriietus).
9.1.1. Mootorratta ehitus, hooldus ja ohutuse kontroll
9.1.1.1. Ehitus ja hooldus
Pärast koolitust peab õpilane oskama tehasejuhendi järgi:
1)
lihtsa kontrollimise teel kindlaks teha:
–pidurite,
–juhtimisseadmete,
–rataste
koos rehvidega,
–valgustusseadmete ja elektrisüsteemi,
–porikaitsmete,
–kütuse-
ja määrdesüsteemi,
–jõuülekandeketi või kardaanivõlli,
–esikahvli
ja tagaratta kinnituse,
–amortisaatorite ja vedrude,
–reguleerimisseadmete,
–kinnituskohtade,
–heitgaasisüsteemi
vigu ja kulumist,
2) vahetada hõõglampe ja kaitsmeid;
3)
reguleerida:
–tahavaatepeegleid,
–pidureid,
–vedrustust
(sh amortisaatoreid), kui need on reguleeritavad,
–ketti;
4)
kontrollida järgmiste vedelike taset ja vajaduse korral neid juurde
lisada:
–kütus,
–mootoriõli,
–pidurivedelik,
–aku
elektrolüütvedelik,
–jahutusvedelik.
9.1.1.2. Ohutuse kontroll
Pärast koolitust peab õpilane oskama lähtudes etteantud tingimustest,
mis puudutavad ilma- ja teeolusid ning sõidusihti, kontrollida kindla
süsteemi järgi järgmisi seadmeid tehasejuhendi abil:
1)
pidurid;
2) rattad koos rehvidega;
3) jõuülekanne;
4)
valgustusseadmed;
5) suunatuled;
6) helisignaal;
7)
parkimistugi;
8) juhthargi laager ja rattalaagrid;
9) vedrustus,
sh amortisaatorid;
10) tahavaatepeeglid.
Õpilane peab oskama:
1) kontrollida, kas esi- ja tagaratas
veerevad samas rööpas;
2) otsustada, kas on vaja puhastada
esitulesid, laternaid, klaase ja numbrimärke;
3) otsustada, kas
on vaja seadistada reguleerimisseadmeid.
9.1.1.3. Koorem ja kaassõitjad
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida veose
asendit ja kinnitada seda nii, et:
–see poleks ohtlik,
–see
ei takistaks manööverdamist,
–see ei piiraks nähtavust,
–tuled
ei jääks varjatuks,
–oleks võimalik lugeda numbrimärki,
–kuluks
minimaalselt kütust;
2) selgitada kaassõitjatele, kuidas nad
peavad sõidu ajal istuma ja käituma.
9.1.1.4. Mootorratturi varustus
Pärast koolitust peab õpilane oskama kasutada ja hooldada moorratturi varustust.
9.2. Õppesõit õppeplatsil
Õpilasele peab tutvustama mootorratta kontrollseadmeid ja juhtimisseadmeid ning õpetama nende täpset ja koordineeritud kasutamist mootorratta juhtimisel. Õpilasele tuleb õpetada sujuvat liikumise alustamist ja peatumist ning õigeid juhtimisvõtteid manööverdamisel ja oskust sõita koos kaassõitjaga. Mootorratta tasakaalus hoidmine, käiguvahetus kiirendamisel ja pidurdamisel ning ekstreemne pidurdamine peab olema harjutatud tasemeni, mis lubaks ohutult teha õppesõitu liikluses.
9.2.1. Sõiduasend, juhtseadised ja kontrollseadmed
9.2.1.1. Sõiduasend
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) ära kasutada
olemasolevaid reguleerimisvõimalusi parima sõiduasendi saavutamiseks;
2)
võtta õiget sõiduasendit arvestades liikumisrežiimi.
9.2.1.2. Juhtseadmed ja kontrollseadmed
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kasutada kõiki
juhtseadmeid;
2) ära tunda ja kasutada kõiki kontrollseadmeid.
9.2.1.3. Tahavaatepeeglid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) reguleerida kõiki
tahavaatepeegleid ilma sõiduasendit muutmata nii, et saavutataks õige
nähtavusväli;
2) kontrollida pimedaid nurki pea pööramisega.
9.2.2. Käivitamine, liikumise alustamine ja peatumine
9.2.2.1. Käivitamine ja liikumise alustamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) käivitada mootorit
soojalt ja külmalt ning pärast mootori väljasuremist;
2)
alustada liikumist ilma järskude nõksatusteta.
9.2.2.2. Peatumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sujuvalt piduri ja
siduri abil peatuda;
2) mootorratta seismajätmisel asetada seda toele.
9.2.3. Juhtimine ja manööverdamine
9.2.3.1. Juhtimine
Pärast koolitust peab õpilane oskama hoida õigesti juhtrauda ja kohandada roolimisliigutusi tasakaalu ja kiirusega otsesõidul.
