Teksti suurus:

Kohtu registriosakonna kodukord

Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.07.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.01.2006
Avaldamismärge:

Kohtu registriosakonna kodukord

Vastu võetud 28.08.2002 nr 56
RTL 2002, 103, 1558
jõustumine 19.09.2002

Muudetud järgmiste määrustega (number, kuupäev, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

30. 12. 2002 nr 99 (RTL 2003, 6, 52) 17. 01. 2003

10.04.2003 nr 28 ( RTL 2003, 51, 748) 27.04.2003

16.05.2003 nr 41 ( RTL 2003, 66, 949) 1.06.2003

25.06.2004 nr 46 ( RTL 2004, 89, 1403) 5.07.2004

08.07.2005 nr 30 (RTL 2005, 81, 1169 ) 24.07.2005, osaliselt 1.01.2006

Määrus kehtestatakse « Kohtute seaduse» § 16 lõike 3, § 42 lõike 1 ja § 45 lõike 3, « Äriseadustiku» § 25 lõike 2, § 67 lõike 1 ning lõike 4 punktide 3 ja 4, § 70, § 511 2 lõike 1, § 525 lõike 2 ja § 541 lõigete 2 ja 3, « Mittetulundusühingute seaduse» § 76 ja § 111 lõike 2, « Kommertspandiseaduse» §15 ja § 37, « Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» § 18 lõike 2, § 37 lõike 1, § 64 lõike 3 ja § 77, « Kinnistusraamatuseaduse» § 1 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1, § 77 1 lõike 2 ja § 772 lõike 3 alusel, „ Kirikute ja koguduste seaduse“ § 19 lõike 1 ning „ Hooneühistuseaduse“ § 6 lõigete 1 ja 4.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

Määrus reguleerib kohtu registriosakonna töökorraldust ning äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri ning laevakinnistusraamatu pidamist.

1. peatükk
REGISTRIOSAKONNA TÖÖKORRALDUS

1. jagu
Üldsätted

§- d 1 – 2 [Kehtetud – RTL 2005, 81, 1169 – 1.01.2006] (õ) 6.03.2006 11:25

§ 3. Registriosakonna koosseis ning teenistujate ametisse nimetamine

(1) Kohtunike tööjaotusplaanis määratakse kohtunik, kes vaatab läbi vastulauseid ja täidab registripidamisülesandeid, mis on ette nähtud seadusega. Kohtunik ei kuulu registriosakonna koosseisu.

(2) Justiitsminister nimetab ja vannutab kohtunikuabi ametisse eksamikomisjoni ettepanekul ning määrab kohtu ja kohtumaja, kus kohtunikuabi teenistusse asub. Kohtudirektor määrab struktuuriüksuse, mille koosseisu kohtunikuabi kuulub. Kohtudirektor võib ilma kohtunikuabi nõusolekuta suunata ta tööle teise kohtumajja, kui teine kohtumaja asub samas asulas.

(3) Justiitsminister nimetab kohtunikuabikandidaadi kohtusse ettevalmistusteenistusse ning määrab talle juhendaja ja kinnitab ettevalmistusteenistuse kava. Ettepaneku juhendaja määramise kohta teeb kohtudirektor. Ettepaneku isiku ettevalmistusteenistusse nimetamiseks teeb kohtunikuabikandidaadi konkursi komisjon, kuhu kuulub kaks kohtu ja kaks Justiitsministeeriumi esindajat ning üks Notarite Koja esindaja.

(4) Kohtudirektor kinnitab registriosakonna koosseisu. Osakonna koosseisus on kohtunikuabi ametikohad ning võivad olla kantseleijuhataja, vanemregistrisekretäri, registrisekretäri, arhivaari ja tehnilise sekretäri ametikohad ning muud ametikohad.

(5) Kohtudirektor nimetab ametisse:
1) kantselei juhataja osakonna juhataja ettepanekul nende kohtuteenistujate seast, kes on sooritanud registrisekretäri eksami;
11) vanemregistrisekretärid osakonna juhataja ettepanekul nende registrisekretäride seast, kes on keerukamate tööülesannete täitmisel silma paistnud, ja kui selline ametikoht on justiitsministri käskkirja alusel kohtusse loodud;
2) registrisekretärid osakonna juhataja ettepanekul nende tehniliste sekretäride seast, kes on olnud teenistuses vähemalt kolm kuud ja kes on sooritanud  registrisekretäri eksami;
3) teised osakonna koosseisu kuuluvad kohtuteenistujad peale kohtunikuabi.

[RTL 2005, 81, 1169– jõust. 24.07.2005]

§ 4. Registriosakonna ja registriosakonna ametnike pitsatid

(1) Registriosakonnal on 35-millimeetrise läbimõõduga sõõrikujuline väikese riigivapi kujutisega ja oma nimega värvi- ja reljeefpitsat ning võib olla rõhtpitsat kirjavahetuse jaoks.

(2) Kohtudirektor võib registriosakonna juhataja ettepanekul otsustada kasutusele võtta rohkem kui ühe lõikes 1 nimetatud pitsati ja tõestamistoiminguid tegevate registriosakonna ametnike nimelised pitsatid, lähtudes «Notariaadiseaduse» (RT I 2000, 104, 684; 2001, 93, 565; 2002, 57, 357; 61, 375; 64, 390) § 53 punktist 4.

(3) Kohtudirektor korraldab registriosakonna ja selle ametnike pitsatite kujundamise, registreerimise, kehtetuks tunnistamise, hoidmise ja hävitamise «Riigivapi seaduses» (RT I 2001, 65, 376; 2002, 34, 206; 63, 387) ettenähtud korras.

(4) Kohtu registriosakonna ja selle ametnike pitsatijäljendid ning tõestamistoimingute tegemiseks pädevate ametnike allkirjanäidised saadetakse teiste kohtute registriosakondadele ja Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele iga kalendriaasta alguses ning tõestamistoimingute tegemiseks pädevate teenistujate vahetumisel.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 41. Registridokumentide transportimine

(1) Kui registridokumentide originaale on vaja viia ühest kohtumajast teise, siis korraldab transportimise ja vastutab selle eest kohtudirektor.

(2) Kui registridokumentide originaale on vaja viia ühest kohtust teise, siis korraldab transportimise ja vastutab selle eest saatja kohtu kohtudirektor.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

2. jagu
Registriosakonna juhataja

§ 5. Juhataja nimetamine

(1) Registriosakonna juhatajaks on kohtudirektori määratud kohtunikuabi.

(2) Registriosakonna juhataja puudumisel täidab tema kohuseid kohtudirektori poolt registriosakonna kohtunikuabide seast nimetatud kohusetäitja.

(3) Ärakiri registriosakonna juhataja või juhataja kohusetäitja määramise ja vabastamise kohta saadetakse Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele teadmiseks.

(4) Registriosakonna juhataja vahetumisel võetakse ja antakse asjaajamine üle kohtu kohtudirektori poolt määratud kohtuteenistuja osavõtul. Üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks jääb registriosakonda ja teine kohtukantseleisse. Akti ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 6. Juhataja ülesanded

(1) Registriosakonna juhataja ülesanne on korraldada osakonna tegevust. Ta tagab, et osakonna pädevusse kuuluvaid hagita tsiviilasju menetletakse ning isikuid teenindatakse ning järelevalve- ja sunniabinõusid rakendatakse õiguspäraselt ja kiiresti ning et registreid peetakse ja infosüsteeme kasutatakse nõuetekohaselt.

(2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks täidab osakonna juhataja lisaks kohtunikuabi kohustustele järgmisi ülesandeid:
1) kehtestab pärast kohtunikuabide arvamuse ärakuulamist kirjaliku korraldusega kohtunikuabide tööjaotusplaani nende kohtuasjade kohta, mille jaotamine on automatiseerimata. Kodukorras ettenähtud juhtudel jaotab juhataja asju ümber;
2) kohtudirektori juhiseid arvestades kehtestab osakonna muude ülesannete jaotuse, teenistujate asendamise korra ning määrab e-posti kontrollimise eest vastutajad, tõestamistoimingute tegijad ja osakonnaväliste andmekogude kontrollijad;
3) kontrollib teenistusülesannete täitmist ja korraldab tööaja arvestust;
4) korraldab kaebuste ja vastulausete lahendamist (sh. „Äriseadustiku“ §-s 74 nimetatud kaebused);
5) korraldab osakonna arhiivi ülevaatust ja dokumentide hävitamist;
6) kehtestab abinõude süsteemi, mis tagab dokumentide säilimise ning süüdlase kindlakstegemise dokumendi rikkumise, hävimise või kadumise korral;
7) vajaduse korral rakendab abinõusid, mis tagavad infosüsteemi sisestatud andmete säilimise ning välistavad volitamata juurdepääsu ja töötlemise;
8) kirjaliku korraldusega kehtestab osakonna ja selle ametnike pitsatite, templite ning dokumendiplankide kasutamise ja hoidmise korra ulatuses, mis ei kuulu kohtudirektori pädevusse, ning korraldab kodukorras ettenähtud pitsatijäljendite ja allkirjade näidiste ning ärakirjade saatmise teistesse osakondadesse ja Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusse;
9) teeb kohtudirektorile esildisi inventari-, lähetus- ja koolitusvajaduste ning muude asjaolude kohta ning ettepanekuid puhkuste ajakava, osakonna koosseisu, palgafondi, ergutuste ja distsiplinaarkaristuste ning kohtunikuabikandidaadi juhendamise kohta;
10) vajaduse korral algatab asendusregistriosa ja asenduskaardi avamise;
11) korraldab osakonna tööks vajalike erivahendite arvestust ja jaotamist;
12) korraldab osakonda kuuluvale kohtuteenistujale katseaja lõpu ja iga-aastasi hindamisvestlusi.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 7. Juhataja lisatasu ja töökoormus

(1) Registriosakonna juhatajale võidakse maksta osakonna juhatamise eest lisatasu kohtudirektori määratud ulatuses.

(2) Kohtudirektor võib registriosakonna juhataja kohtunikuabi töökoormust vähendada:
1) kuni 75% registriosakonnas, kus on registrisse kantud rohkem kui 50 000 ettevõtjat, filiaali, ühingut ja sihtasutust;
2) kuni 50% registriosakonnas, kus on registrisse kantud 15 001–50 000 ettevõtjat, filiaali, ühingut ja sihtasutust;
3) kuni 25% registriosakonnas, kus on registrisse kantud kuni 15 000 ettevõtjat, filiaali, ühingut ja sihtasutust.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

3. jagu
Registriosakonna kantselei juhataja

§ 8. Kantselei juhataja ametikoht

(1) [Kehtetu – RTL 2003, 66, 949 – jõust. 1. 06.2003]

(2) Kantselei juhataja allub vahetult registriosakonna juhatajale.

(3) Registriosakonna juhataja määrab, millised registrisekretärid ja tehnilised töötajad alluvad vahetult kantselei juhatajale.

§ 9. Kantselei juhataja ülesanded

(1) Kantseleijuhataja ülesandeks on korraldada registriosakonna kantselei tegevust, sealhulgas:
1) tagada tõhus töökorraldus dokumentide vastuvõtmise, edasisaatmise, registriga tutvumise, andmete väljastamise ja arhiivipidamise alal;
2) täita registriosakonna juhataja ülesandel käesoleva kodukorra § 6 lõike 2 punktides 5 ja 11 nimetatud kohustusi;
3) abistada registriosakonna juhatajat tema ülesandel käesoleva kodukorra § 6 lõike 2 punktides 6 - 9 nimetatud kohustuste täitmisel;
4) kontrollida talle vahetult alluvate teenistujate ametikohustuste täitmist;
5) tagada registriosakonna kirjavahetuse, sealhulgas elektronkirjade arvelevõtmine ja vastamine;
6) täita registriosakonna juhataja ühekordseid ülesandeid.

(2) Tööülesannete jaotuse kantselei juhatajale alluvate teenistujate vahel ja nende vastastikuse asendamise korra kehtestab registriosakonna juhataja kantselei juhataja ettepanekul.

(3) Kantselei juhataja võib registriosakonna juhataja määramisel täita ka registrisekretäri ülesandeid ulatuses, mis ei sega tal kantselei tegevuse korraldamist.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

4. jagu
Registrikohtunik

§ 10. Registrikohtuniku ülesanded ja seisukohad

(1) Registriosakonnas täidab seaduses sätestatud kohtuniku ülesandeid  kohtunike tööjaotusplaanis määratud kohtunik (edaspidi registrikohtunik).

(2) Registrikohtunik:
1) otsustab kande- ja kinnistamisotsuse ning registriasjaga seotud kohtumääruse (edaspidi lahend) tegemise;
2) selgitab kohtunikuabidele ja registrisekretäridele oma seisukohti registriasjade lahendamisel;
3) juhendab kohtu esimehe määramisel ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikuabi kandidaate;
4) [Kehtetu – RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

(3) Registrikohtuniku kirjalikud seisukohad, mida ta on avaldanud konkreetse registriasja lahendamise kohta, köidetakse vastavasse registri- või laevatoimikusse.

(4) Registrikohtuniku üldised seisukohad registriasjade lahendamise kohta ning registri- ja laevatoimikusse köidetud seisukohtade ärakirjad köidetakse eraldi toimikusse, mis peab olema kõigile registriosakonna töötajaile kättesaadav.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

5. jagu
Kohtunikuabi

§ 11. Kohtunikuabi ülesanded

(1) Registriosakonna koosseisu kuuluv kohtunikuabi:
1) otsustab oma pädevusse kuuluva lahendi tegemise;
2) koostab registrikohtunikule lahendite eelnõusid;
3) sisestab registrikohtuniku tehtud lahendi teksti infosüsteemi ning kinnitab oma salasõnaga;
4) kinnitab registrikande ja märke;
5) teeb «Äriseadustiku» §-s 46 nimetatud kandeid ja märkeid;
6) teeb «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» §-s 54 nimetatud kandeid;
7) vaatab läbi toimikusse köidetavaid dokumente, mis ei ole aluseks kande tegemisele (majandusaasta aruanded, nõukogu liikmete andmed jne);
8) kinnitab ärakirju ja väljatrükke;
9) annab välja tõendeid registrikande puudumise või muutmatuse kohta;
10) annab välja laeva lipudokumendid;
11) tuvastab registri- ja laevatoimikuga tutvuda soovija õigustatud huvi;
12) jälgib, et toimikud vastaksid käesolevas kodukorras ettenähtud nõuetele;
13) rakendab hoiatus- ja sunnivahendeid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise korral, samuti äriühingute vara vähenemise puhul alla seadusega lubatud alampiiri;
14) juhendab kohtunikuabikandidaate ning osakonna juhataja määramisel notarikandidaate, üliõpilastest praktikante ning registrisekretäre ja osakonna teisi töötajaid ning juhendajana vaatab läbi ja kinnitab juhendatava tehtud lahendite projekte;
15) algatab laevakinnistusregistri asendusosa avamise menetluse;
16) teeb vastava teate alusel erakonna liikmete nimekirja märke liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;
17) nõuab erakonna juhatuselt erakonna liikmete nimekirja esitamist tema poolt määratud tähtajaks, kui tal on alust arvata, et liikmete tegelik arv on langenud alla 1000;
18) taotleb «Erakonnaseaduse» (RT I 1994, 40, 654; 1996, 37, 739; 42, 811; 1998, 59, 941; 1999, 27, 393; 2002, 21, 117; 29, 174; 42, 264; 57, 355) § 12 lõike 3 alusel ja tingimustel erakonna sundlõpetamise algatamist;
19) annab välja „Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 „Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta“ rakendamise seaduse“ (RT I 2004, 81, 543) § 4 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tõendeid ning täidab lõikes 4 sätestatud ülesannet.

(2) Registrikohtunik võib määrata, et registriasja materjalid, mida ta arutab avalikul istungil, valmistab ette kohtunikuabi.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

6. jagu
Registrisekretär

§ 12. Registrisekretäri põhiülesanded

(1) Registrisekretär:
1) jõustab registrikande ja märke;
2) teeb «Äriseadustiku» §-s 46 nimetatud kandeid ja märkeid;
3) kinnitab ärakirju ja väljatrükke;
4) annab välja tõendeid vastavalt «Äriseadustiku» § 28 lõikele 4;
5) tuvastab registri- ja laevatoimikuga tutvuda soovija õigustatud huvi;
6) vaatab vajadusel läbi ilma kandeotsuseta toimikusse köidetavaid dokumente (majandusaasta aruanded, nõukogu liikmete nimekirjad jm);
7) hoiatab asjaosalisi isikuid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise korral, samuti äriühingute vara vähenemise puhul alla seadusega lubatud alampiiri;
8) jälgib, et toimikud vastaksid käesolevas kodukorras ettenähtud nõuetele;
9) juhendab registriosakonna juhataja määramisel notarikandidaatidest ja üliõpilastest praktikante;
10) teeb vastava teate alusel erakonna liikmete nimekirja märke liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;
11) nõuab erakonna juhatuselt erakonna liikmete nimekirja esitamist tema poolt määratud tähtajaks, kui tal on alust arvata, et liikmete tegelik arv on langenud alla 1000;
12) taotleb «Erakonnaseaduse« § 12 lõike 3 alusel ja tingimustel erakonna sundlõpetamise algatamist.

(2) Registriosakonna juhataja võib vajaduse korral anda registrisekretärile tehnilise sekretäri ülesandeid.

§ 13. Registrisekretäri menetluspädevus registriasjades

Registrisekretär võib vaadata läbi avaldusi ning koostada registrikohtunikule ja kohtunikuabile kande- ja kinnistamisotsuste ning kohtumääruste eelnõusid lihtsamates registriasjades.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 14. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 15. Registrisekretäri kohustus pöörduda registrikohtuniku või kohtunikuabi poole

Registrisekretär peab registriasja menetlemise katkestama ja pöörduma suuniste saamiseks registrikohtuniku või kohtunikuabi poole, kui:
1) ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast registrikohtuniku seisukohast;
2) registriasja menetlemises ilmnevad õiguslikud raskused.

§ 16. Registrisekretäri taandus

Registrisekretär peab registriasja andma kohtunikuabide tööjaotusplaani alusel teise isiku menetlusse, kui on alust kahelda tema erapooletuses, sealhulgas siis, kui ta ise või tema sugulane või hõimlane on registriasja suhtes:
1) füüsilisest isikust ettevõtjaks;
2) täis- või usaldusühingu osanikuks, registrisse kantud esindama volitatud isikuks või prokuristiks;
3) osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutajaks, juhatuse või nõukogu liikmeks, prokuristiks või audiitoriks;
4) välismaa äriühingu, kelle filiaal on äriregistrisse kantud või kandmisel, seadusjärgseks esindajaks, filiaali juhatajaks või prokuristiks;
5) mittetulundusühingu või sihtasutuse asutajaks või juhatuse liikmeks või sihtasutuse nõukogu liikmeks või «Mittetulundusühingute seaduse» §-s 31 nimetatud mittetulundusühingu organi liikmeks või sihtasutuse audiitoriks.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 161. Vanemregistrisekretär

Vanemregistrisekretärile kohaldatakse registrisekretäri kohta sätestatut.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

7. jagu
Tehniline sekretär

§ 17. Tehnilise sekretäri ülesanded

Tehnilise sekretäri ülesandeks on registriosakonna juhataja, registrikohtunike, kohtunikuabide ja registrisekretäride abistamine registrite pidamisel, sealhulgas:
1) dokumentide vastuvõtmiseks ja lahendite täitmiseks vajalike tehniliste toimingute tegemine;
2) isikute teenindamine, kes esitavad registriosakonnale dokumente või kes tutvuvad registriandmetega või tellivad neist ärakirju ja väljatrükke;
3) dokumentide skaneerimine;
4) väljasaadetavate kirjade postitamine ning saabunud kirjade arvelevõtmine ja kätteandmine.

8. jagu
Arhivaar

§ 18. Koosseisulise arhivaari ülesanded

(1) Registriosakonna koosseisu kuuluv arhivaar korraldab registriosakonna arhiivi pidamist vastavalt käesoleva kodukorra nõuetele, sealhulgas:
1) võtab dokumente arhiivi vastu ja annab arhiivist välja;
2) tagab arhiivipäeviku korrektse täitmise;
3) vastutab arhiivis hoitavate dokumentide säilivuse eest.

(2) Arhivaar juhendab teda abistavaid registri- ja tehnilisi sekretäre ning täidab registriosakonna juhataja määratud ulatuses registri- ja tehnilise sekretäri ülesandeid.

§ 19. Arhivaari ülesannete täitmine registri- või tehnilise sekretäri poolt

Kui registriosakonna koosseisus ei ole arhivaari kohta, täidab arhivaari ülesandeid registriosakonna juhataja määratud registri- või tehniline sekretär.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

9. jagu
Täiendusõpe

§ 20. Täiendusõppe kohustus

(1) Kohtunikuabid, kantselei juhataja, arhivaar ja registrisekretärid on kohustatud oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama, eelkõige tutvuma pidevalt õigusaktide muudatustega, Riigikohtu lahenditega ning õigusajakirjade ja õiguskirjandusega.

(2) Kohtunikuabid, kantselei juhataja, arhivaar ja registrisekretärid on kohustatud osa võtma nende jaoks kohtu või Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse poolt korraldatavast täiendusõppest.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 21. Juhendamiskohustus

(1) – (2) [Kehtetud – RTL 2003, 66, 949 – jõust. 1. 06.2003]

(3) Kohtunikuabi, kantselei juhatajat, arhivaari või registrisekretäri ei või kohustada samal ajal juhendama üle kahe kohtunikuabi- või notarikandidaadi või üliõpilasest praktikandi.

(4) Kohtunikuabikandidaati juhendavale kohtunikuabile makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast. Notarikandidaate ja üliõpilastest praktikante juhendavale kantselei juhatajale, arhivaarile ja registrisekretärile makstakse juhendamise eest lisatasu kohtudirektori määratud ulatuses.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 22. Õppima suunamine

(1) Kohtunikuabid, kellel puudub õigusteaduslik akadeemiline kõrgharidus või kohtunikuabi rakenduskõrgharidus, suunatakse justiitsministri poolt õppima kaugõppe vormis Sisekaitseakadeemia kohtunikuabi erialale.

(2) Justiitsminister võib lõikes 1 nimetatud erialale eelneva konkursi alusel õppima suunata ka registrisekretäre või tehnilisi sekretäre, kes on sooritanud registrisekretäri eksami.

(3) Justiitsministri poolt õppima suunatud kohtunikuabide ja muude lõikes 2 nimetatud teenistujate töökoormust võib registriosakonna juhataja vähendada selle aja võrra, mil nad õppeasutuses viibimise tõttu ei saa tööülesandeid täita.

(4) Õppimise ajal säilitatakse kohtunikuabidele ja lõikes 2 nimetatud teenistujatele töötasu.

10. jagu
Vastuvõtt

§ 23. Vastuvõtuajad

(1) Registriosakonnal on vastuvõtuaeg isikute teenindamiseks – dokumentide vastuvõtmiseks, registriga tutvumiseks ning dokumentide väljastamiseks – igal tööpäeval vähemalt neli tundi.

(2) Laevakinnistusraamatu kinnistamisavalduste vastuvõtt ning laeva lipudokumentide väljastamine toimub igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses.

(3) Vastuvõtuajad kinnitab kohtudirektor registriosakonna juhataja ettepanekul, ärakiri vastuvõtuaegade kinnitamise kohta saadetakse justiitsministrile teadmiseks.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 24. Vastuvõtuks avatud ruumid

(1) Registriosakonna külastajatele on sissepääsuks avatud vaid dokumentide vastuvõtmiseks, registriga tutvumiseks ning dokumentide väljastamiseks ettenähtud ruumid.

(2) Registriosakonna muudesse ruumidesse lubatakse külastajaid vaid põhjendatud vajadusel ning selle registriosakonna teenistuja nõusolekul ja vastutusel, kelle juurde nad minna soovivad.

§ 25. Külastajatele antav teave

(1) Teave vastuvõtuaegade, ametliku elektronposti aadressi, registriosakonna tööpiirkonna, riigilõivu tasumise korra ja registriosakonnas peetavate registrite kohta pannakse registriosakonna ruumides või selle sissekäigu juures nähtavale kohale.

(2) Teenistujad, kes registriosakonna külastajaid vastu võtavad ja teenindavad, kannavad nimesilti oma nime ja ametinimetusega.

(3) Registriosakonna teenistuja jagab isikutele informatsiooniks teabelehti ning peab andma kohapeal, samuti telefoni ja elektronposti teel teavet järgmistes küsimustes:
1) registriosakonna tööpiirkonna ulatus;
2) registriosakonnas peetavate registrite loetelu;
3) registriosakonna vastuvõtuajad ja dokumentide edastamis- ja vastuvõtukord;
4) ärakirjade, väljatrükkide, tõendite ja lipudokumentide väljastamise kord;
5) registriosakonna ja Justiitsministeeriumi Registrikeskuse ametlik elektronposti aadress;
6) lahenditest asjaosalistele teatamise kord;
7) tasumisele kuuluvate riigilõivude määrad ning tasumise kord;
8) notari ametitoimingud registriasjade ajamisel.

(4) Registriosakonna teenistuja ei anna isikutele muud õiguslikku teavet kui lõikes 3 nimetatud.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 26. Ametiisikute teenindamine

(1) Notar, kes on tõestanud või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on volitatud esindama avaldajaid registriosakonnas.

(2) Notaril ning tema poolt volitatud notaribüroo töötajal võimaldatakse dokumente esitada ja kätte saada ning registritega tutvuda igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses.

(21) Lõikes 2 sätestatud toimingutes on notariga võrdsustatud registrikaardile kantud pankrotihaldur või ajutine haldur ja kohtutäitur, kes teostab laeva suhtes täitetoiminguid.

(3) Notari soovil teatatakse talle tema tõestatud või kinnitatud avalduse või vastulause alusel lahendi tegemisest või antakse vajalikud dokumendid, sealhulgas lipudokumendid, talle või tema poolt volitatud notaribüroo töötajale kohapeal kätte.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 27. Dokumentide vastuvõtmise õigus

(1) Registriosakonnale esitatavaid dokumente võib kohapeal vastu võtta ainult registriosakonna juhataja määratud teenistuja ainult vastuvõtuajal.

(2) Posti või elektronposti teel esitatud dokumente võib vastu võtta ainult registriosakonna juhataja määratud teenistuja.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 28. Vastuvõtupealdis

(1) Registriosakonnale paberkandjal esitatud dokumentidele tehakse viivitamatult vastuvõtupealdis, milles märgitakse:
1) vastuvõtmise päev, kuu ja aasta;
11) täpne kellaaeg, kui tegemist on kinnistamisavalduse või kommertspandiregistri kandeavaldusega;
2) esitatud dokumentide lehtede koguarv;
3) vastuvõtja nimi ja allkiri.

(2) Vastuvõtupealdis tehakse põhidokumendi (avalduse, vastulause, majandusaasta aruande vm) esimesele leheküljele. Kõikidele teistele lehtedele peab vastuvõtupealdise täitnud isik andma oma allkirja või lööma kuupäevaga nurgatempli. Kui dokumendi lehed on kinni köidetud, antakse allkiri vaid esimesele leheküljele.

(3) Elektrooniliselt esitatud dokumendi puhul asendab vastuvõtupealdist dokumendi arvelevõtmine päevikus.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 29. Vastuvõetud dokumentide arvelevõtmine ja erisused registripiirkonna vahetumisel

(1) Vastuvõetud dokumendid võetakse viivitamatult arvele kas registripäevikus, laevakinnistuspäevikus, majandusaasta aruannete päevikus või kaebuste päevikus, või kui nad ei kuulu päevikusse kandmisele, siis võetakse arvele kirjavahetuse registreerimiseks ettenähtud korras. Kommertspandiregistri kandeavaldused ja kinnistamisavaldused võetakse registripäevikus või laevakinnistuspäevikus arvele vastuvõtmise ajalises järjekorras.

(2) Dokumentide arvelevõtja jälgib, et päeviku ja vastuvõtupealdise andmed, sh vastuvõtukuupäev, oleksid ühesugused.

(3) Kui kandeavaldusega kaasneb registripiirkonna vahetus, peab uue asukoha järgne arvelevõtja asjaomase ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse arvele võtma senise registrikoodiga.

(4) Kui ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing või sihtasutus mitmekordse registripiirkonna vahetumisega naaseb registripiirkonda, kus ta varem oli registrisse kantud, siis tuleb ta arvele võtta senise registrikoodi ja registriasja numbriga.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 30. Tõendi väljastamine dokumentide esitajale

Dokumentide esitaja soovil väljastab dokumente vastuvõtnud teenistuja pärast vastuvõtupealdise tegemist tõendi, mis sisaldab:
1) registriosakonna nime;
2) dokumentide esitaja nime;
3) vastuvõetud lehtede koguarvu ja esitaja nõudel ka esitatud dokumentide loetelu;
4) teenistuja ametinimetust, nime, allkirja ning vastuvõtmise päeva, kuud ja aastat.

