Teksti suurus:

Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded

Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2015
Avaldamismärge:RTL 1999, 153, 2156

Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded

Vastu võetud 28.09.1999 nr 54

Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377) paragrahvi 19 1õike 2 alusel:

1. Kinnitada «Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded» (lisatud).

2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a.

Minister Toivo JÜRGENSON

Kantsler Ruth MARTIN

Kinnitatud
teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 54

TEEPROJEKTI SUHTES ESITATAVAD NÕUDED

I. ÜLDSÄTTED

1. Tee ehitamise aluseks on teeprojekt.

2. Muudeks teehoiutöödeks koostatakse teeprojekt, kui:
1) tee remondi korral väljub uus konstruktsioon plaaniliselt olemasoleva konstruktsiooni piiridest;
2) sildade, viaduktide, estakaadide, tunnelite, truupide remondil on tegemist kandekonstruktsioonide asendamise või remondiga;
3) tehakse katete taastusremonti;
4) projekti vajaduse otsustab tee omanik.

3. Erinevatele teeomanikele kuuluvate teede lõikumiskohtade teehoiutöödel peavad tee omanikud kooskõlastama tööde projektlahendused.

4. Nõuded ümbertõstetavate tehnovõrkude ja tehnorajatiste ehitusprojektidele, maaparandussüsteemide ümberehituse projektidele ja teistele tee koosseisu mittekuuluvate rajatiste ehitusprojektidele kehtestatakse nende rajatiste omanike poolt.

5. Teeprojekti projekteerimistasandite ja dokumentide – üldnõuete, planeeringute käsitluse, tulemuslikkuse analüüsi, eelprojekti, tehnilise projekti, tööjooniste ja projekteerimise lähtetaseme määratlemisel tuleb lähtuda teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 55 kinnitatud tee projekteerimise normidest ja nõuetest.

6. Teeprojekti võib teha isik, kellel on tegevusluba teede projekteerimiseks. Teeprojekti võib alates 1. jaanuarist 2001. a teha teede- ja sideministri kehtestatud korra kohaselt tegevusloa saanud isik.

7. Teeprojekti koosseisus peab olema kasutamis- ja hooldamisjuhend, mis määrab tingimused, mille järgimine tagab nii ehitise kui ka sellega koos välja ehitatud insenertehniliste süsteemide tarbimisomaduste säilimise kasutusloaga määratud aja jooksul. Ehitise või selle osade kasutusotstarbe muutmisel tuleb taotleda uus kasutusluba ning koostada uus kasutamis- ja hooldamisjuhend.

8. Kasutamis- ja hooldamisjuhendis nähakse kandetarinditele ette lubatud koormiste piirmäärad, lubatud niiskusrežiimid ning nende reguleerimise juhised, korrosiooni vältimise, hoonete ja seadmete ohutu kasutamise juhised. Insener-tehnilisi süsteeme ehitavad ettevõtted annavad nende poolt paigaldatud seadmete kohta välja juhised või koostab need projekteerija ettevõtete poolt esitatud teabe alusel tööjooniste tegemise käigus. Kasutamis- ja hooldamisjuhendile lisatakse pärast objekti vastuvõtmist tehnosüsteemide täitejoonised.

9. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee klassi muutumine, uus ristmik või lisarada. Tee remondi tulemus on tee elementide esialgne seisund. Tee klass remondi tulemusena ei muutu.

10. Tee peab olema projekteeritud nii, et ta sobiks kokku ümbrusega, ei tekitaks ohtu elule, varale, tervisele ega keskkonnale, võimaldaks energia ja materjalide säästlikku kasutamist, oleks piisava kandevõime, püsivuse ja kestusega, oleks piisavalt kaitstud õnnetuste eest, oleks tagatud juurdepääs rajatise kõikidele osadele pidevaks korrashoiuks, remondi, korrashoiu ja kasutamise kulud oleksid võimalikult väikesed.

11. Teeprojekt koostatakse vastavalt Maanteeameti, teedevalitsuse või valla- või linnavalitsuse antud projekteerimise nõuetele ja kehtestatud planeeringutele ning käesolevate nõuete punktis 5 viidatud projekteerimise normidele. Tee omanikule väljaantavate projekteerimise nõuetega määratakse asutused, kellega teeprojekt tuleb kooskõlastada.

12. Tee projekteerimisel tuleb lähtuda üleriigilisest ning maakonna- ja üldplaneeringust arvesse võttes detailplaneeringut.

13. Kaitsealuste mälestiste ning nende kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste projekteerimise nõuded peavad sisaldama Muinsuskaitseinspektsiooniga kooskõlastatud eritingimusi.

14. Teede, raudteede ja muude tehnorajatiste kaitsevööndis paiknevate ehitiste projekteerimise nõuded kooskõlastatakse nende rajatiste omanikega.

15. Eesti normide puudumisel võib teeprojekti koostamiseks kasutada teeprojekti tellija ja läbivaataja kirjalikul nõusolekul välisriikide projekteerimisnorme, kui need tagavad teeseaduse nõuete täitmise. Välisriikide kehtestatud normide kasutamise korral tuleb projektdokumentides teha vastav viide ning projekteerijal lasub kohustus tõestada vajaduse korral nende normide sobivust.

