HALDUSÕIGUSRiigivara

Teksti suurus:

Riigivaraseadus

Riigivaraseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:

Riigivaraseadus

Vastu võetud 15.02.1995
RT I 1995, 22, 327
jõustumine 20.03.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
30.04.1996RT I 1996, 36, 73807.06.1996
28.05.1996RT I 1996, 40, 77308.06.1996
12.06.1996RT I 1996, 48, 94219.07.1996
07.11.1996RT I 1996, 81, 144608.12.1996
02.06.1997RT I 1997, 45, 72401.01.1998
11.03.1998RT I 1998, 30, 40901.07.1998
20.01.1999RT I 1999, 10, 15501.01.2000
26.01.1999RT I 1999, 16, 27128.02.1999
03.05.2000RT I 2000, 39, 23926.05.2000
07.06.2000RT I 2000, 49, 30629.06.2000
07.06.2000RT I 2000, 51, 31901.09.2000
20.12.2000RT I 2001, 7, 1701.03.2001
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
20.06.2002RT I 2002, 64, 39320.07.2002
22.01.2003RT I 2003, 13, 6901.05.2003
24.03.2004RT I 2004, 24, 16616.04.2004
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse ülesanne

  Riigivaraseadus määrab kindlaks riigi omandis oleva vara (edaspidi riigivara) valitsejad ning riigivara valitsemise alused.

§ 2. Riigivara

 (1) Riigivara on riigile kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

 (2) Riigivara võetakse arvele riiklikus riigivara registris (edaspidi riigivara register), kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 3. Riigivara register

 (1) Riigivara registrisse kantakse riigile kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

 (11) Kinnisasja ega sellega seotud asjaõigust, samuti vallasasja, rahaliselt hinnatavat õigust ega kohustust ei kanta riigivara registrisse, kui see võib kaasa tuua riigisaladuse avalikuks tuleku. Samuti ei kanta riigivara registrisse riigi rahaliste vahendite haldamise käigus riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 92, 824; 2000, 55, 360) § 32 4. lõike, § 361 4. lõike ja § 372 2. lõike kohaselt ja sellise tegevuse eesmärgil omandatud võlakirju, muid väärtpabereid, aktsiaid, osasid ja muid osalusi.

 (12) Julgeolekuasutuse valdusse antud kinnisasja ega sellega seotud asjaõigust, samuti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustele vastavat vallasasja, rahaliselt hinnatavat õigust ega kohustust ei kanta riigivara registrisse või need kantakse riigivara registrisse, kasutades variandmeid.

 (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12nimetatud riigivara kohta peetakse eraldi registrit, mille asutab ja mille pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus . Registrisse märgitakse riigivara kandmine riigivara registrisse, samuti variandmete kasutamine. Register asub julgeolekuasutuses.

 (2) Riigivara registri asutab ja registripidaja määrab Vabariigi Valitsus.

 (3) Registripidamise, registrisse andmete esitamise, kannete muutmise või kustutamise ning registrist väljaarvamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]

§ 4. Riigivara valitsejad ja volitatud asutused

 (1) Riigivara valitsejad (edaspidi ka valitsejad) on:
 1) Riigikogu;
 2) Vabariigi President;
 3) Riigikontroll;
 4) õiguskantsler;
 5) Riigikohus;
 6) ministeeriumid;
 7) maavalitsused;
 8) Riigikantselei.

 (2) Volitatud asutus käesoleva seaduse mõistes on riigiasutus, kelle valdusesse riigivara valitseja oma valitsemisel oleva vara on andnud.

 (3) Riigivara valitsemist korraldavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-5 nimetatud riigivara valitsejate puhul vastavalt Riigikogu juhatus, Vabariigi President, riigikontrolör, õiguskantsler ja Riigikohtu esimees. Punktides 6-8 nimetatud riigivara valitsejate puhul korraldab riigivara valitsemist vastavalt minister, maavanem ja riigisekretär. Riigikogu ja Vabariigi President võivad volitada riigivara valitsemist korraldama vastavalt Riigikogu Kantseleid ja Vabariigi Presidendi Kantseleid.

§ 5. Riigiteenistuja

 (1) Riigiteenistuja õigused, kohustused ja vastutus riigivara valdamisel sätestatakse käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega.

 (2) Riigiteenistuja ametialase teenistusega saadud või loodud vara kuulub riigile, kui seadus ei sätesta teisiti.

