Teksti suurus:

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.09.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.02.2009
Avaldamismärge:RT I 2005, 46, 386

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärus

Vastu võetud 29.08.2005 nr 227

Määrus kehtestatakse « Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 2 ja « Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Õppeasutuse liik ja haldusala

(1) Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kõrgkool) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel ning on moodustatud Tallinna Meditsiinikooli baasil.

(2) Kõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§2. Kõrgkooli asukoht

(1) Kõrgkool asub Tallinnas ja tema struktuuriüksused võivad asuda ka mujal Eestis. Kõrgkooli postiaadress on Kännu 67, Tallinn 13418.

(2) Kõrgkooli struktuuriüksus asub Kohtla-Järvel.

§3. Pitsat, arveldusarve ja eelarve

Kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutisega pitsat, oma nimega pitsat, arveldusarve ja oma eelarve.

2. peatükk
KÕRGKOOLI EESMÄRGID JA ÜLESANDED

§4. Tegevuse eesmärgid, tegevusvaldkonnad ja õppekava tüüp

Kõrgkooli tegevuse eesmärk on olla nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse õpikeskkonnaga tervishoiu-, teenindus- ja sotsiaalalast koolitust pakkuv õppeasutus, mille alaeesmärkideks on:
1) pakkuda konkurentsivõimelist ja kvaliteetset rakenduskõrg- ja kutsekeskharidust ning Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel toimuvat õpet tervise ja heaolu ning teeninduse õppevaldkondades;
2) mõjutada elanikkonna tervisekäitumist ja aidata kaasa tervisliku elukeskkonna kujundamisele;
3) edendada õpetatavaid erialasid arendustegevuse ja rakendusuuringute abil;
4) võimaldada elukestvat õpet.

§5. Kõrgkooli ülesanded

Kõrgkooli ülesanded on:
1) sellise õppe- ja töökorralduse tagamine, mis võimaldab üliõpilastel ja õpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
2) kõrgkooli liikmeskonnale soodsate tingimuste loomine õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
3) ühistegevuse arendamine tööandjatega, töövõtjate ühendustega ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;
4) kõrgkooli õppekavade koostamine ja arendamine ning õppemetoodilise töö korraldamine, tööalase koolituse õppekavade koostamine;
5) ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine ning väljaandmise toetamine;
6) kõrgkooli ainelise baasi pidev parendamine arengukavast ja õppekavadest tulenevatest nõuetest lähtudes;
7) üldsuse informeerimine oma tegevusest;
8) õppe- ning teadus- ja arendusasutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega koostöölepingute sõlmimine vastavalt oma õppetegevuse eesmärkidele;
9) kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õppejõududena või õpetajatena (edaspidi õppejõud);
10) põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamine käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras;
11) suhete arendamine välisriikide õppeasutuste, teiste asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning vastavalt vastastikusele kokkuleppele üliõpilaste, õpilaste ja õppejõudude vahetamine;
12) rahvusvahelistes projektides osalemine õppetegevuse arendamiseks ning rakendusuuringute läbiviimiseks;
13) nõustamine tervishoiualade õppesuundadel, põhitegevusest tulenevate konverentside, seminaride ja muude ürituste korraldamine;
14) osalemine Eesti tervishoiupoliitika kujundamises.

3. peatükk
REKTOR JA REKTORAAT

§6. Rektori pädevus

Kõrgkooli juhib ja esindab rektor. Rektor vastutab kõrgkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§7. Rektori ülesanded

Rektor:
1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2) esindab kõrgkooli «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste ulatuses;
3) võib volitada prorektoreid või teisi kõrgkooli töötajaid tegema kõrgkooli nimel tehinguid talle põhimäärusega antud volituste piires;
4) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli sisekorra ja asjaajamise eeskirjad;
5) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;
6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korraldamise eest;
7) tagab kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
8) kinnitab kõrgkooli eelarve ja tagab selle täitmise;
9) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
10) on aruandekohustuslik kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu ) ning haridus- ja teadusministri ees ning vastutab õigusaktidest tulenevate andmete Haridus- ja Teadusministeeriumile esitamise eest;
11) esitab nõukogu otsusel haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks kõrgkooli õppekavad;
12) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
13) kuulutab välja avaliku konkursi vabadele õppejõudude ametikohtadele;
14) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kõrgkooli töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid, nimetab ametisse prorektorid;
15) juhatab nõukogu tegevust;
16) tagab nõukogu otsuste täitmise;
17) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
18) täidab teisi «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§8. Rektori õigusaktid

Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§9. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

(1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seadusele» haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle.

