Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel
Vastu võetud 12.09.2005 nr 9
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (edaspidi seadus) § 17 lõike 4 punkti 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1. Valimisjaoskonnad
(1) Valimisjaoskonnad on alalised. Kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades.
(2) Valla- või linnavalitsus moodustab hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnad oma määrusega. Varem vastuvõetud sellekohast määrust võib valla- või linnavalitsus muuta hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva, pärast nimetatud tähtpäeva üksnes erakorralistel juhtudel.
(3) Valla- või linnavalitsus määrab igas valimisringkonnas vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda.
(4) Valla- või linnavalitsus määrab vallas või linnas (Tallinnas igas valimisringkonnas) valimisjaoskonna, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister) kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.
(5) Käesoleva punkti lõikes 2 nimetatud määruse muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvastikuregistri vastutavat töötlejat.
(6) Valla- või linnavalitsus avalikustab valimisjaoskondade andmed enne valimisi ning maakonna valimiskomisjon, Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjon (edaspidi maakonna valimiskomisjon) eelhääletamise algusele eelneval nädalal.
(7) Maakonna valimiskomisjon, välja arvatud Harju ja Tartu maakonna valimiskomisjon, määrab oma otsusega hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva maakonnakeskuses vähemalt ühe jaoskonna, kus valijad saavad kolmeteistkümnendast kuni üheksanda päevani enne valimispäeva hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda. Tallinnas ja Tartu linnas määrab vastava jaoskonna linna valimiskomisjon. Maakonna valimiskomisjon avalikustab oma otsuse hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval nädalal.
(8) Käesoleva punkti lõikes 7 nimetatud otsusest teavitab maakonna valimiskomisjon viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvastikuregistri vastutavat töötlejat.
2. Jaoskonnakomisjon
(1) Hääletamist valimisjaoskonnas korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva moodustatud jaoskonnakomisjon.
(2) Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus.
(3) Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas.
(4) Jaoskonnakomisjon edastab esialgse teabe hääletamisest osavõtu ja hääletamistulemuste kohta vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni juhistele.
3. Hääletamis- ja valimistulemused vallas või linnas
Hääletamis- ja valimistulemused valimisringkonnas ja vallas või linnas teeb kindlaks valla või linna valimiskomisjon.
4. Valimiste edasilükkamine, täiendavad valimised ja kordushääletamine
(1) Valimiste edasilükkamise korral, täiendavatel valimistel ja kordushääletamisel ei kohaldata seaduse §-des 46–51 ettenähtut ning eelhääletamist, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist, elektroonilist hääletamist ja kinnipidamiskohas hääletamist ei korraldata.
(2) Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tunnistanud elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks ja kutsunud elektrooniliselt hääletanud valijaid hääletama valimispäeval seaduse §-s 45 või 52 sätestatud korras.
2. peatükk
HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE
5. Nõuded hääletamisruumile
(1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse hääletamisruumis, mille valla- või linnavalitsus on määranud seaduse § 10 lõigetes 2 ja 4 ettenähtud korras, välja arvatud juhtudel, kui seaduse alusel võib hääletamise korraldada väljaspool hääletamisruumi.
(2) Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid.
(3) Hääletamisruumi asukoht märgitakse valijale saadetavale valijakaardile.
(4) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast.
(5) Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda.
(6) Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda.
(7) Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks.
(8) Hääletamisruumis pannakse välja selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.
6. Kord hääletamisruumis
(1) Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette, tagab käesoleva korra punktis 5 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.
(2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud.
7. Nõuded hääletamiskabiinile
(1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.
(2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend ning hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.
(3) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiini selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ega kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja välja ei panda.
(4) Hääletamiskabiinis peab olema kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgesti loetav ning millega kirjutatut ei ole võimalik kustutada.
(5) Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud.
8. Nõuded hääletamiskastile
(1) Hääletamiskasti mõõtmed on üldjuhul 85 cm (kõrgus) × 50 cm × 50 cm.
(2) Käesoleva korra punkti 10 alapunktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib kasutada väiksemat hääletamiskasti.
(3) Hääletamiskasti kaas on ülestõstetav. Kaanes on ava hääletamissedelite kasti laskmiseks.
(4) Hääletamiskasti ei kaunistata.
9. Hääletamiskasti pitseerimine
(1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti, sealhulgas, kas kast on tühi, ja pitseerib selle vahetult enne hääletamise algust.