 (3) Riigivara valitseja või volitatud asutuse juht määrab kindlaks riigiteenistuja, kes on riigivara eest materiaalselt vastutav. Kui riigivara eest materiaalselt vastutavat riigiteenistujat ei ole määratud, on selle riigivara eest materiaalselt vastutav riigivara valitseja või volitatud asutuse juht.

 (4) Riigiteenistuja on kohustatud tema valdusse antud riigivara kasutama ja majandama heaperemehelikult.

§ 6. Riigitulundusasutused ja riigi osalemine ettevõtluses

 (1) Riigitulundusasutus on riigiasutus, mis võib oma põhimääruses sätestatud piires osutada tasulisi teenuseid ja saada selle eest tulu. Riigitulundusasutuste valduses oleva riigivara valitsemise kord sätestatakse eraldi seadusega.

 (2) Riigi poolt äriühingute ja teiste eraõiguslike juriidiliste isikute asutamine ja nendes osalemine ning riigivara üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule sätestatakse riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadusega.
[RT I 2004, 24, 166 - jõust. 16.04.2004]

2. peatükk RIIGIVARA VALITSEMINE 

§ 7. Riigivara valitsemine

 (1) Riigivara valitsemine on riigivara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva seaduse alusel riigi nimel korraldada riigivara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

 (2) Riigivara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat riigivara ja volitatud asutused on kohustatud nende valduses olevat riigivara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema igati selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest.

 (21) Riigivara valitseja esindab riiki kohtus riigivara valitsemisest tulenevates kohtuvaidlustes. Riigivara valitseja võib riigi esindamiseks kohtus anda volitusi.

 (3) Sooritades riigivaraga mis tahes tehinguid, peavad riigivara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis riik võib neist tehingutest saada.

 (4) Kohustus vajaduse tekkimisel tõendada, et riigivaragateostatud tehing on põhjendatud, õiguspärane ja ei ole põhjustanud riigile kahju, lasub tehingu õiguspärasel otsustajal.

§ 8. [kehtetu]

§ 9. Arvestusepidamise kohustus ja aruandlus

  [Lõike 1 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

 (1) Riigivara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva riigivara kohta ja volitatud asutused peavad arvestust nende valduses oleva riigivara kohta raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953) alusel ja rahandusministri kehtestatud ühtses korras.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 01. 2006]

 (1) Riigivara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva riigivara kohta ja volitatud asutused peavad arvestust nende valduses oleva riigivara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud ühtses korras.

 (2) Riigivara arvestamisega seotud aruandluse esitamise korra kehtestab rahandusminister.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 10. Riigivara üleandmine ühelt riigivara valitsejalt teisele

 (1) Riigivara valitseja valitsemisalas olevat kinnisvara võib vajadusel tasuta üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele. Kui kinnisvara üleandjaks ja saajaks on valitsusasutused, toimub kinnisvara üleandmine Vabariigi Valitsuse otsusel; muudel juhtudel otsustab kinnisvara üleandmise käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjon.

 (2) Riigi omandis olevat vallasvara võib tasuta üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele vastavate valitsejate kirjalikul kokkuleppel.

 (3) Ühe riigivara valitseja valitsemisala piires võib riigivara üle anda valitseja kirjalikul otsusel või volitatud asutuste kirjalikul kokkuleppel. Riigivara valitsejal on õigus oma valitsemisalas kindlaks määrata riigivara liigid või väärtus, mille puhul üleandmine võib toimuda ainult valitseja eelneval kirjalikul nõusolekul.

 (4) Riigivara registrisse kandmisele kuuluva riigivara üleandmine jõustub alates vastava kande tegemisest riigivara registrisse, muus registris registreerimisele kuuluva vallasvara üleandmine ühelt riigivara valitsejalt teisele aga alates kande tegemisest vastavasse registrisse. Kinnistusraamatusse kantud kinnisvara üleandmine ühelt riigivara valitsejalt teisele jõustub alates kande tegemisest kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatusse ja teistesse registritesse kande tegemiseks peab vastav üleminekut näitav kanne olema eelnevalt tehtud riigivara registrisse.

