Teksti suurus:

BE-, CE- ja DE-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise riiklik õppekava

BE-, CE- ja DE-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise riiklik õppekava - sisukord
    Väljaandja:Teede- ja Sideminister
    Akti liik:määrus
    Teksti liik:terviktekst
    Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2005
    Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2011
    Avaldamismärge:

    BE-, CE- ja DE-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise riiklik õppekava

    Vastu võetud 24.05.2001 nr 54
    RTL 2001, 67, 910
    jõustumine 10.06.2001

    Muudetud järgmiste aktidega (näita)

    VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
    21.06.2005RTL 2005, 74, 104908.07.2005


    Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» paragrahvi 28 lõike 4 alusel.

    § 1.   Määrusega kehtestatakse BE-, CE- ja DE-kategooria autorongi juhi ettevalmistamise riiklik õppekava (juurde lisatud).

    § 2.   Õppekava on kohustuslik hiljemalt 2 kuud pärast määruse jõustumist koolituskursust alustavale BE-, CE- ja DE-kategooria autorongi juhi koolitajale.

    Teede- ja sideministri 24. mai 2001. a määruse nr 54 «BE-, CE- ja DE-kategooria autorongi juhi ettevalmistamise riiklik õppekava»
    lisa


    BE-, CE- JA DE-KATEGOORIA AUTORONGI JUHI ETTEVALMISTAMISE RIIKLIK ÕPPEKAVA

    1. Eesmärk ja nõuded

    1.1. Käesolev riiklik õppekava määrab kohustuslikud õppeained ja nende mahud ning vajalikud õppevahendid BE-, CE-, C1E-, DE-, D1E-kategooria autorongi juhi (edaspidi juhi) ettevalmistamiseks. Pärast koolituse läbimist peab juht oskama valitseda autorongi ning selle gabariitidest ja liikumisdünaamika eripärast tingitud riske vältides tegutseda.

    Teooriaõppe ja õppesõidu mahtude valikul on arvestatud juhi eelnevate teadmiste ja oskustega, B-, C- või D-kategooria või vastava alamkategooria auto juhtimisõiguse omandamisel ning praktilise sõidu kogemusega vastava kategooria autol.

    1.2. [Kehtetu – RTL 2005, 74, 1049 – jõust. 08.07.2005]



    2. Vastuvõtutingimused

    2.1. Koolituskursustele võetakse õppima BE-, CE-, C1E-, DE- ja D1E-kategooria autorongi juhtimisõigust taotlev isik, kes:

    1) on Eesti kodanik ja kelle alaline elukoht on Eestis või on elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane;



    2) omab kehtivat mootorsõidukijuhi tervisetõendit taotletava kategooria autorongi juhtimist lubava märkega;



    3) omab autorongi koosseisus kasutatava vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba.



    2.2. Isik peab koolitajale esitama passi või muu elamisluba tõendava dokumendi ja punktis 2.1 nimetatud tervisetõendi ning juhiloa.

    3. Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid

    3.1. Juhi ettevalmistamisel peab arvestama asjaoluga, et koolitatakse suurema ohu allika kasutajat liikluses, kes oma võimaliku väära käitumisega võib põhjustada ohu olukordi, millega kaasnevad kahjulikud tagajärjed. Õppija omandatud hoiakud ja suhtumine teistesse liiklejatesse ning keskkonda, teadmised ja sõiduvilumus peavad kindlustama turvalisuse nii endale kui teistele liiklejatele.

    3.2. Õpilase edukuse ja edasijõudmise määrab põhimõte, et enne järgmist õppeetappi tuleb kontrollida tema teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud õppeprotsessi ohutuse tagamiseks ja häireteta kulgemiseks. Vajadusel tuleb anda lisakoolitust. Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga.

    3.3. Hindamisel rakendatavaid eksamihindeid on kaks: «jah» tähendab sooritamist, «ei» – sooritamata jätmist. Õppetöö käigus (ka vahekontrollil) võib kasutada tavalist hindamissüsteemi.

    3.4. Teoreetiliste teadmiste kontrollimisel tuleb erilist rõhku panna õpilase arusaamisele ohtlike liiklusolukordade tekkemehhanismist ja liiklusreeglite tundmisele.

    3.5. Autorongi ehituse tundmise hindamisel on põhiline õpilase oskus määrata autorongi vastavust liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele ning oskus võimaluse korral viga kõrvaldada.

    3.6. Teooriaeksam peab hõlmama õppekava sisu täies ulatuses. Eksam loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 90% küsimusi.

    3.7. Sõiduoskuse hindamisel, eriti enne õppesõidu alustamist teeliikluses, peab õpetaja veenduma õpilase võimes autorongi laitmatult juhtida.

    3.8. Enne teeliiklusesse lubamist peab õpilane olema edukalt sooritanud vahekontrolli. Vahekontrollil ei ole harjutuste sooritamise aeg piiratud.

    3.9. [Kehtetu – RTL 2005, 74, 1049 – jõust. 08.07.2005]



    4. Õppekava struktuur ja õppe kestus

    4.1. Teooriaõpe ja õppesõit peavad toimuma kursuse vormis vahelduvalt ja metoodiliselt õiges järjestuses.

    4.2. Autorongi juhi ettevalmistamise riiklik õppekava hõlmab järgmisi õppeaineid vähemalt tabelites 1 ja 2 toodud mahus.

    4.2.1. B-kategoorialt BE-kategooriale:

    Tabel 1

    Jrk nr Teooriaõpe Tundide arv Jrk nr Sõiduõpe Sõidukordade arv
    1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses 1      
          2. Autorongi koostamine    0,5
    3. Autorongi tundmine    0,5      
          4. Sõit õppeplatsil 2
    5. Liiklusohutus 1      
      Vahekontroll liikluseeskirja ja liiklusohutuse aluste tundmises 1   Vahekontroll autorongi juhtimisoskuses    0,5
          6. Sõit liikluses 2
    7. Liikluspsühholoogia 1      
               
    8. Liiklusalased lisanõuded ja eeskirjad    0,5      
      Teooriaeksam 1   Sõidueksam 1
      Teooriaõpet kokku 6   Sõiduõpet kokku 6


    4.2.2. C- või D-kategoorialt vastavalt CE- või DE-kategooriale:

    Tabel 2

    Jrk nr Teooriaõpe Tundide arv Jrk nr Sõiduõpe Sõidu-
    kordade arv
    1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses   2      
          2. Autorongi koostamine   1
    3. Autorongi tundmine      1,5      
          4. Sõit õppeplatsil   4
    5. Liiklusohutus      1,5      
      Vahekontroll liikluseeskirja ja liiklusohutuse aluste tundmises   1   Vahekontroll autorongi juhtimisoskuses   1
          6. Sõit liikluses 12
    7. Liikluspsühholoogia   2      
               
    8. Liiklusalased lisanõuded ja eeskirjad   1      
      Teooriaeksam   1   Sõidueksam   2
      Teooriaõpet kokku 10   Sõiduõpet kokku 20


    4.3. Teooriaõpe ja õppesõit toimuvad vastavalt tabelites 1 ja 2 toodud numeratsiooni järjestusele.

    4.4. Teooriaõppe tunni kestus on 45 minutit ja õppesõidukorra kestus 25 minutit. Õpilasel võib päevas üldjuhul olla kuni kaks õppesõidukorda. Õppesõidukordade vahel peab olema puhkepaus vähemalt viis minutit.

