HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlus

Teksti suurus:

Vangistusseadus (lühend - VangS)

Vangistusseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:03.02.2006
Avaldamismärge:

Vangistusseadus

Vastu võetud 14.06.2000
RT I 2000, 58, 376
jõustumine 01.12.2000

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
õiend, (RT I 2000, 72)
12.06.2002RT I 2002, 56, 35001.09.2002
terviktekst RT paberkandjal RT I 2002, 84, 492
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
18.12.2002RT I 2003, 4, 2001.03.2003
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
12.02.2003RT I 2003, 26, 15701.04.2003 , osaliselt 1. 01. 2005
07.08.2003RT I 2003, 58, 38701.09.2003
19.11.2003RT I 2003, 78, 52401.01.2004
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
28.09.2005RT I 2005, 54, 43001.01.2006

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse rakendusala

  Käesolev seadus sätestab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse mõiste ja tingimused.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 11.  Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (2) Käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punkti 1, § 35 lõiget 2 ja § 62 lõike 3 punkti 1.

  (3) Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik võivad haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha.

  (4) Kõik taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult.

  (5) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

  (6) Vangla haldusakti ja toimingu peale esitatud vaide vaatab läbi ja lahendab Justiitsministeerium.
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

§ 2.  Kinnipeetav

  Kinnipeetav käesoleva seaduse tähenduses on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu.

§ 3.  Arestialune

  Arestialune käesoleva seaduse tähenduses on arestimajas aresti või kuni kolmekuulist vangistust kandev isik.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 4.  Vahistatu

  Vahistatu käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.

§ 5.  Täitmisplaan

  (1) Täitmisplaan sätestab kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädeva vangla.

  (2) Täitmisplaani koostamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud alustest.

  (3) Täitmisplaani kinnitab justiitsminister.

§ 51.  Kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogu

  (1 ) Kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmete töötlemiseks peetakse Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklikku andmekogu .

  (2) Andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele.
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

2. peatükk VANGISTUSE TÄIDEVIIMINE 

1. jagu Üldsätted 

§ 6.  Vangistuse täideviimise eesmärk

  (1) Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.

  (2) Vangistuse täideviimine korraldatakse kinnises vanglas või avavanglas.

§ 7.  Kinnine vangla

  (1) Kinnine vangla on valvatava müüri või muu piirdega vangla, mis võimaldab pideva järelevalve kinnipeetava üle.

  (2) Kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

  (3) Kinnise vangla juures võib olla osakond, mis vastab käesoleva seaduse § 9 nõuetele ja milles kehtivad käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud avavangla üldtingimused.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 8.  Kinnise vangla üldtingimused

  Äratusest kuni öörahu alguseni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud kohtades. Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.

§ 9.  Avavangla

  (1) Avavangla on selgelt nähtavate tähistega märgistatud territooriumiga vangla.

  (2) Kinnipeetavate majutamiseks on avavanglas elamud tubadega.

§ 10.  Avavangla üldtingimused

  (1) Äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda avavangla territooriumil. Vangla direktori loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise või töötamisega.

  (2) Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud tubadesse, mis vajaduse korral lukustatakse. Vangla direktori loal on kinnipeetaval lubatud öörahu algusest kuni äratuseni viibida avavangla territooriumil või väljaspool seda seoses töötamisega.

  (3) Kinnipeetava liikumisele väljaspool avavangla territooriumi kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 22 sätestatut.

§ 11.  Kinnipeetava paigutamine

  (1) Kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi.

  (2) Vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa.

§ 12.  Eraldihoidmise printsiip

  (1) Vanglas hoitakse eraldi:
  1) mehi ja naisi;
  2) alaealisi ja täiskasvanuid;
  3) kinnipeetavaid ja vahistatuid;
  4) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht.

  (2) Erandkorras võib vangla direktor paigutada kinnipeetavaid eraldi ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel.

  (3) Kinnises vanglas on eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid.

  (4) Avavanglas arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kinnipeetavate jaotamisel kohtlemisgruppidesse.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

2. jagu Kinnipeetava vastuvõtmine 

§ 13.  Vastuvõtmise alus

  Isik võetakse vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või -määruse ärakirja ning isikut tõendavate dokumentide või nende puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumentide alusel.

§ 14.  Kinnipeetava vastuvõtmine vanglas

  (1) Vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad hoolikale läbiotsimisele, mille viib läbi kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik. Kinnipeetav suunatakse arstlikule läbivaatusele.

  (2) Hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta.

  (3) Kinnipeetav, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, paigutatakse vastuvõtuosakonda. Vastuvõtuosakonnas tehakse kindlaks kinnipeetava eluloolised andmed, määratletakse tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.

  (4) Kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ei tohi ületada kolme kuud.

§ 15.  Kinnipeetava isiklikud asjad

  (1) Vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad võetakse vangla juhtkonna poolt hoiule.

  (2) Asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister.

§ 16.  Kinnipeetava individuaalne täitmiskava

  (1) Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas nähakse ette:
  1) kinnipeetava paigutamine vanglas;
  2) kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse;
  3) kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused;
  4) kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus;
  5) kinnipeetavale kohaldatavad soodustused;
  6) kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud;
  7) muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud.

  (2) Kinnipeetava individuaalset täitmiskava arutatakse kinnipeetavaga.

  (3) Kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule.

  (4) Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kinnitab vangla direktor ja see lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse.

  (5) Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab justiitsminister .
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 17.  Kinnipeetava isiklik toimik

  (1) Kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse avatakse talle isiklik toimik.

  (2) Kinnipeetava isiklikku toimikusse kantakse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid.

  (3) Kinnipeetavale tema isikliku toimiku tutvustamise kord, samuti kinnipeetava isikliku toimiku säilitamise tähtajad ja kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

  (4) Kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse saadetakse sinna ka tema isiklik toimik.

§ 18.  Identifitseerimisabinõud

  Vanglasse saabunud isik fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse. Kinnipeetava signaleetilisi fotosid ja daktüloskoopilist kaarti hoitakse kinnipeetava isiklikus toimikus. Üks komplekt signaleetilisi fotosid saadetakse isiku vahistamist taotlenud kohtueelse uurimise asutusele kriminaalasjale lisamiseks ja üks daktüloskoopiline kaart Politsei Teabebüroole.

§ 19.  Kinnipeetava ümberpaigutamine

  (1) Kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel.

  (2) Kinnipeetava ümberpaigutamise korra kinnitab justiitsminister.

§ 20.  Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse

  (1) Kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse.

  (2) Avavanglasse ei või ümber paigutada kinnipeetavaid, kes on toime pannud raskeid isikuvastaseid või seksuaalkuritegusid, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegusid või kuulunud kuritegelikku ühendusse, samuti eluaegset vangistust kandvaid kinnipeetavaid.

  (3) Kinnipeetava ümberpaigutamise korra kinnisest vanglast avavanglasse kinnitab justiitsminister .

§ 21.  Kinnipeetava ümberpaigutamine kinnisesse vanglasse

  (1) Kui kinnipeetav ei täida käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks.

  (2) Kinnipeetava ümberpaigutamise korra avavanglast kinnisesse vanglasse kinnitab justiitsminister.

§ 22.  Soodustused

  (1) Vangla direktor võib kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada järgmisi soodustusi:
  1) töötamine järelevalve all väljaspool vangla territooriumi;
  2) liikumine järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või ravikuuri läbimisega, samuti perekondlikel põhjustel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi.

3. jagu Kinnipeetava vanglaväline suhtlemine 

§ 23.  Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk

  (1) Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist.

  (2) Vangla juhtkond soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist.

§ 24.  Kinnipeetava lühiajalised kokkusaamised

  (1) Kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vangla juhtkonnal põhjendatud kahtlusi.

  (2) Lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi. Kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

  (3) Välisriigi kodanikust kinnipeetaval on piiramatu õigus kokkusaamisele oma riigi konsulaartöötajaga.

  (4) Lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.

§ 25.  Kinnipeetava pikaajalised kokkusaamised

  (1) Kinnipeetavale võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või ühine majapidamine või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust.

  (2) Pikaajaline kokkusaamine on üks kuni kolm päeva kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Pikaajaliste kokkusaamiste kord ja sagedus sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

  (3) Pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata vangla vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale, avavanglas viibivale kinnipeetavale ja distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 26.  Kokkusaamised kaitsja ja vaimulikuga

  (1) Kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja ja vaimulikuga. Kokkusaamised kaitsja ja vaimulikuga toimuvad segamatult.

  (2) Kaitsja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide sisuline läbivaatus on keelatud.

§ 27.  Kinnipeetava kokkusaamise jälgimine

  (1) Vanglaametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglaametnik. Asjad, mille omamine vanglas on keelatud, võetakse kokkusaamise ajaks vangla juhtkonna poolt ajutisele hoiule.

  (2) Lühiajalisi kokkusaamisi kinnipeetavaga võimaldatakse vanglaametniku juuresolekul. Kokkusaamisi kaitsja ja vaimulikuga on vanglaametnikul lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.

  (3) Vanglaametnikul on õigus lühiajaline kokkusaamine kohe katkestada, kui see võib ohustada vangla julgeolekut või sisekorda. Katkestada ei ole lubatud kokkusaamisi kaitsjaga.

§ 28.  Kirjavahetus ja telefonikõned

  (1) Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras .

  (2) Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul.

  (3) Kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vangla direktor piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 29.  Kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine

  (1) Kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.

  (2) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7,17; 58, 353; 2002, 56, 350; 61, 375) sätestatud alustel ja korras.

  (3) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras võib vangla direktor jätta kirja ära saatmata, kui:
  1) see ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda;
  2) selle edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise;
  3) see ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke;
  4) see on koostatud salakirjas või loetamatult.

  (4) Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile.

  (5) Ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale ning oma riigi konsulaartöötajale.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 30.  Ajalehed ja ajakirjad

  (1) Kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju.

  (2) Kinnipeetaval on lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda.

§ 31.  Raadio ja televisioon

  (1) Vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid.

  (2) Vangla direktori loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muid vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud kannab kinnipeetav.

§ 32.  Lühiajaline väljasõit

  (1) Kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vangla direktor anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas.

