Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste akrediteerimise tingimused ja kord

Vastu võetud 01.09.2005 nr 231
RT I 2005, 47, 390
jõustumine 11.09.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse « Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse » § 6 lõike 6 alusel.
[RT I 2007, 36, 229 - jõust. 18.05.2007]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste akrediteerimise tingimused ja akrediteerimise läbiviimise protseduur.

  (2) Akrediteerimise eesmärgiks on tagada struktuuritoetuse andmise ning rakendamise süsteemi tõhus ja nõuetekohane toimimine.

§ 2.  Mõisted

  (1) Akrediteerimine vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 6 lõikes 5 sätestatule on struktuuritoetuse andmise ja rakendamisega seotud rakendusasutuse või rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetele vastavaks tunnistamine. Akrediteerimine määruse tähenduses viiakse läbi asutusepõhiselt või «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava meetmepõhiselt.

  (2) Tingimuslik akrediteerimine määruse tähenduses on rakendusasutuse või rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi vastavaks tunnistamine tingimusel, et akrediteerimise otsuses nimetatud puudused kõrvaldatakse otsuses ettenähtud tähtajal.

  (3) Akrediteerimisprotsess määruse tähenduses hõlmab endas auditit ning vajadusel abinõude plaani koostamist ning tõendusmaterjalide kogumist ja analüüsi või nende toimingutega seonduva dokumentatsiooni edastamist, vajadusel järelauditi läbiviimist ning akrediteerimise, tingimusliku akrediteerimise või mitteakrediteerimise otsuse tegemist.

  (4) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit määruse tähenduses on audit «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 6 lõike 1 tähenduses (edaspidi audit).

  (5) Auditeeritav asutus määruse tähenduses on struktuuritoetuse andmise ja rakendamisega seotud rakendusasutus või rakendusüksus.

  (6) Kriitilised tähelepanekud määruse tähenduses käsitlevad puudusi, mis takistavad asutusel või isikul rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete täitmist ning nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt viivitamatut reageerimist ja lahendamist.

  (7) Keskmise tähtsusega tähelepanekud määruse tähenduses käsitlevad puudusi, mis on olulised auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi kontekstis ja nõuavad asutuse juhtkonnalt kiiret reageerimist ning lahendamist.

  (8) Väheolulised tähelepanekud määruse tähenduses käsitlevad puudusi, mis ei ole takistuseks meetme või projekti rakendamisel, kuid vajavad likvideerimist.

  (9) Abinõude plaan määruse tähenduses on dokument, mis sisaldab auditi käigus tuvastatud tähelepanekuid ning milles määratakse kindlaks tegevused nimetatud puuduste likvideerimiseks, puuduste likvideerimise eest vastutavad isikud ning ajakava. Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse või rakendusüksuse akrediteerimisprotsessis võib abinõude plaani asendada auditeeritavale asutusele saadetav ametlik kiri, mis sisaldab auditi käigus tuvastatud peamisi puudusi ning puuduste likvideerimise soovituslikku ajakava.
[RT I 2007, 36, 229 - jõust. 18.05.2007]

2. peatükk AKREDITEERIMISE ALGATAMINE, AUDITI LÕPPARUANDE KOOSTAMINE JA AKREDITEERIMISE OTSUSE TEGEMINE 

§ 3.  Akrediteerimise algatamine

  (1) Auditeeritava asutuse juht esitab korraldusasutusele kirjaliku taotluse rakendusasutuse või rakendusüksuse akrediteerimisprotsessi algatamiseks.

  (2) Korraldusasutus edastab auditi läbiviimise taotluse viivitamatult auditeerivale asutusele, kes lisab auditi oma auditiplaani ning alustab auditi läbiviimist auditeeritava asutusega kokkulepitud ajal.

§ 4.  Auditi lõpparuande koostamine

  (1) Auditeeriv asutus viib auditi läbi ja esitab auditi lõpparuande eelnõu auditeeritavale asutusele kommenteerimiseks.

  (2) Auditeeritava asutuse juhtkonnal on õigus enne lõpparuande kinnitamist esitada selle kohta kirjalikke selgitusi ja vastulauseid. Kui auditeeritav asutus esitab selgitusi ja vastulauseid, analüüsib auditeeriv asutus neid ja kujundab nende alusel oma seisukoha tähelepanekute, järelduste ja soovituste osas.

