Teksti suurus:

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.09.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.02.2009
Avaldamismärge:RT I 2005, 46, 385

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärus

Vastu võetud 29.08.2005 nr 226

Määrus kehtestatakse « Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 2 ja « Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Õppeasutuse liik ja haldusala

(1) Tartu Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi tervishoiu kõrgkool ) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel ning on moodustatud Tartu Meditsiinikooli baasil.

(2) Tervishoiu kõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§2. Tervishoiu Kõrgkooli asukoht

(1) Tervishoiu kõrgkool asub Tartus ja tema struktuuriüksused võivad asuda mujal Eestis.

(2) Tervishoiu kõrgkooli postiaadress on Nooruse 9, 50411 Tartu.

§3. Pitsat, arveldusarve ja eelarve

Tervishoiu kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, kooli nime ja kooli logoga pitsat, arveldusarve ja oma eelarve.

§4. Tervishoiu kõrgkooli eesmärk, tegevusvaldkond ja õppekava tüüp

(1) Tervishoiu kõrgkooli tegevuse eesmärk on olla nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse õpikeskkonnaga tervishoiu-, teenindus- ja sotsiaalalast koolitust pakkuv kõrgkool.

(2) Tervishoiu kõrgkooli tegevusvaldkonnad on:
1) konkurentsivõimelise, kvaliteetse kutsekeskhariduse ja rakenduskõrghariduse ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel toimuva õppe pakkumine spetsialistide ettevalmistamiseks tervise ja heaolu ning teeninduse õppevaldkondades;
2) elanikkonna tervisekäitumise mõjutamine, tervisliku elukeskkonna kujundamisele kaasaaitamine;
3) õpetatavate kutse- ja erialade edendamine arendustegevuse ja rakendusuuringute abil;
4) elukestva õppe võimaldamine.

§5. Tervishoiu kõrgkooli ülesanded

Tervishoiu kõrgkooli ülesanded on:
1) sellise õppe- ja töökorralduse tagamine, mis võimaldab õpilastel ja üliõpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
2) tervishoiu kõrgkooli liikmeskonnale soodsate tingimuste loomine õppetööks ja arendustegevuseks, sh rakendusuuringute läbiviimiseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
3) koostöö arendamine Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega, sh rahvusvahelistes projektides osalemine; õppe- ning teadus- ja arendusasutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega koostöölepingute sõlmimine vastavalt kõrgkooli eesmärkidele;
4) tervishoiu kõrgkooli õppekavade koostamine ja arendamine ning õppemetoodilise töö korraldamine, sh õppevahendite ja -materjalide koostamine ning väljaandmise toetamine;
5) ühistegevuse arendamine tööandjatega, töövõtjate ühendustega ja kutseliitudega, et tagada õppe kvaliteedi ja mahu vastavus tööturu nõudlusele;
6) õppe- ja arendustegevuseks, sh rakendusuuringute läbiviimiseks vajalike seadmete, kirjanduse, inventari ja muude vahendite hankimine;
7) tervishoiu kõrgkoolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi tagamiseks;
8) üldsuse informeerimine oma tegevusest;
9) tööalase koolituse õppekavade koostamine ning täiend- ja ümberõppe korraldamine;
10) põhitegevusest tulenevate konverentside, seminaride ja muude ürituste korraldamine;
11) põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamine käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras.

2. peatükk
REKTOR

§6. Rektori pädevus

Tervishoiu kõrgkooli juhib rektor. Rektor vastutab tervishoiu kõrgkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§7. Rektori ülesanded