§ 101. Riigivara üleandmine kaitseväe valdusesse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel

 (1) Sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel annavad riigivara valitsejad ja isikud, kellele riigivara on tasuta kasutusse antud, riigivara kaitseväe valdusesse vastavalt riigivara ümberjaotamise korrale. Riigivara ümberjaotamise korra alusel üleantud riigivara valitsejaks on Kaitseministeerium ja riigivara valitsema volitatud asutuseks on kaitsevägi.

 (2) Riigivara ümberjaotamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus oma määrusega.

 (3) Kaitseliit annab sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel tema valdusesse tasuta antud riigivara kaitseväe valdusesse kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja sellekohase käsu alusel.

 (4) Sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel kaitseväe valdusesse üleantava riigivara puhul ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud riigivara üleandmise korda.
[RT I 2003, 13, 69 - jõust. 01.05.2003]

§ 11. Üleandmise-vastuvõtmise akt

 (1) Riigivara tasuta üleandmine ja vastuvõtmine ühelt riigivara valitsejalt või volitatud asutuselt teisele toimub kirjaliku akti alusel.

 (2) Akti märgitakse andmed vara üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta.

 (3) Kinnisvara üleandmisel märgitakse akti lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud andmetele ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning fikseeritakse vajadus märke tegemiseks kinnistusraamatusse.

 (4) Vallasvara üleandmise akti märgitakse kõik käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud andmed või osa neist juhul, kui seda nõuab üks pooltest. Registreerimisele kuuluva vallasvara üleandmisel tehakse vara ülemineku kohta märge ka vastavasse registrisse.

§ 12. Riigiteenistuja vastutus riigivara üleandmisel ja vastuvõtmisel

 (1) Riigiteenistuja on kohustatud teenistusest lahkumisel temale teenistusalaselt usaldatud vara üle andma selle vastuvõtjaks määratud riigiteenistujale. Puhkusele mineku või muudel teenistusest puudumise juhtudel määrab vara üleandmise vajalikkuse ja korra selleks määratud ametiisik, kes on kohustatud hoolitsema selle eest, et vara võetaks teenistusest lahkuvalt riigiteenistujalt üle aegsasti, üldjuhul hiljemalt teenistusest lahkumise päevaks.

 (2) Kui riigiteenistuja keeldub tema kätte usaldatud vara üle andmast või kui ta on teenistusest lahkunud ilma vara üle andmata, võetakse vara üle ühepoolselt vastava ametiisiku korraldusel, kusjuures koostatakse akt.

 (3) Kui riigiteenistuja põhjendamatult viivitab vara üleandmise või vastuvõtmisega (vastuvõtmise korraldamisega), vastutab ta vara juhusliku hävimise, riknemise või väärtuse vähenemise eest, kui ta ei suuda tõendada, et kahju oleks tekkinud ka vara õigeaegse üleandmise ja vastuvõtmise korral.

 (4) Kui põhjendamatus viivitamises on süüdi nii vara üleandja kui ka vastuvõtja, vastutavad nad mõlemad solidaarselt vara juhusliku hävimise, riknemise või väärtuse vähenemise eest, kui nad ei suuda tõendada, et kahju oleks tekkinud ka vara õigeaegse üleandmise ja vastuvõtmise korral.

 (5) Riigiteenistujal on õigus nõuda riigilt kahju hüvitamist, mis temale on tekitatud sellega, et tema riigiteenistusest lahkumisel põhjendamatult viivitati temalt vara vastuvõtmisega, kusjuures riigivara valitseja nõuab tekkinud kahju sisse süüdi olevalt riigiteenistujalt.

3. peatükk RIIGIVARA KASUTAMINE JA KASUTUSSE ANDMINE 

§ 13. Riigivara kasutamise otstarve

 (1) Riigivara kasutatakse:
 1) avalikuks otstarbeks;
 2) riigivõimu teostamise otstarbeks;
 3) tulu saamiseks.

 (2) Riigivara kasutamise otstarbe muutmise otsustab riigivara valitseja.

§ 14. Riigivara kasutamine avalikuks otstarbeks

  Avalikuks otstarbeks kasutatakse riigi omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud riigi omandis olevat eraasja.

§ 15. Riigivara kasutamine riigivõimu teostamise otstarbeks

  Riigivõimu teostamise otstarbeks kasutatakse riigi omandis olevat eraasja, mis on vajalik riigivara valitseja ja tema valitsemisalas olevate asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 16. Riigivara kasutamine tulu saamiseks

 (1) Kui riigivara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või riigivõimu teostamiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks vastavalt käesoleva seaduse 3. ja 4. peatükis sätestatule.

