Teksti suurus:

Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse tõendamise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.07.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.09.2010
Avaldamismärge:RT I 2005, 42, 343

Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse tõendamise kord1

Vastu võetud 14.07.2005 nr 184

Määrus kehtestatakse «Toote ohutuse seaduse» § 3 lõike 6 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded ja protseduurid isikukaitsevahendi ohutuse ja kaitseomaduste tagamiseks selle turule laskmisel.

(2) Käesolevas määruses kasutatakse «Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse» §-s 2 loetletud mõisteid käesolevas määruses sätestatud täpsustustega.

(3) Isikukaitsevahend tähendab inimese seljas, peas, jalas või käes kantavat või hoitavat vahendit, mis on konstrueeritud ja valmistatud inimese kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest.

(4) Käesoleva määruse tähenduses loetakse isikukaitsevahendiks samuti:
1) mitmest seadmest või vahendist koosnevat liitvahendit, mille tootja on sidusalt ühendanud inimese kaitsmiseks ühe või mitme samaaegselt tervist ohustava teguri eest;
2) kaitseseadet või -vahendit, mis on püsivalt või lahtivõetavana ühendatud inimese poolt teatava tegevuse sooritamiseks kasutatava töövahendiga, millel ei ole kaitseotstarvet;
3) isikukaitsevahendi normaalseks toimimiseks vajalikku vahetatavat osa, mida kasutatakse ainult koos sellist tüüpi isikukaitsevahendiga;
4) igat seadist, mis lastakse turule koos isikukaitsevahendiga ning mida kasutatakse selle ühendamiseks teise välise lisaseadmega ka siis, kui ei ole ette nähtud, et kasutaja kannab või hoiab seda seadist pidevalt kogu ohus oleku ajal.

(5) Käesolevat määrust ei kohaldata:
1) isikukaitsevahendile, mille turule laskmine ja ohutuse tagamine on sätestatud muu õigusaktiga;
2) isikukaitsevahendile, mis on konstrueeritud ja toodetud kasutamiseks üksnes kaitseväes ja avaliku korra kaitsel;
3) enesekaitse- ja tõrjevahenditele;
4) vahendile, mis on mõeldud inimese kaitsmiseks olmetingimustes halbade ilmastikuolude, eelkõige niiskuse, vee ja kuumuse eest;
5) isikukaitsevahendile, mis on mõeldud inimese kaitsmiseks või päästmiseks laeval või lennukil ning mida ei kanta pidevalt;
6) kahe- või kolmerattalise mootorsõiduki kasutaja kiivrile ja selle visiirile.

§ 2. Isikukaitsevahendite liigitus

(1) Isikukaitsevahendid liigitatakse ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime alusel kolme gruppi.

(2) I grupp – lihtsad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja suudab nõrga ohuteguri mõju ohutult ja õigeaegselt hinnata. Sellised on isikukaitsevahendid, mis kaitsevad:
1) keha pinnale avaldatava mehaanilise toime eest (nt aiatöökindad, sõrmkübar);
2) nõrga toimega puhastusvahendite eest, mille mõju möödub kiiresti (nt kaitsekindad tööks pesuainete lahjendatud lahustega);
3) kuumade esemete, mille temperatuur ei ületa 50 EC, käsitsemisega seotud ohtude eest, kui need ei ole muul viisil ohtlikud (nt töökindad, kaitsepõll);
4) mitte eriti ohtlike ilmastikutingimuste eest (nt peakatted, hooajariietus, jalatsid);
5) nõrkade löökide ja vibratsiooni eest, mis ei mõju elutähtsatele kehaosadele ega tekita vigastusi (nt müts peanaha kaitseks, kindad, kingad);
6) päikesevalguse eest (nt päikeseprillid).

(3) II grupp – kõik isikukaitsevahendid, mis ei ole loetletud lõigetes 2 ja 4.

(4) III grupp – surmava või tervist raskelt või pöördumatult kahjustada võiva ohuteguri eest kaitsvad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja ei suuda ohuteguri vahetut mõju õigeaegselt hinnata. Sellised isikukaitsevahendid on:
1) filtreerivad hingamiselundite kaitsevahendid, mis kaitsevad isikut ärritavate, ohtlike, mürgiste või radioaktiivsete gaaside või aerosoolide eest;
2) hingamiselundeid väliskeskkonnast täielikult isoleerivad isikukaitsevahendid, sealhulgas sukeldumisvarustus;
3) kemikaalide või ioniseeriva kiirguse eest ajaliselt piiratud kaitset tagavad isikukaitsevahendid;
4) isikukaitsevahendid kasutamiseks hädaolukorras kuumuses, mis on võrreldav +100 EC või kõrgema temperatuuriga õhu mõjuga ning kus võib olla infrapunakiirgust, leeki ja palju ümbrusesse paiskuvat sula materjali;
5) isikukaitsevahendid kasutamiseks hädaolukorras külmas, mis on võrreldav –50 EC või sellest madalama temperatuuriga õhu mõjuga;
6) allakukkumist vältivad kaitsevahendid;
7) elektrilöögi eest kaitsvad, samuti kõrgepingetöödel kasutatavad isoleerivad isikukaitsevahendid.

§ 3. Ohutuse tagamine

(1) Kõik turule lastavad või esmakordselt kasutusele võetavad isikukaitsevahendid peavad vastama käesoleva määruse 2. peatükis sätestatud ohutusnõuetele (edaspidi ohutusnõuded).

(2) Eeldatakse, et isikukaitsevahend vastab ohutusnõuetele, kui see on valmistatud vastavuses üht või enamat asjakohast ohutusnõuet käsitleva «Tehnilise normi ja standardi seaduse» § 6 lõike 2 tähenduses harmoneeritud standardiga (edaspidi harmoneeritud standard).

(3) Kui harmoneeritud standardeid ei ole rakendatud või neid on rakendatud osaliselt või kui sellised standardid puuduvad, peab tootja või tema volitatud esindaja turujärelevalveasutuse nõudmisel tõendama, et isikukaitsevahendi ohutus on nõutud tasemel.

(4) Näitustel ja teistel avalikel esitlustel võib käesoleva määruse sätetele mittevastava isikukaitsevahendi välja panna tingimusel, et selgelt nähtav teave juhib tähelepanu isikukaitsevahendi mittevastavusele ning keelule seda soetada või kasutada mis tahes otstarbel enne, kui tootja või tema volitatud esindaja on selle isikukaitsevahendi muutnud nõuetele vastavaks.