(2) Hääletamiskast pitseeritakse paberiribaga, millele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab oma allkirja ja kuupäeva. Soovi korral võivad allkirja anda ka vaatlejad. Hääletamiskast pitseeritakse selliselt, et pitserit rikkumata ei ole võimalik kasti avada.
(3) Hääletamiskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt pool jaoskonnakomisjoni koosseisust.
(4) Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.
10. Hääletamiskasti kasutamine
Hääletamiskaste kasutatakse:
1) valimispäeval hääletavate
valijate hääletamissedelite jaoks. Seda hääletamiskasti võib
eelhääletamise ajal kasutada ka väljaspool elukohajärgset
valimisjaoskonda hääletavate valijate hääletamissedelitega ümbrike
jaoks, kui valija hääletab hääletamisruumis. Sellisel juhul avatakse
kast pärast eelhääletamise lõppemist, sealt võetakse välja
hääletamissedelitega ümbrikud ja kast pitseeritakse uuesti valimispäeval
enne hääletamise algust;
2) eelhääletamise päevadel
hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Eraldi hääletamiskastid
on oma elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletavate valijate sedelite
jaoks ning väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele
valijatele määratud valimisjaoskonnas sedelitega ümbrike jaoks;
3)
kodus hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Seda
hääletamiskasti võib eelhääletamise ajal kasutada ka väljaspool
elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate
hääletamissedelitega ümbrike jaoks, kui valija hääletab väljaspool
hääletamisruumi, samuti kinnipidamiskohas hääletavate valijate
hääletamissedelitega ümbrike jaoks. Sellisel juhul avatakse kast pärast
eelhääletamise lõppemist, sealt võetakse välja hääletamissedelitega
ümbrikud ja kast pitseeritakse uuesti valimispäeval enne hääletamise
algust.
11. Hääletamissedel
(1) Hääletamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohaseid hääletamissedeleid.
(2) Hääletamissedelite jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon maakonna valimiskomisjoni kaudu.
(3) Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval päeval. Hääletamissedelite jaoskonnakomisjonile üleandmine ja üleantud sedelite arv fikseeritakse. Hääletamissedelite kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja.
(4) Pärast hääletamissedelite kättesaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. Seejärel paneb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst «Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised» ja valimispäeva kuupäev.
(5) Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees.
12. Valijakaart ja valijate nimekirjad
(1) Valijakaardile kantakse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud andmed, hääletamise korraldamise kohta teabe saamiseks valija elukohajärgse maakonna valimiskomisjoni telefoninumber ning Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe aadress.
(2) Valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise korraldab rahvastikuregistri andmete alusel registri vastutav töötleja.
(3) Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.
(4) Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte käesoleva punkti lõikes 2 nimetatud valijate nimekirjast.
(5) Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool
elukohajärgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate
nimekirju:
1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda
hääletamisruumis hääletavate valijate nimekirja;
2)
väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda väljaspool hääletamisruumi
hääletavate valijate nimekirja (oma asukohas, sealhulgas
kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekirja).
(6) Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ristiga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri.
13. Valijate nimekirja koostamine
(1) Valijate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvutiväljatrükina, järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi.
(2) Valijate nimekirja kantakse järgmised valija andmed:
1) ees-
ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) elukoha aadress.
(3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võtta.
(4) Hääleõiguslikud Eesti kodanikud, Euroopa Liidu kodanikud ja välismaalased kantakse ühte valijate nimekirja.
(5) Valijate nimekirja koostaja kannab valijate andmed valijate nimekirja perekonnanimede tähestikulises järjekorras.
(6) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate nimekirja kodus hääletamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras.
(7) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirjadesse vastavalt sellele, millises järjekorras pöörduvad valijad hääletamissedeli saamiseks jaoskonnakomisjoni liikme poole.
(8) Valimisjaoskonna valijate nimekirjale kirjutab alla valijate nimekirja koostaja – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindaja. Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimispäeval pärast hääletamise lõppemist.
(9) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja kodus hääletavate valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees.
(10) Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.
14. Valijate nimekirja avalikkus
(1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.
(2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib valijate nimekirja kasutada teaduslikul eesmärgil.
(3) Valimiskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid.
15. Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas
(1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile.
(2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni.
(3) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.
(4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile, kes vea parandamisest viivitamata teatab nimekirja koostajale – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindajale.