9.2.3.2. Sõit üle takistuse
Pärast koolitust peab õpilane oskama sõita risti teel asuva prussi juurde ja peatuda. Mõlema jalaga maha toetudes peab ta sidurit libistades suutma esimese ratta ajada prussile ja seisma jääda. Sama tuleb teha ka tagumise rattaga.
9.2.3.3. Pöörded ja peatumine
Õpilasel peab kujunema harjumuseks vaadata enne sõidu alustamist selja taha veendumaks, et ei segata teisi liiklejaid ja näidata suunda, ning enne peatumist tuleb selle kohta anda samuti käega märku.
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sooritada pöördeid
väikesel kiirusel ja peatuda etteantud kohas;
2) sõita
slaalomit, hoides tasakaalu nii roolimise kui ka mootorratta
kallutamisega;
3) valida keha asendit sõites ringil mitmesuguse
kiiruse ja kaldega.
9.2.3.4. Manööverdamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama sõita:
1)
slaalomit ja kaheksat, näidates pööretel suunda;
2)
läbi kitsa värava.
9.2.4. Sõitmine kaassõitjaga
Pärast koolitust peab õpilane oskama juhtida mootorratast kaassõitjaga
mitmesugustes tingimustes:
1) lahtise kruusaga teel;
2) auklikul
teel;
3) kurvilisel teel;
4) järsul tõusul ja langul.
9.2.5. Sõitmine kallakul
9.2.5.1. Käivitamine ja liikumise alustamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama käivitada mootorratast ja hakata sõitma nii tõusul kui ka langul.
9.2.5.2. Peatumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) jääda seisma nii
järsul tõusul kui ka langul;
2) tasakaalus püsides hoida
mootorratast paigal nii järsul tõusul kui ka järsul langul.
9.2.6. Käiguvahetus
Kõrgema ja madalama käigu lülitamine.
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) vahetada
käike nii üles kui alla, kasutada vahegaasi;
2) valida
sobivat käiku vastavalt kiirusele ja mootori pöörete arvule;
3)
lülitada sisse madalamat käiku mootoriga pidurdamisel ja kiirendamisel;
4)
väikesel kiirusel lülitada kõrgemalt käigult sisse esimest käiku;
5)
seismisel panna käigukangi vabasse asendisse;
6) valida käiku ja
viia käiguvahetust läbi nii, et piirata heitgaaside hulka ja vähendada
mootorimüra.
9.2.7. Pidurdamine
Sujuv ja tugev pidurdamine.
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) pidurdada sujuvalt
mitmesugustel teekatetel kiiruselt 70 km/h seismajäämiseni varem
määratud kohas, kasutades õiget pidurdustehnikat;
2)
pidurdada mitmesugustel teekatetel õiget pidurdustehnikat kasutades
tugevalt kiiruselt 70 km/h seismajäämiseni nii, et pidurdusteekond oleks
võimalikult lühike.
9.2.8. Motoorika
Pärast koolitust peab õpilane oskama mitmesugustes tingimustes ja
olukordades mootorratta üle kontrolli säilitades:
1) lugeda
mõõdikute näitusid, ilma et see juhiks tähelepanu kõrvale või kallutaks
mootorratast kursilt;
2) kasutada juhtseadiseid, ilma et see juhiks
tähelepanu kõrvale või kallutaks mootorratast kursilt;
3)
takistusest ümber põigata tasakaalu kaotamata;
4)
koordineerida tähelepanu ja märguandeid, ilma et mootorratas kalduks
kursilt.
9.3. Sõit liikluses
Mootorratta juhtimisvõtteid valdavale õpilasele tuleb õpetada ohutut ja sujuvat lülitumist liiklusesse ning teisi liiklejaid arvestavat käitumist mitmesugustes liiklusolukordades. Sõiduõpetaja koht on õppemootorratta tagaistmel. Soovitatavad on radiofitseeritud kiivrid sidepidamiseks sõiduõpetajaga.
9.3.1. Sõidu alustamine teeservast
Pärast koolitust peab õpilane oskama alustada sõitu teeservast muud liiklust jälgides.
9.3.2. Paiknemine teel ja sõidureas
9.3.2.1. Teel
Pärast koolitust peab õpilane oskama valida sobivat asendit teel:
1)
paigutades mootorratta sellesse sõiduritta, mis on ette nähtud
mootorrattale;
2) valida õiget asendit, arvestades teed, liiklust ja
nähtavust;
3) ära kasutada teepeenart, et mitte segada muud
liiklust;
4) kasutada sobivat kurvitehnikat.
9.3.2.2. Sõidurida
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sõita kindlas
sõidureas;
2) valida sobivat asendit märgistatud sõidurajal;
3)
valida sõidurida juhiste, sõidusihi või muude asjaolude põhjal.
