ERAÕIGUSTsiviilõiguse üldregulatsioon

ERAÕIGUSVõlaõigus

Teksti suurus:

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (lühend - VÕSRS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.04.2011
Avaldamismärge:

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus

Vastu võetud 05.06.2002
RT I 2002, 53, 336
jõustumine 01.07.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.11.2003RT I 2003, 78, 52327.12.2003
09.12.2003RT I 2003, 81, 54620.12.2003
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse jõustumine

  (1) Võlaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) ja rahvusvahelise eraõiguse seadus (RT I 2002, 35, 217) jõustuvad 1. juulil 2002.

  (2) Võlaõigusseaduse § 323 jõustub 1. juulil 2003.

  (3) Võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jagu jõustub 1. septembril 2002.

  (4) Võlaõigusseaduse § 720 lõige 6 jõustub 1. jaanuaril 2003.

§ 2.  Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus

  Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 3.  Teovõime

  (1) Isiku teovõime määratakse tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt.

  (2) Kui isik on enne 1. juulit 2002 omandanud teovõime tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889; 65, õiend; 89, 1516; 1995, 26–28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155) § 9 lõike 2 või § 10 lõike 3 alusel, säilib tal teovõime omandatud ulatuses ka pärast 1. juulit 2002.

§ 4.  Teovõimet puudutavad kohtuotsused

  (1) Isik, kelle teovõimet on enne 1. juulit 2002 kohtuotsusega piiratud, loetakse alates 1. juulist 2002 teovõimeliseks. Jõustunud kohtuotsus, millega isiku teovõimet on enne 1. juulit 2002 piiratud, loetakse täitedokumendiks, mille alusel on kohtuotsusega eestkostjaks määratud isikul õigus nõuda isiku, kelle teovõimet enne 1. juulit 2002 piirati, töötasunõude või muu püsiva iseloomuga sissetuleku saamisele suunatud nõude arestimist kohtutäituri poolt ja vastavate summade endale väljamaksmist.

  (2) Kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174) § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed.

§ 5.  Teadmata kadunuks tunnistamise avaldus

  Isiku teadmata kadunuks tunnistamise avaldus loetakse alates 1. juulist 2002 isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise avalduseks.

§ 6.  Tehingu vorm

  Enne 1. juulit 2002 tehtud kehtiv tehing, mis pärast käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud seaduste jõustumist ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele, jääb kehtima.

§ 7.  Tehingu tühistamine ja lepingu ühepoolne lõpetamine

  (1) Enne 1. juulit 2002 tehtud tehingu saab pärast 1. juulit 2002 tühistada või lepingu ühepoolselt lõpetada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei mõjuta enne 1. juulit 2002 esitatud tehingu kehtetuks tunnistamise või lepingu lõpetamise hagi menetlemist.
[RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

§ 8.  Esindamine

  Pärast 1. juulit 2002 kohaldatakse esindamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses esindamise kohta sätestatut ka siis, kui esindusõigus on tekkinud enne 1. juulit 2002.

§ 9.  Aegumine

  (1) Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.

  (2) Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.

  (3) Kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust.

§ 10.  Muud tähtajad

  Käesoleva seaduse § 9 kohaldatakse vastavalt ka tähtaegade suhtes, millega on seotud õiguse maksmapanek, omandamine või lõppemine.

§ 11.  Võlasuhetele kohaldatav seadus

  Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.

§ 12.  Kestvuslepingud

  (1) Enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.

  (3) Kui kestvuslepingu tingimus on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduste jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingutingimus sisaldub ühe lepingupoole tüüptingimustes, on tüüptingimuste kasutaja kohustatud viima 2003. aasta 1. jaanuariks lepingu suhtes kehtivad tüüptingimused kooskõlla seadusega.

§ 13.  Krediidiasutuse tüüptingimuste muutmine

  Krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja võib kuni 2003. aasta 1. jaanuarini muuta enda poolt finantsteenuse osutamisel kasutatavaid tüüptingimusi, sõltumata sellest, kas krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja on endale lepingu või tüüptingimustega jätnud tüüptingimuste ühepoolse muutmise õiguse, kui tüüptingimuste muutmine on vajalik nende kooskõlla viimiseks võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse või rahvusvahelise eraõiguse seadusega ja krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja teavitab teist lepingupoolt tingimuste muutmisest ning annab talle õiguse leping muudatustega mittenõustumise korral kohe lõpetada.

§ 14.  Seadusest tulenev intressimäär

  Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga.

§ 15.  Üürilepingu sätetega seonduvad erisused

  (1) Enne 1. juulit 2002 elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565) § 63 alusel moodustatud elamuvaidluskomisjonid loetakse kuni üürivaidluste lahendamist reguleeriva seaduse vastuvõtmiseni või vastavate täienduste tegemiseni tsiviilkohtumenetluse seadustikus üürikomisjonideks võlaõigusseaduse mõttes.