16. Vastutusrikka või unikaalse ehitise parima arhitektuurilise või insenerilahenduse saamiseks võib tellija korraldada konkursi.

17. Konkreetse rajatise projekteerimiseks väljaantud projekteerimise nõuded ja normid kehtivad selle rajatise kohta kuni rajatise kasutusloa kehtivuse lõpuni. Juhul kui soovitakse muuta projekteerimise nõudeid või kasutatavaid projekteerimisnorme, tasub teeprojekti muudatuste tegemisest tekkinud lisakulutused see, kes neid nõuab.

18. Käesolevates nõuetes käsitletakse teeprojekti dokumente, teeprojekti põhijoonistele esitatavaid nõudeid ja nende vormistamise nõudeid eraldi maantee, tänava, jalgtee ja jalgrattatee kohta.

19. Tehnilise projekti mahus koostatud teeprojekt koosneb seletuskirjast ja põhijoonistest ning kulude eelarvutusest, milles peavad olema kajastatud kulutused ekspertiisile ja järelevalvele.

II. MAANTEE TEHNILISE PROJEKTI DOKUMENDID JA PÕHIJOONISTELE ESITATAVAD NÕUDED

20. Tehnilise projekti mahus koostatud maantee projekti seletuskirjas peavad olema selgitatud ja põhjendatud järgmised küsimused:
–ehitusrajooni üldiseloomustus (kliima, ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused);
–maantee või selle koosseisu kuuluva rajatise otstarve, läbilaskvus, eeldatav liiklussagedus ja teenindustase arvestusperioodi lõpuks;
–ehitusuuringute tulemus;
–arhitektuurilis-ehituslikud põhilahendused ja projekteerimise lähtetase – maantee trassi plaan, pikiprofiil (kõrguste süsteem jt), ettevalmistustööd, takistavate tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehitamise vajadus, olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamine või ümberpaigutamine, keskkonnakaitsealased abinõud jt;
–muldkeha (mulde ja süvendi konstruktsiooni põhilahendused erinevates tingimustes, soovitused pinnaste kasutamiseks, keskkonnakaitsealased abinõud jt);
–rajatised (rajatise ja selle skeemi valiku põhimõte, viited tüüplahendusele, keskkonnakaitsealased abinõud jt);
–veeviimarid (hinnang olemasolevale olukorrale ja sellest lähtuvad projektlahenduste põhimõtted, keskkonnakaitsealased abinõud jt);
–katend (koormusintensiivsuse prognoos, elastse katte korral vajalik elastsusmoodul, katendikihtide konstruktsiooni variantide võrdlus ja valiku põhimõtted, katendi tugevusarvutus);
–ristmikud ja mahasõidud (skeemid, mulde ja katendi konstruktsioonid, tüüplahenduste kasutamine jt);
–liikluskorraldus (liikluskorraldusvahendid, teemärgised, raudteeületuskohad jt);
–autobussipeatused ja ootekojad;
–jalgteed ja jalgrattateed maantee koosseisus (vajaduse põhjendus, konstruktsioon, puuetega inimeste liikumise tagamine jt);
–valgustus (vajaduse põhjendus, projektlahendus jt);
–parklad ja puhkeplatsid;
–liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud alad;
–ehitusmaterjalid ja pinnased, kui tellija annab ette lähteülesandes kasutatavate pinnaste ja ehitusmaterjalide saamise kohad ja nende omadused;
–andmed hõivatavate maa-alade rekultiveerimise meetmete kohta ja seoses maantee ehitamisega saadava kasvumulla kasutamise kohta;
–maantee heakorrastus ja haljastus;
–mürataseme hinnang ja vajadusel mürataseme alandamiseks ettenähtud meetmete efektiivsuse hinnang;
–abinõud, mis vähendavad loomade sattumist teele;
–loodusressursside ratsionaalse kasutamise tehniliste lahenduste ning ümbritsevale looduskeskkonnale maantee või selle rajatise ehituse ja ekspluatatsiooni negatiivse mõju vältimiseks ettenähtud meetmete hinnang;
–vee erikasutuslubade võtmise vajadus, hinnang kalakaitsemeetmetele;
–suunised ehitusjärelevalve testimise meetodite kohta.

21. Maantee tehnilise projekti eri osade seletuskirjas selgitatakse ettejäävate või lubatust lähemal paiknevate tehnovõrkude ja tehnorajatiste ümbertõstmise vajadust ja põhilahendusi.

22. Seletuskirjale lisatakse projekteerimise alus ehk lähtematerjalid (lähteülesanne koos lähteandmetega), projekteerimise nõuded, väljavõtted maakonnaplaneeringust, üldplaneeringust, detailplaneering, eelprojekt selle olemasolu korral ja nõutavad kooskõlastused.

