Teksti suurus:

Noortelaagri tervisekaitse- ja noore terviseseisundi nõuete ning arstitõendi vormi kinnitamine

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 1999, 161, 2309

Noortelaagri tervisekaitse- ja noore terviseseisundi nõuete ning arstitõendi vormi kinnitamine

Vastu võetud 23.11.1999 nr 70

Noorsootöö seaduse (RT I 1999, 27, 392) paragrahvi 10 lõike 4 alusel määran:

Kehtestada noortelaagri tervisekaitse- ja noore terviseseisundi nõuded ning arstitõendi vorm (lisatud).

Minister Eiki NESTOR

Kantsler Hannes DANILOV

Kinnitatud
sotsiaalministri 23. novembri 1999. a määrusega nr 70

NOORTELAAGRI TERVISEKAITSE- JA NOORE TERVISESEISUNDI NÕUDED NING ARSTITÕENDI VORM

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolevad nõuded kehtivad noortelaagrite (edaspidi laagrid) ruumide (hoonete), sisustuse, personali ja maa-ala, noortelaagrisse lubatava noore tervisliku seisundi ning noortelaagrisse lubatava noore arstitõendi vormi kohta.

2. Käesolevates nõuetes on kasutatud noorsootöö seaduse mõisteid.

3. Laagri renoveerimise ja ehitamise projekt ning materjalide valik kooskõlastatakse tervisekaitsetalitusega.

4. Käesoleva määrusega reguleerimata valdkondades lähtutakse teistest kehtivatest tervisekaitsenõuetest ja muudest õigusaktidest.

II. NOORTELAAGRI TERVISEKAITSENÕUDED

5. Laagri maa-ala ning ruumide (hoonete) projekteerimine ja renoveerimine

5.1. Projekteeritava laagri maa-ala peab asuma võimalikult eemal magistraalteedest ja tänavatest, tööstus-, kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, saastata õhku või vähendada insolatsiooni. Laagrid projekteeritakse metsade, parkide ja veekogude lähedusse.

5.2. Projekteeritava noortelaagri maa-ala pindala peab olema vähemalt 130 m2 ühe noore kohta. Laagri maa-alale planeeritakse põhi- ja majandussissesõit.

5.3. Laagri hooned projekteeritakse ühe- või kahekorruselisena.

5.4. Laagri eluruumid planeeritakse hoone ida-, kagu- ja lõunapoolsesse, köök põhjapoolsesse ossa. Laagri majandusõu planeeritakse maa-ala põhjapoolsesse ossa köögi ja teiste majandusruumide sissepääsude poolele.

5.5. Sissepääsud hoonetesse projekteeritakse tuulekojaga, välistrepid varikatusega.

5.6. Noortelaagrite projekteerimisel ja renoveerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 18. mai 1999. a määrusest nr 54 «Nõuete kehtestamine puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides» (RTL 1999, 94, 1158).

5.7. Siseujula projekteerimisel ja kasutamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996. a määrus nr 185 «Ujula tervisekaitsenormide ja -eeskirjade TKNE-7/1996 kinnitamine» (RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029).

5.8. Ühiskanalisatsiooniga alal ühendatakse laager ühiskanalisatsiooniga ning kinnistu kanalisatsioon ehitatakse välja kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega.

5.9. Kanaliseerimata alal tuleb hallid veed lahutada fekaalidest ning koguda ja vedada välja või immutada pinnasesse kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega.

5.10. Fekaalide kuiv- või märgmenetluse valik sõltub vee erikasutusloast ja valitakse kooskõlastatult kohaliku tervisekaitse- ja keskkonnakaitseteenistusega. Vesivarustus peab olema vastavuses reovee vastuvõtmise ja töötlemise valitud lahendustega.