9.3.3. Kiirus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida kiirust,
arvestades:
–kehtivaid kiirusepiiranguid,
–teed ja teeolusid,
–poriga
pritsimise ohtu,
–ilma- ja nähtavustingimusi,
–mootorratta
seisundit ja koormatust,
–isiklikke sõiduvõimeid,
–mitmesuguseid
keskkonna mõjusid,
–muid liiklustingimusi;
2) anda
gaasi nii, et säiliks ühtlane kiirus;
3) valida kiirust
nii, et oleks võimalik peatuda sõidutee nähtava osa ulatuses ja iga
ettenähtava takistuse ees.
9.3.4. Vastutulevad sõidukid
9.3.4.1. Kiirus
Pärast koolitust peab õpilane:
1) oskama valida sobivat
kiirust vastutulevate sõidukite puhul;
2) kohandada kiirust
olukorraga nii, et vastutulevate sõidukitega kohtutaks sobivas kohas.
9.3.4.2. Paiknemine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida sobivat
kohta teel vastutulevate sõidukite puhul;
2) jätta teistele
liiklejatele piisavalt ruumi.
9.3.5. Sõitmine ja sõidurea vahetus
9.3.5.1. Sõitmine teiste sõidukite ees
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) teha kiiresti
kindlaks pikivahet tagasõitjaga ning tagasõitja kiirust ja kavatsusi;
2)
kergendada teiste liiklejate möödasõitu;
3) kasutada
pidurit nii, et pidurituli hoiataks enne pidurdamist, kui see on
võimalik.
9.3.5.2. Sõitmine teiste sõidukite järel
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) hoida ohutut
pikivahet eessõitjaga, arvestades:
–ilmatingimusi ja teeolusid,
–eessõitva
sõiduki mõju nähtavusele,
–kiirust,
–möödasõitvaid
sõidukeid,
–kolme sekundi reeglit;
2) tähele panna
eessõitva sõiduki juhi kavatsusi;
3) hoida nii suurt
pikivahet, et väheneks pidurdamise ja kiirendamise vajadus.
9.3.5.3. Sõitmine teiste sõidukite kõrval
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kavandada oma
sõidujoont nii, et kitsastel sõiduradadel vältida sõitu kahes reas;
2)
kohandada oma sõitu suurte ja laiade sõidukite pööramisruumi vajadusega.
9.3.5.4. Sõidurea vahetus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) ümber reastuda
tiheda liikluse korral;
2) panna tähele teiste sõidukjuhtide
kavatsusi ja vajaduse korral kergendada nende ümberreastumist;
3)
vahetada sõidurada pidevjoont ületamata.
9.3.6. Ristmik
9.3.6.1. Enne ristmikku
Pärast koolitust peab õpilane oskama kohandada oma sõitu olukorraga ja
sealjuures:
1) valida sobiv koht teel, arvestades seda, kuhu
kavatsetakse sõita pärast ristmiku ületamist;
2)
uurida kogu nähtavuspiirkonda ja olla valmis tegutsema;
3)
vähendada kiirust ja vajadusel seisma jääda;
4) panna
tähele tagapool toimuvat;
5) jääda seisma, kui fooris on punane
tuli või kui liiklusmärk nõuab peatumist;
6) jälgida
reguleerija märguandeid;
7) sõita pidevalt, ilma viivitusteta,
kui liiklus seda lubab;
8) olla valmis reageerima teiste liiklejate
võimalikele vigadele.
9.3.6.2. Otsesõit ristmikul
Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendada teeandmisreegleid, mis
kehtivad ristmikul, ja sõita ristmikult otse edasi ning sealjuures:
1)
uurida olukorda ristmikul ja pärast ristmikku;
2) vähendada
kiirust ja vajadusel seisma jääda;
3) panna tähele tagapool
toimuvat;
4) jääda seisma, kui fooris on punane tull või kui
liiklusmärk nõuab peatumist;
5) jälgida reguleerija
märguandeid;
6) sõita pidevalt ilma viivitusteta, kui liiklus
seda lubab;
7) olla valmis reageerima teiste liiklejate võimalikele
vigadele;
8) näidata selgelt oma teeandmiskohustusest kinnipidamise
kavatsust;
9) mitte takistada teisi ristmikul;
10) kiirendada
pärast ristmikku nii, et ei takistataks teisi.
9.3.6.3. Parempööre ristmikul
Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendada neid teeandmisreegleid,
mis kehtivad ristimikul, ning pöörata ristmikult paremale ja sealjuures:
1)
anda varakult märku;
2) suunata mootorratast võimalikult parema
teeserva lähedale;
3) sooritada pööret nii kitsal alal kui
võimalik;
4) otsustada, millal võib mööda sõita kaherattalistest
sõidukitest;
5) uurida nähtavuspiirkonda ja pöörata erilist
tähelepanu vasakul pool toimuvale;
6) näidata selgelt oma
teeandmiskohustusest kinnipidamise kavatsust;
7) panna tähele teiste
liiklejate kavatsusi, millest juhinduda oma tegevuses;
8) valida
kiirust vastavalt sellele, kui järsk on pööre;
9)
kasutada ära teepeenart, et suurendada muu liikluse sujuvust;
10)
lasta läbi jalakäijaid ja jalgrattureid, kes ületavad teed;
11)
pärast pööret kiirendada, et vältida teiste takistamist.
