Teksti suurus:

Teatud kalataudide tõrje eeskiri

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.08.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:24.08.2008
Avaldamismärge:RTL 2005, 86, 1296

Teatud kalataudide tõrje eeskiri1

Vastu võetud 25.07.2005 nr 84

Määrus kehtestatakse « Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Reguleerimisala

(1) Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised viirusliku hemorraagilise septitseemia ning kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi ennetamiseks ja tõrjeks.

(2) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõikidele loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele, loomataudi levialal viibivatele isikutele, järelevalveametnikele, volitatud veterinaararstidele, tegevusluba omavatele veterinaararstidele ja veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu loomatauditõrjega seotud isikutele.

§2. Viirusliku hemorraagilise septitseemia ja kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi määratlus

(1) Viiruslik hemorraagiline septitseemia (edaspidi VHS) on peamiselt lõhilaste sugukonna kalade, nagu lõhe (Salmo salar ), vikerforell (Oncorhynchus mykiss), harjus (Thymallus thymallus), rääbis, peled ja meresiig (Coregonus spp.), samuti haugi (Esox lucius) ja kammelja (Scophthalmus maximus) ning teiste kalaliikide nakkav viirushaigus, mille tekitajaks on sugukonna Rhabdoviridae perekonda Novirhabdovirus kuuluv viirus. Haiguse peiteaeg on 7–15 päeva. Haigus põhjustab kala loobumist söödast ja liikuvuse vähenemist, närvisüsteemi kahjustusest tingitud liikumishäireid, kõhu ümbermõõdu suurenemist, naha tumenemist, päraku väljasopistumist, uimede lagunemist, lõpuste aneemiat, verevalumeid lõpustel, skeletilihastes ja siseelundites, neeru tagumise kolmandiku suurenemist ning maksa kollasust. Haigus kulgeb tavaliselt vee temperatuuril 4–14 °C. Vee temperatuuril 1–5 °C kulgeb haigus aeglasemalt ning kalade suremus on suur. Vee temperatuuril 15–18 °C on haiguse kulg kiire ning kalade suremus on mõõdukas.

(2) Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (edaspidi IHN) on peamiselt lõhilaste sugukonna kalade nakkav viirushaigus, mille tekitajaks on sugukonna Rhabdoviridae perekonda Novirhabdovirus kuuluv viirus. Haigus põhjustab kala liikuvuse vähenemist ja väljaheidete valgenemist, närvisüsteemi kahjustusest tingitud liikumishäireid, kõhu ümbermõõdu suurenemist, punnsilmsust, verevalumeid skeletilihastes ja serooskestadel ning vedeliku kogunemist kõhuõõnes. Haigus kulgeb tavaliselt vee temperatuuril 8–14 °C.

(3) VHS ja IHN põhjustavad kalal peamiselt verevalumeid, turseid ja osmootse tasakaalu häiret ning lõpevad sageli kala surmaga. VHS-i ja IHN-i nakkusekandja on kliiniliselt haige või kalakasvatusettevõttes peetav ning akvaariumis ja looduslikus veekogus vabalt elav VHS-i ja IHN-i kliiniliste tunnusteta kala. VHS-ile ja IHN-ile vastuvõtlikkus on kalaliigiti erinev.

