Teksti suurus:

Liikluseeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.07.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:24.04.2010
Avaldamismärge:

Liikluseeskiri

Vastu võetud 02.02.2001 nr 48
RT I 2001, 15, 66
jõustumine 06.02.2001

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

19.02.2003 nr 57 (RT I 2003, 22, 131) 9.03.2003
14.07.2005 nr 177 (RT I 2005, 41, 336)  24.07.2005

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) § 3 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel.

§2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt:

(1) Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega.

(2) Asula all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 8 hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.

(3) Auto all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat.

(4) Autorongi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni.

(5) Eesõiguse all mõistetakse liikleja õigust liikuda enne teist liiklejat.

(6) Eraldusriba all mõistetakse sõiduteid eraldavat tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks.

(7) Esmase juhtimisõiguse all mõistetakse isikule esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit «Liiklusseaduse» §-s 30 ettenähtud tingimustel.

(8) Haagise all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukit.

(9) Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m.

(10) Hädapeatumise all mõistetakse sõiduki seismajäämist või -jätmist, kui sõidu jätkamine on võimatu või ohtlik.

(11) Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid.

(12) Jalgratta all mõistetakse vähemalt kaherattalist sõidukit, mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e lihasjõul; sellel võib olla ka mootor. Termini all ei mõelda puudega inimese ratastooli.

(13) Jalgrattatee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 5 jalgratta ja mopeediga liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.

(14) Juhi all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 4 isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi, või isikut, kes ajab teel kariloomi. Juhi all mõistetakse õppesõidu ja sõidupraktika ajal ka sõiduõpetajat ja -juhendajat vastavalt «Liiklusseaduse» § 32 sätestatud tingimustele.

(15) Kategooriate all mõistetakse mootorsõidukite jaotamist juhtimisõiguse seisukohalt vastavalt «Liiklusseaduse» §-le 21.

(16) Kerghaagise all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 haagist, mille registrimass ei ületa 750 kg.

(17) Kiirtee all mõistetakse vastavate liiklusmärkidega tähistatud teed.

(18) Kontrollija all mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut, kellel on kaasas ametitunnistus.

(19) Kõnnitee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 4 jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis võib olla tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.

(20) Kõrvalepöörde all mõistetakse pööret paremale või vasakule.

(21) Liikleja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 1 isikut, kes osaleb liikluses jalakäija, sõitja või juhina.

(22) Liikluskorraldusvahendi all mõistetakse ”Teeseaduse” (RT I 1999, 26, 377; 93, 831;  2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) § 10 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele vastavat foori, liiklusmärki ja teemärgist ning vilkurit, piiret, hoiatuslinti, tähisposti, tõkkepuud, ohutussaart või muud sarnast.

(23) Liiklusõnnetuse all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» §-le 56 juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

(24) Liikurmasina all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 ratastel liikuvat, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõidukit, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat.

(25) Manöövri all mõistetakse igasugust pööret või mis tahes ümberreastumist.

(26) Mootorratta all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 külghaagisega või külghaagiseta kaherattalist mootorsõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm3 või valmistajakiirus on üle 45 km/h.

(27) Mootorsõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 2 mootori jõul liikuvat sõidukit. Mootorsõiduki all ei mõisteta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit.

(28) Mopeedi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 kahe- või kolmerattalist sõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h.

(29) Parkimise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

(30) Peatee all mõistetakse liiklusmärgiga «Peatee» tähistatud teed kogu selle ulatuses. Ristmikul on sama tähendus ka liiklusmärgiga «Ristumine kõrvalteega» tähistatud teel ristuva või suubuva tee suhtes, kattega teel kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusateel pinnastee suhtes. Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne suubumist kattega teele ei muuda neid kattega teeks.

(31) Peatumise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel.

(32) Piiratud juhtimisõiguse all mõistetakse isiku õigust juhtida mootorsõidukit «Liiklusseaduse» §-s 23 nimetatud juhtudel ja korras.

(33) Piiratud nähtavuse all mõistetakse olukorda, kui kurvid, tõusuharjad, teeäärsed rajatised, haljastus või teel olevad takistused vähendavad tee nähtavust niivõrd, et antud teelõigul lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks.

(34) Pimeda aja all mõistetakse ajavahemikku ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 m.

(35) Pärisuunavööndi all mõistetakse sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõiduteed või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul mõeldakse pärisuunavööndi all sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse.
1) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti.
2) Kui teel on eri rada kergesõidukile (ratastool, jalgratas, mopeed jms), ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule rööbasteta sõidukile, on selle eri raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule rööbasteta sõidukile.

(36) Pöörde all mõistetakse pööret kõrvale või tagasi.

(37) Ratastraktori all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 mootorsõidukit, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Ratastraktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või haagise vedamine.

(38) Raudteesõiduki all mõistetakse rongi, vedurit, vagunit, dresiini vm raudteerööbastel liikuvat sõidukit.

(39) Raudteeülesõidukoha all mõistetakse tee ja raudtee samatasandilist ristumiskohta.

Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on tõkkepuu, selle puudumisel ühe- või mitmerööpmelise raudtee märkide asukoht.

(40) Registrimassi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurimat massi, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi.

Autorongi registrimass on kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summa.

(41) Reguleerija all mõistetakse oma volituste piires liiklust korraldavat (liiklejaid suunav või peatav) isikut, kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk.

(42) Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega.

(43) Sõidueesõigusega tee all mõistetakse teed, millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes.

(44) Sõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 1 teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul.

(45) Sõiduraja all mõistetakse sõidutee pikiriba, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega või on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas.

(46) Sõidutee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas.

(47) Sõitja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 3 isikut, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda.

(48) Tee all mõistetakse vastavalt «Teeseaduse» §-le 2 maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed:
1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee;
2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee;
3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud.

(49) Teega külgneva ala all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 2 teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee.

(50) Tegeliku massi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 sõiduki massi antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega. Autorongi tegeliku massi all mõistetakse kõikide kokkuhaagitud sõidukite tegelike masside summat.

(51) Teljekoormuse all mõistetakse osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed.

(52) Traktori all mõistetakse mootorsõidukit, millel on rattad või roomikud ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h ega ületa 40 km/h. Traktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või haagise vedamine.

(53) Trammi all mõistetakse elektrikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõidukit rööbashaagisega või ilma.

(54) Tühimassi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 juhi, sõitjate ja veoseta täisvarustuses sõiduki massi, mille on määranud valmistaja.

(55) Valmistajakiiruse all mõistetakse valmistaja poolt sõidukile määratud suurimat kiirust.

(56) Õueala all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 6 jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega.

(57) Ühissõiduki all mõistetakse sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavat bussi, trolli või trammi. Ühissõidukiks loetakse ka sõitjaid vedavat taksot.

(58) Ühissõidukiraja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 7 sõidutee osa, mis on ette nähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti sõitjaid vedavale taksole. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.

(59) Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla vastavad teekattemärgised.
1) Reguleerimata ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad vastavate liiklusmärkide asukohtadest ning on teega risti.
2) Reguleeritava ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad fooride asukohtadest ning on teega risti.

(60) Ümberpõike all mõistetakse möödumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest väljasõiduga kasutatavast sõidureast.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

§3. Sõidukite liiklus Eestis on parempoolne.

§4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid.

§5. Liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

§6. Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva määruse või liikluskorraldusvahendi nõudega.

§7. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest.

§8. Liiklusmärgi ja lisa 3 kohase teemärgise nõude vastuolu korral tuleb juhinduda liiklusmärgi nõudest.

§9. Lisa 1 kohase foori lubav tuli või reguleerija lubav märguanne ei tühista lisa 2 kohase liiklusmärgi (välja arvatud hoiatusmärk «Ristumine kõrvalteega» ja eesõigusmärgid) ning lisa 3 kohase teemärgisega ettenähtud korda.

§10. Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks volitusi omamata paigaldada, teisaldada või eemaldada.

§11. Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust.

§12. Keegi ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale, mis ohustavad või põhjendamatult takistavad jalakäija, eriti vanuri ja invaliidi liikumist.

§13. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.

§14. Liikleja ja muu isik peavad täitma «Liiklusseaduses» sätestatud ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.

2. peatükk
KESKKONNAKAITSEKOHUSTUSED

§15. Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele ega kahju teed ümbritsevale keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasiga, mida antud oludes on võimalik vältida. Tuleb hoiduda otsasõidust loomale või linnule.

§16. Õuealal ja elamupiirkonnas ei või seisva sõiduki mootor töötada kauem kui kaks minutit.

§17. Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal.

§18. Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega kaldal lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta.

§19. Liikleja ei tohi:
1) saastata looduskeskkonda kütte- või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud;
2) kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed ega teega külgnevat ala;
3) liigelda sõidukiga, millel on keskkonda saastav leke.

§20. Sõiduki müra ja heitgaasi saasteainesisaldus ei tohi ületada «Liiklusseaduse» § 13 lõike 5 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud normi.

3. peatükk
JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED

§21. Asulateel, välja arvatud teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus ei ületa 20 km/h, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või käimiseks sobimatuse korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre lähedal, sõidukeid takistamata.

§22. Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas.

§23. Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed.

§24. Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva määruse §-s 58 nimetatud koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega (märgulipud, pimeda ajal helkurid, laternad vms).

§25. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat.

§26. Jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli kaudu, sõiduteed aga ülekäigurajal (väljumata selle piirest), ristmikul või muus kohas vastavalt määruse §-dele 27–35.

§27. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses.

§28. Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit.

§29. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses.

§30. Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul nende kaudu.

§31. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu.

§32. Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest.

§33. Reguleeritaval ristmikul, kus ülekäigurada ei ole teekattel tähistatud, peab jalakäija ületama sõidutee kõnniteede kulgemise suunas, ohutussaartel asuvate fooride korral aga nende saarte kaudu. Kui roheline tuli lubab jalakäijal ristmikku ületada kõikidel sinna suubuvatel teedel korraga, tohib ta üle minna mis tahes suunas. Kui ristmikul jalakäijafoor puudub, peab jalakäija juhinduma sõidukifoori tuledest.

§34. Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija tõstab käe üles, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel – kuni suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee teisel poolel, lõpetama ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise.

§35. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda.

§36. Jalakäija ei tohi:
1) ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel – väljaspool ülekäigurada;
2) minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit;
3) liikuda kiirteel;
4) takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit;
5) takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur.

§37. Jalakäija tohib ühissõidukit oodata ooteplatvormil, selle puudumisel aga ainult kõnniteel või teepeenral.

§38. Ühissõidukipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib ühissõidukile minekuks sõiduteele astuda alles pärast ühissõiduki peatumist. Pärast ühissõidukist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma sõiduteelt.

§39. Sõitja tohib sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab.

§40. Sõiduki ust ei tohi avada enne peatumist. Ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat.

§41. Sõiduteepoolselt küljelt või tagant tohib sõitja rööbasteta sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui see on ohutu ega takista teist liiklejat.

§42. Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, välja arvatud käesoleva määruse §-s 69 nimetatud juhtudel.

§43. Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmmata juhi tähelepanu sõiduki juhtimiselt kõrvale.

4. peatükk
JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL

§44. Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust (nt pritsida pori, vett vms). Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes.

§45. Juht peab andma jalakäijale teed:
1) kõnniteel või teepeenral, sõites sinna sõiduteelt;
2) parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites;
3) tagurdades;
4) pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites;
5) tema sõiduteeületamisel foori rohelise tule või reguleerija lubava märguande ajal;
6) tema sõiduteeületamise lõpetamisel, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud lubava märguande;
7) tema minekul keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile või sellelt tulekul.