(5) Müüja peab iga isikukaitsevahendiga või selle minimaalse pakendatult müüdava kogusega kaasa andma eestikeelse kasutusjuhendi.

2. peatükk
ISIKUKAITSEVAHENDI OHUTUSNÕUDED

1. jagu
Üldnõuded

§ 4. Üldnõue

Isikukaitsevahend peab tagama piisava kaitse selle kasutaja elu või tervist ohustava teguri eest.

§ 5. Konstrueerimise põhimõtted

(1) Isikukaitsevahendi peab konstrueerima ja valmistama nii, et ettenähtud otstarbel ja kasutamisoludes kasutades saaks kasutaja ohuga seotud toiminguid sooritada kõige kõrgemal võimalikul kaitsetasemel.

(2) Isikukaitsevahendi optimaalne kaitsetase peab olema selline, et takistused, mis tekivad selle kasutamisel, ei takistaks isikukaitsevahendi tõhusat kasutamist.

(3) Kui isikukaitsevahendit kasutatakse oludes, kus esinevad erinevad ohutasemed, peab asjakohase isikukaitsevahendi konstrueerimisel arvesse võtma vastavaid kaitsetasemeid.

§ 6. Isikukaitsevahendi ohutus

Isikukaitsevahend peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et selle kasutamine ettenähtud kasutamisoludes ei põhjustaks terviseriski. Selle tagamiseks:
1) ei või isikukaitsevahendi materjalid ja osad (kaasa arvatud neist eralduda võivad ained) halvendada kasutaja hügieenitingimusi ega ohustada tema tervist;
2) ei või ükski kasutajaga kokku puutuv isikukaitsevahendi osa olla teravate servadega, väljaulatuvate osadega ega muul viisil nahka ärritav või vigastusi tekitav;
3) peab isikukaitsevahend võimalikult vähe takistama kasutaja liigutusi, kehaasendeid ja taju ning ei tohi esile kutsuda liigutusi, mis ohustavad teisi inimesi.

§ 7. Kasutamismugavus ja tõhusus

(1) Isikukaitsevahend peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et kasutajal oleks võimalikult lihtne seda õigesti paigaldada ning et see püsiks kandmisel vajalikul kohal, arvestades välistegureid, kandja liigutusi ja kehaasendeid.

(2) Isikukaitsevahend peab sobima kasutaja kehaehitusega. Selleks peab isikukaitsevahend olema varustatud sobivate reguleerimis- ja kinnitusvahenditega ning olema saadaval mitmes suuruses.

(3) Isikukaitsevahend peab olema nii kerge kui võimalik, vähendamata seejuures tema tugevust ja kaitseomadusi. Isikukaitsevahend peab vastu pidama ettenähtud kasutamisoludes esinevate välistegurite mõjule.

(4) Kui sama tootja laseb turule eri liiki või tüüpi isikukaitsevahendeid kõrvuti olevate kehaosade samaaegseks kaitsmiseks, peavad need omavahel sobima.

§ 8. Kasutusjuhend

(1) Isikukaitsevahendi turule laskmisel peab tootja või tema volitatud esindaja koostama ja esitama turujärelevalveasutusele tema nõudmisel eestikeelse kasutusjuhendi.

(2) Kasutusjuhend peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress;
2) isikukaitsevahendi ladustamis-, kasutamis-, puhastamis- ja hooldamistingimused;
3) desinfitseerimiseks soovitatavad puhastus- ja hooldusvahendid, mis juhendikohasel kasutamisel ei kahjusta isikukaitsevahendit ega selle kasutajat;
4) isikukaitsevahendi kaitsetase või -klass, mis on määratud katsete alusel;
5) koos isikukaitsevahendiga kasutatavad lisaseadmed ja sobivate varuosade tunnused;
6) erinevatele ohutasemetele vastavad kaitsetasemed või -klassid ja kasutamispiirangud;
7) isikukaitsevahendi või selle osade kasutusaeg või aegumiskuupäev;
8) sobiv veopakend;
9) märgistuse tähendus;
10) viited õigusaktidele, mille nõudeid peale käesoleva määruse nõuete on järgitud selle isikukaitsevahendi konstrueerimisel;
11) isikukaitsevahendi turule laskmisega seotud heakskiidetud inspekteerimisasutuse nimetus, aadress ja registreerimisnumber.

(3) Kasutusjuhendis esitatud teave peab olema täpne ja üheselt mõistetav.

2. jagu
Lisanõuded mõnedele isikukaitsevahenditele

§ 9. Reguleeritav isikukaitsevahend

Reguleeritav isikukaitsevahend peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et ettenähtud kasutamisoludes ei oleks seda võimalik ekslikult valesti reguleerida.

§ 10. Kaitstavaid kehaosi ümbritsev isikukaitsevahend

Kaitstavaid kehaosi ümbritsev isikukaitsevahend peab higistamise vältimiseks võimalikult palju õhku läbi laskma. Kui see ei ole võimalik, peab isikukaitsevahend olema varustatud higi absorbeeriva vahendiga.

§ 11. Näo, silmade ja hingamiselundite kaitsmine

(1) Näo, silmade ja hingamiselundite kaitsevahend peab võimalikult vähe piirama kasutaja vaatevälja ja nägemistingimusi.

(2) Silmakaitsete klaasid peavad olema optiliselt piisavalt neutraalsed, et neid võiks kasutada täpsust nõudvate ja pikaajaliste tööde puhul.

(3) Niiskuse kondenseerumise vältimiseks peab isikukaitsevahendit olema võimalik töödelda kemikaalidega. Kui see ei ole võimalik, peab isikukaitsevahend olema varustatud niiskuse kondenseerumist vältiva vahendiga.

(4) Nägemispuudega kasutajale mõeldud isikukaitsevahend peab olema kasutatav koos prillide või kontaktläätsedega.

§ 12. Isikukaitsevahendi vananemine ja aegumine

(1) Kui on teada, et isikukaitsevahendi või selle vahetatava osa kaitseomadused võivad kasutamisaja jooksul märgatavalt nõrgeneda, peab igale turule lastavale isikukaitsevahendile või selle vahetatavale osale olema loetavalt kantud valmistamiskuupäev ning võimalusel ka aegumiskuupäev selliselt, et vääriti mõistmine oleks välistatud. Sama teave peab olema ka pakendil.