23. Tehnilise projekti mahus koostatud maantee projekti põhijoonised:
1) sõidutee osas:
–asukoha skeem;
–trassi plaan (asendiplaan);
–liikluskorralduse joonis;
–pikiprofiil koos pealekantud ehitusgeoloogiliste andmetega;
–tüüpristprofiilid;
–vertikaalplaneerimisjoonis;
–tehnovõrkude joonised;
–maakasutuse plaan;
2) rajatise (sild, viadukt jt) osas:
–asukoha skeem;
–asendiplaan (rajatis koos pealesõitudega);
–rajatise plaan ja vaated;
–rajatise lõiked (koos ehitusgeoloogiliste andmetega);
–rajatise sammaste vaated, põhiplaanid, lõiked;
–tehnovõrkude joonised;
3) ristmiku osas:
–asukoha skeem;
–plaanilahendus;
–harude ja rampide piki- ja ristprofiilid;
–pikiprofiil koos elutusgeoloogiliste andmetega;
–vertikaalplaneerimine;
–liikluskorralduse joonis;
–tehnovõrkude joonised;
–maakasutuse plaan.

24. Projekti koosseisus peab olema ehituseaegne liikluskorralduse skeem.

25. Maanteega lõikuvate või lubatust lähemal olevate tehnovõrkude või tehnorajatiste ümberehitusprojektide põhijoonised on plaanid, lõiked, trassi profiilid ja skeemid.

26. Maantee asukoha skeem võib olla kantud vabas mõõtkavas kaardile. Koordinaatidega sidumine ei ole vajalik.

27. Maantee trassi plaan (asendiplaan) koostatakse geodeetilisel alusel mõõtkavas 1:1000, pikkadel trassidel 1:2000.

28. Maantee trassi plaan (asendiplaan) peab sisaldama järgmisi andmeid:
–teemaa (ehitusplatsi) piirid ja piirnevate kinnistute piirid, teede ja muude alade piirid projekteerimiseks vajalikul alal;
–kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused (numbrid, koodid) projekteerimiseks vajalikul maa-alal;
–lõikuvad teed;
–maantee või sõidusuuna telg ja plaanikõverike andmed;
–piketaaž olenevalt vajadusest maksimaalselt 100 m sammuga;
–sõidutee koos laiendustega (bussipeatused, lisarajad, parkimisplatsid jt);
–sõidutee servajooned ja nende pöörderaadiused;
–kõnni- ja jalgteede ning eraldus- ja vaheribade servajooned;
–haljasribad ja kõrghaljastus;
–peenra ja nõlva välisservad;
–sildade, viaduktide, estakaadide, tunnelite, truupide, tugimüüride asukoht;
–kõrgusarvud kui piki- ja ristprofiilidest ei piisa;
–kraavid;
–valgustus;
–tehnovõrkude laiendused.

Joonise loetavuse hõlbustamiseks võib tehnovõrgud esitada omaette plaanil.

29. Maantee trassi plaan (asendiplaan) peab vastama antud mõõtkavas plaanile ettenähtud nõuetele ja olema esitatud nii paberil kui ka magnetkandjal. Maantee trass peab olema seotud koordinaatide süsteemiga.

30. Liikluskorralduse joonis peab sisaldama järgmisi andmeid:
–liiklusmärgid ja nende paigutus;
–teemärgised;
–foorid ja nende paigutus;
–andurite paigutus;
–fooride andurite kavandamise puhul nende paigutus;
–fooride ja liiklusmärkide kinnitamiseks ette nähtud postide, konsoolide ja portaalide asukohad.

Liikluskorralduse joonise andmed võib kanda ka trassi plaanile kui joonis jääb loetavaks.

31. Pikiprofiili all mõeldakse klassikalist pikiprofiili. Pikiprofiil esitatakse sõidutee telje kohta, eraldusribaga teel piki mõlema sõidusuuna vasakpoolset katte serva. Pikiprofiili mõõtkava on pikisuunas 1:5000 või 1:2000 ja vertikaalsunnas 1:500 või 1:200. Geoloogiliste lõigete vertikaalne mõõtkava peab olema 1:100 või 1:50.

32. Pikiprofiil peab sisaldama järgmisi andmeid:
–maapinna kõrgusarvud, geoloogiline lõige, puuraukude või šurfide asukohad;
–piketaaž, plaanikõverikud;
–ühesuguse kaldega lõikude pikkused ja kalded;
–vertikaalkõverikud pikiproflili murdepunktides ja nende elemendid ning kõrgusarvud;
–lõikuvate maanteede telgede asukohad;
–sillad, estakaadid, viaduktid, tunnelid, truubid jt;
–kraavide paiknemine, kalded, pikkused ja kindlustamine;
–ristuvate tehnovõrkude kõrgusarvud jt.

33. Ühesuguse lahendusega maanteeosa kohta antakse vähemalt üks tüüpristprofiil. Erineva laiuse ja kaldega kohtadest antakse täiendavaid ristprofiile nii, et maantee vertikaallahendus oleks täpne. Ristprofiili mõõtkava on tavaliselt 1:100.

34. Tüüpristprofiil peab sisaldama järgmisi andmeid:
–piketi number;
–maantee ja selle üksikute osade laiused;
–maantee või sõidusuuna telje asukoht;
–tüüpristprofiili eri osade kõrgusarvud, põikkalded ja ühesuguse kaldega lõikude pikkused;
–katendi konstruktsioon ja kihtide paksused;
–tehnovõrkude paigutus.

35. Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse juhul, kui sõidutee ja selle serva kõrgused ei selgu asendiplaanilt, piki- ja ristprofiilidelt piisava täpsusega. Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse ristmike ja muude keerukamate lahenduste kohta tavaliselt mõõtkavas 1:500.

36. Plaanidele peavad olema märgitud rajatise ja selle osade põhimõõtmed ja telgede vaheline kaugus.

37. Kui kavandatav rajatis on teise rajatise läheduses, siis peab plaanil olema märgitud nende omavaheline kaugus arvestatuna välispinnast.

38. Rajatise lõigetega selgitakse horisontaalsete või kaldpindade paiknemine rajatises. Lõigetel või lõike joonistel näidatakse lõikesse jäävad vertikaalsed ja horisontaalsed ehitise osad. Kohustuslike mõõtmetena antakse maapinna, veepinna, samba ja teiste rajatise osade kõrgused.

39. Lõigetele tuleb märkida:
–rajatise osad ja tarindid ning nendes olevad avad ja rajatise eenduvad osad;
–olemasolevad ja kavandatavad kõrgusmärgid, rajatise vahetus läheduses paiknevad muud tarindid, rajatise osade ja tarindite kõrgusmärgid;
–sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jt.

40. Rajatise vaated tuleb esitada selliselt, et nende järgi oleks võimalik hinnata rajatise sobivust antud asukohas, võttes arvesse nii rajatist kui ka selle suhet ürnbritseva maastikuga.

41. Rajatise vaatejoonistel esitatakse ristprojektsioonina nähtavad sambad ja talad, piirded koos käsipuudega, välistrepid, kaldakindlustus, tugimüürid ning muud rajatise või tarindi osad. Vaatejoonistel esitatakse projekteeritud maapind ja olemasolev maapind, kui see erineb projekteeritavast. Joonistele märgitakse vaatesuunaline ilmakaar. Sildade vaadetel on vaated allavoolult ülavoolule.

III. TÄNAVA TEHNILISE PROJEKTI DOKUMENDID JA PÕHIJOONISTELE ESITATAVAD NÕUDED

42. Tänava tehnilise projekti mahus koostatud projekti seletuskirjas peavad olema selgitatud ja põhjendatud järgmised küsimused:
–ehituspiirkonna üldiseloomustus (piirkonna kliima, ehitusgeoloogilised ja hüdroloogilised tingimused);
–ehitus- ja liiklusuuringute tulemused;
–tänava funktsioon üldises tänavavõrgus, liik, arvestusperiood, eeldatav liiklussagedus arvestusperioodi lõpuks võimaliku liiklusvoogude ürnberjagunemise tingimustes, läbilaskvus ja teenindustase;
–arhitektuurilis-ehituslikud põhilahendused ja projekteerimise lähtetase – tänavatrassi valik (põhjendus, keskkonnakaitselised tingimused), tänava punased jooned, tänava plaanilahendus (äärekivid, sõidutee ja -radade ning muude tänavaosade laiused, liiklussaared jne), tänava ristprofiil, valitud elementide koosseis ja paiknemine (sõidutee, eraldusribad, kõnniteed, jalgteed või jalgrattarajad, trammitee või -rajad, tänavavalgustus, tehnovõrgud, kraavid, nõlvad, teepeenrad jne) ning iga elemendi põikkalle, kasutatav kõrguste süsteem, tänava vertikaalplaneerimine, pikiprofiil, ettevalmistustööd (maa-ala ettevalmistus ehituseks, takistavate ja amortiseerunud tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehitamise vajadus, olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamine või ümberpaigutamine, keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine jt);
–muldkeha (mulde ja süvendi konstruktsiooni põhilahendused erinevates tingimustes, pinnase asendamise vajadus, soovitused äraveetava pinnase kasutamiseks, keskkonnakaitselised abinõud jt);
–rajatised (rajatise ja selle skeemi variandid, võrdlus ning valiku põhimõtted, viited tüüplahendustele, keskkonnakaitselised abinõud jt);
–sademevee äravool ja veeviimarid (hinnang olemasolevale olukorrale ja siit lähtuvad projektlahenduste põhimõtted, keskkonnakaitselised abinõud jt);
–katend (koormusintensiivsuse prognoos, elastse katte korral vajalik elastsusmoodul, katendikihtide konstruktsiooni variantide võrdlus ja valiku põhimõtted, katendi tugevusarvutus);
–ristmikud (eeldatav liiklusvoogude jagunemine tipptunnil, skeemid, tüüplahenduste kasutamine jt);
–liikluskorraldus (läbilaskvuse arvutus ja teenindustase, sõiduradade arv, lisarajad, liikluskorraldusvahendid, foorjuhtimise korral kaitseaegade leidmine ja fooride töökorraldus, andurite paigutus, teekatte märgistus, parkimise korraldus, liiklusohutuse tagamine jt);
–ühissõidukite peatused (tüübi valik, paiknemine, nõudlus, põhimõõtmed);
–kõnniteed, jalgteed ja jalgrattarajad ning ülekäigurajad (vajaduse põhjendus, paiknemine, konfliktid, tehniline lahendus tagamaks ka vaegliiklejatele liikumistingimused);
–tänavavalgustus (tänava liigist ja liiklemisest tulenevad nõuded, tehniline lahendus, ohutusnõuete tagamine jt);
–parklad (liiklus- ja parkimiskorraldus parklas ning sisse- ja väljasõidu korraldus);
–ehitusmaterjalid ja pinnased (vajalikud kogused ja võimalikud karjäärid, keskkonnakaitselised nõuded jt);
–andmed vabanevate maa-alade rekultiveerimise kohta ja ehitusplatsilt saadava kasvumulla kasutamise kohta;
–tänavamaa heakorrastus ja haljastus (haljastuse tüübi valik ja põhjendus, haljastuse mahud jt);
–mürataseme hinnang ja vajadusel mürataseme alandamiseks kavandatavad meetmed ja nende efektiivsuse hinnang.