§46. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale.

§47. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib sõita pärast käesoleva määruse § 46 nõuete täitmise võimalikkuses veendumist.

§48. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduki ja ülekäigurajale läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada, ei pea juht ülekäiguraja ees seisma jääma, kuid peab arvestama käesoleva määruse §-s 46 sätestatut.

§49. Kui vastassuunalise vööndi poolel on reguleerimata ülekäiguraja nähtavus varjatud seisva sõiduki või muu takistuse tõttu, peab juht sõidu jätkamisel olema eriti ettevaatlik, et mitte ohustada ülekäigurajal olevat jalakäijat.

§50. Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda.

§51. Ülekäigurajal ei tohi tagasi pöörata.

§52. Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab sõita reguleeritavale ülekäigurajale, tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees; kui neid ei ole, siis ülekäiguraja ees.

§53. Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, ületada ülekäiguraja, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale.

§54. Juht peab igal pool andma teed valge kepiga märku andvale pimedale jalakäijale.

5. peatükk
LAPSE OHUTUST TAGAVAD LISANÕUDED

§55. Juht peab arvestama, et lapse areng ei võimalda veel liiklusolusid terviklikult hinnata.

§56. Nähes teel või tee ääres last, tuleb olla eriti tähelepanelik ja sõita kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida.

§57. Koolieelikut saatev täiskasvanu peab jälgima last ja vältima lapse ootamatut sattumist sõiduteele.

§58. Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm võib liikuda ainult täiskasvanute saatel, kaks last kõrvuti, kõnniteel, selle puudumisel teepeenral, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral vasakpoolsel teepeenral.

§59. Juht peab andma teed:
1) sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja märguandel;
2) sõiduteel olevatele lastele bussi juures, millel on käesoleva määruse lisa 4 kohane lasterühma-tunnusmärk.

§60. Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb omaette istuva lapse sõidutamisel sõiduautos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule vastavat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud.

§61. Sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud. Sõiduauto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada.

§62. Käesoleva määruse §-des 60 ja 61 esitatud nõuded ei ole kohustuslikud asulasõidul takso tagaistmel omaette istuva või täiskasvanu süles oleva lapse sõidutamisel.

§63. Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mootorratta tagaistmel.

6. peatükk
JUHI ÜLDKOHUSTUSED

§64. Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist.

§65. Juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist.

§66. Juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul õuedele ja teega külgnevatele aladele ega takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel ja ristmikel kõnniteede kulgemise suunas.

§67. Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal telefoni üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul.

§68. Juht on kohustatud:
1) enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit;
2) andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavale sõidukile;
3) andma teed teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõiduki poolt saadetavale sõidukile;
4) mootorratta juhtimisel hoidma juhtrauast kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal, kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole viimast nõuet täitnud;
5) sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud.

§69. Turvavöö ei pea olema kinnitatud:
1) juhil ja sõitjal jääteel sõites;
2) sõitjal, kes on sellises haigusseisundis, mis turvavöö kinnitamist ei võimalda;
3) juhil või sõitjal, kellel tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 m;
4) asulasõidul taksojuhil ja takso tagaistmel sõitjal ning ka sõiduõpetajal õppesõidu ajal.

§70. Mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt:
1) juhtimisõigust tõendava dokumendi;
2) kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta;
3) sõiduki registreerimistunnistuse;
4) muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused.

§71. Juht peab võimaldama kontrollida sõidumeeriku ja kiirusepiiriku olemasolu sõidukil, millel need on kohustuslikud, ning sõidumeeriku salvestuslehtede andmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist.

§72. Kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõiduki juht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel.

§73. Juhil on õigus nõuda kontrollijalt ametitunnistust või muud tema volitusi tõendavat dokumenti ja teha sellelt vajalikke märkmeid.

§74. Mootorsõiduki ja trammi juht peab tundma esmaabivõtteid, abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud, abitus seisundis olevat inimest ning kohale kutsuma kiirabi (päästeteenistuse). Ainult erandjuhul, kui kiirabi (päästeteenistust) ei ole võimalik kohale kutsuda ja transportimine pole kannatanule ohtlik, tohib teda haiglasse saata teise sõidukiga või viia sinna oma sõidukiga.

§75. Juht, kelle mootorsõiduk kuulub juriidilisele isikule (välja arvatud diplomaatiline esindus, konsulaarasutus või rahvusvaheline organisatsioon) ega ole eriotstarbeline, peab edasilükkamatul juhul minema oma sõidukiga politsei kasutusse sõiduks sündmuskohale või loodusõnnetuse piirkonda ning vältimatu arstiabi vajaja toimetamiseks haiglasse või õiguserikkuja toimetamiseks politseisse.

§76. Juht ei tohi olla:
1) joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides;
2) sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva määruse nõuete kõrvalekaldumatut täitmist;
3) seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem.

§77. Juhtimist ei tohi üle anda isikule, kes on käesoleva määruse §-s 76 nimetatud seisundis.

§78. Mootorsõiduki ja trammi juhtimist ei tohi üle anda isikule, kellel puudub vastav juhiluba.

7. peatükk
JUHI KOHUSTUSED ÜHISSÕIDUKILE EESÕIGUSE ANDMISEL

§79. Kui trammi ja rööbasteta sõiduki liikumisteed ristmikevahelisel alal lõikuvad, peab teed andma rööbasteta sõiduki juht.

§80. Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, kasutab neid radasid erandina järgmiselt:
1) liiklusmärgiga «Ühissõidukirada» tähistatud rajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või peatumist; ka pöörde lõpetamisel tohib sellele rajale sõita, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda;
2) liiklusmärgiga «Ühissõidukirajaga tee» tähistatud teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei keela, ainult risti üle sõita.

§81. Asulas peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile.

8. peatükk
JUHI MÄRGUANDED

§82. Suunamärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käemärguande võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või peatumist.

§83. Juht, kelle sõiduki ehituses pole suuna- või stopptulesid ette nähtud, peab andma märku käega järgmiselt:
1) paremsuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge parema käe või kõverdama samasse tõstetud vasaku käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;
2) vasaksuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge vasaku käe või kõverdama samasse tõstetud parema käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;
3) pidurdamismärguandeks liigutama kõrvale tõstetud sirget kätt üles-alla.

Juht peab kasutama kirjeldatud käemärguandeid ka suuna- või stopptulede rikke korral või sõitmisel töötavate ohutuledega.

§84. Helisignaali tohib anda vaid ohu tekkimisel või väljaspool asulat liikleja tähelepanu äratamiseks.

§85. Tulesid võib vilgutada ainult liikleja tähelepanu äratamiseks.

§86. Hoiatusmärguandmine ei anna juhile eesõigust.

§87. Seisval sõidukil peavad põlema ohutuled:
1) hädapeatuse korral kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi;
2) asulavälisel teel pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle;
3) liiklusõnnetuse korral.

§88. Sõitval sõidukil peavad põlema ohutuled pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks tagumine ääretuli ei põle.

§89. Ohukolmnurka peab mootorsõiduki (välja arvatud soolomootorratta) juht kasutama:
1) ohutulede puudumisel juhtudel, mis on loetletud käesoleva määruse §-s 87. Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukist piisavale kaugusele, kuid mitte lähemale kui 25 m asulas ja 50 m väljaspool asulat. Hädapeatuse või liiklusõnnetuse korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu märgata õigel ajal;
2) ohutulede puudumisel – käesoleva määruse §-s 88 nimetatud juhul, kinnitatuna sõidukile tagant nähtavale kohale;
3) sõltumata ohutulede olemasolust – käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud nõude kohaselt, kui hädapeatunud või liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas või kui veos on niisuguses kohas sõiduteele kukkunud või sinna voolanud.

§90. Kui hädapeatunud sõidukit, sellelt kukkunud või sellest välja voolanud veost ei olnud võimalik teelt omal jõul kõrvaldada, peab juht selle tähistama käesoleva määruse § 87 või § 89 kohaselt, teatama juhtumist viivitamatult politseisse või teeomanikule (-valdajale) ja võtma tarvitusele abinõud ohu kiireks kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.

9. peatükk
MANÖÖVRID

§91. Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse käesoleva määruse § 81 kohaselt teed.

§92. Juht peab andma teed järgmiselt:
1) parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites – igale teel liiklejale;
2) sõiduteelt ära sõites – jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile jalgrattateel või teepeenral.

§93. Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile.

§94. Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile.

§95. Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööduda sagedaste ümberreastumistega.

§96. Kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas määruses mujal määratud, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile.

§97. Enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liikluskorraldusvahend lubab teha ka mujalt.

§98. Pöördel tuleb ristmikul sõita nii, et sõiduteede ristumisalalt välja sõites ei satuta vastassuunavööndisse.

§99. Kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva määruse §-de 97, 98 ja 109 nõuete kohaselt, võib nendest kõrvale kalduda – kaasa arvatud teepeenrale sõitmine – tingimusel, et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee mullet.

§100. Pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile.

§101. Eraldusribaga teel tohib väljaspool asulat vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on vastav liiklusmärk «Sõidurajad ja -suunad»,  ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk «Tagasipöördekoht».

§102. Tagasi pöörata ei tohi:
1) ülekäigurajal;
2) raudteeülesõidukohal;
3) piiratud nähtavusega kohas.

§103. Kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust ainult seal.

§104. Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooluga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile. Teel sõitev juht ei tohi põigata kiirendusrajale, kui see takistab seal sõitvat juhti.

§105. Tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat.

§106. Ühesuunalisel teel tohib vastassuunas tagurdada ainult manöövriks.

10. peatükk
SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES

§107. Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides.

§108. Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis.

§109. Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele, vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- või tagasipööret.

§110. Sõidukiga, mida pole nimetatud käesoleva määruse §-des 111 ja 112, tohib asula sõiduteel sõita pärisuunavööndis mis tahes rajal eeldusel, et täidetakse käesoleva määruse § 80 nõudeid. Asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kui pärisuunavööndis on mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud.

§111. Ühelgi sõiduteel, kus pärisuunavööndis on kolm või enam tähistatud sõidurada, ei tohi C-kategooria sõidukiga sõita kaugemal teisest rajast, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.

§112. Sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 km/h või mis muul liiklusvoolust sõltumatul põhjusel ei saa sõita nimetatust kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.

§113. Mootorsõidukil või autorongil, mis ei tohi või ei saa sõita kiiremini kui 40 km/h, peab olema taga vasakul äärel või keskel käesoleva määruse lisa 4 kohane aeglase sõiduki tunnusmärk.

§114. Kattega teel tohib sõita ainult mootorsõidukiga, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsest materjalist rehvide või roomikutega.

§115. Trammiliiklust takistamata tohib rööbasteta sõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui sõiduradade arv ei ole määratud liiklusmärgiga «Sõidurajad ja -suunad». Kui trammiliiklust takistatakse, tuleb trammitee vabastada. Kõrval asuvad juhid peavad seda võimaldama.

§116. Vastassuunalisel trammiteel sõita ei tohi.

§117. Kõnniteel ja jalgrattateel tohib liikuda vaid tööülesandeid täitva mootorsõidukiga, kui ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik.

§118. Teepeenral tohib mootorsõidukiga sõita ainult käesoleva määruse §-des 99, 136, 138, 141 ja 145 ettenähtud korras.

§119. Haljasalale ei tohi ilma selle omaniku (valdaja) loata sõita ühegi sõidukiga.

§120. Eraldusribal ei tohi sõita ühegi sõidukiga peale hooldustöid tegeva sõiduki.