§ 31. Dokumentide vastuvõtmata jätmine

(1) Avaldus ja sellele lisatud dokumendid jäetakse vastu võtmata, kui:
1) allkirjad avaldusel ei ole notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud;
2) on ilmne, et avaldusele ei ole lisatud seaduses ettenähtud dokumente;
3) on esitatud võõrkeelsed dokumendid ilma notariaalselt kinnitatud või sellega võrdsustatud korras kinnitatud eestikeelse tõlketa;
4) avaldusele ei ole lisatud seaduses ettenähtud riigilõivu tasumise tõendit;
5) avaldus või sellele seaduse kohaselt lisatud dokumendid ei ole loetavad.

(2) Kui dokumentide vastuvõtja arvates ei ole avaldusele lisatud kõiki seaduses ettenähtud dokumente, aga avalduse esitaja arvates on, siis tuleb dokumendid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui «Äriseadustiku» § 50 lõikest 2 tulenev vastuvõtmata jätmise alus on täiesti ilmne.

§ 32. Dokumentide põhjalikum uurimine vastuvõtul

Dokumente vastuvõttev teenistuja ei ole kohustatud uurima dokumente käesoleva kodukorra § 31 lõikes 1 loetletud nõuetest põhjalikumalt.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 33. Õiendi väljastamine dokumentide vastuvõtmata jätmise korral

(1) Kui avaldus jäetakse käesoleva kodukorra § 31 lõike 1 alusel vastu võtmata, siis väljastatakse esitajale tema soovil õiend, mis sisaldab:
1) registriosakonna nime;
2) dokumentide esitaja nime ning esitamise päeva, kuud ja aastat;
3) dokumentide vastuvõtmata jätmise põhjust ning viidet «Äriseadustiku» §-le 50;
4) õiendi väljastanud teenistuja ametinimetust, nime, allkirja.

(2) Kui posti teel esitatud avaldus jäetakse käesoleva kodukorra § 31 lõike 1 alusel vastu võtmata, siis tagastatakse nad avaldajale lihtkirjaga, mis sisaldab lõikes 1 nimetatud andmeid.

§ 34. Dokumentide vastuvõtmata jätmise keeld

(1) Avaldusele lisatud dokumente ei või jätta vastu võtmata põhjendusel, et seadus ei nõua nende esitamist.

(2) Avaldus ja lisatud dokumendid, millega taotletakse laevakinnistusraamatusse kande või märke tegemist, tuleb vastu võtta; käesoleva kodukorra § 31 ei kohaldata.

§ 35. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 36. Dokumentide saatmine ühest registripiirkonnast teise

Seaduses ettenähtud juhtudel saadab registriosakond kande tegemiseks vajalikud dokumendid teise registriosakonda. Sel juhul lisatakse dokumentidele saatekiri, millele kirjutab alla registrikohtunik, kohtunikuabi või registrisekretär.

§ 361. Kinnistamisavaldus mitme laeva kohta

(1) Kui kinnistamisavaldus on tehtud mitme eri registriosakonna tööpiirkondades asuvate laevade kohta, tehakse esitatud avaldusest ja dokumentidest kinnitatud ärakirjad ning need saadetakse registriosakonnale, kelle tööpiirkonnas asub teine avalduses puudutatud laev. Avaldus koos esitatud dokumentidega köidetakse laevatoimikusse selles registriosakonnas, kuhu dokumendid esitati. Kinnitatud ärakirjade edastamisest teisele registriosakonnale teavitatakse dokumentide esitajat.

(2) Lõiget 1 ei kohaldata, kui kinnistamisavaldusest või muul viisil selgub, et dokumendid on esitatud või esitatakse igasse puudutatud registriosakonda iseseisvalt.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 37. Kandedokumentide tagastamine

(1) Kui äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või kommertspandiregistri kandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kandeotsuse tegemist tagasi, siis avaldust ja sellele lisatud dokumente ei tagastata.

(2) Kui laevakinnistamisavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kinnistamisotsuse tegemist tagasi, võib avalduse esitamiseks õigustatud isikule tema soovil tagastada avaldusele lisatud originaaldokumendid.

(3) Lõikes 2 nimetatud dokument tagastatakse allkirja vastu. Tagastatud dokumendist teeb tagastamise otsustanud kohtunikuabi kinnitatud ärakirja, mis köidetakse vastavasse toimikusse. Nende ärakirjade tegemist ei kanta tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(4) Lõikes 3 nimetatud ärakirja õigsuse kinnitanud teenistuja lisab ärakirjale märkuse originaaldokumendi tagastamise asjaolude kohta.

11. jagu
Registriandmete kättesaadavus

§ 38. Registriandmete otsingu alus

(1) Registriga tutvumisel, samuti ärakirjade, väljatrükkide ja tõendite tellimisel võib päringu aluseks olla:
1) ärinimi või mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva nimi;
2) ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikood;
3) laeva registrinumber, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni registri number või kalalaeva pardanumber;
4) laeva omaniku nimi.

(2) Lõikes 1 toodud reeglist võidakse kõrvale kalduda üksnes kohtunikuabi või registrisekretäri kirjalikul loal, kui see on vajalik kohtule, pädevale asutusele või notarile seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Luba köidetakse vastavasse registri- või laevatoimikusse.

(3) Lõikes 2 nimetatud eraldi luba ei ole vaja, kui tutvumise kohta tehakse sissekanne tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

§ 39. Registriandmetega kohapeal tutvumine

(1) Igaüks võib registriosakonnas kohapeal tutvuda registrikartoteegiga ja laevakinnistusregistriga, hooneühistu liikmete nimekirja ning äri- ja avalike toimikutega. Sellist tutvumist ei märgita tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(2) Õigustatud huviga isik, kohus, pädev asutus, notar ja notari volitatud notaribüroo töötaja võivad registriosakonnas kohapeal tutvuda registri- või laevatoimikuga, samuti tehniliste abiregistrite ja muude lõikes 1 nimetamata dokumentidega. Tutvumiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Selline tutvumine märgitakse tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(21) Õigustatud huvi olemasolu eeldatakse, kui tutvumistellimus esitatakse kohtu, pädeva asutuse või notaribüroo blanketil või elektrooniliselt ja selle on vastavalt allkirjastanud või digitaalallkirjaga varustanud selleks pädev isik. Kahtluse korral või kui tutvumistellimus esitatakse elektrooniliselt, on kohtunikuabi või registrisekretär kohustatud kontrollima allakirjutanud isiku pädevust.

(3) Tutvumiseks võib ühele isikule korraga kätte anda ainult ühe toimiku, abiregistri või muu paberdokumendi.

(4) Kui tutvutakse paberdokumendiga, peab tutvumise juures pidevalt viibima registriosakonna teenistuja, kes jälgib ja vastutab, et tutvuja ei rikuks dokumente, ei köidaks toimikut lahti ega võtaks dokumente kaasa. Dokumente ja toimikuid tutvujalt tagasi võttes peab ta kontrollima, kas kõik tutvumiseks antud dokumendid on rikkumata kujul alles.

(5) Kui teenistuja avastab, et tutvumiseks antud dokumente rikutakse, võetakse kaasa või toimikut köidetakse lahti, siis peab tutvumise katkestama ning kutsuma kohale kohtukordniku või politseiametniku.

(51) Registrikaardiga, laevakinnistusregistriosaga, hooneühistu liikmete nimekirjaga, skaneeritud või elektrooniliselt esitatud dokumendiga võib kohapeal tutvuda andmete arvutikuvaril taasesitamise või väljatrüki vaatlemise teel. Tutvuja võib andmed arvutikuvaril ise esile kutsuda, kui on tagatud, et lubatud tutvumise mahtu ei ületata ning tutvujal ei ole võimalik andmeid muuta, täiendada ega kustutada.

(52) Lõikes 51 nimetatud dokumentidega võib tutvuda ükskõik millises registriosakonnas, hoolimata sellest, millises registriosakonnas vastavat registrikaarti, laevakinnistusregistriosa või hooneühistu liikmete nimekirja peetakse või millisele registriosakonnale vastav dokument esitati.

(6) Tutvumistellimus täidetakse samal päeval. Vähem kui poolteist tundi enne vastuvõtuaja lõppu esitatud tellimused võib täita järgmisel tööpäeval.

(7) Registriosakonna juhataja korraldusel võib skaneerimata ja toimikusse köitmata majandusaasta aruannetega tutvumist võimaldada järgmisel või ülejärgmisel tööpäeval pärast tellimuse esitamist.

(8) Kui tutvumistellimust ei täideta kohe või kui tellija soovib tutvumist hiljem, siis täidetakse tellimus tellija täidetud tellimislehel näidatud tähtajaks.

(9) Tellimislehe blanketil nähakse ette variandid samal päeval tutvumise, järgmisel tööpäeval tutvumise ning hilisemal kuupäeval tutvumise kohta. Blanketil märgitakse tellimuse samal päeval täitmiseks kuluv aeg, samuti lõike 6 teises lauses ja lõikes 7 nimetatud asjaolud ning hoiatus, et kui asjaomane registriasi on menetluses, siis võib tutvumine edasi lükkuda.

(10) Justiitsministeerium tagab tellimislehe kättesaadavuse Interneti kaudu; selle täitmisel edastatakse tellimisandmed registriosakonna elektroonilisse postkasti.

(11) Tutvumistellimuse võib esitada ka posti, telefaksi ja elektronposti kaudu.

(12) Kui registriasi, mille dokumente tutvumiseks telliti, on menetluses või ei saa muul registriosakonnast tuleneval põhjusel tutvumist võimaldada, võtab registriosakonna teenistuja tutvumist soovinud isikult tema kontaktandmed, et kokku leppida uus tutvumisaeg.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 40. Väljatrükk ja ärakiri

(1) Igaüks võib tellida registrikaardi, laevakinnistusregistriosa, hooneühistu liikmete nimekirja ning äri- ja avalike toimiku dokumentide ärakirju ja väljatrükke kas registriosakonda ilmudes, telefaksi, posti või elektronposti teel või Interneti kaudu. Seda ei märgita registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(2) Õigustatud huviga isik, kohus, pädev asutus, notar ja notari volitatud notaribüroo töötaja võib tellida ka registri- ja laevatoimiku, abiregistri või muu lõikes 1 nimetamata dokumendi ärakirja või väljatrüki. Väljastamiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Väljastamine märgitakse tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(3) Ärakiri ja väljatrükk väljastatakse vastavalt tellija soovile kas registriosakonnas kohapeal või posti või telefaksi teel. Kohapeal täidetakse ärakirja või väljatrüki tellimus kas «elavas järjekorras» või tellimuslehe täitmisega.

(31) Registrikaardist, laevakinnistusregistriosast, hooneühistu liikmete nimekirjast, skaneeritud või elektrooniliselt esitatud dokumendist võib väljatrüki tellida ükskõik millisest registriosakonnast, hoolimata sellest, millises registriosakonnas vastavat registrikaarti, laevakinnistusregistriosa või hooneühistu liikmete nimekirja peetakse või millisele registriosakonnale vastav dokument esitati.

(4) Ärakirja ja väljatrüki tellimisele kohaldatakse käesoleva kodukorra § 39 lõikeid 6–12.

(5) Ärakiri ja väljatrükk tehakse valguskoopiana valgele paberile.

(6) Väljatrüki puhul eeldatakse üksnes kehtivate andmetega väljatrüki tellimist, kui tellija ei ole avaldanud selget soovi saada nii kehtivate kui kehtetute andmetega väljatrükk.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 41. Väljatrüki ja ärakirja õigsuse kinnitamine

(1) Registriosakond võib isiku soovil väljastada ärakirja ja väljatrüki kinnitatuna.

(2) Kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamine märgitakse tutvumise ja ärakirjade väljastamise raamatusse.

(3) Kinnitatud ärakirjale ja väljatrükile tehakse kinnitusmärge järgmiste andmetega:
1) kinnitus ärakirja õigsuse kohta;
2) kinnitamise päev, kuu ja aasta;
3) tutvumise ja ärakirjade raamatu sissekande järjekorranumber;
4) registriosakonna või selle ametniku värvipitsati jäljend;
5) kinnitusmärke teinud kohtunikuabi või registrisekretäri nimi (v.a nimelise pitsati kasutamise korral) ja allkiri.

(4) Kui registriosakonna infosüsteem ei trüki seda automaatselt, märgitakse väljatrüki kinnitusmärkes «Tõestamisseaduse» §-st 42 tulenevad täpsustused:
1) millise registri väljatrükiga on tegemist;
2) kas väljatrükk sisaldab vaid kehtivaid või nii kehtivaid kui kehtetuid andmeid;
3) väljatrüki andmete ajaline seis;
4) andmete kohta, mis ei ole registrikaardi või laevakinnistusregistriosa andmed, selgitus, et neil ei ole seadusega ettenähtud avalikku usaldatavust ja et väljastaja ei vastuta nende õigsuse eest.

(5) Kinnitusmärge tehakse teksti lõppu. Kui ärakiri või väljatrükk koosneb mitmest lehest, siis tehakse kinnitusmärge igale lehele eraldi või köidetakse lehed nööri ja reljeefpitseriga kokku.

(6) Kinnitusmärke juures ei või midagi parandada ega üle kirjutada.

(7) Vastavalt tellija soovile väljastatakse kinnitatud ärakiri registriosakonnas, notari kaudu või posti teel.

(8) Registrikaardi ja laevakinnistusregistriosa kinnitatud väljatrükk või ärakiri tehakse valguskoopiana võltsimisvastaste turvaelementide ning kordumatu kontrollarvuga varustatud paberile. Justiitsministeerium tellib selleks registriosakondadele ühesugused blanketid.

§ 42. Kinnitatud väljatrüki väljastamine notaribüroos

Justiitsministri eraldi määrusega reguleeritakse igaühe õigus tellida registrikaardi või digitaalse dokumendi kinnitatud väljatrükke notaribüroost.

§ 43. Avaldusele viitamine laevakinnistusregistriosa ärakirjas

Kui laevakinnistusraamatut pidavale registriosakonnale on esitatud avaldus laevakinnistusraamatusse kande või märke tegemise kohta, mille alusel ei ole veel kinnistamisotsust tehtud, siis tuleb laevakinnistusregistriosa väljatrükile lisada viide vastava avalduse olemasolule ja esitamisajale ning laevakinnistuspäeviku sissekande numbrile.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 44. Tõend kande puudumise või muutmatuse kohta

(1) Igaüks võib tasuta tellida registriosakonnas kohapeal või posti, elektronposti või telefaksi teel tõendit selle kohta, et teatud kannet registris ei ole või et teatud kannet pole muudetud.

(2) Tõendile märgitakse:
1) asjaolu, mida tõendatakse;
2) tõendi väljastamise alusena viide «Äriseadustiku» § 28 lõikele 4 (välja arvatud laevakinnistusregistri puhul);
3) väljastamise päev, kuu ja aasta;
4) registriosakonna või tõendi väljastanud ametniku värvipitsati jäljend;
5) tõendi väljastanud ametniku nimi (v.a nimelise pitsati kasutamisel) ja allkiri.

(3) Vastavalt tellija soovile antakse tõend talle kätte registriosakonnas kohapeal või posti teel.

(4) Käesoleva paragrahvi sätteid, välja arvatud lõike 2 punkti 2 kohaldatakse ka hooneühistu liikmete nimekirja kantud andmete suhtes.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 45. Tõendite, väljatrükkide ja ärakirjade väljastamise tähtaeg

Väljatrükid, ärakirjad ja tõendid väljastatakse tellijale viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Väljastamise tähtaega võib registriosakonna juhataja või kantseleijuhataja pikendada kuni 15 tööpäevani, teatades tellijale sellest viie tööpäeva jooksul.

§ 46. Registri- või laevatoimiku sätete kohaldamine

Kui esmakandeavaldus jäeti rahuldamata või võeti enne kandeotsuse tegemist tagasi, siis hoitakse kõiki selle dokumente ja võimaldatakse nendega tutvumist registri- või laevatoimiku kohta sätestatud korras.

12. jagu
Lahendi ja kande tegemisest teatamine

§ 47. Asjaosalised, kellele registriasja lahendi ja kande tegemisest teatatakse

(1) Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri lahendi ja kande suhtes on asjaosaliseks vastav ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing või sihtasutus. Kui registrikaardile on kantud pankrotihaldur või ajutine haldur, on asjaosaliseks tema.

(11) Usulise ühenduse kohta käiva lahendi ja kande suhtes on asjaosalisteks vastava avalduse esitanud usulise ühenduse juhatus või seda asendav organ ja usuline ühendus, kelle kohta kanne tehti.

(2) Kommertspandiregistri kande ja lahendi, sealhulgas määruse, suhtes on asjaosaliseks nii pantija kui ka vastav pandipidaja, sõltumata sellest, kumb esitas avalduse. Kande suhtes on asjaosalisteks ka kõik pandipidajad, kelle kasuks on seatud sellest kandest järgmiste järjekohtadega kommertspandid.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 48. Asjaosalised, kellele teatatakse laevakinnistusraamatu lahendist, kandest ja märkest

(1) Laevakinnistusraamatu lahendi, kande ja märke suhtes on asjaosaliseks kõik isikud, kelle laevakinnistusregistrisse kantud õigusi see puudutab, samuti isikud, kelle õiguste kohta taotletakse kande või märke tegemist, muutmist või kustutamist.

(2) Veeteede Amet on asjaosaline registriosa 1. ja 2. jao kande suhtes ning 3. jao kande suhtes, kui see puudutab riigivara kasutajat. Veeteede Amet ei ole asjaosaline käesoleva kodukorra § 173 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning § 177 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatu suhtes.

(3) Kohtutäitur ja pankrotihaldur on asjaosaline enda avaldusel tehtud lahendi, kande ja märke suhtes.

(4) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 49. Teatamise tähtajad

(1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri lahendi ning kande tegemisest tuleb asjaosalistele teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul arvates registrikande tegemisest või avalduse rahuldamata jätmise otsuse või kohtumääruse allakirjutamisest.

(2) Laevakinnistusraamatu lahendi, kande ja märke tegemisest tuleb asjaosalistele teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval arvates kande või märke tegemisest või avalduse rahuldamata jätmise otsuse või kohtumääruse allakirjutamisest.

§ 50. Teatamise kord

(1) Määrusest, samuti avalduse rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise otsusest teatamiseks saadetakse selle kinnitamata väljatrükk kas asjaosalisele või teda esindavale notarile.

(2) Avalduse täieliku rahuldamise korral saadetakse asjaosalisele või teda esindavale notarile registrikaardi kehtivate ja kehtetute kannetega kinnitamata väljatrükk. Laevakinnistusraamatu puhul asendab seda kinnistamisotsuse või registriosa väljatrükk. Kohtunikuabi korraldusega võib kandeotsuse väljatrüki lisada ka siis, kui otsuses kirjeldatakse antud avalduse rahuldamise seisukohast olulisi asjaolusid.

(3) Veeteede Ametile saadetakse kandest teatamiseks registriosa vastava jao või kandeotsuse väljatrükk.

(4) Kui kanne on tehtud muu kohtulahendi alusel (§ 240) või Eesti Panga presidendi moratooriumimääruse alusel, siis saadetakse asjaosalisele registrikaardi kinnitamata väljatrükk. Laevakinnistusraamatu puhul saadetakse muu kohtulahendi alusel tehtud kandest või märkest teatamiseks registriosa vastava jao väljatrükk.

(5) Välismaisele hüpoteegipidajale saadetaks lahendist ja kandest teatamiseks lipudokumendi väljatrükk.

(6) Kui asjaosaliseks on eraõiguslik juriidiline isik või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, käsitletakse tema postiaadressina registrisse kantud aadressi või kui seda veel ei ole või see on rahuldamata avalduse kohaselt muutunud, siis aadressi, mille kohta kande tegemist taotleti.

(7) Postitamise asemel võib lõigetes 1–4 nimetatud ärakirja või väljatrüki teksti saata asjaosalisele elektronkirjaga.

(8) Kandest ja märkest teatamisel peab vastav teenistuja kontrollima, kas kande või märke tegemist taotlenud isik on ühtlasi tellinud registrikaardi, põhikirja, laevakinnistusregistriosa vm dokumendi ärakirja või väljatrüki. Kui selline tellimus on koos kande- või kinnistamisavaldusega esitatud, siis täidetakse see koos kandest või märkest teatamisega.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 51. Kohapeal kätteandmine

(1) Enne käesoleva kodukorra §-s 50 nimetatud ärakirja või väljatrüki postitamist vastuvõtuajal registriosakonda ilmunud asjaosalisele või asjaosalise seadusjärgsele või kirjalikult volitatud esindajale võidakse allkirja vastu ärakirja või väljatrüki kohapeal kätteandmist võimaldada, kui see ei takista registriosakonna tööd.

(2) Dokumentide kätteandja on kohustatud kontrollima kättesaaja isikusamasust ning õigust olla asjaosaliseks või asjaosalise esindajaks. Volitatud esindajate volikirjad tuleb köita vastavasse registri- või laevatoimikusse.

(3) Laevaomanikule antakse käesoleva kodukorra §-s 50 nimetatud ärakiri või väljatrükk ning §-s 52 nimetatud lipudokument postitamise asemel kohapeal kätte, välja arvatud juhul, kui ta on postitamist soovinud või ei ole järgi tulnud.

13. jagu
Laeva lipudokumendid

§ 52. Lipudokumendi väljastamine

(1) Laevakinnistusregistriosa avamisel tuleb väljastada:
1) merelaeva omanikule merelaevatunnistus (käesoleva kodukorra lisa nr 1) ning kui ta seda soovib, siis ka liputunnistus (käesoleva kodukorra lisa nr 2);
2) siseveelaeva omanikule siseveelaevatunnistus (käesoleva kodukorra lisa nr 3).

(2) Mere- või siseveelaevatunnistus ning liputunnistus (edaspidi lipudokument) väljastatakse ka siis, kui laevakinnistusregistriosa andmed muutuvad ja registriosakonnale on tagastatud senine lipudokument. Sel juhul kriipsutatakse senine lipudokument enne laevatoimikusse köitmist kahe punase diagonaaljoonega läbi ning uuele trükitakse kõik laevakinnistusregistriosa kehtivad andmed.

(3) Kui lipudokument on hävinud, kadunud või kasutamiskõlbmatu, väljastatakse laeva omanikule pärast riigilõivu tasumist korduv lipudokument. Korduva lipudokumendi taotlemisel peab laevaomanik registriosakonnale tagastama varemväljastatud lipudokumendi, mis seejärel kriipsutatakse enne laevatoimikusse köitmist kahe punase diagonaaljoonega läbi, või tõendama selle hävimist või kadumist.

(4) Lipudokument väljastatakse ühes eksemplaris, sõltumata ühis- või kaasomanike arvust. Kui tegemist on kaas- või ühisomanikega, disponenti ei ole ning asjaosalised ei ole soovinud mere- või siseveelaevatunnistuse saatmist notarile või konsulaarametnikule, siis saadetakse tunnistus:
1) kaasomanikule, kellele kuulub suurim osa laevast;
2) ühisomanike või võrdsete kaasomanike puhul sellele, kelle perekonnanimi on tähestikulises järjestuses esimene;
3) ühis- või kaasomanike kirjalikul kokkuleppel punktis 1 või 2 nimetamata ühis- või kaasomanikule;
4) „Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse“ §-s 4 1 sätestatud esindaja olemasolul esindajale.

(5) Laevale kasutusvalduse seadmisel väljastatakse lipudokument kasutusvaldajale, mitte omanikule.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 53. Lipudokumendi sisu- ja vorminõuded

(1) Lipudokumendile trükitakse ainult kehtivad andmed.

(2) Lipudokumendil näidatakse ära ka kehtetud laevanimed.

(3) Mere- ja siseveelaevatunnistusele ei märgita kandeid, mis koormavad osa laevast.

(4) Korduvale lipudokumendile märgitakse samad andmed, mis vastavale lipudokumendile, lisaks märkus korduva lipudokumendi väljastamise põhjuse kohta.

(5) Lipudokument trükitakse võltsimisvastaste turvaelementide ja kordumatu kontrollarvuga varustatud paberile, mille keskel on purjelaeva kujutis. Justiitsministeerium tellib selleks kõigile registriosakondadele ühesugused blanketid.

(6) Lipudokumendi tekst trükitakse lehe esimesele poolele, tagumine pool jääb tühjaks. Kui tekst hõlmab mitut lehte, siis kinnitatakse need omavahel 2 öösiga ning köidetakse riigilipuvärvides ehispaelaga kokku. Paela otsad kinnitatakse reljeefpitsatiga dokumendi külge. Reljeefpitsati jäljendi juurde teeb dokumendi allkirjastanud kohtunikuabi omakäelise märkuse selle kohta, mitu lehte antud dokument sisaldab, ning lisab oma allkirja, nime ning päeva, kuu ja aasta.

(7) Lipudokumendi valguskoopia köidetakse laevatoimikusse.

(8) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 54. Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend

(1) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva, teisaldatava ujuvvahendi ning ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kustutamisel võib omanik nõuda, et laevakinnistusregistriosa sulgenud kohus väljastaks talle laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi (käesoleva kodukorra lisa nr 4).

(2) Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend väljastatakse ühes eksemplaris. Tõendist tuleb enne väljastamist teha ärakiri, mis köidetakse vastavasse laevatoimikusse.

(3) Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend trükitakse käesoleva kodukorra § 53 lõikes 5 nimetatud lipudokumendi blanketile.

§ 55. Laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastamise piirangud

(1) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit enne laevakinnistusregistriosa sulgemist ja väljaantud lipudokumentide tagastamist registriosakonnale.

(2) Erandkorras võib kohtunikuabi merelaeva puhul laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastada enne lipudokumentide tagastamist, kui lipudokumentide kohene tagastamine on laeva sõidusolemise tõttu raskendatud ning isik, kellele lipudokument on väljastatud, annab kirjaliku kinnituse lipudokumendi viivitamatu tagastamise kohta koos hiliseima tagastamistähtajaga ning kinnitusega, et ta on teadlik, et vastasel juhul võidakse teda trahvida.

(3) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit, kui laeva kohta on laevakinnistusraamatusse tehtud kustutamisega võrdne lipuõiguslik märge «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» § 55 lõike 5 või § 57 lõike 4 kohaselt.

(4) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit, kui registriosakond on pärast registriosa sulgemist avastanud, et registriosa sulgemine toimus ilma õigusliku aluseta.

14. jagu
Riigilõivud ja teenustasud

§ 56. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 57. Riigilõiv ja teenustasu väljatrüki, ärakirja ja lipudokumendi eest

(1) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

(2) Kui seadusega ei ole riigilõivu tasumist ette nähtud, peab tellija tasuma ärakirja ja väljatrüki eest vastavalt kohtus kehtestatud korrale 3 krooni iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 58. Riigilõivu tasumise kontrollimine elektrooniliselt

(1)Kui riigilõiv on tasutud Internetipangas või makseterminalis, kontrollib registriosakonna juhataja määratud teenistuja riigilõivu tasumist elektrooniliselt ning fikseerib kontrollimise tulemused registriosakonna juhataja kehtestatud korras allkirjastatud ja kuupäevastatud märkusega kandeavalduse vastuvõtupealdise juures või vastavas tehnilises abiregistris või muul viisil.

(2) Mitut registriosakonda puudutava toimingu puhul on riigilõivu tasumise kontrollimise kohustus sellel registriosakonnal, kelle viitenumbrit on riigilõivu tasumisel kasutatud.

(3) Registriosakonna teenistuja parandab infosüsteemi sisestatud riigilõivu summa, kui see on tagasi makstud või selle suurus on muutunud teistel põhjustel

[ RTL 2004, 89, 1403 – jõust. 5.07.2004]

§ 59. Täiendavate tasuliste teenuste osutamise keeld

Registriosakonnas on keelatud osutada tasulisi teenuseid, mis ei tulene seadusest.

15. jagu
Kaebused ja vastulaused

§ 60. Kaebuste päeviku pidamine

(1) Registriosakonnas peetakse infosüsteemi osana kaebuste päevikut:
1) ringkonnakohtusse saadetavate apellatsioon- ja erikaebuste kohta;
2) vastulausete kohta;
3) registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuste kohta.

(2) Laevakinnistusraamatu puhul registreeritakse kaebused ja „Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse“ § 57 lõike 3 alusel esitatud vastuväited laevakinnistuspäevikus.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 61. Kaebuste päeviku sisu

(1) Kaebuste päevikusse märgitakse esitaja nimi, vastuvõtmise kuupäev, sisu ning menetlemise või edasisaatmise käik.

(2) Apellatsioon- ja erikaebuse ning vastulause puhul märgitakse lisaks, millist registrit kaebus puudutab.

§ 62. Kaebuse ja vastulause vastuvõtmine

(1) Kaebuse või vastulause vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva kodukorra §-s 28 sätestatut.

(2) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

(3) Posti teel saabunud kaebusele ning vastulausele lisatakse ümbrik postitamise kuupäeva tuvastamiseks.

(4) Kaebused edastatakse registriosakonna juhatajale.

(5) Vastulause edastatakse lahendi teinud kohtunikuabile.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 63. Apellatsioon- ja erikaebuse kontrollimine ja edasisaatmine

(1) Apellatsioon- ja erikaebus antakse kohtuasjade jaotusplaani alusel läbivaatamiseks kohtunikuabile või registrikohtunikule.

 (2) Registriosakonda jäävad toimiku ringkonnakohtus olemise ajaks toimikudokumentide, samuti apellatsioon- või erikaebuse kinnitatud ärakirjad; nende tegemist ei pea märkima tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 64. Vastulause läbivaatamise tulemustest teatamine

(1) Vastulause esitajale tuleb viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul, teatada vastulause registrikohtunikule üleandmisest.

