Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise kord1
Vastu võetud 22.07.2005 nr 81
Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» § 48 lõike 2 alusel ja kooskõlas 1944. aasta Chicago «Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni» lisaga 13 «Lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimine».
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse kohaldamisala
Käesolev määrus reguleerib lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamist,
kui see juhtum leidis aset:
1) Tallinna lennuinfopiirkonnas;
2)
Eesti tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud õhusõidukiga
väljaspool Tallinna lennuinfopiirkonda või
3) Eesti
lennuettevõtja poolt käitatava õhusõidukiga väljaspool Tallinna
lennuinfopiirkonda.
§ 2. Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise eesmärk
(1) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise eesmärk on lennuõnnetuse ja -intsidendi ärahoidmine, mitte süüle või vastutusele osutamine.
(2) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamine võimaldab parandada tsiviillennunduse ohutust, tagades suundumuste jälgimiseks, lennuohutuse analüüsiks ja parandusmeetmete kasutuselevõtmiseks vajaliku teabe andmise, kogumise, talletamise, kaitsmise ning levitamise.
§ 3. Lennuohutust mõjutav juhtum
(1) Lennuohutust mõjutav juhtum on lennuõnnetus, tõsine lennuintsident, lennuintsident ja vahejuhtum.
(2) Lennuõnnetus on õhusõiduki kasutamisega seotud õnnetusjuhtum, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni ja mis põhjustab kellegi surma või raske tervisekahjustuse või mille tulemusena saab õhusõiduk tõsiseid vigastusi, on teadmata kadunud või asub ligipääsmatus kohas.
(3) Tõsine lennuintsident on lennuintsident, mille toimumise asjaolud oleksid võinud põhjustada lennuõnnetuse toimumise.
(4) Lennuintsident on õhusõiduki kasutamisega seotud, lennuohutust mõjutav, kuid lennuõnnetusega mitte lõppenud sündmus, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni.
(5) Vahejuhtum (Occurrence) on tegevuse katkemine, puudus, viga või muu mittetavapärane asjaolu, mis mõjutas, või oleks võinud mõjutada lennuohutust, kuid mille tagajärjel ei toimunud sündmust, mida saab määratleda lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendina.
(6) Määruses ja selle lisas 1 esitatud lennuohutust mõjutavate juhtumite loetelud ei ole täielikud ja neid tuleb vaadelda kui tüüpilisemaid juhtumeid. Lõplik juhtumi määratlemise õigus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonnal (edaspidi KRO). Määratlemisel arvestatakse nii lennuohutust mõjutanud juhtumi otseseid kui ka võimalikke tagajärgi.
(7) Kui lennuohutust mõjutava juhtumi kohta teavet omav isik ei ole võimeline lennuohutust mõjutavat juhtumit täpsemalt määratlema kas lennuõnnetuseks, tõsiseks lennuintsidendiks või vahejuhtumiks, tuleb toimunud juhtumist teavitada KRO-d.
2. peatükk
TEATAMINE LENNUOHUTUST MÕJUTAVAST JUHTUMIST
§ 4. Teatamine lennuõnnetusest
Lennuõnnetuse tunnustega sündmuse toimumisel peab õhusõiduki kapten, või juhul, kui see ei ole tal võimalik, õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja, sellest viivitamatult teatama KRO-le.
§ 5. Teatamine tõsisest lennuintsidendist
(1) Tõsise lennuintsidendi tunnustega sündmuse toimumisel peab õhusõiduki kapten, või juhul, kui see ei ole tal võimalik, õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja, sellest viivitamatult teatama KRO-le.
(2) Tõsiseks lennuintsidendiks loetakse:
1) õhusõidukitevaheline
kokkupõrkeoht (ohtlik lähenemine), mis nõudis kokkupõrget vältiva
manöövri (eemaldumismanöövri) sooritamist, või kui selle manöövri
sooritamine oleks olnud otstarbekas kokkupõrke vältimiseks või
ohuolukorra lahendamiseks;
2) olukord, kus vaevu õnnestus vältida
korras õhusõiduki kokkupõrget maaga (CFIT);
3)
katkestatud hoojooks suletud või hõivatud lennurajalt, või selliselt
rajalt õhkutõusmine takistusest ohtlikult lähedalt möödumisega;
4) maandumine või maandumiskatse suletud või hõivatud lennurajale;
5) ilmne suutmatus saavutada vajalikke lennuparameetreid stardi hoojooksul või
kõrgusevõtu algfaasis;
6) tulekahju teke või suitsu
levimine reisijate salongis või lastiruumis, mootori põleng, isegi kui
põleng tulekustutusvahenditega likvideeriti;
7) avariihapniku
kasutamine õhusõiduki meeskonnaliikmete poolt;
8)
õhusõiduki konstruktsiooni või mootori purunemine, kui seda ei
klassifitseerita lennuõnnetusteks;
9) õhusõiduki kasutamist
oluliselt mõjutava ühe või mitme süsteemi korduv rike;
10) õhusõiduki meeskonnaliikme töövõime kaotus lennu ajal;
11) mittepiisav kütuse jääk, mis nõuab piloodi poolt avariiolukorra
väljakuulutamist;
12) intsident startimisel või maandumisel nagu
näiteks vajakmaandumine ja rajalt väljajooks;
13)
süsteemide rikked, ohtlikud ilmastikunähtused, ettenähtud
lennupiirangute ületamine või muud juhtumid, mis võivad põhjustada
raskusi õhusõiduki juhtimisel;
14) õhusõiduki juhtimiseks
ja navigeerimiseks vajaliku enam kui ühe reservsüsteemi samaaegne rike.
(3) Lennu ajal aset leidnud tõsisest lennuintsidendist peab õhusõiduki
kapten sidepidamiseks kasutataval raadiosagedusel edastama järgmised
andmed:
1) õhusõiduki kutsung või tunnus;
2)
lennuintsidendi tüüp;
3) teadet edastava õhusõiduki asukoht
lennuintsidendi toimumise momendil, kurss või marsruut ja tegelik kiirus;
4) lennutasand, absoluutne või suhteline kõrgus, asend ruumis (lend
horisontaaltasandil, tõus, laskumine jne);
5) lennuintsidendi
toimumise kuupäev ja kellaaeg (UTC);
6) teiste asjaosaliste
õhusõidukite kirjeldus (vajadusel) ja asend ruumis;
7)
lennuintsidendi lühikirjeldus, mis sisaldaks õhusõidukite vahelist
kaugust nende nähtavale ilmumise ja möödumise hetkel;
8) kasutusele võetud meetmed.