5.11. Ventilatsioonisüsteem projekteeritakse kehtivate normide kohaselt.

5.12. Projekteeritava laagri ruumide minimaalne pindala on toodud tabelis 1.

Tabel 1

Projekteeritava laagri ruumide koosseis ja pindala

Ruumi nimetus Pindala (m2), mitte alla
1. Eluruum* 4,0 ühele noorele (5,5–6,0 ühele täiskasvanule)
2. Rühmaruum või veranda 1,0 ühele noorele
3. Olmeruumid, sealhulgas:

3.1. riietehoiuruum

 

0,8 ühele noorele

3.2. duširuum** 1,6 ühe kabiini kohta
3.3. tualettruum 0,35 ühele noorele
3.4. pesupesemisruum eraldi poistele ja tüdrukutele  

0,08 ühele noorele

4. Rühmajuhi ruum olenevalt noorte arvust laagris
5. Tervishoiuruum 16,0
6. Köögiruumid olenevalt noorte arvust laagris ja vastavalt tehnoloogilistele vajadustele, arvestades toidukäitlemisele esitatavaid nõudeid
7. Söögisaal 1,0 ühele noorele
8. Pesuladu 6,0

* Eluruumid peavad olema eraldi tüdrukutele ja poistele.
** Duširuum võib olla koos saunaga.

5.13. Laagri ehitamiseks ja remondiks kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud.

6. Nõuded maa-alale
6.1. Laagril peab olema omaette maa-ala. Asulas asuv laager piiratakse piirdeaiaga.
6.2. Vähemalt 60% maa-alast peab olema haljastatud. Mets ja park loetakse haljastuse sisse. Haljastuses on keelatud kasutada mürgiseid taimi.
6.3. Spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendite konstruktsioon, mõõtmed ning pindade viimistlus peavad vastama noorte eale, kasvule ning tagama ohutu kasutuse.
6.4. Noorte puhkuseks ja suplemiseks määratud veekogu (ujula, bassein, suplemiskoht) peab vastama kehtivatele tervisekaitsenormidele ja -eeskirjadele.
6.5. Prügikonteinerid peavad asuma vähemalt 25 meetri kaugusel eluhoonetest ja nende alused peavad olema betoneeritud või asfalteeritud. Väiksed prügiurnid paigutatakse iga hoone juurde.
6.6. Pimedal ajal tagatakse õuealadel kunstlik valgustus.
6.7. Maa-ala peab olema eeskujulikus korras ja puhas ning muru niidetud. Laagri maa-alal ei ole lubatud põletada olmeprügi ja prahti laagri toimumise ajal.

7. Nõuded ruumidele (hoonetele)
7.1. Hoonete paigutus maa-alal peab tagama igale eluruumile soodsad valgustus- ja insolatsioonitingimused.
7.2. Tervishoiuruumil peab olema eraldi sissepääs.
7.3. Laagri ruumides peab olema loomulik valgustus, välja arvatud laoruumid, toidunõude pesemisruum ja personali tualettruum(id) ning duširuum(id).
7.4. Laagris peavad olema köetavad eluruumid, rühmaruum(id), söögisaal, tervishoiuruum, riietehoiuruumid, duširuumid.
7.5. Ahjuküttega ruumides peab küttekolle asuma koridoris. Vingugaasiga õhu saastamise vältimiseks võib ahjulõõrid sulgeda pärast kütuse täielikku põlemist.
7.6. Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte alla 18 °C.
7.7. Vähemalt 2/3 iga ruumi akendest peab olema tuulutamiseks avatav. Eluruumides kaetakse avatavad aknaavad suvekuudel putukavõrguga.
7.8. Eluruumides peab olema loomulik ventilatsioon. Köögis, pesuköögis, tervishoiuruumis, duširuumis, tualettruumis, siseujulas ja riietekuivatusruumis on nõutav sundventilatsioon.
7.9. Eluruumide seinad peavad olema siledad ja kaetud kergesti puhastatava materjaliga.
7.10. Köögi, nõudepesuruumi, toiduainete ettevalmistusruumi, tualettruumi ning duširuumi seinad kaetakse põrandapinnast kuni 1,9 m kõrguseni keraamiliste glasuurplaatidega või teiste kergesti puhastatavate ja desinfitseeritavate materjalidega, põrandad niiskuskindla kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga.
7.11. Laagris on noortel lubatud magada telkmajades. Telkmajade ümbert tagatakse vihmavee äravool. Telkmajades peab olema laudpõrand ja automaatselt sisselülituv kütteseade. Õhutemperatuur telgis peab vastama käesolevate nõuete punktis 7.6 toodule.