(2) Vastulause alusel uue lahendi tegemisest teatakse käesoleva peatüki 12. jaos ettenähtud tähtaegadel ja korras.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 65. Kaebus registriosakonna teenistuja peale

(1) Registriosakonna juhataja teeb registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuse kohta kirjaliku otsuse 10 päeva jooksul pärast kaebuse vastuvõtmist ning vajadusel võtab asjaomaselt teenistujalt seletuskirja.

(2) Otsusega ei saa muuta lahendite, kannete ega märgete sisu. Otsusega võib kohustada teenistujat vastu võtma «Äriseadustiku» § 50 lõike 2 alusel tagasi lükatud dokumente ja muuta seisukohta õigustatud huvi tuvastamise osas.

(3) Otsus antakse allkirja vastu või postitatakse kaebuse esitajale, otsuse ja kaebuse ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele.

(4) Otsus koos kaebusega köidetakse registri- või laevatoimikusse või kui see ei puuduta konkreetset registriasja, siis kaebuste kausta.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 66. Kaebus registriosakonna juhataja peale

(1) Registriosakonna juhataja peale esitatud kaebuse edastab juhataja viivitamatult kohtudirektorile koos omapoolse seletuskirjaga.

(2) Kohtudirektor teeb registriosakonna juhataja peale esitatud kaebuse kohta otsuse ja teatab sellest kaebajale kuu aja jooksul. Vajadusel võib ta tähtaega pikendada, teatades sellest kaebajale.

(3) Otsus antakse allkirja vastu või postitatakse kaebuse esitajale. Otsuse, kaebuse ja seletuskirja ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele.

(4) Otsus koos kaebuse ja seletuskirjaga köidetakse registri- või laevatoimikusse, või kui see ei puuduta konkreetset registriasja, siis kaebuste kausta.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

16. jagu
Arhiivipidamine ja dokumentide hoidmine

§ 67. Arhiivipidaja

(1) Registriosakonna arhiivi pidamise eest vastutab registriosakonna arhivaar või käesoleva kodukorra §-s 19 nimetatud registri- või tehniline sekretär (edaspidi arhiivipidaja).

(2) Arhiivipidaja äraolekul määrab registriosakonna juhataja talle asendaja ning vajadusel teenistujad, kes teda abistavad.

(3) Arhiivipidaja ja teda asendavad ning abistavad teenistujad peavad tundma tulekustutite kasutamist, teadma hädaabinumbreid ja evakueerimisvahendite asukohta.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 68. Arhiivis hoitavad dokumendid

(1) Registriosakonna arhiivis säilitatakse:
1) registrikartoteeke;
2) laevakinnistusregistrit;
3) äritoimikuid, avalikke toimikuid, registritoimikuid ja laevatoimikuid.

(2) Paberil peetavad tehnilised abiregistrid antakse arhiivi säilitamiseks pärast nende täitumist või pärast elektrooniliste abiregistrite kasutuselevõttu.

(3) Kui lõikes 1 nimetatud dokumente hoitakse väljaspool arhiiviruume, siis tuleb sellele vaatamata täita kõiki käesolevast jaost tulenevaid hoiu- ja ohutusnõudeid.

(4) Arhiivis võib säilitada ka lõigetes 1 ja 2 nimetamata registriosakonna dokumente.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 69. Isikute viibimine arhiivis

(1) Registriosakonna arhiivis töötab arhiivipidaja ning teised registriosakonna teenistujad, kelle teenistusülesanded seda nõuavad.

(2) Asjaomase kohtu teised teenistujad, kohtunikud, samuti Justiitsministeeriumi ametnikud võivad registriosakonna arhiivis viibida ainult arhiivipidaja juuresolekul.

(3) Lõikes 1 ja 2 nimetamata isikuid on keelatud arhiiviruumi lasta. Erandeid võib teha mõjuval põhjusel registriosakonna juhataja loal ning tingimusel, et juures viibivad nii arhiivipidaja kui ka registriosakonna juhataja.

§ 70. Dokumentide registriosakonnast väljaviimine

(1) Registrikaarte, registriosi, toimikuid, samuti tehnilisi abiregistreid ning registriosakonnale esitatud või saadetud, kuid toimikutesse köitmata dokumente ei või registriosakonna ruumidest välja viia.

(2) Kui registrikohtuniku tööruum asub registriosakonnaga samas majas, siis võib lahendi tegemiseks vajalikke dokumente viia tema tööruumi.

(3) Kui registrikohtunikul on vaja registridokumente kasutada väljaspool registriosakonna hoonet, valmistab arhiivipidaja talle vajalike dokumentide koopiad. Kui registrikohtunik neid koopiaid enam ei vaja, tagastab ta need arhiivipidajale, kes koopiad hävitab.

(4) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 71. Arhiivipäevik

(1) Arhiivipidaja peab arhiivipäevikut, millesse märgitakse arhiivis säilitatavate dokumentide arhiivist väljaandmine ja arhiivipidajale tagastamine.

(2) Arhiivipidajat tuleb teavitada arhiivis säilitatavate dokumentide edastamisest ühelt menetlejalt teisele. Arhiivipidaja teeb vastava märke arhiivipäevikusse.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 72. Registridokument kirjaliku dokumentaalse tõendina

Kui registridokument osutub kohtumenetluses vajalikuks dokumentaalseks tõendiks, siis väljastatakse nõudmisel kas vastava dokumendi kinnitatud ärakiri, väljatrükk või originaal. Toimikudokumendi originaali väljastamisel säilitatakse toimikus vastava dokumendi kinnitatud ärakiri, millele lisatakse viide, et originaaldokument on väljastatud kohtumenetluse läbiviimiseks.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 73. Dokumendi säilitustähtaeg

Registriosakonna dokumentidest säilitatakse:
1) kirjavahetust, mis ei kuulu köitmisele äri-, avalikku-, registri- või laevatoimikusse – 3 aastat;
2) registripäevikut (välja arvatud kommertspandiregistri registripäevikut), majandusaasta aruannete päevikut, tutvumise ja ärakirjade raamatut, kaebuste päevikut, kaebuste kausta – 3 aastat pärast viimase sissekande tegemist;
3) äriregistri A-osa ettevõtja ning A- ja B-ossa kantud filiaali toimikuid – 10 aastat pärast registrist kustutamist, teise registriosakonda üleviimist või esmakandeavalduse rahuldamata jätmist või tagasivõtmist;
4) kommertspandiregistri registripäevikut ja laevakinnistuspäevikut – 30 aastat pärast viimase sissekande tegemist;
5) äriregistri B-osa ettevõtja, samuti mittetulundusühingu ja sihtasutuse toimikuid ning laevatoimikuid – 30 aastat pärast registrist kustutamist või registriosa sulgemist, teise registriosakonda üleviimist või esmakandeavalduse või esmakinnistamisavalduse rahuldamata jätmist või tagasivõtmist;
6) kustutatud ja suletud registrikaarte ning laevakinnistusregistriosi, samuti käesoleva kodukorra § 5 lõikes 4 nimetatud dokumente – alatiselt.
7) erakonna, usulise ühenduse, sihtasutuse, krediidiasutuse, kindlustusseltsi ja investeerimisfondi toimikudokumente – alatiselt.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 74. Säilitustähtaja ületanud dokumendi läbivaatamine

Pärast dokumendi säilitustähtaja möödumist teatab kohtudirektor sellest maa-arhiivile, kes korraldab dokumentide hindamise «Arhiivieeskirja» (RT I 1998, 118/120, 1904; 2000, 81, 520; 2001, 13, 59; 2002, 32, 193) sätete kohaselt.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 75. Ohutusnõuded registriosakonna arhiivi pidamiseks

(1) Registriosakonna arhiiv peab paiknema hoone tulekindlas osas.

(2) Arhiiv peab olema kaitstud kõrvaliste isikute ligipääsu suhtes.

(3) Arhiivis säilitatavaid dokumente ei tohi hoida niiskes ega liiga kuumas ruumis. Arhiiviruumi temperatuur peab olema 17–21 kraadi Celsiuse järgi.

(4) Arhiivis peavad olema tulekustutusvahendid, vahendid dokumentide evakueerimiseks hävimisohu korral ja kile riiulite katmiseks veeavarii korral.

(5) Arhiiviruumis peab elektrijuhtmestik olema kaetud ja pistikupesad maandatud.

(6) Elektrienergia katkemisel on arhiiviruumis keelatud kasutada lahtist tuld. Kasutada võib ainult taskulampe või akulaternaid.

(7) Registrikaarte (registriosi) ning toimikuid tuleb hoida eraldi ruumides. Juhul kui see ei ole võimalik, tuleb tarvitusele võtta täiendavad abinõud dokumentide hävimisohu vähendamiseks.

§ 76. Arhiivi ülevaatus

(1) Vähemalt üks kord aastas teostab registriosakonna juhataja registriosakonna arhiivi ülevaatuse.

(2) Registriosakonna arhiivi ülevaatuse käik ja tulemused protokollitakse, protokolli ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele teadmiseks.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 77. Dokumentide hävitamine

(1) Dokumentide hävitamist, sealhulgas rikutud turvapaberite ja lipudokumentide hävitamist korraldab registriosakonna juhataja või tema määramisel kantseleijuhataja üks kord kuue kuu jooksul. Hävitamine teostatakse kohtudirektori poolt nimetatud kohtuametniku osavõtul.

(2) Hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse hävitatud dokumentide aastakäik (kirjavahetuse puhul), tehniliste abiregistrite alguse ja lõpu kuupäev, toimikute puhul toimiku liik ja vastav registrikood või laeva registrinumber ning hävitatud turvapaberite ja lipudokumentide kontrollnumbrid. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb registriosakonda ja teine kohtu kantseleisse.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

17. jagu
Järelevalve

[ RTL 2003, 51, 748 – jõust. 27.04.2003]

2. peatükk
REGISTRIKARTOTEEGID

1. jagu
Registrite koosseis

§ 87. Äriregistri koosseis

(1) Äriregister koosneb registrikartoteegist, äritoimikutest ja registritoimikutest.

(2) Registrikartoteek koosneb ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest.

§ 88. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri koosseis

(1) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register koosneb registrikartoteegist, avalikest toimikutest ning registritoimikutest.

(2) Registrikartoteek koosneb mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta avatud registrikaartidest. Erandina avatakse mittetulundusühingu registrikaart ka hooneühistu kohta.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 89. Kommertspandiregistri koosseis

(1) Kommertspandiregistri moodustab registrikartoteek, mis koosneb kommertspandiga koormatud ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest.

(2) Kommertspandi kohta säilitatavad dokumendid köidetakse äriregistri toimikutesse.

§ 90. Registrikartoteek

(1) Käesoleva kodukorra §-des 87–89 nimetatud registrikartoteegid koosnevad registriosakondade kaupa «Äriseadustiku» § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi registrikannetena salvestatud andmetest.

(2) «Äriseadustiku» § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi hoitakse Justiitsministeeriumi Registrikeskuses.

§ 91. Registrikaart

(1) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta registrikannetena salvestatud registrikartoteegi andmed moodustavad tema registrikaardi.

(2) Registrikaardi andmeid säilitatakse andmeturbe huvides täiendavalt väljatrüki kontrolleksemplarina (§ 244).

(3) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta samas registriosakonnas avatud registrikaardid nummerdatakse. Ettevõtja ja filiaali registrikaartide numeratsioon hõlmab ka kommertspandiregistri registrikaarte.

§ 92. Äriregistri A- ja B-osa registrikaardid

(1) Äriregistri registrikartoteek jaguneb A-osa ja B-osa registrikaartideks.

(2) Äriregistri registrikartoteegi A-ossa kuuluvad füüsilisest isikust ettevõtjate, täisühingute ja usaldusühingute ning Euroopa majandushuviühingute

kohta avatud registrikaardid.

(3) Äriregistri registrikartoteegi B-ossa kuuluvad osaühingute, aktsiaseltside, Euroopa äriühingute ja tulundusühistute kohta avatud registrikaardid.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 93. Välismaa äriühingu filiaali registrikaart

(1) Välismaa äriühingu filiaali kohta avatakse äriregistri A-osa või B-osa registrikaart vastavalt sellele, millisele Eesti äriühingu liigile on välismaa äriühing kõige sarnasem.

(2) Kaarditüübi valik tehakse kandeotsusega.

§ 94. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikaardid

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikartoteek jaguneb mittetulundusühingute registrikaartideks ja sihtasutuste registrikaartideks.

§ 95. Registrikaardi jaotus veergudeks

Registrikaardile kantavad andmed jagunevad vastavalt käesolevale kodukorrale veergudeks.

2. jagu
Registrikood

§ 96. Registrikoodi määramine

Igale füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttele, äriühingule, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele annab infosüsteem esmakordsel registrisse kandmisel kordumatu registrikoodi Justiitsministeeriumi Registrikeskuse kehtestatud korras.

§ 97. Registrikoodi säilimine

Registrikood ei muutu:
1) registripiirkonna vahetumisel;
2) äriühingu ümberkujundamisel;
3) ühinemises osaleval ühendaval ühingul või sihtasutusel;
4) eraldumises osaleval jaguneval ühingul või sihtasutusel;
5) füüsilisest isikust ettevõtjal, kes «Äriseadustiku» § 8 lõike 3 või 4 alusel omandab teise registrissekantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte koos ärinimega ning kantakse käesoleva kodukorra § 238 lõike 1 alusel samale registrikaardile.

3. jagu
Äriregistri A-osa registrikaart

§ 98. A-osa 1. veeru andmed

A-osa registrikaardi esimesse veergu päismikuga « kande number» kantakse kande järjekorranumber.

§ 99. A-osa 2. veeru andmed

A-osa registrikaardi teise veergu päismikuga « a) ärinimi, b) ettevõtja asukoht, c) tegevusala» kantakse:
1) « a»-ga tähistatult – ettevõtja ärinimi;
2) « b»-ga tähistatult – füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukohaks või täis- või äriühingu asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada vastava maakonna; aadress koos postisihtnumbriga;
3) «c »-ga tähistatult – ettevõtja tegevusala;
4) eeltoodu muutmine.

[ RTL 2004, 89, 1403 – jõust. 5.07.2004]

§ 100. A-osa 2. veeru andmete erisused filiaali korral

Välismaa äriühingu filiaali puhul on A-osa registrikaardi teises veerus järgmised erisused:
1) esimesel kohal – alapealkirjaga « Välismaa äriühing» – on välismaa äriühingu ärinimi ja asukoht koos aadressiga. Välismaa äriühingu asukohana märgitakse linn või muu kohalik omavalitsusüksus ning asukohariik; omavalitsusüksuse ja riigi vahele võib märkida osariigi, provintsi, maakonna või mõne muu suurema haldusüksuse;
2) teisel kohal – alapealkirjaga « Filiaal» – on filiaali ärinimi, asukoht koos aadressiga ning tegevusala.

§ 101. A-osa 3. veeru andmed

(1) A-osa registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga « ettevõtja, täisosanik, pankrotihaldur, likvideerija» kantakse:
1) füüsilisest isikust ettevõtja kaardile tema isikuandmed;
2) täisühingu kaardile täisosaniku andmed;
3) usaldusühingu kaardile täisosaniku ja esindama volitatud usaldusosaniku isikuandmed;
4) täis- ja usaldusühingu kaardile esindama volitatud isiku isikuandmed;
41) Euroopa majandushuviühingu kaardile liikmete ja juhatuse liikmete isikuandmed;
5) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikuandmed koos «Äriseadustiku» § 58 lõikes 1 ettenähtud märkega esindusõiguse kohta;
6) äriühingu lõpetamise korral samaaegselt viiendasse veergu tehtava lõpetamiskandega – likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijaks on täisosanik, esindama volitatud usaldusosanik või esindama volitatud isik);
7) välismaa äriühingu filiaali kaardile äriühingu seadusjärgsete esindajate isikuandmed , samuti esindusõiguse tekkimise ja lõppemise aeg ning filiaali juhataja isikuandmed;
8) reeglid selle kohta, kuidas punktides 2-4¹ nimetatud isikud esindavad ühingut või punktis 7 nimetatud juhatajad esindavad filiaali (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita; likvideerijate suhtes kehtib ühine esindusõigus ning selle erisusi kandes ei märgita);
9) eeltoodu muutmine.

(2) A-osa registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud 3. veergu kantud isikute (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja, pankrotihalduri ja ajutise halduri) seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 102. A-osa 4. veeru andmed

(1) A-osa registrikaardi neljandasse veergu päismikuga « prokurist» kantakse:
1) prokuristi isikuandmed;
2) prokuristide ühise esindusõiguse reeglid ( ühisprokuura) , samuti reeglid, kuidas prokurist võib ettevõtjat esindada koos füüsilisest isikust ettevõtjaga või osanikuga või esindama volitatud isikuga või filiaali juhatajaga (selle puudumisel kehtib prokuristi eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita);
3) prokuristi õigus ettevõtja kinnisasju võõrandada ja koormata (selle õiguse puudumist kandes ei märgita);
4) eeltoodu muutmine.

(2) A-osa registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud prokuristi seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

§ 103. A-osa 5. veeru andmed

A-osa registrikaardi viiendasse veergu päismikuga « õiguslik seisund» kantakse:
1) ettevõtja õiguslik vorm (füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing usaldusühing või Euroopa majandushuviühing)
2) usaldusühingu registrikaardile usaldusosaniku isikuandmed, samuti tema sissemakse suurus Eesti kroonides (seda ka siis, kui sama isik on juba kantud 2. veergu esindama volitatud usaldusosanikuna);
3) majandusaasta alguse ja lõpu aeg;
31) Euroopa majandushuviühingu tegutsemistähtaeg, kui ühing on tähtajaline;
4) äriühingu lõpetamise päev, kuu ja aasta ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;
5) äriühingu lõpetamist tühistav äriühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
6) pankrotiandmed, mis ei ole kantud 3. veergu, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
7) äriühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
8) ettevõtja või filiaali registrist kustutamine ning selle alus;
9) eeltoodu muutmine.

[ RTL 2004, 89, 1403 – jõust. 5.07.2004]

§ 104. A-osa 5. veeru andmete erisused filiaali korral

Välismaa äriühingu filiaali puhul on A-osa registrikaardi viiendas veerus järgmised erisused:
1) õigusliku vormina märgitakse, et tegemist on välismaa äriühingu Eesti filiaaliga ning millisele Eestis äriregistri A-ossa kantavale äriühingule on antud äriühing õiguslikult kõige sarnasem;
2) märgitakse, millise iseseisva õigussüsteemiga territooriumi (maa) seaduste alusel äriühing tegutseb;
3) kui ühingu asukohamaal on ette nähtud registrisse kandmine, siis märgitakse register, kus äriühing on registrisse kantud, ning registrikood;
4) märgitakse, kas välismaa äriühing peab või ei pea asukohamaal majandusaasta aruande avaldama;
5) eeltoodu muutmine.

§ 105. A-osa 6. veeru andmed

A-osa registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga « a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse:
1) «a»-ga tähistatult kande tegemise päev, kuu ja aasta;
2) «b»-ga tähistatult:
–likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
–viited teistele registrikaartidele tehtud või ülekantud kannetele;
–kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;
–viide ettevõtja registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris;
–viide ettevõtteregistrisse kantud nimele ja õiguslikule vormile, kui see erines äriregistris olevast ärinimest või õiguslikust vormist;
–muud märkused;
–märkus selle kohta, et Euroopa majandushuviühingu liige on vabastatud Euroopa Liidu Nõukogu 1985.a 25. juuli määruse (EMÜ) nr 2137/85 „Euroopa majandushuviühingu kohta“ artikli 26 lõike 2 järgi vastutusest ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema ühingusse astumist;
3) käesoleva kodukorra § 243 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

4. jagu
Äriregistri B-osa registrikaart

§ 106. B-osa 1. veeru andmed

B-osa registrikaardi esimesse veergu päismikuga « kande number» märgitakse kande järjekorranumber.

§ 107. B-osa 2. veeru andmed

B-osa registrikaardi teise veergu päismikuga « a) ärinimi, b) ettevõtja asukoht, c) tegevusala» kantakse:
1) « a»-ga tähistatult ettevõtja ärinimi;
2) «b »-ga tähistatult ettevõtja asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada maakonna; aadress koos postisihtnumbriga;
3) «c»-ga tähistatult ettevõtja tegevusala;
4) eeltoodu muutmine.

§ 108. B-osa 2. veeru andmete erisused filiaali korral

Välismaa äriühingu filiaali puhul on B-osa registrikaardi teises veerus järgmised erisused:
1) esimesel kohal – alapealkirjaga « Välismaa äriühing» – on välismaa äriühingu ärinimi ja asukoht koos aadressiga. Välismaa äriühingu asukohana märgitakse linn või muu kohalik omavalitsusüksus ning asukohariik; omavalitsusüksuse ja riigi vahele võib märkida osariigi, provintsi, maakonna või mõne muu suurema haldusüksuse;
2) teisel kohal – alapealkirjaga « Filiaal» – on filiaali ärinimi, asukoht koos aadressiga ning tegevusala.

§ 109. B-osa 3. veeru andmed

(1) B-osa registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga « osa- või aktsiakapital» kantakse osaühingu osakapitali või aktsiaseltsi või Euroopa äriühingu aktsiakapitali suurus Eesti kroonides ning selle muutmine.

(2) Kui seadus näeb ette, märgitakse osakapitali suurus ja selle muutmine ka tulundusühistu registrikaardile.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 110. B-osa 3. veeru andmete erisused filiaali puhul

Välismaa äriühingu filiaali puhul kantakse B-osa registrikaardi kolmandasse veergu välismaa osaühingu, aktsiaseltsi või muu neile sarnase äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus asukohamaa valuutas ning selle muutmine.

§ 111. B-osa 4. veeru andmed

(1) B-osa registrikaardi neljandasse veergu päismikuga « juhatus, pankrotihaldur, likvideerija» kantakse:
1) juhatuse liikme või kui  Euroopa äriühingul on haldusnõukogu liikme isikuandmed;
2) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikuandmed koos «Äriseadustiku» § 58 lõikes 1 ettenähtud märkega esindusõiguse kohta;
3) äriühingu lõpetamise korral samaaegselt kuuendasse veergu tehtava lõpetamiskandega – likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijaks on juhatuse või Euroopa äriühingu puhul ka haldusnõukogu liige);
4) krediidiasutuse moratooriumi korral samaaegselt kuuendasse veergu tehtava moratooriumikandega – moratooriumihalduri isikuandmed;
5) kindlustusandja erirežiimi korral samaaegselt kuuendasse veergu tehtava erirežiimikandega – erirežiimihalduri isikuandmed;
6) välismaa äriühingu filiaali kaardile äriühingu seadusjärgse esindaja isikuandmed, samuti esindusõiguse tekkimise ja lõppemise aeg ning filiaali juhataja isikuandmed; (õ) 6.03.2006 11:25
7) juhatuse liikmete, haldusnõukogu liikmete ja filiaali juhatajate ühise esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita; likvideerijate suhtes kehtib ühine esindusõigus ning selle erisusi kandes ei märgita);
8) eeltoodu muutmine.

(2) B-osa registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud 4. veergu kantud isikute (välja arvatud pankrotihalduri, ajutise halduri ja moratooriumihalduri) seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 112. B-osa 5. veeru andmed

(1) B-osa registrikaardi viiendasse veergu päismikuga « prokurist» kantakse:
1) prokuristi isikuandmed;
2) prokuristide ühise esindusõiguse reeglid ( ühisprokuura) , samuti reeglid selle kohta, kuidas prokurist võib ettevõtjat esindada koos juhatuse liikmega, haldusnõukogu liikme või filiaali juhatajaga (selle puudumisel kehtib iga prokuristi eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita);
3) prokuristi õigus ettevõtja kinnisasju võõrandada ja koormata (selle õiguse puudumist kandes ei märgita);
4) eeltoodu muutmine.

(2) B-osa registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud prokuristi seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 113. B-osa 6. veeru andmed

B-osa registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga « õiguslik seisund» kantakse:
1) ettevõtja õiguslik vorm (osaühing, aktsiaselts, Euroopa äriühing (Societas Europaea), tulundusühistu);
2) ühingu põhikirja kinnitamise aeg, samuti põhikirja muudatuse tegemise aeg ning vajadusel muudatuste kirjeldus;
3) osade või aktsiate registreeritus Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
4) majandusaasta algus- ja lõppkuupäev;
5) äriühingu lõpetamise päev, kuu ja aasta ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;
6) äriühingu lõpetamist tühistav äriühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
7) pankrotiandmed, mis ei ole kantud 4. veergu, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
8) pankrotimenetluse lõppemise päev, kuu ja aasta ning kohus, kes lahendi tegi;
9) viide Eesti Panga presidendi määrusele krediidiasutuse moratooriumi kehtestamise kohta ning selle jõustumise ajale;
10) äriühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
11) ettevõtja või filiaali registrist kustutamine ning selle alus;
12) kui seadus näeb ette, siis märge selle kohta, et tulundusühistu liikmete vastutust on vähendatud või see on välistatud;
13) tulundusühistu eesmärk ning kui ühistu põhikiri näeb ette liikmete lisavastutuse või isikliku vastutuse, siis ka ühistu liikmete isikuandmed;
14) osa- või aktsiakapitali suuruse üheaegsel vähendamisel ja suurendamisel sellekohane märkus koos viitega selle aluseks olevale otsusele (3. veergu kantakse osa- või aktsiakapitali lõplik summa);
15) eeltoodu muutmine.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 114. B-osa 6. veeru erisused filiaali puhul

Välismaa äriühingu filiaali puhul on B-osa registrikaardi kuuendas veerus järgmised erisused:
1) õigusliku vormina märgitakse, et tegemist on välismaa äriühingu Eesti filiaaliga ning millisele Eestis äriregistri B-ossa kantavale äriühingule on antud äriühing õiguslikult kõige sarnasem;
2) märgitakse, millise iseseisva õigussüsteemiga territooriumi (maa) seaduste alusel äriühing tegutseb;
3) kui ühingu asukohamaal on ette nähtud registrisse kandmine, siis märgitakse register, kus äriühing on registrisse kantud, ning registrikood;
4) ühingu põhikirja kinnitamise aeg ning põhikirja muudatuse tegemise aeg ja muudatuste kirjeldus kantakse registrikaardile vaid siis, kui selline kanne tehakse äriühingu asukohamaa registrisse;
5) märgitakse, kas välismaa äriühing peab või ei pea asukohamaal majandusaasta aruande avaldama.

§ 115. B-osa 7. veeru andmed

B-osa registrikaardi seitsmendasse veergu päismikuga « a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse:
1) «a»-ga tähistatult kande tegemise päev, kuu ja aasta;
2) «b»-ga tähistatult:
–likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
–viited teistele registrikaartidele tehtud või ülekantud kannetele;
–kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;
–tulundusühistu alaliik (piiratud vastutusega, liikmete lisavastutusega või liikmete isikliku vastutusega);
–viide ettevõtja registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris ja viide ettevõtteregistrisse kantud nimele ja õiguslikule vormile, kui see erines äriregistris olevast ärinimest või õiguslikust vormist;
–viide aktsiaseltsi esmaselt taotletud ärinimele, kui see erineb esmakande tulemusena äriregistrisse kantud ärinimest;
–muud märkused;
3) käesoleva kodukorra § 243 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

5. jagu
Mittetulundusühingu registrikaart

§ 116. Mittetulundusühingu registrikaardi 1. veeru andmed

Mittetulundusühingu registrikaardi esimesse veergu päismikuga « kande number» märgitakse kande järjekorranumber.

§ 117. Mittetulundusühingu registrikaardi 2. veeru andmed

Mittetulundusühingu registrikaardi teise veergu päismikuga « a) nimi, b) asukoht» kantakse:
1) «a»-ga tähistatult – ühingu nimi;
2) « b»-ga tähistatult – ühingu asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada maakonna; aadress koos postisihtnumbriga;
21) hooneühistu puhul hooneühistule kuuluva kinnisasja registriosa number, kinnistusjaoskonna kood ja kinnisasja aadress;
3) eeltoodu muutmine.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 118. Mittetulundusühingu registrikaardi 3. veeru andmed

(1) Mittetulundusühingu registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga « juhatus, pankrotihaldur, likvideerija » kantakse:
1) juhatuse liikme isikuandmed;
2) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikuandmed koos «Äriseadustiku» § 58 lõikes 1 ettenähtud märkega esindusõiguse kohta;
3) ühingu lõpetamise korral samaaegselt neljandasse veergu tehtava lõpetamiskandega – likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijad on juhatuse liikmed);
4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita);
5) asjaolu, et juhatus võib ühingu kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võõrandada ja koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel («Mittetulundusühingute seaduse» § 27 lõige 4);
6) likvideerija eraldi esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib likvideerijate ühine esindusõigus, mida kandes ei märgita);
7) eeltoodu muutmine.