 (2) Tulu saamiseks kasutatakse riigitulundusasutuste valduses olevat riigivara. Riigitulundusasutuste poolt riigieelarvesse kandmisele kuuluva (omaniku) tulu osa määratakse riigivara valitsejate ettepaneku alusel iga aasta riigieelarves.

 (3) Riik saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja muudelt osalustelt. Riigile makstava dividendi suuruse otsustamine sätestatakse riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusega.

 (4) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõikes nimetatud tulu on riigieelarve tulu vastavalt riigieelarve seadusele (RT I 1993, 42, 614; 1994, 30, 464; 69, 1194). Nimetatud tulude riigieelarvesse kandmine toimub rahandusministri kehtestatud korras.

§ 17. Riigivara kasutamine

 (1) Riigivara kasutab kas riigivara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse käesoleva seadusega sätestatud korras.

 (2) Riigivara kasutusse andmine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 (3) Riigivara registrisse kandmisele kuuluva vara teise isiku kasutusse andmise kohta tuleb teha kanne riigivara registrisse. Kinnistusraamatusse ja teistesse registritesse kande tegemiseks peab vastav kasutusse andmist kajastav kanne olema eelnevalt tehtud riigivara registrisse.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 18. Riigivara tasuta kasutusse andmine

 (1) Riigivara võidakse anda tasuta kasutusse:
 1) teisele riigivara valitsejale riigivõimu teostamise otstarbeks;
 2) kohalikule omavalitsusele tema funktsioonide täitmiseks:
 3) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 4) mittetulundusühingutele heategevaks sihtotstarbeks;
 41) välislepingute alusel välisriigi relvajõududele, tsiviilkoosseisule ja liitlasvägede peakorteritele;
 5) muudel seadusega sätestatud juhtudel.

 (2) Riigivara tasuta kasutusse andmise ja selle tingimused otsustab riigivara valitseja, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud juhtudel. Teise isiku tasuta kasutusse ei anta käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud piiratud tsiviilkäibega riigivara, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul.

 (3) Vabariigi Valitsusel on õigus määrata sellise valitsusasutuste valitsemisel oleva riigivara liigid või väärtus, mille tasuta kasutusse andmise ja selle tingimused otsustab igal üksikjuhul Vabariigi Valitsus.
[RT I 2004, 24, 166 - jõust. 16.04.2004]

§ 19. Riigivara tasu eest kasutusse andmine

 (1) Riigivara antakse tasu eest teisele isikule rendile või kasutusvaldusesse või koormatakse hoonestusõigusega avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise (valikpakkumise) korras riigivara valitseja või Vabariigi Valitsuse määratud vallasvara osas volitatud asutuse otsusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Riigile kuuluvaid eluruume ei anta kasutusvaldusesse. Riigile kuuluvaid mitteeluruume võidakse kasutusvaldusesse anda vaid seadusega sätestatud juhtudel.

 (2) Valitsusasutuste valitsemisel olevat riigivara võib avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendile või kasutusvaldusesse anda või koormata hoonestusõigusega ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Riigivara rendile või kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise pakkumisest teatatakse vähemalt kaks nädalat enne pakkumise toimumist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vajaduse korral võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Pakkumise teates tuleb ära märkida tasu eest kasutusse antavat vara iseloomustavad põhinäitajad ja kasutusse andmise tingimused.

 (4) Riigivara avalikul enampakkumisel kasutusse andmisel sõlmitakse tehing isikuga, kes nõustub kehtestatud kasutusse andmise tingimustega ja pakub kõige suurema tasu.

 (5) Eelläbirääkimistega pakkumise ehk valikpakkumise korral sõlmitakse leping isikuga, kelle pakkumise on tehingu otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii pakutud hinda kui ka kehtestatud lisatingimusi. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on tehingu otsustajal õigus jätta leping sõlmimata.

 (6) Riigivara kasutusse andmise otsustaja on kohustatud 10 päeva jooksul, arvates kasutusse andmise aluseks oleva tehingu jõustumisest, teatama sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates tuleb ära märkida, kellega tehing sõlmiti, samuti kasutusse andmise tingimused ning selle eest makstava tasu suurus.