  (2) Kinnipeetavale, kes kannab vanglas karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist korda, võib vangla direktor anda loa lühiajaliseks väljasõiduks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast.

  (3) Avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib vangla direktor käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks anda loa lühiajaliseks väljasõiduks, sõltumata kinnipeetava poolt ärakantud karistuse kestusest.

  (4) Lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestab vangla direktor kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega.

  (5) Abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vangla direktor anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul võimaldatud lühiajalist väljasõitu ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud väljasõitude hulka.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes1, 2, 3 ja 5sätestatud lühiajalise väljasõidu luba ei anta eluaegset vangistust kandvale kinnipeetavale ning põgenemiskalduvustega kinnipeetavale.

  (7) Väljasõidukulud kannab kinnipeetav. Lühiajalise väljasõidu aeg arvestatakse karistuse kandmise aja hulka.

  (8) Lühiajaliseks väljasõiduks loa andmise korra kinnitab justiitsminister.
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

§ 33.  Lühiajaline väljaviimine

  (1) Vangla direktor võib anda loa kinnipeetava väljaviimiseks järelevalve all kuni kolmeks päevaks, kui tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik.

  (2) Väljaviimise kulud kannab kinnipeetav. Lühiajalise väljaviimise aeg arvestatakse karistuse kandmise aja hulka.
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

4. jagu Haridus ja töö vanglas 

§ 34.  Hariduse omandamise võimaldamine

  (1) Hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist.

  (2) Hariduse andmist vanglas korraldatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454; 2002, 56, 348; 61, 375; 63, 389; 90, 521; 92, 530), põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521) ja kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521) ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt.

  (3) Vangla juhtkond kindlustab üldhariduse ja kutsehariduse omandamiseks ja tööalase koolituse läbiviimiseks vajalike üldotstarbeliste ruumide ning õppeklasside ja -töökodade olemasolu, samuti tööpraktika võimaluse vanglas õpetatavatel erialadel.

  (4) Kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Kui eesti keele õpe ei toimu käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 sätestatu raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vangla.

  (5) Hariduse omandamine toimub töö ajal.

  (6) Vangla juhtkond suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 35.  Põhi- ja üldkeskharidus

  (1) Kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel.

  (2) Põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse vanglas tema soovil üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale.

  (3) Kinnipeetavale võimaldatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga ettenähtud valikainete raames ja kutsealase eelkoolituse õppekava järgi kutsealast eelkoolitust vastavalt kutseõppeasutuse seaduses sätestatule.

  (4) Kinnipeetavat võib tema soovil lubada õppima väljaspool vanglat asuvas õppeasutuses. Loa taotlemise ja andmise korra kehtestab justiitsminister.

  (5) Kinnipeetava lubamisel õppima väljaspool vanglat kohaldatakse kinnipeetavale käesoleva seaduse §-s 22 sätestatut.

  (6) Vangla territooriumil asuv põhi- ja üldkeskhariduse omandamist võimaldav õppeasutus on riigikool, munitsipaalkool või nende vanglas tegutsev struktuuriüksus, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud alustel ja korras. Õppeasutuse kasutusse antud ruumide sisustus-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud kaetakse vangla eelarvest.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 36.  Kutsekeskharidus

  (1) Vastavalt kinnipeetava soovile ja sobivusele antakse talle võimalus kutsekeskhariduse omandamiseks, samuti tööalases koolituses osalemiseks. Kutsekeskhariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses enamnõutavad.

  (2) Vangla territooriumil asuv kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppeasutus on riigikool või munitsipaalkool või nende vanglas tegutsev struktuuriüksus, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest kutseõppeasutuse seadusega sätestatud alustel ja korras. Õppeasutuse kasutusse antud ruumide sisustus-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud kaetakse vangla eelarvest.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 37.  Töökohustus

  (1) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

  (2) Töötama ei ole kohustatud:
  1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav;
  2) üldharidust või kutsekeskharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav;
  3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama;
  4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.

  (3) Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks vangla arst.

  (4) Töö korraldamise viisid ning sisu peavad võimalikult vastama töökorraldusele vabaduses.

  (5) Kinnipeetava rakendamine tööle käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud käitistes võib toimuda üksnes kinnipeetava nõusolekul.

§ 38.  Tööga kindlustamine vanglas

  (1) Vangla juhtkond kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

  (2) Kinnipeetavate kindlustamiseks tööga võib vangla rajada oma territooriumil või väljaspool seda käitiseid, võimaldada kinnipeetavatel töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel.

  (3) Kinnipeetavale töö tagamiseks võib vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Lepingu nõuded kehtestab justiitsminister.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 39.  Töötingimused vanglas

  (1) Kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vangla juhtkond on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused.

  (2) Ületunnitööle, tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, võib kinnipeetavat rakendada üksnes tema nõusolekul.

  (3) Vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel.

  (4) Vangla direktori korraldusel on kinnipeetav kohustatud osalema töödes loodusõnnetuse, epideemia, avarii või katastroofi vältimiseks, likvideerimiseks või nende tagajärgede kõrvaldamiseks ning muude erakorraliste sündmuste puhul. Sellisel juhul kindlustab vangla juhtkond kinnipeetava julgeoleku ja turvalisuse.

§ 40.  Invaliidsushüvitis

  Vanglas töövigastuse või kutsehaiguse tõttu täielikult või osaliselt töövõime kaotanud kinnipeetavale, kellel ei ole ülalpeetavaid, makstakse pärast tema vabanemist invaliidsuspensioni seaduses ettenähtud korras. Kinnipeetavale, kellel on ülalpeetavaid, makstakse seaduses ettenähtud korras invaliidsuspensioni ka kinnipidamise aja vältel.

§ 41.  Töötamine väljaspool vanglat

  (1) Kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 sätteid.

  (2) Kinnipeetava töötamisel järelevalveta väljaspool vanglat kohaldatakse tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta. Kinnipeetavaga sõlmitavast töölepingust ei tohi nähtuda tema viibimine karistuse kandmisel.

  (3) Kinnipeetava töötamisel väljaspool vanglat kannab tööandja kinnipeetava töötasu vangla arveldusarvele.

§ 42.  Töökohustusest vabastamine

  (1) Kui kinnipeetav on töötanud ühe aasta või teinud ühe aasta jooksul vangla majandustöid, võib ta taotleda enda töökohustusest vabastamist kuni kahekümne üheks kalendripäevaks. Töökohustusest vabastatud ajal kinnipeetavale töötasu ei maksta.

  (2) Tööaasta hulka arvestatakse kuni kuue nädala ulatuses ka päevad, mil kinnipeetav ei töötanud haiguse tõttu.
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

§ 43.  Kinnipeetava töö tasustamine

  (1) Kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel.

  (2) Kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 20 protsenti palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287; 2002, 61, 375; 62, 377; 111, 662) alusel kehtestatud palga alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Vangla direktor võib kinnipeetava süül põhjustatud ebarahuldavate töötulemuste eest vähendada vanglas töötava kinnipeetava töötasu kuni 60 protsenti. Töötasu vähendatakse tööd korraldava isiku ettepanekul.

  (4) Töötasu suurus tehakse kinnipeetavale teatavaks kirjalikult.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 44.  Isikuarve

  (1) Vangla juhtkond kindlustab kinnipeetava töötasu ja muude kinnipeetavale laekuvate summade kandmise kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

  (2) Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti tsiviilnõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole tsiviilnõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]

  (2) Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.

  (21) Kuni viieaastast vangistust kandva kinnipeetava vabanemistoetuse hoiustamist alustatakse kohe pärast isiku vanglasse saabumist. Üle viieaastase vangistusega karistatud kinnipeetava vabanemistoetuse hoiustamist alustatakse viis aastat enne temale määratud vangistuse lõppu. Eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetava vabanemistoetuse hoiustamist alustatakse pärast seda, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud viisteist aastat mõistetud karistusest. Vabanemistoetuse hoiustamiseni jäetakse vabanemistoetusena hoiustamiseks ettenähtud summad kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras.

  (22) Kinnipeetava soovil võib vabanemistoetuse hoiustamist alustada enne käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud tähtaega.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

  (3) Kinnipeetava soovil kasutatakse tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid tsiviilnõuete täitmiseks, saadetakse tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kantakse tema arveldusarvele pangas.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2006]

  (3) Kinnipeetava soovil kasutatakse tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saadetakse tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kantakse tema arveldusarvele pangas.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

5. jagu Olmetingimused ja tervishoid vanglas 

§ 45.  Kinnipeetava eluruum

  (1) Kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Eluruumis peab olema aken, mis kindlustab ruumi nõuetekohase valgustuse.

  (2) Kinnipeetav on kohustatud oma eluruumi ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama.

§ 46.  Kinnipeetava riietus

  (1) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti.

  (2) Vangla direktor võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse.

§ 47.  Kinnipeetava toitlustamine

  (1) Kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

  (2) Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib vangla arst.

  (3) Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid.

§ 48.  Sisseostud

  (1) Kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud.

  (2) Arsti ettekirjutusel võidakse kinnipeetavale keelata teatud toiduainete ostmine täielikult või osaliselt, kui need võivad kahjustada kinnipeetava tervist.

§ 49.  Tervishoiu korraldamine vanglas

  (1) Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284) alusel.

  (2) Kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Kinnipeetavale osutatud tervishoiuteenuste eest tasutakse Justiitsministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule ning lepingus toodud erisustele.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.01.2005]

§ 491.  Tervishoiuteenuse rahastamine

  Tervishoiuteenuseid ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamist rahastatakse riigieelarvest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud mahus, tingimustel ja korras.
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

§ 50.  Kinnipeetava isiklik hügieen

  (1) Kinnipeetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest.

  (2) Vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või duðð.

  (3) Juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav juuksuriteenusega. Kinnipeetava pea paljaks ajamine on lubatud üksnes arsti ettekirjutusel või kinnipeetava soovil.

§ 51.  Sund isikliku hügieeni valdkonnas

  Kui kinnipeetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on toonud kaasa reaalse ohu kinnipeetava ja teiste isikute tervisele, võib vangla direktor kasutada sundi hügieeninõuete täitmise tagamiseks. Sunni kasutamine ei tohi ohustada kinnipeetava elu ega tervist.