    4.5. Vajaliku lisakoolituse teemad ja mahud täpsustab koolitaja pärast vahekontrolli.

    4.6. [Kehtetu – RTL 2005, 74, 1049 – jõust. 08.07.2005]



    5. Erisused riikliku õppekava rakendamisel

    Kui kaitseteenistuses olev ajateenija taotleb CE-kategooria auto juhtimisõigust teenistusülesannete täitmiseks kaitseteenistuses viibimise ajal, peab isik saama lisaks käesolevale õppekavale Kaitsejõudude Peastaabi poolt määratud erikava kohaselt teooriaõppe vähemalt 10 õppetunni ja sõiduõppe 10 sõidukorra mahus.

    6. Lõpetamise kord

    6.1. Koolituskursus lõpeb teooriaeksamiga ning sõidueksamitega õppeplatsil ja teeliikluses.

    6.2. Eksamite läbiviimise korra kinnitab koolitaja.

    6.3. Eksamid edukalt sooritanud isikule annab koolitaja koolituskursuse tunnistuse.

    7. [Kehtetu – RTL 2005, 74, 1049 – jõust. 08.07.2005]



    8. Õppeainete õppekava: teooriaõpe

    8.1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses

    8.1.1. Liiklusreeglite ja liikluses käitumise õpe peab:

    1) süvendama liikluseeskirja tundmist ja kindlustama lugupidavat hoiakut teiste liiklejate ning looduskeskkonna suhtes;



    2) taotlema ohutu liiklemise põhimõtete kindlat omaksvõttu;



    3) suurendama riskiteadlikkust;



    4) arendama objektiivse enesehinnangu võimet.



    8.1.2. Vajalikud vahendid on liiklusõpik, liikluseeskiri, liiklusmärgid, ring- jm ristmike ning teelõikude joonised, reguleerija ja fooride maketid. Jooniseid ja makette võivad asendada slaidid, lüümikud või videofilmid.

    8.1.3. Mõisted

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada varemõpitud mõisteid ning mõisteid, mis on seotud autorongi, haagise, poolhaagise ja kerghaagisega.

    8.1.4. Liikluskorraldus

    Pärast koolitust peab õpilasel olema:

    1) teadmised reguleerija ning kontrollija volitustest ja tegevusest;



    2) oskus selgitada pildi abil reguleerija märguandeid, nende tähendusi ja lubatud liikumissuundi nende korral;



    3) oskus selgitada foori tulede tähendusi ja liiklejate lubatud liikumissuundi nende korral;



    4) oskus selgitada liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi ning näidata joonistel nende mõjupiirkondi;



    5) oskus selgitada piltidel teekattemärgiste ja püstmärgiste tähendust.



    8.1.5. Juhi märguanded

    Pärast koolitust peab õpilane teadma ja oskama selgitada juhi märguandeid.

    8.1.6. Autorongi asukoht sõites

    Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise abil kirjeldada ja selgitada:

    1) autorongi asukohta asulas ja asulavälisel teel sõites;



    2) sõitmist sõidukireas ja sõidurajal, arvestades autorongi pikkust ja laiust ning külgvahet;



    3) tagurdamist pööretel ja tõusudel-langudel;



    4) ohutu pikivahe vajadust eri liiklusoludes ja seda, millest sõltub ohutu pikivahe.



    8.1.7. Teeandmiskohustus

    Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada teeandmiskohustuse ja eesõiguse kasutamise omavahelist seost, arvestades autorongi liikumise eripära.

    8.1.8. Möödasõit ja vastusõitvad sõidukid

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ohutuks möödasõiduks (möödumiseks) vajalikke tingimusi ja ohte möödasõidu (möödumise) üksikutel etappidel ning vajalikke piki- ja külgvahesid.

    8.1.9. Sõidukiirus

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada lubatud suurima kiiruse ja oludele vastava kiiruse erinevust ja tuua näiteid ohuteguritest, mida juht peab arvestama ohutu sõidukiiruse valikul, sõites autorongiga tihedalt asustatud piirkonnas. Kiiruse piirangud.

    8.1.10. Peatumine ja parkimine

    Pärast koolitust peab õpilane oskama seletada üldisi nõudeid peatumisel ja parkimisel ning sõiduki paigutamisel tehtavaid vigu.

    8.1.11. Erilist tähelepanu nõudvad olukorrad

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

    1) silmsideme loomise vajadust teise liiklejaga oma kavatsuse selgitamiseks ja teise liikleja kavatsuse mõistmiseks;



    2) võimalikke märguandeid, et teatada oma kavatsusest ja teise liikleja kavatsuse mõistmisest.



    8.1.12. Vähekaitstud liiklejad

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kes on vähekaitstud liiklejad ja miks peavad juhid olema nende suhtes eriti tähelepanelikud.

    8.1.13. Liiklus ristumisel raudtee või trammiteega

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) joonise abil näidata ja kirjeldada neid ohutusseadmeid ja liikluskorraldusvahendeid, mis võivad olla tee ja rööbastee ristumise kohal;



    2) selgitada ohte, mis võivad tekkida, kui ohutusseadmed ei tööta või asjakohased liikluskorraldusvahendid puuduvad.



    8.1.14. Valgustusseadmed

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) selgitada tulede kasutamise nõudeid mitmesugustes tee- ja ilmaoludes, arvestades autorongi eripära;



    2) selgitada tulede ebaõige kasutamise ohtlikke tagajärgi.



    8.1.15. Mootorsõiduki pukseerimine

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

    1) pukseerimise mooduseid ja tingimusi;



    2) nõudeid pukseeriva sõiduki kohta ja selle juhile;



    3) nõudeid pukseeritava sõiduki juhile;



    4) nõudeid ühenduslüli kohta;



    5) pukseerimisel osalevate juhtide kohustusi ja omavahelisi kokkulepitud märguandeid;



    6) millistel juhtudel pukseerimine on keelatud.



    8.1.16. Autorongi tähistamine

    Pärast koolitust peab õpilane tundma autorongi tähistamist mitmesuguste veoste veol.

    8.1.17. Liiklus õuealal

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) põhjendada õuealal kehtivaid juhi ja jalakäija kohustusi;



    2) kehtestatud piiranguid ja nende vajadust.



    8.1.18. Liiklus kiirteel

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

    1) kiirteele sõitmise erinevusi võrreldes muu maanteeliiklusega;



    2) kiirteel liiklemise erinevusi võrreldes muu maanteeliiklusega.