(4) Lennuliiklusteenistus on kohustatud edastama sidekanalite teel saadud teate tõsisest lennuintsidendist KRO-le.
§ 6. Teatamine vahejuhtumist
(1) Õhusõiduki kapten, või juhul, kui see ei ole tal võimalik, õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja, peab viivitamatult teatama vahejuhtumist, mis ohustab või võib kordumisel ohustada õhusõidukit, selles olevaid isikuid või mis tahes muid isikuid. Muu vahejuhtumi tunnustega sündmuse toimumisel tuleb teatada ainult ettekande teel vastavalt §-s 8 sätestatule. Vahejuhtumite näitlik loetelu on esitatud lisas 1.
(2) Lisaks lõikes 1 nimetatud isikutele peaks vahejuhtumist
soovitatavalt teatama:
1) isik, kes Lennuameti järelevalve all
tegeleb gaasiturbiinmootoriga õhusõiduki või ühisõhusõiduki või selle
mis tahes seadme või osa kavandamise, tootmise, tehnilise hoolduse või
täiustamisega;
2) isik, kes Lennuameti järelevalve all
allkirjastab gaasiturbiinmootoriga õhusõiduki või ühisõhusõiduki või
selle mis tahes seadme või osa hooldustööde lehe või hooldustõendi;
3) isik, kes täidab ametiülesannet, mis eeldab Lennuameti või mõne teise
Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) pädeva asutuse
poolt antud luba töötamiseks lennujuhi või lennuinformaatorina;
4) tasulisele lennutegevusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku juhataja;
5) isik, kes täidab ametiülesannet, mis on seotud Lennuameti poolt
sertifitseeritavate aeronavigatsiooniseadmete paigaldamise, muutmise,
tehnohoolduse, remondi, ülevaatuse, lennukontrolli või järelevalvega;
6) isik, kes täidab tasulisele lennutegevusele avatud lennujaamas õhusõiduki
maapealse teenindusega seotud ametiülesandeid, kaasa arvatud tankimine,
teenindus, lastiplaani koostamine, lastimine, jäätõrje ja pukseerimine;
7) muu isik, kellele teatavaks saanud sündmus tema arvates võis või võib selle
kordumisel avaldada mõju lennuohutusele.
(3) Vahejuhtumist teatatakse Lennuametile ja seda käsitleb Lennuameti lennutegevuse osakond.
(4) Lennundusjulgestuse valdkonda kuuluvast vahejuhtumist teatatakse Lennuametile lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise korra kohaselt ja neid käsitleb Lennuameti lennundusjulgestuse osakond.
(5) Eriliste käitamistingimuste (RVSM, ETOPS ja RNAV) või projekteerimis- või tehnilise hoolduse programmide kinnitamisel võib Lennuamet sätestada täiendavaid tingimusi riketest või alatalitustest teatamise kohta.
(6) Lõike 2 punktis 7 nimetatud teatamiseks on tsiviillennunduses tegutseval ettevõttel ja mittetulundusühingul otstarbekas luua vabatahtlik lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise süsteem.
§ 7. Teatamine õhusõiduki kokkupõrkest linnuga
(1) Kui õhusõiduki kokkupõrge linnuga põhjustas õhusõiduki vigastuse või mis tahes funktsiooni kadumise või häire, loetakse see vahejuhtumiks ja teatamiskohustuslik isik peab selle kohta esitama vastava ettekande.
(2) Kui õhusõiduki kokkupõrge linnuga ei kvalifitseeru lõikes 1 nimetatud tingimuste järgi vahejuhtumiks, võib teatamiskohustuslik isik kokkupõrkest vajadusel teavitada raadio teel lähimat lennujuhtimiskeskust.
(3) Lennuliiklusteenistus edastab teate Lennuametile ja vajadusel võtab tarvitusele meetmed teiste selles piirkonnas lendavate õhusõidukite meeskondade hoiatamiseks.
(4) Teatamist õhusõiduki kokkupõrkest linnuga kasutatakse teiste õhusõidukite hoiatamiseks võimalikust ohust ja vastavate meetmete rakendamiseks linnuga kokkupõrke ohu või selle tagajärgede vähendamiseks.
§ 8. Ettekande vormistamine ja edastamine
(1) Ettekanne lennuõnnetusest ja tõsisest lennuintsidendist edastatakse 72 tunni jooksul pärast §-s 4 ja § 5 lõikes 1 nimetatud viivitamatut teatamist, lisas 2 toodud vormil KRO-le.
(2) Ettekanne § 6 lõike 1 esimeses lauses nimetatud tingimustele vastavast vahejuhtumist edastatakse 72 tunni jooksul pärast viivitamatut teatamist lisas 2 toodud vormil Lennuametile või jäetakse see esimeses maandumispunktis lennujaama aeronavigatsioonilise info teenindusse või lennujaama administratsioonile. Paragrahv 6 lõike 1 teises lauses nimetatud vahejuhtumist teavitatakse ainult ettekande teel lisas 2 toodud vormil 72 tunni jooksul alates vahejuhtumi toimumisest.
(3) Ettekanne lennuliikluses toimunud vahejuhtumist edastatakse lisas 3 toodud vormil 72 tunni jooksul vahejuhtumi toimumisest. Kui lennuliikluses toimunud vahejuhtum kvalifitseerub § 6 lõike 1 esimeses lauses nimetatud tingimustele, siis edastatakse ettekanne pärast viivitamatut teatamist.
(4) Ettekanne õhusõiduki kokkupõrkest linnuga edastatakse lisas 4 toodud vormil 72 tunni jooksul vahejuhtumi toimumisest.
(5) Lennuliiklusteenistus edastab ettekande sidekanalite teel saadud tõsisest lennuintsidendist KRO-le 72 tunni jooksul.
(6) Ettekandevormi võib õhusõiduki kapteni, omaniku, valdaja või käitaja asemel täita ja KRO-le või Lennuametile edastada lennuliiklusteenistuse lennujuht või muu pädev töötaja, kui ta on sidekanalite kaudu saanud vastavad andmed.
(7) Teatamiskohustuslikud isikud ei vabane kirjalikust teatamiskohustusest, kui nende kasutada olevad andmed on piisavad sündmuse määratlemiseks lennuohutust mõjutavaks juhtumiks, kuid ei ole piisavad vajaliku ettekandevormi täielikuks täitmiseks.