  [Lõige 7 kehtetu alates 1. 01. 2006 – RT I 2005, 39, 308 ]

 (7) Riigile kuuluvaid eluruume võib üürile anda Eesti Vabariigi elamuseaduses (RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 28, 426; 40, 653) ning teistes õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras.

 (8) Käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud piiratud tsiviilkäibega riigivara tasu eest kasutusse ei anta. Erandjuhul võib sellist vara tasu eest kasutusse anda ainult seadustes ettenähtud piiranguid arvestades.

 (9) Käesolev paragrahv ei laiene julgeolekuasutustele.

§ 20. Riigivara kasutusse andmise tähtajad

 (1) Tähtaega määramata (tähtajatult) antakse riigivara kasutusse juhul, kui tulevikus tõenäoliselt on vara riigile vaja muuks otstarbeks või kui riigiasutus muul põhjusel peab jätma endale õiguse lepingut igal ajal lõpetada.

 (2) Riigivara tähtajalisse kasutusse andmise korral ei või vastav tähtaeg ületada ruumide osas 10 aastat, muu vallasvara osas viit aastat ning muu kinnisvara osas 50 aastat.

 (3) Valitsusasutuste valitsemisel olevate mitteeluruumide rentimise tähtajaga üle viie aasta ja kinnisvara kasutusse andmise rohkem kui 50 aastaks otsustab Vabariigi Valitsus.

§ 21. Vallasvara kasutusse andmise erisused

 (1) Vabariigi Valitsus määrab kindlaks riigivara registris registreerimisele mittekuuluva vallasvara väärtuse taseme, millest väiksema väärtusega vallasvara kasutusse andmisele ei laiene käesoleva seaduse §-de 17-20 sätted.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigivara kasutusse andmine toimub riigivara valitseja kehtestatud korras .

§ 22. Vara koormamine piiratud asjaõigusega

 (1) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, võib riigivara valitseja otsusel koormata riigile kuuluvat asja piiratud asjaõigusega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

 (2) Riigivara valitsejad võivad riigile kuuluvat vallasasja pantida või kinnisasja hüpoteegiga koormata järgmistel tingimustel:
 1) valitsusasutused Vabariigi Valitsuse otsuse alusel;
 2) muud riigivara valitsejad käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjoni otsusel.

 (3) Riigivara registrisse kandmisele kuuluva vara piiratud asjaõigusega koormamise kohta tuleb teha kanne riigivara registrisse. Kinnistusraamatusse või teistesse vastavatesse registritesse kande tegemiseks peab piiratud asjaõigusega koormamist kajastav kanne olema eelnevalt tehtud riigivara registrisse.

 (4) Käesolev paragrahv ei laiene julgeolekuasutustele.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

4. peatükk RIIGIVARA OMANDAMINE JA VÕÕRANDAMINE 

§ 23. Riigivara omandamine

 (1) Riigivara täieneb seaduste ja tehingute alusel.

 (2) Riigi poolt omandatav vara loetakse selle riigivara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust riigivara valitsejat või asutust seadusest või tehingust otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsus.

§ 24. Riigivara võõrandamine

 (1) Riigivara võib võõrandada, kui:
 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks;
 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, riigivõimu teostamise ja tulu saamise otstarbeks;
 3) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustele või omavalitsuse muude funktsioonide täitmiseks;
 4) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 5) vara on vajalik välisriigile kinnisasjana diplomaatiliste, konsulaar- või kaubandusesinduste tarbeks;
 6) võõrandamine on ette nähtud seadusega või toimub kohtuotsuse alusel.

 (2) Riigivara võõrandamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 25. Piiratud tsiviilkäibega riigivara

 (1) Riigi omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad ei tohi olla tavalises korras toimuva tsiviilkäibe objektiks. Nimetatud varade nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus riigivara valitsejate ettepanekul pärast võimalike vaidluste lahendamist käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras. Riigivara valitsejad, kelle vara hulka niisugused objektid on arvatud, võivad nendega mis tahes tehinguid sooritada ainult seadustes ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse määrustes ettenähtud ühtseid piiranguid arvestades.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud varad loetakse üldjuhul mittevõõrandatavateks ja võetakse riigivara valitsejate või volitatud asutuste raamatupidamises arvele märkega "mittevõõrandatav".