§ 52.  Tervishoiuteenuse osutamine vanglas

  (1) Tervishoiuteenuseid osutab vanglas perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Justiitsministeerium või vangla sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga tervishoiuteenuste rahastamise lepingu.

  (2) Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle lepinguga pandud ülesandeid.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.01.2005]

§ 53.  Kinnipeetava ravimine

  (1) Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus.

  (2) Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vangla.

  (3) Aeg, mil kinnipeetavale osutatakse tervishoiuteenuseid, arvatakse karistuse kandmise aja hulka.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 54.  Eritingimused naiskinnipeetavale

  (1) Rasedate naiste jaoks sisustatakse vanglas eraldi ruumid ja korraldatakse laste eest hoolitsemine. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos.

  (2) Vangla juhtkond tagab emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju.

§ 55.  Kinnipeetava üldfüüsiline seisund

  (1) Kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.

  (2) Kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.

§ 56.  Informeerimine haigestumise või surma puhul

  Kinnipeetava raskest haigestumisest või surmast informeerib vangla direktor viivitamatult tema omakseid või kinnipeetava soovil mõnda teist isikut.

6. jagu Sotsiaalhoolekanne vanglas 

§ 57.  Sotsiaalhoolekande eesmärk

  Sotsiaalhoolekande eesmärk on aidata kinnipeetaval säilitada ja luua sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte väljaspool vanglat, suurendada tema iseseisvat toimetulekuvõimet ning mõjutada teda õiguskuulekalt käituma.

§ 58.  Sotsiaaltöötaja

  (1) Sotsiaalhoolekannet vanglas korraldab vangla sotsiaaltöötaja, kelle nimetab ametisse vangla direktor.

  (2) Sotsiaaltöötajaks võib nimetada vastava erialase kõrgharidusega isiku.

  (3) Sotsiaaltöötajale laienevad käesoleva seaduse §-des 142, 143 ja 146 sätestatud tagatised .
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 59.  Sotsiaalhoolekanne kinnipeetava vastuvõtmisel

  Vanglasse vastuvõtmisel nõustatakse kinnipeetavat tema lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilitamise osas ning antakse kinnipeetavale õigusabi.

§ 60.  Sotsiaalhoolekanne kinnipeetava vabastamisel

  (1) Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Kinnipeetavat informeeritakse tema võimalustest saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames.

  (2) Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused.

  (3) Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta mõnele teisele valla- või linnavalitsusele, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul.

  (4) Vangla on kohustatud edastama valla- või linnavalitsusele nende taotlusel vabanenud kinnipeetavale sotsiaalhoolekande osutamiseks vajalikku teavet ja dokumente.

§ 61.  Kriminaalhooldusametniku kaasamine

  (1) Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

  (2) Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed kinnipeetava kohta mõnele teisele kriminaalhooldusosakonnale, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul.

  (3) Vangla on kohustatud edastama kohtu poolt määratud kriminaalhooldajale tema taotlusel kriminaalhoolduse teostamiseks vajalikku teavet ja dokumente.

§ 62.  Religioonialane tegevus vanglas

  Vangla juhtkond tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise.

7. jagu Kinnipeetava distsiplinaarne mõjutamine 

§ 63.  Distsiplinaarkaristused

  (1) Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on:
  1) noomitus;
  2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine;
  3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks;
  4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

  (2) Noort kinnipeetavat võib kartserisse paigutada kuni 20 ööpäevaks.

  (3) Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud.

  (4) Raske distsipliinirikkumise korral on vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 64.  Distsiplinaarmenetlus

  (1) Distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik.

  (2) Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.

  (3) Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

  (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustatakse kinnipeetavale allkirja vastu.

  (5) Materjalid määratud distsiplinaarkaristuse kohta lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse.

§ 65.  Distsiplinaarkaristuse täideviimine

  (1) Üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.

  (2) Vangla direktor võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni.

  (3) Kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele.

  (4) Kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist, jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata.

  (5) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist.

  (6) Distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.

8. jagu Julgeoleku tagamine vanglas 

§ 66.  Kinnipeetavate järelevalve

  (1) Kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab k��esoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

  (11) Järelevalve täpsema korralduse kehtestab justiitsminister.

  (2) Vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 67.  Kinnipeetava kohustused

  Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud:
  1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele;
  2) mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid;
  3) teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist;
  4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid.

§ 68.  Läbiotsimine

  (1) Vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud.

  (2) Vanglaametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Realiseerimisel saadud summad kantakse riigieelarvesse. Äravõetud dokumendid jäetakse hoiule vangla juhtkonna kätte ja tagastatakse kinnipeetavale vanglast vabastamisel.

§ 69.  Täiendavad julgeolekuabinõud

  (1) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes.

  (2) Täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud:
  1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine;
  2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine;
  3) kehakultuuriga tegelemise keelamine;
  4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine;
  5) ohjeldusmeetmete kasutamine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse.

  (4) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vangla direktor. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglaametnik.

§ 70.  Ohjeldusmeetmete kasutamine

  (1) Käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktis 5 sätestatud ohjeldusmeetmetena võib kasutada kinnisidumist, käeraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel, kui on olemas kõrgendatud põgenemisoht.

  (2) Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni.

§ 701.  Vangla erivahendid ja teenistusrelvad

  (1) Vangla erivahenditeks on:
  1) kaitsekiiver;
  2) soomus- ja muu kuulikindel vest;
  3) soomus- ja muu löögikindel kilp;
  4) erioperatsioonidel kasutatav riietus ja sööbivate ainete eest kaitsev näokate;
  5) valgus- ja heliseadmed;
  6) eriotstarbelised värvimis- ja märgistusvahendid;
  7) pisargaasi- ja suitsugranaadid (-seadmed);
  8) eriotstarbelised lõhkamisseadeldised, mida ei kasutata inimeste vastu;
  9) sõidukite sundpeatamise vahendid;
  10) soomus- või muu eriotstarbeline sõiduk;
  11) teenistuskoer.

  (2) Vangla relvastusse kuuluvad:
  1) kumminui;
  2) gaasirelv;
  3) pneumorelv;
  4) tulirelv.
[RT I 2003, 26, 157- j��ust. 1. 04. 2003]

§ 71.  Vangla erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine

  (1) Erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine vanglaametniku poolt on lubatud ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud meetmed kinnipeetava põgenemise takistamiseks, põgenenud kinnipeetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute vanglasse sissetungimise takistamiseks on ammendatud. Erivahendi ning teenistusrelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu.

  (2) Vanglaametnik võib kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu.

  (3) Teenistusülesannete täitmisel võib vanglaametnik ohutuse tagamiseks kehtestada enda, teiste isikute või objektide ümber ohutsooni, millesse ei tohi tema loata siseneda. Selle nõude rikkumisel võib vanglaametnik kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ning külm- ja gaasirelvi.

  (4) Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud, välja arvatud põgenemisel, samuti kui nimetatud isikud kasutavad relva vastupanu avaldamisel või kallaletungil vanglaametnikule või muudele isikutele.

  (5) Teenistuskoera kasutamine on lubatud lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 toodud alustele ka narkootilise või psühhotroopse aine avastamiseks.

  (6) Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Eelneva hoiatuse või hoiatuslasuta on tulirelva kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, tõrjumaks vahetut ja otsest ohtu elule ja tervisele.

  (7) Massiliste korratuste puhul otsustab erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise lubamise justiitsminister või edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv vanglaametnik.

  (8) Erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise täpsema korra ning tulirelva kandmise õigust omavate vanglaametnike loetelu kehtestab justiitsminister.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 72.  Vangla kaitseplaan

  (1) Erakorraliste olukordade, massiliste rahutuste ja vanglaväliste rünnakute tõrjumiseks, samuti põgenenud kinnipeetavate tabamiseks töötatakse vanglas välja kaitseplaan, mille kinnitab vangla direktor.

  (2) Kaitseplaan kooskõlastatakse Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumiga.

9. jagu Kinnipeetava vabastamine 

§ 73.  Vanglast vabastamise alused

  Kinnipeetav vabastatakse vanglast karistuse ärakandmisel, samuti teistel seaduses ettenähtud alustel.

§ 74.  Ettevalmistused vabastamiseks

  Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks korraldatakse kinnipeetava sotsiaalhoolekanne, kohaldatakse soodustusi, võimaldatakse lühiajalist väljasõitu või paigutatakse kinnipeetav ümber avavanglasse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 20, 22, 32, 60 ja 61.

§ 75.  Vanglast vabastamine

  (1) Kinnipeetav vabastatakse viimasel karistuspäeval võimalikult vara, kuid mitte hiljem kui kell 12.00. Kui vabastamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, vabastatakse kinnipeetav viimasel tööpäeval enne riiklikku püha või puhkepäeva.

  (2) Kui ühel päeval kuulub vabastamisele mitu kinnipeetavat, peab vangla juhtkond kindlustama vabastatavate lahkumise vanglast eraldi.

  (3) Vabastamisel tagastatakse kinnipeetavale vangla hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Kui isiklikud riided puuduvad või ei vasta aastaajale, antakse vabastatavale riided vangla poolt tasuta.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

  (4) Vabastamisel makstakse kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus. Kui kinnipeetava vabanemistoetusena hoiustatud summa on väiksem töötu ühe kuu abirahast, makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust vabanemistoetusena hoiustatud summa ja töötu ühe kuu abiraha vahe ulatuses.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1. 01. 2006]

  (4) Vabastamisel makstakse kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus. Kui kinnipeetava vabanemistoetusena hoiustatud summa on väiksem töötu ühe kuu töötutoetusest, makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust vabanemistoetusena hoiustatud summa ja ühe kuu töötutoetuse vahe ulatuses.

  (5) Välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba, saadetakse vabastamisel Eestist välja. Kui Eestist välja saatmine ei ole kohe võimalik, paigutatakse välismaalane vabastamisel väljasaatmiskeskusesse.

  (6) Kinnipeetava vanglast vabastamise korra kehtestab justiitsminister.
[RT I 2005, 54, 430 - jõust. 01.01.2006]

§ 76.  Vabastamine tingimisi enne tähtaega

  (1) Vastavalt karistusseadustiku sätetele võib vangla direktor teha kohtule esildise kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Esildis esitatakse kohtule koos kinnipeetava isikliku toimikuga.