    8.1.19. Liiklus muutsuunaliiklusega teel

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada muutsuunaliiklusega teel sõitmise iseärasusi.

    8.1.20. Sõit tunnelis

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada tunnelis sõitmise, peatumise ja parkimise ning valgustusseadmete kasutamise nõudeid.

    8.1.21. Sõit jääteel

    Pärast koolitust peab õpilane teadma:

    1) kehtestatud sõidukorda;



    2) ohutusnõudeid sõidul jääteel üle veekogu.



    8.1.22. Sõit sadamates ja parvlaevadel

    Pärast koolitust peab õpilane teadma sadamates sõitmise korda ning nõudeid parvlaevadel viibimise, neile peale- ja neilt mahasõidu korda.

    8.1.23. Piiripunktide läbimine

    Pärast koolitust peab õpilane tundma autoga piiripunktide läbimise korda.

    8.2. Autorongi tundmine

    8.2.1. Autorongi seadmete ja süsteemide otstarve, kontrollimine, hooldus ja tehnoseisund

    8.2.1.1. Pärast koolitust peab õpilane:

    1) tundma mitmesuguste autorongide, sh nende osade:
    – haagiseveduki,
    – sadulveduki,
    – täishaagise,
    – poolhaagise,
    – kesktelghaagise,
    – sihtotstarbeliste haagiste tüüpe ja otstarvet ning loetletud osadest koostatud autorongide nimetusi;



    2) oskama joonisel näidata sõiduki põhiosi ja oskama selgitada haagise (poolhaagise) ühendamist autoga, s.t autorongi koostamist;



    3) oskama käsiraamatu abil selgitada tehnilisi andmeid, mis on vajalikud sõiduki kasutamisel;



    4) oskama leida registreerimistunnistuselt põhiandmeid;



    5) oskama selgitada, kuidas sõiduki regulaarne kontroll ja hooldus võivad vähendada kütusekulu ja keskkonnakahjulikke mõjusid;



    6) oskama selgitada kütuse, õlide ja sõidukite puhastus- ja hooldusvahendite mõju keskkonnale.



    8.2.1.2. Vajalikud õppevahendid on õpik, lüümikud, joonised, sõiduki agregaatide, süsteemide, seadmete ja nende osade näitvahendid.

    8.2.2. Elektriseadmed

    Pärast koolitust peab õpilane oskama joonisel näidata:

    1) valgustus- ja signalisatsiooniseadmete asukohti, otstarvet, kasutamist ja hooldust;



    2) auto ja haagise vahelisi elektriühendusi.



    8.2.3. Pidurid

    Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise või näitvahendite abil selgitada:

    1) piduriajamite ja -mehhanismide ehitust ning võimalikke rikkeid;



    2) õhkpiduri tööpõhimõtet;



    3) kuidas leida pidurite rikkeid;



    4) mitmesuguste külmumistõrjukite otstarvet;



    5) eriliiki abipidurite (näiteks mootorpiduri) tööpõhimõtet;



    6) mitteblokeeruva pidurisüsteemi (ABS) iseärasusi;



    7) ohte, mis võivad tekkida õhkpiduriga sõiduki pukseerimisel;



    8) mitmesuguste haagise pidurisüsteemide tööpõhimõtet ning näitama tegelikkuses auto ja haagise pidurisüsteemide ühendamist.



    8.2.4. Rattad

    Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise või näitvahendite abil selgitada:

    1) eri rehvitüüpide omadusi ja tähistust;



    2) rehvi ebaõiget kulumist ja selle põhjusi;



    3) naastrehvi kasutamise eeskirju ja nõudeid;



    4) vale rehvi õhurõhu tagajärgi rehvile;



    5) tagajärgi, mis võivad tekkida, kui rattad on tasakaalustamata;



    6) ohte, mis tekivad nõrgalt kinnitatud rattapoltide-mutrite puhul ning siis, kui paarisrataste vahele on kinni kiildunud võõrkeha;



    7) sõiduviisi mõju rehvide kulumisele;



    8) eri rehvitüüpide valiku aluseid;



    9) tunnuseid, mis viitavad nõrgalt kinnitatud ratastele.



    8.2.5. Autorongi sõidutehnilised omadused

    Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada, kuidas järgmised tegurid mõjutavad autorongi sõiduomadusi:

    1) eri veorattakombinatsioonid;



    2) massi jaotus;



    3) teljekoormus;



    4) rehvid ja õhurõhk nendes;



    5) veos (ka vedelik paakautos, -haagises);



    6) üle ja alajuhitavus;



    7) tuul.



    8.2.6.Autorongi erivarustus

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada sõidumeeriku, mitmesuguste haakeseadmete, kabiini ja veokasti, furgooni, kastikalluti, vahetuskere, luuktõstuki, varuratta kinnituse jms otstarvet ja kasutamist.

    8.2.7. Autorongi koormamine

    Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas nõuetekohaselt koostada koormat ja kinnitada ning katta seda nii, et see:

    1) ei oleks ohtlik kaasliiklejatele;



    2) ei ületaks lubatud mõõtmeid, teljekoormust ja massi;



    3) ei piiraks juhi vaatevälja;



    4) ei varjaks sõiduki tulesid;



    5) ei varjaks numbri- ega tunnusmärke;



    6) ei suurendaks oluliselt kütusekulu;



    7) ei saastaks keskkonda.



    Pärast koolitust peab juht teadma eri liiki (tükk-, puiste-, suure- ja/või raskeveoste jt) ning ohtlike veoste veo põhinõudeid.

    8.2.8. Sõiduki registreerimine

    Pärast koolitust peab õpilane oskama tuua näiteid auto ja haagise registreerimisest ja ehituslike muudatuste vormistamisest ARK büroos.

    8.2.9. Säästlik sõit

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

    1) kuidas autorongi väliskuju ja juhi sõidustiil mõjutavad kütusekulu;



    2) välistegureid, mis võivad mõjutada kütusekulu;



    3) seost kütusekulu ning tee- ja ilmaolude vahel;



    4) kuidas tehnohooldus ja kontroll mõjutavad säästlikku sõitu.



    8.2.10. Sõiduki mõju keskkonnale

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

    1) kuidas eri kütuste heitgaasid ja koostis mõjuvad keskkonnale;



    2) võimalusi vähendada heitgaasi kahjulikku mõju keskkonnale;



    3) müra ja heitgaasi mürgisuse vähendamise võimalusi;



    4) kuidas eri ained heitgaasis mõjuvad inimesele.



    8.3. Liiklusohutus

    Koolitus peab andma õpilasele:

    1) ohutunnetuse riskile mineku vältimiseks;



    2) oskuse hoiduda ohuolukordade tekitamisest ja nendesse sattumist;



    3) oskuse ohuolukorrast võimalikult ohutult väljuda.



    Vajalikud õppevahendid on liiklusõpik, lüümikud, slaidid, videofilmid ja joonised.