9.3.6.4. Vasakpööre ristmikul
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) rakendada
teeandmisreegleid, mis kehtivad ristmikul;
2) pöörata ristmikul
vasakule ja seejuures:
–anda varakult märku,
–suunata
mootorratast vasakusse sõiduritta või tee keskjoone lähedale,
–uurida
nähtavust ja pöörata erilist tähelepanu vastutulevatele sõidukitele,
–näidata
selgelt oma teeandmiskohustusest kinnipidamise kavatsust,
–panna
tähele teiste liiklejate kavatsusi, millest juhinduda oma tegevuses,
–valida
kiirust vastavalt sellele, kui järsk on pööre,
–mitte
takistada teisi liiklejaid ristmikul,
–valida sobivat kohta,
arvestades seda, kuhu kavatsetakse sõita pärast ristimiku ületamist,
–lasta
läbi jalakäijaid ja jalgrattureid, kes ületavad teed,
–pärast
pööret kiirendada, et vältida teiste takistamist;
3)
valida alternatiivi vasakpöördele, kui nähtavus ristmikul on piiratud
või liiklustingimused on muus mõttes rasked.
9.3.6.5. Sõitmine ringristmikul
Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendada teeandmisreegleid, mis
kehtivad ringristmikul, ja sõita ringliiklusega ristmikul ning
sealjuures:
1) valida kohta, arvestades sõidusihiga pärast
ringristmikku;
2) kasutada ära nähtavusvõimalusi orienteerumaks muus
liikluses ja kohandumaks sellega;
3) näidata selgelt oma
teeandmiskohustusest kinnipidamise kavatsust;
4) valida kiirust
vastavalt liiklusele, teeoludele ja kurviraadiusele;
5) panna tähele
teiste liiklejate kavatsusi, millest juhinduda oma tegevuses.
9.3.7. Sõit ühesuunalise liiklusega teel
9.3.7.1. Otsesõit
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) rakendada
teeandmisreegleid, mis kehtivad ristmikul;
2) otsustada, kas liiklus
on ühesuunaline;
3) sõita otse ühesuunalise liiklusega teel ja
sealjuures:
–valida kohta, arvestades järgneva sõidusihiga,
–pöörata
erilist tähelepanu jalakäijatele, jalgratturitele ja seisvatele
sõidukitele.
9.3.7.2. Vasakpööre
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) rakendada
teeandmisreegleid, mis kehtivad ristmikel;
2) pöörata vasakule ja
sealjuures suunata mootorratast nii sõidutee vasaku serva lähedale kui
võimalik.
9.3.8. Vöötrada ja jalgrattatee
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) rakendada neid
eesõigusreegleid, mis kehtivad reguleeritud või reguleerimata vöötrajal
ja jalgrattatee ülesõidul;
2) kohandada kiirust olukorraga
nii, et välditaks ohtu või jalakäijate (jalgratturite) ehmatamist;
3)
hoida kiirust nii, et välditaks peatumist vöötrajal või jalgrattatee
ülesõidul.
9.3.9. Tagasipööre
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida pööramiseks
ohutut kohta, arvestades:
–nähtavust,
–liiklust,
–liikluseeskirja
nõudeid;
2) pöörata, ilma et tekitataks ohtu või takistaks teisi
liiklejaid.
9.3.10. Peatumine ja parkimine
9.3.10.1. Peatumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida peatumiseks
ohutut kohta, arvestades:
–nähtavust,
–liiklust,
–liikluseeskirja
nõudeid;
2) peatuda, ilma et tekitataks ohtu või takistataks
teisi liiklejaid.
9.3.10.2. Parkimine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) otsida
parkimiskohta, ilma et see juhiks tähelepanu muult liikluselt kõrvale;
2)
parkida, ilma et tekitataks ohtu või takistataks teisi liiklejaid;
3)
võtta kasutusele abinõusid selleks, et kõrvalised isikud ei saaks
mootorratast kasutada;
4) rakendada parkimisreegleid, millest annavad
teada liiklusmärgid, lisateatetahvlid ja muud juhised.