  (2) Kinnipeetava esitamisel tingimisi enne tähtaega vabastamiseks arvestatakse individuaalse täitmiskava täitmist ja kinnipeetavat iseloomustavaid materjale, mis on fikseeritud isiklikus toimikus.

  (3) Enne tähtaega vabastamise esildise rahuldamata jätmisel kohtu poolt võib seda korrata mitte varem kui poole aasta pärast.

  (4) Kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel võib vangla juhtkond vabanemistoetuse teatud osas üle kanda kinnipeetava elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna eriarvele selle väljamaksmiseks osadena.

  (5) Välismaalasest kinnipeetava võib tingimisi enne tähtaega vabastada, kui talle on antud elamisluba.

  (6) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse läbivaatamise korra kehtestab justiitsminister.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

3. peatükk NOORE KINNIPEETAVA VANGISTUSE TÄIDEVIIMINE 

§ 77.  Noor kinnipeetav

  Noor kinnipeetav käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes karistuse täitmisele pööramise ajal on noorem kui 21-aastane.

§ 78.  Noore kinnipeetava kinnipidamine

  Noore kinnipeetava kinnipidamine toimub selleks eraldi ettenähtud kinnises või avavanglas (noortevangla) või kinnise vangla eraldi osakonnas (noorteosakond).

§ 79.  Noore kinnipeetava vastuvõtmine vanglasse

  Noore kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse ei tohi tema vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ületada kahte nädalalt.

§ 80.  Noore kinnipeetava vangistuse täideviimise üldtingimused

  Noore kinnipeetava vangistuse täideviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1, 2, ja 6 peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

§ 81.  Noore kinnipeetava eraldi kinnipidamine

  Noortevanglas või noorteosakonnas hoitakse eraldi:
  1) nooremaid kui 15-aastasi;
  2) 15- kuni 16-aastasi;
  3) 16- kuni 18-aastasi;
  4) 18- kuni 21-aastasi.

§ 82.  Ümberpaigutamine täiskasvanute vanglasse või osakonda

  (1) Noortevanglas või noorteosakonnas 21 aastaseks saanud kinnipeetav paigutatakse ümber täiskasvanute kinnisesse vanglasse või kinnise vangla täiskasvanute osakonda vastavalt täitmisplaanile.

  (2) Erandkorras võib täiskasvanute kinnisesse vanglasse või kinnise vangla täiskasvanute osakonda ümber paigutada ka 18- kuni 21-aastase kinnipeetava, kui see on vajalik tulenevalt kinnipeetava iseloomust ja individuaalsest täitmiskavast.

§ 83.  Noore kinnipeetava töötamise erisused

  Alla 18-aastase noore kinnipeetava töötamisele kohaldatakse kõiki töökaitseseadustest tulenevaid alaealise töötamise erisusi, sealhulgas erisusi tööaja kohta.

§ 84.  Noorele kinnipeetavale hariduse andmise erisused

  (1) Alla 18-aastasele noorele kinnipeetavale on põhihariduse omandamine seadusega ettenähtud ulatuses kohustuslik. Vastavalt noore kinnipeetava soovile ja sobivusele antakse talle võimalus kutsekeskhariduse omandamiseks.

  (2) Noore kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise huvides võib suurendada käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 sätestatud kokkusaamiste ja käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud lühiajaliste väljasõitude arvu ja kestvust.

4. peatükk ARESTI JA LÜHIAJALISE VANGISTUSE TÄIDEVIIMISE ÜLDTINGIMUSED 
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 85.  Aresti ja lühiajalise vangistuse kandmine

  (1) Aresti ja kuni kolmekuulise vangistuse kandmine toimub otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses arestimajas.

  (2) Ajateenijale mõistetud aresti ja kuni kolmekuulise vangistuse kandmine toimub garnisoni arestimajas.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 86.  Aresti ja lühiajalise vangistuse täideviimise üldtingimused

  (1) Aresti ja kuni kolmekuulise vangistuse täideviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., 6. ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

  (2) Arestialuseid hoitakse ööpäevaringselt lukustatud kambrites.

  (3) Arestialust avavanglasse ümber ei paigutata.

  (4) Arestialune ei ole kohustatud töötama.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 87.  Arestialuse kokkusaamised

  (1) Arestialusele võimaldatakse järelevalve all üks kord nädalas lühiajaline kokkusaamine oma perekonnaliikmete, vaimuliku ja teiste isikutega.

  (2) Kokkusaamise kestus on kuni kaks tundi. Kokkusaamise kord sätestatakse arestimaja sisekorraeeskirjades.

§ 88.  Arestialuse lühiajaline vabastamine

  (1) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 5 sätestatud alustel võib arestimaja juht vabastada arestialuse kuni kolmeks päevaks.

  (2) Arestialuse vabaduses viibimise ajaks aresti kandmine peatub.

  (3) Käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud lühiajalist väljaviimist arestialusele ei kohaldata.
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

5. peatükk EELVANGISTUSE TÄIDEVIIMINE 

§ 89.  Eelvangistusse vastuvõtmise alus

  Isik võetakse vanglasse või arestimajja vastu kohtumääruse ärakirja ning isikut tõendavate dokumentide või nende puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumentide alusel.

§ 90.  Eelvangistuse üldtingimused

  (1) Eelvangistust kantakse kinnise vangla eelvangistusosakonnas ja arestimajas.

  (2) Vahistatut hoitakse ööpäevaringselt lukustatud kambris. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas, samuti teisi vahistatuid uurija, prokuröri või kohtu korraldusel.

  (3) Vahistatu kamber peab vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama vahistatu pideva visuaalse ja elektroonilise jälgimise.

  (4) Vangla juhtkond on kohustatud tarvitusele võtma kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine.

§ 91.  Vastuvõtmine eelvangistusse

  (1) Vanglasse saabumisel kuuluvad vahistatu ning tema asjad hoolikale läbiotsimisele. Läbiotsimise viib läbi vahistatuga samast soost vanglaametnik. Vahistatu isiklike asjade hoiulevõtmisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 15.

  (2) Eelvangistusse vastuvõtmisel on vahistatu kohustatud läbima tervisekontrolli, mille viib läbi vangla arst. Vahistatu fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras.

  (3) Vangla direktor või tema poolt määratud vanglaametnik informeerib kohe vahistatut tema õigustest ja kohustustest.

  (4) Vanglasse vastuvõtmisel nõustatakse vahistatut tema lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilitamise osas ning antakse vahistatule õigusabi.

  (5) Vahistatu vastuvõtmisest vanglasse teavitab vangla direktor viivitamatult uurijat või kohut, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.

§ 92.  Vahistatu ümberpaigutamisest teatamine

  Vahistatu ümberpaigutamisest on vahistatu vastuvõtja kohustatud teatama uurijale või kohtule, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.

§ 93.  Eelvangistuse kandmine

  (1) Vahistatu kannab isiklikke riideid. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, antakse vahistatule vangla poolt tasuta riietus.

  (2) V ahistatu toitlustamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 47. Vahistatul on lubatud vangla vahendusel sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud.

  (3) Vahistatule peavad olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Vangla direktori nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või teler. Vangla direktor võib lubada vahistatu kambri valgustamist väljaspool ettenähtud aega.

  (4) Alaealisele vahistatule, kes on olnud vahistuses vähemalt üks kuu, võimaldatakse põhi- või üldkeskhariduse omandamise jätkamine vastava riikliku õppekava alusel.

  (5) Vahistatule võimaldatakse tema soovil vähemalt üks tund päevas vabas õhus viibimist.

  (6) Kui vahistatu haigestumise korral pole võimalik talle vanglas kindlustada nõutavat ravi, suunab vangla arst vahistatu ravile vastavasse raviasutusse. Vahistatu suunamisest raviasutusse teavitab vangla direktor viivitamatult uurijat või kohut, kui kriminaalasi on kohtumenetluses. Vahistatu tervishoiu korraldamisel ja rahastamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 49 ja 491 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest.

  (7) Vahistatu ei ole kohustatud töötama.
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

§ 94.  Vahistatu kokkusaamised

  (1) Vahistatule lubatakse lühiajalisi kokkusaamisi isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida vahistatu ei saa teostada läbi kolmandate isikute. Vahistatu lühiajaliste kokkusaamiste õigust võib vangla direktor piirata uurija, prokuröri või kohtu loal, kui see on vajalik kriminaalmenetluse läbiviimise tagamiseks.

  (2) Välisriigi kodanikust vahistatul on piiramatu õigus kokkusaamisele oma riigi konsulaartöötajaga.

  (3) Vahistatu kokkusaamine toimub vanglaametniku juuresolekul, kes võib kokkusaamisesse sekkuda või selle kohe katkestada, kui kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist.

  (4) Vahistatu lühiajalise kokkusaamise kestvus ja täpsem kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

§ 95.  Kokkusaamised kaitsja ja vaimulikuga

  (1) Vahistatul on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja ja vaimulikuga. Kokkusaamised oma kaitsja ja vaimulikuga toimuvad segamatult. Vanglaametnik võib kokkusaamisi kaitsja ja vaimulikuga visuaalselt jälgida, kuid mitte pealt kuulata.

  (2) Kaitsjal on lubatud vahistatule üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Materjalide sisuline läbivaatus vanglaametnike poolt on keelatud.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 96.  Vahistatu kirjavahetus ja telefonikõned

  (1) Vahistatul on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras.

  (2) Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vahistatu kulul.

  (3) Vahistatu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vangla direktor piirata üksnes uurija, prokuröri või kohtu loal, kui see on vajalik kriminaalmenetluse läbiviimise tagamiseks. Keelatud on vahistatu kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 97.  Vahistatu kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine

  (1) Vahistatule saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt vahistatu juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.

  (2) Vahistatu kirjavahetuse ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalitega edastavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (3) Keelatud on kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, õiguskantslerile, prokurörile, kohtule ja Justiitsministeeriumile.