§3. Kasutatud terminid

Määruses kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:
1) kalakasvatusettevõte (edaspidi ettevõte) – ettevõte, kus turuleviimise eesmärgil peetakse, sealhulgas paljundatakse või kasvatatakse kalu;
2) VHS-i või IHN-i kahtlane kala (edaspidi nakkuskahtlane kala) – kala või kala rümp, millel ilmnevad VHS-ile või IHN-ile iseloomulik kliiniline pilt või organite patoloogilis-anatoomilised muutused või millel Euroopa Komisjoni otsuses 2001/183/EÜ, millega on kehtestatud VHS-i ja IHN-i diagnoosimise protseduurid, proovivõtmise meetodid ja kriteeriumid laboratoorsete uuringute hindamiseks VHS-i ja IHN-i diagnoosi kinnitamisel (EÜT L 67, 09.03.2001, lk 65–76), sätestatud nõuetele vastava laboratoorse uurimise tulemuse põhjal võib kahtlustada VHS-i või IHN-i;
3) VHS-i või IHN-i nakatunud kala (edaspidi nakatunud kala) – kala või kala rümp, millel on asjakohases Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud nõuetele vastava laboratoorse uurimise tulemuse põhjal VHS või IHN ametlikult diagnoositud;
4) nakkuskahtlane tsoon või ettevõte – tsoon või ettevõte, kus on avastatud nakkuskahtlane kala;
5) nakatunud tsoon või ettevõte – tsoon või ettevõte, kus peetakse või kasvatatakse nakatunud kala, või ettevõte, kus nakatunud kala on surnud või hukatud, kuid kus nõuetekohane desinfitseerimine ei ole veel tehtud.

2. peatükk
ENNETAMINE

§4. VHS-i ja IHN-i ennetamine

(1) VHS-i ja IHN-i ennetamine seisneb sisevete- ja rannikutsooni või seal asuva ettevõtte VHS-i ja IHN-i vaba staatuse (edaspidi haigusevaba staatus) säilitamises või haigusevaba staatuseta sisevete- või rannikutsoonis asuvas haigusevaba staatuseta ettevõttes VHS-i ja IHN-i ohu tekkimise vältimises, milleks järgitakse VHS-ile ja IHN-ile vastuvõtlike kaladega ja nendelt pärinevate saadustega kauplemisel ja nende importimisel asjakohaseid veterinaarnõudeid ning korraldatakse VHS-i ja IHN-i seiret nende haiguste varajaseks avastamiseks ja vajalike tõrjemeetmete rakendamiseks.

(2) Haigusevaba staatusega tsooni või ettevõttesse võib kalu, kalamarja ja kalaniiska asustada üksnes haigusevaba staatuseta tsoonist või ettevõttest.

§5. Sisevetetsoon, rannikutsoon ja tervisekontroll

(1) Sisevetetsoon koosneb geograafiliselt määratud alast, kus kasvatatakse, peetakse või püütakse kala ja mis hõlmab ühe või enama valgla alates veekogu allikast kuni suudmeni või valgla osa alates veekogu allikast kuni loodusliku või kunstliku tõkkeni, mis hoiab ära sellest tõkkest allavoolu tulevate kalade rände tsooni. Sisevetetsooni suurus ja geograafiline asetus peavad tagama rändavate kalade minimaalse nakatamise ja nakatumise võimaluse. Selleks võib järelevalveametnik määrata geograafilise ala, kus tehakse kalade tervisekontrolli (edaspidi tervisekontroll), kuid millele ei taotleta haigusevaba staatust (edaspidi puhvertsoon).

(2) Rannikutsoon koosneb ranniku, merevee või veekogu suudme geograafiliselt määratud alast, mis koosneb ühest või mitmest järjestikusest hüdroloogilisest süsteemist. Rannikutsoon võib koosneda ka kahe veekogu suudme vahel asuvast merevee, ranniku ja veekogu suudme alast, kus asub vähemalt üks ettevõte, mille ümber määratakse puhvertsoon. Puhvertsooni suuruse rannikutsooni puhul määrab Euroopa Komisjon EÜ Nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes (EÜT L 46, 19.02.1991, lk 1–18), artikli 26 kohaselt.

(3) Tervisekontrolli käigus kontrollib järelevalveametnik sisevete- või rannikutsoonis ja seal asuvas ettevõttes peetavate kalade tervist ning võtab vajalikud proovid.

(4) Tervisekontroll tehakse aastaajal, millal vee temperatuur soodustab VHS-i ja IHN-i kulgu, ning tervisekontroll hõlmab surnud, loidude või ebaloomulikult käituvate kalade läbivaatust, proovide võtmist ja nende viivitamata laboratooriumisse VHS-i ja IHN-i uurimiseks saatmist.

