Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.07.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2009 Avaldamismärge: RT I 2005, 42, 345 Tündre looduskaitseala kaitse-eeskiri1 Vastu võetud 14.07.2005 nr 186 Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Tündre looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Tündre looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 1) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliigi, mis on ühtlasi ka II kategooria kaitsealune liik, kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud järgmiste elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150)3, lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. (4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 438 hõlmab kaitseala Tündre loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. §2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Valga maakonnas Helme vallas Pilpa külas ning Viljandi maakonnas Karksi vallas Lilli külas. (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. §3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Valga maakonnas Keskkonnaministeeriumi Valgamaa keskkonnateenistus ja Viljandi maakonnas Viljandimaa keskkonnateenistus. 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED §4. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud 1. veebruarist 31. juunini Paluora sihtkaitsevööndis metskonna kvartalites 199, 200, 201, 210, 211, 212, 538, 540 ja 541. (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut. (3) Jahipidamine on kaitsealal lubatud, välja arvatud 1. veebruarist 31. augustini Paluora sihtkaitsevööndis metskonna kvartalites 189, 190, 191, 192, 193, 197, 198, 199, 200, 201, 202, 203, 208, 209, 210, 211, 212, 213, 214, 215, 219, 220, 221, 222, 223, 538, 540 ja 541. (4) Kaitseala vetel on lubatud kalapüük. (5) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. (6) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Õuemaal on lubatud rahvaürituste korraldamine omaniku loal. (7) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. (8) Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. §5. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba. §6. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused. (2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. (3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. (4) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus seada kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. 3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND §7. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit: 1) Tündre sihtkaitsevöönd; 2) Atse sihtkaitsevöönd; 3) Paluora sihtkaitsevöönd. §8. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndites on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine. §9. Lubatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndites lubatud: 1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 2) Atse ja Paluora sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 3) Paluora sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd. §10. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk (1) Tündre sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on koosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. (2) Paluora sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade ja metsakoosluste säilitamine. (3) Atse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. (4) Sihtkaitsevööndite metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu säilitamine. 4. peatükk PIIRANGUVÖÖND §11. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on kahe lahustükina Kollaspalu piiranguvöönd. §12. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus. (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud: 1) uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 5–8 sätestatut; 2) uute maaparandussüsteemide rajamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. §13. Keelatud tegevus Piiranguvööndis on keelatud: 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 2) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades; 3) uute veekogude rajamine; 4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine looduslikul rohumaal, metsamaal ning haritaval maal veekogule lähemal kui 25 meetrit; 5) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel; 6) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus. §14. Vajalik tegevus Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. §15. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sealse elustiku mitmekesisuse ning maastikuilme säilitamine. 5. peatükk RAKENDUSSÄTE §16. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määruse nr 410 «Tündre looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1999, 102, 912; 2000, 30, 176) punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. ____________ 1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702). 2 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Valga Rajooni RSN Täitevkomitee 11. märtsi 1976. a otsuse nr 72 «Pargi iseloomuga ja maastikku ilmestavate puistute täiendavast kaitse alla võtmisest» baasil. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Eesti Metsakorralduskeskuses 2002. a koostatud Valga metskonna puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a. Ala kaardiga saab tutvuda Valgamaa keskkonnateenistuses ja Viljandimaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). Peaminister Andrus ANSIP Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Heiki LOOT Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738. lisa