(2) Mittetulundusühingu registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud 3. veergu kantud isikute (välja arvatud pankrotihalduri ja ajutise halduri) seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

§ 119. Mittetulundusühingu registrikaardi 4. veeru andmed

Mittetulundusühingu registrikaardi neljandasse veergu päismikuga « õiguslik seisund» kantakse:
1) põhikirja kinnitamise aeg;
2) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste üldine kirjeldus;
21) hooneühistu tegevusala ja eesmärk;
22) hooneühistu majandusaasta algus- ja lõppkuupäev;
3) ühingu tegutsemistähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline;
4) ühingu lõpetamise päev, kuu ja aasta ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;
5) ühingu lõpetamist tühistav ühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
6) ühingu ühinemine ja jagunemine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
7) pankrotiandmed, mis ei ole kantud 3. veergu, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
8) ühingu registrist kustutamine ning selle alus;
9) eeltoodu muutmine.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 120. Mittetulundusühingu registrikaardi 5. veeru andmed

Mittetulundusühingu registrikaardi viiendasse veergu päismikuga « a) kande kuupäev, b) märkused » kantakse:
1) «a »-ga tähistatult – kande tegemise päev, kuu ja aasta;
2) «b»-ga tähistatult:
–likvideeritud ühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
–viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;
–kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;
–viide mittetulundusühingu alaliigi kohta (eriseaduse alusel tegutseva ühingu liik);
–viide ühingu registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris;
–viide ühingu ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erines mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest;
–muud märkused;
3) käesoleva kodukorra § 243 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005] 

6. jagu
Sihtasutuse registrikaart

§ 121. Sihtasutuse registrikaardi 1. veerg

Sihtasutuse registrikaardi esimesse veergu päismikuga « kande number» märgitakse kande järjekorranumber.

§ 122. Sihtasutuse registrikaardi 2. veeru andmed

Sihtasutuse registrikaardi teise veergu päismikuga « a) nimi, b) asukoht» kantakse:
1) «a»-ga tähistatult – sihtasutuse nimi;
2) «b»-ga tähistatult – sihtasutuse asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada maakonna; aadress koos postisihtnumbriga;
3) eeltoodu muutmine.

§ 123. Sihtasutuse registrikaardi 3. veeru andmed

Sihtasutuse registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga « eesmärk» kantakse sihtasutuse eesmärk ning selle muutmine.

§ 124. Sihtasutuse registrikaardi 4. veeru andmed

(1) Sihtasutuse registrikaardi neljandasse veergu päismikuga « juhatus, pankrotihaldur, likvideerija » kantakse:
1) juhatuse liikme isikuandmed;
2) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikuandmed koos «Äriseadustiku» § 58 lõikes 1 ettenähtud märkega esindusõiguse kohta;
3) lõpetamise korral samaaegselt viiendasse veergu tehtava lõpetamiskandega – likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijad on juhatuse liikmed);
4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita);
5) likvideerijate eraldi esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib ühine esindusõigus, mida kandes ei märgita);
6) eeltoodu muutmine.

(2) Sihtasutuse registrikaardi andmete vaatamisel arvutivõrgu kaudu, samuti väljatrükil peab olema alati lisatud 4. veergu kantud isikute (välja arvatud pankrotihalduri ja ajutise halduri) seadusest tulenev esindusõiguse üldkord koos märkusega, et see kehtib, kui registrisse ei ole kantud teisiti.

§ 125. Sihtasutuse registrikaardi 5. veeru andmed

Sihtasutuse registrikaardi viiendasse veergu päismikuga « õiguslik seisund» kantakse:
1) asutamisotsuse tegemise aeg;
2) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste sisu üldine kirjeldus;
3) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;
4) lõpetamise päev, kuu ja aasta ning alus ja muud võimalikud asjaolud;
5) lõpetamist tühistav sihtasutuse tegevuse jätkamise päev, kuu ja aasta, alus ning muud võimalikud asjaolud;
6) ühinemine ja jagunemine, selle alus ning muud võimalikud asjaolud;
7) pankrotiandmed, mis ei ole kantud 4. veergu, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
8) registrist kustutamine ning selle alus;
9) eeltoodu muutmine.

§ 126. Sihtasutuse registrikaardi 6. veeru andmed

Sihtasutuse registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga « a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse:
1) « a »-ga tähistatult – kande tegemise päev, kuu ja aasta;
2) «b»-ga tähistatult:
–likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
–viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;
–kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;
–viide registreeritusele ja registreerimisnumbrile ettevõtteregistris;
–viide sihtasutuse ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erineb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest;
–muud märkused;
3) käesoleva kodukorra § 243 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

7. jagu
Kommertspandiregistri registrikaart

§ 127. Kommertspandi registrikaardi andmete järjestus

(1) Andmed kommertspantide kohta on registrikaardil rühmitatud pantide kaupa, ühe pandi lõikes veergude kaupa.

(2) Pandi andmete ees näidatakse pandi infosüsteemi-sisene järjekorranumber koos märkusega, et sellel ei ole õiguslikku tähendust.

§ 128. Kommertspandi registrikaardi 1. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi esimesse veergu päismikuga « kande number» märgitakse kande järjekorranumber.

§ 129. Kommertspandi registrikaardi 2. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi teise veergu päismikuga « pantija» kantakse:
1) kommertspandiga koormatud ettevõtja või filiaali ärinimi;
2) ettevõtja või filiaali elu- või asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada vastava maakonna;
3) eeltoodu muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

§ 130. Kommertspandi registrikaardi 3. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga « pandisumma» kantakse:
1) kommertspandi rahaline suurus Eesti kroonides;
2) eeltoodu muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

§131. Kommertspandi registrikaardi 4. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi neljandasse veergu päismikuga « järjekoht» kantakse:
1) kommertspandi järjekoht sõnaga (näiteks « esimene», «teine» jne);
2) eeltoodu muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

§ 132. Kommertspandi registrikaardi 5. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi viiendasse veergu päismikuga « pandipidaja» kantakse:
1) pandipidaja isikuandmed;
2) kui ühe pandi kohta on mitu pandipidajat, siis pandisumma murdosaline jaotus nende vahel;
3) eeltoodu muutmine. Kandele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

§ 133. Kommertspandi registrikaardi 6. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga « kustutamine» kantakse kommertspandi kustutamine, millele lisatakse selle kande number, mida see muudatus puudutab.

§ 134. Kommertspandi registrikaardi 7. veeru andmed

Kommertspandiregistri registrikaardi seitsmendasse veergu päismikuga « a) kande kuupäev, b) märkused » kantakse:
1) «a »-ga tähistatult kande tegemise päev, kuu ja aasta;
2) « b»-ga tähistatult:
–viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;
–kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist;
–kui füüsilisest isikust ettevõtja on kantud äriregistrisse rohkem kui ühe ärinime all, siis viited tema teistele ärinimedele ja registrikoodidele;
–märge selle kohta, et registripidaja on avastanud pärast kandele allakirjutamist kande kandeotsusele mittevastavuse ning on sellest puudutatud isikutele teatanud;
–muud märkused;
3) käesoleva kodukorra § 243 lõikes 1 nimetatud jõustamisandmed.

3. peatükk
LAEVAKINNISTUSREGISTER

1. jagu
Laevakinnistusraamatu ülesehitus ja laeva registrinumber

§ 135. Laevakinnistusraamatu koosseis

(1) Laevakinnistusraamat jaguneb kaheks allandmekoguks: laevaregistriks ja ehitatavate laevade registriks.

(2) Laevakinnistusraamatu (nii laevaregistri kui ehitatavate laevade registri) andmeid hoitakse laevakinnistusregistris, laevatoimikutes ja laevakinnistuspäevikus.

§ 136. Registrissekantavad üksused

(1) Laevaregistrisse kantakse merelaevad ja siseveelaevad.

(2) Ehitatavate laevade registrisse kantakse:
1) ehitatavad merelaevad;
2) ehitatavad siseveelaevad;
3) ehitatavad teisaldatavad ujuvvahendid ehk ehitatavad teisaldatavad laevad;
4) teisaldatavad ujuvvahendid ehk teisaldatavad laevad.

§ 137. Laevakinnistusregistriosa

(1) Merelaeva, siseveelaeva, ehitatava merelaeva, ehitatava siseveelaeva, ehitatava teisaldatava ujuvvahendi ja teisaldatava ujuvvahendi (edaspidi üldnimetusega laev ) kinnistamisel avatakse laevakinnistusregistris tema kohta laevakinnistusregistriosa ( registriosa).

(2) Registriosasid peetakse elektroonilisel kujul.

(3) Registriosa jaguneb andmete paigutuse poolest kolmeks jaoks.

(4) Registriosale märgitakse lisaks registriosa andmetele viide laevakinnistuspäevikusse kantud avaldusele (plomm). Plomm peab olema nähtav nii laevakinnistusraamatuga tutvumisel kui ka registriosa väljatrükil. Plomm kustub pärast kande või eitava kinnistamisotsuse tegemist.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 138. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§139. Registriosa jaod, lahtrid, all-lahtrid ja kanded

(1) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

(2) Laevaregistri registriosa 1. jao pealkirjaks on « ……kohtu laevakinnistusregistriosa 1. jagu «LAEV»» , 2. jao pealkirjaks «……kohtu laevakinnistusregistriosa 2. jagu «LAEVA OMANIK»» ning 3. jao pealkirjaks « ……kohtu laevakinnistusregistriosa 3. jagu «LAEVA KOORMATISED »». Pealkirja kohal paikneb sõna «Laevaregister».

(3) Ehitatavate laevade registriosa 1. jao pealkirjaks on « ……kohtu laevakinnistusregistriosa 1. jagu «EHITATAV LAEV» », 2. jao pealkirjaks «……kohtu laevakinnistusregistriosa 2. jagu «EHITATAVA LAEVA OMANIK» » ning 3. jao pealkirjaks «……kohtu laevakinnistusregistriosa 3. jagu «LAEVA KOORMATISED» ». Pealkirja kohal paiknevad sõnad « Ehitatavate laevade register ».

(4) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

(5) Registriosa jaod jagunevad lahtriteks. Registriosa lahtri ülaosas asub lahtri päismik lahtri nimetusega ja järjekorranumbriga, mis on allpool olevast lahtri sisust eraldatud horisontaaljoonega.

(6) Laevaregistri registriosa 1. jao 6. lahter jaguneb all-lahtriteks, mille päismikus asub all-lahtri nimetus ja järjekorda näitav täht.

(7) Kanded jaotatakse vastavalt sisule jagudesse, lahtritesse ja all-lahtritesse.

(8) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 2005]

§- d 140 – 141 [Kehtetud - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 142. Laeva registrinumber

(1) Iga laevakinnistusraamatusse kantud laev saab majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud korras kordumatu registrinumbri, mis on ühtlasi tema kohta avatud registriosa numbriks. Laeva registrinumbri määrab laevakinnistusraamatu infosüsteem automaatselt.

(2) Registrinumber ei muutu laeva nime muutumisel ega ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse üleminekul ega registripiirkonna vahetumisel.

(3) Registrinumber kantakse iga jao iga lehekülje vasakusse ülanurka vastavasse lahtrikesse päismikuga « Laeva registrinumber ».

(4) Kui laeva registrinumbri märkimisel on tehtud viga või kui laeva registrinumber peab muutuma ilma, et kaasneks üleminek ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse, siis kirjutatakse registriosa ümber. Veeteede Ametile tuleb teatada laeva uus registrinumber.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

2. jagu
Merelaeva andmed registriosa 1. jaos «Laev»

§ 143. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 1. lahtris

Esimesse lahtrisse päismikuga «Nimi» kantakse laeva nimi.

§ 144. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 2. lahtris

Teise lahtrisse päismikuga «a) kutsung, b) IMO number, c) kalalaeva pardanumber» kantakse:
1) «a»-ga tähistatult Sideameti poolt antud laeva kutsungsignaal;
2) «b»-ga tähistatult Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ehk Lloydi laevaregistri number;
3) «c»-ga tähistatult kalalaeva pardanumber, kui see on olemas.

§ 145. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 3. lahtris

Kolmandasse lahtrisse päismikuga «a) liik (merelaev või siseveelaev), b) tüüp kasutusala järgi, c) laevakere põhimaterjal » kantakse:
1) «a»-ga tähistatult sõna «merelaev»;
2) «b»-ga tähistatult laeva tüüp kasutusala järgi (näiteks: segalastilaev, kalapüügilaev, reisilaev, reisiparvlaev, veeremilaev jne);
3) «c»-ga tähistatult laevakere põhimaterjal (näiteks: teras, puit, klaasplastik jne).

§ 146. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 4. lahtris

Neljandasse lahtrisse päismikuga «a) ehitusaasta, b) ehitaja, c) ehituskoht» kantakse:
1) «a»-ga tähistatult laeva ehitusaasta;
2) «b»-ga tähistatult laeva ehitaja identifitseerimiseks vajalikud andmed;
3) «c»-ga tähistatult laeva ehituskoht ja riik.

§ 147. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 5. lahtris

Viiendasse lahtrisse päismikuga «Kodusadam » kantakse laeva kodusadam.

§ 148. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 6. lahtris

(1) Kuuendasse lahtrisse päismikuga « Tehnilised andmed » kantakse:
1) all-lahtrisse « a» üldpikkus (meetrites);
2) all-lahtrisse «b» pikkus (meetrites);
3) all-lahtrisse « c» laius (meetrites);
4) all-lahtrisse «d» parda kõrgus (meetrites);
5) all-lahtrisse «e» süvis (meetrites);
6) all-lahtrisse «f» kogumahutavus ehk brutotonnaaž;
7) all-lahtrisse «g» puhasmahutavus ehk netotonnaaž;
8) all-lahtrisse « h» viide mõõtmistulemuste aluseks olevale dokumendile, selle väljaandjale ja väljaandmisajale;
9) all-lahtrisse «i» kandejõud tonnides;
10) all-lahtrisse «j» peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides).

(2) Kui laev pole mõõdetud vastavalt 1969. aasta laevade mõõtmise rahvusvahelisele konventsioonile, märgitakse kogumahutavuse ja puhasmahutavuse ühikuna bruto- ja netoregistertonnid.

§ 149. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 7. lahtris

Seitsmendasse lahtrisse päismikuga « Kinnistamine, sulgemine (kustutamine)» kantakse:
1) esmakinnistamise aeg, esmakinnistamise teostanud registriosakonna nimi ja viide esmakinnistamise alusdokumendile. Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, siis näidatakse ära ka eelmine nimi. Kui laev oli esmakinnistatud ehitatavate laevade registris, siis osutatakse sellele asjaolule;
2) laeva laevakinnistusraamatust kustutamise ja registriosa sulgemise aeg ning viide selle põhjusele ja alusdokumendile. Kui laev laevakinnistusraamatust kustutatakse ja registriosa suletakse seetõttu, et laev kantakse välisriigi registrisse, siis viidatakse ka välisriigile, mille registrisse laev kantakse. Kui laev laevakinnistusraamatust kustutatakse ja registriosa suletakse ametiülesande korras, siis viidatakse alusdokumendi asemel seadusesättele.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 150. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 8. ja 9. lahtris

(1) Kaheksandasse ja üheksandasse lahtrisse kantakse:
1) kaheksandasse lahtrisse päismikuga «Muudetav lahter» lahtri number, mida üheksandasse lahtrisse kantav muudatus puudutab;
2) üheksandasse lahtrisse päismikuga «Muudatused» kohakuti eelmisesse lahtrisse kantud numbriga selgitavad viited lahtrites 1–6 tehtud muudatustele.

(2) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 151. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 10. lahtris

Kümnendasse lahtrisse päismikuga « Lipuõiguslikud märkused» kantakse:
1) viide seaduse sättele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti lippu;
2) teated muudatuste kohta Eesti lipu kandmist lubavates asjaoludes;
3) märkus selle kohta, et laeval on lubatud kanda teise riigi lippu ning samal ajal keelatud kanda Eesti lippu;
4) märkus selle kohta, et laeval on taas lubatud kanda Eesti lippu ning viide selle aluseks olevale seaduse sättele;
5) märkus selle kohta, et laev on kaotanud õiguse kanda Eesti lippu koos selgitusega, et sellega loetakse laev registrist kustutatuks, kuid laeval lasuvad koormatised jäävad kehtima. Märkusele lisatakse viide selle aluseks olevale seadusesättele.

§ 152. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

3. jagu
Siseveelaeva andmed registriosa 1. jaos «Laev»

§ 153. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 1. lahtris

Esimesse lahtrisse päismikuga «Nimi» kantakse laeva nimi.

§ 154. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 2. lahtris

Teises lahtris päismikuga «a) kutsung, b) IMO number, c) kalalaeva pardanumber» märgitakse « c»-ga tähistatult kalalaeva pardanumber.

§ 155. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 3. lahtris

Kolmandasse lahtrisse päismikuga «a) liik (merelaev või siseveelaev), b) tüüp kasutusala järgi, c) laevakere põhimaterjal » kantakse:
1) « a»-ga tähistatult sõna «siseveelaev»;
2) « c»-ga tähistatult laevakere põhimaterjal.

§ 156. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 4. lahtris

Neljandasse lahtrisse päismikuga «a) ehitusaasta, b) ehitaja, c) ehituskoht» kantakse:
1) «a»-ga tähistatult laeva ehitusaasta;
2) «b»-ga tähistatult laeva ehitaja identifitseerimiseks vajalikud andmed;
3) «c »-ga tähistatult laeva ehituskoht ja riik.

§ 157. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 5. lahtris

Viiendasse lahtrisse päismikuga «Kodusadam » kantakse laeva kodusadam.

§ 158. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 6. lahtris

Kuuendasse lahtrisse päismikuga «Tehnilised andmed» kantakse:
1) all-lahtrisse «a» üldpikkus (meetrites);
2) all-lahter «b» jääb tühjaks;
3) all-lahter «c» jääb tühjaks;
4) all-lahter «d» jääb tühjaks;
5) all-lahter «e» jääb tühjaks;
6) all-lahter «f» jääb tühjaks;
7) all-lahter «g» jääb tühjaks;
8) all-lahter «h» jääb tühjaks;
9) all-lahtrisse «i» laeva kandejõud tonnides;
10) all-lahter «j» peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides).

§ 159. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 7. lahtris

Seitsmendasse lahtrisse päismikuga « Kinnistamine, sulgemine (kustutamine)» kantakse:
1) esmakinnistamise aeg ja viide esmakinnistamise alusdokumendile. Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, siis näidatakse ära ka eelmine nimi. Kui laev oli esmakinnistatud ehitatavate laevade registris, siis osutatakse sellele asjaolule;
2) laeva laevakinnistusraamatust kustutamise ja registriosa sulgemise aeg ning viide selle põhjusele ja alusdokumendile. Kui laev laevakinnistusraamatust kustutatakse ja registriosa suletakse seetõttu, et laev kantakse välisriigi registrisse, siis viidatakse ka välisriigile, mille registrisse laev kantakse. Kui laev laevakinnistusraamatust kustutatakse ja registriosa suletakse ametiülesande korras, siis viidatakse alusdokumendi asemel seadusesättele.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 160. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 8. ja 9. lahtris

(1) Kaheksandasse ja üheksandasse lahtrisse kantakse:
1) kaheksandasse lahtrisse päismikuga «Muudetav lahter» lahtri number, mida üheksandasse lahtrisse kantav muudatus puudutab;
2) üheksandasse lahtrisse päismikuga «Muudatused» kohakuti eelmisesse lahtrisse kantud numbriga selgitavad viited lahtrites 1–6 tehtud muudatustele.

(2)[Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 161. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 10. lahtris

Kümnendasse lahtrisse päismikuga « Lipuõiguslikud märkused» kantakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 6 nimetatud tingimuste korral viide sama seaduse sättele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti lippu.

§ 162. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

4. jagu
Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jagu «Ehitatav laev»

§ 163. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 1. lahter

Esimesse lahtrisse päismikuga «a) nimi, b) ehitusnumber vm tähis, c) liik» kantakse:
1) «a»-ga tähistatult laeva nimi;
2) «b»-ga tähistatult laeva ehitusnumber või muu laeva eristav tähis, teisaldatava ujuvvahendi korral ka kutsungsignaal;
3) «c»-ga tähistatult asjaolu, kas tegemist on ehitatava merelaevaga, ehitatava siseveelaevaga, ehitatava teisaldatava ujuvvahendiga või teisaldatava ujuvvahendiga. Teisaldatava ujuvvahendi puhul võib märkida selle täpsema liigi (näiteks: ujuvdokk, ujuvkraana, ujuvtöökoda, puurplatvorm jne).

§ 164. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 2. lahter

Teise lahtrisse päismikuga «a) ehitaja, b) ehituskoht » kantakse:
1) ehitaja;
2) ehituskoht ja riik; teisaldataval ujuvvahendil lisaks ka asukoht (täienditega « ehituskoht » ja « asukoht»).

§ 165. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 3. lahter

(1) Kolmandasse lahtrisse päismikuga «Tõend ehitatava laeva püsiva tähistatuse ning valmimise järel laevaregistrisse kandmiseks kõlblikkuse kohta» märgitakse viide «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» § 32 lõike 4 alusel väljaantud dokumendile, selle väljaandjale ja väljaandmisajale.

(2) Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamisel jäetakse lahter tühjaks.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 166. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 4. lahter

Neljandasse lahtrisse päismikuga « Kinnistamine. Muudatused » kantakse:
1) esmakinnistamise päev, kuu ja aasta ning viide alusdokumendile. Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, siis näidatakse ära ka eelmine nimi;
2) selgitav viide lahtrites 1–3 tehtud muudatustele, vajadusel viidatakse alusdokumendile või seadusesättele.

§ 167. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 5. lahter

Viiendasse lahtrisse päismikuga «Sulgemine (kustutamine) » kantakse registriosa sulgemise päev, kuu ja aasta ning viide selle põhjusele (laeva kustutamine laevakinnistusraamatust, üleminek ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse jm).

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 168. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

5. jagu
Laevaregistri registriosa 2. jagu «Omanik»

§ 169. Laevaregistri registriosa 2. jao 1. lahter

(1) Esimesse lahtrisse päismikuga «Kande number» märgitakse teise lahtrisse tehtava kande järjekorranumber – kandega kohakuti.

(2) Kui järgmise lahtri kanne sisaldab mitut kaasomanikku, siis eristatakse nad 1. lahtrisse kantavale kande numbrile järjekorranumbri lisamisega (näiteks kantakse 1. kandega 2. lahtrisse 3 kaasomanikku, kes eristatakse 1. lahtris vastavalt kandenumbritega „1.1.“, „1.2.“ ja „1.3.“).

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 170. Laevaregistri registriosa 2. jao 2. lahter

(1) Teise lahtrisse päismikuga «Omanik, disponent» kantakse laeva ainuomaniku, ühisomanike, kaasomanike ning välismaise laevaomaniku esindaja ja laevaühingu disponendi (korrespondentreederi) nimi.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule märgitakse:
1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanime järele isikukood, selle puudumisel sünniaeg; samuti elukoht;
2) juriidilise isiku nime järele tema registrikood (kui see on olemas); samuti asukoht;
3) ühisomaniku andmete järele, et tegemist on ühisomandiga;
4) kaasomaniku andmete järele, et tegemist on kaasomandiga ning talle kuuluva murdosa suurus sõnadega;
5) disponendi andmete järele rasvases kirjas sõna: «Disponent».

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 171. Laevaregistri registriosa 2. jao 3. lahter

Kolmandasse lahtrisse päismikuga «Osa» kantakse kohakuti 2. lahtri vastavate andmetega kaasomanikule kuuluva laevaosa suurus murdarvuna ja ühisomaniku puhul sõna „Ühisomand“. Ainuomaniku puhul jääb lahter tühjaks.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 172. Laevaregistri registriosa 2. jao 4. lahter

Neljandasse lahtrisse päismikuga «Kande nr 1. lahtris» märgitakse selle 2. ja 3. lahtrisse tehtud kande järjekorranumber, mille juurde 5. lahtrisse tehtav kanne kuulub.

§ 173. Laevaregistri registriosa 2. jao 5. lahter

(1) Viiendasse lahtrisse päismikuga «Omandi alus. Muudatused. Piirangud» kantakse:
1) viide laeva esmakinnistamisel omandamise, kinnistatud laeva omandi ülemineku ning mõttelise osa ülemineku alusele;
2) selgitav viide teise ja kolmandasse lahtrisse tehtud muudatuste ja täienduste kohta. Viites osundatakse asjaõiguslike muudatuse aluseks olevale tehingule (asjaõiguskokkulepe, pärimistunnistus, testament jne). Isikut identifitseerivate andmete (nimi, ärinimi) muutumisel ei ole vaja sellele osundada;
3) laevaomandist loobumine ja viide vastavale alusdokumendile;
4) eelmärge (registriossa tulevikus kantava õiguse tagamiseks), vastuväide (registriosa kande muutmise tagamiseks), märkus (informatsioonilise iseloomuga andmed eelpärija jms kohta) ning keelumärge (käsutuspiirang kohtu otsuse või määruse, pankrotihalduri või täituri avalduse alusel) ja muud omandiõiguse kitsendused ning viide selle alusdokumendile või seadusesättele;
5) eelmärke, vastuväite, märkuse ning keelumärke kustutamine.

(2) – (3) [Kehtetud - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 174. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

6. jagu
Ehitatavate laevade registri registriosa

2. jagu
«Ehitatava laeva omanik»

§ 175. Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao 1. lahter

(1) Esimesse lahtrisse päismikuga «Kande number» märgitakse teise lahtrisse tehtava kande järjekorranumber – kandega kohakuti.

(2) Kui järgmise lahtri kanne sisaldab mitut kaasomanikku, siis eristatakse nad 1. lahtrisse kantavale kande numbrile järjekorranumbri lisamisega (näiteks kantakse 1. kandega 2. lahtrisse 3 kaasomanikku, kes eristatakse 1. lahtris vastavalt kandenumbritega „1.1.“, „1.2.“ ja „1.3.“).

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 176. Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao 2. lahter

(1) Teise lahtrisse päismikuga «Omanik, disponent» kantakse laeva ainuomaniku, ühisomanike, kaasomanike ning välismaise laevaomaniku esindaja ja laevaühingu disponendi (korrespondentreederi) nimi.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule märgitakse:
1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanime järele Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg; samuti elukoht;
2) Eestis registreeritud juriidilise isiku nime järele tema registrikood (kui see on olemas); samuti asukoht;
3) ühisomaniku andmete järele, et tegemist on ühisomandiga;
4) kaasomaniku andmete järele, et tegemist on kaasomandiga ning talle kuuluva murdosa suurus sõnadega;
5) disponendi andmete järele rasvases kirjas sõna «Disponent».

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 177. Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao 3. lahter

(1) Kolmandasse lahtrisse päismikuga «Omandi alus. Piirangud. Muudatused» kantakse:
1) laeva kandmisel laevakinnistusraamatusse laeva omandiõiguse tekkimise alus;
2) kui ehitaja ei ole omanikuks, siis viide sellele ning «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» § 44 lõikes 2 nimetatud kinnitusele;
3) selgitav viide teise ja kolmandasse lahtrisse tehtud muudatuste ja täienduste kohta. Viites osundatakse muudatuse õiguslikule alusele (asjaõiguskokkulepe, pärimistunnistus, testament jne). Isikut identifitseerivate andmete (nimi, ärinimi) muutumisel ei ole vaja sellele osundada;
4) laevaomandist loobumine ja viide vastavale alusdokumendile;
5) eelmärge (registriossa tulevikus kantava õiguse tagamiseks), vastuväide (registriosa kande muutmise tagamiseks), märkus (informatsioonilise iseloomuga andmed eelpärija jms kohta) ning keelumärge (käsutuspiirang kohtu otsuse või määruse, pankrotihalduri või täituri avalduse alusel) ning viide selle alusdokumendile või seadusesättele;
6) eelmärke, vastuväite, märkuse ja keelumärke kustutamine.

(2) – (3) [Kehtetud - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 178. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

7. jagu
Registriosa

3. jagu
«Laeva koormatised»

§ 179. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri
registriosa 3. jao 1. lahter

(1) Esimesse lahtrisse päismikuga «Kande number» märgitakse 2. ja 3. lahtrisse tehtavate kannete järjekorranumbrid vastavate kannetega kohakuti.

(2) Hüpoteegi osadeks jagamise korral lisatakse osahüpoteegi järjekorranumbrile osa tähistav järjekorranumber (näiteks 2.1., 2.2.).

