Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Välissuhtlemine → Rahvusvaheliste organisatsioonidega seotud puutumatust käsitlevad välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: Euroopa Nõukogu

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe kolmanda protokolli ratifitseerimise seadus

Vastu võetud 28.10.1998
RT II 1998, 49, 100
jõustumine 30.11.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

§ 1.    Ratifitseerida juurdelisatud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe kolmas protokoll, mis on koostatud 1959. aasta 6. märtsil Strasbourg'is.

§ 2.    Ratifitseerimisel määrata protokolli artikli 3 alusel pädevaks asutuseks Harju Maakohus.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 3.    Ratifitseerimisel teha protokolli artikli 7 lõigu 4 punktile a reservatsioon, et protokolli ratifitseerimine ei kohusta Eesti Vabariiki tagama Euroopa Nõukogu Sotsiaalarengu Fondi väljaantud võlakirjade intressidest või sõlmitud laenulepingutest tuleneva sissetuleku maksudest vabastamist.

  Mitteametlik tõlge

  ELS nr 28

  Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide

  üldkokkuleppe kolmas protokoll

  Koostatud 6. märtsil 1959. a Strasbourg'is

  Käesolevale protokollile allakirjutanud riigid, olles Euroopa Nõukogu liikmed, Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppele allakirjutanud riigid või nimetatud üldkokkuleppe pooled ning samal ajal Etniliste Pagulaste ja Ülerahvastatusega Tegeleva Euroopa Nõukogu Ümberasustamisfondi liikmed;

  pidades silmas eespool nimetatud fondi kokkuleppe artiklite I ja IX (g) sätteid;

  pidades silmas Euroopa Nõukogu statuudi artiklit 40;

  soovides määratleda ümberasustamisfondi omandi, varade ja tehingute õiguslikku režiimi ning selle organite ja ametnike õiguslikku staatust;

  võttes arvesse vajadust hõlbustada fondi põhikirjaliste eesmärkide realiseerimist fondi tehinguid mõjutava otsese või kaudse maksustamise suurima võimaliku vähendamisega, kuna neid kannavad lõpuks fondi tagatud laenusaajad;

  soovides täiendada Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkulepet ümberasustamisfondiga,

  leppisid kokku alljärgnevas:

I. osa  

KOKKULEPPE, STAATUSE JA KOMPETENTSI ARTIKLID

Artikkel 1

Euroopa Nõukogu ümberasustamisfondi kokkuleppe artiklid, mis on Ministrite Komitee resolutsiooniga (56) 9 heaks kiidetud või eelmainitud komitee või kokkuleppe artiklis IX (h) sätestatud piirides tegutseva juhatuse parandatud, on käesoleva protokolli lahutamatuks osaks.

Euroopa Nõukogu ümberasustamisfond on juriidiline isik ja tal on õigus:

(i) sõlmida lepinguid;

(ii) omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara;

(iii) algatada juriidilisi menetlusi;

(iv) teostada oma põhikirjaliste eesmärkidega seotud mis tahes tehinguid.

Ümberasustamisfondi tehingud ja toimingud sooritatakse ja lepingud sõlmitakse lähtuvalt käesolevast protokollist, fondi kokkuleppe artiklitest ja kokkuleppe kohaselt väljaantud eeskirjadest. Fondi nõusolekul võib üksikjuhtudel rakendada siseriiklikke õigusakte, kui need ei kitsenda käesolevat protokolli ega kokkuleppe artikleid.

II. osa  

KOHTUD, OMAND, VARAD JA TEHINGUD

Artikkel 2

Fondi liikme või riigi, kelle territooriumil laenu- või garantiileping sõlmiti, pädev kohus võib menetleda hagisid, milles fond on kostjaks.

Siiski:

(i) ei tohi nimetatud kohtutele esitada hagisid fondi vastu fondi liige või tema esindajad või liikmelt nõudeõiguse saanud isikud, või fond liikme või eespool nimetatud isikute vastu;

(ii) fondi ja selle liikme või selle liikme heakskiidetud muu laenajaga sõlmitud laenu- või garantiilepingust tulenevad lahkarvamused tuleb lahendada arbitraaži teel vastavalt nimetatud lepingus sätestatud korrale. Fondi allakirjutatud laenu- või garantiilepingust tulenevad lahkarvamused tuleb lahendada arbitraaži teel vastavalt fondi kokkuleppe artikli X lõikele I(d) koostatud laenueeskirjadele.

Artikkel 3

Enne lõplikku kohtuotsust ei tohi fondi omandit ja vara konfiskeerida, arestida ega võõrandada.