§ 98.  Pakid

  (1) Vahistatul on lubatud saada pakke. Pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

  (2) Paki sisu kontrollitakse enne selle üleandmist vahistatule vanglaametniku poolt ja paki saaja juuresolekul. Vangla direktoril on õigus kinni pidada ja vahistatule mitte üle anda pakis sisalduvaid asju, mille omamine vanglas on keelatud või mis võivad ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist.

  (3) Kinnipeetud asjad, mille omamiseks vajalik eriluba puudub, võetakse ära ja hävitatakse. Ülejäänud kinnipeetud asjad tagastatakse paki saatjale.

  (4) Kinnipeetud asjade tagastamise ning äravõtmise ja hävitamise korra kinnitab justiitsminister.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 99.  Vahistatu lühiajaline väljaviimine

  (1) Olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel, mis nõuavad vahistatu isiklikku kohalolekut, võib uurija või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses, anda loa vahistatu väljaviimiseks järelevalve all kuni üheks päevaks. Väljaviimise kulud kannab vahistatu.

  (2) Luba antakse vahistatu taotluse alusel.

§ 100.  Vahistatule kohaldatavad distsiplinaarkaristused

  (1) Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on:
  1) noomitus;
  2) isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks;
  3) kartserisse paigutamine kuni 30 päevaks.

  (2) Nooremat kui kaheksateistkümneaastast vahistatut võib kartserisse paigutada kuni 15 ööpäevaks.

  (3) Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse eelvangistuse põhjust ja eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud.

§ 101.  Distsiplinaarmenetlus

  (1) Distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid.

  (2) Distsiplinaarkaristus pööratakse täitmisele kohe.

  (3) Vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.

§ 102.  Kriminaalmenetluse tagamine

  (1) Kui on piisavalt alust oletada, et vahistatu võib oma tegevusega oluliselt kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, võib vangla direktor uurija või kohtu taotlusel kohaldada vahistatu suhtes täiendavaid abinõusid. Need on:
  1) täielik eraldamine teistest vahistatutest;
  2) isiklike riiete kandmise või isiklike esemete kasutamise keelamine.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud abinõude kohaldamise kestuse otsustab uurija, prokurör või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.

  (3) Keelatud on vahistatu kokkusaamiste piiramine oma kaitsjaga, samuti välisriigi kodanikust vahistatu kokkusaamiste piiramine oma riigi konsulaartöötajaga.

§ 103.  Julgeoleku tagamine eelvangistuse täideviimisel

  Julgeoleku tagamiseks eelvangistuse täideviimisel võib vangla direktor kohaldada vahistatu suhtes käesoleva seaduse §-des 66–72 sätestatud julgeolekuabinõusid.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 104.  Eelvangistusest vabastamine

  (1) Vahistatu vabastatakse vahistustähtaja lõppemisel, samuti teistel seaduses sätestatud alustel.

  (2) Kolm päeva enne vahistustähtaja lõppemist teatab vangla direktor sellest uurijale või prokurörile, kelle menetluses on kriminaalasi.

  (3) Kui vahistustähtaega ei pikendata, vabastatakse vahistatu vahistustähtaja viimasel päeval hiljemalt kell 12.00.

6. peatükk TÄIDEVIIMISE KORRALDUS 

1. jagu Vangla 

§ 105.  Vangla

  (1) Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.

  (2) Vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister.

  (3) Vangla kodukorra kinnitab vangla direktor kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga.

§ 106.  Vangla direktor

  Vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid.

§ 107.  Erialane järelevalve

  Erialast järelevalvet haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste ülesannete täitmise üle vanglas teostavad haridus- ja teadusminister ja sotsiaalminister.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 108.  Vanglakomisjon

  (1) Üldsuse kontrolli vangla üle teostab selle juures tegutsev vanglakomisjon. Vanglakomisjoni koosseisu ei tohi kuuluda vanglaametnikud.

  (2) Vanglakomisjoni ülesanne on aidata vangla juhtkonnal korraldada vangla tööd, sealhulgas abistada vangla juhtkonda kinnipeetavate paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, meditsiinilise teeninduse, järelevalve ja teiste karistuse täideviimisega seotud küsimuste lahendamisel.

  (3) Vanglakomisjoni täpsemad ülesanded, koosseis ja töökord, samuti vanglakomisjoni liikmete tasustamise kord sätestatakse vanglakomisjoni põhimäärusega, mille kinnitab justiitsminister .

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks on vanglakomisjonil õigus vastu võtta otsuseid, soovitusi ja proteste.

  (5) Vanglakomisjon esitab iga aasta 1. veebruariks Justiitsministeeriumile aruande oma eelneva aasta töö kohta. Aruanne esitatakse vanglakomisjoni esimehe kaudu.

  (6) Vanglakomisjoni liige ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisega teatavaks saanud kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid.

  (7) Vanglakomisjoni liikmed nimetab justiitsminister.

§ 109.  Vangla saatemeeskond

  (1) Kinnipeetava saatmiseks on vanglas relvastatud saatemeeskond, mille isikkoosseisule antakse eriväljaõpe.

  (2) Saatemeeskonna ülesanded ja töökord sätestatakse justiitsministri kehtestatud korras.

  (3) Vajaduse korral moodustab justiitsminister vangla juurde relvastatud üksuse eriülesannete täitmiseks ja määrab selle tegevuse korra.

  (4) Vajaduse korral kaasatakse kinnipeetavate saatmiseks politseiametnikke.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

2. jagu Vanglateenistus 

1. jaotis Vanglaametnik 

§ 110.  Vanglateenistuse mõiste

  (1) Vanglateenistus on teenistus vangla koosseisulisel ametikohal, mille ülesandeks on kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning eeluurimise teostamine vanglas toimepandud kuritegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine.

  (2) Vanglateenistuseks loetakse ka teenistus sisekaitselise rakenduskõrgkooli või muu vanglaametnike ettevalmistusteenistust läbiviiva asutuse korrektsioonialast haridust andva struktuuriüksuse juhi ja korrektsiooni erialaõppejõu ametikohal.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 111.  Vanglaametnik

  Vanglaametnik on vanglateenistuses olev ametnik.

§ 112.  Vanglaametnike ametiastmed

  (1) Vanglaametnikud jagunevad ametiastmele vastavate ametikohtade ülesannete keerukuse või juhtimisfunktsiooni mahu ja olemasolu järgi järgmistesse ametiastmetesse alanevas järjestuses:
  1) vangla peainspektor;
  2) I klassi vanglainspektor;
  3) II klassi vanglainspektor;
  4) I klassi valvur;
  5) II klassi valvur.

  (2) Vanglaametniku ametiastmetele vastavad ametikohad kehtestab justiitsminister määrusega.

2. jaotis Vanglateenistusse võtmine 

§ 113.  Vanglaametniku ametisse nimetamine

  (1) Vanglaametniku ametikohale võib ametisse nimetada avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167) §-s 14 sätestatud nõuetele vastava isiku, kes on läbinud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse ning täitnud ajateenistuse kohustuse.

  (2) Ettevalmistusteenistuse läbinud vanglaametnik nimetatakse ametisse tema ettevalmistusteenistusejärgsele madalaimale ametiastmele vastavale ametikohale.

  (3) Isiku, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, vanema või kõrgema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiitsministeeriumi koosseisus kõrgemate ametnike põhigruppi kuuluval ametikohal, võib vanglaametniku ametikohale ametisse nimetada ka juhul, kui ta ei ole läbinud vanglaametniku ettevalmistusteenistust.

  (4) Isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud noorema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna, võib käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud ametiastmele vastavale ametikohale nimetada ka juhul, kui ta ei ole läbinud vanglaametniku ettevalmistusteenistust.

  (5) Vanglaametnik nimetatakse ametisse määramata tähtajaks.

  (6) Ettevalmistusteenistuse praktilise väljaõppe läbimisel vanglas või ettevalmistusteenistuse lõpetanud isiku ametisse nimetamisel ei rakendata avaliku teenistuse seaduse §-s 14 sätestatud vanuse alampiiri.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 114.  Isikud, keda on keelatud võtta vanglateenistusse

  Vanglaametniku ettevalmistusteenistusse võtta ja vanglaametniku ametikohale ametisse nimetada on keelatud isikut:
  1) kes on teovõimetu või piiratud teovõimega;
  2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  3) kes on kandnud vangistuslikku karistust;
  4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või
  5) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud vanglaametniku ametikohal töötamise õigus.

§ 115.  Vanglaametniku ettevalmistusteenistus

  (1) Vanglaametniku ettevalmistusteenistus koosneb erialasest teoreetilisest ja praktilisest väljaõppest.

  (2) Vanglaametniku kandidaadi ettevalmistusteenistuse kohaks on vangla, kus vanglaametniku kandidaat praktilisel väljaõppel osaleb, ja Sisekaitseline rakenduskõrgkool. Käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 nimetatud ettevalmistusteenistuse puhul võib selleks olla ka muu õppeasutus vastavalt käesoleva seaduse § 116 lõikes 7 nimetatud korrale.

  (3) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuses olev isik kannab ametinimetust «vanglaametniku kandidaat».
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 116.  Ettevalmistusteenistuse õiguslik reguleerimine

  (1) Vanglaametniku kandidaadi ettevalmistusteenistuse teoreetilisele osale õppeasutuses ei laiene avaliku teenistuse seadus ning sellel viibimist ei loeta avalikuks teenistuseks järgmiste eranditega:
  1) ettevalmistusteenistuses viibimise aeg arvatakse teenistusstaaži hulka ja
  2) ettevalmistusteenistusse astunud isikul on vastavalt avaliku teenistuse seaduse §-le 53 õigus riigi tagatud õppelaenu kustutamisele.

  (2) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse teoreetilisele osale laienevad käesoleva seaduse §-d 134 ja 147.

  (3) Vanglas praktilisel väljaõppel viibiv vanglaametniku kandidaat nimetatakse ametisse koosseisuvälise teenistujana.

  (4) Isiku ametisse nimetamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ei takista asjaolu, et isik pole täitnud ajateenistuse kohustust.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistusele ei laiene avaliku teenistuse seadus, välja arvatud §-d 40, 43, 53, 55, 59-65, 67, 68 ja 73. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistusele laienevad käesoleva seaduse 4. jaotises ettenähtud teenistuskohustused ning 5. jaotises ettenähtud sotsiaalsed tagatised, välja arvatud käesoleva seaduse § 136.