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 180. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri
registriosa 3. jao 2. lahter

Teise lahtrisse päismikuga «Hüpoteegisumma» märgitakse kohakuti 3. lahtris oleva asjaomase kandeosaga kolmandas lahtris nimetatud hüpoteegisumma numbrina. Kasutusvalduse korral jääb lahter tühjaks.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 181. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri
registriosa 3. jao 3. lahter

Kolmandasse lahtrisse päismikuga «Hüpoteek, kasutusvaldus » kantakse:
1) viide sellele, kas tegemist hüpoteegi või kasutusvaldusega;
2) hüpoteegipidaja või kasutusvaldaja nimi ning isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood (kui see on olemas) ning elu- või asukoht;
3) kui laev kuulub Eesti Vabariigile, siis viide riigivara kasutaja kohta;
4) hüpoteegi korral märgitakse hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma) ning vastav rahaühik;
5) hüpoteegi intressid ja kõrvalnõuded – koos nende selge suuruse äranäitamisega;
6) mitme hüpoteegipidaja olemasolul igale kuuluv murdosa;
7) hüpoteegi liik, kui tegemist on ühis- või osahüpoteegiga;
8) ühishüpoteegi korral teiste koormatud laevade registrinumbrid;
9) kui hüpoteegiga on koormatud kaasomanikule kuuluv laevaosa, siis viide vastavale kaasomanikule ja talle kuuluva laevaosa suurusele murdosana;
91) kui avalduses on taotletud või kui menetleja on määranud, siis hüpoteegi järjekoht;
10) kui avalduses on taotletud, siis kasutusvaldust piirav mõne kasutusviisi välistamine;
11) kui avalduses on taotletud, siis viide kasutusvalduse kestusele;
12) viide kande alusdokumendile või kui kanne on tehtud ametikohustuste korras, siis viide seadusesättele.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 182. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri
registriosa 3. jao 4. ja 5. lahter

(1) Neljandasse lahtrisse päismikuga «Kande nr 1. lahtris » kantakse selle 1. lahtrisse kantud kande järjekorranumber, mida 5. lahtrisse kantav muutmiskanne puudutab – kohakuti 5. lahtrisse tehtava kandega.

(2) Viiendasse lahtrisse päismikuga « Muudatused» kantakse 2. ja 3. lahtris olevate kannete muudatused, täiendused ja kitsendused, sealhulgas:
1) hüpoteegi loovutamine uuele hüpoteegipidajale ning viide selle alusdokumendile;
2) hüpoteegi jagamine osahüpoteekideks ning viide selle alusdokumendile;
3) järjekohtade kokkuleppeline muutmine ning viide selle alusdokumendile;
4) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

(3) Vajadusel võidakse eelmärge teha 3. lahtrisse.

(4) Eelmärke tegemisel juhindutakse käesoleva kodukorra § 251 lõikest 1.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 183. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri
registriosa 3. jao 6. ja 7. lahter

(1) Kuuendasse lahtrisse päismikuga «Kande nr 1. lahtris » kantakse selle 1. lahtrisse kantud kande järjekorranumber, mida 7. lahtrisse kantav kustutamiskanne puudutab – kohakuti 7. lahtrisse tehtava kandega.

(2) Seitsmendasse lahtrisse päismikuga «Kustutamine» kantakse kolmandasse ja viiendasse lahtrisse kantud õiguse laevakinnistusraamatust kustutamine. Samuti kantakse seitsmendasse lahtrisse eelmärke, vastuväite, märkuse ja keelumärke kustutamine. Vajadusel viidatakse kande alusdokumendile või kui kanne on tehtud ametikohustuste korras, siis seadusesättele.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 184. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

4. peatükk
REGISTRIASJA LAHENDAMINE

1. jagu
Kohtunikuabide tööjaotusplaan

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 185. Kohtunikuabide tööjaotusplaani kehtestamine ja sisu

(1) Kohtunikuabide tööjaotusplaani kehtestab registriosakonna juhataja osas, mida ei ole käesoleva kodukorra § 188 alusel automatiseeritud ega kindlaks määratud kohtunike tööjaotusplaaniga.

(2) Kohtunikuabide tööjaotusplaaniga määratakse kindlaks registriasjade registrikohtunike, kohtunikuabide ja registrisekretäride (edaspidi menetlejad) vahel jaotamise reeglid.

(3) Samuti määratakse kohtunikuabide tööjaotusplaaniga kindlaks:
1) kande aluseks mitteolevate, kuid sisulist läbivaatamist vajavate dokumentide (majandusaasta aruanded, nõukogu liikmete nimekiri jne) kohtunikuabide ja registrisekretäride vahel jaotamise reeglid;
2) sunni- ja karistustoimingute (§ 190 lõige 1) menetlejate vahel jagamise reeglid;
3) menetlejate üksteise asendamise reeglid;
4) kompensatsioonireeglid samal ametikohal töötajate võimalikult ühtlase töökoormuse tagamiseks.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 186. Kohtunikuabide tööjaotusplaani põhimõtted

(1) Kohtunikuabide tööjaotusplaan peab tagama, et kohtunikuabid ja registrisekretärid saaksid menetleda võimalikult kõiki pädevusekohaseid kandeliike ning et ühesugusel ametikohal teenistujate töökoormus oleks võimalikult ühtlane.

(2) [Kehtutu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

(3) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 187. Pooleliolevate asjade ümberjaotamine menetleja eemalviibimisel

Kui menetleja eemalviibimine teenistusest tooks kaasa seadusega sätestatud menetlustähtaja ületamise, siis peab registriosakonna juhataja selle menetleja pooleliolevad asjad teistele menetlejatele ümber jaotama.

§ 188. Registriasjade automatiseeritud jaotamine

(1) Registriasju võib menetlejate vahel jaotada automatiseeritult tingimusel, et:
1) jaotamine toimub juhuslikkuse põhimõttel ega ole ette prognoositav;
2) käesoleva kodukorra § 186 lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud.

(2) Registriosakonna infosüsteemis jagatud registriasja saab ümber jagada registriosakonna juhataja salasõnaga korraldusega, mis peab jääma registripäevikus nähtavaks.

§ 189. Menetleja taandamine

Menetleja taandamise korral läheb registriasi kohtunikuabide tööjaotusplaanis ettenähtud asendusreeglite kohaselt järgmisele menetlejale. Registripäevikus tehakse muudatus käesoleva kodukorra § 188 lõikes 2 sätestatud korras. Menetleja taandamisega seotud dokumendid köidetakse registri- või laevatoimikusse.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 190. Sunni- ja karistustoimingute algatamine

(1) Registriosakonna teenistuja on kohustatud teatama registriosakonna juhatajale või vahetult antud registriasja menetlejale asjaoludest, mis võivad olla aluseks:
1) rahatrahvi määramisele;
2) ametiülesande korras kande tegemisele;
3) registripidaja poolt sundlõpetamise otsustamisele või registrist kustutamisele;
4) tsiviil- või kriminaalprotsessi korras sundlõpetamise algatamisele.

(2) Kui registriosakonna juhatajale on saanud teatavaks asjaolusid, mis võivad olla lõikes 1 nimetatud toimingute aluseks, siis peab ta tagama, et alustataks menetlust.

2. jagu
Registriasja number

§ 191. Registriasjade numeratsiooni sisu

(1) Registriasjade numeratsioon hõlmab kõiki registriosakonnas tehtud lahendeid ja hoiatusi.

(2) Laevakinnistusraamatu asjade puhul registriasjade numeratsiooni ei kasutata, asjaajamises asendab seda laeva registrinumber.

§ 192. Registriasja numbri andmine

(1) Infosüsteem annab füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttele, äriühingule, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele kõige esimese lahendi tegemisel registriasja numbri.

(2) Kommertspandi puhul antakse registriasja number ettevõtja või filiaali kohta käiva esimese kommertspandiregistri lahendi tegemisel ning see jätkub ka sama ettevõtja või filiaali järgmiste pantide suhtes.

§ 193. Hilisemate kandeotsuste nummerdamine

Järgnevate kandeotsuste tegemisel lisatakse registriasja numbrile kaldkriipsuga eraldatult hilisemate otsuste järjekorranumber (2, 3, 4 jne).

§ 194. Otsuseta tehtavate kannete nummerdamine

Kui kanne tehakse ilma kandeotsuseta, siis tekib ja täieneb registriasja number nii, nagu oleks tehtud otsus.

§ 195. Kohtumääruste ja hoiatuste nummerdamine

Kohtumääruse tegemisel ja hoiatuse väljasaatmisel lisatakse registriasja numbri lõppu vastavalt tähis « M1» või « H1», järgmiste määruste ja hoiatuste puhul « M2 » või «H2», « M3» ja « H3 » jne.

§ 196. Registrile osundav täht

Ettevõtja ja filiaali registriasja numbri ette lisatakse täht « Ä», mittetulundusühingu puhul täht « M», sihtasutuse puhul täht «S», kommertspandi puhul täht « K».

3. jagu
Registriasjade menetlusjärjekord

§ 197. Registriasjade menetlemise järjekord

(1) Menetleja peab lahendi tegemise ajaliselt järjestama vastavalt avalduste ja vastulausete vastuvõtmisjärjekorrale. Lubatud on kõrvalekalle vastuvõtmisjärjekorrast tingimusel, et lahendite tegemise ajavahe ei ületaks 5 tööpäeva.

(2) Erineva läbivaatamistähtajaga avaldused on erinevas lahendite tegemise järjekorras.

(3) Lahendid, mille aluseks ei ole avaldus või vastulause (trahvimäärus, ametiülesande korras tehtav kandeotsus, kõrgema kohtu otsus jm), tehakse väljaspool järjekorda.

§ 198. [Kehtutu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

4. jagu
Registriasja menetlusega kaasnevad toimingud

§ 199. Ärinime või nime kontrollimine, sh tegevusala muutmisel

(1) Enne ärinime või mittetulundusühingu või sihtasutuse nime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja ärinime või nime piisavat eristatavust teistest ärinimedest või nimedest ning ärinime vastavust «Äriseadustiku» § 12 lõikele 3 Justiitsministeeriumi Registrikeskuse kaudu, täiendava vajaduse korral ka Patendiameti elektroonilise andmebaasi kaudu.

(2) Enne ettevõtja tegevusalade kohta muutmis- või täiendamiskande otsustamist kontrollib menetleja, et kande tagajärjel ei satuks ärinimi vastuollu «Äriseadustiku» § 12 lõigetega 1 ja 3.

(3) Enne talunime sisaldava füüsilisest isikust ettevõtja ärinime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja Justiitsministeeriumi Registrikeskuse kaudu kinnistusraamatu infosüsteemist, kas seda nime kandev kinnistu või katastriüksus on olemas ja kas avaldaja võib seda nime talu pidamiseks kasutada. Päringu tegemisel tuleb märkida avalduses esitatud ettevõtte aadress.

[ RTL 2003, 66, 949 – jõust. 1. 06.2003]

§ 200. Laeva nime kontrollimine

Enne laevanime laevakinnistusraamatusse kandmise otsustamist kontrollib menetleja selle piisavat eristatavust teiste Eesti laevade nimedest Veeteede Ameti väljastatud dokumendi põhjal.

§ 201. Puudutatud isikute nõusoleku kontrollimine

Kui kande või märke muutmine või kustutamine kahjustaks registriossa või kommertspandiregistrisse kantud isiku õigust, siis peab registriasja menetleja enne otsuse tegemist kontrollima, et oleks esitatud puudutatud isiku vormikohane nõusolek kande või märke muutmiseks või kustutamiseks.

§ 202. Äriregistriasjaga kaasnevad kommertspandiregistri toimingud

(1) Menetleja peab ettevõtja või filiaali ärinime või asukoha muutmise või ümberkujundamise otsustamise järel tegema «Äriseadustiku» § 33 lõikest 7 1 tulenevad toimingud.

(2) Äriühingute ühinemise ja jagunemise otsustamisel peab menetleja juhul, kui enam kui ühe ühinemises või jagunemises osaleva ühingu varale on seatud kommertspant, kontrollima pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkuleppe olemasolu pandikannete järjestamise kohta.

(3) Ettevõtja äriregistrist kustutamise otsustamisel peab menetleja kontrollima, et ettevõtja kohta seatud kommertspandid oleksid kustutatud.

§ 203. Ärikeelu kohaldamise kontrollimine

Menetleja on enne kande tegemist kohustatud kontrollima «Äriseadustiku» § 58 lõikes 3 nimetatud asjaolude puudumist Justiitsministeeriumi Registrikeskuse koduleheküljelt.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 204. Laevakinnistusraamatu lahendi suhtes asjaosaliste määramine

Laevakinnistusraamatu lahendit tehes teatab menetleja kinnistamisotsuse täitjale isikute nimed, kes on antud lahendi, kande ja märke suhtes asjaosalisteks ning kellele neist tuleb väljastada lipudokument.

5. jagu
Registriasja erisused registripiirkonna vahetumisel

§ 205. Avalduse esitamine

(1) Kui taotletakse registrikaardi 2. veergu kantud asukoha või registriosa 1. jakku kantud kodusadama, asukoha või ehituskoha muutmise kohta kande tegemist ning uus asukoht, kodusadam või ehituskoht asub teises registripiirkonnas, siis võtab avalduse vastu senine registriosakond.

(2) Senine registriosakond on kohustatud esitatud kande- või kinnistamisavaldust ja sellele lisatud dokumente enne uuele registriosakonnale edastamist uurima vähemalt käesoleva kodukorra § 31 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

§ 206. Kandedokumentide edastamine uuele registriosakonnale ning märkuse tegemine

(1) Senine registriosakond saadab avalduse koos lisatud dokumentidega ning omapoolse saatekirjaga viivitamatult uuele registriosakonnale ning lisab neile asjaomastesse toimikutesse köidetud dokumendid.

(2) Senisesse registriosakonda peavad jääma uude registriosakonda saadetud toimikudokumentide, sealhulgas käesoleva kodukorra § 205 lõikes 1 nimetatud avalduse kinnitatud ärakirjad.

(3) Pärast lõigetes 1–2 nimetatud toimingute tegemist tuleb senises registriosakonnas teha registrikaardi viimasesse veergu märkus, millega viidatakse registripiirkonna vahetamist tingiva asukoha muutmise avaldusele.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 207. Uue registrikaardi või -osa avamine

(1) Uus registriosakond avab pärast käesoleva kodukorra § 206 lõikes 1 nimetatud dokumentide saamist uue registrikaardi ning kannab sellele esmakandena:
1) kehtivate kannete sisu;
2) kehtivate kannete mõistmiseks vajalike kehtetute kannete sisu;
3) uued andmed.

(2) Uue registrikaardi viimases veerus märgitakse senine registripiirkond.

(3) Kannete numeratsioon algab uue registrikaardi avamisel uuesti „ühest“ peale.

(4) Kui asukohta vahetanud ettevõtja või filiaali kohta oli avatud kommertspandiregistri registrikaart, siis avatakse lõigetes 1–3 ettenähtud korras ja „Äriseadustiku“ § 33 lõike 7 1 alusel ka uus kommertspandiregistri registrikaart.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 208. Senise registrikaardi sulgemine

(1) Kui infosüsteemist nähtub, et uues registriosakonnas on avatud uus registrikaart, tehakse senises registriosakonnas senisele registrikaardile viivitamata märkus, milles osutatakse uuele registriosakonnale, kus asub uus registrikaart. Registrikaart märgitakse kehtetuks.

(2) Kui asukohta vahetanud ettevõtja või filiaali kohta oli avatud kommertspandiregistri registrikaart, siis suletakse lõikes 1 ettenähtud korras ja «Äriseadustiku» § 33 lõike 7 1 alusel ka vana kommertspandiregistri registrikaart.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 2081. Toimingud laevakinnistusregistriosaga

(1) Laeva siirdumisel teise registripiirkonda senist registriosa ei suleta ning uut registriosa ei avata.

(2) Laeva kodusadama, ehituskoha või asukoha muutmise kande teeb uus registriosakond.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

6. jagu
Ühinemismenetluse erisused

§ 209. Kandeavalduse esitamine

Iga ühinemises osaleva, sealhulgas ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse kohta tuleb tema asukoha järgsele registriosakonnale esitada kandeavaldus koos vajalike dokumentidega.

§ 210. Ühinemiseks vajalikud kommertspandiregistri kandedokumendid

Kui äriühingute ühinemise korral on enam kui ühe ühinemises osaleva ühingu varale seatud kommertspant, võib ühinemise kanda äriregistrisse ainult siis, kui kommertspandiga koormatud ühingud esitavad pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkulepped pandikannete järjestamise kohta.

§ 211. Esimene (deklaratiivne) ühinemiskanne

(1) Kõigepealt tehakse ühinemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile deklaratiivne ühinemiskanne.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:
1) millised ühingud või sihtasutused ühinemises osalevad – näidatakse ära nende ärinimed või nimed, asukohad ja aadressid ning registrikoodid;
2) kuidas ühingud või sihtasutused ühinemisest osa võtavad (ühendatavana, ühendavana või ühinevana ja ühinemise käigus asutatavana);
3) asjaolu, et ühinemine loetakse toimunuks alles ühendava ühingu või sihtasutuse või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile ühinemiskande tegemisega;
4) viide ühinemislepingule ja -otsusele.

(3) Lõike 2 punktis 1 ettenähtud kandeosas ei näidata selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ja registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse.

§ 212. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 213. Teine (konstitutiivne) ühinemiskanne

(1) Alles pärast käesoleva kodukorra §-s 211 nimetatud deklaratiivse ühinemiskande tegemist saab teha konstitutiivse ühinemiskande ühendava või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile.

(11) Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda, kontrollitakse käesoleva kodukorra §-s 211 nimetatud kande tegemist infosüsteemi kaudu.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes näidatakse ära ühinemise käigus kustutatavate ühingute või sihtasutuste ärinimed või nimed, asukohad ja aadressid ning registrikoodid ning viidatakse ühinemise aluseks olevale ühinemislepingule ja -otsusele. Kui tegemist on ühinemise käigus asutatud ühingu või sihtasutusega, siis peab kanne sisaldama ka muid asutamiseks vajalikke andmeid.

(3) Lõikes 2 nimetatud andmetena ei näidata selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ja registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 214. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 215. Ühinemise käigus kustutamiskande tegemine

(1) Pärast käesoleva kodukorra §-s 213 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemist märgitakse ühinemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile viivitamatult konstitutiivse ühinemiskande tegemise aeg ning tehakse kustutamiskanne.

(11) Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda, kontrollitakse käesoleva kodukorra §-s 213 nimetatud kande tegemist infosüsteemi kaudu.

(2) Lõikes 1 nimetatud kustutamiskandes ei märgita dokumentide hoidja andmeid.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 216. Ühinemiskandega seotud kanded kommertspandiregistris

(1) Samaaegselt käesoleva kodukorra §-s 213 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemisega kantakse ühinemise käigus kustutatava ühingu kommertspandid üle ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile.

(2) Samaaegselt käesoleva kodukorra §-s 215 nimetatud kustutamiskande tegemisega suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart, märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingule.

§ 217. Toimikudokumentide edastamine

Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda, siis saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu või sihtasutuse toimikudokumendid koos saatekirjaga ühendava või ühinemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale.

7. jagu
Jagunemismenetluse erisused

§ 218. Kandeavalduse esitamine

Iga jagunemises osaleva, sealhulgas jagunemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse kohta tuleb asukohajärgsele registriosakonnale esitada kandeavaldus koos vajalike dokumentidega.

§ 219. Jagunemiseks vajalikud kommertspandiregistri kandedokumendid

Kui äriühingute jagunemise korral on enam kui ühe osaleva ühingu varale seatud kommertspant, võib jagunemise kanda äriregistrisse ainult juhul, kui kommertspandiga koormatud ühingud esitavad pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkulepped pandikannete järjestamise kohta.

§ 220. Esimene (deklaratiivne) jagunemiskanne

(1) Kõigepealt tehakse jagunemise käigus omandava või asutatava ühingu või sihtasutuse kaardile deklaratiivne jagunemiskanne.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:
1) millised ühingud või sihtasutused jagunemises osalevad – nende ärinimed või nimed, asukohad, aadressid ning registrikoodid ning nende seisund jagunemises (jagunev, omandav, jagunemise käigus asutatav);
2) kas tegemist on jaotumise või eraldumisega;
3) asjaolu, et jagunemine loetakse toimunuks alles jaguneva ühingu või sihtasutuse kaardile jagunemiskande tegemisega;
4) jagunemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse korral ka muud asutamiseks ettenähtud andmed;
5) viide jagunemislepingule ja -otsusele või jagunemiskavale.

(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud kandeosas ei pea märkima selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ja registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse.

§ 221. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 222. Teine (konstitutiivne) jagunemiskanne ja kustutamine

(1) Alles pärast käesoleva kodukorra §-s 220 nimetatud deklaratiivse jagunemiskande tegemist saab teha konstitutiivse jagunemiskande jaguneva ühingu või sihtasutuse registrikaardile.

(11) Kui jagunemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda, kontrollitakse käesoleva kodukorra §-s 220 nimetatud kande tegemist infosüsteemi kaudu.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:
1) asjaolu, et jagunev ühing või sihtasutus annab jaotumise käigus oma vara või eraldumise käigus osa oma varast üle omandavale ühingule või sihtasutusele;
2) omandavate ühingute või sihtasutuste ärinimed või nimed, asukohad, aadressid ja registrikoodid;
3) viide jagunemislepingule ja -otsusele või jagunemiskavale.

(3) Jaotumise korral lisatakse lõikes 2 nimetatud andmetele, et ühing või sihtasutus on registrist kustutatud. Dokumentide hoidja kohta kannet ei tehta.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 223. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 224. Kolmas (informatiivne) jagunemiskanne

(1) Pärast käesoleva kodukorra §-s 222 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist märgitakse selle tegemise aeg viivitamatult informatiivse kandena omandava ühingu või sihtasutuse registrikaardi eelviimasesse veergu.

(2) Kui jagunemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda, kontrollitakse käesoleva kodukorra §-s 222 nimetatud kande tegemist infosüsteemi kaudu.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 225. Jagunemisega seotud kanded kommertspandiregistris

(1) Jaotumise korral kantakse pärast käesoleva kodukorra §-s 222 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist kustutatud äriühingute kommertspandid üle omandava või jagunemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile.

(2) Pärast lõikes 1 nimetatud kommertspandiregistri registrikannete tegemist suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart. Märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta omandavale või jagunemise käigus asutatud äriühingule.

§ 226. Toimikudokumentide edastamine

Kui jaotumine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, siis saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu või sihtasutuse toimikudokumendid koos saatekirjaga omandava või jagunemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale.

8. jagu
Ümberkujundamismenetluse erisused

§ 227. Esimene (deklaratiivne) ümberkujundamiskanne

(1) Äriühingu ümberkujundamisel, kui sellega kaasneb registrikaardi liigi muutumine (A-osa asemel B-osa kaart või vastupidi) või registripiirkonna vahetus, tehakse kõigepealt senisele registrikaardile deklaratiivne ümberkujundamiskanne.

(2) Kandes märgitakse:
1) milliseks äriühingu liigiks antud äriühing ümber kujundatakse;
2) asjaolu, et ümberkujundamine jõustub alles uue registrikaardi avamisega;
3) ümberkujundamise järgne ärinimi, asukoht ja aadress, kui need erinevad senisest;
4) viide ümberkujundamisotsusele.

(3) Kui ümberkujundamisega kaasneb registripiirkonna vahetumine, siis juhindutakse registripiirkonna vahetumise osas käesoleva peatüki 5. jao sätetest.

§ 228. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 229. Teine (konstitutiivne) ümberkujundamiskanne

(1) Kui käesoleva kodukorra §-s 227 nimetatud deklaratiivne ümberkujundamiskanne on tehtud, siis avatakse uus registrikaart ning kantakse sellele vajalikud esmakande andmed.

(11) Kui äriühingu ümberkujundamiseelne ja -järgne asukoht on eri registripiirkonnas, kontrollitakse käesoleva kodukorra §-s 227 nimetatud kande tegemist infosüsteemi kaudu.

(2) Registrikaardi eelviimasesse veergu märgitakse asjaolu, et tegemist on ümberkujundamisega ning viidatakse ümberkujundamiseelsele ärinimele. Samuti viidatakse ümberkujundamiseelsele asukohale ja aadressile, kui need olid erinevad ümberkujundamisjärgsest asukohast ja aadressist.

(3) Kannete numeratsioon algab «ühest».

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 230. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 231. Senise registrikaardi sulgemine

(1) Pärast käesoleva kodukorra §-s 229 nimetatud konstitutiivse ümberkujundamiskande tegemist märgitakse selle tegemise aeg senisele registrikaardile ning kaart suletakse.

(2) Kui ümberkujundamine puudutab mitut registripiirkonda, siis kontrollitakse käesoleva kodukorra §-s 229 nimetatud kande tegemist infosüsteemi kaudu.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 232. Ümberkujundamisest tulenevad kanded kommertspandiregistris

(1) Kommertspandiregistri registrikaardil muudetakse koos äriregistrisse ümberkujundamise kandmisega pantija ärinimi.

(2) Registripiirkonna muutumisel avatakse uues registriosakonnas uus kommertspandiregistri registrikaart ning suletakse senine käesoleva peatüki 5. jaos ettenähtud korras.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kanded tehakse «Äriseadustiku» § 33 lõike 7 1 alusel.

§ 233. Ümberkujundamine senist kaarti sulgemata

(1) Kui ümberkujundamise registrissekandmisel ei muutu registrikaardi liik ega kaasne registripiirkonna vahetumist, siis uut registrikaarti ei avata ja senist ei suleta.

(2) Lõikes 1 nimetatud ümberkujundamise registrissekandmiseks märgitakse registrikaardi eelviimasesse veergu, milliseks äriühingu liigiks ühing on ümber kujundatud ning viide ümberkujundamise aluseks olevale ümberkujundamisotsusele; samuti kantakse registrikaardile uus ärinimi ning muud muutunud andmed.

§ 234. Isikuühingu ümberkujundamise erisused

(1) Kui täisühingu registrikaardile kantakse usaldusosanik, loetakse ühing ümberkujundatuks usaldusühinguks.

(2) Kui usaldusühingu registrikaardilt kustutatakse kõik usaldusosanikud ning alles jääb vähemalt 2 täisosanikku, loetakse ühing ümberkujundatuks täisühinguks.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel on registripidaja õigustatud muutma ilma sellekohase avalduseta registrikaardi viiendasse veergu kantud õiguslikku vormi, samuti muutma teise veergu kantud ärinime ühinguliiki näitava täiendi või lühendi osas .

9. jagu
Laevakinnistusraamatu asendusregistriosa avamine

§ 235. Asendusregistriosa avamine

(1) Registriosa hävimise korral algatatakse registrikohtuniku, kohtunikuabi või puudutatud isiku avalduse alusel asendusregistriosa avamise menetlus.

(2) Kohtuniku või kohtunikuabi avaldus on lihtkirjalik, kuid peab olema varustatud registriosakonna pitseriga ning selle esitamine tuleb märkida laevakinnistuspäevikusse.

(3) Avalduses näidatakse ära asendusregistriosa avamise vajadus ning asendusregistriossa kavandatud kande sisu ning laeva registrinumber.

(4) Lõikes 3 nimetatud avalduse sisu avaldab registriosakond vähemalt kolm kuud enne asendusregistriosa avamise otsustamist ametlikus väljaandes «Ametlikud Teadaanded».

(5) Lõikes 3 nimetatud avalduse kinnitatud väljatrükk saadetakse viivitamatult pärast esitamist kõigile laevakinnistusraamatusse kantud isikutele.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

10. jagu
Muutmiskannete menetluserisused

§ 236. Varasema kande või märke kehtetuks märkimine

(1) Kui kanne või märge kaotab hilisema kande tõttu tähenduse, siis näidatakse hilisemas kande- või kinnistamisotsuses, et tähenduse kaotanud varasem kanne või märge märgitakse kehtetuks.

(2) Registrikaardi 1. ja viimasesse veergu kantud andmeid ei märgita ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrist kustutamisel kehtetuks.

§ 237. Iseseisva tähenduseta muutmiskande kehtetuks märkimine

Kui hilisemal kandel või selle osal ei ole iseseisvat tähendust ning tema sisuks on üksnes varasema kande või märke kehtetuks tunnistamine, siis sätestatakse kande- või kinnistamisotsuses, et kehtetuks tuleb märkida ka hilisem kanne või selle osa ise.

§ 238. Üksikettevõtja vahetumine registrikaardil

(1) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omandaja soovib end «Äriseadustiku» § 8 lõike 3 või 4 alusel kanda äriregistrisse ärinime all, mis sisaldab senise ettevõtja ärinime ning see toimub üheaegselt senise füüsilisest isikust ettevõtja kustutamisega, siis ei avata uut registrikaarti, vaid jätkatakse senise ettevõtja registrikaardile kannete tegemist.

(2) Registrikaardi 5. veergu märgitakse ärinime edasikasutamise õiguslik alus.

(3) Lõiget 1 ei kohaldata, kui senise ettevõtja registrikaart on juba suletud. Lõikes 2 nimetatud märkus tehakse sel juhul uuele registrikaardile.

§ 239. Kommertspandi järjekohtade muutmine ilma kandeavalduseta

(1) Eesmise järjekohaga kommertspandi kustutamisel, kui pandipidajate kokkuleppel ei ole teisiti otsustatud ja avaldatud, teeb registriasja menetleja ilma avalduseta kande, milles vähendab järgmiste pantide järjekohti ühe arvu võrra.

(2) Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui korraga registriosakonnas menetluses olnud mitmest kommertspandi registrisse kandmise avaldusest on rahuldatud tagumise järjekohaga avaldus ning eesmise järjekohaga kandeavaldusele on järjekoht reserveeritud, kuid jäetakse rahuldamata või võetakse enne kande tegemist tagasi.