(8) Käesoleva määruse lisades toodud teavitatava asutuse kontaktandmete muutumisel on muutunud kontaktandmed kättesaadavad lisaks käesolevale määrusele ka Lennundusteabe kogumikus (Aeronautical Information Publication, AIP), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Lennuameti veebilehel ning lennujaama aeronavigatsioonilise info teeninduse büroo ruumis (AIS Briefing Office).
3. peatükk
LENNUOHUTUST MÕJUTAVA JUHTUMI KOHTA LAEKUNUD
TEABE KASUTAMINE
§ 9. Teabe kasutamise piirangud
(1) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatanud ja juhtumis osalenud isiku konfidentsiaalsus tagatakse ja isikuandmeid sisaldav informatsioon kuulub kaitsmisele vastavalt andmekaitsealastele seadustele.
(2) Lennuohutust mõjutava juhtumi kohta info edastamisel läbi § 10 lõikes 1 nimetatud andmebaaside §-s 10 nimetatud välisriigi või rahvusvahelisele asutusele või organisatsioonile ja kolmandale isikule, tagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute konfidentsiaalsus ja ei talletata ega edastata isikuandmeid sisaldavat informatsiooni.
§ 10. Teabevahetus
(1) KRO teeb lennuõnnetust ja tõsist lennuintsidenti ning Lennuamet vahejuhtumit puudutava teabe kättesaadavaks läbi selleks otstarbeks loodud andmebaasi, Euroopa Liidu ühtse lennuohutust mõjutavast juhtumist ettekandmise süsteemis ECCAIRS. Teave tehakse kättesaadavaks liikmesriigi vastava andmebaasi kasutusõigust omavale pädevale asutustele, Euroopa Liidu Komisjonile ning neile isikutele, kes vastutavad tsiviillennundusohutuse reguleerimise või lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise eest Euroopa Liidus, ning vajadusel isikutele, kes kasutavad seda teavet lennuohutuse parandamise eesmärgil.
(2) Lennuohutust mõjutavat juhtumit käsitleva teabe vastuvõtnud Lennuamet ja KRO teatavad vajadusel juhtumist Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele, kus õhusõiduk on registreeritud, toodetud või kus käitajale on sertifikaat antud. Lennuõnnetuse ja tõsise lennuintsidendi puhul on esmane rahvusvahelisele pädevale asutusele teatamise kohustus KRO-l.
(3) KRO ja Lennuameti lõikes 1 nimetatud andmebaasi kaudu edastatakse üksnes töödeldud teavet, mis on andmebaasi kasutajatele põhjendatult vajalik. Vastavalt päringule antakse asutusele, organisatsioonile või isikule teavet, mida ta vajab lennuohutuse parandamiseks.
(4) Lennuamet ja KRO vahetavad lennuohutust mõjutava juhtumi kohta laekunud teavet, välja arvatud lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendi uurimise käigus kasutatav teave, mida KRO jagab Lennuametiga lähtudes otstarbekuse põhimõttest.
(5) Vahejuhtumitega seotud rahvusvahelise teabevahetuse kontaktpunktiks on Lennuamet.
(6) Teave lennuohutust mõjutava juhtumi kohta avalikustatakse kooskõlas
«Avaliku teabe seadusega». KRO ja Lennuamet võivad avaldada lennuohutuse
ülevaateid, mis sisaldavad üldistatud teavet lennuohutust mõjutavate
juhtumite kohta.
1 Euroopa Liidu Nõukogu
direktiiv 94/56 EÜ, millega kehtestati tsiviillennunduses toimunud
lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise põhimõtted (Euroopa Liidu
Teataja L 319, 12.12.1994, lk 14–19) ja Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu
direktiiv 2003/42/EÜ, vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses
(Euroopa Liidu Teataja L 167, 04.07.2003, lk 23–36).
|
Keskkonnaminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Villu REILJAN |
|
Asekantsler kantsleri ülesannetes Andres TINT |
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuli
2005. a määruse nr 81 «Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise
kord» lisa 1 |
TEATATAVATE VAHEJUHTUMITE NÄIDISLOETELU
I. ÕHUSÕIDUKI LENNUTEGEVUS
1. Õhusõiduki käitamine
1.1. Eemaldumismanöövrid:
1.1.1. teise
õhusõiduki, maapinna või muu esemega kokkupõrke oht või ohuolukord,
mille puhul eemaldumismanööver oleks olnud asjakohane;
1.1.2. teise õhusõiduki, maapinna või muu esemega kokkupõrke
vältimiseks tehtud eemaldumismanööver;
1.1.3.
eemaldumismanööver muude ohuolukordade vältimiseks.
1.2. Intsidendid stardil ja maandumisel, kaasa arvatud katkestatud start ja häda- või sundmaandumine.
1.3. Startimise hoojooksul või kõrgusevõtu algfaasis vajalike lennuparameetrite mittesaavutamine.
1.4. Ohtlikult väike kütusekogus või võimetus kütust ümber pumbata või kogu pardalolevat kütust ära kasutada.
1.5. Õhusõiduki juhitavuse kaotamine (kaasa arvatud osaline või ajutine) põhjusest olenemata.
1.6. Stardi otsusekiiruse V1 lähedal või sellest suuremal kiirusel toimuv vahejuhtum, mis tuleneb ohuolukorrast või võimalikust ohuolukorrast või põhjustab ohuolukorra või võimaliku ohuolukorra (nt katkestatud startimine, saba kokkupuude maaga, mootori võimsuse kadu jne).
1.7. Kordusringile minek, mis tekitab ohuolukorra või võimaliku ohuolukorra.
1.8. Tahtmatu oluline kõrvalekaldumine õhkkiirusest, ettenähtud kursist või kõrgusest (rohkem kui 300 jalga) põhjusest olenemata.
1.9. Laskumine otsusekõrgusest või minimaalsest laskumiskõrgusest allapoole ilma ettenähtud visuaalkontaktita.
1.10. Kohataju kaotamine tegeliku asukoha või teiste õhusõidukite suhtes.
1.11. Valestimõistmine lennumeeskonna liikmete (CRM) või lennumeeskonna liikmete ja kolmandate isikute (salongipersonal, lennujuhtimine (ATC), tehniline personal) vahel.
1.12. Raske maandumine – maandumine, mille puhul eeldatakse raske maandumise järgset kontrolli.
1.13. Kütuse tasakaalunõuete lubatud piirmäära ületamine.
1.14. Transponderi (SSR) koodi või kõrgusmõõtja skaala vale seadmine.
1.15. Navigatsiooniseadme või lennuandmete arvutusteks kasutatava seadme programmeerimisviga või ekslik sisestus või ebaõigete andmete kasutamine.