  (6) Vanglaametniku ettevalmistusteenistus lõpeb vanglaametniku eksami sooritamisega.

  (7) Ettevalmistusteenistusse võtmise ja selle läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.
[RT I 2003, 58, 387 - jõust. 01.09.2003]

§ 117.  Vanglaametniku kandidaadi stipendium ja muud sotsiaalsed tagatised

  (1) Vanglaametnikukandidaadile makstakse stipendiumi. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt määratud minister.

  (2) Vanglaametniku kandidaadile laieneb käesoleva seaduse § 147.

  (3) Teoreetiline väljaõpe peab võimaldama vanglaametniku kandidaadile lisaks puhkepäevadele õppetööst vabu päevi vähemalt 35 kalendrip��eva ulatuses aastas õppetöö korraldusega määratud ajal ja ulatuses.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 118.  Ettevalmistusteenistuse kulude hüvitamine

  (1) Isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema ettevalmistusteenistusele tehtud kulutused, kui ta:
  1) katkestas mõjuva põhjuseta ettevalmistusteenistuse;
  2) arvati ettevalmistusteenistusest välja ebarahuldava õppeedukuse tõttu;
  3) arvati ettevalmistusteenistusest välja distsiplinaarsüüteo tõttu;
  4) ei asunud ettevalmistusteenistuse lõpetamisest kolme kuu jooksul vanglateenistusse, välja arvatud juhul, kui temale ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat ametikohta;
  5) vabastati vanglateenistusest oma algatusel mõjuva põhjuseta;
  6) vabastati vanglateenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  7) vabastati vanglateenistusest distsiplinaarsüüteo eest.

  (2) Ettevalmistusteenistuse kulusid ei pea hüvitama vanglaametnik, kes:
  1) pärast ettevalmistusteenistust on olnud vanglateenistuses vähemalt kolm aastat või
  2) on vanglateenistusest vabastatud omal algatusel seoses invaliidsuse või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadusega.

  (3) Ettevalmistusteenistuse kulude arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab määrusega justiitsminister kooskõlastatult siseministri ning haridus- ja teadusministriga.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 119.  Erinevate ametiastmete ettevalmistusteenistus

  (1) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud ametiastmele vastavale ametikohale võib ametisse nimetada isiku, kes on läbinud ettevalmistusteenistuse, millest vähemalt poole moodustab praktiline väljaõpe.

  (2) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud ametiastmetele vastavale ametikohale võib ametisse nimetada isiku, kes on läbinud ettevalmistusteenistuse, mille käigus omandatakse rakenduslik kõrgharidus.

§ 120.  Vanglaametniku ettevalmistusteenistusse võtmise ja ametisse nimetamise pädevus

  (1) Vanglaametniku kandidaadi võtab ettevalmistusteenistusse ettevalmistusteenistuse läbiviijaks oleva õppeasutuse juht.

  (2) Vanglaametniku nimetab ametisse vangla direktor või tema poolt volitatud ametiisik.

  (3) Vangla direktori nimetab ametisse justiitsminister.

  (4) Käesoleva seaduse § 110 lõikes 2 nimetatud ametikohale nimetab vanglaametniku ametisse vastava õppeasutuse juht või tema poolt volitatud ametiisik.

§ 121.  Katseaeg

  Vanglaametniku esmakordsel ametisse nimetamisel kohaldatakse talle katseaega pikkusega kuni üks aasta.

3. jaotis Vanglaametniku teenistuskäik 

§ 122.  Vanglaametniku atesteerimine

  (1) Vanglaametnike atesteerimisel hinnatakse vanglaametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust ametiastmele ja teenistuslikke saavutusi. Vanglaametnike atesteerimisel avaliku teenistuse seaduse § 91 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel teenistuslikke saavutusi ei hinnata.

  (2) Ametiastmele vastavuse ja teenistuslike saavutuste hindamisele ei laiene avaliku teenistuse seaduse § 99 lõikes 4 sätestatud iga-aastase vestluse läbiviimise kohustus .

  (3) Vanglaametnike ametiastmete atesteerimisnõuded, atesteerimise läbiviimise korra ja atesteerimislehe vormi kehtestab justiitsminister.

  (4) Vanglaametnike atesteerimist teostavad vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonid, mille põhimääruse ja moodustamise korra kehtestab justiitsminister.

  (5) [Kehtetu - RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 123.  Vanglaametnike atesteerimisperiood ja atesteerimise aeg

  (1) Vanglaametnik kuulub atesteerimisele üks kord kolme aasta jooksul.

  (2) Atesteerimisperiood pikeneb:
  1) käesoleva seaduse § 124 lõike 1 punktis 3 ettenähtud juhul;
  2) vanglaametniku teisele sama ametiastme ametikohale üleviimisel või edutamisel - vähemalt kuue kuu täitumiseni nimetatud ametikohal ametisseastumise päevast;
  3) avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 3 punktis 2 ettenähtud juhul.

  (3) Vanglaametnike atesteerimise aja määrab justiitsminister.

§ 124.  Vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni pädevus

  (1) Kui leiab aset vanglaametnike korraline atesteerimine, siis komisjon:
  1) tunnistab vanglaametniku ametiastmele vastavaks ja võib teha ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepaneku vanglaametniku edutamiseks;
  2) tunnistab vanglaametniku ametiastmele mittevastavaks ja teeb ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepaneku vanglaametniku teenistusest vabastamiseks või vanglaametniku madalamale ametiastmele vastavale ametikohale üleviimiseks;
  3) teeb ettepaneku saata vanglaametnik täiendkoolitusele ja lükata atesteerimine ühe aasta võrra edasi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud otsuse tegemisel võib komisjon teha ettepaneku ametnikule ergutuse kohaldamiseks.

  (3) Kui vanglateenistusse astumiseks vabale ametikohale on korraldatud konkurss või kui vaba ametikoht täidetakse edutamise teel, valib komisjon kandideerivate isikute hulgast ühe või mitu kandidaati, kes esitatakse ametikohale ametisse nimetamiseks. Mitme kandidaadi esitamise puhul otsustab nimetamise vastavale ametikohale ametisse nimetamise õigust omav isik.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 märgitud otsus peab olema motiveeritud, seejuures võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 märgitud otsust sama ametniku suhtes rakendada vaid ühe korra järjest.

  (5) Komisjoni otsus on vanglaametniku ametisse nimetamise õigust omavale isikule kohustuslik, välja arvatud ergutuse kohaldamise puhul või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud edutamise ettepaneku tegemise puhul, kui vaba ametikoht puudub või kui selleks on vangla direktori ametikoht.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 125.  Vanglaametniku mitteatesteerituks tunnistamise tagajärg

  Vanglaametnik, kelle suhtes konkursi- ja atesteerimiskomisjon teeb käesoleva seaduse § 124 lõike 1 punktis 2 nimetatud otsuse, vabastatakse sõltuvalt komisjoni otsusest teenistusest käesoleva seaduse § 154 lõike 2 alusel või nimetatakse tema nõusolekul madalamale ametiastmele vastavale ametikohale kahe kuu jooksul, arvates konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse tegemise päevast.

§ 126.  [Kehtetu - RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 127.  Vanglaametniku edutamine

  (1) Vanglaametniku edutamine on vanglaametniku nimetamine kõrgemale ametiastmele vastavale ametikohale.

  (2) Vanglaametniku edutamise otsustab vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul ametisse nimetamise õigust omav isik. Vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon võib ametisse nimetamise õigust omavale isikule esitada edutamiseks mitu isikut.

  (3) Vanglaametnikku on lubatud vabale käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud ametiastmetele vastavale ametikohale edutada vaid konkursi alusel.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 128.  Vanglaametniku üleviimine

  (1) Vanglaametnikku võib ühelt ametikohalt teisele üle viia:
  1) vanglaametniku ettepanekul või
  2) vanglaametniku üleviimise õigust omava isiku algatusel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 tähendatud juhul võib vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires ühelt ametikohalt üle teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta.

  (3) Vanglaametnikku ei v��i ühe atesteerimisperioodi vältel teisele ametikohale üle viia rohkem kui üks kord.

  (4) Vanglaametniku üleviimine vanglaametniku nõusolekuta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ei ole võimalik, kui:
  1) vanglaametniku üleviimise tõttu pikeneks atesteerimisperiood vastavalt käesoleva seaduse § 123 lõike 2 punktile 2;
  2) ametikohavahetus toob kaasa ametniku elukohavahetuse või töölejõudmise aja olulise suurenemise;
  3) [kehtetu - RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

  (5) Vanglaametniku üleviimise otsustab tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Kui vanglaametniku üleviimisega kaasneb tema ametisse nimetamise õigust omavate isikute vahetumine, nimetatakse vanglaametnik ametisse senisele ametikohale nimetamise õigust omava isiku kirjalikul nõusolekul.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 129.  Vanglaametniku üleviimine muule ametikohale riigiasutuses

  (1) Vanglaametniku võib tema nõusolekul üle viia riigiteenistusse muule ametikohale, mis ei kuulu vanglateenistusse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohale võib vanglaametniku üle viia kuni viieks järjestikuseks aastaks. Vanglaametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse vanglaametnik tagasi samale või teisele ametikohale sama ametiastme piires. Vaba ametikoha puudumise korral vanglaametniku ametiastmel võib teda tema nõusolekul nimetada madalamale ametiastmele vastavale ametikohale või arvata reservi.

§ 130.  Vanglaametniku õigused tema üleviimise korral madalamale ametiastmele vastavale ametikohale

  (1) Vanglaametniku madalamale ametiastmele vastavale ametikohale nimetatud isikul on õigus:
  1) vaba ametikoha tekkimisel vanglaametniku senisele ametiastmele vastavale ametikohale üleviimisele juhul, kui ta vastab sellele ametikohale esitatavatele nõuetele;
  2) saada kolme kuu vältel tasustatud vastavalt tema senisele ametiastmele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ettenähtud juhul ei korraldata konkurssi vaba ametikoha täitmiseks edutamise korras.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ettenähtud õigus puudub vanglaametnikul, kes nimetati madalamale ametikohale vastavale ametiastmele tema tunnistamise tõttu ametiastmele mittevastavaks.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 131.  Vanglaametnike teenistuskäigu määrus

  Vanglaametnike ametisse nimetamise ja edutamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus vanglaametnike teenistuskäigu määrusega .
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

4. jaotis Vanglateenistuskohustused 

§ 132.  Ametisaladuse hoidmise kohustus

  Vanglaametnik ei tohi avaldada talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, sealhulgas kinnipeetavate isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

§ 133.  Teatamiskohustus

  Vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti t��helepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kinnipeetava haigestumisest on vanglaametnik kohustatud viivitamatult informeerima vangla arsti.

