Teksti suurus:

Rahandusministeeriumi põhimääruse kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.08.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.02.2006
Avaldamismärge:

Rahandusministeeriumi põhimääruse kinnitamine

Vastu võetud 24.12.1999 nr 412
RT I 1999, 102, 914
jõustumine 03.01.2000

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

22.08. 2000 nr 276 ( RT I 2000, 68, 436) 1.09.2000

19.12.2000 nr 433 ( RT I 2000, 100, 648) 1.01.2001

19.12.2001 nr 420 ( RT I 2001, 100, 651) 1.01.2002

23.10.2002 nr 324 ( RT I 2002, 88, 509) 1.11.2002

12.08.2003 nr 215 ( RT I 2003, 57, 386)15.08.2003

28.06.2004 nr 228 ( RT I 2004, 52, 364)3.07.2004

15.10.2004 nr 308 ( RT I 2004, 71, 505) 22.10.2004

18.08.2005 nr 216 (RT I 2005, 45, 375) 28.08.2005

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada «Rahandusministeeriumi põhimäärus» (juurde lisatud).

2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 412

 

RAHANDUSMINISTEERIUMI PÕHIMÄÄRUS

 

I. ÜLDSÄTTED

 

1. Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 65 lõikega 1 sätestatud valdkondades.

2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve.

4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab tema tegevust ning teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.

5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Suur-Ameerika 1, 15006.

 

II. MINISTEERIUMI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED

 

6. Ministeeriumi põhiülesanne on Vabariigi Valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepanekute esitamine ning poliitika elluviimine talle antud pädevuse piires.

7. Ministeeriumi tegevusvaldkonnas on riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine, riigi maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, riigi kinnisvarapoliitika korraldamine, riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine, riigihangete alane tegevus, riiklik statistika, valitsuse sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise koordineerimine, riigiraamatupidamine, riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine, riigile antav välisabi ja laenud.

[RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005]

8. Ministeerium täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.

9. Ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste pädevus ministeeriumi tegevusvaldkonnas olevate ülesannete osas on sätestatud nende põhimäärustes.

 

III. MINISTEERIUMI JUHTIMINE

 

10. Ministeeriumi juhib rahandusminister (edaspidi minister).

11. Minister:
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
41 ) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
42) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires informatsiooni kogumist ja edastamist riigi esindamise kohta kohtus;
5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle, vajadusel teeb teenistusliku järelevalve korraldamise ülesandeks ministeeriumi kantslerile;
51) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasutustes ja talle allub vahetult ministeeriumi siseauditi osakond;
6) kantsleri ettepanekul nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ministeeriumi asekantslerid ja osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
7) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse;
9) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;
10) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt;
11) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra;
12) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused ning kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga;
13) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi eelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning vastutab eelarve sihipärase ja otstarbeka täitmise ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise eest;
14) kinnitab riigieelarve seaduse alusel ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eelarved ning kontrollib nende täitmist;
15) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi;
16) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise või teenuste tellimise riigihanke pakkumismenetluse korraldamisega;
17) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi;
18) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
19) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja ning kehtestab ministeeriumi vapipitsati kasutamise korra;
191 ) kehtestab raamatupidamise sise-eeskirja;
20) sõlmib lepinguid või volitab selleks vajaduse korral kantslerit või teisi isikuid;
21) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.

[ RT I 2004, 52, 364 – jõust. 3.07.2004]

12. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

121. Abiminister

(1) Ministeeriumi koosseisu võib kuuluda abiminister, kes juhib ministrilt saadud volituste piires poliitika kujundamisega tegelevaid struktuuriüksusi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidab muid ministri antud ülesandeid.

(2) Abiministri äraolekul asendab teda minister.

[RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005]

13. Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.

14. Kantsler:
1) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;
2) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
3) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
4) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;
6) sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;
7) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
8) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires;
9) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku;
10) pärib aru ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja ministeeriumi hallatavate asutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
11) hoiab ministeeriumi vapipitsatit;
12) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamise kohta;
13) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;
14) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile;
15) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires;
16)
täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud ja ministri või abiministri poolt ministrilt saadud volituste piires antud ülesandeid.

[RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005]

15. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ning korraldamiseks, ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kantsleri käskkirjast kõrgemalseisva õigusaktiga.

16. Asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimisel ning korraldamisel annab kantsler asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Kantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

17. Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest. Ministeeriumi asekantslerite äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele osakonnajuhatajatest.

18. Asekantsler:
1) korraldab talle alluvate osakondade tööd osakonnajuhatajate kaudu;
2) korraldab oma pädevuse piires seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõude ettevalmistamist ning ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse andmist, õigusaktide süstematiseerimist ja ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide ühtlustamist Euroopa Liidu õigusaktidega;
3) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
4) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
5) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
6) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
7)
täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri või abiministri poolt ministrilt saadud volituste piires antud või kantsleri antud ülesandeid.

[RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005]

19. Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri määratud asekantsler või osakonnajuhataja. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga.

20. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Asekantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

21. Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise;
2) täidab temale antud teenistusalased korraldused või teatab nende täitmise takistustest;
3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi;
4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
7) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu või töökorralduse muutmiseks, teenistujatele palkade, toetuste ning distsiplinaarkaristuste määramiseks ja ergutuste kohaldamiseks;
8) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks komisjonide ja nõukogude moodustamise kohta;
9) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette teisiti;
10) vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest;
11)
täidab muid ministri või abiministri poolt ministrilt saadud volituste piires antud või kantsleri või vastava asekantsleri antud ülesandeid.

[RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005]

IV. MINISTEERIUMI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED

 

22. Kantsler juhib asekantslerite kaudu neile alluvate osakondade ja vahetult osakonnajuhatajate kaudu kommunikatsiooniosakonna, riigieelarve osakonna ja majandusanalüüsi osakonna ning talle alluvate ministeeriumi nõunike tööd.

[ RT I 2004, 52, 364 – jõust. 3.07.2004]

23. Kantslerile vahetult alluvad osakonnad on:
1) riigieelarve osakond, mis korraldab ja koordineerib riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamist ja Euroopa Liidu vahendite kavandamist, tagab Euroopa Liidu vahendite seire ja hindamise, annab koostöös teiste osakondadega hinnanguid strateegilistele arengukavadele ja riigieelarve kulutaotlustele ning hindab riigi ressursside kasutamise tulemuslikkust, töötab välja kohalike omavalitsuste finantseerimispõhimõtted, korraldab riigieelarve kohalike omavalitsuste tasandusfondi jaotamist ning koordineerib Eesti kohustuste täitmist Euroopa ühenduste üldeelarvesse makstavate omavahendite osas;
2) majandusanalüüsi osakond, mis valmistab ette valitsuse majandus- ja fiskaalpoliitilisi otsuseid ja Eesti sellealaseid seisukohti osalemiseks Euroopa Liidu majanduspoliitikate koordineerimise protsessis, koostab majanduspoliitilisi strateegiadokumente, makromajandus- ja valitsussektori arengu prognoose, majandusülevaateid ning fiskaalstatistikat;
3) kommunikatsiooniosakond, mis korraldab ministeeriumi avalikke suhteid ja koordineerib valitsemisala sellealast tegevust ning vastutab ministeeriumi infopoliitika väljatöötamise ja elluviimise eest.

[ RT I 2004, 71, 505 – jõust. 22.10.2004]

231. Ministrile allub siseauditi osakond, mis teostab siseauditeid ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasutustes, koordineerib nende asutuste siseauditialast tööd ning teeb ettepanekuid sisekontrollisüsteemide tõhustamiseks; viib läbi auditeid teistes Euroopa Liidu (eel)struktuuritoetusi ja muud välisabi taotlevates, saavates, kasutamist korraldavates ja järelevalve eest vastutavates asutustes ja isikutes, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest.