§121. Kui pööratakse teele, mille ette on pandud liiklusmärk «Sõit muutsuunaliiklusega teele», tuleb sõita äärmisele parempoolsele rajale. Sealt võib suunduda vasakpoolsetele radadele vaid pärast seda, kui juht on kindel, et pärisuunas võib sõita ka teistel radadel.

§122. Sõites mööda veekogu ületavat jääteed, peab juht järgima «Teeseaduse» alusel kehtestatud nõudeid.

11. peatükk
SÕIDUKIIRUS

§123. Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

§124. Suurim lubatud sõidukiirus:
1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis;
2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

§125. Liiklusmärgid «Suurim kiirus» või «Kiiruse piirangu ala», mis piiravad kiiruse 30 km/h või alla selle, osutavad juhile ohtlikku teelõiku või ala, millel täiendavad hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa.

§126. Juht ei tohi sõita kiiremini:
1) valmistajakiirusest. Autorongi kiirus ei tohi ületada ühegi tema koosseisus oleva sõiduki valmistajakiirust;
2) käesoleva määruse lisa 4 kohasel kiiruse piirangu tunnusmärgil mainitud kiirusest. Nimetatud tunnusmärk peab olema paigaldatud sõidukile taha, kui selle suurim kiirus peab olema väiksem käesoleva määruse §-s 124 mainitud kiirusest või kui sellel on kiirusepiirik;
3) liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest.

§127. Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav käesoleva määruse lisa 4 kohane õppesõidu-tunnusmärk, teistel juhtudel – algaja juhi tunnusmärk.

§128. Juht ei tohi:
1) põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid;
2) järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks.

§129. Juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile.

§130. Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.

§131. Asulavälisel teel, millel pärisuunas on üks sõidurada, peab juht, kes ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, hoidma niisugust pikivahet, et temast möödasõitnu saaks tagasi reastuda. Nõue ei kehti, kui juht ise valmistub möödasõiduks, kui liiklus on tihe või kui sellel teelõigul ei tohi mööda sõita.

12. peatükk
MÖÖDASÕIT

§132. Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et:
1) ükski tema järel sõitev juht pole alustanud temast möödasõitu;
2) ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärku;
3) möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba;
4) möödasõitu lõpetades saab ta naasta pärisuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte, kellest ta mööda sõidab.

§133. Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad taga sõitvad juhid seda võimaldama.

§134. Juht, kellest mööda sõidetakse, ei tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil.

§135. Mööda sõita ei tohi:
1) ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevad juhid peavad andma teed;
2) raudteeülesõidukohal ja selle vahetus läheduses enne ülesõidukohta;
3) reguleerimata ülekäigurajal;
4) piiratud nähtavusega teelõigul.

§136. Asulavälisel teel, kus sõidutee seisund või tihe vastassuunaliiklus ei võimalda mööda sõita sõidukist, mis ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, peab viimase juht hoiduma võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma, et lubada mööda enda taha kogunenud sõidukid.

§137. Pärisuunavööndis ei tohi ees sõitvast sõidukist mööduda:
1) piiratud nähtavusega teelõigul, kui pärisuunavööndi sõidurajad pole tähistatud teekattemärgistega;
2) reguleerimata ülekäigurajal;
3) aeglustusraja, teepeenra või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu. Nõue ei kehti möödumisel sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel.

§138. Vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale.

§139. Kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees see takistus on.

§140. Liiklusmärgiga «Järsk lang» tähistatud langul peab takistuse juures teed andma laskuv juht.

13. peatükk
PEATUMINE JA PARKIMINE

§141. Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75 m laiune käiguriba. Sama korra kohaselt tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla 9 m lai, arvestamata sõiduteelaiendina ehitatud parklat.

§142. Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, haagiseta kaherattalisi mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteeäärest. Nõue ei kehti sõidukite kohta, mis on pargitud käesoleva määruse punkti § 143 kohaselt.

§143. Asulas tohib alla 6 m pikkust A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alakategooria sõidukit parkida ka:
1) sõiduteel selle ääre suhtes nurgi – seal, kus seda näitab liikluskorraldusvahend või on olemas sõiduteelaiend;
2) kõnniteeäärses parklas korra kohaselt, mida näitab liikluskorraldusvahend;
3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda näitab vastav liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

§144. Paragrahvis 143 nimetamata mootorsõidukeid ei tohi selle paragrahvi punktides 1, 2 ja 3 mainitud kohtades parkida ühelgi viisil.

§145. Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.

§146. Pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas.

§147. Peatuda ega parkida ei tohi eraldusribapoolsel sõiduteeäärel, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga näidatud kohas.

§148. Kui parkimiskohad pole tähistatud, tuleb sõiduk parkida nii, et põhjendamatult ei vähendataks parkimiskohtade arvu.

§149. Enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise.

§150. Seisva sõiduki uksi ei tohi avada või hoida avatuna, kui see on ohtlik või takistab teisi liiklejaid.

§151. Peatuda ei tohi:
1) kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba;
2) raudteeülesõidukohal;
3) trammiteel või sellele lähemal kui 1 m;
4) silla, estakaadi või viadukti peal ning all, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohad;
5) kohas, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid;
6) ülekäigurajal või jalgrattatee sõiduteega ristumise kohal või lähemal kui 5 m enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui 5 m pärast neid kohti;
7) kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks alla 3 m;
8) D-kategooria ühissõiduki peatuskoha teelaiendil või teekattemärgisel «Ühissõidukipeatus», nende puudumisel aga peatuse poolel lähemal kui 15 m liiklusmärgile «Bussi- või trollipeatus» või «Taksopeatus», kui see takistab vastavalt kas D-kategooria ühissõidukite või sõitjate veoks ettenähtud taksode liiklust;
9) lähemal kui 15 m enne liiklusmärki «Trammipeatus»;
10) kohas, kus sõiduk varjaks fooritulesid või liiklusmärke teiste liiklejate eest;
11) sõiduteel piiratud nähtavusega kohas;
12) haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata;
13) eraldusribal ja selle katkestuskohas;
14) ristuva sõidutee äärele lähemal kui 5 m, kuid mitte kohakuti ristuva kõnniteega;
15) ristmikul, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohad. Erandina tohib kolmeharulisel ristmikul peatuda ja parkida ristmikku otse läbival teel umbharu vastasküljel, kui selle tee suunavööndeid keelab ületada liikluskorraldusvahend.

§152. Parkida ei tohi:
1) kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda;
2) raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 m;
3) teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval;
4) väljaspool asulat eesõigusmärgiga «Peatee» tähistatud tee sõiduteel;
5) aeglustus- ja kiirendusrajal;
6) kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

§153. Paragrahvi 151 punktis 8 nimetatud D-kategooria ühissõiduki peatuskohas võivad peatuda D-kategooria ühissõidukid, taksopeatuses võivad peatuda ning parkida sõitjate veoks ettenähtud taksod.

14. peatükk
SÕIT RISTMIKEL

1. jagu
Üldnõuded

§154. Ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi.

§155. Pööret lõpetades peab juht andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, ning jalgratturile ja mopeedijuhile, kes ületab seda mööda jalgrattateed.

§156. Pöörates vasakule või tagasi peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid.

§157. Paragrahvis 156 nimetatud nõue ei kehti, kui vasakule või tagasi pööratakse reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, olles peateel, mille suund muutub, või reguleeritaval ristmikul ajal, mil põleb vasakule osutav roheline nooltuli nooltuledega fooris või lisasektsioonidega fooris koos rohelise põhitulega.

§158. Sõiduteede ristumisalale ei tohi sõita, kui tekkinud ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teist liiklejat.

2. jagu
Reguleerimata ristmik

§159. Reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast.

§160. Reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht – kui eesõigusmärgid ei näita teisiti – andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid. Rööbasteta sõiduki juht peab andma teed trammijuhile, sõltumata trammi sõidusuunast.

§161. Reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, kus peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peavad peateel või sõidueesõigusega teel sõitvad juhid omavahel järgima samaliigiliste teede ristmiku ületamise nõudeid. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.

§162. Kui reguleerimata ristmikul juht ei tea, mis liiki teel ta on, peab ta arvestama, et asub kõrvalteel.

3. jagu
Reguleeritav ristmik

§163. Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil.

§164. Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile.

§165. Kui ristmikul on kõrvuti paigaldatud ümar- ja nooltuledega foorid, sõidetakse nooltuledega osutatavas suunas ainult rohelise nooltule põledes.

§166. Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma.

§167. Foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale.

§168. Foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, takistamata jalakäijat.

§169. Kui ristmikul on parempöörderada muust sõiduteest eraldatud ohutussaarega ja enne ristmikku paremal pool foori ei ole, tuleb paremale pöörata, sõltumata ristmikul olevate fooride tuledest.

15. peatükk
RAUDTEE ÜLETAMINE

§170. Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et ta oleks vajaduse korral võimeline sõiduki sujuvalt peatama käesoleva määruse §-s 174 ettenähtud kohas. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi.

§171. Raudteed ei tohi ületada:
1) foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist;
2) sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foorituledest;
3) reguleerija keelava märguande korral;
4) kui juht oleks sunnitud rööbasteel peatuma.

§172. Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale ei tohi juht sõita veendumata, et ei lähene raudteesõidukit.

§173. Juht ei tohi:
1) raudteed ületada väljaspool ülesõidukohta;
2) ümber põigata raudteeülesõidukoha ees peatunud sõidukist, kui sõitmine ülesõidukohale on sel ajal keelatud;
3) vedada üle raudteeülesõidukoha veoasendisse seadmata põllumajandus-, tee-, ehitus- vms masinat või ülesõidukohta kahjustada võivat haakeriista.

§174. Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning muul juhul, mil raudteed ületada ei tohi, peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast, liiklusmärgi «Peatu ja anna teed» olemasolul aga selle ees.

§175. Kui sõiduki (autorongi) laius koormaga või ilma on üle 5 m, kõrgus üle 4,5 m või pikkus üle 24 m, tohib raudteeülesõidukohta ületada ainult raudteeomaniku (-valdaja) loal. Niisugust luba on vaja ka mootorsõidukile, mille valmistajakiirus on alla 8 km/h, ning roomiksõidukile.

§176. Liikleja peab ületama raudtee viivituseta.

§177. Hädapeatuse korral raudteeülesõidukohal peab juht hoolitsema selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist, ja tegema kõik temast sõltuva, et vabastada ülesõidukoht. Kui ülesõidukohta ei ole võimalik liiklustakistusest vabastada, peab juht jääma selle juurde ja raudteesõiduki ilmumisel liikuma sellele kiiresti vastu, andes peatumismärku – tehes käega ringikujulisi liigutusi. Pimeda ajal tuleb käes hoida süüdatud valgusallikat.

16. peatükk
TULEDE KASUTAMINE

§178. Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid.

§179. Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral.

Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
1) tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 meetri ulatuses;
2) vastutulevale sõidukile ollakse lähemal kui 300 meetrit;
3) need hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit;
4) need võivad pimestada teist liiklejat, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti; viimast ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha ees edasisõidu võimalust oodates.

Kui möödasõidu ajal ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega.

§180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb.

§181. Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult asulavälisel teel, kui:
1) nähtavus on halb;
2) sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.

§182. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel seisval mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Täiendavalt võib kasutada ka ohutulesid.

§183. Asulas võib käesoleva määruse §-s 182 nimetatud ääre- ja numbritulede asemel kasutada mõlema- või liiklusepoolseid seisutulesid juhul, kui
1) mootorsõiduk ei ole üle 6 m pikk ega üle 2 m lai;
2) mootorsõiduk on ilma haagiseta.