Rektor:
1) teostab oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2) esindab tervishoiu kõrgkooli «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste ulatuses;
3) võib volitada prorektoreid või teisi töötajaid tegema tervishoiu kõrgkooli nimel tehinguid talle põhimäärusega antud volituste piires;
4) kinnitab käskkirjaga tervishoiu kõrgkooli sisekorra ja asjaajamise eeskirjad;
5) kinnitab käskkirjaga tervishoiu kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;
6) hoolitseb tervishoiu kõrgkooli õppe- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest;
7) tagab tervishoiu kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
8) kinnitab tervishoiu kõrgkooli eelarve ning tagab selle täitmise;
9) käsutab tervishoiu kõrgkooli eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
10) on aruandekohustuslik tervishoiu kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu) ning haridus- ja teadusministri ees ning vastutab õigusaktidest tulenevate andmete Haridus- ja Teadusministeeriumile esitamise eest;
11) esitab nõukogu otsusel haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks tervishoiu kõrgkooli õppekavad;
12) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
13) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu ja teadustöötaja vabale ametikohale;
14) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid tervishoiu kõrgkooli töötajatega ja kinnitab nende ametijuhendid;
15) kinnitab kõrgkooli õppejõudude koosseisu iga õppeaasta alguseks;
16) juhatab nõukogu tegevust ja tagab nõukogu otsuste täitmise;
17) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
18) määrab rektori asendamise korra;
19) täidab teisi «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§8. Rektori õigusaktid

Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§9. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

(1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seadusele» haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle.

(2) Rektori ametikohale valitud tervishoiu kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse tema rektoriks oleku ajaks ning rektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale.

(3) Rektoril on õigus töölepingu tähtaegsel lõppemisel taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

§10. Rektorile umbusalduse avaldamine

(1) Nõukogul on õigus rektorile umbusaldust avaldada, kui rektor süüliselt rikub seadust või põhimäärust, ei tule toime oma töökohustustega või ei suuda tagada tervishoiu kõrgkooli ülesannete täitmist.

(2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt ühe kolmandiku nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.

(3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega.

(4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks.

3. peatükk
NÕUKOGU JA NÕUNIKE KOGU

§11. Nõukogu pädevus ja koosseis

(1) Tervishoiu kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

(2) Nõukogusse kuuluvad rektor, kes on nõukogu esimees, prorektorid, haldusdirektor, pedagoogilise nõukogu juht ja õppejõudude esindajad ning üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust.

§12. Nõukogu ülesanded

Nõukogu:
1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
2) võtab vastu tervishoiu kõrgkooli arengukava ja esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;
3) otsustab tervishoiu kõrgkooli liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides;
4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras tervishoiu kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
6) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise korra;
7) kinnitab üliõpilaste varasemate õpingute ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
8) valib korralised õppejõud;
9) kinnitab tervishoiu kõrgkoolis korraldatava tööalase koolituse vormid ja täiendus- ja ümberõppe läbiviimise korra;
10) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
11) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra;
12) nimetab õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
13) võib kehtestada õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes;
14) kinnitab eelarve kasutamise korra ja kõrgkooli poolt pakutavate tasuliste teenuste hüvitamise määrad;
15) kinnitab eelarve täitmise aruande;
16) kuulab ära rektori, prorektorite ja haldusdirektori tegevuse aruanded ning nõunike kogu ja muude isikute või struktuuriüksuste ettepanekud ja hinnangud tervishoiu kõrgkoolile, sealhulgas selle õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
17) võib moodustada komisjone ja toimkondi;
18) kinnitab õppekorralduseeskirja;
19) kinnitab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
20) kehtestab tervishoiu kõrgkooli sümbolid (logo, lipp, märk, medal, rektori ametiraha jm) ja nende kasutamise korra;
21) pedagoogilise nõukogu ettepanekul otsustab õppetöö üldküsimusi;
22) lahendab teisi küsimusi, mis «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse.

§13. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

(1) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga kolmanda aasta mais. Nõukogu valitud liikme volitused algavad sama aasta 1. septembrist ja kestavad kolm aastat, välja arvatud üliõpilaste esindajate volitused. Üliõpilaste esindajad valib nõukokku üliõpilasesindus igal aastal maikuu jooksul, nende volitused kehtivad 1. septembrist 31. augustini.

(2) Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida tervishoiu kõrgkoolis vähemalt 75%-lise koormusega töötav korraline õppejõud.

(3) Õppejõudude esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida tervishoiu kõrgkooli koosseisulised õppejõud, kes töötavad kõrgkoolis vähemalt 50%-lise koormusega.

(4) Üliõpilasesinduse esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida tervishoiu kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilased.

(5) Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab valimise ja hääletamise korra.

(6) Nõukogu liikme tervishoiu kõrgkoolist eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel.