(5) Tervisekontrolli tegemisel järgitakse selles määruses ning asjakohases Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud nõudeid.

§6. Vaktsineerimine

Haigusevaba staatusega tsoonis ja ettevõttes peetavate kalade, samuti sisevete- ja rannikutsoonis või ettevõttes, millele on alustatud haigusevaba staatuse taotlemist, peetavate kalade VHS-i ja IHN-i vastane vaktsineerimine on keelatud.

§7. VHS-i ja IHN-i tõrjeprogramm

(1) VHS-i ja IHN-i tõrjeprogrammi (edaspidi tõrjeprogramm ) kehtestab Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Tõrjeprogrammi raames teeb järelevalveametnik tervisekontrolli.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet esitab Euroopa Komisjonile tsoonile või ettevõttele haigusevaba staatuse taotlemise võimaldamiseks tõrjeprogrammi ja EÜ Nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ artikli 10 alusel täpsustatud andmed tõrjeprogrammi kohta. Komisjon teeb asjakohase otsuse Veterinaar- ja Toiduameti esitatud andmete põhjal.

§8. Proovide võtmine ja laboratooriumisse saatmine, proovide laboratoorne uurimine ning laboratoorse uurimise tulemuse hindamine

(1) Proovide võtmisel, proovide laboratooriumisse saatmiseks ettevalmistamisel ja laboratooriumisse saatmisel, proovide laboratoorsel uurimisel ning laboratoorse uurimise tulemuse hindamisel järgitakse selles määruses ning asjakohases Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud nõudeid.

(2) Laboratoorseks uurimiseks vajalikud proovid võtab järelevalveametnik või volitatud veterinaararst. Järelevalveametnik, volitatud veterinaararst või laboratooriumi selle ala spetsialist valmistab ette asjakohase uurimismaterjali ja toimetab selle viivitamata laboratooriumisse.

(3) Proove uuritakse laboratoorselt Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis.

(4) Tsoonis või ettevõttes haiguse esmakordse diagnoosimise korral määratakse viiruse tüüp, alamtüüp või serovariant. Veterinaar- ja Toidulaboratoorium võib saata proovi viiruse tüübi, alamtüübi või serovariandi kinnitamiseks asjakohasesse volitatud referentlaboratooriumisse.

3. peatükk
HAIGUSEVABA STAATUS

§9. Haigusevaba staatusega tsoon

(1) Haigusevaba staatusega sisevete- või rannikutsoonina EÜ Nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ tähenduses käsitatakse tsooni, mis vastab järgmistele nõuetele:
1) sisevete- või rannikutsoonis (edaspidi tsoon) peetavatel kaladel ei ole esinenud VHS-i ega IHN-i kliinilisi või patoloogilisi tunnuseid vähemalt viimase nelja aasta jooksul;
2) tsoonis asuv ettevõte on veterinaarjärelevalve all;
3) tsoonis asuvas ettevõttes peetavate kalade või sellise tsooni, kus ei asu ettevõtteid, valgla alumise osa kalade tervisekontrolli tegemisel on järgitud §-s 8 sätestatud nõudeid ning tervisekontrolli on tehtud kaks korda aastas viimase nelja aasta jooksul;
4) tervisekontrollide ning proovide võtmise arv, protseduurid ja skeemid vastavad asjakohase Euroopa Komisjoni otsuse nõuetele;
5) tervisekontrolli käigus võetud proovide laboratoorsete uurimiste tulemused on negatiivsed.