(2) Kui tootja ei saa kindlaks määrata isikukaitsevahendi tegelikku kasutamisaega, peab ta kasutusjuhendis esitama teabe, mis on ostjale või kasutajale vajalik isikukaitsevahendi tõenäolise vananemisaja määramisel, arvestades isikukaitsevahendi kvaliteeti ning tegelikke ladustamis-, kasutamis-, puhastamis- ja hooldamistingimusi.

(3) Kui tootja soovitatud puhastamisviis eeldatavalt vähendab isikukaitsevahendi kaitseomadusi, peab tootja kandma igale turule lastavale isikukaitsevahendile märgistuse, mis näitab suurimat puhastuskordade arvu, mille täitumisel tuleb isikukaitsevahendit kontrollida või see kasutuselt kõrvaldada. Kui isikukaitsevahendi märgistamine ei ole võimalik, peab asjakohane teave olema kasutusjuhendis.

§ 13. Isikukaitsevahendi takerdumisoht

Kui isikukaitsevahendi ettenähtud kasutamisoludes on oht, et isikukaitsevahend võib takerduda liikuva objekti külge ja kasutaja sellega ohtu seada, peab isikukaitsevahend olema sellise tugevusega, et sellele mõjuva jõu suurenemisel üle teatud piiri isikukaitsevahendi mingi oluline osa puruneb ning sellega kaasahaaramisohu kõrvaldab.

§ 14. Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatav isikukaitsevahend

Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks ettenähtud isikukaitsevahend peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et see mehaanilise löögi, elektri- või elektrostaatilise laengu tõttu ei tekitaks kaarleeki ega sädet, mis võib plahvatusohtliku segu süüdata.

§ 15. Kiiresti paigaldatav ja äravõetav isikukaitsevahend

Kiiresti paigaldatav ja äravõetav isikukaitsevahend, mida kasutatakse hädaolukorras, peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et selle paigaldamiseks ja äravõtmiseks kuluv aeg oleks võimalikult lühike. Selle paigaldus- ja äravõtmissüsteem peab olema hõlpsasti käsitsetav.

§ 16. Eriti ohtlikus olukorras kasutatav isikukaitsevahend

(1) Eriti ohtlikus olukorras kasutatava ehk III grupi isikukaitsevahendi kasutusjuhend peab sisaldama juhiseid eriväljaõppega isikule, kes oskab neid tõlgendada ja annab isikukaitsevahendi kasutajale juhised selle õige kasutamise kohta.

(2) Kasutusjuhend peab sisaldama teavet selle kohta, kuidas kasutamise ajal kontrollida, kas isikukaitsevahend on õigesti paigaldatud ja töökorras.

(3) Kui isikukaitsevahend on varustatud seadisega, mis annab märku, et vajalik kaitsetase ei ole saavutatud, peab see seadis olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et märguanne või signaal oleks kasutajale nähtav või kuuldav.

§ 17. Reguleeritavate või vahetatavate osadega isikukaitsevahend

Reguleeritavate või vahetatavate osadega isikukaitsevahend peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et kasutaja saaks neid osi reguleerida või vahetada töövahendeid kasutamata.

§ 18. Välise lisaseadmega ühendatav isikukaitsevahend

Kui isikukaitsevahend on kavandatud kasutamiseks koos seadisega, mis võimaldab seda ühendada välise lisaseadmega, peab see seadis olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et seda saaks kasutada ainult koos selle lisaseadmega.

§ 19. Vedeliku tsirkulatsioonisüsteemiga varustatud isikukaitsevahend

Kui isikukaitsevahend on varustatud vedeliku tsirkulatsioonisüsteemiga, peab selle süsteemi valima, konstrueerima ja paigaldama nii, et ettenähtud kasutamisoludes voolaks vedelik kaitstava kehaosa läheduses kogu ulatuses takistuseta, olenemata kasutaja asendist või liigutustest.

§ 20. Tunnusmärgi või eritunnusega varustatud isikukaitsevahend

(1) Isikukaitsevahendile kantud tunnusmärk või eritunnus peaks eelistatult olema ühtlustatud piltkujutis või ideogramm ning püsima loetavana kogu isikukaitsevahendi eeldatava kasutusaja jooksul. Vääriti mõistmise vältimiseks peavad need märgid ja tunnused olema täpsed ja arusaadavad.

(2) Kui tunnusmärk või eritunnus sisaldab sõnu või lauseid, peavad need olema eesti keeles, vajadusel ka muus keeles.

(3) Kui isikukaitsevahend või selle osa on vajaliku tunnusmärgi või eritunnuse pealekandmiseks liiga väike, peab kogu asjakohane teave olema kantud pakendile ja esitatud ka kasutusjuhendis.

§ 21. Märguriietus

Riietusesemena kasutataval isikukaitsevahendil, mis on ette nähtud selle kandja märgatavaks tegemiseks, peab olema üks või mitu otstarbekohaselt paigutatud, vajaliku intensiivsuse ja värvusega otsest või peegeldunud valgust kiirgavat osa või seadist.

§ 22. Mitme ohu eest kaitsev isikukaitsevahend

Mitme samaaegse ohu eest kaitsmiseks ettenähtud isikukaitsevahend peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et see eelkõige iga üksiku ohu puhul vastaks käesoleva peatüki 3. jaos esitatud lisanõuetele.

3. jagu
Lisanõuded erinevate ohtude puhul

§ 23. Mehaanilised mõjud

(1) Löögi eest kaitsev isikukaitsevahend peab piisavalt vähendama löögi mõju sellise löögienergia taseme puhul, millest kõrgema taseme korral hakkaksid isikukaitsevahendi suured mõõtmed või mass takistama selle tõhusat kasutamist.

(2) Muljumise eest kaitsev isikukaitsevahend peab küllaldase tõhususega leevendama surve mõju, et vältida vigastusi.

(3) Kogu keha või mõne kehaosa kaitseks masinate tekitatud väliste vigastuste eest, nagu marrastused, läbivad haavad ning lõike- ja torkehaavad, kavandatud isikukaitsevahendi materjalid ja muud osad valitakse, konstrueeritakse või ühendatakse nii, et tagada ettenähtud kasutustingimustes küllaldane vastupidavus hõõrdumisele, läbitorkele ja sisselõikele.

§ 24. Libastumine

Libastumisest tingitud kukkumise vältimiseks mõeldud jalatsite tallad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud või varustatud lisadetailidega nii, et oleks tagatud talla piisav haardumine ja hõõre, arvestades pinna liiki, millel jalatsite kandja liigub.