§14. Nõukogu töökord ja õigusaktid

(1) Nõukogu peamine töövorm on koosolek. Koosolekud võivad olla korralised ja erakorralised. Vajadusel töötab nõukogu ja võtab otsuseid vastu veebipõhises keskkonnas vastavalt kodukorrale.

(2) Korralised koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda semestris nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

(3) Erakorraline koosolek kutsutakse kokku rektori või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul.

(5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu liikme õigused ja kohustused, koosoleku päevakorra koostamise alused, veebipõhises keskkonnas töötamine, avalikud suhted, küsimuste arutamise ja otsuste vastuvõtmise kord.

(6) Nõukogu võtab otsuseid vastu oma pädevuse piires. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 12 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

(7) Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

(8) Nõukogu koosolekuid protokollib tervishoiu kõrgkooli personalijuht, kes vormistab protokollid hiljemalt 7 päeva jooksul.

(9) Nõukogu koosolekuist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu koosolekule kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.

§15. Nõunike kogu

Nõunike kogu on tervishoiu kõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse «Rakenduskõrgkooli seadusega» sätestatud tingimustel ja korras.

4. peatükk
STRUKTUUR JA JUHTIMINE

§16. Üldine korraldus

(1) Tervishoiu kõrgkooli struktuur jaguneb akadeemiliseks ja tugistruktuuriks.

(2) Akadeemilisse struktuuri kuulub õppeosakond ning tugistruktuuri kuuluvad arendus- ja haldusosakond.

(3) Tervishoiu kõrgkooli osakondade moodustamine, tegevuse laiendamine ja lõpetamine kinnitatakse nõukogu otsusega.

(4) Osakondade eesmärk on täita tervishoiu kõrgkooli eesmärgid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse alusel.

(5) Õppe- ja arendusosakonda juhivad prorektorid, kes on ametisse nimetatud rektori poolt. Prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ning koordineerivad oma vastutusalas olevate struktuuriüksuste ja isikute tööd.

(6) Haldusosakonda juhib haldusdirektor, kes töötab töölepingu alusel ning juhib rektori määratud tegevusvaldkondi, koordineerib oma vastutusalas olevate struktuuriüksuste ja isikute tööd.

(7) Prorektorid ja haldusdirektor asendavad rektorit vastavalt rektori asendamise korrale ning esindavad tervishoiu kõrgkooli suhetes kolmandate isikutega rektorilt saadud volituste alusel.

(8) Prorektorid ja haldusdirektor on aruandekohustuslikud rektori ja nõukogu ees.

(9) Tervishoiu kõrgkooli juhtkonna moodustavad rektor, prorektorid ja haldusdirektor. Nende ülesanne on tagada kõrgkooli eesmärkide täitmise kaudu kõrgkooli terviklik areng läbi osakondade tegevuse kooskõlastamise ning organisatsiooni sidususe. Juhtkonna töökord kinnitatakse rektori käskkirjaga.

(10) Prorektori ametikohale nimetatud tervishoiu kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse tema prorektoriks oleku ajaks ning prorektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale. Prorektoriga sõlmitakse tööleping rektori volituste ajaks. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel.

(11) Rektoril ja prorektoritel on õigus töölepingu tähtaegsel lõppemisel taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

§17. Akadeemiline struktuur

(1) Õppeosakonna koosseisu kuuluvad õppekava koordinaatoritest koosnev pedagoogiline nõukogu, õppejõud ja õppeosakonna abipersonal.

(2) Õppeosakonna eesmärk on õppetegevuse korraldamine ning õppekavade ja õppetegevuse arendamine tervishoiu kõrgkooli eesmärkide täitmiseks. Õppeosakond juhindub oma tegevuses osakonna põhimäärusest.

(3) Pedagoogilise nõukogu moodustavad õppekava koordinaatorid, kes valitakse ametisse 5 aastaks avaliku konkursi korras. Õppekava koordinaatorid kuuluvad akadeemilise personali hulka.

(4) Pedagoogilist nõukogu juhib õppekava koordinaator, kelle õppekava(de) alusel õppijaid on õpilaskonnas kõige rohkem.

(5) Pedagoogilise nõukogu eesmärk on õppetöö ja õppekeskkonna vastavuse tagamine õppekavade eesmärkide täitmiseks, õppekavade arendamine ning õppetöö korraldamine erinevate õppekavade alusel.