43. Tänava tehnilise projekti eriosade seletuskirjades selgitatakse ettejäävate, lubatust lähemal paiknevate, amortiseerunud ja võimsusvaru mitteomavate tehnovõrkude ja -rajatiste ümbertõstmise või ümberehituse vajadust ja põhilahendusi.

44. Seletuskirjale lisatakse alus- ehk lähtematerjal (lähteülesanne koos lähteandmetega), projekteerimise nõuded, väljavõte üldplaneeringust, projektlahendusega seotud detailplaneeringud, eelprojekt selle olemasolu korral, nõutavad kooskõlastused.

45. Tehnilise projekti mahus koostatud tänava projekti põhijoonised:
1) tänava osas:
–asukoha skeem;
–asendiplaan;
–liikluskorralduse joonis;
–pikiprofiil;
–konstruktiivsed ristprofiilid;
–vertikaalplaneerimise joonis;
–tehnovõrkude koondplaan;
–maakasutuse plaan;
2) tänavarajatise (sild, viadukt jt) osas:
–asukoha skeem;
–asendiplaan (rajatis koos pealesõitudega);
–rajatise plaan ja vaated;
–rajatise lõiked (koos ehitusgeoloogiliste andmetega);
–rajatise sammaste vaated, põhiplaanid, lõiked;
–tehnovõrkude joonised;
3) ristmiku osas:
–asukoha skeem;
–plaanilahendus;
–vertikaalplaneerimine;
–liikluskorraldusejoonis;
–tehnovõrkude joonised;
–maakasutuse plaan;
–eritasandilise ristmiku korral kõik tänavarajatise joonised ja üksikharude ning rampide pikiprofiilid ja ristprofiilid.

46. Tänava asukoha skeem võib olla kantud kaardile (plaanile) vabas mõõtkavas, kuid mitte väiksemas kui 1:25000. Koordinaatidega sidumine ei ole vajalik.

47. Asendiplaan koostatakse geodeetilisel alusel mõõtkavas 1:500 või 1:1000 ja see peab sisaldama järgmisi andmeid:
–tänava punased jooned, piirimärgid ja nende numbrid;
–tänava ääres paiknevate kvartalite, kruntide haljas- ja teiste maa-alade piirid ning tähised;
–lõikuvad tänavad ja nende nimed;
–tänava või sõidusuuna telg ja plaanikõverike andmed;
–piketaaž 20 m või 10 m sammuga;
–sõidutee koos laiendustega (bussipeatused, lisarajad, parkimistaskud jt);
–äärekivi või sõidutee servajooned ja nende pöörderaadiused;
–kõnni- ja jalgteede ning eraldus- ja vaheribade servajooned;
–haljasribad ja kõrghaljastus;
–peenra ja nõlva välisservad;
–sildade, estakaadide, viaduktide, tunnelite, truupide, tugimüüride jms asukohad;
–kõrgusarvud kui piki- ja ristprofiilidel esitatutest ei piisa;
–sademeveetorud vaatlus- ja restkaevudega;
–kraavid ja truubid;
–tänavavalgustus;
–tehnovõrkude lahendused.

Joonise loetavuse hõlbustamiseks võib tehnovõrgud esitada omaette plaanil.

48. Asendiplaan peab vastama antud mõõtkavas plaanile ettenähtud nõuetele ja olema esitatud nii paberil kui ka magnetkandjal. Tänava telg peab olema seotud koordinaatide süsteemiga.

49. Liikluskorralduse joonis koostatakse mõõtkavas 1:500 või 1:1000 ja see sisaldab järgmisi andmeid:
–liiklusmärgid ja nende paigutus;
–teemärgised;
–foorid ja nende paigutus;
–fooride andurite kavandamise puhul nende paigutus;
–fooride ja liiklusmärkide kinnitamiseks ette nähtud postide, konsoolide ja portaalide asukohad;
–foorjuhtimise taktijaotus.

50. Pikiprofiil esitatakse tavaliselt sõidutee telje kohta, vastassõidusuundi lahutava eraldusribaga tänaval aga piki mõlema sõidusuuna telge. Vajadusel antakse ka rentsli pikiprofiil. Pikiprofiili mõõtkava on pikisuunas 1:500 või 1:1000 ja katte vasakpoolses servas vertikaalsuunas vastavalt 1:50 või 1:100.