§ 25. Allakukkumine

(1) Allakukkumise vältimiseks kavandatud isikukaitsevahend peab koosnema vööst või rakmetest ning selle kindla ankurduspunkti külge kinnitamise seadisest. Isikukaitsevahend peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et ettenähtud kasutamisoludes tagada lühim võimalik allakukkumise vahemaa, et vältida kukkuja takistuste vastu põrkamist ning ära hoida pidurdusjõu kasvamist väärtuseni, mille ületamisel inimene võib saada vigastusi või kukkuda edasi isikukaitsevahendi mõne osa purunemise tõttu.

(2) Isikukaitsevahend peab tagama, et pärast allakukkumise peatumist jääks inimene sellisesse asendisse, milles ta võib vajadusel abi oodata.

(3) Kasutusjuhendis peab olema täpselt ja täielikult esitatud järgmine teave:
1) nõuded isikukaitsevahendi ankurduspunktile ja kasutajast allpool oleva vaba kukkumisruumi kõige väiksem lubatud pikkus;
2) nõuded vöö või rakmete õigeks paigaldamiseks ümber keha ja isikukaitsevahendi kinnitamiseks ankurduspunkti külge.

§ 26. Vibratsioon

Vibratsiooni mõju vältimiseks kavandatud isikukaitsevahend peab tagama kehale mõjuva vibratsiooni vähendamise vähemalt tasemeni, mis ei ületa lubatud piirnormi.

§ 27. Müra

(1) Müra kahjustava toime eest kaitsev isikukaitsevahend peab sellisel määral nõrgendama kasutajale mõjuvat müra, et müra ekspositsioonitase ei ületaks lubatud piirnormi.

(2) Kuulmiskaitsevahendil peab olema märgistus, mis näitab selle mürasummutamisvõimet ja mugavusindeksi väärtust. Kui see ei ole võimalik, esitatakse märgistus pakendil.

§ 28. Uppumisoht

(1) Uppumise vältimiseks kavandatud isikukaitsevahend peab suutma ka jõuetu või teadvusetu kasutaja võimalikult kiiresti pinnale tõsta ning hoida asendis, mis võimaldab tal abi saabumiseni hingata.

(2) Isikukaitsevahend peab olema täielikult või osaliselt ujuvast materjalist, käsitsi või automaatselt gaasiga täidetav või täispuhutav.

(3) Kasutaja kukkumisel vedelikku peab isikukaitsevahend vastu pidama kukkumislöögile ja vedeliku mõjule.

(4) Gaasiga täidetav isikukaitsevahend peab kiiresti ja täielikult täituma.

(5) Kui kasutamisolud seda eeldavad, peab isikukaitsevahend vastama ka ühele või mitmele järgmistest lisatingimustest:
1) sellel peavad olema lõikes 2 märgitud täitmisvõimalused ning seadis valgusmärguande või helisignaali edastamiseks;
2) sellel peab olema haaramis- või kinnitusseadis, mille abil saab kasutaja vedelikust välja tõsta;
3) see peab sobima kasutamiseks kogu aja jooksul, kui kasutaja viibib vedelikus või on sinna kukkumise ohus.

(6) Riietus või abivahend, mis peab tagama kasutaja ujuvuse, peab olema selle kandjale ohutu ja hoidma teda pinnal. See ei tohi piirata kasutaja liikumisvabadust ning peab võimaldama tal põgeneda ohu eest või päästa teisi inimesi.

§ 29. Kaitse kuumuse või tule eest

(1) Keha või mõnda kehaosa kuumuse või tule eest kaitsva isikukaitsevahendi soojusisolatsioonivõime ja mehaaniline vastupidavus peavad vastama ettenähtud kasutamisoludele.

(2) Soojuskiirguse või konvektsioonsoojuse eest kaitsmiseks mõeldud isikukaitsevahendi kaitsematerjalide ja osade soojusjuhtivuse koefitsient peab olema sobiv ning süttimispunkt selline, mis välistab nende juhusliku süttimise. Kui isikukaitsevahendi välispind on soojust peegeldav, peab peegeldusvõime vastama infrapunakiirgusest tingitud soojusvoo intensiivsusele.

(3) Kõrges temperatuuris lühiajaliseks kasutamiseks mõeldud isikukaitsevahend, millele võib langeda kuumi pritsmeid või sula ainet, peab olema sellise soojusmahtuvusega, mis seoks suurema osa neeldunud soojusest, kuni kasutaja on ohualast väljunud ja isikukaitsevahendi ära võtnud.

(4) Isikukaitsevahend, millele võib kasutamise käigus langeda suur kogus kuuma ainet, peab piisavalt summutama ka mehaanilist lööki.

(5) Isikukaitsevahenditel, mis võivad kokku puutuda leegiga, samuti tulekustutustöödel kasutatavate isikukaitsevahendite materjalidel peab olema ettenähtud kasutamisolude ohutasemele vastav süttimiskindlus. Need ei tohi leekide mõjul sulada ega soodustada tule levikut.

(6) Ettenähtud kasutamisoludes peab isikukaitsevahendi kaudu kasutajale ülekanduv soojushulk olema nii väike, et isikukaitsevahendi kandmise kestel kaitstavasse kehaossa kogunenud soojushulk mingil juhul ei tekitaks valu ega kahjustaks tervist. Vajaduse korral ei tohi isikukaitsevahend läbi lasta vedelikku ega auru. Isikukaitsevahend ei tohi tekitada põletusi, kui kasutaja puutub kokku teda kaitsva kihiga.

(7) Kui isikukaitsevahend on varustatud jahutussüsteemiga, milles soojusvoog neeldub vedeliku aurustumise või tahke aine sublimeerumise tõttu, peab isikukaitsevahend olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et vabanevad lenduvad ained eralduksid välisest kaitsekihist väljapoole, mitte kasutaja poole.

(8) Kui isikukaitsevahend on varustatud hingamisseadmega, peab see seade ettenähtud kasutamisoludes tagama piisava kaitse.

(9) Kõrges temperatuuris lühiajaliseks kasutamiseks kavandatud isikukaitsevahendi kasutusjuhendis peavad olema andmed, mille alusel saab määrata, kui kaua kasutaja võib olla allutatud isikukaitsevahendi kaudu toimuvale ülekuumenemisele.