§18. Tugistruktuur

(1) Arendusosakonna koosseisu kuuluvad arendusspetsialistid, raamatukogu töötajad, projektijuhid ja arendusosakonna abipersonal.

(2) Arendusosakonna eesmärk on arendustegevuse korraldamine, sh rakendusuuringute koordineerimine pakutavate kutse- ja erialade arendamiseks, et toetada õppetegevuse arengut ning tervishoiu kõrgkooli üldiste eesmärkide täitmist. Arendusosakond juhindub oma tegevuses osakonna põhimäärusest.

(3) Raamatukogu eesmärk on õppejõudude, õpilaste ja üliõpilaste teenindamine, eelkõige kaasaegse õppe- ja teaduskirjandusega varustatus õppe- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks.

(4) Haldusosakonna moodustavad pearaamatupidaja, personalijuht, ühiselamu töötajad (majutaja, koristajad), halduspersonal (koristajad, rõivahoidjad, töö- ja remondimehed) ning infotehnoloogia spetsialistid.

(5) Haldusosakonna eesmärk on tervishoiu kõrgkooli põhitegevuste toetamine, et tagada tervishoiu kõrgkooli majandusüksuste tõrgeteta funktsioneerimine tervishoiu kõrgkooli eesmärkide täitmiseks. Haldusosakond juhindub oma tegevuses osakonna põhimäärusest.

5. peatükk
ÕPPEKORRALDUS

§19. Õppekava

(1) Tervishoiu kõrgkoolis toimub õppetöö Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusele nr 258 «Kõrgharidusstandard» vastavate rakenduskõrgharidusõppe ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel.

(2) Tervishoiu kõrgkoolis toimub õppetöö keskhariduse baasil kutse-, eri- ja ametialade kutsekeskhariduse õppekavade alusel lähtuvalt «Kutseõppeasutuse seadusest».

(3) Tööalase koolituse õppekavad töötab tervishoiu kõrgkool välja vastavalt tööturu vajadustele ning need kinnitab rektor käskkirjaga.

(4) Õppekava on alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridus- ja teadusminister ning mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid ja nominaalkestuse, õppe alustamise nõuded, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise nõuded.

§20. Õppurite vastuvõtmine ja väljaarvamine

(1) Üliõpilased võetakse vastu ja arvatakse tervishoiu kõrgkoolist välja vastavalt «Rakenduskõrgkooli seadusele» haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Kutsehariduse õppekavale võetakse õpilasi vastu ja arvatakse kõrgkoolist välja «Kutseõppeasutuse seaduse» alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

§21. Õppekorralduse alused

(1) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti, mis vastab Euroopa ainepunktide ülekande süsteemis 60 ainepunktile.

(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest ning jaguneb kaheks semestriks. Õppeaasta algab üldjuhul 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. Õppeaasta arvestamise aluseks on täisaasta ning õppeaasta algab täisnädalaga. Konkreetse õppeaasta algus ja lõpp on määratud tervishoiu kõrgkooli akadeemilise kalendriga.

(3) Tervishoiu kõrgkoolil on õigus läbi viia õpet õppekorralduse eeskirjas nimetatud õppevormides, mis aitavad kaasa õppe eesmärkide saavutamisele.

(4) Tervishoiu kõrgkooli õppetöökorraldus kehtestatakse õppekorralduse eeskirjas.

(5) Üliõpilaste teadmisi hinnatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Eksamite ning kursuse- või lõputööde kaitsmise tulemuste vaidlustamise kord on sätestatud õppekorralduse eeskirjas.

(6) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi kutsekeskhariduse omandamisel hinnatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses» sätestatud skaala alusel.

(7) Õppekava täitmisel võib tervishoiu kõrgkooli rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes kuni 50% ulatuses arvestada isiku eelmisi õpitulemusi ja erialast töökogemust. Üliõpilase poolt tervishoiu kõrgkoolis või õppeasutuses, kelle õigusjärglane tervishoiu kõrgkool on, rakenduskõrghariduse õppe tasemel eelnevalt saadud õpitulemusi võib kõrgkool arvestada rohkem kui 50% ulatuses nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses.