    8.3.1. Ohuolukorra ettenägemine

    Pärast koolitust peab õpilane oskama ette näha ohuolukordi ja tundma nende tekke põhjusi ning põhjustajaid, sealhulgas:

    1) juhte, kellel puudub tähelepanelik hoiak teiste liiklejate suhtes;



    2) liiklejaid, kellel on väär enesehinnang;



    3) väheste kogemustega juhte;



    4) vähekaitstud liiklejaid (lapsed, vanurid, jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid jt);



    5) piiratud liikumisvõimega liiklejad;



    6) mõnede sõidukite juhtimise ja liikumise eripära;



    7) sõitu eri viisil koormatud sõidukitega;



    8) sõitu vahelduvates tee- ja ilmaoludes; sõitu vahelduvalt valge- ja pimeda ajal;



    9) ulukite teele ilmumist.



    8.3.2. Olukorra hindamine

    Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise abil:

    1) hinnata ohu võimalikku iseloomu;



    2) kirjeldada ohutuid juhtimisvõtteid ohuolukordades;



    3) kirjeldada liiklejate võimalikke liikluseeskirja sätete tõlgendusi skeemil kujutatud olukorras.



    8.3.3. Liiklusõnnetused ja kahjustused

    Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada mitmesugustel põhjustel tekkida võivaid liiklusõnnetusi. Õpilane peab oskama tekkivat ohuolukorda ette näha ja olema võimeline selgitama juhi psüühikaga seotud tegureid, mis võivad muuta liiklusolukorra keerukust.

    8.3.4. Liikluseeskiri ja eetika nõuded

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

    1) miks liiklus peab olema reeglistatud;



    2) miks inimesed ei järgi alati liiklusreegleid;



    3) miks inimesed ei arvesta alati keskkonnakaitse nõudeid;



    4) liikluskultuuri alust ja vastutustunnet.



    8.3.5. Ohud pukseerimisel ja autorongiga sõitmisel

    8.3.5.1. Ohud pukseerimisel

    Pärast koolitust peab õpilane teadma pukseerimisega kaasnevaid ohtusid ja nende vältimise võimalusi.

    8.3.5.2. Ohud autorongiga sõitmisel

    Pärast koolitust peab õpilane oskama hinnata:

    1) veduki, haagise ja poolhaagise masside erinevusi;



    2) autorongi pidurdusvõimet arvestada;



    3) autorongi pidurdamisel tekkivaid ohte;



    4) poolhaagise vibamist;



    5) trajektoore ning jõude pööretel ja kurvis sõidul;



    6) haagise mõju autorongi juhitavusele;



    7) nõudeid ja ohte autorongiga manööverdamisel;



    8) ohte autorongi tagurdamisel tõusul-langul.



    8.3.6. Autojuhi töö- ja puhkeaeg

    Pärast koolitust peab õpilane tundma töö- ja puhkeaja kohta kehtivate õigusaktide põhilisi sätteid.

    8.4. Liikluspsühholoogia

    (1) Koolitus peab andma õpilasele:



    1) lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes ning oskuse hinnata ja endas arendada liikluskultuuri (olukorra ettenägemise võimet, arukust, otsustus- ja vastutusvõimet);



    2) teadmised juhile vajalike võimete kohta;



    3) oskuse täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel.



    (2) Vajalikud õppevahendid on liiklusõpik, lüümikud, slaidid ja joonised.



    8.4.1. Üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

    1) vajadust ette näha olukorda, kuhu ta võib sattuda ja teada, kuidas selles tegutseda;



    2) eksliku käitumise tulemusel tekkida võivaid liiklusõnnetusi;



    3) inimese psühhofüsioloogilisi omadusi, mis mõjutavad juhi tööd;



    4) juhi tegutsemise skeemi (ärrituse mõju meeleorganile, juhi reageerimisaeg ja reaktsioon);



    5) juhi töös esmatähtsaid psüühilisi protsesse, mõtlemist, tähelepanu jaotamise võimet.



    8.4.2. Juhi tööd mõjutavad psühhofüsioloogilised omadused

    8.4.2.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

    1) reageerimise tähtsust ajapuuduses;



    2) reageerimisaja pikkust sõltuvalt:
    – juhi füüsilisest ja psüühilisest seisundist,
    – tähelepanust,
    – liiklustihedusest;



    3) reageerimisajal läbitavat teepikkust;



    4) ärrituse mõju silmale;



    5) vaatevälja piiratust;



    6) nägemisvälja ahenemist sõidukiiruse suurenemisel;



    7) nägemisteravuse erinevust vaateväljas;



    8) kontrastsuse (objekti taustast erinevuse) mõju;



    9) silma pimedusega kohanemise aega;



    10) silma valgusega kohanemise aega;



    11) nägemisteravuse sõltuvust east;



    12) nägemisillusioonide tekke põhjusi;



    13) vastuliikuva sõiduki kauguse hindamisel tehtavaid vigu;



    14) kauguse hindamisel tehtavaid vigu udus;



    15) vastuliikuva sõiduki kiiruse hindamisel tehtavaid vigu;



    16) kuidas mingile esemele kinnistunud pilk mõjutab sõidujoont, tähelepanu jaotuvust, ümberlülitust ja hajuvust.



    8.4.2.2. Näidete varal peab õpilane oskama nimetada neid meeleorganeid, mis on juhi töös seotud: kuulmis-, haistmis-, puute- ning liikumistajuga.

    8.4.2.3. Näidete varal peab õpilane oskama selgitada tundeelamuste (emotsionaalsuse) mõju:

    1) mõtlemisvõimele, tähelepanule ja reageerimisajale;



    2) ümbritsevale tegelikkusele ja iseendale;



    3) tundepinge (stressi) kasvule (erutus, ärritatus, mure ja teised halva meeleolu kaasmõjurid);



    4) liiklusohu suurenemisele.



    8.4.3. Tegurid, mis mõjutavad liiklusohutust

    8.4.3.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

    1) tegureid, mis mõjutavad juhi reageerimisaega ja reageerimismaad;



    2) tegureid, mis mõjutavad sõiduki peatumismaa pikkust;



    3) pidurite rakendusmaad (-aega);



    4) aeglustusmaa pikkust;



    5) pidurdusmaa pikkust;



    6) kuidas sõidukiiruse kasv mõjutab aeglustusmaa pikkust;



    7) pilgu ümbersuunamiseks kuluvat aega;



    8) sõiduki sise- ja välispeeglite kasutamiseks kuluvat aega;



    9) tasa- ja kumerpeeglist paistva eseme nähtava kauguse erinevust.



    8.4.3.2. Näidete varal peab õpilane oskama selgitada:

    1) kuidas vältida ohuolukorda sattumist;



    2) kaitsliku sõidu olemust;



    3) juhi kogemuste seost liiklusohutusega.



    8.4.4. Erilised isiksuseomadused

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

    1) miks on ohtlik agressiivsus;



    2) miks on ohtlik impulsiivsus;



    3) miks on ohtlik ametipositsiooni rõhutamine;



    4) võimalikke pingeallikaid liikluses, pingeseisundi mõistet ja olemust ning mõju liiklusohutusele.