(2) Rektori töökohustustest vabanemise järel on tal õigus asuda samas rakenduskõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

(3) Rektoril on õigus töölepingu tähtaegsel lõppemisel taotleda erialase kvalifikatsiooni taastamiseks hüvitist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(4) Rektori ametitunnus on rektori ametiraha, mille statuudi kinnitab kõrgkooli nõukogu.

§10. Rektorile umbusalduse avaldamine

(1) Nõukogul on õigus rektorile umbusaldust avaldada, kui rektor süüliselt rikub seadust või põhimäärust, ei tule toime oma töökohustustega või ei suuda tagada kõrgkooli ülesannete täitmist.

(2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt ühe kolmandiku nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega.

(3) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku rektori tööleping lõpetada.

§11. Rektoraat

(1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, kelle koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel.

(2) Kõrgkooli prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt temalt saadud volitustele.

(3) Prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse tema prorektoriks oleku ajaks ning prorektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja tal on õigus töölepingu tähtaegsel lõppemisel taotleda erialase kvalifikatsiooni taastamiseks hüvitist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Prorektori tööleping lõpeb kui uus, ametisse astunud rektor nimetab ametisse uue prorektori.

4. peatükk
NÕUKOGU JA NÕUNIKE KOGU

§12. Nõukogu pädevus ja koosseis

(1) Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

(2) Nõukogusse kuuluvad rektor, kes on nõukogu esimees, prorektor(id), üks õppejõudude esindaja igast õppetoolist ja üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust.

§13. Nõukogu ülesanded

Nõukogu:
1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid käesoleva põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
2) võtab iga kolme aasta tagant vastu kõrgkooli arengukava ja esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;
3) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
6) kinnitab õppekorralduse eeskirja;
7) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelmiste õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
8) võib magistriõppe olemasolul kehtestada selle alustamise tingimusena «Rakenduskõrgkooli seaduses» sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna eripärast;
9) kinnitab kõrgkoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
10) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat kõrgkooli lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) saamise korra;
11) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
12) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra;
13) kinnitab eelarve täitmise aruande;
14) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte õppetooli (vastuvõtueeskiri jm);
15) kinnitab lõputööde kaitsmise komisjonide esimehed ja liikmed õppeprorektori poolt esitatud ettepanekute alusel;
16) kuulab ära rektori, prorektorite ja õppetoolide juhatajate tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud kõrgkooli, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
17) otsustab kõrgkooli liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides;
18) kehtestab kõrgkooli sümbolid (logo, lipp, märk, ametiraha, medal jm);
19) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
20) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
21) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused, korra ja määra;
22) kinnitab õppeteenustasude määrad;
23) nimetab vajadusel õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
24) võib kehtestada õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes;
25) võib moodustada komisjone ja toimkondi;
26) kiidab heaks õppekavasid;
27) kinnitab õppekavade muudatusi seaduses sätestatud ulatuses ja korras;
28) lahendab teisi küsimusi, mis «Rakenduskõrgkooli seaduse», põhimääruse ja teiste õigusaktide kohaselt kuuluvad tema pädevusse.

§14. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

(1) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga kolmanda aasta juunis. Nõukogusse valitud liikme volitused algavad sama aasta 1. septembril ja kestavad kolm aastat, välja arvatud üliõpilaste esindajate volitused. Üliõpilaste esindajad valib nõukokku üliõpilasesindus igal aastal maikuu jooksul, nende volitused kehtivad 1. septembrist 31. augustini.

(2) Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida ning õppejõudude esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida kõrgkooli korralised õppejõud või erakorralised õppejõud, kes töötavad vähemalt 51%-lise koormusega ja kellega on sõlmitud tööleping vähemalt kolmeks aastaks.

(3) Üliõpilasesinduse esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilased.

(4) Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab valimise ja hääletamise korra.

(5) Nõukogu liikme kõrgkoolist eemalviibimisel kauem kui üks semester või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel.

§15. Nõukogu töökord

(1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu kinnitatud ajakava alusel.

(2) Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul aga nõukogu vanim liige. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori, rektorit asendava nõukogu vanima liikme või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

(3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled nõukogu liikmed. Nõutud kvoorumi puudumise korral kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

(4) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord.

(5) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 13 punktides 1, 2, 5, 11 ja 13 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

(6) Nõukogu istungeid protokollib rektori määratud isik.

(7) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.

§16. Nõunike kogu

Nõunike kogu on kõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse «Rakenduskõrgkooli seadusega» sätestatud tingimustel ja korras.

5. peatükk
STRUKTUUR

§17. Struktuur

(1) Kõrgkooli struktuur jaguneb õppe-, arendus- ja haldusstruktuuriks.