§ 134.  Vormiriietuse kandmise kohustus

  Teenistuskohustuste täitmisel kannab vanglaametnik vormiriietust.

§ 135.  Teenistusalased piirangud

  Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistuspiirangutele ei tohi vanglaametnik:
  1) osaleda streikides, pikettides ega muudes teenistusalastes surveaktsioonides või
  2) töötada teise tööandja juures, välja arvatud pedagoogilisel, teaduslikul või loomingulisel tööl.

5. jaotis Sotsiaalsed tagatised vanglateenistuses 

§ 136.  Vanglaametniku palga, põhipalga ja palgamäära mõisted

  (1) Vanglaametniku palk koosneb põhipalgast ja seaduses sätestatud ning seaduse alusel makstavatest lisatasudest.

  (2) Põhipalk on vanglaametnike palgaastmestiku palgaastmele vastav kuupalgamäära alusel arvutatud palga osa.

  (3) Palgamäär on käesoleva seaduse § 136 1 lõikes 4 sätestatud korras Vabariigi Valitsuse kehtestatud rahasumma või selle diferentseering.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 1361.  Vanglaametniku töö tasustamine

  (1) Vanglaametnikele kehtestatakse ametiastmetele vastav viieastmeline palgaastmestik.

  (2) Vanglaametniku palgaastmele vastavat palgamäära võidakse diferentseerida sõltuvalt erinevast kvalifikatsioonist, piirkonnast, asutusest või ametikohast. Palgamäära võib ühel alusel diferentseerida maksimaalselt 30 protsendi ulatuses.

  (3) Vanglaametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, sealhulgas palgamäärade diferentseerimise täpsemad alused ja diferentseerimise määrad ning lisatasude maksmise täpsemad alused ja ulatused täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest, kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (4) Kui vanglaametniku palgaastmestikujärgset palgamäära võidakse diferentseerida (suurendada) mitmel alusel, liidetakse diferentseerimise määrad (protsendid) ühtseks diferentseerimise määraks (protsendiks), mille alusel arvutatakse diferentseeritud palgamäär.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 1362.  Väljateenitud aastate tasu

  (1) Vanglaametnikule makstakse väljateenitud aastate tasu teenistusaastate eest järgmiselt:
  1) alates 5-aastasest teenistusstaažist – 5% diferentseerimata palgamäärast;
  2) 10–15-aastasest teenistusstaažist – 10% diferentseerimata palgamäärast;
  3) alates 15-aastasest teenistusstaažist – 15% diferentseerimata palgamäärast.

  (2) Väljateenitud aastate tasu maksmisel arvestatakse teenistusstaaži käesoleva seaduse §-s 110 nimetatud ametikohal.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu võib jätta maksmata või selle suurust vähendada vanglaametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 137.  Vanglaametniku töö- ja puhkeaeg

  (1) Vanglaametniku töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse ja avaliku teenistuse seaduse alusel, arvestades käesoleva seadusega sätestatud erisusi.

  (2) Kui teenistusolud ei võimalda järgida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vanglaametniku tööaja üldnormi, võib vangla sisekorraeeskirjadega kehtestada tööaja summeeritud arvestuse. Sel juhul ei tohi tööaja kestus kvartalis ületada üldnormiga samaks ajavahemikuks ettenähtud töötundide arvu.

  (3) Tööaja summeeritud arvestuse korral võib rakendada tööaja üldnormiga ettenähtud tööaja kestusest erinevat tööpäeva või -vahetuse kestust, mis ei või ületada 12 tundi.

  (4) Justiitsminister võib kehtestada vangla ööpäevaringselt töötavatele vanglaametnikele vahetuse kestuseks kuni 24 tundi. 24-tunnise vahetuse korral tuleb vanglaametnikule võimaldada kokku kuus tundi einetamiseks ja puhkamiseks. Vahetusevälise puhkeaja kestus ei või olla alla 12 tunni.

  (5) Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega.

§ 138.  Vanglaametniku töölerakendamine puhkepäevadel

  (1) Vanglaametnikule võib üldistest puhkepäevadest erinevad puhkepäevad ette näha vangla direktori poolt kinnitatud vahetuste ajakavaga.

  (2) Vanglaametniku vahetuseväline töölerakendamine puhkepäeval kompenseeritakse tema valikul vabade päevade andmisega kahe järgneva nädala jooksul või tasutakse puhkepäeval töötatud aja eest kahekordses ulatuses. Riigipühal tehtud töö eest makstakse kahekordselt, olenemata sellest, kas töö toimus vastavalt vahetuste ajakavale või mitte.

  (3) Väljaspool vahetuste ajakava võib vanglaametnikku puhkepäeval ja riigipühal tööle rakendada üksnes tema enda nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse § 139 lõikes 1 ettenähtud juhul.

§ 139.  Vanglaametniku ületunnitöö

  (1) Vanglaametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd järgmistel juhtudel:
  1) massiliste korratuste, samuti loodusõnnetuse, tulekahju, epideemia, õnnetusjuhtumi, avarii ja katastroofi või muu erakorralise sündmuse ärahoidmiseks vanglas, sellise sündmuse tagajärgede kõrvaldamiseks;
  2) teenistusülesannete täitmisel, mida ei ole võimalik lõpetada kehtestatud tööajanormi piires või edasilükkamatu või ettenägematu teenistusülesande täitmisel, kui töö lõpetamine või katkestamine on vastuolus vanglateenistuse ülesannetega;
  3) vahetust ülevõtva vanglaametniku ilmumata jäämise korral, kui teenistuses ei tohi olla vaheaega; nendel juhtudel on vangla direktor kohustatud viivitamata võtma tarvitusele abinõud, et asendada vahetust hoidev vanglaametnik teise vanglaametnikuga.

  (2) Vanglaametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul kohustatud täitma ka vangla direktori poolt antud ülesandeid, mis ei kuulu tema teenistusülesannete hulka.

  (3) Ületunnitöö eest makstakse lisatasu vanglaametniku tunnipalga poolteisekordses ulatuses. Ületunnitöö kompenseerimine vaba aja andmisega on keelatud.

§ 140.  Vanglaametniku puhkus

  (1) Vanglaametniku puhkuse võib katkestada ja ta puhkuselt tagasi kutsuda vanglaametniku nõusolekul, kuid mitte rohkem kui kahel korral puhkuse vältel. Vanglaametniku nõusolekuta võib vangla direktor kutsuda vanglaametniku puhkuselt tagasi käesoleva seaduse § 139 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul.

  (2) Vanglaametnikule võib anda täiendavat tasulist lisapuhkust eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest kuni 10 kalendripäeva aastas.

§ 141.  Valveaeg

  Valveajal peab vanglaametnik vangla juhtkonnale kokkulepitud kohas olema kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks. Valveaja kestus ei või ületada 24 tundi kuus. Valveaja tunni eest makstakse lisatasu, mis on 10 protsenti vanglaametniku tunnipalga määrast.

§ 142.  Toetus vanglaametniku hukkumise, invaliidistumise, haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral

  (1) Seoses vanglateenistusega hukkunud vanglaametniku perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunu 10 aasta palga ulatuses.

  (2) Seoses vanglateenistusega hukkunud vanglaametniku matuse kulud kannab riik.

  (3) Seoses vanglateenistusega invaliidistunud vanglaametnikule maksab riik ühekordset toetust:
  1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa vanglateenistusest vabastamist - tema ühe aasta palga ulatuses;
  2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa vanglateenistusest vabastamise - tema kahe aasta palga ulatuses;
  3) töövõime täieliku kaotuse korral - tema seitsme aasta palga ulatuses.

  (4) Vanglaametnikule, kellele seoses vanglateenistusega tekitati terviserikkega kehavigastus, millega ei kaasnenud invaliidsust, maksab riik ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses.

  (5) Seoses vanglateenistusega vigastada saanud või haigestunud vanglaametniku ravi- ja ravimikulud kannab riik.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

§ 143.  Varalise kahju hüvitamine

  (1) Vanglaametniku teenistusülesannete täitmise tõttu vanglaametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.

  (2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

§ 144.  Tagatised nõusolekuta üleviimise korral

  (1) Vanglaametniku teisele ametikohale tema nõusolekuta üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud vanglaametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt kaks kuud.

  (2) Nõusolekuta üleviidud vanglaametnikule säilitatakse tema senine palk kolme kuu jooksul, arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast.

§ 145.  Tagatised vanglaametniku üleviimisel käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud ametikohale

  Vanglaametniku töötamise aeg käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud ametikohal võrdsustatakse teenistusajaga tema ametiastmele vastaval ametikohal vanglateenistuses.

  [Teine lause kehtetu - RT I 2003, 26, 157 - jõust. 1. 04. 2003]

§ 146.  Terviseuuringud

  Riik tagab vanglaametnikule tasuta terviseuuringud. Terviseuuringute läbiviimise tingimused, perioodilisuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 147.  Vanglaametniku vormiriietus

  Vanglaametnikule antakse tasuta vanglaametniku vormiriietus, mille kirjelduse ja kandmise korra, samuti eraldusmärkide kirjelduse ja kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

6. jaotis Teenistusdistsipliin 

§ 148.  Distsiplinaarvõim

  Vanglaametnikule määrab distsiplinaarkaristuse ametiisik, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus. Justiitsministril on õigus määrata distsiplinaarkaristus igale vanglaametnikule.

§ 149.  Distsiplinaarmenetlus

  (1) Distsiplinaarsüüteo ja selle asjaolude välja selgitamiseks viiakse läbi distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on ametiisikul, kellel on vanglaametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus.