  (2) Võlaõigusseaduse § 291 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja võõrandamise korral.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

  (3) Enne 1. juulit 2002 sõlmitud tähtajatud eluruumide üürilepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks lepingu sõlmimisest.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2006]

  (3) Enne 1. juulit 2002 sõlmitud tähtajatud eluruumide üürilepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks lepingu sõlmimisest. See ei kehti omandireformi aluste seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud üürilepingute suhtes.

  (4) Isikut, kes kasutas enne 1. juulit 2002 elamuseaduse §-s 58 nimetatud eluruumi ja kes vastas enne 1. juulit 2002 elamuseaduse § 60 lõikes 4 nimetatud tingimustele, ei või sellest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 16.  Ostueesõigus

  (1) Võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui ostueesõiguse teostamise avaldus esitatakse pärast 1. juulit 2002.

  (2) Ehitise, selle mõttelise osa, reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuva mitteeluruumi, elamuühistu liikme omandisse antud korteri, endise korteriühingu liikme omandisse antud korteri või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast võlaõigusseaduse §-s 249 nimetatud teate saamist.
[RT I 2003, 81, 546 - jõust. 20.12.2003]

§ 17.  Tarbijakrediidi sätete kohaldamise erisused

  (1) Hüpoteegiga tagatud krediidilepinguks võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jao mõttes loetakse ka krediidilepingut, mis on tagatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297) §-s 132 nimetatud pandilepinguga.

  (2) Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võib krediidiandja võlaõigusseaduse § 408 lõikes 8 sätestatud juhul nõuda tarbijalt tagatiste andmist ka siis, kui krediidi netosumma ületab 10 000 eurole vastava summa.

§ 18.  Ühise tegutsemise lepingud

  (1) Pärast võlaõigusseaduse jõustumist kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud ühise tegutsemise lepingutele võlaõigusseaduses seltsingu kohta sätestatut.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira ühise tegutsemise lepingu poolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Ühise tegutsemise lepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.

§ 19.  Elektroonilise maksevahendiga seonduvad erisused

  (1) Kui enne 1. juulit 2002 sõlmitud elektroonilise maksevahendi kasutamise leping ei vasta võlaõigusseaduse §-s 739 kehtestatud nõuetele, on maksevahendi väljaja kohustatud viima lepingu seaduses sätestatuga kooskõlla 2003. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Lepingu muutmiseks peab maksevahendi väljaja tegema maksevahendi omajale lepingu muutmise ettepaneku ja andma maksevahendi omajale mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui maksevahendi omaja tähtaja jooksul oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.

  (3) Kui maksevahendi omaja keeldub lepingu muutmisest, on maksevahendi väljajal õigus maksevahendi omajaga sõlmitud elektroonilise maksevahendi kasutamise leping lõpetada.

  (4) Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võib võlaõigusseaduse § 742 lõikes 1 sätestatud elektroonilise maksevahendi vargusest ja kaotsiminekust tuleneva maksevahendi omaja omavastutuse piirmäärana kokku leppida võlaõigusseaduse § 742 lõikes 1 sätestatust erineva omavastutuse piirmäära.

  (5) Tarbijaga sõlmitud lepingus ei või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud omavastutuse piirmäär ületada 10 000 krooni.

§ 20.  Väärtpaberid

  (1) Võlaõigusseaduses väärtpaberite kohta sätestatut kohaldatakse väärtpaberitele, mis antakse välja pärast 1. juulit 2002.

  (2) Võlaõigusseaduse § 923 kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 väljaantud väärtpaberitele.

§ 21.  Käsundita asjaajamine

  Võlaõigusseaduses käsundita asjaajamise kohta sätestatut kohaldatakse tegudele, mis on tehtud pärast 1. juulit 2002.

§ 22.  Kahju õigusvastane tekitamine

  (1) Võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002.

  (2) Võlaõigusseaduse 53. peatüki 3. jaos sätestatut kohaldatakse üksnes toote suhtes, mis on turule lastud pärast 1. juulit 2002.

§ 23.  Alusetu rikastumine

  Võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1. juulit 2002.

§ 24.  Rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaldamine

  (1) Asjaolule, mis on tekkinud pärast 1. juulit 2002, ja toimingule, mis on tehtud pärast 1. juulit 2002, kohaldatav õigus määratakse vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele.

  (2) Pärast 1. juulit 2002 määratakse perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatav õigus vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele. Kui abielu on sõlmitud enne 1. juulit 2002, loetakse abikaasade varalistele õigustele kohaldatava õiguse määramisel abielu sõlmimise päevaks rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 58 lõike 3 mõttes 1. juuli 2002.

§ 25.  Kehtivate määruste kooskõlla viimine

  Vabariigi Valitsus ja asjaomased ministrid viivad kehtivad määrused 1. juuliks 2002 kooskõlla võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seadusega.

2. peatükk MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES 

§ 26. – § 123. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 124.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 1. juulil 2002.

  (2) Käesoleva seaduse § 25 jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

  (3) Vabariigi Valitsus korraldab kahe nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, võlaõigusseaduse tervikteksti koos kõigi muudatustega avaldamise Riigi Teatajas.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json