8. Laagri ruumide (hoonete) sisustus
8.1. Laagri ruumide kunstlik (tehis-) valgustus peab tagama kõikide ruumide normile vastava, ühtlase ja hajutatud valguse.
8.2. Kunstliku (tehis-) valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused peavad vastama tabelis 2 toodule.

Tabel 2

Kunstliku valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused laagri ruumides

Ruumi nimetus Minimaalne valgustustihedus

(luksides)

Pind, mille kohta kehtib valgustatuse minimaalväärtus
1. Eluruum 200 0,8 m kõrgusel põrandast
2. Rühmaruum 300* tööpind
3. Olmeruumid, sealhulgas:

3.1. riietehoiuruum

3.2. pesupesemisruum

3.3. tualettruum

3.4. duširuum

 

50

75

75

75

 

põrandal

põrandal

põrandal

põrandal

4. Rühmajuhi ja pedagoogi ruum 300 0,8 m kõrgusel põrandast
5. Tervishoiuruum 150* põrandal
6. Köögiruumid 200 0,8 m kõrgusel põrandast
7. Laoruumid 75 0,8 m kõrgusel põrandast
8. Söögisaal 200 0,8 m kõrgusel põrandast

* Peale üldvalgustuse peab olema ka kohtvalgustus.
8.3. Kõikidel valgustitel peavad olema armatuurid. Valgustid peavad olema puhtad ja töökorras.
8.4. Eluruumidesse paigaldatakse kapid ja voodid. Igal noorel peab olema oma voodi. Voodi põhi peab olema kõva.
8.5. Ruumides, kuhu on paigutatud kahekordsed narid, peab ülemisest magamisasemest laeni olema vähemalt 1,2 m. Nari ülemise magamisaseme servad peavad olema kõrgendatud.
8.6. Sanitaarseadmete minimaalne hulk laagris on toodud tabelis 3.

Tabel 3

Sanitaarseadmete minimaalne hulk

Ruumi nimetus Seadmete arv
1. Duširuum eraldi tütarlastele ja poistele 1 dušš 20 noore kohta
2. Tualettruum

2.1. tütarlastele

 

1 klosetipott või kuivkäimla koht 15 noore kohta

1 kätepesuvalamu 8 noore kohta

1 bidee või käsidušš 4 rühma kohta

2.2. poistele 1 klosetipott või kuivkäimla koht ja 1 pissuaar 20 noore kohta

1 kätepesuvalamu 8 noore kohta

3. Söögisaal 1 kätepesuvalamu 40 istekohale


8.7. Laagris kasutatav vesi peab vastama veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583) alusel kehtestatud joogiveenõuetele.
8.8. Sooja veega peavad olema varustatud köögi- ja duširuumid. Sooja vee temperatuur peab olema vähemalt 65 °C (mitte rohkem kui 80 °C).
8.9. Tervishoiuruumis peab olema töölaud, toolid, kapp dokumentide, töövahendite ja ravimite jaoks, kušett, sirm, prügiurn, tekk, padi, laualamp ja komplektne esmaabikott.
8.10. Tervishoiuruumides peavad olema korduvkasutusega tarvikutest vähemalt stetoskoop, vererõhuaparaat koos mansettidega 8×20 cm ja 12×28 cm, digitaaltermomeeter koos patareidega, luup, veekotid, neerukausid, anatoomilised pintsetid, meditsiinikäärid, rõhksidemed, kolmnurkrätik ja elastiksidemed.
8.11. Tervishoiuruumides peavad olema ühekordsetest tarvikutest vähemalt süstlad ja nõelad, spaatlid 15×2 cm, lateks- ja vinüülkindad, piiritusega immutatud nahapuhastuspaber, haavasidumismaterjalid (sidemed, plaastrid), võrksidemed, piiritus 70° ning desinfitseerivad vahendid käte, tööpindade ja korduvkasutusega tarvikute puhastamiseks.
8.12. Laagri ruumid peavad olema eeskujulikus korras ja puhtad. Ruume peab vähemalt üks kord päevas niiskelt koristama ja tuulutama. Eluruumi põrandaid pesevad noored alates 10. eluaastast, alla 10-aastaste noorte eluruume koristab teenindav personal. Iga vahetuse lõpus peab laagri personal tegema suurpuhastuse, kloppima ja tuulutama vooditarbed.
8.13. Tualettruume pestakse kaks korda päevas 0,5%-lise kloorlubja, kloramiini või muude desinfitseerimisomadustega pesemisvahenditega. Tualettruumide koristusvahendid peavad olema märgistatud ja neid hoitakse eraldi eluruumide koristusvahenditest. Kuivkäimlaid peab iga päev desinfitseerima (kloreerima). Käimlakaste tuleb puhastada 2/3 täitumisel nende mahust.
8.14. Igale noorel peavad olema individuaalsed voodiriided ja käterätikud. Voodipesu ning käterätte vahetatakse olenevalt määrdumisastmest, kuid mitte harvem kui üks kord seitsme päeva jooksul ja kümnepäevase vahetuse puhul üks kord kümme päeva jooksul. Kasutatud ja määrdunud pesu tuleb koguda kohe plastikkotti ja viia selleks ettenähtud kohta.
8.15. Kohtade arv söögisaalis peab võimaldama kõikide noorte toitlustamist ühe tunni jooksul, kusjuures noorele nähakse söömiseks ette vähemalt 30 minutit.