§ 30. Kaitse külma eest

(1) Kogu keha või mõnda kehaosa külma eest kaitsva isikukaitsevahendi soojusisolatsioonivõime ja mehaaniline vastupidavus peavad vastama ettenähtud kasutamisoludele. Nendes kasutatavad materjalid peavad:
1) olema väikese soojusjuhtivusega;
2) säilitama keha liigutamiseks ja asendite vahetamiseks vajaliku elastsuse;
3) summutama küllaldaselt mehaanilist lööki, kui isikukaitsevahendile langeb suur kogus külma ainet.

(2) Ettenähtud kasutamisoludes peab isikukaitsevahendi kaudu kasutajale ülekantav külmavoog olema nii nõrk, et isikukaitsevahendi kandmise kestel kaitstavasse kehaossa (kaasa arvatud sõrme- ja varbaotsad) kogunenud külm mingil juhul ei tekitaks valu ega kahjustaks tervist.

(3) Isikukaitsevahend peab olema võimalikult vihma- ja veekindel ega tohi tekitada kahjustusi, kui kasutaja puutub kokku teda külma eest kaitsva kihiga.

(4) Kui isikukaitsevahend on varustatud hingamisseadmega, peab see seade ettenähtud kasutamisoludes tagama piisava kaitse.

(5) Madalas temperatuuris lühiajaliseks kasutamiseks kavandatud isikukaitsevahendi kasutusjuhendis peavad olema kõik vajalikud andmed, mille alusel saab määrata pikima võimaliku aja, mille kestel kasutaja võib olla allutatud isikukaitsevahendi kaudu toimuvale jahtumisele.

§ 31. Kaitse elektrilöögi eest

(1) Kogu keha või mõnda kehaosa elektrivoolu toime eest kaitsev isikukaitsevahend peab olema küllaldase isoleerimisvõimega sellise pinge korral, millega kasutaja võib kokku puutuda kõige ebasoodsamates kasutamisoludes.

(2) Elektrilöögi eest kaitsva isikukaitsevahendi materjal ja muud osad tuleb valida, konstrueerida ja ühendada nii, et lekkevoolu tugevus jääks igal juhul allapoole inimese taluvuspiirist tulenevat kõrgeimat lubatavat taset. Selleks katsetatakse isikukaitsevahendit tegelikkusele lähedastel pingetel.

(3) Isikukaitsevahendil, mis on kavandatud tööks pinge all olevate või pinge alla sattuda võivate elektriinstallatsioonidega, peab olema märgistus selle kaitsetaseme ja lubatava pinge kohta ning isikukaitsevahendi seerianumber ja valmistamiskuupäev. Sama märgistus peab olema selle isikukaitsevahendi pakendil. Isikukaitsevahendi välispinnal peab olema koht, kuhu saab kirjutada ka kasutusele võtmise kuupäeva ja perioodiliste teimimiste või kontrollimiste kuupäevad.

(4) Kasutusjuhendis peavad olema isikukaitsevahendi kasutamistingimused ning kasutamisaja jooksul tehtavate vajalike teimimiste ning kontrollimiste kirjeldus ja sagedus.

§ 32. Kaitse mitteioniseeriva kiirguse eest

(1) Mitteioniseerivast kiirgusest põhjustatud ajutiste või krooniliste silmakahjustuste eest kaitsev isikukaitsevahend peab neelama või tagasi peegeldama suurema osa kahjustava lainepikkusega kiirgusest, seejuures liigselt vähendamata kahjutu nähtava spektriosa valgusvoo ja kontrastide tajumist ning värvide eristamist.

(2) Kaitseprillid peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et nende spektraalne läbilaskvus tagaks kasutaja silma jõudva kahjuliku kiirgusenergia võimalikult madala nivoo igas kahjustavas lainealas nii, et see mingil juhul ei ületaks lubatud piirnormi.

(3) Kaitseprillide omadused ei või ettenähtud kasutamisoludes kiirguse toimel halveneda ega muutuda. Nende igale eksemplarile peab olema märgitud spektraalset läbilaskvust iseloomustava kaitsetaseme või -klassi number.

(4) Samatüübiliste kiirgusallikate puhul kasutatavad kaitseprillid liigitatakse kaitsetaseme või -klassi suurenemise järjekorras. Kasutusjuhendis tuleb esitada läbilaskvuskõverad, mis aitavad valida kõige sobivamad kaitseprillid, arvestades kiirgusallika kaugust kasutajast ja kiirgusvoo spektraaljaotust sellel kaugusel kiirgusallikast.

(5) Asjakohase kaitsetaseme märgib tootja igale filtriga kaitseprillide eksemplarile.

§ 33. Kaitse ioniseeriva kiirguse eest

(1) Kogu keha või mõnda kehaosa radioaktiivse tolmu, gaaside, vedelike või nende segude eest kaitsva isikukaitsevahendi kaitsematerjalid ja muud osad tuleb valida, konstrueerida ja ühendada nii, et ettenähtud kasutamisoludes isikukaitsevahend väldiks nende ainete läbitungimist.

(2) Olenevalt lõikes 1 loetletud ainete olemusest või olekust võib vajaliku läbitungimatuse saavutamiseks kasutada kaitsekihti või muid vajalikke vahendeid, nagu näiteks ventilatsiooni- ja rõhuseadmed. Seda liiki isikukaitsevahendeid peab ettenähtud kasutusaja kestel saama pärast puhastamist korduvalt kasutada.

(3) Inimese täielikuks kaitsmiseks välise kiirguse eest või, kui see ei ole võimalik, kiirguse küllaldaseks nõrgendamiseks kavandatud isikukaitsevahendi saab konstrueerida ainult väikese energiaga elektronide (nt beetakiirgus) või väikese energiaga footonite (nt röntgen- ja gammakiirgus) kinnipidamiseks.

(4) Lõikes 3 nimetatud isikukaitsevahendite materjal ja muud osad tuleb valida, konstrueerida ja ühendada nii, et oleks tagatud ettenähtud kasutamisoludes nõutav kasutaja kaitstus, mis ei väheneks tema liigutuste, asendi või liikumise tõttu.

(5) Isikukaitsevahendil peab olema märgistus ettenähtud kasutamisoludele sobiva(te) materjali(de) liigi ja paksuse kohta.