[ RT I 2003, 57, 386 – jõust. 15.08.2003] 

24. Finantspoliitika asekantsler vastutab finants- ja maksupoliitika ning riigi halduspoliitika alase tegevuse korraldamise eest ministeeriumis.

[ RT I 2004, 52, 364 – jõust. 3.07.2004]

25. Finantspoliitika asekantslerile alluvad osakonnad on:
1) finantspoliitika osakond, mis töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid ning koordineerib riigiasutuste tegevust finantsjärelevalve korraldamise, finantsturgude institutsionaalse arengu, raamatupidamise, audiitortegevuse ning hasartmängude ja loteriide korraldamise valdkonnas, samuti pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusreformide finantsküsimustes;
2)
halduspoliitika osakond, mis töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid ning koordineerib riigiasutuste tegevust riigihangete, riigiabi andmise, riigivara valitsemise, riigi palga- ja haldusorganisatsiooni korralduse valdkonnas, korraldab riigi huvide kaitset riigi osalusega eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes, ning töötab välja riigi kinnisvarapoliitikat ja koordineerib selle rakendamist;
3) maksupoliitika osakond, mis töötab välja maksupoliitikat, valmistab ette maksu-, tolli- ja riigilõivualaste õigusaktide eelnõusid ning muid dokumente; koostöös Maksu- ja Tolliametiga töötab välja meetmeid maksuadministreerimise tõhustamiseks.

[RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005]

26. Valitsuskontrolli asekantsler vastutab ministeeriumi tegevusvaldkonna ulatuses riigieelarve kassalise teenindamise, valitsuse sisekontrolli, riigi raamatupidamisarvestuse ja Euroopa Liidu vahendite siseriikliku jaotussüsteemi korraldamise eest.

27. Valitsuskontrolli asekantslerile alluvad osakonnad on:
1) riigikassa osakond, mis teostab riigieelarve kassalist teenindamist, riigi rahavoogude juhtimist, riigi raha paigutamist, riigile võõrvahendite kaasamist võlakirjaemissioonide korraldamise, laenude võtmise või muude tehingutega, laenude väljaandmist ja järelevalvet väljastatud laenude ja riigigarantiidega seotud lepingutest tulenevate laenusaajate ning riigimaa ja -vara erastamise lepingute täitmise üle ning peab vastavat arvestust, korraldab riigiraamatupidamist, töötab välja riigiasutuste raamatupidamisstandardid, korraldab riigivara arvestust;
2) finantskontrolli osakond, mille tegevusalaks on valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korralduse koordineerimine ja analüüsimine ning ettepanekute tegemine nende tõhustamiseks; ministeeriumide, maavalitsuste ja Riigikantselei siseaudiitorite töö kvaliteedi hindamine; valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ning vajadusel teiste riigieelarvest finantseeritavate isikute tegevuse auditeerimine, Euroopa Liidu (eel)struktuuritoetust ja muud välisabi taotlevate, saavate, kasutamist korraldavate ja järelevalve eest vastutavate isikute tegevuse auditeerimine ning Euroopa Pettustevastase Ameti ( European Anti-fraud Office) ametliku koostööpartneri ülesannete täitmine;
3) [kehtetu - RT I 2001, 100, 651 - jõust. 1. 01. 2002]
4) Euroopa Liidu maksete osakond, mis tagab nõuetekohase Euroopa Liidu vahendite finantsjuhtimise, sealhulgas kontrollib väljamaksete sihipärasust, korrektsust ja õigustatust, korraldab aruandluse esitamist ning kindlustab Euroopa Komisjoni ja riigipoolse kaasfinantseeringu õigeaegse ja täies mahus väljamaksmise.

[ RT I 2004, 52, 364 – jõust. 3.07.2004]

28. Välissuhete asekantsler vastutab riigile antava Euroopa Liidu struktuuritoetuse ja muu välisabi ning projektlaenude korraldamise eest ning ministeeriumi ja tema valitsemisala osalemise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös.