§184. Käesoleva määruse §-de 182 ja 183 nõudedei laiene peatunud ja parkinud sõidukile, mis asub:
1) teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha;
2) väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart;
3) asulas päris sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, mopeedi või külghaagiseta kaherattalise mootorrattaga, millel puudub aku;
4) õuealal.

§185. Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti.

§186. Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong), millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema käesoleva määruse lisa 4 kohane valgustatud autorongi-tunnusmärk.

17. peatükk
SÕITJA JA VEOSE VEDU

§187. Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid.

§188. Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Madelauto kastis tohivad sõita vaid veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht.

§189. Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema käesoleva määruse lisa 4 kohane lasterühma-tunnusmärk.

§190. Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra.

§191. Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu.

§192. Sõiduki ja autorongi üksainuski mõõde koormaga või koormata ei tohi üldjuhul ületada “Liiklusseaduse” § 15 lõike 1 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

§193. Kui sõiduki üksainuski mõõde koormaga või koormata ületab § 192 kohaselt kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada «Teeseaduse» §-s 35 sätestatud korras.

§194. Sõiduk või koorem peab olema tähistatud käesoleva määruse lisa 4 kohaste tunnusmärkidega ja pimeda ajal järgmiste tuledega, kui
1) sõiduki laius koormaga või ilma ületab § 192 kohaselt kehtestatud suuruse või kui koorem ulatub sõiduki külgservast väljapoole – äärmistes külgpunktides ees ja taga vastavate laiveose-tunnusmärkidega ning ees valgete või kollaste ja taga punaste ääretuledega;
2) sõiduki (autorongi) pikkus koormaga või ilma ületab § 192 kohaselt kehtestatud suuruse – taga vastava(te) pikk- või raskeveose-tunnusmärgiga (-märkidega);
3) koorem ulatub sõidukist ette- või tahapoole rohkem kui 1 m – kõige kaugemas väljaulatuvas punktis vastava väljaulatuva veose tunnusmärgiga ja eesmise tunnusmärgi juures valge või kollase ning tagumise tunnusmärgi juures punase märgutulega;
4) C-kategooria auto registrimass on üle 12 t või haagise registrimass on üle 3,5 t – taga vastava(te) pikk- või raskeveose-tunnusmärgiga (-märkidega).

§195. Autorongi koosseisus oleva haagise registrimass ei või ületada vedukiga vedada lubatud haagise suurimat registrimassi.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

§196. Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.

§197. Kui koormaga või koormata sõiduki või autorongi tegelik mass või teljekoormus ületavad «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel kehtestatud suurust, võib sõidukit kasutada «Teeseaduse» §-s 35 sätestatud korras.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

§198. Ohtliku veose vedu toimub ”Autoveoseaduse” (RT  I 2000, 54, 346; 2002, 32, 190; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 102, 601) § 23 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud veoeeskirja järgi. Ohtlikku veost vedaval sõidukil peab olema ettenähtud kohtades vastav ohumärgis ja käesoleva määruse lisa 4 kohane ohtliku veose tunnusmärk.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

18. peatükk
LIIKLUS KIIRTEEL

§199. Kiirteel ei tohi:
1) liigelda jalgsi, loomadega, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 km/h;
2) peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala;
3) sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria sõidukiga ning üle 7 m pikkuse autorongiga;
4) pöörata tagasi, sõita eraldusribale ega eraldusriba katkestuskohale;
5) tagurdada;
6) pukseerida mootorsõidukit lähimast ärapööramiskohast kaugemale.

§200. Hädapeatunud mootorsõidukil tuleb sisse lülitada ohutuled ja sõiduk eemaldada sõiduteelt. Kui sõidukit pole võimalik sõiduteelt eemaldada, tuleb sõidukist vähemalt 100 m tahapoole panna teele ohukolmnurk.

19. peatükk
SÕIT TUNNELIS

§201. Sõidul tunnelis, sõltumata selle valgustusest, peavad mootorsõidukil põlema kaug- või lähituled ning gabariidi- ja numbrituled.

§202. Tunnelis ei tohi:
1) tagurdada;
2) pöörata tagasi;
3) peatuda ega parkida väljaspool selleks määratud ala;
4) lasta sõiduki mootoril töötada sõidutakistuse ajal.

20. peatükk
LIIKLUS ÕUEALAL

§203. Jalakäija tohib õuealal liikuda kogu tee ulatuses. Jalakäija ei tohi juhti põhjendamatult takistada.

§204. Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk peatada.

§205. Sõiduk tohib õuealal jalakäijate vahetus läheduses liikuda jalakäija kiirusega, mujal mitte kiiremini kui 20 km/h.

§206. Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.

§207. Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alakategooria sõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

21. peatükk
LIIKUMISPUUDEGA JUHI JA LIIKUMISPUUDEGA VÕI PIMEDAT INIMEST TEENINDAVA SÕIDUKI JUHI ERIÕIGUSED

§208. Liikumispuudega inimene, kes liigub inimjõul või mootori jõul, kuid jalakäija kiirusega liikuva ratastooliga, võib kasutada kõnniteed või selleks kõlblikku teepeenart.

§209. Liikumispuudega juht, kelle sõidukil on «Liiklusseaduse» lisast 2 tulenevalt käesoleva määruse lisa 5 kohane parkimiskaart, võib:
1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

§210. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on käesoleva määruse lisa 5 kohane parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.

§211. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on käesoleva määruse lisa 5 kohane parkimiskaart ja kes talutab liikumispuudega või pimedat inimest kavatsetud kohta ja tagasi, võib asulas peatuda § 209 punktis 1 nimetatud tingimusel.

22. peatükk
MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE

§212. Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht.

§213. Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse.

§214. Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toetatud sõidukis.

§215. Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4–6 m ja selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud.

§216. Pukseeritaval mootorsõidukil (autorongil) peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel peab pukseeritavale mootorsõidukile (autorongile) olema pandud taha, nähtavale kohale, ohukolmnurk.

§217. Pukseerida ei tohi kiiremini kui 50 km/h.

§218. Pukseerida ei tohi:
1) painduva ühenduslüliga – kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta sõidupidur või rool;
2) vardakujulise jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta rool;
3) mis tahes jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit (autorongi), mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur;
4) enam kui ühte mootorsõidukit (autorongi);
5) autorongi, mille haakeseadis on rikkis;
6) soolomootorrattaga ega soolomootorratast.

23. peatükk
NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE TEHNOSEISUNDI NING VARUSTUSE KOHTA

§219. Liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.

§220. Mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti loetavad registreerimismärgid.

§221. Ei tohi kasutada sõidukit (välja arvatud Eestis tähtajaliselt arvele võetud teise riigi sõiduk), millel on Eesti riiklik registreerimismärk ja teise riigi tunnusmärk.

§222. Riigist väljasõidul peab olema mootorsõidukile taha paigaldatud käesoleva määruse lisa 4 kohane riigi tunnusmärk.

§223. Kui teel olles tekib rike, mis võib ohustada liiklust, peab juht püüdma seda kõrvaldada. Kui see on võimatu ja tegu pole rikkega, mis tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelab sõiduki kasutamise, tohib ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, sõita mööda lühimat teed ainult remondikohani.

§224. Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.

24. peatükk
JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL

§225. Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht:
1) peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva määruse §-le 89;
2) tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu;
3) esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja isikut tõendava dokumendi.

§226. Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht:
1) andma abivajajale esmaabi;
2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi (päästeteenistuse); ainult erandjuhul, kui see on võimatu ja transportimine pole kannatanule ohtlik, saatma ta mööduva sõidukiga haiglasse;
3) teatama juhtunust politseile, kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid ning tegutsema vastavalt politsei korraldusele.

Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

Muu võimaluse puududes peab juht eelmises lõigus esitatud nõudeid täitnult ja tingimusel, et transportimine pole kannatanule ohtlik, viima ta haiglasse oma sõidukiga, teatades seal oma nime ja sõiduki numbri, ning seejärel naasma õnnetuskohale.

§227. Kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada.

Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt.

Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

§228. Liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi tarvitada alkoholi, narkootikumi või psühhotroopset ainet kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal.

25. peatükk
LISANÕUDED JALGRATTURILE JA MOPEEDIJUHILE

§229. Mopeedijuht peab olema vähemalt 14-aastane, jalgrattur sõiduteel sõites vähemalt 10 aastat vana. Õuealal jalgratturi vanuse alammäär ei kehti.

§230. 10–15-aastasel jalgratturil ja 14–15-aastasel mopeedijuhil peab mujal kui õuealal olema kaasas käesoleva määruse ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunnistus.

§231. Mopeedijuhil ja tema sõiduki sõitjal peab olema peas kaitsekiiver.

§232. Jalgrattal peab olema:
1) töökorras pidur ja signaalkell;
2) vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur;
3) pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur.

§233. Mopeedi tehnoseisund peab vastama valmistaja nõuetele. Mopeedil peab sõites ees põlema valge tuli.

§234. Jalgratta ja mopeediga peab sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, välja arvatud käesoleva määruse § 97 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.

§235. Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peavad jalgrattur ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

§236. Jalgrattur ja mopeedijuht ei tohi:
1) sõita kõnniteel; piirang ei kehti alla 10-aastase jalgratturi kohta;
2) sõita juhtrauast käega kinni hoidmata (mopeedijuht peab juhtrauda hoidma mõlema käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal);
3) lasta ennast vedada teise sõidukiga;
4) vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
5) pukseerida haagist, mis ei ole selleks valmistatud;
6) sõidutada sõitjat, kes ei istu kindlal istmel.

26. peatükk
LISANÕUDED LOOMVEOKI, LOOMA JA KÄSIKÄRUGA LIIKLEJALE

§237. Asulas tohib ratsutada ja loomveokiga sõita sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, asulavälisel teel – pärisuunalisel teepeenral, teepeenra puudumisel või liikumiseks sobimatuse korral aga sõidutee parempoolse ääre lähedal.

§238. Loomveokil peab olema veeremistõkis või seisupidur.

§239. Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab loomveokil ja käsikärul, mis on üle 1 m lai, olema vasakul küljel ees valge ja taga punase tulega latern või üks niisuguste tuledega latern. Loomveokil peab taga olema kaks sõiduki külgede lähedale kinnitatud punast helkurit.

§240. Loomveokil, mis ei ole üle 1 m lai, peab taga vasaku külje lähedal olema punane helkur.

§241. Kariloomi tohib ajada ainult valge ajal ja võimalikult tee parempoolse ääre lähedal. Ajajaid peab olema nii palju, et oleks tagatud ohutus ja loomade kooshoidmine. Vajaduse korral tuleb loomad rühmitada.

§242. Kariloomi ei tohi:
1) ajada kattega teel ilma teeomaniku (-valdaja) loata;
2) jätta teele järelevalveta;
3) ajada üle raudtee või sõidutee kohas, mis ei ole selleks ette nähtud, või teha seda pimeda ajal või halva nähtavuse korral.

27. peatükk
LÕPPSÄTE

§243. [käesolevast tekstist välja jäetud]

 

Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 «Liikluseeskiri»
lisa 1

LIIKLUSE REGULEERIMISE MÄRGUANDED

1. FOORID

1.Ümartuledega foor. Reguleerib sõidukite, foori 9 puudumisel aga ka jalakäijate liiklust.

Fooril 11 on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori 12, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli.

Tuled tähendavad järgmist:
roheline lubab liikuda;
roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest;
kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata;
punane keelab liikuda;
punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.

2. Nooltuledega foor. Reguleerib sõidukite liiklust ristmikul.

Foorituled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused; sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid.