    8.4.5. Juhi valmisolek liikluses osalemiseks

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

    1) miks isik peab saavutama teatava intellektuaalse ja emotsionaalse taseme, enne kui ta vastab hea käitumise nõuetele;



    2) miks on vaja tunda juhi kutse-eetikat (kutsekohust, kutseau);



    3) miks on vaja reaalsusetaju, enesekriitilisust, vastutustunnet;



    4) miks on noortel, mees- ja naisjuhtidel selliseid erinevusi oma võimete hindamisel ja rakendamisel, mida võivad põhjustada rühmaiseärasused.



    8.4.6. Sotsiaalsed tegurid

    8.4.6.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada ohte, mis tekivad, kui:

    1) inimesed ei täida alati liikluseeskirja nõudeid;



    2) inimesed tõlgendavad üht ja sama liiklusnõuet erinevalt;



    3) inimesed ei arvesta alati keskkonda.



    8.4.6.2. Õpilane peab oskama kirjeldada:

    1) mis on grupisurve (teiste liiklejate käitumismalli omaksvõtmine) ja millest tekib grupisuhe ja kaasaminek;



    2) negatiivse grupisurve tekitatavaid eeldusi liiklusõnnetusteks;



    3) isiksuseomadusi, mis võimaldavad kergesti alluda grupisurvele;



    4) isiksuseomadus, mis ei lase alluda grupisurvele;



    5) eeskujulikku käitumist, mis mõjutab teisi positiivselt.



    8.4.7. Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid

    Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:

    1) isiklike motiivide ja varasemate kogemuste mõju juhi käitumisele;



    2) väsimuse tunnuseid;



    3) väsimuse mõju liiklusohutusele;



    4) väsimuse mõju nägemisele;



    5) väsimuse mõju liigutuste koordinatsioonile;



    6) väsimuse mõju enesehinnangule;



    7) milline on alkoholi ja narkootiliste ainete mõju tajule;



    8) millest sõltub alkoholi põlemise aeg organismis ja millal on inimene jälle võimeline juhtima sõidukit pärast alkoholitarbimist;



    9) põhjusi, miks juhitakse sõidukit alkoholi- või narkootikumiuimas;



    10) tagajärgi, mis võivad tekkida liikluses, kui sõidetakse alkoholi- või narkootikumiuimas või teatud ravimite mõju all;



    11) ohte, mis võivad tekkida käsimobiiltelefoni kasutamisel sõidu ajal.



    8.5. Liiklusalased lisanõuded ja -eeskirjad

    8.5.1. Koolituse käigus peab õpilasele selgitama neid õigusakte, mis määravad juhi ohte ennetava ja keskkonda säästva hoiaku.

    8.5.2. Õppevahendid on lisanõudeid selgitavad seadused, määrused, eeskirjad ja nende kommentaarid.

    Pärast koolitust peab õpilane teadma:

    1) õppesõidu kohta kehtestatud nõudeid,



    2) kuidas peab juht tegutsema liiklusõnnetuse korral;



    3) «Liiklusseadusest» ja Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määrusest nr 48 «Liikluseeskiri» tulenevaid liiklejate kohustusi ja õigusi;



    4) liikluskindlustussüsteemi ja kindlustuslepingute sõlmimist;



    5) haldusvastutusele võtmise korda, mis on seotud liiklusega;



    6) tsiviilvastutusele võtmise korda, mis on seotud liiklusega;



    7) kriminaalvastutusele võtmise korda, mis on seotud liiklusega;



    8) tehnoülevaatusel sõiduki kohta esitatavaid nõudeid;



    9) nõudeid autorongi tehnoseisundi ja varustuse kohta;



    10) nõudeid suur- ja/või raskeveose veol;



    11) nõudeid sõiduki ja juhi suhtes, kui sõidetakse välismaale.



    9. Õppeainete õppekava: õppesõit

    9.1. Autorongi koostamine

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) kontrollida järgmiste seadmete ja veose vastavust esitatavatele nõuetele:
    – pidurid,
    – rattad,
    – valgustusseadmed,
    – märgutuled,
    – poripõlled,
    – tahavaatepeeglid,
    – haakeseade,
    – autorongi piduri- ja elektriühendused,
    – veose paigutus ja kinnitus;



    2) otsustada, kas haagist tohib veokiga ühendada;



    3) ühendada ja lahti ühendada haagist (poolhaagist) vedukist;



    4) otsustada, kas on vaja puhastada laternaid, aknaid ja numbrimärke.



    9.2. Sõit õppeplatsil

    Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritada kõik punktis 3.9 nimetatud määruse lisas 2 toodud vastava autorongi juhile ettenähtud sõiduharjutused.

    9.3. Vahekontroll

    9.3.1. Vahekontroll peab näitama, kas õpilane on omandanud õppeplatsil kõik õppekavas ette nähtud juhtimisvõtted.

    9.3.2. Vahekontrolli edukalt sooritanud õpilane saab jätkata sõitu liikluses.

    9.4. Sõit liikluses

    9.4.1. Sõidu alustamine

    Pärast koolitust peab õpilane oskama alustada sõitu:

    1) teeäärest, jälgides liiklust;



    2) järgides teeandmise nõudeid.



    9.4.2. Sõiduki paiknemine teel

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) valida õiget sõidurada ja sõiduki rida arvestades tee ja sõiduki omadusi, liiklustihedust ja nähtavust;



    2) kasutada teepeenart;



    3) kasutada õigeid kurvisõiduvõtteid.



    9.4.3. Paiknemine sõidurajal

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) sõita kindlal sõidurajal ja kindlas sõidukireas;



    2) kasutada vastassuunavööndit möödasõiduks;



    3) kasutada naaberrada möödumiseks;



    4) valida sõidurada kavatsetud sõidusuuna või liikluskorraldusvahendite järgi.



    9.4.4. Sõidukiiruse valik

    (1) Üldised nõuded



    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) suurendada kiirust pärast pööret või väljasõitu (nt hoovist) nii, et ei takistaks tagasõitjaid;



    2) hoida ohutut kiirust.



    (2) Kiiruspiirangud



    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) hoida ühtlast sõidukiirust;



    2) hoida sujuvat liiklusrütmi kiiruspiirangu alas;



    3) valida kiirust, arvestades:
    – kehtivaid kiiruspiiranguid,
    – teed ja teeolusid (ka poriga pritsimise ohtu),
    – ilma- ja nähtavustingimusi,
    – auto seisundit ja koormatust,
    – isiklikke sõiduvõimeid,
    – mitmesuguseid keskkonnamõjusid,
    – muid liiklustingimusi;



    4) valida õiget kiirust sõitmata põhjendamatult aeglaselt;



    5) valida kiirust nii, et oleks võimalik peatuda sõidutee nähtaval osal (nt võimaliku takistuse ees).