 (3) Piiratud tsiviilkäibega riigivara ei tohi kasutada tehingute (kaasa arvatud laenude) tagatisena, selle vara vastu ei saa pöörata kohtulikke sissenõudeid.

 (4) Kõikidel juhtudel, kui seadusest ei selgu, missuguses korras käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud varadega tohib tehinguid sooritada, otsustab küsimuse käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjon.

§ 26. Riigivara omandaja

  Riigivara võib omandada igaüks, kui seadus ei sätesta vara omandamisel kitsendusi.

§ 27. Riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamine

  Käesoleva seaduse § 24 1. lõike punktides 3, 4 ja 5 nimetatud juhtudel võib riigile kuuluvat vallasvara (välja arvatud võlakirjad ning muud väärtpaberid, aktsiad, osad ja muud osalused) tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada riigivara valitseja otsusel, riigile kuuluvat kinnisvara aga ainult käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjoni otsusel.

§ 28. Riigivara tasu eest võõrandamine

 (1) Riigivara võib tasu eest võõrandada (müüa) avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel), kui seadus ei sätesta teisiti.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib riigile kuuluvaid aktsiaid, võlakirju või muid väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 81, 544; 88, 591) § 2 lõikes 1 sätestatud väärtpabereid (edaspidi väärtpaberid) võõrandada:
 1) avaliku müügi teel käesoleva seaduse §-s 311 sätestatud korras;
 2) väärtpaberituru seaduse §-s 165 sätestatud aktsiate ülevõtmispakkumise teostamisel;
 3) aktsiate ülevõtmisel äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) 291. peatüki tähenduses;
 4) investeerimisfondi osakute või aktsiate tagasivõtmisel või tagasiostmisel;
 5) aktsiate, vahetusvõlakirjade või muude väärtpaberite vahetamisel teiste väärtpaberite vastu;
 6) oma aktsiate või osa omandamisel äriühingu poolt;
 7) aktsiate või osa pakkumise teel äriühingu teistele aktsionäridele või osanikele;
 8) muudel õigusaktides või väärtpaberite emiteerimisel sätestatud tingimustel.

 (3) Kui riigivarale ei leitud ostjat käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud viisil, võib riigivara müüa muul riigivara müügi otsustaja määratud viisil.

 (4) Riigivara võib võõrandada üksnes harilikule väärtusele vastava tasu eest, kui seadusest ei tulene teisiti.

 (5) Käesolevat seadust ei kohaldata riigi rahaliste vahendite haldamise käigus riigieelarve seaduse § 32 lõike 4 ja § 372 lõike 1 kohaselt ning sellise tegevuse eesmärgil omandatud väärtpaberite võõrandamisele või tehingute teostamisele, samuti väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 6 nimetatud väärtpaberite võõrandamisele.
[RT I 2004, 24, 166 - jõust. 16.04.2004]

§ 29. Riigivara müügi otsustaja

 (1) Riigile kuuluvate võlakirjade ning muude väärtpaberite, aktsiate, osade ja muude osaluste müügi otsustab valitsusasutuste puhul Vabariigi Valitsus riigivara valitseja ettepanekul. Valitsusasutuste valitsemisel oleva kinnisvara müügi otsustab riigivara valitseja. Teiste riigivara valitsejate puhul otsustab eespool nimetatud riigivara müügi käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjon.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetamata riigivara müügi otsustab riigivara valitseja.

 (3) Riigivara müügi vahetu korraldaja määratakse riigivara müügi otsustaja poolt. Riigile kuuluvate võlakirjade ja muude väärtpaberite, aktsiate, osade ja muude osaluste müügi vahetuks korraldajaks määratakse riigivara valitseja või muu riigiasutus.

 (4) Riigivara müügi vahetu korraldaja võib müügi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks sõlmida lepinguid kolmandate isikutega.

§ 30. Riigivara müügi väljakuulutamine ja müüdava varaga tutvumine

 (1) Teade riigivara müügi kohta käesoleva seaduse § 28 1. lõikes nimetatud viisil avaldatakse vähemalt kaks nädalat enne enampakkumise toimumist või eelläbirääkimistega pakkumisel enne pakkumise esitamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vajaduse korral võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Enam- või eelläbirääkimistega pakkumise teates tuleb märkida müüdava vara põhinäitajad ja müügi tingimused.