Tuled asuvad püstjalt. Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus on nii nagu fooril 11. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.

3. Lisasektsioonidega foor. Reguleerib sõidukite liiklust ristmikul.

Foori põhituled asuvad püstjalt nagu fooril 11. Rohelise tule kõrval on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava nooltulega, mis põleb roheliselt.

Kui lisasektsioonis põleb roheline nooltuli, tohib sõita noole suunas mis tahes põhitule põledes. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas.

Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes.

4. Kollase vilkuva tulega foor. Osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. Sama tähendus on fooride 1–3 kollasel vilkuval tulel.

5. Ühissõidukifoor. Reguleerib trammide ja teiste eri rajal sõitvate ühissõidukite sõitu.

Fooris 51–53 on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase ülaots võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist: ülemine keelab sõita, keskmine keelab sõita ja teatab tulede vahetumisest, alumine lubab sõita.

6. Suunamuutefoor. Reguleerib sõitu radadel, kus sõidusuund võib muutuda vastupidiseks.

Foori vasakpoolses sektsioonis võib põleda kaldristikujuline punane tuli, parempoolses – allasuunatud noole kujuline roheline tuli, mis vastavalt keelab või lubab sõita rajal, mille kohal foor asub. Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega vilkuda või pidevalt põleda ülalt kaldu alla suunatud kollane nool. Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas.

Kui suunamuutefoor ei tööta ja asub teekattemärgisega 925 tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud.

7. Ülesõidufoor. Reguleerib liiklust raudteeülesõidukoha, kai, eritalituse sõiduki väljasõidu koha ja lahtikäiva silla juures.

Fooris 71 on kaks vilkuvat punast tuld. Tulede vilkumine keelab edasi sõita.

Raudteeülesõidukohal võidakse kasutada aeglaselt vilkuva valge tulega foori 72 ja 73; valge tule vilkudes võib raudteed ületada, punaste tulede vilkudes aga mitte.

Foori 74 punase ja rohelise tule tähendus on sama nagu fooril 11.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

8. Jalgrattafoor. Foorid 81 ja 82 reguleerivad jalgrataste ja mopeedide sõitu nendele eraldatud rajal või jalgrattateel. Foor 83 reguleerib jalakäijate ja jalgratturite liiklust.

Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama mis fooril 11. Foori 81 tuledel on jalgratta kujutis. Foor 82 ühtib kujunduselt fooriga 11, temaga kohakuti on lisateatetahvel 847. Foori 83 tuledel on jalakäija ja jalgratta kujutis.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

9. Jalakäijafoor. Reguleerib jalakäijate liiklust.

Foori ülemises osas on punane ja all roheline jalakäija kujutis, mis vastavalt keelab või lubab jalakäijal ületada sõiduteed. Foor võidakse varustada helisignaaliga, mille katkendlik heli teatab, et põleb punane tuli, pidev heli aga, et põleb roheline tuli.

Jalakäijafoori ülemist punast jalakäija kujutisega tuld võib vajadusel dubleerida.

Märkus . Rühmadesse 1, 2, 8 ja 9 kuuluvate fooride juures võidakse kasutada sekundinäidikut, mis teatab, mitu sekundit jääb aega tule vahetumiseni.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

2. REGULEERIJA MÄRGUANDED
Liiklemise järjekorda määravad märguanded

Käsi on tõstetud üles (joonis 1, a)

Ükski liikleja ei tohi liikuda. Peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui märguanne antakse hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.

Käsi (käed) on küljele rõhtsalt välja sirutatud (joonis 1, b)

Ükski liikleja ei tohi liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe või kätega; kui reguleerija on pärast seda käe (käed) langetanud, ei tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on reguleerija rind või selg.

Viibe sõidusuunas (joonis 1, c)

Reguleerija seisab liikleja poole küljega. Küljelt tohib sõita paremale, otse, vasakule või tagasi.

Reguleerija võib anda ka muid liiklejale arusaadavaid märguandeid, näiteks sõita aeglasemalt (joonis 1, d) vms. Liiklust keelav märguanne kehtib kuni uue, lubava märguandeni. Liikuda tohib suundades, milles see pole keelatud.

Ristmikul ja ristmikevahelisel teel antud märguannetel on üks ja sama tähendus.

Peatamismärguanded

Liikleja peab peatuma, kui reguleerija on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta (joonis 1, e).

Peatamismärguanne võidakse anda sõidukist (joonis 1, f) ja/või valjuhääldi kaudu.

Ees sõitev juht peab jääma seisma parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, kui taga sõitval alarmsõidukil töötab koos sinise vilkuriga ka punane vilkur (joonis 1, g).

Peatamismärguande saanud juht peab kohe peatuma. Kui reguleerija pole kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.

* Tähise esimene number näitab foorirühma, teine koos numbri järel oleva tähega või ilma - rühmasisest järjekorda. Kui mainitakse rühma kõikide fooride ühist tunnust, jäetakse teine number ära.

 

Lisa 1
Graafiline osa

Liikluse reguleerimise märguanded

1. Foorid

2. Reguleerija märguanded

Joonis 1. Reguleerija märguanded: a – liikuda ei tohi, b – liikuda ei tohi suunas, mis on väljasirutatud käega (kätega) risti, c – liikuda tohib viibatud suunas, d – sõita aeglasemalt, e – sõiduk peatada osutatud kohas, f – autost antav peatamismärguanne, g – ees sõitev juht peab peatuma.

 

Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 «Liikluseeskiri»
lisa 2

LIIKLUSMÄRGID

1. HOIATUSMÄRGID

111. Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht.

112. Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht.

121. Üherööpmeline raudtee.

122. Mitmerööpmeline raudtee. Hoiatus tõkkepuuta raudteeülesõidukoha juures.

123–128. Ees on raudteeülesõidukoht. Lisahoiatus enne raudteeülesõidukohta. Märgi kaldvöötide arv väheneb raudteele lähenemisel. Vöödid langevad sõidutee poole.

131. Ristumine trammiteega.

132. Samaliigiliste teede ristmik. Juht peab andma teed paremalt lähenevale juhile. Märk panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee ristmike ette muudab need samaliigiliste teede ristmikeks.

133–135. Ristumine kõrvalteega. Kõrvaltee ristub peateega või suubub sellesse.

136. Ringristmik.

137. Foor.

138. Kaldapealne. Ees on järsk kaldapealne, kai, sõitmine tammil, kaldapealsel või järsul astangul.

141, 142. Ohtlik kurv. Järsk või piiratud nähtavusega kurv ja selle suund.

143, 144. Ohtlikud kurvid. Ohtlike kurvidega teelõik ja esimese kurvi suund.

145. Järsk lang.

146. Järsk tõus.

151. Libe tee. Ees on teelõik, mille libedus ei ole tingitud lumest ega jääst, vaid märja teekatte väikesest haardetegurist.

152–154. Ebatasane tee. Ees on teelõik, kus teekatte ebatasasused järgnevad üksteisele (152) või kus on üksik lohk (153) või kõrgem kühm, mis ei ole künnis (154).

155. Lahtine killustik. Kattega teelõik, kus rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid.

156. Ees on künnis. Tehiskõrgend vähendatud kiiruse hoidmiseks.

157. Ohtlik teepeenar.

158. Teetööd. Igasugused tööd teel või tee kõrval.

159. Ees on katteta tee. Kattega tee läheb üle kruusa- või pinnasteeks.

161–163. Teekitsend. Märgi kujutis näitab, kas tee kitseneb mõlemalt või ühelt poolt.

164. Kahesuunaline liiklus. Ees on kahesuunalise liiklusega tee.

165. Ristuv kahesuunaline liiklus. Ees on ristuv tee (sõidutee), kus ühesuunaline liiklus on muudetud kahesuunaliseks.

171. Ees on reguleerimata ülekäigurada.

172. Jalakäijad. Teelõik, kus jalakäijad liiguvad sõiduteel.

173a. Lapsed.

173b. Vanurid.

174. Ristumine jalgrattateega.

175. Suusatajad.

176. Ratsanikud.

177. Karja üleajamise koht.

178. Metsloomad. Märgil võib olla kujutatud sellele kohale omane loom.

179. Linnud.

181. Varinguoht.

182. Külgtuul.

183. Lennukid.

184. Liiklusummik. Ees võib olla liiklusummik.

185. Jäätumisoht.

186. Muud ohud.

2. EESÕIGUSMÄRGID

211. Peatee. Tee, kus juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes.

212. Peatee lõpp.

221. Anna teed. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu.

222. Peatu ja anna teed. Juht peab peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures ristuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile.

231. Vastassuuna eesõigus. Juht peab andma teed juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde.

232. Pärisuuna eesõigus.

3. KEELU- JA MÕJUALAMÄRGID
Keelumärgid

311a. Sõidu keeld. Sõita ei tohi ühegi sõidukiga.

311b–311d. Erateel sõidu keeld. Eratee ei ole avalikuks kasutamiseks.

Märgi 311b korral tohib sõidukiga sõita ainult eratee omaniku loal.

Märgi 311c korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loal või märgil nimetatud isik.

Märgi 311d korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loata omal vastutusel, kuna erateel ei ole loodud tingimusi ohutuks liiklemiseks.

312. Mootorsõiduki sõidu keeld.

313. Veoauto sõidu keeld. Sõita ei tohi C-kategooria sõiduki, traktori ega liikurmasinaga. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki ega autorongiga, mille veduk on üks neist, kui registrimass ületab selle arvu.

314. Mootorratta sõidu keeld.

315. Mootorsaani sõidu keeld.

316. Traktori sõidu keeld. Sõita ei tohi traktori ega liikurmasinaga.

317. Autorongi sõidu keeld. Kui märgile on kantud tonnide arv, ei tohi sõita autorongiga, mille registrimass on sellest suurem. Märk ei kehti kerghaagisega autorongi kohta.

318. Loomveoki sõidu keeld. Sõita ei tohi loomveokiga, ka ei tohi ajada kariloomi.

319. Ohtliku veosega sõidu keeld. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mis veab ohtlikku veost.

321. Jalgratta sõidu keeld. Sõita ei tohi jalgratta ega mopeediga.

322. Mopeedi sõidu keeld.

323. Ratsutamise keeld.

324. Käigu keeld.

331. Sissesõidu keeld. Edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga.

332. Parempöörde keeld.

333. Vasakpöörde keeld.

334. Tagasipöörde keeld.

335. Tollikontroll. Peatuseta ja tolliametniku loata ei tohi edasi sõita.

336a. Politseikontroll. Peatuseta ja politseiametniku loata ei tohi edasi sõita.

336b. Kontroll. Peatuseta ja kontrollija loata ei tohi edasi sõita.

341. Massi piirang. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab.

342a. Teljekoormuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mille mis tahes telje koormus on suurem, kui märk näitab.

342b. Telikukoormuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mille mis tahes teliku koormus on suurem, kui märk näitab.

343. Kõrguse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mille kõrgus teepinnast koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab.

344. Laiuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mille laius koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab.

345. Pikkuse piirang. Sõita ei tohi sõidukiga (autorongiga), mille pikkus koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab.

351. Suurim kiirus. Sõita ei tohi suurema kiirusega (km/h), kui märk näitab.

352. Möödasõidu keeld. Mööda sõita ei tohi, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei ületa 30 km/h.

353. Veoauto möödasõidu keeld. Mööda sõita ei tohi C-kategooria sõiduki, traktori ega liikurmasinaga, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei ületa 30 km/h.