Artikli 2 lõigu 3 kohase arbitraažiotsuse täideviimine võõrandamise teel tuleb fondi liikme territooriumil ellu viia liikmesriigi õigusstruktuuride kaudu ja pärast otsuse tunnustamist kõnealuses riigis tavakohaste protseduuridega. Tunnustamiseks pole vaja kontrollida muud, kui kohtuotsuse autentust, selle vastavust fondi laenueeskirjades esitatud reeglitele pädevuse ja menetluse osas ja et see ei ole vastuolus asjassepuutuvas riigis vastu võetud lõpliku kohtuotsusega. Iga protokollile allakirjutanu peab ratifitseerimisdokumendi deponeerimisel teatama Euroopa Nõukogu peasekretäri kaudu teistele allakirjutanutele, milline ametiasutus on seaduste kohaselt pädev seda formaalsust täitma.

Artikkel 4

Fondi omandit ja vara, olenemata selle asukohast ja valdajast, ei tohi ilma fondi loata läbi otsida, rekvireerida, konfiskeerida, eksproprieerida ega arestida mis tahes muu täidesaatva või õigusliku tegevusega.

Fondi töös kasutatavad kinnistud koos hoonetega ja fondi arhiivid on puutumatud.

Artikkel 5

Fond võib oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks:

(a) omada mis tahes valuutat ja arveldada selles;

(b) oma raha pankade kaudu vabalt üle kanda nii riigisiseselt kui ka ühest riigist teise ja konverteerida oma käsutuses olevat mis tahes valuutat muuks valuutaks.

Käesoleva artikli kohaste õiguste kasutamisel peab fond

arvestama liikme valitsuse esitatud vastuväidetega.

Artikkel 6

Fondi omandi ja varade suhtes ei kehti mingid piirangud, eeskirjad ja moratooriumid. Neid ei kontrollita.

Artikkel 7

Ümberasustamisfond ja selle varad, sissetulekud ja muu omand on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

Fondi liikme territooriumil on ümberasustamisfond vabastatud kõigist maksudest, mis tulenevad fondi laenutehingutest ja -toimingutest. Selle vabastamise eesmärk on suunata neid tulusid vastavalt põhikirja sätetele pagulaste vajadusteks ja ülerahvastusest tekkivate probleemide lahendamiseks või fondi antavatesse või garanteeritavatesse laenudesse.

Fondi ei vabastata mingitest kommunaalteenuste tariifidest, maksudest või lõivudest.

Võimalusel peavad liikmesriikide valitsused korraldama:

(a) fondi väljaantud võlakirjade intressidest või sõlmitud laenulepingutest tuleneva sissetuleku vabastamise maksudest;

(b) vallas- või kinnisvara eest makstava hinna või osutatud teenuste osaks oleva aktsiisimaksu vähendamise või tagastamise, seda juhtudel, kui fond teeb põhikirjalistel eesmärkidel suuri oste või talle osutatakse teenuseid, mille hind sellist aktsiisimaksu sisaldab.

Olenemata valdajast ei võeta fondi väljaantud või garanteeritud väärtpaberitelt või võlakirjadelt (või nende dividendidelt või intressidelt) maksu:

(a) ainuüksi sellepärast, et sellise väärtpaberi või võlakirja on välja andnud või garanteerinud fond; või

(b) kui ainus õiguslik alus sellise maksu kehtestamiseks on väärtpaberi või võlakirja väljaandmise, garanteerimise, maksekorralduse tegemise või maksmise koht või valuuta või fondi peakorteri või mõne kontori või äritegevuse asukoht.

Artikkel 8

Oma tööks vajalike esemete osas vabastatakse fond kõigist tollilõivudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ja piirangutest juhul, kui selline keeld või piirang ei ole kehtestatud avaliku korra, julgeoleku või tervisega seotud põhjustel. Vabastuse alusel imporditud esemeid ei tohi riigis, kuhu nad on imporditud, mingil viisil võõrandada, välja arvatud selle riigi valitsuse heakskiidetud tingimustel.

III. osa  

ORGANID

Artikkel 9

Fondi kokkuleppe artiklis VIII nimetatud organeid tuleb nende ametialases suhtlemises liikmesriigi territooriumil kohelda vähemalt sama soodsalt kui muid diplomaatilisi esindusi. Fondi organite ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke sidevahendeid ei tsenseerita.