(2) Kõrgkooli õppe-, arendus- ja haldusstruktuuri üksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

(3) Struktuuriüksuse eesmärk on täita kõrgkooli ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse ning töö- ja kodukorra alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

(4) Struktuuriüksuste juhid nimetab ametisse rektor.

(5) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

§18. Haldusstruktuur

Kõrgkooli haldusstruktuuri moodustavad õppestruktuuri toetavad üksused, kelle põhitegevus on õppetööväline ja kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruste alusel.

§19. Õppe- ja arendusstruktuur

(1) Kõrgkooli õppestruktuuri moodustavad õppetööd teostavad õppetoolid, osakonnad ja muud struktuuriüksused. Kõrgkooli õppestruktuur töötab rektori poolt kinnitatud põhimääruse alusel. Õppetool on ühe või mitme lähedase õppekava või õppeainete õpetamist ja arendamist korraldav üksus, mis ühendab õppe- ja arendustööga tegelevaid õppejõude, õppijaid ning teisi õppetooli tegevuse valdkonda kuuluvaid töötajaid. Õppetooli juhataja on eriala juhtiv õppejõud kõrgkoolis.

(2) Kõrgkooli arendusstruktuuri moodustavad arendustööd teostavad õppetoolid, osakonnad ja muud tugiüksused, kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruse alusel.

(3) Osakond on struktuuriüksus, kes toetab õppe-, rakendusuuringute alast ja arendustegevust kõrgkoolis ning tegutseb struktuuriüksuse põhimääruses ettenähtud korras.

6. peatükk
ÕPPEKORRALDUS

§20. Õppekava

(1) Kõrgkoolis toimub õppetöö Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusele nr 258 «Kõrgharidusstandard» vastavate rakenduskõrgharidusõppe ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel.

(2) Kõrgkoolis toimub õppetöö keskhariduse baasil kutse-, eri- ja ametialade kutsekeskhariduse õppekavade alusel lähtuvalt «Kutseõppeasutuse seadusest».

(3) Õppekava on õppe alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridus- ja teadusminister.

(4) Õppekava määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise ja lõpetamise nõuded ning valikuvõimalused ja -tingimused.

§21. Üliõpilaste ja õpilaste kõrgkooli vastuvõtmine ja kõrgkoolist väljaarvamine

(1) Üliõpilased võetakse kõrgkooli vastu ja arvatakse kõrgkoolist välja «Rakenduskõrgkooli seaduse» alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Kutsehariduse õppekavale võetakse õpilasi vastu ja arvatakse kõrgkoolist välja «Kutseõppeasutuse seaduse» alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

§22. Õppekorralduse alus

Kõrgkooli õppekorralduse alus on õppekorralduse eeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded.

§23. Kõrgkooli lõpetamine ja lõpudokumendid

(1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidusõppe õppekava täies mahus, antakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga ja õigusaktides sätestatud tingimustel ingliskeelne akadeemiline õiend ( Diploma supplement).

(2) Kui õpilane on täitnud kutsekeskhariduse õppekava täies mahus, antakse lõpetajale lõputunnistus ja hinneteleht õppekava täitmise kohta vastavalt «Kutseõppeasutuse seadusele» Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

(3) Kõrgkooli poolt väljaantud lõpudokumendid kantakse riiklikku registrisse «Eesti Hariduse Infosüsteem» «Rakenduskõrgkooli seaduse» alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud ulatuses ja korras.

7. peatükk
LIIKMESKOND

§24. Liikmeskond

Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad, teised töötajad ning üliõpilased ja õpilased.

§25. Õppejõud

(1) Kõrgkooli õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, vanemassistent, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Ülikooliseaduse» ja «Rakenduskõrgkooli seadusega» õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid.

(2) Korraliste õppejõudude ametikohad nähakse ette kõrgkooli koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seadusele» haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.

(3) Kutseõppe õppekavade pedagoogide vabad ametikohad täidetakse vastavalt «Kutseõppeasutuse seadusele» avaliku konkursi korras, võttes arvesse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõudeid.

(4) Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor õppeprorektori ettepanekul igaks õppeaastaks.

(5) Rektoril on õigus sõlmida õppe- ja teadustööd tegevate isikutega käsunduslepinguid ning anda külalisõppejõu ja külalisteaduri nimetus. Külalisõppejõul ja külalisteaduril on kõrgkooli teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused.

(6) Kõrgkooli õppejõud teeb õppetööd, rakendusuuringutega seotud ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus ning täidab muid administratiivseid ülesandeid vastavalt ametijuhendile.