  (2) Distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks vanglaametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati.

  (3) Distsiplinaarmenetluse läbiviija võib distsiplinaarsüüteo kohta nõuda selgitusi ja koguda tõendeid. Selgituse nõudmine vanglaametnikult, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik. Vanglaametnikul, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on õigus anda selgitusi.

  (4) Distsiplinaarmenetluse lõpuleviimisel koostab selle läbiviija distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, milles distsiplinaarsüüteo ja selle toime pannud isiku kindlakstegemisel märgitakse vähemalt alljärgnev:
  1) distsiplinaarsüüteo toime pannud vanglaametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
  2) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht;
  3) distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid ja
  4) viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja selle sättele, mida vanglaametnik kirjeldatud teoga rikkus.

  (5) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte allkirjastatakse distsiplinaarmenetluse läbiviija poolt, esitatakse viivitamatult distsiplinaarmenetluse algatanud isikule ja seda tutvustatakse isikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi.

§ 150.  Distsiplinaarkaristused

  Distsiplinaarsüüteo toime pannud vanglaametnikule võib määrata järgmisi distsiplinaarkaristusi:
  1) noomitus;
  2) ametipalga vähendamine 10 kuni 50 protsenti kuni kolmeks kuuks või
  3) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.

§ 151.  Ergutamine

  (1) Teenistuskohustuste, kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise või kauaaegse laitmatu teenistuse eest võib vanglaametnikule või mõnele muule isikule kohaldada ergutusi. Ergutuse määrab vanglaametniku ametisse nimetamise õigust omav ametiisik või justiitsminister. Vanglaametniku teeneteristi määrab ja annab kätte justiitsminister.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule võib määrata järgmisi ergutusi:
  1) tänu avaldamine;
  2) täiendava tasulise lisapuhkuse andmine kuni 10 kalendripäeva aastas;
  3) rahalise preemia andmine;
  4) hinnalise kingituse andmine;
  5) autasustamine aukirjaga;
  6) vanglaametniku teeneteristi andmine.

  (3) Vanglaametniku teeneteristi kirjelduse, andmise ja kandmise korra kehtestab justiitsminister.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

7. jaotis Vanglateenistusest vabastamine ja vanglaametnike reserv 

§ 152.  Teenistusest vabastamine vanuse tõttu

  (1) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 1 nimetatud ametiastmel olev vanglaametnik vabastatakse vanglateenistusest üldise pensioniea saabumisel. Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud ametiastmel olev vanglaametnik vabastatakse vanglateenistusest, kui ta on saanud 60 aastaseks. Käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 punktides 4 ja 5 nimetatud vanglaametnik vabastatakse vanglateenistusest, kui ta on saanud 58 aastaseks.

  (2) Vanuse tõttu vabastatakse vanglaametnik vabastamist tingiva vanuse saabumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

  (3) Ametisse nimetamise õigust omav ametiisik võib pikendada vanglaametniku teenistusaega viimase nõusolekul kuni üldise pensioniea saabumiseni, kui vanglaametnik on oma tervisliku seisundi poolest võimeline teenistust jätkama. Sel juhul vabastatakse vanglaametnik teenistusest üldise pensioniea saabumisel.

§ 153.  Teenistusest vabastamine ametivande andmisest keeldumise tõttu

  Vanglaametnik, kes keeldub ametivande andmisest, vabastatakse teenistusest vande andmisest keeldumise päeval.

§ 154.  Teenistusest vabastamine ametikohale või ametiastmele mittevastavuse tõttu

  (1) Vanglaametnik vabastatakse ametikohale mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse §-s 117 sätestatud tingimustel ja korras käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud eranditega.

  (2) Vanglaametnik vabastatakse atesteerimistulemuste põhjal ametiastmele mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse §-s 117 sätestatud korras.

§ 155.  Reservis olevad vanglaametnikud

  (1) Ametnike reservis olevate vanglaametnike õigused ja kohustused määrab avaliku teenistuse seadus käesolevas seaduses ettenähtud eranditega.

  (2) Reservi arvatud vanglaametnik on reservi nimekirjas kuni reservist väljaarvamiseni, kuid mitte kauem, kui kaks aastat järjest. Vanglaametniku reservis oleku aega võib pikendada iga kuu tema poolt esitatud sooviavalduse alusel.

  (3) Reservi arvatud vanglaametnik võib lisaks avaliku teenistuse seaduse §-s 149 sätestatud alustele ametisse nimetamisest keelduda, kui pakutav ametikoht ei ole tema ametiastmele vastav vanglaametniku ametikoht.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumine ei ole aluseks vanglaametniku reservist väljaarvamisele vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 150 punktile 2.

  (5) Kindlustamaks reservis olevatele vanglaametnikele vanglateenistusse tagasipöördumise võimaluse, teatab ametisse nimetamise õigust omav isik vabade ametikohtade täitmisel igal ametiastmel olevast vähemalt igast kolmandast vabast ametikohast avaliku teenistuse seaduse § 147 sätestatud korras riigisekretärile.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata juhul, kui täidetakse § 110 lõikes 2 sätestatud ametikoht

7. peatükk KINNIPIDAMINE ARESTIMAJAS 

§ 156.  Kinnipidamine arestimajas

  (1) Arestimaja on kinnipidamiskoht politseiprefektuuri koosseisus, mis korraldab eelvangistuse ja aresti täideviimist.

  (2) Arestimajas hoitakse vahistatuid ja arestialuseid ööpäevaringselt lukustatud kambrites, kus on võimalik nende pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine.

  (3) Isiku kinnipidamisele arestimajas kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid eelvangistuse ja aresti täideviimise kohta.

  (4) Eelvangistuse ja aresti täideviimisel on arestimaja juhil, kinnipidamistingimusi tagaval politseiametnikul ning arestimaja koosseisulisel teenistujal käesoleva seaduse 1.-5. peatükis sätestatud vastavad vangla direktori ning vanglaametniku õigused ja kohustused.

  (5) Arestimaja sisekorraeeskirjad kinnitab siseminister.

  (6) Vahistatute ja arestialuste saatmise ja valve arestimajas tagab politseiprefektuur.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

8. peatükk MUUDATUSED TEISTES SEADUSTES 

§ 157. – § 164. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 165.  Vanglateenistuse kohaldamine ametnikele seaduse jõustumisel

  (1) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel vanglas teenivad ametnikud ning muus riigiasutuses töötavad isikud, kelle ametikoht vastab § 110 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, loetakse vanglaametnikeks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu laieneb ka ametnikele, kelle teenistussuhe käesoleva seaduse § 110 lõikes 1 nimetatud ametikohal on käesoleva seaduse jõustumise hetkel peatunud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vanglaametnike esmakordne atesteerimine vastavalt käesoleva seaduse alusel kinnitatud ametiastmete atesteerimisnõuetele korraldatakse 2002. aasta 1. oktoobrist kuni 2003. aasta 31. detsembrini.

§ 166.  Vanglateenistuse ametiastmete omistamine seaduse jõustumisel

  Käesoleva seaduse §-s 165 nimetatud vanglaametnikele omistatakse ametiaste vastavalt justiitsministri poolt § 112 lõike 2 alusel antavale määrusele.

§ 167.  [Kehtetu - RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 1671.  Vanglateenistuse ametijärkude kaotamine

  (1) Vanglaametnikele määratud ametijärgud tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Kui käesoleva seaduse § 1361 alusel arvutatav palk on väiksem tema senisest palgast, säilitatakse ametnikule tema senise palga suurus.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 168.  Seaduse laienemine selle jõustumise hetkel korrektsioonieriala omandavale isikule

  (1) Käesolevas seaduses vanglaametniku ettevalmistusteenistusele sätestatud nõuded laienevad isikutele, kes võetakse ettevalmistusteenistusse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Seaduse jõustumise hetkel Sisekaitselise rakenduskõrgkooli korrektsioonikolledžis õppiv isik loetakse võrdseks käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga. Seaduse jõustumise hetkel muus korrektsioonialast haridust andvas õppeasutuses õppiv isik loetakse võrdseks käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isikuga.
01.04.2011 00:00
Veaparandus – Sõnad „sisekaitseline rakenduskõrgkool“ viidud vastavasse käändesse. Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 10 lõige 4.

  (2) Isiku, kes on lõpetanud enne käesoleva seaduse jõustumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutuse ja seaduse jõustumise hetkel ei kuulu käesoleva seaduse § 165 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ametnike hulka, võib võrdsustada käesoleva seaduse § 119 lõigetes 1 või 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 169.  Ametisse nimetamise ja edutamise piirangute mittekohaldamine

  (1) Kuni 2007. aasta 1. juulini võib vanglaametniku ametikohale ametisse nimetada lisaks käesoleva seaduse §-s 113 nimetatud isikutele muid isikuid, kes ei ole läbinud vanglaametniku ettevalmistusteenistust, kui nad vastavad käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud muudele nõuetele.

  (2) Kuni 2002. aasta 1. juulini võib käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 5 sätestatud ametiastmele vastavale ametikohale ametisse nimetada ka isiku, kellel on vähemalt põhiharidus.

  (3) Kuni 2007. aasta 1. juulini ei kohaldata vanglaametniku ametisse nimetamisel ja edutamisel käesoleva seaduse § 113 lõiget 2.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 170.  Käesoleva seaduse § 107 kohaldamise erisused

  Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ei kohaldata käesoleva seaduse § 107 sotsiaalalaste ülesannete täitmise kohta.

§ 171.  Sotsiaaltöötaja ametisse nimetamise erisused

  Kuni 2003 aasta 1. jaanuarini võib sotsiaaltöötajana ametisse nimetada ka isiku, kellel on mõni muu kõrgharidus kui sotsiaaltööalane või sotsiaalpedagoogiline kõrgharidus.

§ 172.  Seaduse jõustumise hetkel poolkinnises vanglas vangistust kandva kinnipeetava kinnipidamistingimused

  Isik, kellele on mõistetud vangistus poolkinnises vanglas, jätkab pärast käesoleva seaduse jõustumist karistuse kandmist kinnises vanglas.

§ 173.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. detsembril.

/otsingu_soovitused.json