1.16. Raadiotelefoni teate ebaõige vastuvõtmine või tõlgendamine.
1.17. Kütusesüsteemi rike või defekt, mis mõjutas kütuse etteandmist või kütusejaotust.
1.18. Õhusõiduki tahtmatu väljasõit sillutatud pinnalt.
1.19. Õhusõiduki kokkupõrge teise õhusõiduki, liiklusvahendi või muu maapealse objektiga.
1.20. Mis tahes juhtimisseadise tahtmatu või ebaõige kasutamine.
1.21. Võimetus saavutada õhusõiduki ettenähtud konfiguratsiooni mis tahes lennufaasis (nt telik ja telikuluugid, tagatiivad, stabilisaatorid, eestiivad jne).
1.22. Oht või võimalik oht, mis tekib väljaõppeks või süsteemi kontrollimiseks tehtava rikketingimuste tahtliku matkimise tagajärjel.
1.23. Tavatu vibratsioon.
1.24. Mis tahes põhihoiatussüsteemi tegevus, mis on seotud
õhusõiduki manööverdamisega, nt konfiguratsioonihoiatus,
varisemishoiatus (juhisesamba väristi), kiiruse ületamise hoiatus jne,
kui:
1.24.1. meeskond ei ole lõplikult kinnitanud, et tegemist
oli valehoiatusega, tingimusel et see ei põhjustanud rasket või ohtlikku
olukorda seoses meeskonna reageerimisega hoiatusele või
1.24.2. hoiatussüsteemi ei käitatud väljaõppe- või katseeesmärgil.
1.25. Maa lähedusest hoiatava süsteemi (GPWS/TAWS) hoiatus, kui:
1.25.1. õhusõiduk satub maapinnale lähemale, kui oli kavandatud või
oodatud;
1.25.2. hoiatus saadakse instrumentaallennuilmaga või
öösel ja selle põhjuseks loetakse liiga suurt laskumiskiirust (Mode 1);
1.25.3. hoiatus tuleneb sellest, et telikut või maandumisklappe ei ole
enne lähenemise vastavat etappi välja lastud (Mode 4) või
1.25.4. meeskonna reageerimine hoiatusele (põhjendatud, tarbetu või
valehoiatus) tekitas või oleks võinud tekitada keerulise või ohtliku
olukorra, nt võimaliku vähenenud hajutamise muude õhusõidukite suhtes.
1.26. GPWS/TAWS-häire, kui meeskonna reageerimine sellele tekitab või oleks võinud tekitada raske või ohtliku olukorra.
1.27. Kokkupõrkeohust hoiatava süsteemi (ACAS) antavad tegevussuunised (RA).
1.28. Reaktiivmootori või propelleri joast põhjustatud intsident, mille tagajärg on oluline kahju või tõsine vigastus.
2. Hädaolukorrad
2.1. Tulekahju, plahvatus, suits või mürgised aurud, isegi kui tulekahju kustutati.
2.2. Lennu- või salongimeeskonna poolt hädaolukorras kasutatavad
tavatud menetlused, kui:
2.2.1. menetlus on olemas, kuid seda
ei kasutata;
2.2.2. menetlust ei ole olemas;
2.2.3.
menetlus on olemas, kuid see on mittetäielik või sobimatu;
2.2.4. menetlus on ebaõige;
2.2.5. kasutatakse ebaõiget
menetlust.
2.3. Hädaolukorras kasutamiseks ettenähtud menetluse puudulikkus, sealhulgas tehnilise hoolduse, väljaõppe või katsetamise puhul.
2.4. Hädakorralist evakueerimist põhjustav sündmus.
2.5. Survestuse kadu (dekompressioon).
2.6. Avariivarustuse või ettenähtud avariimenetluse kasutamine hädaolukorraga toimetulemiseks.
2.7. Hädaolukorra väljakuulutamist («Mayday» või «Pan») põhjustav sündmus.
2.8. Avariisüsteemi või -varustuse, sealhulgas väljapääsu ja valgustuse rike tehnilise hoolduse, väljaõppe või katsetamise puhul.
2.9. Sündmus, mis eeldab avariihapniku kasutamist meeskonnaliikmete poolt.
3. Meeskonna töövõime kaotus
3.1. Lennumeeskonna mis tahes liikme töövõime kaotus, kaasa arvatud enne väljalendu tekkiv töövõime kaotus, kui leitakse, et see oleks võinud juhtuda ka pärast starti.
3.2. Salongimeeskonna liikme töövõime kaotus, mille tagajärjel ta on võimetu täitma olulisi ülesandeid hädaolukorras.
4. Vigastus
Vahejuhtum, mis on põhjustanud või oleks võinud põhjustada olulisi vigastusi reisijatele või meeskonnale, kuid mida ei loeta teatamist eeldavaks õnnetusjuhtumiks.
5. Meteoroloogia
5.1. Pikselöök, mis põhjustab õhusõiduki vigastuse või mis tahes olulise funktsiooni kadumise või häire.
5.2. Rahehoog, mis põhjustab õhusõiduki vigastuse või mis tahes olulise funktsiooni kadumise või häire.
5.3. Sattumine tugevasse turbulentsi, mis põhjustab õhusõidukis olevate isikute vigastusi või mida loetakse õhusõiduki turbulentsikontrolli eeldavaks.
5.4. Tuulenihkesse sattumine.
5.5. Jäätumine, mis põhjustab raskusi õhusõiduki käitamisel, vigastuse või mis tahes olulise funktsiooni kadumise või häire.
6. Turvalisus (lennundusjulgestus)
6.1. Õigusvastane sekkumine õhusõiduki käitamisega seotud tegevusse, kaasa arvatud pommiähvardus või kaaperdamine.
6.2. Raskused joobes, vägivaldse või häiriva reisija vaigistamisel.
6.3. Piletita reisija avastamine.
7. Muud vahejuhtumid
7.1. Korduv konkreetset tüüpi vahejuhtum, mida eraldi seisvana ei loetaks teatamist eeldatavaks, kuid mis oma korduvuse tõttu kujutab võimalikku ohtu.