    9.4.5. Vastusõitvad sõidukid

    9.4.5.1. Kiirus

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) valida sobivat kiirust vastutulevate sõidukitega kohtumisel;



    2) valida kiirust nii, et vastutulevate sõidukitega kohtumine toimuks võimalikult ohutus kohas.



    9.4.5.2. Paiknemine

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) valida teel vastutulevate sõidukite suhtes sobivat paika;



    2) jätta vähekaitstud liiklejatele teel piisavalt ruumi.



    9.4.6. Sõit liiklusvoos

    9.4.6.1. Sõit teiste sõidukite ees

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) kiiresti kindlaks teha tagasõitja kiirust ja kavatsusi ning seda, kas pikivahe on ohutu;



    2) kergendada tagasõitjate möödasõitu;



    3) aeglustada pidurdades nii, et pidurituli hoiataks õigel ajal tagasõitjat ettekavatsetud peatumisest.



    9.4.6.2. Sõit teiste sõidukite järel

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) hoida ohutut pikivahet eessõitjaga, arvestades:
    – ilma ja teeolusid,
    – eessõitva sõiduki mõju nähtavusele,
    – kiirust,
    – möödasõitvaid sõidukeid,
    – hoiatusmärguande õigeaegsust;



    2) tähele panna eessõitva sõiduki juhi kavatsusi;



    3) hoida ohutut pikivahet vähendamaks pidurdamise ja kiirendamise vajadust.



    9.4.6.3. Sõit teiste sõidukite kõrval

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) vältida kaherattalise sõiduki kõrval sõitmist ühel sõidurajal;



    2) arvestada suuremate sõidukite pöördeala laiust;



    3) arvestada vajalikku külgvahet.



    9.4.6.4. Sõiduraja vahetus

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) vahetada sõidurada tiheda liikluse korral;



    2) panna tähele teiste sõidukijuhtide kavatsusi ja vajaduse korral kergendada nende ümberreastumist;



    3) vahetada sõidurada ületamata pidevjooni.



    9.4.7. Ristmike ületamine

    9.4.7.1. Enne ristmikku

    Pärast koolitust peab õpilane ristmikule sõites oskama:

    1) valida paika, arvestades liiklusmärke, teemärgiseid ja kavandatud sõidusuunda;



    2) olla valmis muutma sõidusuunda või pidurdama;



    3) vähendada kiirust ja vajadusel seisma jääda;



    4) panna tähele tagapool toimuvat;



    5) jääda seisma määratud kohas, kui fooris põleb keelav tuli või kui seda nõuab liiklusmärk;



    6) jälgida reguleerija märguandeid;



    7) olla valmis reageerima teiste liiklejate võimalikele vigadele;



    8) olla valmis liikumise alustamiseks kohe, kui seda lubab asjakohane märguanne.



    9.4.7.2. Otsesõit ristmikul

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) täita teeandmisnõudeid ristmikul;



    2) ristmikul otse sõites:
    – jälgida nähtavust ristmikul ja pärast seda,
    – jälgida teiste liiklejate kavatsusi,
    – näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust,
    – mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul,
    – mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites.



    9.4.7.3. Parempööre ristmikul

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) täita teeandmisnõudeid ristmikul;



    2) ristmikult paremale pöörates:
    – anda õigeaegselt suunamärku,
    – sõita võimalikult pärissuunavööndi parema ääre lähedale, arvestades autorongi pöörderaadiust,
    – sooritada pööret võimalikult kitsal alal,
    – mitte ohustada autost paremal paiknevaid kaherattalisi sõidukeid,
    – pöörata tähelepanu vasakul toimuvale,
    – näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust,
    – tähele panna teiste liiklejate kavatsusi,
    – valida ohutut kiirust vastavalt pöörde raadiusele,
    – kasutada aeglustusraja puudumisel teepeenart,
    – anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele,
    – mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites.



    9.4.7.4. Vasakpööre ristmikul

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) valida autorongi tagasipöördeks sobivat võimalust;



    2) täita teeandmisnõudeid ristmikul;



    3) pöörata ristmikult vasakule ja sealjuures:
    – anda õigeaegselt suunamärku,
    – sõita pärissuunavööndi vasaku ääre lähedale,
    – pöörata tähelepanu vastutulevatele sõidukitele,
    – näidata tagant tuleva trammi ja möödasõitu lõpetava sõiduki juhile selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust,
    – panna tähele teiste liiklejate kavatsusi,
    – valida ohutut kiirust vastavalt pöörde raadiusele,
    – mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul,
    – mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites,
    – anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele,
    – pärast pööret suurendada kiirust vältimaks teiste liiklejate takistamist.



    9.4.7.5. Sõit ringristmikul

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) täita teeandmisnõudeid ringristmikul;



    2) ringristmikul sõites:
    – paikneda õigesti arvestades sõidusuunda ringilt väljasõidul,
    – näidata selgelt oma kavatsust teeandmiskohustust täita,
    – valida kiirust vastavalt liiklustihedusele, teeoludele ja ristmiku kujule,
    – panna tähele teiste liiklejate kavatsusi,
    – olla eriti tähelepanelik vähekaitstud sõidukite suhtes.



    9.4.8. Vöötrada ja jalgrattatee

    9.4.8.1. Üldosa

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) täita nõudeid, mis kehtivad reguleeritud või reguleerimata ülekäiguraja ja jalgrattatee sõiduteega ristumise kohal;



    2) vältida jalakäijate ja jalgratturite ohustamist;



    3) vältida peatumist ülekäigurajal või jalgrattatee ja sõidutee ristumise kohal.



    9.4.9. Tagasipööre

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) valida tagasipöördeks ohutut kohta ristmikel ja ristmike vahel, arvestades:
    – tee laiust,
    – nähtavust,
    – liiklustihedust,
    – liikluseeskirja nõudeid,
    – autorongi mõõtmeid.



    2) pöörata tagasi tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid.



    9.4.10. Peatumine ja parkimine

    9.4.10.1. Peatumine

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) valida peatumiseks ohutut kohta, arvestades:
    – tee laiust,
    – nähtavust,
    – liiklustihedust,
    – liikluseeskirja nõudeid,
    – väljumise ohutust;



    2) peatuda tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid.



    9.4.10.2. Parkimine

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) otsida parkimiskohta, ilma et see juhiks tähelepanu muult liikluselt kõrvale;



    2) parkida, ilma et tekitataks ohtu või takistataks teisi liiklejaid;



    3) kasutada parkimisala otstarbekalt;



    4) võtta kasutusele abinõusid auto ja haagise iseenesliku liikumahakkamise vältimiseks;



    5) võtta kasutusele abinõusid selleks, et kõrvalised isikud ei saaks autot kasutada;



    6) parkida vastavalt liiklusmärkide ja teiste liikluseeskirja nõuete kohaselt.