9.3.11. Möödasõit
9.3.11.1. Enne möödasõidu alustamist
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kavandada
möödasõitu sealhulgas ka nii, et väheneks selle kahjulik mõju
keskkonnale;
2) liikuda eessõitva sõiduki suhtes nii, et säiliks
parim nähtavus;
3) otsustada, kas on võimalik möödasõitu
sooritada ohutult, arvestades:
–nähtavust,
–ristmikke,
–ilma
ja teeolusid,
–pimestusohtu,
–vastutulevaid sõidukeid,
–kaitsetuid
liiklejaid,
–eessõitvaid sõidukeid,
–võimalust
pärast möödasõitu naasta pärisuunavööndisse,
–tagasõitvaid
sõidukeid,
–mootorratta võimsust,
–liikluseeskirja
nõudeid;
4) otsustada, millal anda möödasõidu märguannet.
9.3.11.2. Möödasõidu ajal
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sooritada ohutut
möödasõitu:
–kiirendades,
–muutmata oluliselt
kiirust, kuid ette valides möödasõidukohta;
2)
katkestada möödasõitu, kui tingimused muutuvad;
3)
lõpetada möödasõitu ohutult, ilma et oma suunavööndisse naasmine toimuks
liiga järsult.
9.3.11.3. Möödasõit mitmest sõidukist
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sooritada
möödasõitu mitmest järjestikku sõitvast sõidukist;
2)
panna tähele eessõitvate sõidukite juhtide kavatsusi ja olla valmis
selleks, et keegi neist kavatseb ise hakata mööda sõitma.
9.3.11.4. Möödumine paremalt poolt
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) otsustada, kas on
lubatud ja saab mööduda paremalt poolt, arvestades:
–nähtavust,
–ruumi
paremal pool,
–kaitsetuid liiklejaid,
–liikluseeskirja
nõudeid,
–kiirust;
2) valida kiirust nii, et
mootorratast oleks võimalik peatada, kui ette ilmuks mõni varju jäänud
liikleja.
9.3.12. Maantee ja kiirtee
9.3.12.1. Maantee
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sõita maanteele
kõrvalteelt ja sealjuures:
–uurida olukorda, et orienteeruda
muus liikluses ja kohaneda sellega,
–kohandada kiirust liikluse
rütmiga maanteel,
–anda märku maanteel liiklejatele;
2)
sõita maanteel ja sealjuures:
–kasutada parempoolset sõidurida
otsesõiduks ja vasakpoolset sõidurida möödumiseks,
–uurida
nähtavust, arvestades liikluse kiirust,
–kiiresti reageerida
tagasõitvate sõidukite juhtide kavatsustele,
–pöörata
erilist tähelepanu neile, kes sõidavad maanteele, ja kohandada kiirust
olukorraga, et muuta neile maanteele sõit kergemaks,
–valida
sobiv kiirus, ilma et sõidetaks liiga aeglaselt;
3) lahkudes
maanteelt:
–anda varakult suunamärku,
–sõita
aeglustusrajale,
–vähendada kiirust õigel ajal ja sujuvalt.
9.3.12.2. Kiirtee
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) sõita kiirteele ja
sealjuures:
–näidata selgelt oma kavatsust pidada kinni
teeandmiskohustusest, kui puudub kiirendusrada,
–otsustada, millal
võib sõita kiirteele, arvestades teiste sõidukite kiiruse ja kaugusega,
–kohandada
kiirust kiirteel liiklusrütmiga;
2) sõita kiirteel ja sealjuures:
–uurida
nähtavust, arvestades liiklusvoo kiirust,
–kiiresti reageerida
tagasõitvate sõidukite juhtide kavatsustele,
–valida sobiv
kiirus, ilma et sõidetaks liiga aeglaselt;
3) lahkuda kiirteelt
ja sealjuures:
–anda varakult suunamärku,
–sõita
aeglustusrajale,
–vähendada kiirust õigel ajal.
9.3.13. Raudtee ja trammitee
9.3.13.1. Raudtee
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) uurida olukorda
ülesõidukohas;
2) valida õiget kiirust nii, et mootorratast
oleks võimalik peatada ohutus kauguses tõkkepuust, rööbastest või foori
(liiklusmärgi) stoppjoonest;
3) rakendada reegleid, mis kehtivad
ristumisel raudteega ja puudutavad:
–peatumist,
–parkimist,
–möödasõitu.
9.3.13.2. Trammitee
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) uurida olukorda
trammiteega ristumise kohas;
2) valida õiget kiirust nii, et
mootorratast oleks võimalik peatada ohutus kauguses rööbastest või foori
(liiklusmärgi) stoppjoonest;
3) lasta läbi pealeminevaid või
väljuvaid reisijad, kui tramm peatub ooteplatvormita peatuses;
4)
rakendada reegleid, mis kehtivad ristumisel trammiteega ja puudutavad:
–trammi
läbilaskmist,
–peatumist,
–parkimist,
–möödasõitu.