(2) Tsooni, kus ei ole VHS-i ega IHN-i registreeritud, käsitatakse haigusevaba staatusega tsoonina EÜ Nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ tähenduses, kui tsooni geograafiline asetus ei soodusta VHS-i ja IHN-i levikut tsooni ning kui tsoon vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) tsoonis on rakendatud riiklikku loomatauditõrje programmi vähemalt viimase kümne aasta jooksul ja selle aja jooksul on tsoonis asuv ettevõte olnud veterinaarjärelevalve all, VHS ja IHN on olnud teatamiskohustuslikud taudid, tsoonis ei ole teatatud ühestki VHS-i ega IHN-i esinemise juhust ning tsooni ei ole asustatud ühtegi kala nakatunud tsoonist või ettevõttest;
2) tsoonis on rakendatud riiklikku loomatauditõrje programmi vähemalt viimase viie aasta jooksul ja selle aja jooksul on tsoonis asuv ettevõte olnud veterinaarjärelevalve all, VHS ja IHN on olnud teatamiskohustuslikud taudid, tsoonis ei ole teatatud ühestki VHS-i ega IHN-i esinemise juhust ning tsooni ei ole asustatud ühtegi kala nakatunud tsoonist või ettevõttest. Tsoonis asuvas ettevõttes peetavate kalade või sellise tsooni, kus ei asu ettevõtteid, valgla alumise osa kalade tervisekontrolli tegemisel on järgitud §-s 8 sätestatud nõudeid ning tervisekontrolli on tehtud kaks korda aastas. Igal tervisekontrollil on laboratoorseks uurimiseks võetud vähemalt 30 kala ning nende laboratoorsete uurimiste tulemused on negatiivsed.

(3) Tsoon säilitab haigusevaba staatuse, kuni:
1) tsooni asustatud kala pärineb haigusevaba staatusega tsoonist või ettevõttest;
2) tervisekontrolli tegemisel tsoonis asuvas ettevõttes järgitakse §-s 8 sätestatud nõudeid, tervisekontrolli tehakse kaks korda aastas ja selle käigus võetud proovide laboratoorse uurimise tulemus on negatiivne. Sisevetetsoonis asuvate ettevõtete puhul võetakse proovid 50% ettevõtetest kord aastas, kusjuures igast ettevõttest võetakse proovid kord kahe aasta jooksul;
3) loomapidaja või kaubasaadetise sihtkoha vastuvõtja peab arvestust, mis võimaldab jälgida kalade tervislikku olukorda.

§10. Haigusevaba staatusega ettevõte

(1) Haigusevaba staatuseta sisevetetsoonis asuva haigusevaba staatusega ettevõttena EÜ Nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ tähenduses käsitatakse ettevõtet, mis vastab järgmistele nõuetele:
1) vett võetakse kaevust, puurkaevust või allikast. Kui kaev, puurkaev või allikas asub ettevõttest eemal, suunatakse vesi otse ettevõttesse torustiku kaudu. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada vett ettevõttesse suunata otse avatud kanali või loodusliku veesängi kaudu, kui on välistatud nakkuse levik ja looduslikus veekogus vabalt elavate kalade tulek ettevõttesse ning kui see kanal või looduslik veesäng on ettevõtte või järelevalveametniku kontrolli all;
2) allavoolu tulevate kalade eraldamiseks on ettevõttes olemas looduslik või kunstlik tõke;
3) ettevõttes peetavatel kaladel ei ole esinenud VHS-i ega IHN-i kliinilisi või patoloogilisi tunnuseid vähemalt viimase nelja aasta jooksul;
4) ettevõte on veterinaarjärelevalve all;
5) ettevõttes peetavate kalade tervisekontrolli tegemisel on järgitud §-s 8 sätestatud nõudeid ning tervisekontrolli on tehtud kaks korda aastas viimase nelja aasta jooksul;
6) tervisekontrollide ning proovide võtmise arv, protseduurid ja skeemid on kooskõlas asjakohases Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud nõuetega;
7) tervisekontrolli käigus võetud proovide laboratoorse uurimise tulemus on negatiivne.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib võimaliku nakkuskandja sissetoomise vältimiseks kehtestada sisevetetsoonis asuva ettevõtte kohta ehituslikke lisanõudeid.