    9.4.11. Möödasõit

    9.4.11.1. Enne möödasõidu alustamist

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) kavandada möödasõitu;



    2) sõita eessõitva sõiduki suhtes nii, et säiliks parim nähtavus ning ohutu piki- ja külgvahe;



    3) otsustada, kas on võimalik ohutult mööda sõita, arvestades:
    – nähtavust,
    – ristmike olemasolu,
    – ilma- ja teeolusid,
    – pimestamisohtu,
    – vastutulevaid sõidukeid,
    – vähekaitstud liiklejaid,
    – eessõitvaid sõidukeid,
    – võimalust pärast möödasõitu naasta pärisuunavööndisse,
    – tagasõitvaid sõidukeid,
    – autorongi kiirendusvõimet,
    – liikluseeskirja nõudeid;



    4) otsustada, millal anda märku möödasõiduks.



    9.4.11.2. Möödasõidu ajal

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) sooritada ohutut möödasõitu:
    – kiirendades autorongi,
    – jälgides teisi liiklejaid;



    2) katkestada möödasõit ohu ilmnemisel;



    3) arvestada möödasõidu ohutuks lõpetamiseks vajalikku pikivahet ja võimalust naasta pärisuunavööndisse.



    9.4.11.3. Möödasõit mitmest sõidukist

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) mööda sõita mitmest järjestikku sõitvast sõidukist;



    2) panna tähele eessõitvate sõidukite juhtide märguandeid ja olla valmis ohutult tegutsema.



    9.4.11.4. Möödumine paremalt

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) otsustada, kas tohib ja saab mööduda paremalt, arvestades
    – nähtavust,
    – pärisuunavööndi laiust,
    – ohutut külgvahet,
    – vähekaitstud liiklejaid,
    – liikluseeskirja nõudeid;



    2) valida möödumiseks ohutut kiirust.



    9.4.12. Maantee ja kiirtee

    9.4.12.1. Maantee

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) sõita maanteele kiirendusrajalt ja sealjuures:
    – tegutseda liikluses sõltuvalt nähtavusest
    – valida kiirust vastavalt liikluse rütmile ja tihedusele maanteel;



    2) sõita maanteel ja sealjuures:
    – kasutada parempoolset sõidurida otsesõiduks ja pärisuuna vasakpoolset sõidurida möödumiseks,
    – hoolitseda, et nähtavus vastaks liikluse tihedusele ja kiirusele,
    – kiiresti reageerida tagasõitvate sõidukite juhtide kavatsustele,
    – pöörata erilist tähelepanu neile, kes sõidavad maanteele kiirteelt või kõrvalteelt ja valida vastavalt kiirust, tehes teistele teele sõitmise ohutumaks,
    – valida sobivat kiirust, vältides põhjendamatult aeglast sõitu;



    3) maanteelt ära sõites:
    – anda varakult märku,
    – sõita aeglustusrajale,
    – vähendada sujuvalt kiirust.



    9.4.12.2. Kiirtee

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) sõita kiirteele, sealjuures:
    – anda suunamärku ja pidada kinni teeandmiskohustusest,
    – otsustada, millal võib sõita kiirteele, arvestades sealset liiklust,
    – valida kiirust, arvestades kiirtee liikluse rütmi;



    2) sõites kiirteele:
    – jälgida liiklust kiirteel, arvestades eriti selle kiirust,
    – kiiresti reageerida tagasõitvate sõidukite juhtide märguannetele,
    – valida sobivat kiirust vältimaks liiga aeglast sõitu;



    3) lahkudes kiirteelt:
    – anda õigeaegselt suunamärku,
    – sõita aeglustusrajale,
    – vähendada kiirust õigel ajal.



    9.4.13. Raudtee ja trammitee

    9.4.13.1. Raudtee ületamine

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) jälgida raudteeliiklust;



    2) valida sobivat kiirust nii, et autorongi oleks võimalik peatada ohutus kauguses tõkkepuust, rööbastest, foorist, liiklusmärgist ja/või stoppjoonest;



    3) anda raudteesõidukile teed;



    4) täita raudtee ületamise eeskirju;



    5) täita raudteeülesõidukohal eeskirja nõudeid, mis käsitlevad:
    – autorongi mõõtmeid ja massi,
    – peatumist,
    – möödasõitu,
    – juhi tegutsemist hädapeatumise korral ülesõidukohal.



    9.4.13.2. Trammitee

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) jälgida trammiliiklust;



    2) valida sobivat kiirust nii, et autorongi oleks võimalik peatada ohutus kauguses rööbastest, foorist, liiklusmärgist ja/või stoppjoonest;



    3) anda teed trammi peale minevatele ja trammist väljuvatele sõitjatele;



    4) täita eeskirja nõudeid, mis kehtivad trammiteega teedel ja käsitlevad:
    – trammile tee andmise kohustust,
    – peatumist ja parkimist trammitee läheduses,
    – möödasõitu,
    – trammitee kasutamist rööbasteta sõidukite poolt.



    9.4.14. Teetööd

    9.4.14.1. Sõit teetööde korral

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) järgida juhiseid (märgid jms) teetööde tegemise kohtades;



    2) täita reegleid, mis kehtivad sisselülitatud kollase vilkuriga sõiduki suhtes;



    3) sõita ohutu kiirusega, arvestades:
    – libeduse ohtu;
    – teetöölisi;
    – teeparandusmasinaid;
    – piiratud manööverdamisruumi;
    – varjatud ohu võimalusi.



    9.4.15. Vähekaitstud liiklejad

    9.4.15.1. Jalakäijad

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) jätta jalakäijatele piisavalt ruumi sõiduteel kõnnitee või teepeenra puudumisel;



    2) anda teed vöötrajale astunud või sõidutee ületamist ootavale jalakäijale;



    3) valida keskkonnasõbralikku sõiduviisi, et väheneks heitgaasi ja müra mõju lähiümbruse jalakäijaile ning vältida jalakäija pritsimist poriga.



    9.4.15.2. Lapsed

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) pöörata erilist tähelepanu lastele (nii neile, kes käivad jala, kui ka neile, kes sõidavad jalgrattaga):
    – näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande ja sõidu aeglustamisega,
    – andes lastele aega põigata kõrvale või ületada teed,
    – andes täiendavalt märku tulede vilgutamisega vms viisil või jäädes seisma;



    2) valida sellist sõiduviisi, et vähendada heitgaase ja müra.



    9.4.15.3. Vanurid ja puuetega inimesed

    Pärast koolitust peab õpilane oskama osutada erilist tähelepanu vanuritele ja puuetega jalakäijatele:

    1) näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande ja sõidu aeglustamisega;



    2) andes neile aega tee ületamiseks;



    3) andes teed nägemispuudega inimestele, kes annavad sellest nõuetekohaselt märku;



    4) andes täiendavalt märku tulede vilgutamisega vms viisil või jäädes seisma.