§26. Töötaja õigused ja kohustused

(1) Kõrgkooli töötajal on:
1) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
2) õigus kasutada õppe-, rakendusuuringute alaseks ja arendustegevuseks tasuta kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
3) kohustus kasutada kõrgkooli kasutuses olevat riigi vara heaperemehelikult;
4) kohustus tõsta oma erialast ja pedagoogilist kvalifikatsiooni;
5) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kõrgkooli sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist.

(2) Kõrgkooli korralisel õppejõul on lisaks lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus taotleda viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks, kusjuures talle säilitatakse palk.

§27. Teised töötajad

(1) Mittepedagoogilise personali ülesanne on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine.

(2) Teiste töötajate ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

§28. Üliõpilased ja õpilased

(1) Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud kõrgkooli rakenduskõrgharidus- või magistriõppesse.

(2) Õpilased on isikud, kes on võetud õppima kutsekeskhariduse õppekavale.

§29. Üliõpilaste ja õpilaste õigused ja kohustused

Üliõpilasel ja õpilasel on:
1) õigus saada kõrgkoolilt õppekorraldusalast informatsiooni;
2) õigus õppekava sulgemisel või kõrgkooli tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
3) õigus valida oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest;
4) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
5) kohustus järgida seaduste, kõrgkooli põhimääruse, õppe- ja sisekorraeeskirja ning muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest;
6) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema poolt nimetatud varale tekitatud kahju;
7) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
8) kohustus osaleda õppetöös ja sooritada õigeaegselt ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad;
9) õigus tasuta kasutada õppetegevuseks kõrgkooli auditooriume, laboratooriume, praktikumiruume, arvutiklasse, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
10) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud kõrgkooli üliõpilasesindusse;
11) õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
12) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
13) õigus saada üks kord nii rakenduskõrgharidusõppes kui ka magistriõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
14) õigus saada üliõpilas-/õpilaspilet vastavalt «Rakenduskõrgkooli seadusele» haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras ja vastavalt «Kutseõppeasutuse seadusele»;
15) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» kehtestatud tingimustel ja korras;
16) osaleda üliõpilasesinduse esindaja kaudu nõukogu tegevuses;
17) kasutada muid «Rakenduskõrgkooli seaduse», «Kutseõppeasutuse seaduse», põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele/õpilastele kehtestatud õigusi.

§30. Üliõpilasesindus

(1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna esindamiseks valitakse viieliikmeline üliõpilasesindus.

(2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel.

(3) Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

(4) Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillikuu jooksul ning üliõpilasesindus valitakse järgmiseks õppeaastaks.

(5) Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on kindlustada järgmise üliõpilasesinduse demokraatlikud valimised.

(6) Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimistoimkond.

(7) Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemuse kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul hääletamise päevast arvates.

§31. Üliõpilaskonna põhikiri

(1) Üliõpilaskonna põhikirja eelnõu valmistab ette üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja eelnõu kõrgkoolis vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. Igal üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja eelnõu kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist, koostab lõpliku eelnõu ja esitab selle üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks.

(2) Üliõpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond vastu kohalolijate kahe kolmandiku häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus.

(3) Vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja esitab üliõpilasesindus vähemalt kolme päeva jooksul nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele lõikes 2 nimetatud korras vormistatud hääletustulemuse.

(4) Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduste alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele.

(5) Kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, üliõpilaskonna põhikirja muutmise korral aga loobub vastavast muudatusettepanekust.

(6) Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 1–5 sätestatud korras.

8. peatükk
VARA JA FINANTSEERIMINE

§32. Vara

Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kõrgkooli kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega» sätestatud korras.

§33. Finantseerimine

(1) Kõrgkooli finantseeritakse riigieelarvest (sealhulgas riikliku koolitustellimuse ulatuses), laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud vahenditest ja muudest vahenditest.

(2) Kõrgkooli rakendusuuringute ja arendustegevuse finantseerimine toimub vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korraldamise seadusele».

(3) Kõrgkoolil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevalt tasulisi teenuseid täiendus- ja tasemeõppes, sealhulgas eksternõppes, rakendusuuringute läbiviimisel ja lepingulistes arendustöödes, erialases nõustamises ning kirjastamistegevuses sotsiaalteenuse ja tervise õppesuundadel, liikmeskonna osutatud teenuste turustamisel ning üliõpilastele ja õpilastele majutusteenuse osutamisel. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

§34. Aruandlus

Kõrgkool peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§35. Kontroll

Kõrgkooli majandustegevust ning kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§36. Järelevalve

Kõrgkooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium seaduses sätestatud korras.

9. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§37. Määruse jõustumine

Määruse § 2 lõige 2 jõustub 1. septembril 2006. a.

Peaminister Andrus ANSIP

Haridus- ja teadusminister Mailis REPS

Riigikantselei peadirektor
riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK

/otsingu_soovitused.json