§ 34. Kaitse keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite eest

(1) Hingamisteede kaitseks kavandatud isikukaitsevahend peab tagama kasutajale hingamiskõlbliku õhu, kui ümbritsev õhk on saastatud või selle hapnikusisaldus ei ole küllaldane. Hingamiskõlblik õhk tagatakse sobival viisil, nt saastatud õhk filtreeritakse, kasutatakse hingamisaparaati või juhitakse puhas õhk kasutajani vooliku kaudu.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikukaitsevahendi materjalid ja osad tuleb valida, konstrueerida ja ühendada nii, et tagada kasutajale normaalne hingamine ja hügieen. Isikukaitsevahendi näoosa läbilaskvus, maski all sissehingamisel tekkiv hõrendus ja filtri puhastusvõime peavad olema sellised, et võimalik läbitungiv aine ei kahjustaks kasutaja tervist.

(3) Filtreeriva isikukaitsevahendi puhul tuleb kasutusjuhendisse märkida ka uute, originaalpakendis säilitatavate filtrite viimane lubatud kasutusele võtmise kuupäev.

(4) Naha ja silmade kaitseks kavandatud isikukaitsevahend peab ettenähtud kasutamisoludes takistama kahjustavate ainete läbitungimist isikukaitsevahendi kaitsekihist. Selliste isikukaitsevahendite materjal ja muud osad tuleb valida, konstrueerida ja ühendada selliselt, et oleks tagatud täielik kaitse kahjustavate ainete läbitungimise eest. Kui täielikku kaitset ei ole võimalik saavutada, peab isikukaitsevahendi igapäevast kasutamisaega lühendama.

(5) Kui kasutaja võib kokku puutuda isikukaitsevahendi kaitsva toime kestust piiravate, suure läbitungivusega ohtlike ainete või nakkusohtlike materjalidega, peab tootja sellise isikukaitsevahendi kaitsetõhususe määramiseks tegema katsed. Isikukaitsevahendil peab olema märgistus, kust selguvad katsetel kasutatud ainete nimetused või ainete koodid ning neile vastav isikukaitsevahendi lubatav kasutusaeg.

(6) Kasutusjuhendis tuleb esitada aine koodi selgitus, standardkatsete kirjeldus ja muu vajalik teave, mis võimaldab määrata pikima lubatud kasutamisaja ettenähtud kasutamisoludes.

(7) Isikukaitsevahendil peab olema tootjat identifitseeriv tunnus ja isikukaitsevahendi tüübi eriomadusi iseloomustav märgistus, mis koos kasutusjuhendiga võimaldavad koolitatud kasutajal seda õigesti käsitseda.

§ 35. Kaitse sukeldumisel esinevate ohtude eest

(1) Sukeldumisel kasutatav hingamisaparaat peab tagama kasutajale hingamiskõlbliku gaasisegu saamise, arvestades eelkõige suurimat sukeldumissügavust.

(2) Kui ettenähtud kasutamisolud seda nõuavad, peab hingamisaparaadi juurde kuuluma:
1) sukeldumisülikond, mis kaitseb kasutajat rõhu ja külma eest;
2) alarmiseade, mis hoiatab kasutajat õigeaegselt gaasisegu lõppemisest;
3) päästevest, mille abil kasutaja saab pinnale tõusta.

3. peatükk
ISIKUKAITSEVAHENDI NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE

1. jagu
Üldnõuded

§ 36. Vastavushindamise protseduurid ja dokumendid

(1) Enne isikukaitsevahendi tüübi turule laskmist peab selle tootja või tema volitatud esindaja koguma ja turujärelevalveasutusele tema nõudmisel esitama isikukaitsevahendi tehnilise dokumentatsiooni.

(2) Enne II ja III grupi isikukaitsevahendi tüübi turule laskmist peab selle tootja või tema volitatud esindaja esitama tüübi näidise §-s 38 sätestatud tüübihindamiseks.

(3) Enne III grupi isikukaitsevahendi tüübi turule laskmist peab selle tootja käesoleva peatüki 3. jao kohaselt laskma hinnata oma kvaliteedisüsteemi.

(4) Enne isikukaitsevahendi tüübi turule laskmist peab selle tootja või tema volitatud esindaja koostama isikukaitsevahendi kohta vastavusdeklaratsiooni ja allkirjastama selle.

(5) I grupi isikukaitsevahendi tehniline dokumentatsioon peab sisaldama kõiki asjasse puutuvaid andmeid abinõude kohta, mida tootja on rakendanud, et tagada isikukaitsevahendi vastavus sellele esitatavatele ohutusnõuetele.

(6) II ja III grupi isikukaitsevahendi tehnilises dokumentatsioonis peavad olema:
1) tootja tehniline toimik;
2) tootja ettevõttes kasutatavate kontroll- ja katsemeetodite kirjeldus, mille abil kvaliteedi taseme tagamiseks kontrollitakse toodangu vastavust harmoneeritud standarditele või muudele tehnospetsifikaatidele;
3) kasutusjuhendi koopia.

(7) Tehniline toimik peab sisaldama üld- ja detailjooniseid, millele on lisatud arvutused ja isikukaitsevahendite näidiseksemplaride katsetamise tulemused, kui neid on vaja isikukaitsevahendi ohutusnõuetele vastavuse kinnitamiseks, ning selle tüübi konstrueerimisel arvesse võetud ohutusnõuete, harmoneeritud standardite ja muude tehnospetsifikaatide täielik loetelu.

§ 37. Vastavusdeklaratsioon

(1) Vastavusdeklaratsioon on «Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse» §-s 5 sätestatud dokument, milles tootja või tema volitatud esindaja tõendab ja kinnitab oma allkirjaga, et turule lastav isikukaitsevahend vastab sellele kehtestatud nõuetele.

(2) II grupi isikukaitsevahendi vastavusdeklaratsioonis peavad lisaks eeltoodule olema tüübihindamise teostanud heakskiidetud asutuse andmed, tüübihindamise kuupäev ja tüübihindamissertifikaadi number.

(3) III grupi isikukaitsevahendi vastavusdeklaratsioonis peavad lisaks eeltoodule olema andmed tootja kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavaks tunnistanud heakskiidetud asutuse kohta.

(4) Vastavusdeklaratsiooni näidisvorm on esitatud käesoleva määruse lisas.