(3) Haigusevaba staatuseta rannikutsoonis asuva haigusevaba staatusega ettevõttena EÜ Nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ tähenduses käsitatakse ettevõtet, mis vastab järgmistele nõuetele:
1) ettevõtte veevarustuse süsteem võimaldab hävitada VHS-i ja IHN-i tekitajad;
2) ettevõttes peetavatel kaladel ei ole esinenud VHS-i ega IHN-i kliinilisi või patoloogilisi tunnuseid vähemalt viimase nelja aasta jooksul;
3) ettevõte on veterinaarjärelevalve all;
4) ettevõttes on kalade tervisekontrolli tegemisel järgitud §-s 8 sätestatud nõudeid ning tervisekontrolli on tehtud kaks korda aastas viimase nelja aasta jooksul;
5) tervisekontrollide ning proovide võtmise arv, protseduurid ja skeemid on kooskõlas asjakohases Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud nõuetega;
6) tervisekontrolli käigus võetud proovide laboratoorse uurimise tulemus on negatiivne.

(4) Ettevõtet, kus soovitakse pärast ettevõtja poolt ettevõtte tegevuse peatamist tegevust jätkata, käsitatakse EÜ Nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ tähenduses haigusevaba staatusega ettevõttena, kui:
1) sisevetetsoonis asuv ettevõte vastab lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 4 ning rannikutsoonis asuv ettevõte vastab lõike 3 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele;
2) ettevõttesse asustatud kala, kalamari ja kalaniisk pärinevad haigusevaba staatusega tsoonist või ettevõttest;
3) loomapidaja on ettevõtte viimase nelja tegutsemisaasta jooksul pidanud arvestust kalade tervise kohta ning on esitanud need andmed Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile;
4) ettevõttes ei ole rakendatud VHS-i ja IHN-i tõrjemeetmeid ning ei ole teatatud ettevõttes VHS-i ega IHN-i esinemise juhtudest;
5) enne tegevuse jätkamist oli ettevõte puhastatud ja desinfitseeritud ning puhastamisest ja desinfitseerimisest oli möödunud vähemalt 15 päeva enne ettevõttesse kala, kalamarja ja kalaniisa asustamist.

(5) Haigusevaba staatuseta tsoonis asuv ettevõte säilitab haigusevaba staatuse, kuni:
1) ettevõttesse asustatud kala pärineb haigusevaba staatusega tsoonist või ettevõttest;
2) ettevõttes tehakse tervisekontrolli §-s 8 sätestatud nõudeid järgides kaks korda aastas ja selle käigus võetud proovide laboratoorse uurimise tulemus on negatiivne. Sisevetetsoonis asuvate ettevõtete puhul võetakse proovid 50% ettevõtetest kord aastas, kusjuures igast ettevõttest võetakse proovid kord kahe aasta jooksul;
3) loomapidaja või kaubasaadetise sihtkoha vastuvõtja peab arvestust, mis võimaldab jälgida kalade tervislikku olukorda.

§11. Ettevõttele ja tsoonile haigusevaba staatuse taotlemine

(1) Ettevõtja, kes soovib taotleda oma ettevõttele haigusevaba staatust, esitab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile sellesisulise kirjaliku taotluse.

(2) Veterinaar- ja Toiduamet peab arvestust nende ettevõtete üle, millele on taotletud haigusevaba staatust. Kui Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile on esitatud lõikes 1 nimetatud taotlus, otsustab ta, kas taotleda haigusevaba staatust ettevõttele või sellele tsoonile, kus ettevõte asub.

(3) Tsoonile haigusevaba staatuse taotlemiseks esitab Veterinaar- ja Toiduamet EÜ Nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ artikli 5 alusel andmed tsooni kohta Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon teeb asjakohase otsuse Veterinaar- ja Toiduameti esitatud andmete põhjal.

(4) Haigusevaba staatuseta tsoonis asuvale ettevõttele haigusevaba staatuse taotlemiseks esitab Veterinaar- ja Toiduamet EÜ Nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ artikli 6 alusel andmed ettevõtte kohta Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon teeb asjakohase otsuse Veterinaar- ja Toiduameti esitatud andmete põhjal.