7.2. Kokkupõrge linnuga, mis põhjustab õhusõiduki vigastuse või mis tahes olulise funktsiooni kadumise või häire.
7.3. Keerisjälge sattumine.
7.4. Mis tahes muu vahejuhtum, mis ohustas või oleks võinud ohustada õhusõidukit või selles viibijaid.
II. ÕHUSÕIDUKI TEHNILINE TOIMIMISKINDLUS
1. Konstruktsioon
1.1. Sellise põhikonstruktsioonielemendi (PSE – element, millele langeb oluline osa õhusõiduki lendamisel või maa peal tekkivast ja survestuskoormusest ning mille rike võib põhjustada õhusõiduki katastroofini viiva rikke) kahjustus, mille kahjustuspiir ei ole määratletud (st mis ei ole piiratud kasutusajaga element).
1.2. Sellise põhikonstruktsioonielemendi lubatud piiri ületav defekt või kahjustus, mille kahjustuspiir on määratletud.
1.3. Sellise konstruktsioonielemendi lubatud piiri ületav kahjustus või defekt, mille rike võib nõrgendada konstruktsiooni jäikust sel määral, et nõutavat flatteri-, hälbe- või juhitavuskindluse määra enam ei saavutata.
1.4. Konstruktsioonielemendi kahjustus või defekt, mis võib põhjustada massilt nii suurte osade eraldumist, et need võivad vigastada õhusõidukis olevaid isikuid.
1.5. Konstruktsioonielemendi kahjustus või defekt, mis võib ohtu seada süsteemide nõuetekohase toimimise.
1.6. Õhusõiduki konstruktsioonielemendi eraldumine lennu ajal.
2. Süsteemid
2.1. Mis tahes süsteemi, allsüsteemi või seadmekomplekti rikkiminek, oluline alatalitus või defekt, mis takistab tavapäraste töövõtete kasutamist.
2.2. Meeskonna võimetus süsteemi kontrollida, näiteks:
2.2.1. süsteemi funktsioonide käivitumine ilma käsuta;
2.2.2. süsteemi ebaõige või puudulik toimimine, kaasa arvatud piiratud
liikumine või jäikus;
2.2.3. süsteemi parameetrite
väljumine seatud piiridest;
2.2.4. mehaaniline
lahklülitus või rike.
2.3. Süsteemile ainuomase funktsiooni rike või alatalitus (üks süsteem võib integreerida mitut funktsiooni).
2.4. Süsteemisisene või süsteemidevaheline häiritus.
2.5. Süsteemiga seotud kaitseseadme või avariisüsteemi rike või alatalitus.
2.6. Süsteemi toimimisvaru kadumine.
2.7. Mis tahes vahejuhtum, mille tagajärg on süsteemi ettenägematu käitumine.
2.8. Ühe põhisüsteemi, allsüsteemi või seadmekomplektiga õhusõidukite osas: mis tahes põhisüsteemi, allsüsteemi või seadmekomplekti rikkiminek, oluline alatalitus või defekt.
2.9. Mitme sõltumatu põhisüsteemi, allsüsteemi või seadmekomplektiga õhusõidukite osas: enama kui ühe põhisüsteemi, allsüsteemi või seadmekomplekti rikkiminek, oluline alatalitus või defekt.
2.10. Õhusõiduki süsteemi või seadmega seotud hoiatussüsteemi tegevus, kui meeskond ei ole kindel, et tegemist oli selgelt valehoiatusega, ning et valehoiatus ei põhjustanud rasket või ohtlikku olukorda seoses meeskonna reageerimisega sellele.
2.11. Hüdrovedelike, kütuse, õli või muude vedelike leke, mis põhjustas tulekahjuohu, õhusõiduki konstruktsiooni, süsteemide või seadmete võimaliku ohtliku saastamise või ohu õhusõidukis viibijatele.
2.12. Näidusüsteemi alatalitus või defekt, mille tagajärg on eksitavad näidud meeskonnale.
2.13. Mis tahes rike, alatalitus või defekt, kui see tekib lennu kriitilises faasis ja avaldab mõju süsteemi toimimisele.
2.14. Tegelike näitajate jäämine oluliselt kinnitatud näitajatest allapoole, mis on põhjustanud ohtliku olukorra (võttes arvesse jõudluse arvutamise meetodi täpsust), kaasa arvatud pidurdusefektiivsus, kütusekulu jne.
2.15. Juhtimisseadmestiku, nt tagatiibade, eestiibade, spoilerite jne asümmeetria.
3. Jõuseade (sealhulgas mootor, propellermootor ja tiivikusüsteem) ning lisajõuseade (APU)
3.1. Mis tahes mootori väljalülitumine, seiskumine, või talitushäire.
3.2. Mis tahes suurel kiirusel pöörleva komponendi (nt abijõuallikas, suruõhukäiviti, turbojahuti, õhuturbiinajam, propeller või rootor) liiga suur pöörlemiskiirus või võimetus selle pöörleva komponendi kiirust kontrollida.
3.3. Mis tahes mootoriosa või jõuseadme rike või alatalitus,
millel on vähemalt üks järgmistest tagajärgedest:
3.3.1. osade või kildude tungimine läbi kaitsekesta;
3.3.2.
kontrollimatu sise- või välistulekahju või kuuma gaasi väljatungimine;
3.3.3. tõmbejõu suundumine mujale kui piloodi soovitavas suunas;
3.3.4. tõmbereeversisüsteemi mittetoimimine või ekslik toimimine;
3.3.5. võimetus reguleerida võimsust, tõmbejõudu või pöörete arvu;
3.3.6. mootori kinnitusseadme struktuuri rike;
3.3.7. jõuseadme
olulise osa osaline või täielik kadu;
3.3.8. tihe
suits või mürgiste ainete kontsentratsioon, mis on piisav meeskonna ja
reisijate tegutsemisvõimetuks muutmiseks;
3.3.9. võimetus
tavamenetluse abil mootorit seisata;
3.3.10. võimetus
kasutuskõlblikku mootorit taaskäivitada.
3.4. Tõmbejõu või võimsuse tahtmatu kadu, muutumine või
võnkumine, mida loetakse tõmbejõu või võimsuse kaoks (LOTC):
3.4.1. ühemootorilise õhusõiduki puhul;
3.4.2.
kui seda peetakse konkreetsel juhul kohandamiseks liiga suureks;
3.4.3. kui see võib mõjutada enamat kui ühte mootorit
mitmemootorilises õhusõidukis (eelkõige kahemootorilises õhusõidukis) või
3.4.4. mitmemootorilise õhusõiduki puhul, kui sama või samalaadse
mootoritüübi kasutamisel saab tekkinud olukorda pidada ohtlikuks või
kriitiliseks.
3.5. Mis tahes piiratud kasutusajaga osa defekt, mis põhjustab osa kasutamise lõpetamise enne selle kasutusaja lõppu.
3.6. Sama algpõhjusega defekt, mis võib põhjustada mootori seiskumise lennu ajal nii tõenäoliselt, et sama lennu ajal on võimalik rohkem kui ühe mootori seiskumine.