 (2) Huvitatud isikutel on õigus tutvuda müümisele kuuluva riigivaraga müügi korraldaja poolt kindlaksmääratud korras.

§ 31. Riigivara müük avalikul enampakkumisel ja eelläbirääkimistega pakkumisel

 (1) Riigivara avalik enampakkumine on riigivara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega ja pakub kõige kõrgemat ostuhinda.

 (2) Eelläbirääkimistega pakkumise ehk valikpakkumise korral sõlmitakse leping isikuga, kelle pakkumise on müügi otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii pakutud hinda kui ka kehtestatud lisatingimusi. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on müügi otsustajal õigus jätta leping sõlmimata.

 (3) Riigivara müümisel määrab alghinna müügi otsustaja.

§ 311. Väärtpaberite avalik müük

 (1) Aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite (edaspidi väärtpaberid) avaliku müügi viisideks on väärtpaberite müük neid noteerival börsil või väärtpaberite avalik pakkumine eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga või pakkumise käigus kujuneva tasakaaluhinnaga.

 (2) Väärtpaberite müügi korral neid noteerival börsil määrab müügi otsustaja või tema volitusel müügi vahetu korraldaja müüdavate väärtpaberite koguse, väärtpaberi minimaalse müügihinna ning vajadusel müügi ajakava ja muud müügiga seotud olulised asjaolud.

 (3) Väärtpaberite avaliku pakkumise korral määrab müügi otsustaja või tema volitusel müügi vahetu korraldaja kindlaks müügi viisi, pakkumishinna või selle kujunemise alused, pakkumise tulemuste väljaselgitamise alused, väärtpaberite investorite vahel jaotumise reeglid ning muud müügiga seotud olulised asjaolud.

§ 32. Riigivara võõrandamise leping ja selle jõustumine

 (1) -(2)
[Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

 (3) Riigivara võõrandamise ja asjaõiguslepingule kirjutab riigi nimel alla riigivara valitseja volitatud esindaja. Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud väärtpaberite avalikul müügil sõlmib lepingud müügi vahetu korraldaja või tema poolt selleks volitatud isik.

 (4) Riigivararegistrisse kantud riigivara võõrandamise kohta tuleb teha kanne riigivara registrisse.

 (5) Käesoleva seaduse § 29 3. lõikes nimetatud riigivara müügi korraldaja on kohustatud 10 päeva jooksul, arvates võõrandamise jõustumisest, teatama sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates tuleb ära märkida vara omandaja, müügihind ja müügi lisatingimused. Väärtpaberite avalikul müügil mitmele ostjale teatatakse nende isikute nimed, kes omandasid kümme või enam protsenti müüdud väärtpaberitest.

 (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatut ei kohaldata börsil noteeritud või pakkumise tingimuste kohaselt börsil noteeritavate väärtpaberite avalikul müügil.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 33. Riigivara kõlbmatuks tunnistamine ja riigivara mahakandmine

 (1) Kui riigile kuuluvat vallasasja või maatüki oluliseks osaks olevat hoonet või rajatist ei vaja teised riigivara valitsejad või volitatud asutused, seda vara ei ole võimalik kasutusse anda või võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, tunnistab riigivara valitseja nimetatud vara kõlbmatuks ning see kantakse maha ja vajadusel hävitatakse.

 (2) Riigivara registrisse kandmisele kuuluva riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . Riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kehtestab riigivara valitseja .

§ 34. Võõrandamise erisused

 (1) Vabariigi Valitsus määrab kindlaks riigivara registris registreerimisele mittekuuluva vallasvara väärtuse taseme, millest väiksema väärtusega vallasvara võõrandamisele ei laiene käesoleva seaduse §-de 27-33 sätted.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigivara võõrandamine toimub riigivara valitseja kehtestatud korras .

 (3) Käesoleva seaduse §-d 28 ja 30-32 ei laiene julgeolekuasutustele.

5. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 35. Järelevalve

  Majanduskontrolli riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise üle teostab Riigikontroll vastavalt seadustele. Riigikontrolli majandustehingute üle teostatakse järelevalvet Riigikontrolli seaduses (RT I 1995, 11, 115) kehtestatud korras.

§ 36. Riigivara valitsejate vaheliste vaidluste lahendamise kord

 (1) Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkivaid ministeeriumide, Riigikantselei ja maavalitsuste vahelisi vaidlusi lahendab Vabariigi Valitsus.