4. peatükk
TÕRJE

§12. VHS-i ja IHN-i kahtlusest ja diagnoosimisest ning tsooni või ettevõtte haigusealase staatuse muutumisest teatamine

(1) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud isikud on kohustatud viivitamata teavitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust VHS-i ja IHN-i kahtlusest ja diagnoosimisest ning haigustunnustega kala surmajuhtumist.

(2) VHS-i või IHN-i kahtlusest ja diagnoosimisest teatatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor teavitab tsooni või ettevõtte haigusevaba staatuse peatamisest, kehtetuks tunnistamisest või taastamisest viivitamata Euroopa Komisjoni.

§13. VHS-i või IHN-i kahtlus

VHS-i või IHN-i kahtluse korral kutsutakse haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise tegemiseks ning loomataudi leviku tõkestamiseks vajalike kitsenduste ja abinõude rakendamiseks viivitamata kohale piirkonda teenindav volitatud veterinaararst või järelevalveametnik.

§14. Tsooni ja ettevõtte haigusevaba staatuse peatamine ning epidemioloogilise ja laboratoorse uurimise korraldamine

(1) Tsoon või ettevõte loetakse nakkuskahtlaseks ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht peatab viivitamata selle tsooni või ettevõtte haigusevaba staatuse ja korraldab epidemioloogilise uurimise ning selles tsoonis või ettevõttes peetavate kalade proovide võtmise laboratoorseks uurimiseks, kui:
1) tsoonis või ettevõttes peetavatel kaladel kahtlustatakse VHS-i või IHN-i;
2) epidemioloogilise uurimise tulemusena leitakse, et nakkus võis pärineda samast tsoonist või ettevõttest, või et nakkus võidi tsooni või ettevõttesse sisse tuua nakkuskahtlasest tsoonist või ettevõttest või seoses nakatunud tsoonist või ettevõttest kalade, kalamarja ja kalaniisa veoga või veokite ja inimeste liikumisega.

(2) Mitmest järjestikusest hüdroloogilisest süsteemist koosneva rannikutsooni haigusevaba staatuse võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht lõikes 1 sätestatud korras peatada ka piiritletud hüdroloogilise süsteemi kaupa, kui ülejäänud hüdroloogilised süsteemid vastavad rannikutsooni tunnustele.

§15. Proovide võtmine ja laboratooriumisse saatmine ning VHS-i või IHN-i diagnoosimine

(1) Kui volitatud veterinaararst või järelevalveametnik läheb nakkuskahtlasesse tsooni või ettevõttesse esmakordselt, võtab ta prooviks vähemalt 10 kala, kellel ilmnevad VHS-i või IHN-i tunnused. Proovid võetakse, valmistatakse ette ja saadetakse laboratooriumisse, proove uuritakse VHS-i ja IHN-i suhtes ning uurimise tulemust hinnatakse §-s 8 sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi piirkondliku labori juht teatab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile viivitamata laboratoorse uurimise tulemuse.

(3) VHS-i või IHN-i ametlik diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõikes 3 sätestatud korras.

(4) Kui lõikes 1 nimetatud proovide tulemuse põhjal ei olnud võimalik haigust diagnoosida, korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht 15 päeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud proovide võtmisest täiendava tervisekontrolli, piisava arvu kliiniliselt haigete kalade proovideks võtmise ja proovide laboratooriumisse saatmise §-s 8 sätestatud nõuete kohaselt.