9. Nõuded personalile
9.1. Käesolevad tervisekaitsenõuded kehtivad laagri juhatajale, kasvatajatele, tervishoiutöötajale, köögipersonalile ja abipersonalile.
9.2. Enne tööle asumist peab laagri personal läbima tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri 23. detsembri 1997. a määrusega nr 44 «Tervisekontroll nakkushaiguste leviku tõkestamiseks» (RTL 1998, 6/7, 48; 153/154, 576) kinnitatud «Tervisekontrolli kord tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut».
9.3. Laagri personali minimaalne koosseis on toodud tabelis 4.

Tabel 4

Laagri personali minimaalne koosseis

Personal Ametikoht, mitte alla
Kasvataja* üks koht 15 noorele
Tervishoiutöötaja** üks koht alates 50 noorest
Koristaja üks koht 700 m2 kohta

* Erivajadustega noorte laagris peab olema üks kasvataja kümne noore kohta. ** Laagril, kus on alla 50 noore, peab olema kas 0,5 ametikohaga tervishoiutöötaja või sõlmitud leping lähedalasuva perearsti või tervishoiuasutusega.
9.4. Laagrile, kes ostab korrashoiuteenust, kehtib minimaalne koosseis kasvatajate ja tervishoiutöötaja osas.
9.5. Laagri personal peab tundma ja täitma tervisekaitsenõudeid ning pidevalt täiendama teadmisi tervise kaitse alal.
9.6. Laagri menüü koostaja (tervishoiutöötaja) peab teadma sotsiaalministri 14. detsembri 1995. a määrusega nr 62 (RTL 1996, 5, 42) kinnitatud «Eesti toitumissoovitusi» ja nendest lähtuma.
9.7. Köögipersonal peab teadma toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608), tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450) ja nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid ning neid järgima.
9.8. Laagri tervishoiutöötaja jälgib püsivate tervisehäiretega noori, reguleerib noorte päevakava arvestades nende individuaalse vaimse ja füüsilise koormuse taluvust ning koostab vajadusel erimenüü.
9.9. Laagri tervishoiutöötaja teeb laagri omanikule vajadusel ettepanekuid traumade ennetamisele suunatud elukeskkonna kujundamiseks.
9.10. Laagri tervishoiutöötaja korraldab ja viib läbi tervisekasvatuse alaseid vestlusi ning loenguid noortele, vajadusel laagri personalile ning lastevanematele.
9.11. Laagri tervishoiutöötaja jälgib noorte suplemise järelevalve korraldatust ja ohutust. Vette ei tohi minna korraga üle kümne noore. Vette ei ole lubatud minna rühmast eraldi, higisena, pärast väsitavat võistlust, külmatundega, pärast toidukorda ja mitte varem kui 1,5 tundi pärast lõunasööki.