3.7. Mootori piirik või juhtseade ei toimi, kui seda vaja on, või toimib tahtmatult.
3.8. Mootori parameetrite ületamine.
3.9. Võõrkeha poolt (FOD) tekitatud kahju.
3.10. Mis tahes propelleriosa või jõuseadmete rike või
alatalitus, millel on vähemalt üks järgmistest tagajärgedest:
3.10.1. propelleri liigkiirus;
3.10.2. ülemäärase õhutakistuse
tekkimine;
3.10.3. tõmbejõu suundumine piloodi antud suunale
vastupidises suunas;
3.10.4. propelleri või selle mis tahes
suurema osa eraldumine;
3.10.5. rike, mis tekitab ülemäärast
tasakaalutust;
3.10.6. propellerilabade tahtmatu liikumine
lennu ajaks kehtestatud minimaalsest sammust allapoole;
3.10.7.
võimetus propellerit flüügerrežiimi seada;
3.10.8. võimetus propelleri sammu muuta;
3.10.9.
propelleri sammu tahtmatu muutus;
3.10.10. pöördemomendi või
kiiruse kontrollimatu kõikumine;
3.10.11.
madalenergiaosade eraldumine.
3.11. Pearootori reduktorikinnituse rike või defekt, mis võib põhjustada rootoriühenduse lahtituleku lennu ajal või rootori juhtimise häireid.
3.12. Sabarootori, jõuülekande ja samaväärse süsteemi rike.
3.13. Abijõuallika seiskumine või rike, kui käitamisnõuete (nt ETOPS, MEL) kohaselt peab olema võimalik abijõuallikat kasutada.
3.14. Võimetus abijõuallikat seisata.
3.15. Liigkiirus.
3.16. Võimetus abijõuallikat käivitada, kui seda on õhusõiduki käitamiseks vaja.
4. Inimtegurid
4.1. Mis tahes juhtum, mille puhul iga õhusõiduki konstruktsiooni omadus või ebapiisavus oleks võinud põhjustada kasutusvea, millel oleks olnud ohtlik või katastroofiline mõju.
5. Muud vahejuhtumid
5.1. Mis tahes juhtum, mille puhul iga õhusõiduki konstruktsiooni omadus või ebapiisavus oleks võinud põhjustada kasutusvea, millel oleks olnud ohtlik või katastroofiline mõju.
5.2. Vahejuhtum, mida tavaliselt ei peeta teatatavaks (nt sisustuse ning salongiseadmete või veesüsteemide osas), kui asjaolud põhjustasid õhusõiduki või selles viibijate ohtuseadmise.
5.3. Tulekahju, plahvatus, suits või mürgised aurud.
5.4. Mis tahes muu sündmus, mis võiks ohustada õhusõidukit või mõjutada õhusõidukis viibijate või õhusõiduki läheduses maa peal olevate inimeste või vara turvalisust.
5.5. Valjuhääldisüsteemi rike või defekt, mille tõttu süsteem ei toimi või teateid ei ole kuulda.
5.6. Piloodiistme reguleerimise rike lennu ajal.
III. ÕHUSÕIDUKI TEHNOHOOLDUS JA REMONT
1. Õhusõiduki osa või sõlme ebaõige montaaž, mida täheldatakse sellise kontrolli- või katsemenetluse käigus, mis ei ole selleks konkreetseks eesmärgiks ette nähtud.
2. Konstruktsioonikahjustust põhjustav kuuma suruõhu leke.
3. Mis tahes piiratud kasutusajaga osa defekt, mis põhjustab osa kõrvaldamise enne selle kasutusaja lõppu.
4. Mis tahes põhjusel (nt flatter, jäikuse kadu või
konstruktsioonirike) tekkiv kahjustus või viga (nt murrud, praod,
korrosioon, delaminatsioon, ühenduste katkemine):
4.1.
põhikonstruktsioonis või selle põhielementides (nagu on määratletud
tootja remondikäsiraamatus), kui selline kahjustus või viga ületab
remondikäsiraamatus täpsustatud lubatud piirid ja eeldab remonti või
täielikku või osalist asendamist;
4.2.
abikonstruktsioonis, mis on ohustanud või oleks võinud ohustada
õhusõidukit;
4.3. mootoris, propellerisüsteemis või
rootorõhusõiduki rootorisüsteemis.
5. Mis tahes süsteemi või seadme rike, alatalitus, defekt,
kahjustus või viga, mis tuvastati väljastatud lennukõlblikkust käsitleva
direktiivi või muu kohustusliku juhendi järgimisel, kui:
5.1. vastavusnõudeid rakendav aruandev organisatsioon tuvastab selle
rikke või vea esimest korda;
5.2. rike või viga
tuvastatakse kordusülevaatusel uuesti ning see ületab juhendis märgitud
lubatud piirid või avaldatud remondi- või parandusmenetlus puudub.
6. Avariisüsteemi või -varustuse, sealhulgas väljapääsude ja valgustuse rike, kaasa arvatud tehnohoolduse või katsetamise puhul.
7. Mittevastavus nõutavale tehnohoolduse menetlusele või oluline viga menetluse järgimisel.
8. Teadmata või kahtlase päritoluga toode, osa, seade ja materjal.
9. Eksitavad, ebaõiged või ebapiisavad hooldusandmed või -menetlused, mis võivad põhjustada hooldusvigu.
10. Õhusõiduki süsteemi ja seadme katsetamiseks või kontrollimiseks kasutatava maapealse seadme mis tahes rike, alatalitus või defekt, kui nõutav tavapärane kontrolli- ja katsemenetlus probleemi selgelt ei identifitseeri ja kui see põhjustab ohuolukorra.
IV. AERONAVIGATSIOONITEENUSED, -SEADMED
JA MAAPEALSED TEENUSED
1. Aeronavigatsiooniteenused (ANS)
1.1. Kokkupõrkeoht (kaasa arvatud konkreetsed olukorrad, kui
õhusõiduk on liiga lähedal teisele õhusõidukile, maapinnale,
liiklusvahendile, isikule või objektile):
1.1.1.
hajutamismiinimumi rikkumine;
1.1.2. ebapiisav hajutamine;
1.1.3. maapinnaga kokkupõrkumise oht meeskonna juhtimisele alluva
õhusõidukiga (CFIT);
1.1.4. lennuraja hõivamine, nii
et vältimismanööver oli vajalik.