  (3) Auditi lõpparuandes on auditeeriva asutuse poolt väljatoodud tähelepanekud esitatud skaalal kriitiline tähelepanek, keskmise tähtsusega tähelepanek ja väheoluline tähelepanek.

  (4) Lõpparuanne sisaldab auditeeritava asutuse juhtkonna kommentaare.

  (5) Auditeeriv asutus esitab auditi kirjaliku lõpparuande auditeeritavale asutusele ja korraldusasutusele 5 tööpäeva jooksul auditi lõpparuande kinnitamisest arvates. Kui auditeeritavaks asutuseks on rakendusüksus, esitatakse auditi lõpparuanne lisaks ka vastavale rakendusasutusele.

§ 5.  Auditi lõpparuande analüüs ja otsuse tegemine

  (1) Korraldusasutus edastab auditeerivalt asutuselt saadud auditi lõpparuande koopia makseasutusele. Koostöös makseasutusega analüüsib korraldusasutus auditi lõpparuandes toodud tähelepanekuid ja nendega kaasnevaid riske 10 tööpäeva jooksul auditi lõpparuande saamisest arvates. Vajadusel küsitakse lõpparuande koostajatelt, auditeeritava asutuse kontaktisikult või mõnelt valdkonna eksperdilt täiendavat informatsiooni.

  (2) Sõltuvalt auditi lõpparuandes väljatoodud tähelepanekutest ja tingimusel, et auditi lõpparuanne ei sisalda kriitilisi tähelepanekuid, teeb rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku teha rakendusasutuse või rakendusüksuse akrediteerimise või tingimusliku akrediteerimise otsus.

  (3) Kui auditi lõpparuandes on välja toodud väheolulisi ja keskmise tähtsusega tähelepanekuid, milles käsitletavaid puudusi ei jõuta likvideerida lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, kuid mis ei takista akrediteerimise või tingimusliku akrediteerimise otsuse tegemist, kooskõlastab auditeeritav asutus korraldusasutusega kuupäeva, mis ajaks plaanitakse likvideerida viimased auditi lõpparuandes väljatoodud tähelepanekutes märgitud puudused, ja esitab selle kohta korraldusasutusele teate. Rahandusminister esitab pärast vastava teate saamist Vabariigi Valitsusele ettepaneku teha rakendusasutuse või rakendusüksuse akrediteerimise või tingimusliku akrediteerimise otsus.

3. peatükk ABINÕUDE PLAANI KOOSTAMINE JA SELLELE JÄRGNEVAD TEGEVUSED 

§ 6.  Abinõude plaani ja abinõude plaani täitmise aruande koostamine

  (1) Kui auditi lõpparuandes on välja toodud keskmise tähtsusega tähelepanekuid, mis takistavad akrediteerimise või tingimusliku akrediteerimise otsuse tegemist või kriitilisi tähelepanekuid, edastab korraldusasutus auditeeritavale asutusele eeltäidetud abinõude plaani, milles on välja toodud akrediteerimise otsuse tegemist takistavate puuduste loetelu.

  (2) Auditeeritav asutus täidab abinõude plaani 10 tööpäeva jooksul, arvates selle saamisest, ja esitab selle korraldusasutusele. Lisaks esitab auditeeritav asutus informatsiooni selle kohta, mis kuupäevaks likvideeritakse puudused, mis on välja toodud auditi aruandes, kuid mis ei kajastu abinõude plaanis.

  (3) Kui kõik abinõude plaanis esiletoodud puudused on kõrvaldatud vastavalt abinõude plaanis ettenähtud tähtaegadele ja lahendustele, esitab auditeeritav asutus korraldusasutusele abinõude plaani täitmise aruande koos tõendusmaterjaliga.

§ 7.  Abinõude plaani täitmise kontrollimine ja otsuse tegemine

  (1) Kui abinõude plaan on täidetud ja esitatud tõendusmaterjal kinnitab juhtimis- ja kontrollisüsteemis esinenud puuduste kõrvaldamist, esitab rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku teha rakendusasutuse või rakendusüksuse akrediteerimise otsus.