9.3.14. Teetööd
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) jälgida teetööde
kohas kehtivaid juhiseid (märgid jms);
2) rakendada
reegleid, mis kehtivad vastutulevate teeparandusmasinate puhul ja
nendest möödumisel;
3) sõita oludega sobiva kiirusega,
arvestades:
–libeduse ohtu,
–teetöölisi,
–teeparandusmasinaid,
–piiratud
manööverdamisruumi,
–ootamatuid ohtusid.
9.3.15. Vähekaitstud liiklejad
9.3.15.1. Jalakäijad
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kõnnitee või
teepeenra puudumisel jätta jalakäijatele piisavalt ruumi sõiduteel;
2)
anda teed vöötrajale astuvale või sõidutee ületamist ootavale
jalakäijale;
3) valida keskkonnasõbralikku sõiduviisi, et
väheneks heitgaasi ja müra mõju lähiümbruse jalakäijaile, ning vältida
jalakäija pritsimist.
9.3.15.2. Lapsed
Pärast koolitust peab õpilane oskama pöörata erilist tähelepanu lastele
(nii neile, kes käivad jala, kui ka neile, kes sõidavad jalgrattaga):
1)
näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande ja sõidu aeglustamisega;
2)
andes lastele aega tee ületamiseks;
3) andes täiendavalt märku
tulede vilgutamisega vms viisil või jäädes seisma.
9.3.15.3. Vanurid ja puuetega inimesed
Pärast koolitust peab õpilane oskama osutada erilist tähelepanu
vanuritele ja puuetega jalakäijatele:
1) näidates selgelt oma
kavatsusi suunamärguande, sõidu aeglustamisega või peatumisega;
2)
andes neile aega tee ületamiseks;
3) andes teed nägemispuudega
inimestele, kes annavad nõuetekohaselt märku.
9.3.16. Eriolukorrad
9.3.16.1. Seisvad sõidukid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kohandada kiirust
olukorraga ja vajadusel seisma jääda:
–selleks, et
võimaldada ühissõidukil asulas peatusest väljuda,
–andes
teed lastele, kes ületavad teed lasterühma tunnusmärki kandva bussi
lähedal,
–trammi juures, mis on peatunud selleks, et sõitjaid
peale võtta või välja lasta;
2) hoida ohutut külgvahet
seisvatest sõidukitest möödudes;
3) anda signaali ohu
ennetamiseks või vältimiseks.
9.3.16.2. Alarmsõiduk
Pärast koolitust peab õpilane oskama anda vajaduse korral alarmsõidukitele õigel ajal teed.
9.3.16.3. Loomad teel või tee kõrval
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) tunda ära
piirkondi, kus metsloomade teeleilmumise oht on tavalisest suurem;
2)
kohandada kiirust olukorraga ja teel või tee läheduses asuvate loomade
puhul vajaduse korral seisma jääda.
9.3.16.4. Organiseeritud inimrühm
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) ära tunda
organiseeritud inimrühma (nt matuserong);
2) sõita nii, et
sellist inimrühma mitte katkestada või takistada.
9.3.16.5. Mootori või muu rike
Pärast koolitust peab õpilane oskama võtta kasutusele abinõusid, mis on
vajalikud mootori- või muu rikke tekkimisel:
1) paigutada
mootorratast tee kõrvale nii, et vältida ohtu või teiste takistamist;
2)
hoolitseda kaassõitjate turvalisuse eest.
9.3.17. Tähelepanelikkus ja riskiteadlikkus
9.3.17.1. Tähelepanelikkus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) olla ettenägelik
ja jälgida ümbrust nii, et ta oleks võimeline vältima ohuolukordi;
2)
kavandada sõitu nii, et järsku ilmuvaid ohtusid oleks võimalik vältida
ning ootamatult ilmuvatest takistustest saaks ohutult ümber põigata;
3)
säilitada ülevaadet liiklusest ja sõidujoonest kõrvale kaldumata
kontrollida liiklust tagapool;
4) dubleerida keerukas
liikluskeskkonnas ja rasketes nähtavustingimustes antud märguannet
käega, et teised liiklejad seda paremini tajuksid.
9.3.17.2. Liikluskorraldusvahendid ja reguleerija märguanded
Pärast koolitust peab õpilane oskama juhinduda:
1)
liiklusmärkidest;
2) foorituledest;
3) reguleerija
märguannetest;
4) teemärgistest;
5) ohutusseadmetest
ristumisel raudtee või trammiteega;
6) teiste juhtide
märguannetest ja sõidukitähistest;
7) muudest
liiklusnõuetest.
9.3.17.3. Riskiteadlikkus
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) ohte ennetavalt
sõita ja olla valmis reageerima, arvestades:
–teiste liiklejate
vale käitumise võimalikkust,
–ootamatuid ohte,
–oma
kogemusi ja rutiini,
–seda, kas ise ollakse nähtav,
–liikluseeskirja
ja muid juhiseid;
2) valida ohutut pikivahet teiste mootorratturitega
rühmas sõites;
3) sõita sujuvalt ja kavakindlalt,
arvestades:
–tee- ja ilmastikuolusid,
–oma tervise seisundit.