1.2. Kokkupõrke võimalikkus või oht (kaasa arvatud konkreetsed
olukorrad, milles õnnetusjuhtumi või kokkupõrke oht on teise õhusõiduki
lähedalolul võimalik):
1.2.1. lennuraja lubamatu
hõivamine, nii et vältimismanööver ei ole vajalik;
1.2.2. lennurajalt väljajooks;
1.2.3. õhusõiduki
kõrvalekaldumine lennujuhtimisüksuse (ATC) loast;
1.2.4.
õhusõiduki kõrvalekaldumine lennuliikluse korraldamist (ATM) käsitlevast
kohaldatavast eeskirjast:
1.2.4.1. õhusõiduki kõrvalekaldumine
avaldatud ja kohaldatavast lennuliikluse korraldamise menetlusest;
1.2.4.2. lubamatu tungimine õhuruumi;
1.2.4.3.
kõrvalekaldumine lennuliikluse korraldamiseks sätestatud nõuetest
õhusõiduki varustusele ja käitamisele.
1.3. Lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtum (kaasa
arvatud olukord, kui ei suudeta pakkuda ohutut lennuliikluse
korraldamisega seotud teenust või olukord, kui õhusõiduki turvalist
toimimist ei seatud ohtu juhuslikult). Siia kuuluvad järgmised
vahejuhtumid:
1.3.1. võimetus pakkuda lennuliikluse
korraldamise teenust:
1.3.1.1. võimetus pakkuda lennuliikluse
juhtimise teenust;
1.3.1.2. võimetus pakkuda õhuruumi
kasutamise korraldamise teenust;
1.3.1.3. võimetus pakkuda
lennuliiklusvoo juhtimise teenust;
1.3.2. sidepidamise
funktsiooni rike;
1.3.3. seirefunktsiooni rike;
1.3.4.
andmetöötlus- ja -jaotusfunktsiooni rike;
1.3.5.
navigatsioonifunktsiooni rike;
1.3.6.
lennuliikluskorraldussüsteemi ohutus.
2. Lennuväli ja lennuväljateenused
2.1. Kütuse oluline mahavoolamine tankimisel.
2.2. Ebaõige kütusekoguse tankimine, millel võib olla oluline mõju õhusõiduki vastupidavusele, jõudlusele, tasakaalustatusele või konstruktsiooni tugevusele.
3. Reisijate, pagasi ja lasti käitlus
3.1. Õhusõiduki konstruktsiooni, süsteemi ja seadme oluline saastamine, mis on põhjustatud pagasi või lasti veost.
3.2. Reisijate, pagasi või lasti ebaõige pealelaadimine, millel võib olla oluline mõju õhusõiduki massile või tasakaalule.
3.3. Pagasi või lasti (kaasa arvatud käsipagas) ebaõige paigutamine, mis võib ohustada õhusõidukit, selle seadmeid või selles viibijaid või takistada hädaolukorras evakueerimist.
3.4. Lastikonteinerite või muu suure lasti ebaõige paigutamine.
3.5. Kohaldatavate eeskirjade vastane ohtlike kaupade vedu või veo katse, sealhulgas ohtlike kaupade ebaõige märgistamine ja pakendamine.
4. Õhusõiduki maapealne käitlemine ja teenindamine
4.1. Õhusõiduki süsteemi ja seadme katsetamiseks või kontrollimiseks kasutatava maapealse seadme mis tahes rike, alatalitus või defekt, kui nõutav tavapärane kontrolli- ja katsemenetlus probleemi selgelt ei identifitseeri ja kui see põhjustab ohuolukorra.
4.2. Mittevastavus nõutavale käitlusmenetlusele või oluline viga menetluse järgimisel.
4.3. Saastunud või ebaõiget tüüpi kütuse või muude oluliste vedelike (sealhulgas hapniku ja joogivee) pealelaadimine.
V. NÄITED VAHEJUHTUMITE KOHTA II OSA
«ÕHUSÕIDUKI TEHNILINE
TOIMIMISKINDLUS» PUNKTIS 2
LOETLETUD KONKREETSETE SÜSTEEMIDE
SUHTES KOHALDATAVATE ÜLDKRITEERIUMIDE KOHALDAMISE KOHTA
1. Õhu konditsioneerimine või ventilatsioon
1.1. Avioonika jahutuse täielik kadu.
1.2. Survestuse kadu.
2. Automaatne juhtimissüsteem (autopiloot)
2.1. Automaatse juhtimissüsteemi rakendamisel selle võimetus sooritada ettenähtud toimingut.
2.2. Meeskonna poolt teatatud, automaatse juhtimissüsteemiga seotud olulised raskused õhusõiduki juhtimisel.
2.3. Automaatse juhtimissüsteemi lahtiühendamisseadme rike.
2.4. Automaatjuhtimismooduse tahtmatu muutus.
3. Side
3.1. Valjuhääldisüsteemi rike või defekt, mille tõttu süsteem ei toimi või teateid ei ole kuulda.
3.2. Side täielik puudumine lennu ajal.
4. Elektrisüsteem
4.1. Ühe elektrijaotussüsteemi (AC/DC) rikkiminek.
4.2. Enama kui ühe elektrigenereerimise süsteemi täielik rikkiminek.
4.3. Varu (avarii) elektrigenereerimise süsteemi rike.
5. Kabiin, salong või lastiruum
5.1. Piloodiistme reguleerimise rike lennu ajal.
5.2. Mis tahes avariisüsteemi või -seadme, sealhulgas hädaolukorras evakueerimise signaalsüsteemi, kõikide väljapääsude, avariivalgustuse jne rike.
5.3. Lasti pealelaadimissüsteemi töökindluse kadu.
6. Tulekaitsesüsteem
6.1. Tulehoiatused, välja arvatud need, mis kohe valeks tunnistatakse.
6.2. Tule või suitsu avastamis- või kaitsesüsteemi avastamata rike või defekt, mis võiks põhjustada tule avastamis- või kaitsesüsteemi mittetoimimise või puudulikkuse.
6.3. Hoiatuse puudumine tegeliku tulekahju või suitsu korral.
7. Juhtimisseadmestik
7.1. Tagatiibade, eestiibade, spoilerite jne asümmeetria.
7.2. Põhijuhtimissüsteemide või nendega seotud seade- ja lukustussüsteemide toimimisel ettetulev liikumise piiramine, jäikus või nõrk või hilinenud tegevus.