2. jagu
Isikukaitsevahendi tüübile vastavuse hindamine

§ 38. Tüübile vastavuse hindamine

(1) Tüübile vastavuse hindamine (edaspidi tüübihindamine) on menetlus, mille puhul heakskiidetud asutus teeb kindlaks ja tõendab, et hinnatav isikukaitsevahendi tüüp vastab käesoleva määrusega kehtestatud asjakohastele nõuetele. Heakskiidetud asutus käesoleva määruse tähenduses on tunnustatud asutus, kellele on antud õigus teostada käesoleva määruse kohaseid isikukaitsevahendi nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.

(2) Tüübihindamiseks esitab tootja või tema volitatud esindaja enne II või III grupi isikukaitsevahendi turule laskmist sellekohase taotluse ühele heakskiidetud asutusele. Taotlus peab sisaldama tootja või tema volitatud esindaja ning isikukaitsevahendit tootva ettevõtte nime ja aadressi ning § 36 lõikes 6 nimetatud dokumentatsiooni. Taotlusele lisatakse tüübihindamiseks vajalik arv näidiseksemplare.

(3) Heakskiidetud asutus kontrollib tüübihindamisel, kas tootja tehniline toimik on kooskõlas märgitud harmoneeritud standarditega.

(4) Kui tootja ei ole rakendanud harmoneeritud standardeid või on neid rakendanud osaliselt või kui need puuduvad, teeb heakskiidetud asutus kindlaks, kas tootja kasutatud tehnospetsifikaat vastab ohutusnõuetele ning seejärel kontrollib, kas tootja tehniline toimik on kooskõlas tehnospetsifikaadiga.

(5) Heakskiidetud asutus kontrollib, kas näidiseksemplar on valmistatud kooskõlas tootja tehnilise toimikuga ning on otstarbekohasel kasutamisel ohutu.

(6) Heakskiidetud asutus teeb vajalike kontrollimiste ja katsete abil kindlaks, kas näidiseksemplar vastab harmoneeritud standarditele.

(7) Kui tootja ei ole rakendanud harmoneeritud standardeid või on neid rakendanud osaliselt või kui sellised standardid puuduvad, teeb heakskiidetud asutus kindlaks, kas tootja kasutatud tehnospetsifikaadid vastavad ohutusnõuetele, ning teeb vajalike kontrollimiste ja katsete abil kindlaks, kas näidiseksemplar vastab neile tehnospetsifikaatidele.

(8) Kui näidiseksemplar vastab käesoleva määrusega kehtestatud asjakohastele ohutusnõuetele, koostab heakskiidetud asutus tüübihindamissertifikaadi ning edastab selle taotluse esitajale.

(9) Tüübihindamissertifikaadis esitatakse kontrollimiste tulemused, näidates, kas isikukaitsevahend vastab harmoneeritud standardile või ohutusnõuetele, ning esitatakse isikukaitsevahendi tüübi turule laskmise erinõuded, tüübi identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.

(10) Kui heakskiidetud asutus keeldub tüübihindamissertifikaati välja andmast, teatab ta sellest teistele heakskiidetud asutustele.

(11) Kui heakskiidetud asutus tunnistab kehtetuks juba antud tüübihindamissertifikaadi, teatab ta sellest «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» rakendusalas kasutatava isikukaitsevahendi puhul Tööinspektsioonile, muude isikukaitsevahendite puhul Tarbijakaitseametile.

(12) Heakskiidetud asutus säilitab tootja tehnilist dokumentatsiooni kümme aastat alates isikukaitsevahendi turule laskmisest.

(13) Turujärelevalveasutus ja teised heakskiidetud asutused saavad nõudmisel tüübihindamissertifikaadi koopia ning põhjendatud taotluse esitamisel ka tootja tehnilise dokumentatsiooni ja katsete protokollide koopiad.

3. jagu
Isikukaitsevahendi kvaliteedi tagamine

§ 39. III grupi isikukaitsevahendi kvaliteet

Enne III grupi isikukaitsevahendi turule laskmist peab tootja laskma ühel heakskiidetud asutusel hinnata oma toote kontrollil või tootmisprotsessi kontrollil põhinevat kvaliteedisüsteemi, tõendamaks, et see tagab kõigi toodetavate isikukaitsevahendite vastavuse tüübihindamise läbinud näidiseksemplarile.

§ 40. Toote kontrollil põhinev kvaliteedisüsteem

(1) Tootja on kohustatud rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et tagada tootmisprotsessi, sealhulgas isikukaitsevahendite lõppkontrolli ja katsetuste ühtluse ning isikukaitsevahendite vastavuse tüübihindamissertifikaadile ja asjakohastele ohutusnõuetele.

(2) Tootja esitab valitud heakskiidetud asutusele taotluse oma toote kontrollil põhineva kvaliteedisüsteemi hindamiseks.

(3) Heakskiidetud asutus teeb hindamiseks vajalikud kontrollid pisteliselt, tavaliselt vähemalt üks kord aastas.

(4) Heakskiidetud asutus kontrollib küllaldast hulka isikukaitsevahendeid, tehes harmoneeritud standardites nimetatud või ohutusnõuetele vastavuse kinnitamiseks vajalikud katsed. Katsete kohta antakse tootjale protokoll.

(5) Tootja peab heakskiidetud asutuselt saadud katsete protokolli esitama turujärelevalveasutusele tema nõudmisel.

(6) Kui kontrollitud isikukaitsevahendid ei vasta tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile või asjakohastele ohutusnõuetele, märgib heakskiidetud asutus protokollis, et tootja kvaliteedisüsteem ei vasta nõuetele ning nõuab meetmete rakendamist kvaliteedi tagamiseks. Nõuetele mittevastavast kvaliteedisüsteemist teatab heakskiidetud asutus elektrooniliselt või kirjalikult turujärelevalveasutusele kolme päeva jooksul protokolli allkirjastamise päevast arvates.

(7) Kui tootja kvaliteedisüsteemi kontrollib mitte isikukaitsevahendi tüübihindamissertifikaadi andnud heakskiidetud asutus, vaid mõni teine heakskiidetud asutus, ja tal esineb raskusi näidiseksemplari ohutusnõuetele vastavuse hindamisel, konsulteerib ta tüübihindamissertifikaadi andnud heakskiidetud asutusega.

§ 41. Tootmisprotsessi kontrollil põhinev kvaliteedisüsteem

(1) Tootja esitab valitud heakskiidetud asutusele oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks taotluse, mis sisaldab:
1) kogu teavet asjaomase isikukaitsevahendi tüübi kohta, vajaduse korral ka tüübihindamise läbinud näidiseksemplariga seonduvat dokumentatsiooni;
2) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
3) lubadust järgida kvaliteedisüsteemist tulenevaid nõudeid ning tagada selle süsteemi tõhusus ja vastavus nõuetele.