51. Pikiprofiil peab sisaldama järgmisi andmeid:
–maapinna kõrgusarvud, geoloogiline lõige, puuraukude asukohad;
–piketaaž, plaanikõverikud;
–ühesuguse kaldega lõikude pikkused ja kalded;
–vertikaalkõverikud pikiprofiili murdepunktides ja nende elemendid ning kõrgusarvud 20 m või 50 m sammuga;
–lõikuvate tänavate telgede asukohad;
–sademeveetorustike vaatluskaevud, torude siseläbimõõt ja torude kõrgusarv vaatluskaevu kohal;
–sildade, estakaadide, viaduktide, tunnelite jt asukohad;
–kraavide paiknemine, kalded, pikkused ja kindlustamine;
–sõidutee servade suhtelised või absoluutkõrgusarvud;
–ristuvate tehnovõrkude kõrgusarvud.

52. Ühesuguse lahendusega tänavaosa kohta antakse vähemalt üks konstruktiivne ristprofiil. Erineva laiuse ja kaldega kohtadest antakse lisaristprofiile nii, et tänava vertikaallahendus oleks piisavalt täpne. Ristprofiide mõõtkava on 1:100 või 1:200. Konstruktiivne ristprofiil peab sisaldama järgmisi andmeid:
–piketi number;
–tänava ja selle üksikute osade laiused;
–tänava või sõidusuuna telje asukoht;
–ristprofiili eri osade kõrgusarvud, põikkalded ja ühesuguse kaldega lõikude pikkused;
–katendi konstruktsioon ja kihtide paksused;
–tehnovõrkude paigutus.

53. Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse juhul, kui sõidutee ja selle serva kõrgused ei selgu asendiplaanilt, piki- ja ristprofiilidelt piisava täpsusega. Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse ristmike, väljakute ja muude keerukamate lahenduste kohta tavaliselt mõõtkavas 1:500. Vertikaalplaneerimisjoonis peab sisaldama järgmisi andmeid:
–samad andmed kui asendiplaanil, kuid ilma andmeteta projekteeritud tehnovõrkude kohta;
–katendiga osade kõrguslahendus projekthorisontaalide lõikepindade vahega 10 cm;
–vajadusel lisakõrgusarvud;
–restkaevude asukohad;
–haljaspinda ja nõlvu iseloomustavad kõrgusarvud.

54. Kui tänava või tee ehitamine on vertikaallahenduse osas lihtne, võib tehnilises projektis esitada pikiprofiili asemel vertikaallahendus lihtsustatud kujul, näiteks asendiplaanil tee teljel pikikalded ja nende pikkused ning olemasolevad ja projektkõrgused kallete murdepunktides.

55. Rajatise plaanidele, lõigetele ja vaadetele kehtivad samad nõuded, mis maantee projekti puhul.

IV. JALG- JA JALGRATTATEE TEHNILISE PROJEKTI DOKUMENDID JA PÕHIJOONISTELE ESITATAVAD NÕUDED

56. Jalg- ja jalgrattatee (edaspidi jalgtee) tehnilise projekti seletuskirjas peavad olema selgitatud ja põhjendatud järgmised küsimused:
–ehitusrajooni üldiseloomustus;
–ehitusuuringute tulemused;
–jalgtee vajadus, otstarve, põhimõtteline liikluskorraldus ja läbilaskvus ning eeldatav liiklussagedus;
–jalgtee paiknemine teiste teede suhtes;
–arhitektuurilis-ehituslikud põhilahendused ja projekteerimise lähtetase – trassiplaani valiku põhjendus, pikiprofiil (kasutatud pikikalded, püstkõverike raadiused jt), ristlõige (radade, eraldusribade, peenarde laiused ja põikkalded), kasutatav kõrguste süsteem, ettevalmistustööd (maa-ala ettevalmistus ehituseks, takistavate ja amortiseerunud tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehitamise vajadus, olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamine või ümberehitamine jt);
–muldkeha (mulde ja süvendi konstruktsiooni põhilahendused erinevates tingimustes, pinnase asendamise vajadus, soovitused äraveetava pinnase kasutamiseks, keskkonnakaitselised abinõud jt);
–rajatised (rajatise ja selle skeemi variandid, võrdlus ning valiku põhimõtted, viited tüüplahendustele, keskkonnakaitselised abinõud jt);
–sademevee äravool ja veeviimarid (projektlahenduse põhimõtted, keskkonnakaitselised abinõud jt);
–katend (katendi konstruktsiooni valik ja kihid);
–lõikumised teiste teedega (liiklus lõikuvatel teedel ning sellest tulenevalt lõikumistüübi valik);
–liikluskorraldus (liikluskorraldusvahendite paigutus, teekatte märgistus, liiklusohutuse tagamine jt);
–jalgtee valgustus (nõuded, tehniline lahendus, ohutusnõuete tagamine jt);
–ehitusmaterjalid ja pinnased (vajalikud kogused ja võimalikud karjäärid, keskkonnakaitselised nõuded jt);
–andmed ehitusplatsilt saadava kasvumulla kasutamise kohta;
–jalgtee ümbruse heakorrastus ja haljastus (haljastuse tüübi valik ja põhjendus, haljastuse mahud jt).