§ 2391. Elu- või asukoha või aadressiandmete parandamine

(1) Kui ettevõtja, sihtasutuse, mittetulundusühingu ja filiaali elu- või asukoha või aadressiandmed muutuvad ettevõtjast, sihtasutusest, mittetulundusühingust ja filiaalist sõltumatult (näiteks muutub kohanimi või kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad), tehakse vastav parandus registrikaardil koos teiste registriandmete muutmisega.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud andmeid on võimalik parandada automatiseeritud korras, võib elu- või asukoha või aadressiandmeid registrikaardil parandada ametiülesande korras ilma kandeavaldust nõudmata ja teisi registriandmeid muutmata.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud parandusest teatamiseks loetakse andmete kättesaadavaks tegemist Internetis Justiitsministeeriumi Registrikeskuse kodulehel rubriigis „Lihtpäring ja menetlusteave“.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

11. jagu
Muu kohtulahendi alusel kande tegemine

§ 240. Muu kohtulahendi alusel tehtav kanne

(1) Tsiviil-, kriminaal- või halduskohtumenetluse käigus tehtud kohtulahendi alusel tehakse kanne või märge kohtunikuabi või registrisekretäri poolt ilma kande- või kinnistamisotsuseta. Infosüsteemi-siseselt tehakse siiski õigusliku tähenduseta otsus, mida välja ei trükita.

(2) Kui kohtulahendis ei sisaldu kande või märke konkreetset teksti, sõnastab selle kohtunikuabi või registrisekretär.

(3) Kui kohtulahend muudab kande või märke kehtetuks, märgitakse see kehtetuks.

(4) Kohtulahendi alusel tehtavas kandes või märkes tuleb näidata lahendi teinud kohtu nimi, lahendi tegemise aeg ning kohtuasja number, samuti kande või märke teinud kohtunikuabi või registrisekretäri nimi.

(5) Kohtulahendi muutmise või tühistamise kohta tehakse märge samasse veergu, kus asub selle alusel tehtud kanne või märge.

§ 241. Kohtulahendi alusel kande tegemise aeg

Kui kohtulahend on jõustunud või kuulub kohesele täitmisele, tehakse selle alusel viivitamatult kanne või märge, kommertspandiregistri ja laevakinnistusraamatu puhul juhinduvalt seadusega sätestatud järjekorrast.

5. peatükk
KANDE- JA KINNISTAMISOTSUSE TÄITMINE

1. jagu
Kandeotsuse täitmine ja kande jõustamine

§ 242. Kandeotsuse täitmise sisu ja vastutus

(1) Kandeotsuse täitmine hõlmab:
1) kande jõustamist;
2) registrikaardi väljatrüki kontrolleksemplari paigutamist toimikute vahele ning senise väljatrüki hävitamist;
3) kande aluseks olnud dokumentide toimikusse köitmist ja toimiku sisukorra täiendamist;
4) toimikus säilitatavatesse dokumentidesse vajalike märkuste ja läbijoonimiste tegemist;
5) Ametlikes Teadaannetes avaldatavate tekstide avaldamiseks saatmist;
6) asjaosalistele ja vajadusel teistele registriosakondadele lahendi ja kande tegemisest teatamist;
7) toimikute arhiivipidajale andmist või tagastamist;
8) registri- või kaebuste päevikusse vajalike sissekannete tegemist;
9) muid seadusest või käesolevast kodukorrast tulenevaid toiminguid.

(2) Registriasja menetleja peab hoolitsema, et kandeotsuse täitmises osalevad teenistujad teeksid nende ülesandeks jäetud toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

(3) Kande jõustanud isikud vastutavad selle eest, et kannete tegemisel peetaks kinni käesoleva kodukorra §-s 198 ettenähtud järjekorrast.

[ RTL 2003, 66, 949 – jõust. 1. 06. 2003]

§ 243. Registrikande jõustamine

(1) Registrikande kinnitavad oma salasõnaga kande otsustamiseks pädev isik ja kandeotsuse täitjana registrikaardi kontrolleksemplari välja trükkinud teenistuja.

(2) Kande otsustamiseks pädev isik võib samaaegselt olla kandeotsuse täitjaks.

(3) Kande otsustamiseks pädeva isikuna võib kande kinnitada iga registrikohtunik või kohtunikuabi.

(4) Registrisekretär võib registrikande kinnitada nii registrikohtuniku kui ka kohtunikuabi asemel, sõltumata sellest, kas ta ise osales registriasja menetlemises. Registrisekretär võib samaaegselt olla kandeotsuse täitjaks.

(5) Vajalike salasõnadega kinnitatud kande edastab infosüsteem Justiitsministeeriumi Registrikeskuses hoitavasse «Äriseadustiku» § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi.

(6) Registrikanne on jõustunud, kui ta on salvestatud «Äriseadustiku» § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasis.

(7) Registrikandel on kolmandate isikute suhtes «Äriseadustiku» § 34 lõigetes 2 ja 3 ning «Mittetulundusühingute seaduse» § 80 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud avalik usaldatavus hetkest, mil Justiitsministeeriumi Registrikeskus on Internetis oma koduleheküljel rubriigis «Menetlusteave» teinud kättesaadavaks andmed avalduse esitamise aja ning kande liigi ja kande tegemise aja kohta («Äriseadustiku» § 68 lõige 2).

(8) Arvutivõrgu kaudu registrikaardi andmete vaatamisel, väljatrükil ning kande avaldamisel «Ametlikes Teadaannetes» ei näidata registrikande kinnitanud isikute andmeid.

§ 244. Registrikaardi väljatrüki kontrolleksemplarid

(1) Registrikande jõustumise järel trükitakse välja kõik registrikaardi andmed väljatrüki kontrolleksemplarina.

(2) Väljatrüki teinud teenistuja paigutab uue kontrolleksemplari äri- või avaliku toimiku vahele ning hävitab senise kontrolleksemplari.

(3) Registriosakonna juhataja võib määrata, et väljatrükk tehakse kahes eksemplaris ning teine kontrolleksemplar paigutatakse registritoimiku vahele.

§- d 245 – 246 [Kehtetud – RTL 2003, 66, 949 – jõust. 1. 06. 2003]

2. jagu
Laevakinnistusraamatu kinnistamisotsuse täitmine

§247. Kinnistamisotsuse täitmise sisu ja vastutus

(1) Kinnistamisotsuse täitmine hõlmab järgmisi toiminguid:
1) kande või märke jõustamine;
2) kande aluseks olnud dokumentide laevatoimikusse köitmine ja toimiku sisukorra täiendamine;
3) laevatoimiku dokumentidesse vajalike märkuste ja läbijoonimiste tegemine;
4) laevatoimiku arhiivipidajale andmine või tagastamine;
5) asjaosalistele kande või märke tegemisest teatamine ja selle kohta laevakinnistuspäevikusse märke tegemine;
6) vajadusel teistele registriosakondadele dokumentide edastamine;
7) muud seadusest või käesolevast kodukorrast tulenevad toimingud.

(2) Registriasja menetleja peab hoolitsema, et kinnistamisotsuse täitmises osalevad teenistujad teeksid kõik nende ülesandeks jäetud toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 2471. Kande jõustamine

(1) Kande jõustab oma digitaalallkirjaga kande otsustamiseks pädev isik.

(2) Kanne on jõustunud, kui see on pärast digitaalallkirjastamist salvestatud laevakinnistusraamatu andmebaasi.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 248. Järjekohad

(1) Kui registriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekoha, mis vastab avalduste esitamise ajalisele järjekorrale laevakinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samal ajal, saavad kanded sama järjekoha.

(2) Kui registriosa eri jagudesse tehakse samal päeval mitu kannet, mille avaldused polnud esitatud ühel ajal, tuleb kandes märkida avalduse esitamise ajast tulenev järjekoht teiste samal päeval tehtavate kannete suhtes.

(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui sissekantavatel õigustel ei ole järjekohasuhet või kui avaldajad on määranud kannete järjekohad, mis kajastuvad kande tekstis.

(4) Kandele allakirjutanud isik ja kinnistamisotsuse täitja vastutavad käesoleva kodukorra § 198 lõikes 2 ning käesolevas §-s ettenähtud kannete tegemise korrast kinnipidamise eest.

§- d 249 – 250 [Kehtetud - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 251. Märgete tegemine ja kustutamine

(1) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

(2) Kui eelmärge, vastuväide, märkus või keelumärge kaotab kande tegemise tõttu tähenduse, tuleb ta kehtetuks märkida.

(3) Kui eelmärke, vastuväite, märkuse või keelumärkega tagatud asjaõiguse kandeavalduses pole märke kustutamist taotletud, kustutatakse see pärast kande tegemist ametikohustuste korras.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§- d 252 – 253 [Kehtetud - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

3. – 4. jagu [Kehtetud - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

6. peatükk
MAJANDUSAASTA ARUANNETE LÄBIVAATAMINE

§ 259. Majandusaasta aruannete esitamine ja skaneerimine

(1) Majandusaasta aruanded esitatakse posti teel, digitaalallkirjastatult, registriosakonnas kohapeal või justiitsministri määratud korras Internetipanga kaudu.

(2) Paberil esitatud majandusaasta aruanded tuleb registriosakonnas peale aruande päevikus arvelevõtmist registriosakonna juhataja kehtestatud tööjaotus- ja ajagraafiku alusel pärast aruande esitamist kahe kuu jooksul skaneerida. Ärakiri tööjaotus- ja ajagraafikust saadetakse Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele teadmiseks. Aruanded tuleb skaneerida loetavalt.

(3) Digitaalallkirjastatud või Interneti-panga kaudu esitatakse majandusaasta aruanded Justiitsministeeriumi Registrikeskuse kodulehekülje kaudu, Registrikeskus teeb aruanded registriosakondadele kättesaadavaks.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 260. Majandusaasta aruannete eelkontroll

(1) Registriosakonnas kohapeal esitatud majandusaasta aruandele tehakse eelkontroll vastuvõtva teenistuja poolt. Aruannete massilise esitamise perioodil võib eelkontrollist registriosakonna juhataja korraldusel loobuda, sel juhul hõlmab käesoleva kodukorra §-s 261 sätestatud menetlus ka eelkontrolli.

(2) Eelkontrolli käigus peab dokumentide vastuvõtja kontrollima:
1) aruandes näidatud ärinime (sihtasutuse nime) ja registrikoodi vastavust registrissekantud andmetele;
2) asjaolu, et majandusaasta aruande kõik koostisosad oleksid olemas (raamatupidamise aastaaruanne, tegevusaruanne, audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek, kui seadusega nähakse selle esitamine ette);
3) asjaolu, et majandusaasta algus ja lõpp oleksid fikseeritud ning sidevahendid näidatud;
4) asjaolu, et aruandes oleksid olemas aruandeaasta ja sellele eelneva majandusaasta aruandenäitajad.

(3) Eelkontrolli teostanud teenistuja teeb aruandele allkirjastatud ja kuupäevastatud märkuse eelkontrolli läbiviimise kohta teenistuja ning puuduste avastamisel võib aruande esitajale tagastada.

(4) Avastatud puuduste kohta väljastab teenistuja aruande esitaja soovil õiendi, mis sisaldab:
1) registriosakonna nime;
2) aruande esitaja nime;
3) loetelu eelkontrolli käigus aruandes avastatud puudustest;
4) eelkontrolli teostanud teenistuja ametinimetust, nime, allkirja ning päeva, kuud ja aastat.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 261. Majandusaasta aruannete läbivaatamine

(1) Majandusaasta aruande, filiaali tegevusaruande või nende eraldiesitatud osa antakse kohtunikuabide tööjaotusplaani kohaselt läbivaatamiseks kohtunikuabile või registrisekretärile, kes lisab pärast läbivaatamist vastuvõtupealdisele oma allkirja ning läbivaatamise päeva, kuu ja aasta.

(2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide läbivaatamisel peab läbivaataja kontrollima aruande vastavust seaduse nõuetele, sealhulgas:
1) aruande esitamistähtajast kinnipidamist ning ettenähtud andmete olemasolu;
2) aruande allakirjutamise nõuetest ning «Äriseadustiku» § 15 lõike 2 või «Sihtasutuste seaduse» § 3 lõike 4 nõuetest kinnipidamist;
3) asjaolu, et osaühing, aktsiaselts ega tulundusühistu ei oleks varatu;
4) asjaolu, et osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei oleks langenud alla seadusega lubatud alampiiri;
5) et bilansis ei oleks nullväärtusega kirjeid (v.a juhul, kui eelneval majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev summa);
6) aruandeandmete kokkulangevust registriandmetega (aadress, osa- või aktsiakapitali suurus, juhatuse ja nõukogu koosseis jne). Kui aruandes näidatud sidevahendite numbrid ei lange kokku registriosakonnale varemesitatud sidevahenditega, siis ei loeta seda puuduseks, vaid sidevahendite numbrite muutmisest teatamiseks.

(3) Majandusaasta aruanne vaadatakse läbi viie kuu jooksul selle esitamisest.

[RTL 2005, 81, 1169 -- jõust. 24.07.2005]

§ 262. Hoiatused ja sunnivahendid

(1) Kui aruande esitamisega hilinetakse või kui aruanne ei sisalda seadusega nõutavaid andmeid, kohaldatakse sunnivahendina «Äriseadustiku» §-s 71 rahatrahvi määramist. Enne trahvimist võib isikuid hoiatada ja anda andmete esitamiseks või parandamiseks tähtaeg. Samuti talitatakse aruande- ja registriandmete lahknevuse korral, vajadusel kohaldatakse «Äriseadustiku» § 61.

(2) Majandusaasta aruannete läbivaatamiseks pädev kohtunikuabi või registrisekretär teeb ettevõtjale, kelle aruanne kuulub kohtunikuabide tööjaotusplaani alusel tema menetlusse, registrist kustutamise hoiatuse, kui ettevõtja ei ole registriosakonnale 6 kuu jooksul seaduses sätestatud tähtaja möödumisest esitanud nõutavat majandusaasta aruannet. Kui ettevõtja ei ole hoiatuses sätestatud tähtaja jooksul nõutavat majandusaasta aruannet esitanud, kohaldatakse «Äriseadustiku» §-des 60 ja 71 ettenähtud abinõusid.

(3) Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu on varatu või kui tema netovara on langenud alla seadusega lubatud alampiiri, rakendatakse sobivaid sunnivahendeid, mida seadus võimaldab.

(4) Kui isikut ei ole trahvi maksmisest hilisema kohtumääruse alusel vabastatud, tuleb «Äriseadustiku» § 71 alusel tehtud trahvimääruse täitmist kontrollida, kontrollimise tulemuste arvestust pidada ning infosüsteemi-sisesed trahvi olekud infosüsteemi sisestada.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

7. peatükk
TOIMIKUD

§ 263. Äritoimik

Ettevõtja ja filiaali äritoimikusse köidetakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:
1) avaldus, samuti avalduse muutmise või tagasivõtmise avaldus ning kommertspandiregistri avaldusele lisatud pantija või pandipidaja nõusolek kande tegemiseks;
2) avaldusele lisatud koosoleku protokoll või hääletusprotokoll, mis on avalduse aluseks;
3) asutamisleping või asutamisotsus, samuti selle muutmise kokkulepe või otsus;
4) põhikiri;
5) juhatuse liikmete, nõukogu liikmete, audiitori ja revidentide ning pankrotitoimkonna liikmete andmed;
6) allkirjanäidised;
7) panga teatis osa- või aktsiakapitali sissemakse kohta;
8) mitterahalise sissemakse tegemisel – sissemakse üleandmise leping ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid;
9) audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta;
10) kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi – väljavõte kinnistusraamatust või vallasasja registrist;
11) majandusaasta aruanne;
12) avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
13) tegevusluba (litsents), kui selle esitamine on nõutav;
14) kommertspandileping ning selle muutmise kokkulepped;
15) muud seaduse alusel esitatud dokumendid;
16) dokumendid, mida registriosakond on välja nõudnud «Äriseadustiku» § 32 alusel.

§ 264. Mittetulundusühingu avalik toimik

Mittetulundusühingu avalikku toimikusse köidetakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:
1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;
2) asutamisleping, samuti selle muutmise kokkulepe;
3) põhikiri;
4) andmed juhatuse ja pankrotitoimkonna liikmete kohta;
5) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
6) registriosakonna nõudmisel esitatud andmed mittetulundusühingu liikmeskonna kohta;
7) dokumendid, mida registriosakond on välja nõudnud «Äriseadustiku» § 32 alusel.

§ 265. Sihtasutuse avalik toimik

Sihtasutuse avalikku toimikusse köidetakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:
1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;
2) asutamisotsus, samuti selle muutmise otsus; asutamisotsust asendav notariaalselt tõestatud testament;
3) põhikiri;
4) panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta;
5) sihtasutusele üleantud kinnisasja või registrisse kantava vallasasja puhul – väljavõte kinnistusraamatust või vastavast registrist;
6) juhatuse, nõukogu ja pankrotitoimkonna liikmete ja audiitori andmed;
7) notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised;
8) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
9) dokumendid, mida registriosakond on välja nõudnud «Äriseadustiku» § 32 alusel.

§ 266. Registritoimik

Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu ja sihtasutuse registritoimikusse köidetakse dokumendid, mis ei kuulu äri- või avalikus toimikus säilitamisele, sealhulgas:
1) tõend riigilõivu tasumise kohta;
2) kandeotsus (köitma ei pea jaatavat kandeotsust, välja arvatud kui kandeotsuses sisaldub avalduse rahuldamise seisukohast olulisi asjaolusid);
3) kohtumäärused;
4) kirjavahetus (postiümbrikut säilitatakse toimikus, kui ainult sellel on vajalikku teavet, näiteks aadress või postitamiskuupäev).

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 267. Laevatoimik

(1) Laevatoimikusse köidetakse kinnistatud laeva kohta säilitatavad dokumendid.

(2) Lipudokumendi, samuti laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastamisel köidetakse laevatoimikusse selle kinnitamata ärakiri. Kui väljastatakse uus lipudokument seoses registriandmete muutumisega (§ 52 lõige 2), siis kriipsutatakse eelmise lipudokumendi ärakiri kahe punase diagonaaljoonega läbi.

(3) Kui väljastatakse uus lipudokument seoses eelmise kadumise, hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumisega (§ 52 lõige 3), siis kriipsutatakse eelmise ärakiri kahe punase diagonaaljoonega läbi ning tehakse sellele märkus originaali kadumise, hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise kohta. Samamoodi talitatakse kasutamiskõlbmatuks muutunud lipudokumendi originaaliga, kui see on registriosakonnale tagastatud.

§ 268. Toimiku väliskaane tähistus

Toimiku väliskaanele märgitakse:
1) registriosakonna nimetus;
2) toimiku liik;
3) ettevõtja või filiaali ärinimi või mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva nimi;
4) registrikood, laeval registrinumber;
5) registriasja number;
6) käesoleva kodukorra § 272 lõikes 3, §-s 276, § 277 lõigetes 1–3, §-s 279 nimetatud märkused ja joonimised.

§ 269. Toimiku sisukord

(1) Toimikus säilitatavate dokumentide kohta peetakse toimikus sisukorda.

(2) Kande- või kinnistamisotsuse täitmisel tõmmatakse otsuse tegemise aluseks olnud dokumentide kohta sisukorda tehtud sissekande lõppu vahejoon, et eristada neid hiljem esitatud dokumentidest.

§ 270. Väljatrüki kontrolleksemplari säilitamine toimikus

(1) Äri- ja avaliku toimiku vahel säilitatakse registrikaardi väljatrüki kontrolleksemplari; registriosakonna juhataja määramisel võib täiendavat kontrolleksemplari säilitada ka registritoimiku vahel.

(2) Kui ettevõtja või filiaali kohta on avatud kommertspandiregistri registrikaart, siis tuleb säilitada ka selle väljatrüki kontrolleksemplari.

(3) [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

(4) Kandeotsuse täitnud teenistuja teeb kande jõustumise järel uue väljatrüki, paigutab selle toimikusse ning samaaegselt hävitab senise väljatrüki.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 271. Lehtede nummerdamine

(1) Dokumendid köidetakse toimikusse esitamise järjekorras ning nummerdatakse lehtede kaupa.

(2) Numeratsioon läbib ühe ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse ja laeva kohta avatud kõiki samaliigilisi toimikuid.

(3) Toimiku sisukorda (§ 269) ning registrikaardi või registriosa väljatrükke (§ 270) ei nummerdata.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 272. Uue toimiku avamine sama objekti kohta

(1) Kui toimikusse on köidetud 200 lehte, avatakse uus toimik.

(2) On lubatud eraldi toimiku avamine mahukate dokumentide tarvis (näiteks eraldi äritoimiku avamine ettevõtja majandusaasta aruannete tarvis).

(3) Kui ühe ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva kohta on rohkem kui üks samaliigiline toimik, siis tuleb nad nummerdada ja säilitada koos. Toimiku järjekorranumber märgitakse väliskaanele.

(4) Kui on avatud uus toimik, märgitakse eelmise toimiku väliskaanele piirdaatumid: esimese ja viimase toimikus säilitatava dokumendi registriosakonda saabumise päev, kuu ja aasta.

(5) Eelmise toimiku tagumisele sisekaanele märgib uue toimiku avanud teenistuja, mitu nummerdatud lehte milliste järjekorranumbritega antud toimikus asub. (Näide: « Käesolevas toimikus on 50 (viiskümmend) nummerdatud lehte järjekorranumbritega 32–81 .»)

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 273. Mitut toimikut puudutava dokumendi säilitamine

(1) Kui üks ja sama registriosakonnas säilitatav dokument puudutab mitut ettevõtjat, filiaali, mittetulundusühingut, sihtasutust või laeva, säilitatakse ühes toimikus dokumendi originaal, teistes kinnitatud ärakirjad koos viitega, millises toimikus on originaaldokument.

(2) Ärakirjad kinnitab toimikut köitev teenistuja, varustades nad oma allkirja ja nime ning pitseri ja kuupäevaga. Kinnitamist ei kanta tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

§ 274. Dokumentide säilitamine elektroonilisel kujul

(1) Registriosakond võib paberkandjal esitatud dokumendi hävitada, kui:
1) see on korrektselt skaneeritud;
2) sellest on võimalik tellida väljatrükki;
3) sellega kohapeal tutvumine võib toimuda arvutikuvaril esitamisena või väljatrüki vaatlemisega.

(11) Kui dokument esitatakse registriosakonda digitaalallkirjastatult, salvestatakse see registriosakonna kettamassiivile vastava registri (äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste või kommertspandiregistri) kataloogi.

(12) Digitaalallkirjastatult esitatud dokument nimetatakse kettamassiivil arhiveerimiseks ümber, kajastades dokumendi faili nimetuses juriidilise isiku registrikoodi, registriosakonda laekumise aasta, kuu ja päeva ning dokumendi nimetuse, näiteks: 10000000_2005_05_05_põhikiri.

(13) Arhiveerimiseks ümbernimetatud dokumendi faili nimetus sisestatakse lõikes 12 sätestatud kujul registripäeviku märkuste lahtrisse.

(14) Laevakinnistusraamatu puhul salvestatakse digitaalallkirjastatult esitatud dokument laevakinnistuspäevikusse.

(2) Vastava toimiku sisukord peab sisaldama registriosakonna ametniku allkirjaga kinnitatud ja kuupäevastatud viidet sellele, kus asub elektroonilisel kujul hoitav dokument.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 275. Üksnes registritoimiku avamine

Kui esmakandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne otsuse tegemist tagasi, siis säilitatakse kõiki selle ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse dokumente tema kohta avatud registritoimikus.

§ 276. Ärinime ja nime parandamine toimiku kaanel

Kui toimiku väliskaanele kantud ärinimi või nimi muutus (sh ettevõtja ümberkujundamise käigus), siis tõmbab toimiku köitja toimikukaanel vana ärinime või nime maha ja kirjutab uue.

§ 277. Kustutamiskande järgne toimiku tähistamine

(1) Kui ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus või laev kustutati registrist, siis kriipsutab toimiku köitja toimiku esimese väliskaane kahe diagonaaljoonega läbi ja märgib kaanele, et ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus või laev on registrist kustutatud.

(2) Kui kustutamiskanne tehti seoses ühinemise või jagunemisega, siis märgitakse ära ka ühendava või ühinemise käigus tekkinud või omandava ühingu või sihtasutuse ärinimi või nimi ja registrikood.

(3) Kustutamiskande tegemise järel märgitakse vastava toimiku väliskaanele piirdaatumid: esimese ja viimase toimikus säilitatava dokumendi registriosakonda saabumise kuupäev ja aasta.

(4) Toimiku tagumisele sisekaanele märgib vastav teenistuja, mitu nummerdatud lehte milliste järjekorranumbritega antud toimikus asub. (Näide: «Käesolevas toimikus on 50 (viiskümmend) nummerdatud lehte järjekorranumbritega 47–96 .»)

§ 278. Kustutatud toimikute teistest eraldamine

Kustutatud toimikuid hoitakse kehtivatest toimikutest eraldatuna.

§ 279. Ühinemise ja jagunemise käigus kustutatud toimikute hoidmine

Ühinemise, jagunemise käigus kustutatud ühingute ja sihtasutuste toimikud hoitakse koos ühendava, ühinemise käigus asutatud, omandava või jagunemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse toimikutega, tehes nende väliskaanele selgitavad märkused.

§ 280. Kande teistsuguse sõnastuse märkimine

Kui kandeavalduses, põhikirjas, asutamislepingus või muus lisatud dokumendis toodud andmed ei vasta registrikandele kas avalduse osalise rahuldamise tõttu või otsuse teistsuguse sõnastuse tõttu ning nendest ärakirjade väljastamine oleks eksitav, siis peab registriasja menetleja vastava dokumendi juurde tegema sellekohase märkuse.

§ 281. Tähenduse kaotanud dokumendi läbijoonimine

(1) Kui toimikusse köidetakse uus dokument, mille tõttu varem toimikusse köidetud dokument kaotab tähenduse ning sellest ärakirjade väljastamine oleks eksitav (põhikiri, nõukogu liikmete nimekiri, audiitorite nimekiri, sidevahendite numbrid jms), siis joonitakse tähenduse kaotanud dokument kahe diagonaaljoonega läbi.

(2) Lisaks tähenduse kaotanud dokumendi läbijoonimisele märgitakse sellele uue dokumendi asukoht toimikus. (Näide: « Uus põhikirja tekst asub 45.–49. lehel.»)

§ 282. Avalduse rahuldamata jätmise otsuse aluseks olnud dokumentide läbijoonimine

Avalduse rahuldamata jätmise otsuse tegemise korral tehakse vastavale kande- või kinnistamisavaldusele ja sellele lisatud dokumentidele märkus selle kohta, et nende alusel ei ole kannet või märget tehtud.

§ 283. Märkuse allakirjutamine

Käesolevas peatükis nimetatud märkusele, mis tehakse toimikudokumenti, lisab märkuse tegija oma allkirja, ameti ning märkuse tegemise päeva, kuu ja aasta.

§ 284. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

8. PEATÜKK

TEHNILISED ABIREGISTRID

1. jagu
Üldsätted

§ 285. Tehniliste abiregistrite pidamine

Registripäevikut, laevakinnistuspäevikut, majandusaasta aruannete päevikut, tutvumise ja ärakirjade raamatut ning arhiivipäevikut ja kaebuste päevikut peetakse elektroonilise infosüsteemi osana.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 286. [Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

2. jagu
Registripäevik

§ 287. Dokumentide registripäevikusse kandmise järjekord

(1) Kandeavalduste ning muude toimikusse köidetavate dokumentide esitamine märgitakse registripäevikusse esitamise järjekorras.

(2) Posti teel saabunud kommertspandiregistri dokumendid loetakse üheaegselt esitatuks ning kantakse registripäevikusse sel päeval saabunud dokumentidest kõige viimasena.

§ 288. Registripäeviku sisu

Registripäevik kajastab andmeid registriasjade menetlemise kohta. Vastutav teenistuja märgib registripäevikusse, kui infosüsteem ise neid ei genereeri, infosüsteemis ettenähtud andmed, sealhulgas:
1) dokumendi vastuvõtmise kuupäev ning kommertspandiregistri avalduse puhul ka kellaaeg (see peab kattuma vastuvõtupealdise andmetega);
2) ettevõtja või filiaali ärinimi, mittetulundusühingu või sihtasutuse nimi, kelle kohta dokumendid esitati; registripiirkonna vahetuse korral ka registrikood ning korduva registripiirkonna vahetuse korral ka senine registriasja number;
21) kandeavalduse notariaaltoimingu kood (aastaarv – kaks viimast numbrit; notari identifikaator – kaks tähte; notariaalaktis või -märkes fikseeritud ametitoimingu number – kuni kümme numbrit. Näide: 04/AB/123456 ).
3) dokumendi esitaja andmed või kui dokument on saabunud posti teel, siis sellekohane märge;
4) tasutud riigilõivu suurus;
5) kandeavaldusele lisatud dokumentide loetelu;
6) enne kandeotsuse tegemist täiendavalt toodud dokumentide loetelu ja nende esitamise kuupäev;
7) lahendi, kande ja hoiatuse tegemise, sh määruse ja hoiatusega antud tähtajad;
8) dokumentide vastuvõtja ja registriasja menetleja isikuandmed;
9) andmed lahendist, kandest ja hoiatusest asjaosalistele teatamise kohta ning teatamise nurjumise kohta (postitatud teate tagastamine);
10) käesoleva kodukorra 4. peatüki 5. jaost tulenevad dokumentide edastamise ja vastuvõtmise andmed.