7.3. Juhtpindade väljalöögi väljumine lubatud piiridest.
7.4. Meeskonna poolt tuntav juhtimisseadmestiku vibratsioon.
7.5. Juhtimisseadmestiku mehaaniline lahtiühendumine või rike.
7.6. Õhusõiduki tavapärase juhtimise oluline häiritus või lennuomaduste märkimisväärne halvenemine.
8. Kütusesüsteem
8.1. Kütuse koguse näitu esitava süsteemi alatalitus, mis põhjustab pardal oleva kütuse koguse näidu kao või vale näidu.
8.2. Kütuse lekkimine, mis põhjustab olulise kütusekao, tuleohu või saastamise.
8.3. Kütuse avariiväljalaskesüsteemi alatalitus või defekt, mis põhjustab olulise kütusekoguse tahtmatu kao, tuleohu, õhusõiduki seadmete ohtliku saastamise või võimetuse kütust välja lasta.
8.4. Kütusesüsteemi alatalitus või defekt, mis oluliselt mõjutab mootoritoidet või kütusejaotust.
8.5. Võimetus kogu kasutatavat kütust ümber pumbata või kasutada.
9. Hüdraulika
9.1. Ühe hüdraulilise süsteemi rikkiminek (ainult ETOPS).
9.2. Isoleerimissüsteemi rike.
9.3. Enama kui ühe hüdraulikaringi rikkiminek.
9.4. Hüdraulika varusüsteemi rike.
9.5. Õhuvooluturbiini tahtmatu väljatulek.
10. Jääavastamis- või kaitsesüsteem
10.1. Jäätõrjesüsteemi avastamata rike või alatalitus.
10.2. Enama kui ühe anduri soojendussüsteemi rike.
10.3. Võimetus saavutada sümmeetrilist tiiva jäätõrjet.
10.4. Ebatavaline jääteke, millel on oluline toime tehnilistele näitajatele või käitamisele.
10.5. Nähtavus on oluliselt raskendatud.
11. Näidu-, hoiatus- ja salvestussüsteemid
11.1. Mis tahes näidusüsteemi alatalitus või defekt, kui meeskonnale saabuvate eksitavate näitude võimalik tagajärg on see, et meeskond kasutab valesti mingit olulist süsteemi.
11.2. Süsteemi punase hoiatusfunktsiooni kadumine.
11.3. Esiklaasiekraaniga varustatud kabiinid (glass cockpits ): enama kui ühe näidu/hoiatusfunktsiooniga seotud kuvari või arvuti häire või alatalitus.
12. Telikusüsteem, pidurid või rehvid
12.1. Tulekahju pidurites.
12.2. Pidurdusvõime oluline kadu.
12.3. Asümmeetriline pidurdamine, mis põhjustab olulist kõrvalekaldumist maandumisrajast.
12.4. Teliku raskusjõu mõjul väljalaskmise süsteemi rike (sealhulgas ettenähtud katsete ajal).
12.5. Teliku või selle luukide soovimatu avanemine või sulgumine.
12.6. Mitme rehvi purunemine.
13. Navigatsioonisüsteem (sealhulgas täppislähenemise süsteem) ja lennuparameetrite süsteem
13.1. Navigatsiooniseadme täielik rikkiminek või mitmed rikked.
13.2. Lennuparameetrite süsteemi täielik rikkiminek või mitmed rikked.
13.3. Oluliselt eksitavad näidud.
13.4. Olulised navigatsioonivead, mille põhjusteks loetakse ebaõigeid andmeid või andmebaasi kodeerimisviga.
13.5. Õhusõiduki ootamatu külg- või vertikaalhälve, mis ei johtu piloodi tegevusest.
13.6. Maapealse navigatsiooniseadme probleem, mis põhjustab tõsise navigatsioonivea, mis ei ole seotud üleminekuga inertsiooniliselt navigeerimiselt raadionavigatsioonile.
14. Hapnik survestatud õhusõiduki jaoks
14.1. Kabiini hapnikuvarustuse kadu.
14.2. Olulise arvu reisijate (üle 10%) hapnikuvarustuse kadumine ka tehnilise hoolduse, väljaõppe või katsetamise korral.
15. Mootorist võetava õhu süsteem
15.1. Tulehoiatust või konstruktsioonikahjustust põhjustav mootorist võetava kuuma suruõhu leke.
15.2. Kõikide mootorist võetavate suruõhusüsteemide rikkiminek.
15.3. Mootorist võetava suruõhu lekke avastamise süsteemi rike.
VI. NÄITED IV OSA «AERONAVIGATSIOONITEENUSED,
SEADMED JA
MAAPEALSED TEENUSED» PUNKTIS 1.3 TOODUD LENNULIIKLUSE KORRALDAMISEGA
SEOTUD VAHEJUHTUMI KOHTA ÕHUSÕIDUKI KÄITAMISE SUHTES KOHALDATAVATE
ÜLDKRITEERIUMITE KOHALDAMISE ALUSEL
1. Selgesti ebaõige, ebapiisava või eksitava teabe edastamine mis tahes maapealsest allikast, nt lennujuhtimiselt, lennuvälja automaatselt infoteeninduselt (ATIS), meteoroloogiateenistuselt, navigatsiooni andmebaasidest, kaartidelt, tabelitest, käsiraamatutest jne.
2. Ettenähtust väiksema ohutu kõrguse lubamine.
3. Ebaõigete õhurõhu andmete (st kõrgusmõõturi paigalduse) andmine.
4. Olulise teate ebaõige edastamine, vastuvõtmine või tõlgendamine, kui selle tagajärg on ohuolukord.
5. Hajutamismiinimumi rikkumine.
6. Lubamatu tungimine õhuruumi.
7. Õigusvastane raadioside.
8. Aeronavigatsiooniteenistuse (ANS) maapealse või satelliitseadme rike.
9. Märkimisväärne lennujuhtimise või lennuliikluse korraldamise häire või lennuvälja infrastruktuuri oluline halvenemine.
10. Lennuvälja liiklemisala ummistamine õhusõidukite, liiklusvahendite, loomade või muude objektidega, mille tagajärg on ohuolukord või võimalik ohuolukord.
11. Lennuvälja liiklemisala ummistuste või ohtude märkimise vead või ebapiisavus, mille tagajärg on ohuolukord.
12. Lennuvälja valgustuse rike, oluline alatalitus või puudumine.
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuli
2005. a määruse nr 81 «Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise
kord» lisa 2 |
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuli
2005. a määruse nr 81 «Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise
kord» lisa 3 |
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuli
2005. a määruse nr 81 «Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise
kord» lisa 4 |
Facebook
Twitter