§16. VHS-i või IHN-i kahtluse lõpetamine ja peatatud haigusevaba staatusega tsooni või ettevõtte haigusevaba staatuse taastamine

Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht lõpetab VHS-i või IHN-i kahtluse ja taastab tsooni või ettevõtte § 14 lõike 1 alusel peatatud haigusevaba staatuse, kui:
1) nakkuskahtlase tsooni või ettevõtte esmakordsel tervisekontrollil võetud proovide laboratoorse uurimise tulemus on VHS-i ja IHN-i suhtes negatiivne ning muu kalahaiguse suhtes positiivne; või
2) paragrahvi 15 lõikes 4 nimetatud täiendava tervisekontrolli käigus ei leitud kliiniliselt haigeid kalu või kui võetud proovide VHS-i ja IHN-i laboratoorse uurimise tulemus on negatiivne.

§17. VHS-i või IHN-i diagnoosimise korral rakendatavad kitsendused ja abinõud

(1) VHS-i või IHN-i diagnoosimise korral rakendab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht nakatunud tsoonis või ettevõttes järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) nakatunud kala või nakatunud kalaga kokkupuutunud kala hukatakse ja hävitatakse järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab nakkuse edasikandumise;
2) tsoonis või ettevõttes peetavad kalad tapetakse toiduks järelevalveametniku kontrolli all. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada kala enne järelevalveametniku kontrolli all tapmist nuumata müügiks vajalikku mõõtu, kui on välistatud nakkuse edasikandumine;
3) loomaomanik puhastab ja desinfitseerib loomapidamishoone, veekogu ja ettevõtte varustuse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi kehtestatud korras;
4) korraldatakse epidemioloogiline uurimine.

(2) Lisaks selles paragrahvis sätestatud kitsenduste ja abinõude rakendamisele võib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor vajaduse korral anda «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ning rakendada seal toodud kitsendusi ja abinõusid.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht lõpetab lõikes 1 nimetatud kitsenduste ja abinõude rakendamise, kui ettevõttes ei ole kalu, ettevõte on puhastatud ja desinfitseeritud ning epidemioloogiline uurimine on korraldatud.

§18. Tsooni või ettevõtte haigusevaba staatuse kehtetuks tunnistamine

(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht tunnistab tsooni või ettevõtte haigusevaba staatuse kehtetuks, kui:
1) tsoonis või ettevõttes tervisekontrolli käigus või §-s 15 nimetatud proovide laboratoorse uurimise tulemusena on VHS või IHN ametlikult diagnoositud;
2) tsoon ei vasta § 9 lõikes 3 või ettevõte ei vasta § 10 lõikes 5 sätestatud nõuetele.

(2) Kui lõike 1 alusel kehtetuks tunnistatud haigusevaba staatusega tsoonis või ettevõttes on §-s 17 nimetatud kitsenduste ja abinõude rakendamine lõpetatud ning kui tsoon vastab § 9 lõikes 1 või ettevõte vastab § 10 lõikes 1 või lõikes 3 sätestatud nõuetele, võib ettevõtja esitada Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile kirjaliku taotluse ettevõttele haigusevaba staatuse taotlemiseks.

(3) Lõikes 2 nimetatud tsoonile või ettevõttele haigusevaba staatuse taotlemiseks esitab Veterinaar- ja Toiduamet EÜ Nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ artikli 5 või 6 alusel andmed tsoonis või ettevõttes VHS-i või IHN-i diagnoosimise korral rakendatud kitsenduste ja abinõude ning nende rakendamise lõpetamise kohta Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon teeb asjakohase otsuse Veterinaar- ja Toiduameti esitatud andmete põhjal.

§19. Epidemioloogiline uurimine

(1) Epidemioloogilise uurimise käigus selgitatakse välja:
1) tõenäoline kalade nakatumise aeg ja nakkusallikas;
2) ettevõtted, kus VHS-ile või IHN-ile vastuvõtlikud kalad, kalamari või kalaniisk võisid võimaliku nakkusallikaga otse või kaudselt kokku puutuda;
3) võimalikud nakkuse tsooni või ettevõttesse toonud inimesed, kalad, kalamari ja kalaniisk, veovahendid ja muud võimalikud nakkuskandjad ning nende liikumisteed teisest ettevõttest;
4) nakkuskahtlasest tsoonist või ettevõttest VHS-i või IHN-i edasikandumise võimalused ajavahemikul kala nakatumisest kuni ettevõtte nakkuskahtluse otsustamiseni;
5) võimalik nakkuskandja esinemine ja levik ettevõtet ümbritsevas keskkonnas.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht esitab epidemioloogilise uurimise aruande Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile.