354. Vähim pikivahe. Sõita ei tohi väiksema pikivahega, kui märk näitab.

355. Helisignaali keeld. Erandina tohib helisignaali anda ohu vältimiseks.

361. Peatumise keeld.

362. Parkimise keeld.

363. Parkimise keeld paaritul kuupäeval.

364. Parkimise keeld paariskuupäeval. Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada kell 19–21.

371. Suurima kiiruse piirangu lõpp.

372. Möödasõidu keelu lõpp.

373. Veoauto möödasõidu keelu lõpp.

376. Piirangute lõpp. Lõpetab korraga mitme märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna.

Lisaselgitused keelumärkide kohta

Märgid 332 ja 333 kehtivad ainult sellel sõiduteede ristumisalal, mille ette nad on pandud.

Märgid 324 ja 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu nad on üles pandud.

Märk 361 ei kehti ühissõiduki kohta.

Märgid 362–364 ei kehti Punase Risti embleemiga sõiduauto kohta, mis sõidutab arstiabi andvat meditsiinitöötajat, ega töötava taksomeetriga takso kohta.

Märkide 35 ja 36 mõjupiirkond ulatub:
1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, välja arvatud pinnastee suubumine kattega teele, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud lisateatetahvliga teatatud kauguseni;
2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud lisateatetahvliga teatatud kauguseni.

Mõjupiirkonna lõppu näitavad:
1) märgil 351, mis paikneb enne asulat, märk 571;
2) märkidel 35 märgi all olev tahvel 821;
3) märkidel 351, 352 ja 353 vastavalt märk 371, 372 ja 373;
4) märk 376;
5) märgil 351 teine märk 351 või märk 382, millel on teistsugune suurim kiirus;
6) märgil 361 märk 362;
7) märgil 362 märk 361;
8) märkidel 36 märgi juures olev lisateatetahvel 822 või 823 või teine märk 36 koos lisateatetahvliga 824 mõjupiirkonna lõpetamise kohas.

Märkide 36 mõjupiirkond ei hõlma märgiga 575a või 575c tähistatud kõnniteeäärset parklat ega puuduta selle märgi all oleva lisateatetahvliga 86 või 874 teatatud korra kohaselt pargitud sõidukeid.

Kui märki 361 kasutatakse koos teekattemärgisega 931, märki 362 aga koos teekattemärgisega 932, määrab märgi mõjupiirkonna vastava märgisjoone pikkus.

Mõjualamärgid

Mõjualamärk 38 näitab sellel kujutatud teise liiklusmärgi kehtivust kogu alal.

Kui sellel alal on üles pandud märgil 38 kujutatud liiklusmärgile vasturääkivaid liiklusmärke, tuleb vastaval teelõigul järgida viimaste nõudeid.

381. Samaliigiliste teedega ristmike ala. Märk panduna ala tähistamiseks, kus on kattega teede, kruusateede ja pinnasteede omavahelisi ristumisi, muudab need samaliigiliste teede ristmikeks.

382. Kiiruse piirangu ala.

383. Peatumise keelu ala.

384. Parkimise keelu ala.

385. Jalgratturite sõidu ala.

386. Jalakäiguala.

387. Parkimisala.

388. Kaks mõjuala. Kahe liiklusmärgi kujutisega mõjualamärk.

389. Mõjuala ja mõjuala lõpp. Näitab ühe mõjuala algust ja teise mõjuala lõppu.

Võidakse kasutada ka muu liiklusmärgi kujutisega mõjualamärke.

Mõjualamärk 39 tühistab märgiga 38 kehtestatud liikluskorra.

391. Samaliigiliste teedega ristmike ala lõpp.

392. Kiiruse piirangu ala lõpp.

393. Peatumise keelu ala lõpp.

394. Parkimise keelu ala lõpp.

395. Jalgratturite sõidu ala lõpp.

396. Jalakäiguala lõpp.

397. Parkimisala lõpp.

398. Kahe mõjuala lõpp.

4. KOHUSTUSMÄRGID

41. Kohustuslik sõidusuund. Märk kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata.

Märk kehtib ainult sellel sõiduteede ristumisalal, mille ette ta on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava ristumisala ees, vaid kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool.

Ristmiku taha teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Märk ei keela parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale alale. Vasakule või tagasi pöörata tohib vaid kohas, kus on vastav märk 53, ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk 551.

421–423. Ümberpõike suund. Märk kohustab ümber põikama vaid märgil osutatud suunas.

424. Ringliiklus. Ristmikul tohib sõita vaid nooltega osutatud suunas.

431. Jalgrattatee. Liikuda tohib ainult jalgratta või mopeediga.

Kui märgiga tähistatud tee või teeosa kulgeb sõidutee või teepeenra kõrval, tohivad jalgrattur ja mopeedijuht kasutada ainult seda teed või teeosa.

432. Jalgtee. Liikuda tohib ainult jalgsi.

Märk võib tähistada ka jalakäijate liiklemiseks ettenähtud teeosa või kõnniteed.

433–435. Jalgratta- ja jalgtee. Liikuda tohib ainult jalgrattaga või jalgsi. Märkide 433 ja 434 korral liigub jalgrattur sellel teel vastavalt näidatule ühel, jalakäija aga teisel pool; märgi 435 korral aga kasutavad nad teed ühiselt. Viimasel juhul ei tohi jalgrattur ohustada ega takistada jalakäijat ning jalakäija ei tohi tahtlikult takistada jalgratturi sõitu. Kui märkidega 433–435 tähistatud tee või teeosa kulgeb sõidutee või teepeenra kõrval, tohivad nimetatud liiklejad kasutada ainult seda teed või teeosa.

436. Ratsatee. Tohib ainult ratsutada.

437. Mootorsaanitee. Sõita tohib ainult mootorsaaniga.

438. Lumeketid. Märk kohustab mootorsõidukitel vähemalt ühel teljel kasutama sõidul lumekette.

441. Jalgrattatee lõpp.

442. Jalgtee lõpp.

443–445. Jalgratta- ja jalgtee lõpp.

446. Ratsatee lõpp.

447. Mootorsaanitee lõpp.

448. Lumekettide kohustuse lõpp.

451. Vähim kiirus. Tohib sõita ainult märgil oleva või sellest suurema kiirusega (km/h).

452. Vähima kiiruse lõpp.

461. Ohtliku veosega sõidu suund. Ohtlikku veost vedava sõiduki (autorongi) kohustuslik sõidu suund. Märgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.

5. OSUTUSMÄRGID

511. Kiirtee. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne kiirteel liiklemise kord.

512. Kiirtee lõpp.

521. Ühesuunaline tee. Tee või sõidutee, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas.

522. Ühesuunalise tee lõpp.

523, 524. Sõit ühesuunalisele teele. Ühesuunalisele teele või sõiduteele sõitmise koht ja suund.

525. Ühissõidukirada. Märk kehtib raja kohta, mille kohale ta on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta.

526. Ühissõidukirajaga tee. Tee, millel ühissõidukid liiguvad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu.

527. Ühissõidukirajaga tee lõpp. Märgiga 526 tähistatud ühissõidukirajaga tee lõpp.

528, 529. Sõit ühissõidukirajaga teele. Märgiga 526 tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise koht ja suund.

53. Sõidurajad ja -suunad. Näitab rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni ja ristmikul sõidusuunda igalt rajalt, eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral aga sõidusuunda sellelt rajalt.

Kui märk osutab vasakpööret äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi.

Enne ristmikku pandud märk kehtib kogu ristmiku kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi.

Märgi 53 nooltel võib olla kujutatud liiklusmärke, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud kiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest rajal.

541a. Bussi- või trollipeatus.

541b. Trammipeatus.

542. Taksopeatus.

543, 544. Ülekäigurada. Tähistab reguleerimata ülekäigurada.

545, 546. Käigutunnel.

547, 548. Käigusild.

551. Tagasipöördekoht. Vasakpööre on keelatud.

552–554. Umbtee. Läbisõiduvõimaluseta tee.

555. Ootekoht. Tähistab kohta, kus kitsal teel tuleb vastusõitja läbi lasta.

556. Sobiv kiirus. Teelõigule soovitatav suurim kiirus (km/h) heades ilma- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel lisateatetahvlil 821 näidatud kauguseni, kui aga märki kasutatakse koos hoiatusmärgiga, siis ohtliku teelõigu lõpuni.

557. Ristuv jalgrattatee. Tähistab ristuvat jalgrattateed või jalgratta- ja jalgteed.

561. Muutsuunaliiklus. Niisuguse teelõigu algus, mille ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks.

562. Muutsuunaliikluse lõpp.

563. Sõit muutsuunaliiklusega teele.

571. Asula. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne asulas liiklemise kord.

572. Asula lõpp.

573. Õueala. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne õuealal liiklemise kord.

574. Õueala lõpp.

575a, 575b. Parkla. Märk võib osutada ka parklat, kuhu juht võib jätta sõiduki, et ümber istuda ühissõidukile.

575c. Teeninduskoha parkla.

576. Parkimiskord.

577. Parkimiskestus. Parkimiskella kasutamine on kohustuslik.

578a. Tasuline parkimine.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

578b. Tasulise parkimise lõpp.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

579. Sõiduki sundteisaldus.

581. Tunnel. Koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne tunnelis liiklemise kord.

582. Tunneli lõpp.

583. Tööstuspiirkond.

584a. Prügimägi.

584b. Ohtlike ainete hoidla.

585a. Parvlaevasadam.

585b. Kaubasadam

585c. Jahisadam.

586a. Lennujaam.

586b. Bussijaam.

586c. Raudteejaam.

591. Stoppjoonemärk. Sõiduki peatamise koht foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral.

6. JUHATUSMÄRGID

611. Sõiduskeem. Näitab sõiduvõimalust, kui ristmikul on mingi pööre keelatud, või osutab lubatud sõidusuundi keerukal ristmikul.
62. Eelviit. Näitab sõidusuundi asulate või teiste objektide juurde. Märgil võib olla tee numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid ja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk 31, 331 või 34, võib eelviit näidata ka ümbersõiduteed.
63. Suunaviit. Näitab sõidusuundi asulate või teiste objektide juurde ja kaugust nendeni. Märgil võib olla osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid, teisi ametlikult kinnitatud sümboleid ja embleeme.
641. Kohanimetähis. Haldusüksuse, asustusüksuse, jõe, järve vms nimi.
642. Turismiobjektitähis. Vaatamisväärsuse, looduskaitse- ja muinsuskaitseala vms nimi.
643. Eravaldusetähis . Eravalduse nimi.
644. Tee nimi. Tee (maantee, tänava) nimi.
645. Kaugusviit. Kaugus teekonnal olevate asulate või teiste objektideni (km).
646. Liikluskord. Näitab riigis kehtestatud lubatud suurimat kiirust asulas ja väljaspool asulat ning ööpäevaringset sisselülitatud tuledega sõitmise kohustust.
651. Kilomeetritähis.
652–655. Tee number. E-täht (Euroopa) tähistab rahvusvahelist teed. Märk, millel tee numbrit ümbritseb katkendjoon, pannakse teele, mis viib märgil oleva numbriga teele.
661. Veoauto sõidu suund. C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina või neist ühega veetava autorongi soovitatav sõidusuund.
662. Ohtliku aine veo tee. Ohtlikku veost vedava sõiduki (autorongi) soovitatav sõidusuund.
663–666. Avalik üritus. Sõidusuund avaliku ürituse toimumiskohta.
671–673. Ümbersõidu skeem. Ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu teekond ja suund.
674–677. Ümbersõit. Ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suund.
681–683. Kurvisuund. Järsu või ohtliku kurvi suund.
684. Hoiatustara. Teetöö koht või teel olev takistus.
685. Hargnemiskoht. Teeharude suund märgi asukohas.
686. Ohtlik koht või teeäär . Tähistab tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või sõidutee (-raja) äärt.
687. Märgiposti tähis. Lisahoiatus kohas, kus esineb orienteerumisraskusi.
688. Künnis . Tähistab künnist ja selle laiust.

Juhatusmärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.

7. TEENINDUSKOHAMÄRGID

711. Esmaabi.

712. Politsei.

713. Info.

714. Telefon. Märgil olev kirje SOS tähendab päästeteenistuse telefoni.

715. Post.

716. Internetipunkt. Osutab kohta, kus on eelregistreerimata võimalik saata ja lugeda elektronposti, teostada pangaoperatsioone internetipangaga.

717. Raadiojaam. Liiklusteavet ja teede sõidetavuse seisukorra alast teavet edastav raadiojaam. Arv tähendab liiklusteabe kandesagedust megahertsides.

718. Vaatamisväärsus.

719. Toll.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

721. Tankla. Tankuri roheline kujutis osutab pliivaba bensiini müügi kohta.

722. Autohooldus.

723a. Autopesula.

723b. Pesemisvõimalus. Osutab kohta, kus juhil ja sõitjatel on võimalus end pesta.

724. Parkimismaja.

725. Restoran.

726. Kohvik.

727. Hotell või motell.

728a. Tualett.

728b. Käimla.

729a. Autoregistrikeskus.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

729b. Tehnoülevaatus.

[RT I 2003, 22, 131 – jõust. 9.03.2003]

731. Puhkemaja.

732. Kämping.

733. Majutuskoht.

734. Sõidukelamulaager. Auto- või haagiselamu paigaldamise koht.

741. Puhkekoht.

742. Matkaraja algus.

743. Ujumiskoht.

744. Vaatekoht.

745. Kalastamiskoht.

751. Spordiväljak.

752. Spordihoone.

753. Golfiväljak.

754. Ratsabaas.

761. Maaettevõtlus.

771. Kaks teenust.

772. Kolm teenust.

773. Teenus ja liikluskorraldus.

8. LISATEATETAHVLID

Lisateatetahvel täpsustab või piirab liiklusmärgi mõju. Vajaliku kujutise puudumisel võib tahvlil olla tekst.

81. Kaugus objektini. Näitab kaugust ja sõidusuunda liiklusmärgist ohtliku teelõiguni, piiranguni, keeluni või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.

Tahvel 813 või 815 kasutatuna koos märkidega 36 näitab ka mõjupiirkonna suunda ja ulatust, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki suurel ristmikul (väljakul) sõidutee ääres, hoone ees vm ulatuslikul alal.

Tahvel 816 näitab kaugust märgist 221 kohustusliku peatumiskohani, kui ristmiku ees on märk 222.

82. Mõjupiirkond. Tahvel 821 näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust, keelumärkide 35 ja kohustusmärgi 451 mõjupiirkonna ja kindlaksmääratud parkimisviisiga kõnniteeäärse parkla ning märgiga 556 soovitatava suurima kiirusega teelõigu ulatust. Tahvlid 822–825 näitavad või täpsustavad märkide 36 mõjupiirkondi järgmiselt: 822 ja 823 – mõjupiirkonna ulatust vastavalt märgi taga ja ees, 824 – mõjupiirkonna lõppu, 825 – seda, et juht asub mõjupiirkonnas.

831–833. Mõjusuund. Näitab ristmiku ette pandud liiklusmärgi mõjusuunda või suunda, milles liikudes pääseb teeäärse objekti juurde.

Tahvlid kasutatuna koos märkidega 36 näitavad mõjupiirkonna suunda märgist vastavalt paremale või vasakule või mõlemale poole, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki väljaku ääres, hoone ees vm alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega.

834. Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund .

835. Teeandmise koht jalgrattateel sõitjale.

836. Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel .

837. Jalgratturite kahesuunaline liiklus.

84. Sõidukiliik. Näitab, mis liiki sõiduki kohta liiklusmärk kehtib. Seejuures tahvel 841 näitab, et märk kehtib B-, tahvel 842, et C-kategooria sõiduki kohta, tahvel 843 aga, et autorongi kohta (välja arvatud kerghaagisega autorong).

85. Kehtivuspäevad või -aeg. Näitab päevi või kellaaega, millal liiklusmärk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855 teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja pühiti, tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti.

86. Parkimisviis. Tahvel näitab alla 6 m pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alakategooria sõiduki paigutamise korda asula kõnniteeäärses parklas. Tahvli 862–864 korral tuleb sõiduk parkida kõnnitee äärega risti, vastava teekattemärgise või tahvli 865 olemasolul – selle järgi. Vasakule poole teed pandud märgi all olev tahvel kujutab värvitahvlil esitatu peegelpilti.

871. Parkimine ainult seisatud mootoriga.

872a. Tasulised teenused. Teatab, et märgil osutatav teenus on tasuline.

872b. Tasuline parkimine.

873. Parkimisaja piirang. Teatab lubatud pikimat parkimiskestust. Parkimise algus peab olema kontrollijale selgesti nähtavaks tehtud. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik.

Tahvlid 873 näitavad märgi 362 mõjupiirkonnas ja märgiga 384 tähistatud parkimise keelu alal lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul.

874.  Puudega inimese sõiduk. Teatab parklast või selle osast, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on käesoleva määruse lisa 5 kohane parkimiskaart.

[RT I 2005, 41, 336 – jõust. 24.07.2005]

875. Autovaatluskoht. Teatab vaatlussilla või -kanali olemasolust.

881. Registrimassi piirang. Teatab, et liiklusmärk kehtib sõiduki või autorongi kohta, mille registrimass ületab tahvlil oleva tonnide arvu.

882. Kehtivusrada. Näitab sõidurada, mille kohta liiklusmärk kehtib.

883. Pimedad. Teatab, et ülekäigurada või teelõiku kasutavad sagedasti pimedad.

884. Märg tee. Teatab, et liiklusmärk kehtib ainult siis, kui sõidutee on märg.

885. Jäätumine. Teatab, et liiklusmärgiga tähistatud teelõigul tekib sageli jäätumine.

886. Ohutu kõrgus elektriliini all. Näitab suurimat ohutut kõrgust elektriliini all.

887. Vaba laius. Näitab teekitsendi laiust.

888. Õnnetusoht. Näitab, et hoiatusmärgiga tähistatud teelõigul on võrreldes tee teiste lõikudega tunduvalt suurem liiklusõnnetuste toimumissagedus.

891. Välja arvatud. Teatab, et liiklusmärk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki kohta.

9. LIIKLUSMÄRGI MÕJU AJUTINE TÜHISTAMINE

Liiklusmärgil või selle osal näidatud liikluse korralduse tühistab kaks sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti.

* Tähise esimene number näitab liiklusmärgirühma, teine alarühma, kolmas koos järgneva tähega või ilma - alarühmasisest järjekorda, mis tähistab ühte kindlat märki.
Märkide tausta värvi näitavad lisatud tähed: s - sinine, v - valge ja k - kollane
Kui alarühma kõik märgid on ühe ja sama nimega või mainitakse nende ühist tunnust, jäetakse ka üksikust märgist rääkides kolmas number ära.

 

Lisa 2
Graafiline osa

Liiklusmärgid

1. Hoiatusmärgid

2. Eesõigusmärgid

3. Keelu- ja mõjualamärgid
Keelumärgid

Mõjualamärgid

4. Kohustusmärgid

5. Osutusmärgid

6. Juhatusmärgid

7. Teeninduskohamärgid

8. Lisateatevahendid

 

Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 «Liikluseeskiri»
lisa 3

TEEMÄRGISED

1. TEEKATTEMÄRGISED

Teekattemärgised on valged, välja arvatud märgised 93, mis on kollased.

Teetööaegse liikluskorralduse korral võivad teekattemärgised olla kollased.

Parkimiskohti tähistav märgis, kui parkimine on tasuline või on muu parkimispiirang, ning parkimisala piiri tähistav märgis võivad olla sinised .

911. Ühekordne pidevjoon. Märgis:
1) eraldab ohtlikus kohas suunavööndeid teel, millel on kaks sõidurada (joonis 2), ja sõiduradasid pärisuunavööndis (joonis 14). Märgist ületada ei tohi;
2) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks eraldussaared jt (joonised 11 ja 15);
3) tähistab parkimiskohti (joonis 15). Märgist tohib ületada ainult manööverdamisel;
4) tähistab sõidutee äärt teel, mis ei ole kiirtee (joonis 5). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
5) eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste liikluse jalakäijate liiklusest (joonis 13).

912. Lai pidevjoon. Märgis:
1) tähistab kiirtee sõidutee äärt (joonis 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
2) eraldab sõidutee muudest radadest aeglustus- või kiirendusraja lõikusid (joonised 8 ja 10). Märgist ületada ei tohi;
3) eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada jt) sõidutee muudest radadest (joonis 8). Märgist ületada ei tohi.

913. Kahekordne pidevjoon. Eraldab suunavööndeid kolme (joonis 8) ja enama sõidurajaga teel (joonised 5 ja 9). Märgist ületada ei tohi.

914. Pidev- ja katkendjoone ühend. Märgis:
1) eraldab suunavööndeid kahe- (joonised 2 ja 7) või kolmerajalisel teel;
2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (joonis 5);
3) tähistab sõidutee suunavööndeid eraldava pidevjoone katkestust kohas, kus seda joont tohib ületada ainult ühelt poolt, ning ühesuunalist sisse- ja väljasõidukohta (joonis 15).

Märgist tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.

915–917. Eraldussaar. Tähistab sõitmiseks keelatud alasid ja osutab oma kaldjoontega sõidusuundi järgmiselt:

915 – eraldab suunavööndeid (joonis 11),

916 – lahutab pärisuunavööndi sõiduradasid (joonised 9 ja 10),

917 – liidab pärisuunalisi sõiduradasid (joonised 9 ja 10).

Eraldussaart piirab märgis 911 (joonis 11), kiirteel 912 (joonis 10). Saarest üle sõita ei tohi.

921. Lühikeste kriipsudega katkendjoon. Eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (joonis 7) ja sõiduradasid pärisuunavööndis (joonised 5 ja 8). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

922. Pikkade kriipsudega katkendjoon. Märgis:
1) teatab suunavööndeid või pärisuunavööndis sõiduradasid eraldava märgise 911 (joonis 14), 913 või 914 (joonised 2 ja 7) lähedusest;
2) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikul kohal ja enne seda.

Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

923. Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon. Märgis:
1) eraldab sõiduradasid ristmikul, kus on vaja rõhutada liikumissuunda (joonis 9);
2) tähistab sõidutee pideva äärejoone katkestust ristmikul või ärapööramiskohas (joonis 3);
3) tähistab sõidutee äärt teel, mis ei ole kiirtee (joonis 7).

Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

924. Lai katkendjoon. Märgis:
1) eraldab aeglustus- (joonised 8 ja 10) ja kiirendusrada (joonis 10) sõidutee põhiradadest;
2) eraldab eri rada (jalgrattarada, ühissõidukirada jt) sõidutee põhiradadest (joonis 8).

Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

925. Kahekordne katkendjoon. Eraldab muutsuunaliiklusega sõidurada naabersõidurajast (joonis 6). Kui niisuguse raja kohal
suunamuutefooris põleb roheline nool, tohib märgist, mis eraldab pärisuunalist sõidurada, ületada mõlemalt poolt;
suunamuutefoori vahesektsioonis on süttinud kollane nool, peab märgise kohe ületama noole suunas;
suunamuutefoor lülitatakse välja või seda foori ei ole, tohib ületada ainult märgist, mis asub juhist paremal.