9.3.17.4. Ohuolukorrad liikluses
Pärast koolitust peab õpilane oskama avastada, ära tunda ja ette näha
ohuolukordi:
1) tundes ära võimaliku riski märke;
2)
tehes otsuseid ja teades, millal on vaja olla valmis pidurdama.
9.3.17.5. Hoiakud
Pärast koolitust peab õpilane oskama näidata head liiklusolukorra
hindamisvõimet ja aidata ära hoida õnnetusi:
1) tehes
koostööd teiste liiklejatega;
2) järgides reegleid ja
juhiseid;
3) aru saades, et ta ise on liikluses veel harjumatu;
4)
näidates üles kõrgendatud tähelepanu liikluses harjumatute ja
vähekaitstud ning puuetega liiklejate suhtes;
5) arvestades
seda, et isegi kogenud liiklejad võivad käituda valesti.
9.4. Sõit erioludes
Küllaldase liiklusvilumusega õpilasega on soovitatav teha õppesõitu rasketes tee- ja ilmaoludes (porine tee, vihma- või lörtsisadu jms).
9.4.1. Udu, vihm, lumesadu jms
9.4.1.1. Käitumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida kiirust,
arvestades piiratud nähtavust;
2) valida ohutut pikivahet
eessõitja ning külgvahet vastutulija ja teeserva suhtes;
3)
valida õiget valgustust.
9.4.1.2. Riskiteadlikkus
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma erilisi nõudeid,
mis kaasnevad sõitmisega halva nähtavuse puhul;
2) oskama
uurida olukorda halva nähtavuse tingimustes ning olema valmis reageerima
teiste liiklejate valele käitumisele;
3) olema ettenägelik ja
olema valmis reageerima ootamatult ilmuvatele ohtudele.
9.4.2. Sõit pimeda ajal
9.4.2.1. Sõidutaktika
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) hinnata nähtavust
kaug- ja lähitulede puhul:
–märjal asfaldil,
–kuival
asfaldil,
–lumega kaetud teel;
2) hinnata kaugust tugevalt
ja nõrgalt helkivatest esemetest;
3) sõita pimedas ja sealjuures:
–lülitada
ümber tulesid vastutulevate sõidukite ja möödasõidu puhul,
–valida
õigeid tulesid peatumisel ja parkimisel.
9.4.2.2. Käitumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida õiget
kiirust, arvestades:
–nähtavust,
–tee laiust ja suunda,
–pimestumisohtu;
2)
valida sobivat paiknemist teel, arvestades:
–vastutulevate sõidukite
paiknemist,
–takistusi, mida on raske märgata,
–kaitsetuid
liiklejaid,
–eriti riski, et teel viibib jalakäijaid;
3)
valida sobivat kohta peatumiseks ja parkimiseks.
9.4.2.3. Riskiteadlikkus
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma erilisi nõudmisi,
mis kaasnevad sõiduga pimedas;
2) hindama õigesti nähtavust ja
oskama ära kasutada teiste sõidukite tuledega valgustatud ala;
3)
oskama olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele ohtudele,
näiteks metsloomadele või kaitsetutele liiklejatele, kes ei ole teinud
end pimedas nähtavaks.
9.4.3. Libe tee
9.4.3.1. Käitumine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida õiget
kiirust, arvestades:
–rataste ja tee haarduvust,
–tee laiust
ja suunda,
–mootorratta rehve,
–liiklusolusid;
2)
valida oma sõidujoont, arvestades:
–teisi sõidukeid,
–tee
haarduvust,
–jääd,
–veega täidetud rööpaid jm.
9.4.3.2. Riskiteadlikkus
Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma erinõudeid, mis
kaasnevad sõiduga libedal teel;
2) olema ettenägelik ja valmis
reageerima ootamatutele ohtudele, näiteks libedaga juhitavuse kaotanud
sõidukitele.