(8) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase/õpilase akadeemilist puhkust.

§22. Tervishoiu kõrgkooli lõpetamine ja lõpudokumendid

(1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidusõppe õppekava täies mahus, antakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga ja õigusaktides sätestatud tingimustel ingliskeelne akadeemiline õiend ( Diploma supplement).

(2) Kui õpilane on täitnud kutsekeskhariduse õppekava täies mahus, antakse lõpetajale lõputunnistus ja hinneteleht õppekava täitmise kohta vastavalt «Kutseõppeasutuse seadusele» Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

(3) Tervishoiu kõrgkooli poolt väljaantud lõpudokumendid kantakse riiklikku registrisse «Eesti Hariduse Infosüsteem» «Rakenduskõrgkooli seaduse» alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud ulatuses ja korras.

6. peatükk
LIIKMESKOND

§23. Liikmeskond

Tervishoiu kõrgkooli liikmeskonna moodustavad üliõpilased, õpilased, rektor, prorektorid, õppejõud, arendus- ja teadustöötajad ning teised töötajad.

§24. Tervishoiu kõrgkooli töötajad

(1) Tervishoiu kõrgkooli töötajad on tervishoiu kõrgkoolis töölepingu alusel töötavad isikud.

(2) Rektoril või oma volituste ulatuses prorektoril on õigus sõlmida õppe- või teadustööd tegevate isikutega käsunduslepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetus.

§25. Õppejõud

(1) Tervishoiu kõrgkooli õppejõud teeb õppe- ja arendustööd nõukogu poolt kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel. Tervishoiu kõrgkooli õppejõudude töö sisu kehtestatakse rektori käskkirjaga.

(2) Tervishoiu kõrgkooli õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Ülikooliseaduses» ja «Rakenduskõrgkooli seaduses» õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. Professorite ametikohad õppekavati määrab nõukogu.

(3) Korraliste õppejõudude ametikohad täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seadusele» haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.

(4) Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Erakorralise õppejõu ametikohale kohaldatakse korralise õppejõu ametikohale kehtestatud nõudeid.

(5) Kutseõppe õppekavade pedagoogide vabad ametikohad täidetakse vastavalt «Kutseõppeasutuse seadusele» avaliku konkursi korras, võttes arvesse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõudeid.

(6) Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor õppeprorektori ettepanekul hiljemalt iga õppeaasta alguseks.

§26. Töötaja õigused ja kohustused

(1) Tervishoiu kõrgkooli töötajal on:
1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendkoolitust;
2) õigus kasutada õppe- ja arendustegevuseks tasuta tervishoiu kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
3) kohustus kasutada tervishoiu kõrgkooli kasutuses olevat riigivara heaperemehelikult;
4) kohustus tõsta oma erialast ja pedagoogilist kvalifikatsiooni;
5) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, tervishoiu kõrgkooli sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist.

(2) Tervishoiu kõrgkooli korralisel õppejõul on lisaks lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks. Vaba semestri taotlemise tingimused ja korra kooskõlastab kõrgkooli nõukogu rektori ettepanekul.

(3) Külalisõppejõul on teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused.

(4) Mitteakadeemilise personali töösuhteid reguleeritakse vastavalt töösuhteid reguleerivatele õigusaktidele.

§27. Tervishoiu kõrgkooli õppurid

(1) Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud tervishoiu kõrgkooli rakenduskõrgharidus- ja magistriõppesse.

(2) Õpilased on isikud, kes on võetud õppima tervishoiu kõrgkooli kutsekeskhariduse õppekavale.

