Teksti suurus:

Roosna-Alliku maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.07.2023, 161

Roosna-Alliku maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 11.08.2005 nr 214
RT I 2005, 44, 373
jõustumine 21.08.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
19.03.2010RT I 2010, 13, 7001.04.2010
22.06.2023RT I, 05.07.2023, 108.07.2023

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Roosna-Alliku maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Roosna-Alliku maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala ) kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) 3, allikate ja allikasoode (7160) ning nõrglubja-allikate (7220*) kaitse.

  (2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

  (4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 351 hõlmab kaitseala Roosna-Alliku loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Järva maakonnas Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku alevikus ja Allikjärve külas.

  (2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD 

§ 4.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

  (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.

  (4) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks määratud ja tähistatud kohtades ning õuemaal omaniku loal.

  (5) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Õuemaal on lubatud rahvaürituse korraldamine omaniku loal.

  (6) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ning kaitseala vetel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, mootoriga ujuvvahendiga sõitmine ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel ja õuemaal.

  (7) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
  1) veekogude veetaseme muutmine;
  2) puhtpuistute kujundamine;
  3) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine.

§ 5.  Keelatud tegevus

  (1) Kaitsealal on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) veekogude kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
  3) maavara kaevandamine;
  4) energiapuistute rajamine;
  5) uuendusraie, välja arvatud turberaie. Turberaie korral on lubatud raielangid suurusega kuni 2 ha, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
  6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
  7) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud õuemaal.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
  3) väljastada metsamajandamiskava;
  4) kinnitada metsateatist;
  5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
  7) anda projekteerimistingimusi;
  8) anda ehitusluba.

§ 6.  Vajalik tegevus

  Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik rohu niitmine või loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.

  (2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

  (3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

  (4) [Kehtetu - RT I, 05.07.2023, 1 - jõust. 08.07.2023]


1EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).

2Roosna-Alliku maastikukaitseala on moodustatud ENSV Paide Rajooni RSN Täitevkomitee 26. jaanuari 1981. a otsusega nr 15 «Uute looduskaitseobjektide arvele võtmise kohta» kaitse alla võetud Roosna-Alliku allikate, Järva Maakonnavalitsuse 18. septembri 1991. a määrusega nr 173 «Järvamaa looduskaitseobjektide nimekirja kinnitamine» kaitse alla võetud Roosna-Alliku allikate ja Järva Maakonnavalitsuse 13. novembri 1991. a määrusega nr 217 «Pandivere Riikliku Veekaitseala veesäilitusalade nimekirja ja kasutuseeskirjade kinnitamine» moodustatud Roosna-Alliku veesäilitusala baasil.

3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga september 2004. a.

Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]

lisa

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json