57. Jalgtee projekti eriosade seletuskirjas selgitatakse ettejäävate, amortiseerunud ja võimsusvaru mitteomavate tehnovõrkude ja -rajatiste ümbertõstmise või ümberehituse vajadust ja põhilahendusi. Seletuskirjale lisatakse alus- ehk lähtematerjal (lähteülesanne koos lähteandmetega), projekteerimise nõuded, väljavõte üldplaneeringust, projektlahendusega seotud detailplaneeringud, nõutavad kooskõlastused.

58. Tehnilise projekti mahus koostatud jalgtee projekti põhijoonised on:
–asukoha skeem;
–asendiplaan;
–liikluskorralduse joonis;
–pikiprofill;
–konstruktiivsed ristprofiilid;
–rajatiste projektlahedused (plaanid, vaated, lõiked jt);
–tehnovõrkude koondplaan;
–maakasutuse plaan;
–vajadusel ehituseaegne liikluskorralduse skeem.

59. Jalgtee asukoha skeem võib olla kantud kaardile (plaanile) vabas mõõtkavas, kuid mitte väiksemas kui 1:25000. Koordinaatidega sidumine ei ole vajalik.

60. Asendiplaan koostatakse geodeetilisel alusel mõõtkavas 1:500 või 1:200 ja see peab sisaldama järgmisi andmeid:
–jalgtee ääres paiknevate kvartalite, kruntide haljas- ja teiste maa-alade piirid ning tähised;
–lõikuvad teed ja nende nimed;
–jalgtee telg ja plaanikõverike andmed;
–piketaaž 50 m või 20 m sammuga;
–jalgtee servajooned ja nende pöörderaadiused;
–eraldus- ja vaheribade servajooned;
–haljasribad ja kõrghaljastus;
–peenra ja nõlva välisservad;
–sillad, estakaadid, viaduktid, tunnelid, tugimüürid jt;
–sademeveetorud vaatlus- ja restkaevudega;
–kraavid ja truubid;
–valgustuspostide asukohad;
–tehnovõrkude lahendused.

Joonise loetavuse hõlbustamiseks võib tehnovõrgud esitada omaette plaanil. Asendiplaan peab vastama antud mõõtkavas plaanile ettenähtud nõuetele ja olema esitatud nii paberil kui ka magnetkandjal. Jalgtee telg peab olema seotud koordinaatide süsteemiga.

61. Liikluskorralduse joonis koostatakse mõõtkavas 1:500 või 1:200 ja see peab sisaldama järgmisi andmeid:
–liikluskorraldusvahendite paigutus;
–teemärgised.

62. Pikiprofiil esitatakse jalgtee telje kohta. Pikiprofiili mõõtkava on pikisuunas 1:500 või 1:200 ja vertikaalsuunas vastavalt 1:50 või 1:20. Pikiprofiil peab sisaldama järgmisi andmeid:
–maapinna kõrgusarvud, geoloogiline lõige, puuraukude asukohad;
–piketaaž, plaanikõverikud;
–ühesuguse kaldega lõikude pikkused ja kalded;
–vertikaalkõverikud pikiprofiili murdepunktides ja nende elemendid ning kõrgusarvud 20 m või 50 m sammuga;
–lõikuvate teede telgede asukohad;
–sademeveetorustike vaatluskaevud, torude siseläbimõõt ja torude kõrgusarv vaatluskaevu kohal;
–sillad, estakaadid, viaduktid, tunnelid jt;
–kraavide paiknemine, kalded, pikkused ja kindlustamine;
–sõidutee servade suhtelised või absoluutkõrgusarvud;
–ristuvate tehnovõrkude kõrgusarvud.

63. Ühesuguse lahendusega jalgtee osa kohta antakse vähemalt üks konstruktiivne ristprofiil. Erineva laiuse ja kaldega kohtadest antakse lisaristprofiile nii, et jalgtee vertikaallahendus oleks piisavalt täpne. Ristprofiilide mõõtkava on 1:100 või 1:200. Konstruktiivne ristprofiil peab sisaldama järgmisi andmeid:
–piketi number;
–jalgtee ja sellega külgnevate ristprofiili üksikute elementide laiused;
–ristprofiili eri osade kõrgusarvud, põikkalded ja ühesuguse kaldega lõikude pikkused;
–katendi konstruktsioon ja kihtide paksused;
–tehnovõrkude paigutus.

64. Kui jalgtee vertikaallahendus on lihtne, võib projektis esitada pikiprofiili asemel vertikaallahenduse lihtsustatud kujul, näiteks asendiplaanil jalgtee teljel pikikalded ja nende pikkused ning olemasolevad ja projektkõrgused kallete murdepunktides.

65. Rajatise plaanidele, lõigetele ja vaadetele kehtivad samad nõuded, mis maantee puhul.

V. JOONISTE VORMISTAMISE NÕUDED

66. Maantee, tänava ja jalgtee joonised võib vormistada kokkuleppel tellija ja projekti läbivaatajaga erinevate riikide jooniste vormistamise nõudeid kasutades, kui need tagavad joonistest arusaadavuse.

67. Iga joonise leht peab olema varustatud kirjanurgaga, kus esitatakse andmed objekti, projekteerija, joonise ja selle koostamise aja kohta. Kirjanurgas peavad olema vastutavate spetsialistide nimed ja allkirjad.