[ RTL 2004, 89, 1403 – jõust. 5.07.2004]

3. jagu
Laevakinnistuspäevik

§ 289. Dokumentide laevakinnistuspäevikusse kandmise järjekord

(1) Laevakinnistusraamatu avalduste esitamine märgitakse laevakinnistuspäevikusse esitamise järjekorras.

(2) Kui sama isik esitab korraga mitu avaldust, loetakse nad üheaegselt esitatuks ning kantakse laevakinnistuspäevikusse sama kellaajaga.

(3) Posti teel saabunud dokumendid loetakse üheaegselt esitatuks ning kantakse laevakinnistuspäevikusse sel päeval saabunud dokumentidest kõige viimasena.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 290. Laevakinnistuspäeviku sisu

Laevakinnistuspäevik kajastab andmeid laevakinnistusasjade menetlemise kohta. Vastav teenistuja märgib laevakinnistuspäevikusse, kui infosüsteem ise neid ei genereeri, infosüsteemis ettenähtud andmed, sealhulgas:
1) dokumendi laevakinnistuspäevikusse sisestamise kuupäeva ja kellaaja;
2) avalduse liigi;
3) avalduse ja kaebuse esitamise viisi;
4) kaebuse sisu ja menetlemise käigu;
5) registriasja menetleja ja alammenetleja;
6) avalduse ja kaebuse esitaja;
7) esitatud dokumendid, sealhulgas dokumendi tõestanud notari nime ja tema ametitoimingute raamatu registri numbri või dokumendi esitanud kohtutäituri nime, dokumendi allkirjastamise päeva, kuu ja aasta;
8) laevaga seotud isikud (omanik, hüpoteegipidaja jne);
9) laeva või ehitatava laeva andmed;
10) tasutud riigilõivu summa.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

4. jagu
Majandusaasta aruannete päevik

§ 291. Majandusaasta aruannete päeviku pidamine

(1) Majandusaasta aruannete päevikusse märgitakse infosüsteemis ettenähtud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt esitatud majandusaasta aruannete esitamise ja läbivaatamise kohta.

5. jagu
Tutvumise ja ärakirjade raamat

§ 292. Tutvumise ja ärakirjade raamatu pidamine

Tutvumise ja ärakirjade raamatusse märgitakse infosüsteemis ettenähtud andmed:
1) registri- ja laevatoimikuga, tehnilise abiregistriga tutvumise kohta;
2) kinnitatud väljatrüki ja ärakirja väljastamise kohta;
3) kinnitamata ärakirja või väljatrüki väljastamisel registri- ja laevatoimikust ning tehnilisest abiregistrist;
4) registrikande puudumise või muutmatuse tõendi väljastamise kohta.

§ 293. Registriga tutvumise ja ärakirjade raamatu andmed

Tutvumist võimaldanud, ärakirja, väljatrüki või tõendi väljastanud teenistuja kannab tutvumise ja ärakirjade raamatusse infosüsteemis ettenähtud andmed, sealhulgas:
1) tutvumise või väljastamise päev, kuu ja aasta;
2) objekt, mille dokumentidega tutvuti või mille kohta ärakiri, väljatrükk või tõend väljastati;
3) tutvuja või tellija nimi;
4) viide isikut või ametit tõendavale dokumendile, mille punktis 3 nimetatud isik esitas;
5) märge ärakirja või väljatrüki õigsuse kinnitamise kohta;
6) tasutud riigilõivu summa;
7) sissekande tegija nimi.

§ 294. Ärakirjade ja väljatrükkide eest riigilõivu tasumise tõendite säilitamine

Ärakirjade ja väljatrükkide eest riigilõivu tasumise tõenditele märgitakse tutvumise ja ärakirjade raamatu sissekande järjekorranumber ning neid säilitatakse järjekorranumbrite järgi arhiivis või asjaomase registri- või laevatoimiku vahel.

6. jagu

[Kehtetu - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

9. peatükk
INFOSÜSTEEM

1. jagu
Üldsätted

§ 296. Infosüsteemi koosseis

(1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri andmebaasid kohtute registriosakondades ning vastav keskandmebaas Justiitsministeeriumi Registrikeskuses ja laevakinnistusraamatu andmebaas Justiitsministeeriumi Registrikeskuses moodustavad ühtse infosüsteemi.

(2) Kohtu registriosakondade keskandmebaasi ja laevakinnistusraamatu andmebaasi haldamist Justiitsministeeriumi Registrikeskuses reguleeritakse eraldi määrusega.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 297. Infosüsteemi töö tagamine

(1) Infosüsteemi halduri, spetsiaaltarkvara tugiisiku ning kohtserveri andmehalduri ja hooldaja ülesandeid täidab Justiitsministeeriumi Registrikeskus, tagades muuhulgas infosüsteemi kasutajate andmete lisamise, muutmise ja tühistamise ning infosüsteemi uuenduste sisseviimise kohtserveritesse.
(2) Üldise kasutajatoe, kohtserverite varukoopiate tegemise ning registriosakondade ja keskandmebaasi vahelise digitaalse andmeside tagab Justiitsministeeriumi üldosakond Justiitsministeeriumi haldusala jaoks kehtestatud üldises korras.

[ RTL 2003, 6, 52 - jõust. 17. 01. 2003]

2. jagu
Andmekaitse

§ 298. Andmekaitsenõuded

Registriosakonna infosüsteemi kasutaja on kohustatud:
1) infosüsteemi sisenemiseks sisestama oma kasutajatunnuse ja salasõna;
2) töökohalt lahkudes, sh ka lühiajalise lahkumise korral, sulgema infosüsteemile ligipääsu selliselt, et avamiseks tuleb uuesti sisestada kasutajanimi ja salasõna;
3) tagama oma salasõnade salastatuse;
4) järgima infosüsteemi ning riist- ja tarkvara kasutamisjuhendi nõudeid;
5) vältima pädevusevälist andmete infosüsteemi sisestamist ning sisestatud andmete rikkumist, hävimist ning pädevusevälist muutmist ja kustutamist;
6) vältima kõrvaliste isikute juurdepääsu infosüsteemile ja registriosakonna riistvarale;
7) takistama infosüsteemi sisestatud andmetega pädevusevälist tutvumist, kopeerimist ning ülekandmist;
8) võtma tarvitusele abinõud, et andmete edasiandmisel andmesidevahenditega, samuti andmekandjate transportimisel ei toimuks registriandmetega tutvumist, nende kopeerimist, muutmist ja kustutamist;
9) kui õigesti sisestatud salasõna ei võimalda infosüsteemi kasutada, teatama sellest viivitamatult Justiitsministeeriumi Registrikeskusele;
10) mitte paigaldama (installeerima) arvutisse iseseisvalt uut tarkvara.

§ 299. Teenistuslikul otstarbel kasutamise nõue

Registriosakonna infosüsteemi salvestatud andmeid, registriosakonnas paigaldatud riist- ja tarkvara ning ametialast ligipääsu teistele andmekogudele (Eesti väärtpaberite keskregistrile, rahvastikuregistrile, karistusregistrile jne) võib kasutada üksnes teenistuslikul otstarbel.

§ 300. Programmioperatsioonide vastavus ametipädevusele

Kasutajanime ning salasõna sisestamine peab võimaldama teha selle sisestajal infosüsteemis üksnes tema ametipädevusele vastavaid tööoperatsioone.

§ 301. Salasõna andmine

(1) Registriosakonna uue teenistuja tööleasumisel teeb Justiitsministeeriumi Registrikeskus talle teatavaks isiklikud salasõnad infosüsteemi sisenemiseks ning lahendite ja kannete kinnitamiseks.

(2) Salasõna saanud teenistuja on kohustatud esialgse salasõna viivitamatult välja vahetama.

(3) Salasõna teisele isikule teatavakstegemine ning teise isiku poolt kasutamine on keelatud ning seda loetakse raskeks distsiplinaarsüüteoks.

(4) Laevakinnistusraamatu infosüsteemi sisenemine toimub teenistuja isikutunnistuse abil infosüsteemi kasutajajuhendi kohaselt.

(5) Laevakinnistusraamatu infosüsteemi kasutajad määrab ja kustutab Justiitsministeeriumi Registrikeskus või Justiitsministeeriumi Registrikeskuse loal registriosakonna juhataja, lähtudes infosüsteemi kasutajajuhendist.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 302. Salasõna muutmine

(1) Registriosakonna infosüsteemi kasutaja võib oma salasõna ise muuta ning kord kvartalis on ta kohustatud oma salasõna muutma.

(2) Salasõna peab koosnema 6 kuni 8 märgist, vähemalt 2 neist peavad olema numbrid. Salasõnaks ei või olla sama teenistuja kasutajanimi, tema nimi või sünniaeg.

§ 303. Andmekaitsenõuete rikkumise avastamine

(1) Kui salasõna on teistele isikutele teatavaks saanud või on tekkinud sellekohane kahtlus, määrab registriosakonna juhataja salasõna muutmise. Justiitsministeeriumi Registrikeskus võib sellisel juhul ette hoiatamata teenistuja kasutajaõigused peatada.

(2) Iga teenistuja on kohustatud viivitamatult teatama registriosakonna juhatajale, kui isikud, kellel puudub selleks vastav luba, kasutavad või üritavad kasutada registriosakonna riistvara.

(3) Eksimused andmekaitsenõuete vastu peab registriosakonna juhataja dokumenteerima ja rakendama asjakohaseid meetmeid.

(4) Raskete rikkumiste korral, näiteks arvutivõrku sissemurdmisel, andmete hävimisel või hävitamisel, tuleb viivitamatult informeerida Justiitsministeeriumi Registrikeskust, et kõrvaldada oht ja rakendada vastumeetmeid.

§ 304. Andmete arhiveerimine

Iga tööpäeva lõpul tuleb infosüsteemi salvestatud andmestik salvestada arhiveerimisseadmele ja hoida vähemalt ülejärgmise tööpäeva lõpuni selleks määratud seifis.

§ 305. Täiendavad andmekaitsenõuded

Vajaduse korral kehtestab registriosakonna juhataja arvutiandmete kaitse täiendavad organisatsioonilised nõuded ning informeerib nendest asjassepuutuvaid teenistujaid allkirja vastu.

3. jagu
Andmetöötluse lisatoimingud

§ 306. Kandeliigi sisestamine

(1) Registriosakonna teenistuja sisestab infosüsteemi-sisese märke kandeliigi kohta kandedokumentide vastuvõtmisel, registripäeviku või laevakinnistuspäeviku

täitmisel või hiljemalt otsuse koostamisel.

(2) Menetleja peab enne lahendi kinnitamist kontrollima sisestatud kandeliigi õigsust.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 307. Seisundi määratlemine

Kandeliigi alusel määratleb infosüsteem kandeobjekti menetlusliku seisundi (registrisse kantud, pankrotis, kustutatud jne).

§ 308. Lahendi liigi sisestamine

Menetleja sisestab lahendit koostades infosüsteemi-sisese märke lahendi liigi kohta.

§ 309. Tulundusühistu ja mittetulundusühingu alaliigi sisestamine

(1) Menetleja sisestab lahendi koostamisel informatiivse märke tulundusühistu alaliigi kohta.

(2) Menetleja sisestab lahendi koostamisel informatiivse märke mittetulundusühingu alaliigi kohta, kui tegemist on eriseaduse alusel tegutseva ühingu liigiga.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 310. Kohakoodi sisestamine

(1) Elu- või asukoha ja aadressi sisestamisel ei tohi piirduda üksnes tekstilise sisestusega. Tingimata sisestatakse Eesti ametliku haldus- ja asustusüksuste klassifikaatori kõige madalama taseme kood, mida on võimalik valida. (Näide: registrikande tegemisel piisaks valla tasemest, aga kui on teada asula, siis valitakse asulataseme kood.)

(2) Eriti hoolikalt tuleb koodi õigsust kontrollida siis, kui kohanimi on klassifikaatoris kasutusel rohkem kui üks kord (näiteks nii asula kui ka valla või maakonna nimena).

(3) Kui elu- või asukoht on välismaal, valitakse välisriigi kood, muud andmed sisestatakse tekstina.

§ 311. Registrikaardiväliste andmete sisestamine

(1) Infosüsteemi sisestatakse:
1) osaühingu, aktsiaseltsi, Euroopa äriühingu ja sihtasutuse asutajad – asutamislepingu või -otsuse alusel;
2) tulundusühistu asutajad, kui ühistu liikmeid ei kanta registrikaardile – asutamislepingu alusel;
3) osaühingu osanikud, kui osad ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris – osa võõrandamislepingu ärakirja, osakapitali suurendamise ja vähendamise otsuse alusel. Kui osanike andmed infosüsteemis puuduvad, sisestatakse need majandusaasta aruandele lisatud osanike nimekirja alusel;
4) äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmed – äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel;
5) pankrotitoimkonna liikmed – pankrotihalduri esitatud nimekirja alusel;
6) tulundusühistu revisjonikomisjoni liikmed või revidendid – ühistu esitatud dokumendi alusel;
7) äriühingu ja sihtasutuse audiitorid – äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel;
8) usulise ühenduse liikmeskogudused – ühenduse esitatud dokumendi alusel;
9) kohaliku omavalitsuse üksuste liitude liikmed – liidu esitatud nimekirja või teate alusel;
10) hooneühistu liikmed ja andmed nende liikmesuse kohta vastavalt „Hooneühistuseaduse“ § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatule – hooneühistu või notari esitatud andmete alusel;
11) hooneühistule kuuluvad hooned kui vallasasjad – hooneühistu või notari esitatud dokumendi ja ehitisregistri andmete alusel.

(2) Osaühingu ja aktsiaseltsi asutaja andmete sisestamisel toimub selle isiku osanikuks või aktsionäriks märkimine automaatselt.

(3) Isikuandmetena sisestatakse:
1) ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood ning elu- või asukoht;
2) lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute puhul ka sissemakse suurus;
3) lõikes 1 punktides 3–10 nimetatud rolli tekkimise ja lõppemise aeg.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 3111. Isikukoodi avaldamine

Infosüsteemi sisestatud isikukoodi võib registriosakond avaldada:
1) Ametlikele Teadaannetele avaldamiseks saadetud teate tekstis, kui teade sisaldab informatsiooni isiku kohta, kelle andmed on kantud registrikaardile;
2) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel.

[ RTL 2004, 89, 1403 – jõust. 5.07.2004]

§ 312. Vastuvõetud dokumentide skaneerimine

(1) Järgmised paberdokumendid skaneeritakse ja edastatakse digitaalselt Justiitsministeeriumi Registrikeskusele:
1) äriühingute, filiaalide ja sihtasutuste majandusaasta aruanded;
2) põhikirjad;
3) erakondade programmid;
4) ärikeelu kohta tehtud kohtulahendid;
41) äriühingute vahebilansid, lõppbilansid ja vara jaotusplaanid;
42) pankrotimenetluse lõpparuanded;
5) muud dokumendid registriosakonna juhataja määramisel.

(2) Skaneerimisel ja digitaalsel edastamisel lähtutakse Justiitsministeeriumi Registrikeskuse antud tehnilisest juhendist.

[ RTL 2004, 89, 1403 – jõust. 5.07.2004]

§ 313. Trahvi oleku sisestamine

Registriosakonna tööjaotuskorra alusel määratud teenistuja sisestab infosüsteemi-sisese märke registriosakonna määratud rahatrahvi oleku kohta.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 3131. Ingliskeelsete väljade täitmine laevakinnistusraamatu infosüsteemis

Registriosakonna teenistuja täidab laevakinnistusraamatu infosüsteemis lisaks andmete põhiväljadele ka ingliskeelsed väljad, kui nende täitmine on ette nähtud.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 314. Andmesisestuse korrektsuse kontroll

(1) Justiitsministeeriumi Registrikeskus jälgib registriosakondade andmesisestuse korrektsust ning teatab avastatud puudustest registriosakonnale.

(2) Registriosakonna juhataja määratud teenistujad parandavad andmesisestuse puudused, mida on võimalik ilma lahendi ja kande sisu muutmata parandada.

4. jagu
Andmevahetus ja -kasutus

§ 315. Infosüsteemi väliskasutajad

Teiste andmekogude pidajad, muud asutused ja kolmandad isikud kasutavad arvutivõrgu kaudu äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning kommertspandiregistri keskandmebaasi Justiitsministeeriumi Registrikeskuses; registriosakonna kohtserverile juurdepääsu ei võimaldata.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 316. Rahvastikuregistri andmete kasutamine

Registriosakond kontrollib, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu rahvastikuregistri andmeid:
1) kui tekib kahtlus registriosakonnale esitatud isikuandmete õigsuses;
2) pankrotihalduri ja ajutise halduri isikukoodi ja elukoha väljaselgitamiseks, kui seda pole kohtulahendis märgitud;
3) registrikande-väliste isikute puuduvate isikukoodide ja elukohtade väljaselgitamiseks;
4) laevakinnistusraamatusse kantavate isikute isikukoodide ja elukohtade kontrollimiseks.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 317. Karistusregistri andmete kasutamine

Registriosakond kontrollib, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu karistusregistri andmeid, kui tekib kahtlus esitatud andmete õigsuses, sealhulgas asjaolus, kas füüsiliselt isikult on võetud kohtuotsusega õigus tegelda ettevõtlusega.

§ 318. Koostöö Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaga

(1) Eesti väärtpaberite keskregistri arvutiandmed on aluseks registrikaardile ametikohustuste korras kande tegemiseks aktsiaseltsi aktsiate või osaühingu osade Eesti väärtpaberite keskregistris registreerituse kohta.

(2) Registriosakond kontrollib arvutivõrgu kaudu Eesti väärtpaberite keskregistri andmeid juhul, kui «Äriseadustik» kohustab äriühingut esitama äriregistri pidajale Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatise või kinnituse. Äriühingult sel juhul teatise või kinnituse esitamist ei nõuta.

(3) Registriosakond kontrollib äriühingu puhul, kelle aktsiad või osad on Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud, aktsionäride või osanike andmete vastavust äriregistri kande tegemiseks esitatud dokumendil märgitud andmetele.

(31) Kui registriosakond avastab kontrolli käigus, et Eesti väärtpaberite keskregistri andmed ei vasta kande tegemiseks esitatud dokumendil märgitud andmetele, teavitab ta sellest Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat.

(4) Justiitsministeeriumi ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kokkuleppel võib kehtestada korra, mille kohaselt kohtu registriosakond võtab äriühingult vastu ja edastab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale dokumente, mida äriühing peab seaduse järgi äriühingu asutamisel, ühinemisel, aktsiate või osade registreerimisel või aktsia- või osakapitali suuruse muutmisel Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale esitama.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

91. peatükk

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

RAKENDUSSÄTTED ÜLEMINEKUKS ELEKTROONILISELE

LAEVAKINNISTUSRAAMATU PIDAMISELE

1. jagu

Üldsätted

§ 3181. Elektroonilise laevakinnistusraamatu katseline rakendamine

(1) Elektroonilise laevakinnistusraamatu katselise rakendamise perioodil peetakse laevakinnistusraamatut nii vahelehtedest koosnevate vihikutena (paberregistriosadena) kui ka elektrooniliselt (elektrooniliste registriosadena).

(2) Elektroonilist laevakinnistusraamatut peetakse selliselt, et see tagaks arvutiandmete täieliku sisulise vastavuse paberkandjal peetava laevakinnistusraamatu andmetele ja võimaldaks loodud andmebaasi kasutada laevakinnistusraamatu elektroonilisel pidamisel.

(3) Elektroonilise laevakinnistusraamatu katselise rakendamise perioodil kohaldatakse elektroonilise laevakinnistusraamatu pidamise sätteid niivõrd, kuivõrd käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

(4) Elektroonilise laevakinnistusraamatu katselise rakendamise perioodil on õiguslik tähendus paberkandjal peetaval laevakinnistusraamatul.

(5) Alates 2006. a 1. jaanuarist on õiguslik tähendus elektroonilisel laevakinnistusraamatul.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 3182. Paberregistriosade ülekandmine elektroonilisse laevakinnistusraamatusse

(1) Iga paberregistriosa kohta avatakse infosüsteemi kasutajajuhendi kohaselt elektrooniline registriosa.

(2) Uue registriosa avamisel (esmakinnistamisel) avatakse lisaks paberregistriosale kohe ka elektrooniline registriosa.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 3183. Tööplaani kehtestamine

(1) Kohtu haldusdirektor kinnitab registriosakonna juhataja ettepanekul käskkirjaga tööplaani, millega paberregistriosad jaotatakse elektroonilisse laevakinnistusraamatusse ülekandmiseks kohtunikuabide vahel. Tööplaan saadetakse teadmiseks Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitusele.

(2) Tööplaanis määratakse selle täitmise lõpptähtaeg, mis ei või olla hilisem kui 2005. aasta 1. oktoober.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

2. jagu

Paberregistriosade ülekandmine elektroonilisse laevakinnistusraamatusse

§ 3184. Elektrooniliste registriosade avamise järjekord

(1) Seni ainult paberkandjal peetud registriosa andmed kantakse elektroonilisse laevakinnistusraamatusse §-s 3183 sätestatud tööplaani alusel.

(2) Kui laevakinnistusraamatusse tuleb teha seni ainult paberregistriosa puudutav kanne ja lõikes 1 sätestatud andmete ülekandmist vastavast paberregistriosast ei ole veel teostatud, kantakse paberregistriosa andmed elektroonilisse laevakinnistusraamatusse enne taotletava kande tegemist, arvestamata §-s 3183 nimetatud tööplaani. Kande tegemine üksnes paberkandjal peetavasse laevakinnistusregistrisse ei ole lubatud.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 3185. Kanded ametiülesande korras

Enne paberregistriosa andmete ülekandmist elektroonilisse laevakinnistusraamatusse peab kinnistamiseks pädev isik vajadusel tegema ametiülesande korras tehtavad kanded „Kinnistusraamatuseaduse“ § 631, § 65 lõike 3 ja § 651 alusel. Ta peab otsustama laevakinnistusregistriosa parandamise „Kinnistusraamatuseaduse“ §-de 61-66 alusel ja menetluse enne andmete ülekandmist lõpetama.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 3186. Paberregistriosa andmete ülekandmine

(1) Paberregistriosa andmed kantakse elektroonilisse laevakinnistusraamatusse üle infosüsteemi kasutajajuhendi kohaselt.

(2) Elektroonilisse laevakinnistusraamatusse kantakse üle kõik paberregistriosad, sealhulgas ka suletud paberregistriosad.

(3) Elektroonilisse laevakinnistusraamatusse ülekantud laeval säilitatakse tema senine registrinumber.

(4) Üle kantakse kõik paberregistriosal olevad kanded ja märked, sealhulgas ka muudetud ja kustutatud kanded ning märked, ja kande allkirjastanud kohtunikuabi nimi ning kande ja märke tegemise päev, kuu ja aasta.

(5) Pärast paberregistriosa ülekandmist elektroonilisse laevakinnistusraamatusse registriosast uut väljatrükki ei tehta ning asjaosalisi paberregistriosa ülekandmisest ei teavitata.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 3187. Paberregistriosa ülekandmise akt

(1) Kui kinnistamiseks pädev isik on paberregistriosa andmete ülekandmiseks elektroonilisse laevakinnistusraamatusse teinud kõik vajalikud toimingud, genereerib infosüsteem paberregistriosa ülekandmise akti, kust nähtuvad kõik paberregistriosa andmete ülekandmisel elektroonilisse laevakinnistusraamatusse tehtud kanded ja märked.

(2) Kui kinnistamiseks pädev isik on veendunud, et paberregistriosa ülekandmise aktis kajastuvad kanded ning märked vastavad sisuliselt paberregistriosa kannetele ning märgetele, allkirjastab ta akti digitaalselt.

(3) Elektroonilisest paberregistriosa ülekandmise aktist tehakse väljatrükk. Väljatrüki allkirjastab paberregistriosa ülekandmise teostanud isik ning see köidetakse laevatoimikusse.

(4) Paberregistriosa ülekandmise akti asjaosalistele ei saadeta.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 3188. Kannete ümbersõnastamine registriosade ülekandmisel

Kannete ümbersõnastamine paberregistriosa andmete ülekandmisel elektroonilisse laevakinnistusraamatusse on lubatud, kui sellega ei muudeta asjaõiguste ja märgete sisu.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

3. jagu

Kannete ja märgete tegemine elektroonilise laevakinnistusraamatu katselise rakendamise perioodil

§3189. Registriosa avamine esmakinnistamisel

(1) Registriosa avamisel laevakinnistusraamatusse kandmata laeva kohta (esmakinnistamine) avatakse registriosa kõigepealt elektroonilises laevakinnistusraamatus infosüsteemi kasutajajuhendi kohaselt, järgides laevakinnistusregistriosa avamise ja kannete ning märgete tegemise kohta üldiselt sätestatut.

(2) Pärast kannete digitaalallkirjastamist teostatakse kannete väljatrükk paberregistriosale.

(3) Kui kinnistamiseks pädev isik on veendunud elektroonilises laevakinnistusraamatus avatud registriosa väljatrükist nähtuvate kannete õigsuses, täielikkuses ja vastavuses seadusele, allkirjastab ta kanded paberregistriosal.

(4) Kanne jõustub pärast selle allkirjastamist paberregistriosal.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31810. Kannete ja märgete tegemine elektroonilises laevakinnistusraamatus

(1) Kande või märke tegemisel registriossa, mille kohta on juba avatud registriosa elektroonilises laevakinnistusraamatus, tehakse kanne või märge kõigepealt elektrooniliselt, lähtudes infosüsteemi kasutajajuhendist ja kannete ning märgete tegemise kohta üldiselt sätestatust.

(2) Pärast kande või märke digitaalallkirjastamist tehakse väljatrükk kogu elektroonilisest registriosast uuele registriosa blanketile. Varasem paberregistriosa hävitatakse.

(3) Kui kinnistamiseks pädev isik on veendunud paberregistriosal nähtuva elektroonilises laevakinnistusraamatus tehtud kande või märke õigsuses, täielikkuses ja vastavuses seadusele, allkirjastab ta kande või märke paberregistriosal.

(4) Kanne või märge jõustub pärast selle allkirjastamist paberregistriosal. Allkirjastatud kande või märke juurde teeb allkirjastaja märkuse, et registriosa on uuesti väljatrükitud.

(5) Registriosale varem tehtud kanded ja märked jäävad lõikes 2 sätestatud registriosa väljatrükil allkirjastamata.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31811. Muutmis- ja kustutamiskanded

(1) Muutmis- ja kustutamiskannete tegemisel registriossa, mille kohta on juba avatud registriosa elektroonilises laevakinnistusraamatus, tehakse kanne kõigepealt elektrooniliselt, lähtudes infosüsteemi kasutajajuhendist ja kannete tegemise kohta üldiselt sätestatust.

(2) Kande muutmisel kustutatakse senine kanne elektroonilisest laevakinnistusraamatust ja tehakse uus kanne. Senist kannet asendav uus kanne saab senise kande järjekoha ning kande numbri. Muudetud kanne taasesitatakse registriosal tervikuna kehtivas sõnastuses.

(3) Pärast kande elektroonilist allkirjastamist tehakse väljatrükk kogu elektroonilisest registriosast uuele registriosa blanketile.

(4) Kui kinnistamiseks pädev isik on veendunud paberregistriosal nähtuva elektroonilises laevakinnistusraamatus tehtud kande õigsuses, täielikkuses ja vastavuses seadusele, allkirjastab ta kande paberregistriosal.

(5) Kanne jõustub pärast selle allkirjastamist paberregistriosal. Allkirjastatud kande juurde teeb allkirjastaja märkuse, et registriosa on uuesti väljatrükitud.

(6) Registriosale varem tehtud kanded jäävad lõikes 2 sätestatud registriosa väljatrükil allkirjastamata.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31812. Registriosa sulgemine

(1) Kui taotletakse laeva laevakinnistusraamatust kustutamist ja registriosa sulgemist, tehakse kanne kõigepealt elektrooniliselt, lähtudes infosüsteemi kasutajajuhendist ja kannete tegemise kohta üldiselt sätestatust.

(2) Pärast laeva laevakinnistusraamatust kustutamise ja registriosa sulgemise kande elektroonilist allakirjastamist tehakse väljatrükk kogu elektroonilisest registriosast uuele registriosa blanketile.

(3) Kui kinnistamiseks pädev isik on veendunud elektroonilises laevakinnistusraamatus tehtud kande väljatrükist nähtuva kande õigsuses, täielikkuses ja vastavuses seadusele, allkirjastab ta kande paberregistriosal.

(4) Kanne jõustub pärast selle allkirjastamist paberregistriosal. Allkirjastatud kande juurde teeb allkirjastaja märkuse, et registriosa on uuesti väljatrükitud.

(5) Registriosale varem tehtud kanded jäävad lõikes 2 sätestatud registriosa väljatrükil allkirjastamata.

(6) Paberregistriosa sulgemiseks joonitakse see kahe diagonaaljoonega läbi.

(7) Sulgemise tõttu kehtetuks muutunud paberregistriosi säilitatakse registriosakonna arhiivis eraldatuna muust laevakinnistusregistrist.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31813. Kannete allkirjastamine paberregistriosadel

(1) Laevaregistri puhul kirjutatakse esmakandele ning sulgemis- ja kustutamiskandele alla paberregistriosa 1. jao 7. lahtris, muutmiskandele 9. lahtris ja lipuõiguslikele märkustele 10. lahtris.