(2) Tootja kontrollib kvaliteedisüsteemi kohaselt iga isikukaitsevahendit ning teeb küllaldase hulga eksemplaridega nende ohutusnõuetele vastavuse määramiseks vajalikud katsed.

(3) Tootja kvaliteedisüsteemi dokumentatsioonis peavad sisalduma eeskätt:
1) tootja kvaliteedialased eesmärgid, ettevõtte struktuur, juhtkonna vastutus ja pädevus toote kvaliteedi tagamisel;
2) isikukaitsevahendiga tehtavate katsete kirjeldused;
3) rakendatavad abinõud, mis tagavad kontrolli kvaliteedisüsteemi tõhususe üle.

(4) Heakskiidetud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kui kvaliteedisüsteem vastab sellekohastele harmoneeritud standarditele, eeldab heakskiidetud asutus, et kvaliteedisüsteem vastab nõuetele.

(5) Heakskiidetud asutus kontrollib erapooletult kõiki kvaliteedisüsteemi komponente, et hinnata, kas süsteem tagab toodetud isikukaitsevahendite vastavuse tüübihindamise läbinud näidiseksemplarile.

(6) Heakskiidetud asutus koostab kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamise kohta otsuse, mis edastatakse tootjale. Selles peavad olema hindamise tulemused ja põhjendatud hindamisotsus.

(7) Kui tootja kavatseb kvaliteedisüsteemi muuta, peab ta sellest kirjalikult teatama kvaliteedisüsteemi hinnanud heakskiidetud asutusele vähemalt 60 päeva enne kavandatud muudatuste tegemist. Heakskiidetud asutus hindab kavandatavaid muudatusi 30 päeva jooksul teate saamise päevast arvates ning otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning teatab tootjale oma otsusest kirjalikult või elektrooniliselt. Teatesse märgitakse hindamise tulemused ja põhjendatud hindamisotsus.

(8) Heakskiidetud asutus kontrollib tootja kvaliteedisüsteemi perioodiliselt, veendumaks, et tootja hoiab oma kvaliteedisüsteemi nõutaval tasemel. Seda võib ta teha tootjat ette teavitamata. Kontrollkülastuse kohta vormistab heakskiidetud asutus kontrollimise protokolli.

(9) Tootja esitab heakskiidetud asutuse koostatud kontrollimise protokolli turujärelevalveasutusele tema nõudmisel.

4. jagu
Vastavusmärk

§ 42. Nõuded vastavusmärgi kasutamisele

(1) Igal isikukaitsevahendil peab olema vastavusmärk, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määrusega nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise kord» , arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) III grupi isikukaitsevahendi vastavusmärgile lisatakse kvaliteedisüsteemi hindamisprotseduuris osalenud heakskiidetud asutuse registreerimisnumber.

(3) Vastavusmärk tuleb kanda igale valmistatud isikukaitsevahendile nii, et see oleks nähtav ja loetav isikukaitsevahendi eeldatava kasutusaja lõpuni. Kui see ei ole toote omaduste tõttu siiski võimalik, tuleb vastavusmärk kanda pakendile.

(4) Vastavusmärki ei pea olema isikukaitsevahendiga ühendamiseks ettenähtud osadel, millel ei ole olulist mõju isikukaitsevahendi toimimisele.

(5) Kui isikukaitsevahend kuulub mõne teise õigusakti rakendusalasse, mis näeb samuti ette vastavusmärgi kandmise isikukaitsevahendile, näitab märk vastavust mõlemale õigusaktile.

____________
1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ liikmesriikide isikukaitsevahendeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18–38); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 93/95/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 89/686/EMÜ liikmesriikide isikukaitsevahendeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 276, 9.11.1993, lk 11–12); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 93/68/EMÜ direktiivide 87/404/EMÜ (lihtsurveanumad), 88/378/EMÜ (mänguasjade ohutus), 89/106/EMÜ (ehitustooted), 89/336/EMÜ (elektromagnetiline ühilduvus), 89/392/EMÜ (masinad ja seadmed), 89/686/EMÜ (isikukaitsevahendid), 90/384/EMÜ (mitteautomaatkaalud), 90/385/EMÜ (aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed), 90/396/EMÜ (gaasipõletusseadmed), 91/263/EMÜ (telekommunikatsioonivõrgu terminalseadmed), 92/42/EMÜ (uued vedel- või gaaskütusega kuumaveekatlad) ja 73/23/EMÜ (teatavates pingevahemikes kasutatavad elektriseadmed) muutmise kohta (EÜT L 220, 30.08.1993, lk 1–22); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/58/EÜ, millega muudetakse direktiivi 89/686/EMÜ liikmesriikide isikukaitsevahendeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 236, 18.09.1996, lk 44).

Peaminister Andrus ANSIP

Sotsiaalminister Jaak AAB

Riigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määruse nr 184 «Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse tõendamise kord»
lisa

ISIKUKAITSEVAHENDI VASTAVUSDEKLARATSIOON

Tootja või tema volitatud esindaja Euroopa Liidus (ärinimi ja aadress)1

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

kinnitab, et isikukaitsevahend (liik, tüüp, seerianumber jne)

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

vastab Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ nõuetele ja harmoneeritud standarditele (loetelu)

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

on identne isikukaitsevahendiga, mille kohta heakskiidetud asutus (nimi ja aadress)

........................................................................................................................................

on välja andnud tüübihindamissertifikaadi nr ...................,2

selle suhtes kohaldatakse toote/tootmisprotsessi3 kontrollil põhinevat kvaliteedisüsteemi hindamisprotseduuri heakskiidetud asutuse (nimi ja aadress)

........................................................................................................................................

osalemisel.4

Vastavusdeklaratsiooni koostamise koht ja kuupäev

...........................................................................................

Tootja või tema volitatud esindaja

nimel allakirjutanud isik

........................................................................................................................................
(nimi, ametikoht ja allkiri)

____________
1 Volitatud esindaja peab märkima ka tootja ärinime ja aadressi
2 Täidetakse vaid II ja III grupi isikukaitsevahendite puhul
3 Liigne variant läbi kriipsutada
4 Täidetakse vaid III grupi isikukaitsevahendi puhul

Sotsiaalminister Jaak AAB