[ RT I 2004, 52, 364 – jõust. 3.07.2004]

29. Välissuhete asekantslerile alluvad osakonnad on:
1) välisfinantseerimise osakond, mis koordineerib Eesti Vabariigile antava välisabi, sealhulgas struktuurivahendite taotlemist, juhtimist, seiret ja hindamist, koordineerib riiklike projektlaenude ettevalmistamist, juhtimist, seiret ja järelevalvet ning annab hinnangu projektide tulemuslikkusele, informeerib, nõustab ja abistab välisvahendite kasutamisel;
2) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, mis koordineerib ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevust osalemisel Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös;
3) lepingute sõlmimise ja rahastamise osakond, mis tagab Euroopa Liidu PHARE programmi ja Euroopa Liidu üleminekutoetuse (Transition Facility) vahendite tähtaegse ja sihipärase kasutamise korrektsete hangete läbiviimise, lepingute haldamise ja maksete korraldamise kaudu.

[ RT I 2004, 71, 505 – jõust. 22.10.2004]

30. Siseteenuste asekantsler vastutab ministeeriumi tegevuseks vajalike ressursside arendamise ja säästliku kasutamisega seotud küsimuste eest ning kureerib ministeeriumi valitsemisala ametite juhtimiskorraldust.

[ RT I 2004, 52, 364 –jõust. 3.07.2004]

31. Siseteenuste asekantslerile alluvad osakonnad on:
1) juriidiline osakond, mis nõustab ministeeriumi ja tema valitsemisala asutusi juriidilistes küsimustes, osaleb õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja kooskõlastamisel, esindab ministeeriumi kohtuorganites ja korraldab riigi varaliste nõuete sissenõudmist;
2) finants- ja haldusosakond, mis korraldab ja koordineerib ministeeriumis ja tema valitsemisalas majandusarvestust, koordineerib eelarvestamist, riigihangete teostamist, struktuuritoetuse ja muu välisabi taotlemist ja kasutamist, ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist ning tegevust häda- ja eriolukorra puhul, korraldab ministeeriumi asjaajamist ja peab arhiivi;
3) infotehnoloogia osakond, mis korraldab ja koordineerib ministeeriumis ja tema valitsemisalas infotehnoloogia arengut, korraldab riist- ja tarkvara soetamist ja hooldust ning haldab ja arendab andmekogusid;
4) personaliosakond, mis töötab välja ministeeriumi personalijuhtimise põhimõtted ning korraldab põhimõtete elluviimist, koordineerib personali arendustegevust ja personali arvestuse pidamist ministeeriumis ja tema valitsemisalas.

[ RT I 2004, 52, 364 – jõust. 3.07.2004]

32. Osakondade täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused määratakse kindlaks nende põhimääruses.

33. Ministeeriumi osakonna koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused ja bürood. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda teenistujad, kes ei kuulu ühegi talituse või büroo koosseisu, alluvad vahetult osakonnajuhatajale ja kelle ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga.

34. Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses.

35. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvus määratakse ministri poolt kinnitatavates ametijuhendites.

 

V. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID JA NÕUKOGUD

 

36. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone ja nõukogusid (edaspidi komisjonid) ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks.

37. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas asuvate riigiasutuste töö koordineerimiseks moodustada ajutisi komisjone.

38. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.

39. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja.

40. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.

41. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.

42. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta osakonna põhiülesannete täitmist.

43. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

44. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.

45. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.

46. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastava struktuuriüksuse minister, kelle valitsemisalasse kuulub komisjonile antud ülesanne.

 

VI. MINISTEERIUMI SÜMBOLID

 

47. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «RAHANDUSMINISTEERIUM».

48. Ministeeriumil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujunduselemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist.

49. Väikese riigivapi kujutist kasutatakse Rahandusministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ning ministri ja kantsleri käskkirja plangil.

50. Ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumentidel on ministri, abiministri, kantsleri või asekantsleri allkiri vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumentidele alla käesoleva põhimääruse punkti 21 alapunktis 9 ettenähtud korras.

[RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005]

51. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile trükitud dokumentidele alla käesoleva põhimääruse punkti 21 alapunktis 9 ettenähtud korras.

 


 

/otsingu_soovitused.json