§28. Õppurite õigused ja kohustused

Üliõpilasel ja õpilasel on:
1) õigus saada igakülgset õppetöö- ja õppekorraldusalast informatsiooni;
2) õigus valida oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest;
3) õigus kuulata õppekavaväliseid loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi, kui see ei sega tema õppekava täitmist ega õppekorraldust;
4) õigus tasuta kasutada õppetegevuseks auditooriume, arvutiklasse, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
5) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud üliõpilasesindusse;
6) õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
7) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
8) vastavalt õppekorralduse eeskirjale õigus motiveeritud avalduse alusel nõuda eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
9) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
10) õigus saada üks kord nii rakenduskõrgharidusõppes kui ka magistriõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
11) õigus saada üliõpilas-/õpilaspilet vastavalt «Rakenduskõrgkooli seadusele» haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras ja vastavalt «Kutseõppeasutuse seadusele»;
12) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» kehtestatud tingimustel ja korras;
13) õigus õppekava sulgemisel või tervishoiu kõrgkooli tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
14) kohustus kasutada tervishoiu kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ja järgida õppekorralduse ja sisekorraeeskirju;
15) teised «Rakenduskõrgkooli seadusest», «Kutseõppeasutuse seadusest», tervishoiu kõrgkooli põhimäärusest ning teistest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.

7. peatükk
ÜLIÕPILASESINDUS

§29. Üliõpilasesindus

(1) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, kes esindab üliõpilaskonda suhetes tervishoiu kõrgkooliga, organisatsioonide, asutuste ja isikutega Eestis ja väljaspool.

(2) Tervishoiu kõrgkooli üliõpilasesinduse koosseisu kuuluvad tervishoiu kõrgkooli üliõpilased õppekavade proportsionaalse esindatuse põhimõttel.

§30. Üliõpilasesinduse valimine

(1) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindusse võib valida iga tervishoiu kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane.

(2) Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

(3) Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillis iga kahe aasta tagant. Üliõpilasesindus valitakse järgmiseks kaheks õppeaastaks. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vabad ning takistusteta valimised.

(4) Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse moodustatud valimistoimkond. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.

(5) Üliõpilasesinduse liikmete valimiseks määrab rektor vähemalt ühe kuu pikkuse kandidaatide esitamise tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel kutsub rektor kolme päeva jooksul, alates kandidaatide esitamise viimasest tähtajast, kokku kõik tervishoiu kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilased. Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab tervishoiu kõrgkooli nõukogu.

(6) Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemuse kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul hääletamise päevast arvates. Üliõpilasesinduse volitused algavad valimistulemuse väljakuulutamisest.

§31. Üliõpilaskonna põhikiri

(1) Üliõpilaskonna põhikirja eelnõu valmistab ette üliõpilasesindus, kes avalikustab üliõpilaskonna põhikirja eelnõu tervishoiu kõrgkoolis vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. Igal üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja eelnõu kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist, koostab lõpliku eelnõu ja esitab selle üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks.

(2) Üliõpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond vastu kohalolijate kahe kolmandiku häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus.

(3) Vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja esitab üliõpilasesindus vähemalt kolme päeva jooksul nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele lõikes 2 nimetatud korras vormistatud hääletustulemuse.

(4) Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduste alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele.

(5) Kui üliõpilased ei hääleta üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, üliõpilaskonna põhikirja muutmise korral aga loobub vastavast muudatusettepanekust.

(6) Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 1–5 sätestatud korras.

8. peatükk
VARA JA FINANTSEERIMINE

§32. Vara

Tervishoiu kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks tervishoiu kõrgkooli kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega» sätestatud korras.

§33. Finantseerimine

(1) Tervishoiu kõrgkooli finantseeritakse riigieelarvest (sealhulgas riikliku koolitustellimuse ulatuses), põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud vahenditest ja muudest vahenditest.

(2) Tervishoiu kõrgkooli teadus- ja arendustegevust finantseeritakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» sätestatud korras.

(3) Tervishoiu kõrgkoolil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid tööalases koolituses, täiend- ja tasemekoolituses, sealhulgas eksternõppes, rakendusuuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamistegevuses, tellimustööde täitmisel ning üliõpilastele ja teistele soovijatele majutamisteenuste osutamisel. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

9. peatükk
ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

§34. Aruandlus

Tervishoiu kõrgkool peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust riigi hallatavatele asutustele õigusaktidega kehtestatud korras.

§35. Kontroll

Tervishoiu kõrgkooli majandustegevust ning tervishoiu kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§36. Järelevalve

Tervishoiu kõrgkooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium seadusega sätestatud korras.

Peaminister Andrus ANSIP

Haridus- ja teadusminister Mailis REPS

Riigikantselei peadirektor
riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK

/otsingu_soovitused.json