  (2) Kui abinõude plaanis fikseeritud juhtimis- ja kontrollisüsteemi puudused on endiselt likvideerimata, kuid auditeeritav asutus on puuduste likvideerimata jätmist piisavalt põhjendanud ning korraldusasutus on auditeeritava asutusega kokku leppinud edasise tegevuskava ja tähtajad puuduste likvideerimise osas, võib rahandusminister akrediteerimise otsuse ettepaneku esitamise kuni puuduste likvideerimiseni edasi lükata või esitada Vabariigi Valitsusele viivitamatult ettepaneku teha rakendusasutuse või rakendusüksuse tingimusliku akrediteerimise otsus.

  (3) Kui korraldusasutus leiab, et abinõude plaani täitmise aruanne ei vasta tõele, tõendusmaterjalina on esitatud valeandmeid või mõned puudused on likvideerimata ning neid ei ole võimalik kokkuleppeliselt likvideerida, teeb korraldusasutus auditeerivale asutusele ettepaneku järelauditi läbiviimiseks. Kui järelauditi käigus leiavad kinnitust korraldusasutuse poolt tõstatatud kahtlused, esitab rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku teha rakendusasutuse või rakendusüksuse mitteakrediteerimise otsus. Kui järelaudit leiab, et kahtlused ei ole põhjendatud, teeb rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku teha rakendusasutuse või rakendusüksuse akrediteerimise või tingimusliku akrediteerimise otsus.

  (4) Lõikes 2 nimetatud akrediteerimise otsuse edasilükkamise korral kontrollib korraldusasutus pärast tähtaja möödumist puuduste likvideerimist ja teeb vajadusel auditeerivale asutusele ettepaneku järelauditi läbiviimiseks. Sõltuvalt kontrolli või järelauditi tulemustest teeb rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku teha rakendusasutuse või rakendusüksuse akrediteerimise, tingimusliku akrediteerimise või mitteakrediteerimise otsus.

  (5) Kui Vabariigi Valitsus on lõikes 2 või lõikes 4 sätestatu kohaselt teinud tingimusliku akrediteerimise otsuse, kontrollib korraldusasutus pärast tegevuskavas kokkulepitud tähtaja möödumist otsuses nimetatud puuduste likvideerimist. Kui korraldusasutus leiab, et puudused ei ole likvideeritud, teeb rahandusminister kooskõlas «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 13 lõikes 5 ja § 14 lõikes 5 sätestatuga Vabariigi Valitsusele ettepaneku otsustada rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesandeid täitva isiku või asutuse:
  1) volituste lõpetamine ning asutuse ülesannete edasise täitmise korraldamine;
  2) volituste peatamine ja täiendava tähtaja andmine puuduste likvideerimiseks.

  (6) Kui lõike 5 punktis 2 sätestatu korral likvideeritakse puudused tähtaegselt, teeb rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku otsustada asutuse volituste jätkamine. Kui puudusi tähtajaks ei likvideerita, rakendatakse lõike 5 punktis 1 sätestatut.
[RT I 2007, 36, 229 - jõust. 18.05.2007]

4. peatükk JÄRELAUDIT 

§ 8.  Järelauditi läbiviimine ja järelauditi aruande koostamine

  (1) Kui abinõude plaanis nimetatud tegevuste kirjelduses ning abinõude plaani täitmise aruande analüüsimisel leiab korraldusasutus või makseasutus puudusi, mis takistavad akrediteerimise otsuse tegemist ning mida ei ole võimalik kokkuleppel auditeeritava asutusega lahendada, teeb korraldusasutus auditeerivale asutusele ettepaneku järelauditi läbiviimiseks, teavitades auditeerivat asutust sellest kirjalikult vähemalt üks kuu ette.

  (2) Pärast korraldusasutuselt lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamist võtab auditeeriv asutus järelauditi oma tööplaani ning alustab planeeritud ajal auditeeritava asutuse järelauditi läbiviimist. Auditeeriv asutus esitab kirjaliku järelauditi aruande korraldusasutusele seisukoha võtmiseks viie tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest arvates.

§ 9.  Järelauditi aruande analüüs ja otsuse tegemine

  Järelauditi aruande analüüsimisel ja sellele järgneva akrediteerimise, tingimusliku akrediteerimise või mitteakrediteerimise otsuse tegemisel lähtutakse §-des 5–7 sätestatust.