(2) Laevaregistri puhul kirjutatakse paberregistriosa 2. jao kannetele alla 5. lahtris.

(3) Ehitatavate laevade registri puhul kirjutatakse esmakandele ja muutmiskandele alla paberregistriosa 1. jao 4. lahtris ning sulgemiskandele 5. lahtris.

(4) Ehitatavate laevade registri puhul kirjutatakse paberregistriosa 2. jao kannetele alla 3. lahtris.

(5) Nii laevaregistri kui ka ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao kannetele 1., 2. ja 3. lahtris kirjutatakse alla 3. lahtris, kannetele 4. ja 5. lahtris kirjutatakse alla 5. lahtris ning kannetele 6. ja 7. lahtris kirjutatakse alla 7. lahtris.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

4. jagu

Kinnistamisotsuse täitmine

§ 31814. Kinnistamisotsuse täitmise toimingud

Kinnistamisotsuse täitmine elektroonilise laevakinnistusraamatu katselise rakendamise perioodil hõlmab järgmisi toiminguid:
1) laevakinnistuspäeviku täitmine;
2) kande või märke allkirjastamine elektroonilises laevakinnistusraamatus;
3) kande või märke väljatrükkimine olemasolevale paberregistriosale;
4) kande või märke allkirjastamine paberregistriosal;
5) kehtetuks muutunud kande või märke kehtetuks märkimine paberregistriosal;
6) muudetud kande või märke allajoonimine paberregistriosal;
7) suletud paberregistriosa läbijoonimine;
8) laevatoimiku dokumentidesse vajalike märkuste ja läbijoonimiste tegemine;
9) kande või märke aluseks olevate dokumentide laevatoimikusse köitmine;
10) laevatoimiku arhiivipidajale andmine või tagastamine;
11) vajadusel teistele registriosakondadele paberregistriosade ja dokumentide edastamine;
12) asjaosalistele lahendist, kandest või märkest teatamine;
13) Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistri talitusele ärakirjade edastamine paberregistriosa 1. ja 2. jao andmetest.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

5. jagu

Paberregistriosa

§ 31815. Paberregistriosa

(1) Paberregistriosa peetakse vahelehtedest koosnevate vihikutena, mis jaguneb andmete paigutuse poolest tiitelleheks ja kolmeks jaoks.

(2) Iga paberregistriosa jagu on eraldi vahelehel. Erandina on ehitatavate laevade registri registriosa 1. ja 2. jagu ühel vahelehel: 1. jagu on vahelehe esimesel küljel ja 2. jagu teisel küljel.

(3) Paberregistriosa jagudele, lahtritele ja all-lahtritele ning kannete ja märkuste paigutusele kohaldatakse elektroonilise registriosa kohta sätestatut.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31816. Paberregistriosa tiitelleht

Paberregistriosa tiitellehele märgitakse:
1) registriosakonna nimi;
2) laeva registrinumber;
3) registripiirkonna vahetumisel viide senisele või uuele registriosakonnale ning senises registriosakonnas märkus laevatoimiku üleandmise kohta uuele registriosakonnale;
4) märkus registriosa sulgemise kohta, milles näidatakse ära sulgemise alus ning päev, kuu ja aasta;
5) vahelehe täitumise tõttu kasutusse võetud uute vahelehtede järjekorra- ja turvanumbrid ning uuele vahelehele esimese kande teinud menetleja nimi, allkiri, märkuse päev, kuu ja aasta.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31817. Paberregistriosa turvaabinõud

(1) Paberregistriosa jaod on toonitatud:
1) laevaregistri puhul 1. jagu helesinise, 2. jagu helekollase ning 3. jagu helerohelise värviga;
2) ehitatavate laevade registri puhul 1. ja 2. jagu helesinise ja 3. jagu helerohelise värviga.

(2) Paberregistriosa iga vahelehe esimese lehekülje vasakusse alanurka on trükitud kordumatu kontrollarv.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31818. Paberregistriosa lehtede nummerdamine

(1) Paberregistriosa iga jao mõlema lehekülje paremas ülanurgas on lahtrike vahelehe numbri tarvis.

(2) Iga jao mõlema lehekülje paremas alanurgas on märge: „ Selle jao kanded jätkuvad vahelehel“ ning lahtrike, kuhu kantakse järgmise vahelehe number.

(3) Kui paberregistriosa jakku määratud kanded jätkuvad uuel vahelehel, nummerdatakse esimene vaheleht vastava jao numbriga, järgmine vaheleht sama numbriga ning tähega „a“, ülejärgmine vaheleht sama numbri ning tähega „b“ ning nõnda edasi vastavalt tähestikule näiteks kui täitub registriosa 3. jao esimene vaheleht, märgitakse selle paremasse ülanurka vastavasse lahtrikesse number „3“ ning alanurka ja uue vahelehe ülanurka number „3a“, kui ka see täitub, märgitakse teise vahelehe alanurka ja kolmanda vahelehe ülanurka number „3b“ jne.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31819. Paberregistriosade arhiveerimine

Pärast 2006.aasta 1. jaanuari antakse paberregistriosad säilitamiseks arhiivi.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

6. jagu

Laevakinnistuspäevik

§ 31820. Laevakinnistuspäeviku pidamine

(1) Laevakinnistuspäevikut peetakse elektroonilise laevakinnistusraamatu katselise rakendamise perioodil väljatrükkidena elektroonilisest laevakinnistuspäevikust.

(2) Väljatrükk elektroonilisest laevakinnistuspäevikust tehakse tööpäeva lõpus pärast avalduse, vastulause või kaebuse kohta §-s 290 sätestatud andmete sisestamist laevakinnistuspäevikusse.

(3) Väljatrükki ei pea tööpäeva lõpus tegema, kui päeva jooksul ei laekunud registriosakonda ühtki avaldust või kaebust.

(4) Väljatrüki allkirjastab laevakinnistuspäeviku täitja ning see köidetakse selleks ettenähtud kausta.

(5) Pärast väljatrüki tegemist laevakinnistuspäevikust hävitab laevakinnistuspäeviku täitja eelmise väljatrüki.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31821. Laevakinnistuspäeviku pidamine paberregistriosade ülekandmisel elektroonilisse laevakinnistusraamatusse

(1) Paberregistriosade ülekandmisel elektroonilisse laevakinnistusraamatusse sisestatakse paberregistriosa ülekandmise toiming laevakinnistuspäevikusse kui avaldus, mis tehakse ametiülesande korras.

(2) Perioodil, mil registriosakonnas teostatakse paberregistriosade ülekandmist elektroonilisse laevakinnistusraamatusse, tehakse väljatrükk laevakinnistuspäevikust iga tööpäeva lõpus.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

7. jagu

Tutvumise ja ärakirjade raamat

§ 31822. Tutvumise ja ärakirjade raamatu pidamine

Tutvumise ja ärakirjade raamatut peetakse elektroonilise laevakinnistusraamatu katselise rakendamise perioodil elektrooniliselt.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

8. jagu

Registriandmete kättesaadavus elektroonilise laevakinnistusraamatu katselise rakendamise perioodil

§ 31823. Väljatrüki ja ärakirja tegemine

(1) Kui väljatrüki tellimise ajal on paberregistriosa andmed kantud üle elektroonilisse laevakinnistusraamatuse, tehakse registriosa väljatrükk elektroonilisest laevakinnistusraamatust.

(2) Kui väljatrüki tellimise ajal ei ole paberregistriosa andmeid veel elektroonilisse laevakinnistusraamatusse üle kantud, tehakse registriosa ärakiri valguskoopiana paberregistriosast.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31824. Tutvumine registriosaga

(1) Kui registriosa tutvumistellimuse täitmise ajal on paberregistriosa andmed kantud üle elektroonilisse laevakinnistusraamatusse, võib registriosaga tutvumist võimaldada käesoleva kodukorra §-s 39 sätestatud viisil.

(2) Kui registriosa tutvumistellimuse täitmise ajal ei ole paberregistriosa andmeid kantud üle elektroonilisse laevakinnistusraamatusse, kohaldatakse tutvumistellimuse täitmisel käesoleva kodukorra §-s 39 paberdokumendiga tutvumise kohta sätestatut.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

9. jagu

Laevakinnistusraamatu sisujuht

§ 31825. Laevakinnistusraamatu sisujuhi pidamine

Elektroonilise laevakinnistusraamatu katselise rakendamise perioodil peab Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talitus laevakinnistusraamatu sisujuhina Internetis Justiitsministeeriumi koduleheküljel kinnistatud laevade nimistut, mis sisaldab registriosa 1. ja 2. jao andmeid.“;

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

92. peatükk

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

RAKENDUSSÄTTED REGISTRIANDMETE ÜLEKANDMISEKS

REGISTRIOSAKONDADE TÖÖPIIRKONDADE MUUTUMISEL

§ 31826. Registrikaardi andmete ülekandmine

(1) Registrikaardi andmete ülekandmist ühest registriosakonna tööpiirkonnast teise teostab automatiseeritud korras Justiitsministeeriumi Registrikeskus.

(2) Registrikaardi andmete ülekandmine automatiseeritud korras hõlmab järgmisi toiminguid:
1) uue registrikaardi avamine ja senise sulgemine;
2) seniselt registrikaardilt kehtivate kannete ülekandmine uuele registrikaardile;
3) märkuse tegemine registrikaardi viimasesse veergu selle kohta, et registriandmed on teise registriosakonna tööpiirkonda üle kantud automatiseeritud korras;
4) asjaosaliste teavitamine registriosakonna tööpiirkonna muutmisest elektronposti teel;
5) senises registriosakonnas pooleliolevate registrimenetluste ülekandmine uue registriosakonna registripäevikusse;
6) senise registriosakonna majandusaasta aruannete päeviku sissekannete ülekandmine uue registriosakonna majandusaasta aruannete päevikusse;
7) senises registriosakonnas pooleliolevate trahvimenetluste ülekandmine uue registriosakonna andmebaasi.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31827. Laevakinnistusregistriosa andmete ülekandmine

(1) Registriosa andmete ülekandmiseks ühest registriosakonna tööpiirkonnast teise senist registriosa ei suleta ja uut ei avata.

(2) Registriosa andmete ülekandmiseks edastab senine registriosakond vastavad laevatoimikud uuele registriosakonnale.

(3) Pärast lõikes 2 nimetatud toimikute saabumist teeb uus registriosakond registriosa 1. jao 9. lahtrisse laevakinnistusraamatu infosüsteemi kasutajajuhendi kohaselt märkuse selle kohta, et laev on ametiülesande korras kantud teise registriosakonna tööpiirkonda.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31828. Dokumentide vastuvõtmine ja edasisaatmine

(1) Kuni 2005. aasta 23. detsembrini võib kandeavaldusi ja kuni 28. detsembrini võib kinnistamisavaldusi vastu võtta ning neid menetleda senine registriosakond. Senine registriosakond peab tagama, et nimetatud avalduste menetlemine lõpetatakse enne 2006. aasta 1. jaanuari.

(2) Kui dokumendid esitatakse registriosakonnale pärast lõikes 1 nimetatud kuupäeva, tehakse senises registriosakonnas dokumentidele vastuvõtupealdis käesoleva kodukorra § 28 lõikes 1 sätestatud korras ja need edastatakse uuele registriosakonnale senises registriosakonnas registri- või laevapäeviku sissekannet tegemata.

(3) Senisest registriosakonnast saadetud dokumendid kantakse registri- või laevakinnistuspäevikusse ja neid menetletakse uues registriosakonnas.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31829. Registridokumentide transportimine

(1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri dokumendid transporditakse senisest registriosakonnast uude registriosakonda Justiitsministeeriumi Registrikeskusega kooskõlastatud ajagraafiku alusel.

(2) Registridokumentide transportimisele kohaldatakse käesoleva kodukorra §-s 41 sätestatut.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 31830 Registrikaardi ja registriosa andmete ülekandmisest teatamine

(1) Kui registrikaardi andmete ülekandmisest ei ole võimalik teatada elektronposti teel vastavalt § 31826 lõike 1 punktile 4, teatab andmete ülekandmisest uus registriosakond, väljastades asjaosalistele registrikaardi kinnitamata väljatrüki.

(2) Registriandmete ülekandmisest teatatakse ettevõtjale, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele, kelle andmed ühest registriosakonna tööpiirkonnast teise üle kanti.

(3) Kui registrikaardile on kantud pankrotihaldur või ajutine haldur, teatatakse registriandmete ülekandmisest ka talle.

(4) Kui ettevõtja kohta on avatud kommertspandiregistrikaart, teatatakse registriandmete ülekandmisest kõikidele registrikaardile kantud pandipidajatele.

(5) Kui juriidilisel isikul on pooleli pankrotimenetlus, siis teatatakse registriandmete ülekandmisest nii senisele kui ka uuele kohtule.

(6) Registriosa andmete ülekandmisest teatatakse kõikidele laevakinnistusraamatusse kantud isikutele ja kohtutäiturile ning pankrotihaldurile, kui laevakinnistusraamatus on nende avalduse alusel tehtud kehtivaid kandeid või märkeid, väljastades registriosa kinnitamata väljatrüki.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

10. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 319. Üleminekusätted

(1) Kuni 2006. aasta 1. jaanuarini täidab kohtudirektori ülesandeid haldusdirektor.

(2) Käesoleva kodukorra § 312 rakendamisel ei skaneerita kehtetuid dokumente. Varemesitatud dokumentide skaneerimisel on 1. prioriteediks tulundusühistute põhikirjad, 2. prioriteediks aktsiaseltside põhikirjad, 3. prioriteediks osaühingute põhikirjad. Registriosakonna juhataja kehtestab skaneerimise tööjaotus- ja ajagraafiku. Enne 2001. aastat esitatud majandusaasta aruandeid skaneerima ei pea.

(3) – (4) [Kehtetud - RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

(5) Kuni 2006.aasta 1. jaanuarini täidab Harju Maakohtu registriosakonna ülesandeid Tallinna Linnakohtu registriosakond.

(6) Käesoleva kodukorra §-d 1 ja 2 loetakse alates 2006. aasta 1. jaanuarist kehtetuks.

(7) Käesoleva kodukorra § 259 lõike 2 ja § 261 lõike 3 sätteid kohaldatakse Harju Maakohtu registriosakonna suhtes alates 2006. aasta 1. jaanuarist. Kuni selle kuupäevani skaneerib Tallinna Linnakohtu registriosakond majandusaasta aruande viie kuu jooksul selle esitamisest ja vaatab aruande läbi kaheksa kuu jooksul selle esitamisest.

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

§ 320. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

 

Justiitsministri 28. augusti 2002. a määruse nr 56 «Kohtu registriosakonna kodukord»
lisa 1
(justiitsministri 8. juuli 2005. a määruse nr 30 sõnastuses)

(õ) 22.01.2008 19:20

EESTI VABARIIK

REPUBLIC OF ESTONIA

(KOHTU NIMI)

(NAME OF THE COURT)

MERELAEVATUNNISTUS nr ...

CERTIFICATE OF SEAGOING VESSEL No ...

Käesoleva, (väljaandmisaeg) välja antud merelaevatunnistusega tõendab (kohtu nimi), et kohtu registriosakonnas peetavasse laevaregistrisse on kantud Eesti merelaev registrinumbriga ... ning järgmiste andmetega:

The Certificate of Seagoing Vessel, issued on ..., proves that the Estonian seagoing vessel with the official number ... and following data has been entered into the Register of Ships maintained by the Registration Department of the ... Court:

Märkus korduva merelaevatunnistuse väljastamise põhjuste kohta: ...

Comment about the reasons of issuing the replacement paper of certificate of seagoing vessel: ...

I. Laevakinnistusregistriosa 1. jagu
«Laev»:

Ship’s registration card, part 1.
«Vessel»:

1) laeva nimi: ...

1) Name of Ship: ...

2a) kutsung: ...

2a) Call Sign: ...

2b) IMO number: ...

2b) IMO number: ...

2c) kalalaeva pardanumber: ...

2c) Fishing number: ...

3b) laeva tüüp: ...

3b) Type of Ship: ...

3c) laevakere põhimaterjal: ...

3c) Main material of the Hull: ...

4a) ehitusaasta: ...

4a) Year of build: ...

4b) ehitaja: ...

4b) Name of Builder: ...

4c) ehituskoht: ...

4c) Place of build: ...

5) kodusadam: ...

5) Home Port: ...

6a) üldpikkus (meetrites): ...

6a) Length overall (m): ...

6b) pikkus (meetrites): ...

6b) Length (m): ...

6c) laius (meetrites): ...

6c) Breadth (m): ...

6d) parda kõrgus (meetrites): ...

6d) Depth (m): ...

6e) süvis (meetrites): ...

6e) Draught (m): ...

6f) kogumahutavus: ...

6f) Gross tonnage: ...

6g) puhasmahutavus: ...

6g) Net tonnage: ...

6h) mõõtmistulemuste (6a–6g) aluseks on ( dokumendi nimetus, väljaandmisaeg, väljaandja)

6h) The basis of the results of the measurement (6a–6g) is ...

6i) kandejõud (tonnides): ...

6i) Deadweight (t): ...

6j) peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides): ...

6j) Type, mark, number and output (kW) of main engines: ...

7) laeva esmakinnistamine: ...

7) The first entry in the Register of Ships: ...

enne seda kandis laev nime: ...

former name (before the first entry): ...

10) lipuõiguslikud märkused: ...

10) Colours-rights notes: ...

II. Laevakinnistusregistriosa 2. jagu «Omanik»:

Ship’s registration card, part 2. «Owner»:

1–5) andmed omaniku, välismaise laevaomaniku esindaja ja disponendi, omandiõiguse aluse ja piirangute
kohta:

1–5) Data about the owner, representative of foreign shipowner and managing owner, about the legal ground and restrictions of ownership:

.................... .................... ....................

.................... .................... ....................

III. Laevakinnistusregistriosa 3. jagu «Laeva koormatised»:

Ship’s registration card, part 3. «Ship encumbrance»:

1–7) laevahüpoteegid, laeva kasutus-
valdus ning nende piirangud alljärgnevas järjekorras:

1–7) Ship mortgages and ship usufruct and their restrictions in following
order:

.................... .................... ....................

.................... .................... ....................

Laevakinnistusregistri andmetega
saab kohapeal tutvuda aadressil: (kohtu registriosakonna aadress).

The data of the ship registry
can be read on the spot at the address: ..............................................................

Mina, kohtunikuabi ........., tõendan käesoleva merelaevatunnistuse
vastavust laevakinnistusregistrisse
kantud kehtivatele andmetele:

Thereby I, assistant judge ... ... confirm the data of the Certificate of Seagoing Vessel to be identical to the valid data in the ship registry:

Allkiri / Signature

Kohtu registriosakonna pitser / Seal of the Registration Department of the Court

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

 

 

Justiitsministri 28. augusti 2002. a määruse nr 56 «Kohtu registriosakonna kodukord»
lisa 2
(justiitsministri 8. juuli 2005. a määruse nr 30 sõnastuses)

(õ) 22.01.2008 19:20

EESTI VABARIIK

REPUBLIC OF ESTONIA

(KOHTU NIMI)

(NAME OF THE COURT)

LIPUTUNNISTUS nr ...

CERTIFICATE OF NATIONALITY No ...

Käesoleva, (väljaandmisaeg) välja antud liputunnistusega tõendab (kohtu nimi),
et kohtu registriosakonnas peetavasse laevaregistrisse on kantud Eesti merelaev registrinumbriga ... ning järgmiste andmetega:

The Certificate of Nationality, issued on ..., proves that the Estonian seagoing vessel with the official number ... and following data has been entered into the Register of Ships maintained by the Registration Department of the ... Court:

Märkus korduva liputunnistuse
väljastamise põhjuste kohta: ...

Comment about the reasons of issuing the replacement paper of nationality: ...

I. Laevakinnistusregistriosa 1. jagu
«Laev»:

Ship’s registration card, part 1.
«Vessel»:

1) laeva nimi: ...

1) Name of Ship: ...

2a) kutsung: ...

2a) Call Sign: ...

2b) IMO number: ...

2b) IMO number: ...

2c) kalalaeva pardanumber: ...

2c) Fishing number: ...

3b) laeva tüüp: ...

3b) Type of Ship: ...

3c) laevakere põhimaterjal ...

3c) Main material of the Hull: ...

4a) ehitusaasta: ...

4a) Year of build: ...

4b) ehitaja: ...

4b) Name of Builder: ...

4c) ehituskoht: ...

4c) Place of build: ...

5) kodusadam: ...

5) Home Port: ...

6a) üldpikkus (meetrites): ...

6a) Length overall (m): ...

6b) pikkus (meetrites): ...

6b) Length (m): ...

6c) laius (meetrites): ...

6c) Breadth (m): ...

6d) parda kõrgus (meetrites): ...

6d) Depth (m): ...

6e) süvis (meetrites): ...

6e) Draught (m): ...

6f) kogumahutavus: ...

6f) Gross tonnage: ...

6g) puhasmahutavus: ...

6g) Net tonnage: ...

6h) mõõtmistulemuste (6a–6g) aluseks on ( dokumendi nimetus, väljaandmisaeg, väljaandja)

6h) The basis of the results of the measurement (6a–6g) is ...

6i) kandejõud (tonnides): ...

6i) Deadweight (t): ...

6j) peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides): ...

6j) Type, mark, number and output (kW) of main engines: ...

7) laeva esmakinnistamine: ...

7) The first entry in the Register of Ships: ...

enne seda kandis laev nime: ...

former name (before the first entry): ...

10) lipuõiguslikud märkused: ...

10) Colours-rights notes: ...

II. Laevakinnistusregistriosa 2. jagu «Omanik»:

Ship’s registration card, part 2. «Owner»:

1–5) andmed omaniku, välismaise laevaomaniku esindaja ja disponendi
kohta:

1–5) Data about the owner, representative of foreign shipowner and managing owner:

.................... .................... ....................

.................... .................... ....................

Laevakinnistusregistri andmetega
saab kohapeal tutvuda aadressil: (kohtu registriosakonna aadress).

The data of the ship registry
can be read on the spot at the address: ..............................................................

Mina, kohtunikuabi ..., tõendan käes-
oleva liputunnistuse vastavust laevakinnistusregistrisse kantud
kehtivatele andmetele:

Thereby I, assistant judge ... confirm the data of the Certificate of Nationality to be identical to the valid data in the ship registry:

Allkiri / Signature

Kohtu registriosakonna pitser / Seal of the Registration Department of the Court

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

 

 

Justiitsministri 28. augusti 2002. a määruse nr 56 «Kohtu registriosakonna kodukord»
lisa 3
(justiitsministri 8. juuli 2005. a määruse nr 30 sõnastuses)

(õ) 22.01.2008 19:20

EESTI VABARIIK

REPUBLIC OF ESTONIA

(KOHTU NIMI)

(NAME OF THE COURT)

SISEVEELAEVATUNNISTUS nr ...

CERTIFICATE OF INLAND VESSEL No ...

Käesoleva, (väljaandmisaeg) välja antud siseveelaevatunnistusega tõendab (kohtu nimi ), et kohtu registriosakonnas peetavasse laevaregistrisse on kantud Eesti siseveelaev registrinumbriga ...
ning järgmiste andmetega:

The Certificate of Inland Vessel, issued on ..., proves that the Estonian inland vessel with the official number ... and following data has been entered into the Register of Ships maintained by the Registration Department of the ... Court:

Märkus korduva siseveelaevatunnistuse väljastamise põhjuste kohta: ...

Comment about the reasons of issuing the replacement paper of certificate of inland vessel: ...

I. Laevakinnistusregistriosa 1. jagu
«Laev»:

Ship’s registration card, part 1.
«Vessel»:

1) laeva nimi: ...

1) Name of Ship: ...

2c) kalalaeva pardanumber: ...

2c) Fishing number: ...

3b) laeva tüüp: ...

3b) Type of Ship: ...

3c) laevakere põhimaterjal: ...

3c) Main material of the Hull: ...

4a) ehitusaasta: ...

4a) Year of build: ...

4b) ehitaja: ...

4b) Name of Builder: ...

4c) ehituskoht: ...

4c) Place of build: ...

5) kodusadam: ...

5) Home Port: ...

6a) üldpikkus (meetrites): ...

6a) Length overall (m): ...

6i) kandejõud (tonnides): ...

6i) Deadweight (t): ...

6j) peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides): ...

6j) Type, mark, number and output (kW) of main engines: ...

7) laeva esmakinnistamine: ...

7) The first entry in the Register of Ships: ...

enne seda kandis laev nime: ...

former name (before the first entry): ...

10) lipuõiguslikud märkused: ...

10) Colours-rights notes: ...

II. Laevakinnistusregistriosa 2. jagu «Omanik»:

Ship’s registration card, part 2. «Owner»:

1–5) andmed omaniku, välismaise laevaomaniku esindaja ja disponendi, omandiõiguse aluse ja piirangute
kohta:

1–5) Data about the owner, representative of foreign owner and managing owner, about the legal ground and restrictions of ownership:

.................... .................... ....................

.................... .................... ....................

III. Laevakinnistusregistriosa 3. jagu «Laeva koormatised»:

Ship’s registration card, part 3. «Ship encumbrance»

1–7) laevahüpoteegid, laeva kasutus-
valdus ning nende piirangud alljärgnevas järjekorras:

1–7) Ship mortgages and ship usufruct and their restrictions in following
order:

.................... .................... ....................

.................... .................... ....................

Laevakinnistusregistri andmetega
saab kohapeal tutvuda aadressil: (kohtu registriosakonna aadress).

The data of the ship registry
can be read on the spot at the address: ..............................................................

Mina, kohtunikuabi ..., tõendan käes-
oleva siseveelaevatunnistuse vastavust laevakinnistusregistrisse kantud
kehtivatele andmetele:

Thereby I, assistant judge ... confirm the data of the Certificate of Inland Vessel to be identical to the valid data in the ship registry:

Allkiri / Signature

Kohtu registriosakonna pitser / Seal of the Registration Department of the Court

[RTL 2005, 81, 1169 – jõust. 24.07.2005]

[Kehtetu alates 01.01.2006 - RTL 2005, 81, 1169]

 

Lisa 4
Kinnitatud justiitsministri 28. augusti 2002. a määrusega nr 56

[Jõustub 1.01.2006 - RTL 2005, 81, 1169]

 

 

Justiitsministri 28. augusti 2002. a määruse nr 56 «Kohtu registriosakonna kodukord»
lisa 4
(justiitsministri 8. juuli 2005. a määruse nr 30 sõnastuses)

(õ) 22.01.2008 19:20

EESTI VABARIIK

REPUBLIC OF ESTONIA

LAEVAKINNISTUSRAAMATUST KUSTUTAMISE TÕEND

CERTIFICATE OF DELETION FROM THE REGISTER OF SHIPS

Kustutamise päev, kuu (sõnaga) ja aasta

 

Deletion day, month and year

 

 

 

 

 

 

 

 

Tõendi väljastanud kohtu nimi / Name of the court, which has issued the certificate

 

 Harju Maakohus

 

 Pärnu Maakohus

 

 Tartu Maakohus

 Harju County Court

 Pärnu County Court

 Tartu County Court

Viimane Eesti laevakinnistusraamatusse kantud omanik oli:

The last shipowner entered into the Estonian Register of Ships:

Nimi või ärinimi

Isiku- või registrikood

Elu- või asukoht

Name or business name

ID-code

Place of residence or location

 

 

 

Kustutatud laeva kirjeldus / Description of the ship, deleted from the Register:

 

 Merelaev

 

 Siseveelaev

 

 Ehitatav laev

 

 Teisaldatav ujuvvahend

 Seagoing vessel

 Inland vessel

 Ship under
 construction

 Non-propelled ship

 

Laeva nimi

Kodusadam, asukoht

Registrinumber

IMO number

Name of the ship

Home port or place of registry

Offical Number

IMO Number

 

Laeva tüüp

Kere põhimaterjal

Peajõuseadme tüüp

Kogumahtuvus

Puhasmahutavus

Type of the ship

Main material of the hull

Type of the main engines

Gross tonnage

Net tonnage

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laeva kinnistusraamatust kustutamise aluseks on laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § ...

Deletion of the ship from the Register is done under Ship Flag and Ship’s Registers Act, Art ...

Laevakinnistusraamatusse ei ole selle laeva kohta jäänud hüpoteeke ega muid koormatisi.

There are no mortgages, «hyphoteques» or other encumbrances imported on the ship in the Register.

 

Väljaandmise päev, kuu (sõnaga) ja aasta

 

Day, month and year of issue

 

 

 

 

 

 

 

 

Kohtunikuabi perekonnanimi ja allkiri / Surname and signature of the assistant judge

____________________________    _________________________________

Kohtu registriosakonna pitser / Seal of the Registration Department of the Court

 

Õiend

Justiitsministri 28. augusti 2002. a määruse nr 56 «Kohtu registriosakonna kodukord» § 111 lõike 1 punkti 6 sõnastus viidud vastavusse Justiitsministri 25. juuni 2004. a määruse nr 46 «Justiitsministri 28. augusti 2002. a määruse nr 56 «Kohtu registriosakonna kodukord» muutmine» punktiga 12. Eemaldatud §-de 1 ja 2 ees olevad eksitavad kehtivuse andmed. Kustutatud lisadest liigsed kinnitamismärked.

/otsingu_soovitused.json