 (2) Kui üheks vaidluspooleks on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikohus, Riigikontroll või õiguskantsler, lahendab käesoleva seaduse kohaldamisel tekkivad vaidlused Riigikogu moodustatud komisjon oma otsusega.

 (3) Avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle kasutusse on vastavalt käesoleva seaduse § 18 1. lõike punktile 3 antud riigivara, võib nimetatud vara suhtes tekkinud vaidluste lahendamiseks pöörduda käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud komisjoni poole.

 (4) Riigivara valitsejate vaheliste vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetest ja majanduslikest huvidest.

 (5) Vaidluste tekkimisel selle üle, millise riigivara valitseja vara hulka mingi objekt arvatakse, tuleb juhinduda peale tegeliku valitsemise fakti põhimõttest, et objekt on selle riigivara valitseja valitsemisalas, kes on selle:
 1) rajaja (asutaja, moodustaja);
 2) käigus- või korrashoidmiseks teinud regulaarseid kulutusi.

6. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 37. Riigivara jaotamine riigivara valitsejate vahel

 (1) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse riigivara valitseja valitsemisel või volitatud asutuse valduses olevaks varaks see osa Eesti riigi varast, mida vastav riigivara valitseja või volitatud asutus käesoleva seaduse jõustumise ajal tegelikult valdas.

 (2) Eesti Pank valdab, kasutab ja käsutab avalik-õigusliku juriidilise isikuna tema valduses olevat riigivara Eesti Panga seaduse (RT I 1993, 28, 498; 1994, 30, 463) ja kinnisvara osas käesoleva seaduse alusel.

§ 38. Riigivara jaotuse ammenduvus

 (1) Eesti riigi vara koosneb käesoleva seaduse jõustumise momendil riigivara valitsejate valitsemisel olevatest ja neile üleandmisele kuuluvatest varadest.

 (2) Juhul kui mõni riigivara objekt pole mingisugusel põhjusel ühegi riigivara valitseja valitsemisalas oleva varana arvele võetud, määrab riigivara valitseja Vabariigi Valitsus.

§ 39. Riigiasutuste ning riigi omandis olevate ettevõtete ja riiklike organisatsioonide põhikirja või põhimäärusesse sisseviidavad sätted

  Kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, täiendatakse kõikide riigivara valitsejateks mitteolevate riigiasutuste, riigi omandis olevate ettevõtete ja riiklike organisatsioonide põhikirja või põhimäärust sättega, mis näitab, millise riigivara valitseja valitsemis(haldus)alasse nad kuuluvad, juhindudes käesoleva seaduse §-dest 4, 36, 37 ja 38. Sama säte tuleb sisse viia kõigi pärast käesoleva seaduse jõustumist asutatavate riigiasutuste põhimäärusesse.

§ 40. Riigivara registrisse kandmine

  Pärast riigivara registri asutamist on riigivara valitseja kohustatud käesoleva seaduse § 2 2. lõikest ja § 3 2. lõikest lähtuvalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tähtaja jooksul korraldama registreerimiseks vajalike andmete esitamise tema valitsemisalas oleva riigivara kohta.

§ 41. [kehtetu]

§ 42. Seaduse kohaldatavus

 (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kinnisvarana ka ehitisi, nende reaalosi ning rajatisi kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse ja laevu üldpikkusega vähemalt 9 meetrit.

 (2) Käesolevas seaduses sätestatu ei laiene riigivarale :
 1) mis Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609; 1995, 2/3, 5; 60, 1017) ning sellest tulenevate õigusaktide alusel kuulub teiste isikute omandisse andmisele või millele seatakse kasutusõigus;
 2) mille valdamine, kasutamine ja käsutamine on reguleeritud teiste seadustega.

 (3) Riigivara registrisse või riigi omandisse jääva vara nimekirja mittekantud või Vabariigi Valitsuse otsusega nimetatud registrist või nimekirjast välja arvatud riigivara erastamisnimekirja kandmine toimub erastamisseaduse alusel.

 (4) Käesoleva seaduse §-des 18-35 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksused, nende vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel, kui vastava avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 43-48. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 49. Seaduse jõustumise erisus

  Käesoleva seaduse § 3, § 10 4. lõige, § 17 3. lõige, § 22 3. lõige ja § 32 4. lõige jõustuvad 1995. aasta 1. juulil.