10. AINEREGISTER
Lk nr | ||
1. | EESMÄRK JA NÕUDED | 4196 |
2. | VASTUVÕTU TINGIMUSED | 4196 |
3. | ÕPETAMISE JA HINDAMISE KRITEERIUMID | 4196 |
4. | ÕPPEKAVA STRUKTUUR JA ÕPPE KESTUS | 4197 |
5. | ERISUSED RIIKLIKU ÕPPEKAVA RAKENDAMISEL | 4199 |
6. | KOOLITUSKURSUSTE LÕPETAMISE KORD | 4199 |
7. | NÕUDED KOOLITAJALE, MOOTORSÕIDUKIJUHI ÕPETAJALE JAÕPPESÕIDUKILE | 4199 |
8. | ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: TEOORIAÕPE | 4199 |
8.1. | Liiklusreeglid ja käitumine liikluses | 4199 |
8.1.1. | Mõisted | 4199 |
8.1.2. | Liikluskorraldus | 4200 |
8.1.3. | Juhi märguanded | 4200 |
8.1.4. | Sõiduki paiknemine | 4201 |
8.1.5. | Teeandmiskohustus | 4201 |
8.1.6. | Möödasõit ja vastusõitvad sõidukid | 4201 |
8.1.7. | Sõidukiirus | 4202 |
8.1.8. | Peatumine ja parkimine | 4203 |
8.1.9. | Erilist tähelepanu nõudvad olukorrad | 4204 |
8.1.10. | Vähekaitstud liikleja | 4204 |
8.1.11. | Liiklus ristumisel raudtee või trammiteega | 4204 |
8.1.12. | Valgustusseadmed | 4205 |
8.1.13. | Mootorsõiduki pukseerimine | 4205 |
8.1.14. | Liiklus õuealal | 4205 |
8.1.15. | Liiklus kiirteel | 4205 |
8.1.16. | Liiklus muutsuunaliiklusega teel | 4205 |
8.2. | Mootorratta tundmine | 4205 |
8.2.1. | Mootorratta ehitus, kontrollimine ja hooldus | 4205 |
8.2.2. | Mootorratta sõidutehnilised omadused | 4207 |
8.2.3. | Mootorratta varustus | 4207 |
8.2.4. | Juhi varustus | 4207 |
8.2.5. | Ökonoomne sõit | 4208 |
8.2.6. | Sõiduki mõju keskkonnale | 4208 |
8.3. | Liiklusohutus | 4208 |
8.3.1. | Ohuolukorra ettenägemine | 4208 |
8.3.2. | Ohuolukorra hindamine | 4208 |
8.3.3. | Liiklusõnnetused ja kahjustused | 4209 |
8.3.4. | Liiklusreeglid ja eetika nõuded | 4210 |
8.3.5. | Ohutegurid pukseerimisel | 4210 |
8.3.6. | Ohutegurid maastikusõidukiga sõitmisel | 4210 |
8.4. | Liikluspsühholoogia | 4210 |
8.4.1. | Üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem | 4210 |
8.4.2. | Inimese psühholoogilised omadused | 4210 |
8.4.3. | Tegurid, mis mõjutavad liiklusohutust | 4211 |
8.4.4. | Erilised isikuomadused | 4211 |
8.4.5. | Juhi valmisolek liikluses osalemiseks | 4211 |
8.4.6. | Sotsiaalsed tegurid | 4212 |
8.4.7. | Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid | 4212 |
8.5. | Liiklusalased lisanõuded ja -eeskirjad | 4212 |
9. | ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: SÕIDUÕPE | 4213 |
9.1. | Mootorratta käsitsemine | 4213 |
9.1.1. | Mootorratta ehitus, hooldus ja ohutuse kontroll | 4213 |
9.2. | Õppesõit harjutusplatsil | 4214 |
9.2.1. | Sõiduasend, juhtseadised ja kontrollseadmed | 4215 |
9.2.2. | Käivitamine, liikumise alustamine ja peatumine | 4215 |
9.2.3. | Juhtimine ja manööverdamine | 4215 |
9.2.4. | Sõitmine kaassõitjaga | 4216 |
9.2.5. | Sõitmine kallakul | 4216 |
9.2.6. | Käiguvahetus | 4216 |
9.2.7. | Pidurdamine | 4216 |
9.2.8. | Motoorika | 4216 |
9.3. | Sõit liikluses | 4217 |
9.3.1. | Sõidu alustamine teeservast | 4217 |
9.3.2. | Paiknemine teel ja sõidureas | 4217 |
9.3.3. | Kiirus | 4217 |
9.3.4. | Vastutulevad sõidukid | 4217 |
9.3.5. | Sõitmine ja sõidurea vahetus | 4218 |
9.3.6. | Ristmik | 4218 |
9.3.7. | Sõit ühesuunalise liiklusega teel | 4220 |
9.3.8. | Vöötrada ja jalgrattatee | 4220 |
9.3.9. | Tagasipööre | 4221 |
9.3.10. | Peatumine ja parkimine | 4221 |
9.3.11. | Möödasõit | 4221 |
9.3.12. | Maantee ja kiirtee | 4222 |
9.3.13. | Raudtee ja trammitee | 4223 |
9.3.14. | Teetööd | 4223 |
9.3.15. | Vähekaitstud liiklejad | 4224 |
9.3.16. | Eriolukorrad | 4224 |
9.3.17. | Tähelepanelikkus ja riskiteadlikkus | 4225 |
9.4. | Sõit erioludes | 4226 |
9.4.1. | Udu, vihm, lumesadu jms | 4226 |
9.4.2. | Sõit pimeda ajal | 4226 |
9.4.3. | Libe tee | 4227 |
10. | AINEREGISTER | 4227 |