68. Maantee, tänava ja jalgtee või selle osa joonise tiitellehel esitatakse:
–rajatise nimetus;
–projekteerimistasand;
–projekteerimisasutuse nimi;
–tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
–projekteerimisasutuse ja projektijuhtide ning vastutavate spetsialistide nimed ja allkirjad;
–teeprojekti või selle osa väljaandmise kuu ja aasta.

69. Joonised esitatakse nõutavas mõõtkavas vastavalt alljärgnevale tabelile:

Joonised Mõõtkava
põhiline võimalik
Maantee    
Asukoha skeem    
Trassi plaan (asendiplaan) 1:1000 1:2000
Pikiprofiil (klassikaline) 1:5000; 1:500; 1:100 1:2000; 1:200; 1:50
Tüüpristprofiilid 1:100 1:50
Tehnovõrkude joonised 1:1000 1:2000
Maakasutuse plaan
Vertikaalplaneerimine
1:1000
1:1000
1:2000
1:2000
Rajatis (sild, viadukt, tunnel jt)    
Asendiplaan 1:1000 1:500
Plaan ja vaated 1:100 1:200
Lõiked 1:50 1:20
Sammaste vaated, põhiplaanid, lõiked 1:50 1:20
Tehnovõrkude joonised 1:100  
Ristmik    
Plaan 1:1000 1:500
Harude piki- ja ristprofiilid 1:100 1:200
Vertikaalplaneerimine 1:500 1:1000
Liikluskorralduse joonis 1:500 1:1000
Tehnovõrkude joonised 1:500 1:1000
Maakasutuse plaan 1:1000 1:500
Eriosade joonised, põhiplaanid, pikiprofiilid, lõiked Sõltuvalt detailirohkusest, et oleks tagatud loetavus
Detailjoonised 1:10 1:20
Tänav    
Asukoha skeem 1:10000 1:25000
Asendiplaan 1:500 1:1000
Liikluskorraldus 1:500 1:1000
Pikiprofiil (klassikaline) horisontaalne 1:500 1:1000
vertikaalne 1:50 1:100
geoloogiline 1:10 1:10
Konstruktiivne ristprofiil 1:100 1:200
Tehnovõrkude plaan 1:500 1:1000
Vertikaalplaneerimine 1:1000 1:2000
Rajatis (sild, viadukt, tunnel)    
Maakasutuse plaan 1:500 1:200
Asendiplaan 1:1000 1:500
Plaan ja vaated 1:100 1:200
Lõiked 1:50 1:20
Sammaste vaated, põhiplaanid, lõiked 1:50 1:20
Tehnovõrkude joonised 1:100  
Ristmik    
Asendiplaan samatasandiline 1:500 1:1000
eritasandiline 1:1000 1:500
Harude piki- ja ristprofiilid 1:100 1:200
Vertikaalplaneerimine 1:500 1:1000
Liikluskorralduse joonis 1:500 1:1000
Tehnovõrkude plaan 1:500 1:1000
Maakasutuse plaan 1:1000 1:2000
Eriosade joonised, põhiplaanid, pikiprofiilid, lõiked Sõltuvalt detailirohkusest, et oleks tagatud loetavus
Detailjoonised 1:10 1:20
Jalgratta- ja jalgtee    
Asendiplaan 1:500 1:200
Liikluskorraldus 1:500 1:200
Pikiprofiil (klassikaline) horisontaalne 1:500 1:200
vertikaalne 1:50 1:20
geoloogiline 1:10 1:10
Konstruktiivne ristprofiil 1:100 1:50
Tehnovõrkude plaan 1:500 1:1000
Vertikaalplaneerimine 1:1000 1:2000

Projekteerija peab valima mõõtkava, mis kindlustab selguse ja joonise hea loetavuse.

70. Ehitusloa taotlemisel esitatakse Maanteeametile, teedevalitsusele või valla- või linnavalitsusele omaniku poolt kinnitatud tehniline projekt kahes identselt komplekteeritud eksemplaris ja ekspertiisi otsus. Ehitusloa taotlemiseks esitatavad dokumendid on arhiivieksemplarid ning peavad seetõttu sobima arhiivis hoidmiseks. Ehitusloa väljaandmisel tagastatakse üks tehnilise projekti eksemplar loa taotlejale koos kooskõlastuste ja muude ametlike märgetega.

71. Kui põhijoonistes ja nendele lisatud kirjeldustes ei ole arusaadavalt selgitatud rajatisele esitatud nõuete täitmist, võib Maanteeamet, teedevalitsus või valla- või linnavalitsus nõuda täiendavalt rajatise eri osade jooniseid ja nende selgitusi ning arvutusi.

72. Ehitusloa taotlemisel heakskiidetud projektist kõrvalekaldumise korral tuleb esitada kõrvalekaldumist iseloomustavad joonised. Projektist kõrvalekaldumisega nõustumisel teeb Maanteeamet, teedevalitsus või valla- või linnavalitsus joonistele ja ehitusloale vastava märke. Uuendatud jooniste komplekt esitatakse arhiivi panemiseks enne rajatise kasutusloa väljaandmiseks tehtavat lõppülevaatust.

/otsingu_soovitused.json