§20. Tegutsemisjuhised haigusevaba staatuseta tsoonis asuvas haigusevaba staatuseta ettevõttes VHS-i või IHN-i kahtluse või diagnoosimise korral

(1) Haigusevaba staatuseta tsoonis asuvas haigusevaba staatuseta ettevõttes VHS-i või IHN-i kahtluse korral korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht haiguse diagnoosimiseks või haiguse välistamiseks viivitamata epidemioloogilise uurimise ja vajaduse korral proovide võtmise nende uurimiseks Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis.

(2) VHS-i või IHN-i diagnoosi kinnitamise korral rakendab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) korraldab asjakohases haigusevaba staatuseta tsoonis asuvate ettevõtete loetelu koostamise ja selle loetelu andmete täiendamise vastavalt muudatustele;
2) võtab nakatunud ettevõtte kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla;
3) keelab nakatunud ettevõttesse kala, kalamarja ja kalaniisa asustamise ja nende väljaviimise nakatunud ettevõttest, välja arvatud juhul, kui nad viiakse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal teise nakatunud ettevõttesse või tapmiseks toidutoorme ja toiduna turuleviimise eesmärgil.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet võib kindlaks ajavahemikuks kehtestada tõrjeprogrammis sätestatud VHS-i ja IHN-i tõrjemeetmed. Tõrjemeetmete kehtivuse ajal on keelatud asustada kala, kalamarja ja kalaniiska nakatunud ettevõttest või tsoonist või teadmata staatusega ettevõttest või tsoonist tõrjeprogrammis määratletud haigusevaba staatuseta tsoonis asuvasse haigusevaba staatuseta ettevõttesse või tsooni.

(4) Lisaks selles paragrahvis sätestatud kitsenduste ja abinõude rakendamisele võib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor vajaduse korral anda «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ning rakendada seal toodud kitsendusi ja abinõusid.

5. peatükk
RAKENDAMINE

§21. Määruse rakendamine

(1) Kui sisevetetsoonis asuv ettevõte, millele taotletakse haigusevaba staatust, on tegutsenud alla nelja aasta, siis kontrollitakse ettevõtte vastavust § 10 lõike 1 punktide 3 ja 5 nõuetele ettevõtte tegutsemise ajal.

(2) Kui rannikutsoonis asuv ettevõte, millele taotletakse haigusevaba staatust, on tegutsenud alla nelja aasta, siis kontrollitakse ettevõtte vastavust § 10 lõike 3 punktide 2 ja 4 nõuetele ettevõtte tegutsemise ajal.

________________
1 EÜ Nõukogu direktiiv 91/67/EMÜ, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes (EÜT L 46, 19.02.1991, lk 1–18); 93/54/EMÜ (EÜT L 175, 19.07.1993, lk 34–37); 95/22/EÜ (EÜ L 243, 11.10.1995, lk 1–6); 95/70/EÜ (EÜ L 332, 30.12.1995, lk 33–39); 97/79/EÜ (EÜ L 24, 30.01.1998 lk 31–32); 98/45/EÜ (EÜ L 189, 03.07.1998, lk 12–13) ja EÜ Nõukogu direktiiv 93/53/EMÜ, millega kehtestatakse minimaalsed ühenduse meetmed teatavate kalahaiguste tõrjeks (EÜT L 175, 19.07.1993, lk 23); 2000/27/EÜ (EÜT L 114, 13.05.2000, lk 28–29)

Keskkonnaminister
põllumajandusministri ülesannetes Villu REILJAN

Põllumajandus- ja
kaubanduspoliitika asekantsler
kantsleri ülesannetes Andres OOPKAUP