Artikkel 10

Juhatuse, haldusnõukogu ja audiitornõukogu liikmeid ei saa ilma nende organite nõusolekuta võtta vastutusele nende ametikohustustes ja volituste piires öeldud või kirjutatud sõnade ja kõigi nende tegude osas. See immuniteet laieneb ka töövälisele ajale. Peale selle tuleb fondi organite erinevate riikide esindajatele, kes on sama auastmega, võimaldada ühesugused soodustused immigratsioonipiirangute, välismaalaste registreerimisnõuete, rahavahetuse ja reisivõimaluste osas. Neile makstav välisteenistustasu on maksuvaba.

Artikkel 11

Artiklis 10 nimetatud isikutele tagatakse privileegid ja immuniteedid mitte nende omakasu eesmärgil, vaid selleks, et kindlustada nende ülesannete sõltumatu täitmine. Järelikult on liikmesriigil mitte ainult õigus, vaid ka kohustus loobuda oma esindajate immuniteedist juhtumil, kui liikme arvates immuniteet takistaks õigusemõistmist ja kui sellest saab loobuda kahjustamata selle andmise otstarvet.

Artikkel 12

(a) Esindaja ei tohi taotleda artiklites 10 ja 11 nimetatud õigusi selles riigis, kelle esindaja ta on või on olnud.

(b) Artikleid 10, 11 ja 12 (a) kohaldatakse võrdselt delegatsioonide esindajate asetäitjate, nõustajate, tehniliste ekspertide ja sekretäride suhtes.

IV. osa  

AMETNIKUD

Artikkel 13

Fondi juhatajale ja ametnikele laienevad Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artiklis 18 nimetatud privileegid ja immuniteedid.

Ametnike kategooriad, kelle suhtes eespool mainitud artikli sätteid kohaldatakse, täpsustab juhataja.

Juhataja ja eelmises lõigus viidatud ametnike kohta saadab nõukogu peasekretär Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artiklis 17 nimetatud kirjalikke teateid.

Juhul kui peasekretär leiab, et immuniteet takistab õigusemõistmist ja sellest võib loobuda, kahjustamata fondi rahuldavat tööd, on tal õigus ja kohustus pärast juhatajaga konsulteerimist ametnik immuniteedist ilma jätta. Kui asi puudutab juhatajat, on immuniteedi äravõtmise otsustamisõigus juhatusel.

V. osa  

KOKKULEPPE RAKENDAMINE

Artikkel 14

Fondi liikmesriikide valitsused kohustuvad endale taotlema selliseid volitusi, mis on vajalikud, et täita seoses ümberasustamisfondi kokkuleppega võetud kohustusi. Selliseid volitusi tuleb taotleda piisavalt vara, et olla võimeline täitma mis tahes tehingut laenajana või garandina kooskõlas ümberasustamisfondi kokkuleppe artikli VI lõikega 3.

Artikkel 15

Fond võib iga liikmesriigiga sõlmida erikokkuleppeid käesoleva protokolli sätete kohaldamise üksikasjade osas, täiendades mainitud sätteid või piirates artikli 13 sätteid. Ta võib samuti sõlmida kokkuleppeid mis tahes riigiga, kes ei ole fondi liige, kohandades käesoleva protokolli rakendamissätteid selle riigi suhtes.

VI. osa  

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Käesolev protokoll kuulub ratifitseerimisele ja ratifitseerimisdokumendid deponeeritakse Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde. Protokoll jõustub niipea, kui kolm allakirjutanut, kes esindavad vähemalt üht kolmandikku fondi osakapitalist, deponeerivad oma ratifitseerimisdokumendid. Järgmiste fondi liikmete suhtes jõustub see nende ratifitseerimisdokumentide deponeerimisel.

Eelmise lõiguga arvestamata rakendavad allakirjutanud riigid protokolli esialgu 1. septembrist 1958. a või hiljemalt allakirjutamise päevast. Seda seetõttu, et mitte edasi lükata fondi tegutsemist, ja ulatuses, mida võimaldavad nende põhiseadused.

Artikkel 17

Valitsus, kes saab ümberasustamisfondi liikmeks pärast käesoleva protokolli allakirjutamist, võib sellega ühineda, deponeerides ühinemisdokumendi Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde. Ühinemine jõustub deponeerimise kuupäeval, kui see toimub pärast protokolli jõustumist, ja protokolli jõustumise kuupäeval, kui ühinemine toimub enne seda.

Enne protokolli jõustumist ühinemisdokumendi deponeerinud valitsus rakendab seda esialgselt ulatuses, mida võimaldab tema

põhiseadus.

Ülaltoodu kinnituseks kirjutasid täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla.

Koostatud 6. märtsil 1959. aastal Strasbourg'is inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Euroopa Nõukogu arhiivi. Peasekretär edastab tõestatud koopiad igale allakirjutanud või ühinenud riigile.