    9.4.16. Eriolukorrad

    9.4.16.1. Seisvad sõidukid

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) valida ohutut kiirust ja seisma jääda, et anda teed:
    – lastele, kes ületavad sõiduteed lasterühma tunnusmärki kandva bussi lähedal,
    – pärisuunalisele trammile minejatele ja sellelt tulijatele,
    – asulas peatusest väljuvale ühissõidukile;



    2) hoida ohutut külgvahet seisvatest sõidukitest möödudes;



    3) anda valgus- või helisignaaliga märku ohu ennetamiseks.



    9.4.16.2. Eritalituse sõidukid

    Pärast koolitust peab õpilane oskama anda eritalituse sõidukitele teed või peatuda õigel ajal pärast valgussignaali nägemist või helisignaali kuulmist.

    9.4.16.3. Loomad teel või tee kõrval

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) vähendada kiirust ja vajaduse korral peatuda teel olevate või tee läheduses asuvate loomade puhul;



    2) tunda ära teel piirkondi, kus on metsloomade teeleilmumise oht.



    9.4.16.4. Organiseeritud inimrühm

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) arvestada võimalikke ohte inimrühmast möödumisel;



    2) sõita inimrühma liikumist takistamata.



    9.4.16.5. Hädapeatumine mootori- või muu rikke korral

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) võtta sõiduki liiklusohtlike rikete tekkimisel kasutusele ohutusabinõusid;



    2) paigutada autorong sõidutee äärde või teepeenrale, et vältida ohtu või teiste sõidukite liikumise takistamist;



    3) hoolitseda kaassõitjate turvalisuse eest;



    4) kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka;



    5) võtta kasutusele abinõusid tekkinud liiklustakistuse kõrvaldamiseks.



    9.4.17. Tähelepanelikkus ja riskiteadlikkus

    9.4.17.1. Tähelepanelikkus

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) olla ettenägelik ja jälgida ümbrust, nii et saaks ohuolukordade tekkimisel rakendada vajalikke abinõusid;



    2) kavandada sõitu nii, et ootamatult ilmuvatest takistustest saaks ümber põigata ohutult;



    3) saada ülevaadet liiklusest tahavaatepeeglite kaudu.



    9.4.17.2. Liikluskorraldusvahendid ja reguleerija märguanded

    Pärast koolitust peab õpilane oskama juhinduda:

    1) liiklusmärkidest;



    2) foorituledest;



    3) reguleerija märguannetest;



    4) teemärgistest;



    5) ohutusseadmetest ristumisel raudtee või trammiteega;



    6) teiste juhtide märguannetest ja sõidukitähistest;



    7) muudest liiklusnõuetest.



    9.4.17.3. Riskiteadlikkus

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) sõita ohte ennetavalt ja olla valmis reageerima, arvestades:
    – autorongi eripära asukoha valikul liikluses,
    – teiste liiklejate võimalikku vale käitumist,
    – varjatud ohte,
    – isiklikke kogemusi ja harjumusi,
    – liikluseeskirja jm juhiseid;



    2) sõita sujuvalt, arvestades:
    – üldisi keskkonnakaitsenõudeid
    – oma terviseriske.



    9.4.17.4. Ohuolukorrad liikluses

    Pärast koolitust peab õpilane oskama ära tunda ja ette näha ohuolukordi:

    1) tunnetades märke, mis võivad viidata riskidele,



    2) teades, millal on vajalik pidurdusvalmidus,



    3) tehes õigeid otsuseid,



    4) rakendada sobivaid abinõusid ohuolukorra vältimiseks.



    9.4.17.5. Hoiakud

    Pärast koolitust peab õpilane oskama vältida liiklusõnnetust:

    1) arvestades teisi liiklejaid;



    2) järgides liikluseeskirja jm -juhiseid;



    3) saades aru, et ta ise on liikluses veel harjumatu;



    4) näidates üles erilist tähelepanu algajate juhtide ja vähekaitstud liiklejate suhtes.



    9.4.18. Tegutsemine sõidul rasketes ilmastikuoludes

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) arvestada ohte, mis võivad kaasneda sõitmisel piiratud või halva nähtavuse oludes;



    2) olla valmis reageerima teiste liiklejate valele käitumisele;



    3) olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatult ilmuvatele ohtudele;



    4) valida ohutut kiirust, arvestades piiratud nähtavust;



    5) valida ohutut piki- ja külgvahet eessõitjate, vastusõitjate ja teeserva suhtes;



    6) valida õiget valgustust;



    7) vältida teiste liiklejate pritsimist vee ja poriga.



    9.4.18.1. Sõit pimeda ajal

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) teadvustada ohte, mis kaasnevad sõiduga pimeda ajal;



    2) hoolitseda, et nähtavus oleks küllaldane ja ära kasutada ka teiste sõidukite valgustatud ala;



    3) olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele ohtudele, nt metsloomad või vähekaitstud liiklejad, kes ei kanna helkurit ega ole pimedas nähtavad;



    4) hinnata nähtavust kaug- ja lähitulede puhul:
    – märjal asfaldil,
    – kuival asfaldil,
    – lumega kaetud teel;



    5) hinnata kaugust tugevalt ja nõrgalt helkivatest esemetest;



    6) sõita pimedas ja oskama:
    – ümber lülitada tulesid vastutulevate sõidukite ja möödasõidu puhul,
    – valida õigeid tulesid vastavalt tee valgustatusele,
    – valida õigeid tulesid peatumisel ja parkimisel.



    7) valida sobivat paiknemist teel, arvestades:
    – vastutulevate sõidukite paiknemist,
    – takistusi, mida on raske märgata,
    – vähekaitstud liiklejaid,
    – ohtu, et teel on jalakäijaid;



    8) valida sobivat kohta peatumiseks ja parkimiseks.



    9.4.18.2. Sõit libedal teel

    Pärast koolitust peab õpilane oskama:

    1) arvestada nõudeid, mis kaasnevad sõiduga libedal teel;



    2) olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele libeda tee ohtudele;



    3) ette näha ilmaolude ja koha järgi nn musta jää tekkimise võimalusi;



    4) alustada sõitu libedal teel ja kiirendada autorongi, vahetades käike ning muutes gaasipedaali asendit vältimaks veorataste ja teekatte haardumise katkemist, s.o rataste libisema hakkamist;



    5) pidurdada libedal teel kiiruselt 40 km/h seismajäämiseni, saavutades lühima aeglustusmaa;



    6) tugevalt pidurdada kiiruselt 60 km/h erisugustel teekatetel vasaku ja parema ratta all nii, et säiliks otsesuund;



    7) tugevalt pidurdada libedal teel kiirusel 60 km/h järgneva möödumisega takistusest;



    8) rakendada selliseid juhtimisvõtteid, mis vähendaksid külglibisemist teel ja ka kurvisõidul;



    9) vältida autorongi käärasendisse sattumist;



    10) valida õiget kiirust, arvestades:
    – tee laiust ja suunda,
    – autorongi rehvide iseärasusi,
    – kaasliiklejaid.


    1Euroopa Nõukogu Direktiiv 91/439/EMÜ (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 0001–0024).