5. peatükk ERAKORRALINE AUDIT 

§ 10.  Erakorralise auditi läbiviimine

  (1) Korraldusasutusel on õigus tellida erakorraline audit auditeerivalt asutuselt või tunnustatud audiitorfirmalt, teavitades sellest auditeerivat asutust või audiitorfirmat vähemalt üks kuu ette. Kokkuleppel auditeeriva asutuse või audiitorfirmaga võib etteteatamise aega lühendada.

  (2) Auditeeriv asutus või audiitorfirma viib erakorralise auditi läbi ja esitab auditi lõpparuande kirjalikult korraldusasutusele seisukoha võtmiseks viie tööpäeva jooksul auditi lõpparuande kinnitamisest arvates.

  (3) Korraldusasutus lähtub erakorralise auditi lõpparuande saamisel käesoleva määruse §-s 12 sätestatust.

6. peatükk JUHTIMIS- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE AUDITI SAGEDUS JA VOLITUSTE KEHTIVUS 

§ 11.  Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi sagedus

  (1) Rakendusasutuse või rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditeeritakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

  (2) Auditeeriv asutus viib juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditeid läbi vastavalt oma auditi aastatööplaanile, kooskõlastades auditi aja eelnevalt auditeeritava asutusega.

  (3) Uue meetme lisandumisel «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukavasse viib auditeeriv asutus meetme rakendamiseks vastavates rakendusasutustes ja rakendusüksustes läbi juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi ning rahandusminister esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku teha akrediteerimise otsus käesolevas määruses sätestatud korras.
[RT I 2007, 36, 229 - jõust. 18.05.2007]

§ 12.  Volituste kehtivus

  (1) Volitused rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete täitmiseks lõpevad seoses vastava meetme, mille korraldamiseks akrediteerimise otsus tehti, rakendamise või programmeerimisperioodi tegevuste lõppemisega.

  (2) Erakorralise auditi või § 11 lõike 1 kohaselt üks kord kolme aasta jooksul läbiviidava juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi käigus tehtud tähelepanekute alusel määrab korraldusasutus tähtaja puuduste likvideerimiseks või teeb rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku rakendusasutuse või rakendusüksuse volituste täielikuks või osaliseks peatamiseks vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 13 lõikes 5 ja § 14 lõikes 5 sätestatule.

  (3) Koos volituste täieliku või osalise peatamisega määrab Vabariigi Valitsus rakendusasutusele või rakendusüksusele tähtaja volituste peatamise aluseks olevate puuduste likvideerimiseks.

  (4) Pärast lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaegade möödumist kontrollib korraldusasutus puuduste likvideerimist.

  (5) Kui rakendusasutus või rakendusüksus on likvideerinud puudused lõikes 2 nimetatud tähtajaks, jätkab ta tööd rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete täitmisel. Kui puudused ei ole likvideeritud, teeb rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku asutuse volituste peatamiseks või lõpetamiseks. Volituste lõpetamisel korraldab Vabariigi Valitsus rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise.

  (6) Kui rakendusasutus või rakendusüksus on likvideerinud puudused lõikes 3 nimetatud tähtajaks, teeb rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku rakendusasutuse või rakendusüksuse volituste taastamiseks. Kui puudused ei ole likvideeritud, teeb rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku asutuse volituste lõpetamiseks. Volituste lõpetamisel korraldab Vabariigi Valitsus rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise.
[RT I 2007, 36, 229 - jõust. 18.05.2007]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 13.  Dokumentide säilitamine

  Akrediteerimisega seotud dokumente säilitatakse vähemalt 31. detsembrini 2015. a «Arhiiviseaduses» sätestatud korras.

§ 14.  Määruse rakendamine

  (1) Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» § 9 kohaselt alustatud akrediteerimine viiakse lõpuni vastavalt akrediteerimise alustamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule.

  (2) Enne käesoleva määruse jõustumist akrediteeritud isik või asutus loetakse akrediteerituks käesolevas määruses sätestatud korras ning akrediteerimise otsused jäävad kehtima.

  (3) Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» § 9 alusel akrediteeritud isiku või asutuse suhtes kohaldatakse käesoleva määruse §-des 10–12 sätestatut.