III. NOORE TERVISESEISUNDI NÕUDED

10. Noorel peavad enne laagrisse tulekut olema tehtud vajalikud vaktsineerimised. Laagrisse lubatava noore terviseseisundit tõendab perearst pärast arstlikku läbivaatust arstitõendiga (lisa). Arstitõend kehtib üks kuu.

11. Läbivaatuse ajal peab noor või lapsevanem teavitama arsti laagri iseloomust, tingimustest ja ajalisest kestvusest. Lapsevanem peab teatama arstile noore tervisehäiretest või käitumise iseärasustest, mis võivad laagri suunitlusest olenevalt olla noorele või teistele noortele ohtlikud.

12. Arstil on õigus laagrisse noort mitte lubada, kui laagri suunitlus ja noore terviseseisund võib ohustada tema enda või teiste tervist.

13. Arstitõendile märgitakse tehtud vaktsineerimised, arstliku läbivaatuse tulemused, terviseseisundist tulenevad vajalikud eritingimused, soovitused kehalise tegevuse kohta ja arsti andmed (nimi, tegevuskoht, telefon, arstikood, litsentsinumber).

14. Laagri juhataja või tema määratud isik kontrollib laagrisse tulevate noorte arstitõendit ja teeb noore esmase tervisekontrolli. Laagrisse ei ole lubatud võtta arstitõendita noort.

15. Noortele peab olema tagatud öörahu vastavalt tabelis 5 toodule.

Tabel 5

Noore vanus (aastad) Öörahu päevas (tundides), mitte alla
7–9 10
10–12 9
13–14 8

16. Noortel on lubatud laagris töötada vastavalt tabelis 6 toodule.

Tabel 6

Noore vanus (aastad) Lubatud tööaeg päevas (tundides), mitte üle
7–9 1
10–11 1,5
12–13 2
14 3

17. Noori ei ole lubatud rakendada suure füüsilise koormusega, eluohtlikkusega või epidemioloogilise ohuga (sanitaarsõlmede koristamine) seotud töödel. Põllu- ja haljastustööle võib rakendada noori alates 10. eluaastast. Noori ei ole lubatud rakendada toidu valmistamisele, keedetud köögiviljade puhastamisele, valmistoidu väljastamisele köögis, leiva lõikamisele ning laua- ja kööginõude pesemisele.

18. Spordiüritused peavad vastama noorte vanusele, tervislikule seisundile ja füüsilisele ettevalmistusele.

19. Noortelaagrites pakutav toit peab olema eakohane, ohutu ning vastama toiduseaduse ja teiste selle alusel õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Toit valmistatakse võimalikult värsketest, töötlemata toiduainetest vastavalt kaheks nädalaks või üheks laagrivahetuseks koostatud menüüle, arvestades sotsiaalministri 14. detsembri 1995. a määrusega nr 62 kinnitatud «Eesti toitumissoovitusi». Toidukorrad peavad olema kindlal kellaajal ning toidukordade vahe päeval ei tohi ületada nelja tundi.

20. Noorte sooja veega üldpesemist tuleb korraldada vähemalt üks kord seitsme päeva jooksul.

21. Laagris haigestunud noore haigestumisest teavitatakse kohe lapsevanemaid (vajadusel arsti). Kuni lapsevanema või arsti tulekuni peab haigestunud noor viibima tervishoiutöötaja või laagri muu töötaja jälgimisel.

22. Haigestunud noor toimetatakse olenevalt noore terviseseisundist koju (vanemate eemalviibimisel nende määratud hooldaja juurde) või tervishoiuasutusse.

IV. VASTUTUS

23. Laagri omanik või laagreid korraldav rentnik vastutab käesoleva dokumendiga kehtestatud terviskaitsenõuete ja vajaliku sisustuse olemasolu eest.

24. Laagri juhataja vastutab laagri korrashoiu, toitlustamise, personali töökorralduse ja noore igakülgseks arenguks vajalike ohutute tingimuste olemasolu eest.

Lisa
«Noortelaagri tervisekaitse- ja noore tervise- seisundi nõuete ning arstitõendi vormi» juurde
Tervishoiuasutus Välja antud  . . . . . . . . . . 20  . . . a.
Arsti nimi  
Telefon  
Arstikood Haigekassa
Litsentsinumber Haigekassa kaardi nr