931. Peatumise keelujoon. Kantakse sõidutee äärele või äärekivile (joonis 12).

932. Parkimise keelujoon. Kantakse sõidutee äärele või äärekivile (joonis 12).

933. Ühissõidukipeatus. Kantakse sõiduteeääre lähedale (joonis 12).

941. Stoppjoon. Osutab sõiduki peatamise kohta foori keelava tule (joonis 9), reguleerija keelava märguande või raudteeülesõidukoha suletud tõkkepuu korral või liiklusmärgi 222 (joonis 3) juures.

942. Stoppjoone eeltähis. Hoiatab, et lähenetakse märgisele 941, mida kasutatakse koos liiklusmärgiga 222 (joonis 3).

943. Teeandekoht. Osutab sõiduki peatamise kohta, kui peatumine on vajalik tee andmiseks ristuval teel või peateel sõitvale juhile (joonised 4 ja 8). Kasutatakse koos liiklusmärgiga 221.

944. Teeandekoha eeltähis. Hoiatab, et lähenetakse märgisele 943 (joonis 4).

945, 946. Vöötrada. Tähistab reguleerimata ülekäigurada või niisugust reguleeritavat ülekäigurada, kus foori ei kasutata ööpäev läbi (joonis 9). Märgise 946 nooled näitavad jalakäija liikumise suunda (joonis 14).

947. Fooriga ülekäigurada. Tähistab reguleeritavat ülekäigurada (joonis 9).

948. Ristumine jalgrattateega. Tähistab jalgrattateed sõiduteega ristumise kohas (joonis 8).

949. Parkimisala. Tähistab parkimisala piiri.

95. Suunanool. Näitab sõidusuunda (-suundi) sõidurajalt (joonised 8 ja 9). Äärmiselt vasakpoolselt rajalt vasakpööret osutav nool lubab ka tagasi pöörata. Ristkülikuga nool 957 kantakse teekattele enne ristumist teega, mille lähimale sõiduteele ei tohi pöörata (joonis 8). Kõrvalepööret osutavad kahe noolega märgised 958 (joonis 8) ja 959 viitavad kahele järjestikulisele pöördekohale.

96. Kaarnool. Osutab lõppevat sõidurada või lõppevat kiirendusrada (joonis 10) või möödasõiduvõimalusega teelõigu lõppemist (joonis 7) ja näitab ümberreastumise või pärisuunavööndisse naasmise suunda.

972. Tee number. E-täht (Euroopa) osutab rahvusvahelist teed (joonis 10).

973. Ühissõidukirada. Tähistab liiklusmärgiga 525 osutatud ühissõidukirada (joonis 8) või ühissõiduki peatuskoha teelaiendit.

974. Jalgtee. Tähistab liiklusmärgiga 432–434 osutatud jalgteed (joonis 13).

975. Jalgrattatee. Tähistab liiklusmärgiga 431, 433 või 434 osutatud jalgrattateed (joonised 8 ja 13).

976. Puudega inimese sõiduki parkimiskoht. Tähistab käesoleva määruse lisa 5 kohase parkimiskaardiga sõiduki parkimiskohta või -ala (joonis 15).

[RT I 2005, 41, 336 – jõust. 24.07.2005]

977. Künnis. Tähistab vähendatud kiiruse hoidmiseks rajatud künnise algust sõiduteel (joonis 16).

Teekattele võidakse kanda ka muid (nt liiklusmärgi) kujutisi ja kirjeid, mis aitavad liikluses orienteeruda, kuid ei kehtesta lisapiiranguid.

2. PÜSTMÄRGISED

Püstmärgised on vahelduvad valged ja mustad vöödid. Teele pandavatele tõketele võib kanda ka liiklusmärgi 684 värvides märgiseid (puna-valged püstvöödid).

981–983. Teerajatise külgäär. Tähistab teerajatise püsttarindi liiklusohtlikku osa, näiteks silla või viadukti sammast, rinnatiseotsa jms (joonis 17).

Märgise kaldvöödid langevad sõidutee poole.

984, 985. Tähispost. Tähistab tee või eraldusriba äärt tähistavat posti (joonis 18).

Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist. Talutee või teega külgneva ala tee helkurid võivad olla sinised ja ristkülikukujulised.

991. Sildeava alläär. Tähistab tunneli, silla, viadukti jms rajatise sildetarindi alläärt (joonis 17).

Märgis asub iga sõiduraja kohal.

992. Äärekivi. Tähistab äärekive teepinnast kõrgema ohutussaare, ooteplatvormi ja kitseneva või väikese kõverusraadiusega sõiduteelõigu juures (joonis 19).

993. Ümarpost. Tähistab eraldusriba või äärekiviga ohutussaare alguses olevat posti (joonis 19).

994. Ohtliku teelõigu põrkepiire. Tähistab põrkepiiret selle alguses, teede eritasandilises ristumiskohas, järsul langul, tee kitsenemisel, väikese kõverusraadiusega teelõigul, järsakul jms ohtlikul teelõigul (joonis 20).

Märgise juures, eraldi postidel kasutatakse kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist.

995. Põrkepiire. Tähistab põrkepiiret, mida on vaja märgistada, välja arvatud kohad, kus on ette nähtud kasutada märgist 994 (joonis 20).

Märgise juures, eraldi postidel kasutatakse valgeid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist.

* Tähise esimene number (9) näitab teemärgist, teine märgiserühma, kolmas koos järgneva tähega või ilma - rühmasisest järjekorda.
Kui rõik märgised on ühe ja sama nimega või mainitakse nende ühist tunnust, jäetakse kolmas number ära.

 

Lisa 3
Graafiline osa

Joonis 2. 911 ühekordne pidevjoon, 914  pidev- ja katkendjoone ühend, 922 pikkade kriipsudega katkendjoon

Joonis 3. 923 võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon, 941 stoppjoon, 942 stoppjoone eeltähis

Joonis 4. 943 teeandekoht, 944 teeandekoha eeltähis

Joonis 5. 911 ühekordne pidevjoon, 913  kahekordne pidevjoon, 914 pidev- ja katkendjoone ühend, 921 lühikeste kriipsudega katkendjoon

Joonis 6. 925 kahekordne katkendjoon

Joonis 7. 914 pidev- ja katkendjoone ühend, 921 lühikeste kriipsudega katkendjoon, 922  pikkade kriipsudega katkendjoon, 923 võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon, 96 kaarnool

Joonis 8. 912 lai pidevjoon, 913 kahekordne pidevjoon, 921 lühikeste kriipsudega katkendjoon, 924 lai katkendjoon, 943 teeandekoht, 948  ristumine jalgrattateega, 95 suunanool, 973  ühissõidukirada, 975 jalgrattatee

Joonis 9. 913 kahekordne pidevjoon, 916, 917 eraldussaar, 923 võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon, 945 vöötrada, 947 fooriga ülekäigurada, 95 suunanool

Joonis 10. 912 lai pidevjoon, 916, 917  eraldussaar, 924 lai katkendjoon, 962  kaarnool, 972 teenumber

Joonis 11. 911 ühekordne pidevjoon, 915  eraldussaar

Joonis 12. 931 peatumise keelujoon, 932  parkimise keelujoon, 933 ühissõidukipeatus

Joonis 13. 911 ühekordne pidevjoon, 974  jalgtee, 975 jalgrattatee

Joonis 14. 911 ühekordne pidevjoon, 922  pikkade kriipsudega katkendjoon, 946 vöötrada

Joonis 15. 911 ühekordne pidevjoon, 914  pidev- ja katkendjoone ühend, 976 puudega inimese sõiduki parkimiskoht
[RT I 2005, 41, 336 – jõust. 24.07.2005]

Joonis 16. 977 künnis

Joonis 17. 981, 982, 983 teerajatise külgäär, 991 sildeava alläär

Joonis 18. 984, 985 tähispost

Joonis 19. 992 äärekivi, 993  ümarpost

Joonis 20. 994 ohtliku teelõigu põrkepiire, 995 põrkepiire

 

Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 «Liikluseeskiri»
lisa 4

TUNNUSMÄRGID

Aeglane sõiduk . Tunnusmärk on 350–365 mm küljepikkusega punane fluorestseeriv võrdkülgne kolmnurk. Kolmnurka ümbritseb 45–48 mm laiune punane helkiv ääris.

Algaja juht . Tunnusmärk on 150–200 mm küljepikkusega valge ruut, milles on allasuunatud varrega rohelise vahtralehe kujutis. Ruudul on kitsas roheline ääris.

Autorong . Tunnusmärk on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150–300 mm.

Puudega inimene . Tunnusmärk on 100 mm küljepikkusega sinine ruut, milles on ratastooliga inimese valge kujutis.

Kiiruse piirang . Tunnusmärk on 150–200 mm läbimõõduga musta äärisega kollane ring, milles olev must number näitab lubatud suurimat kiirust (km/h). Äärise laius on 1/12 läbimõõtu.

Laiveos . Tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega 200×1200 (800) mm, milles on vaheldumisi 45º all 140 mm laiused punased ja valged kaldvöödid. Eesmistel tunnusmärkidel valge kaldvööt helgib ja punane fluorestseerib, tagumistel helgib punane.

B-kategooria auto ja kerghaagise tunnusmärgid on sama kujundusega ristkülikud mõõtmetega 100×600 (400) mm ja vöötide laiusega 70 mm.

Lasterühm . Tunnusmärk on 200–300 mm küljepikkusega musta äärisega kollane ruut, milles on liiklusmärgi 173a kujutis. Äärise laius on 1/12 küljepikkust.

Ohtlik veos . Tunnusmärk on musta äärisega oranž ristkülik laiusega 400 mm ja kõrgusega vähemalt 300 mm. Tunnusmärgil on must vahevööt ja mustad numbrid. Äärise, vahevöödi ja numbrite laius on 15 mm, numbrite kõrgus 100 mm. Ülemised numbrid kujutavad endast ohu, alumised – ohtliku aine tunnust. Mitme erineva ohtliku aine veol võivad vahevööt ja numbrid puududa.

Pikk- või raskeveos . Mootorsõiduki tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega (1130...2300)×140 mm, milles on vaheldumisi 45º all 100 mm laiused punased fluorestseerivad ja kollased helkivad kaldvöödid. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu .

Haagise ja autorongi tunnusmärk on punase fluorestseeriva äärisega kollane helkiv ristkülik mõõtmetega (1130–2300) × 200 mm. Äärise laius on 40 mm. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu.

Riigi tunnusmärk . Tunnusmärk on musta äärisega ellips, mille teljed on vähemalt 240 mm ja 145 mm pikad (mootorrattal ja tema haagisel vähemalt 175 mm ja 115 mm). Ellipsi valgel taustal on mustad tähed EST.

Väljaulatuv veos . Tunnusmärk on vähemalt 400 mm küljepikkusega ruut, milles on vaheldumisi 45º all punased ja valged kaldvöödid laiusega 1/8 küljepikkust. Eesmisel tunnusmärgil helgivad valged vöödid, tagumisel punased.

Õppesõit . Tunnusmärk on 150–200 mm küljepikkusega musta äärisega kollane võrdkülgne kolmnurk, milles on kujutatud kahe rõhtsalt asuva kodaraga rooliratast. Äärise laius on 1/12 küljepikkust.

 

Lisa 4
Graafiline osa

Tunnusmärgid

 

Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 «Liikluseeskiri»
lisa 5

LIIKUMISPUUDEGA INIMESE SÕIDUKI PARKIMISKAART

Esikülg

Mõõt 106 x 148 mm, taust helesinine

Tagakülg

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json