(5) Kui valija andmetes olnud viga parandati esmalt rahvastikuregistris, teatab nimekirja koostaja tehtud parandusest valla- või linnasekretäri kaudu jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon teeb valla- või linnasekretäri teatise alusel viivitamata paranduse ka valijate nimekirjas.
(6) Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke «parandus õige», parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja.
16. Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas
(1) Valija võib taotleda valijate nimekirjas muudatuste tegemist. Pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva elukoha aadressiandmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta ja valija, kelle elukoha andmed muutuvad, jääb rahvastikuregistrijärgse eelmise elukoha valimisjaoskonna valijate nimekirja.
(2) Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui:
1)
valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate
nimekirjas, kuid kellel seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa
võtta;
2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei
ole õigust hääletamisest osa võtta.
(3) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata.
(4) Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile.
(5) Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata.
(6) Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri
teatise alusel valijate nimekirja, kirjutades:
1) valija andmed
Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate
nimekirja plangile;
2) märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja
kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.
(7) Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretärilt saadud teatise alusel valijate nimekirjast, kirjutades valijate nimekirja märkuste lahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.
(8) Kui valla- või linnasekretär jätab valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitatud avalduse rahuldamata, teavitab ta sellest koos põhjendusega viivitamata avalduse esitanud isikut kirjalikult.
(9) Valija võib vastavalt seaduse § 30 lõikele 5 esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab kaebuse ja oma kirjaliku selgituse 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule. Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse viivitamata jaoskonnakomisjonile teatavaks.
17. Kandidaatide nimekirjad
(1) Valla või linna valimiskomisjon koostab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja iga lehekülje paremasse alanurka pannakse valla või linna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Valla või linna valimiskomisjon korraldab nimekirja jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valla ja linna valimiskomisjonidelt saadud andmete alusel kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja. Kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekiri koosneb valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjadest.
(3) Jaoskonnakomisjonidele, kes korraldavad eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, edastab Vabariigi Valimiskomisjon kõigi volikogude liikmekandidaatide nimekirja maakonna valimiskomisjoni kaudu. Kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja kasutab Vabariigi Valimiskomisjon elektroonilise hääletamise korraldamisel.
(4) Kandidaatide nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval päeval.
(5) Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja nii, et see on nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon ka hääletamiskabiinide seinale, välja arvatud kabiin, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele.
(6) Kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja hääletamisruumis ega hääletamiskabiinis välja ei panda. Kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja annab jaoskonnakomisjoni liige väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavale valijale või teistele isikutele nende soovil.
(7) Kandidaatide nimekirjad on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi.
18. Kandidaatide nimekirjade parandamine ja muutmine
(1) Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaatide kohta kantakse viivitamata valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja, nimekiri trükitakse uuesti ja saadetakse kõigile vastava valimisringkonna jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse.
(2) Valla või linna valimiskomisjon teavitab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja parandustest ja muudatustest viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni. Vabariigi Valimiskomisjon teavitab parandustest ja muudatustest teisi valimiskomisjone.
(3) Paranduse või muudatuse kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja teeb valla või linna valimiskomisjoni või jaoskonnakomisjoni liige, lisades selle toimingu kuupäeva ja oma allkirja ning kinnitades paranduse või muudatuse valla või linna valimiskomisjoni või jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga.
(4) Kandidaatide nimekirju ei muudeta pärast eelhääletamise algust.
19. Muud valimisdokumendid ja pitsatid
Valijate nimekirjade plangid, ümbrikud, hääletamistulemuste protokolli plangid ning pitsati annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval päeval. Valimiskomisjoni pitsati hoidmise ja kasutamise eest vastutab komisjoni esimees.
20. Elektroonilise hääletamise ettevalmistamine
(1) Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab Vabariigi Valimiskomisjonile esialgsed valijate elektroonilised nimekirjad kahekümnendal päeval enne valimispäeva ja uuendatud andmetega nimekirjad hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.
(2) Iga valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja valijate elektroonilised nimekirjad sisestatakse elektroonilise hääletamise infosüsteemi hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.
(3) Elektroonilise hääletamise toimumise ajal kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja Vabariigi Valimiskomisjonile valijate nimekirja muudatused vähemalt üks kord päevas. Vabariigi Valimiskomisjon sisestab need elektroonilise hääletamise süsteemi vähemalt üks kord päevas.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon on elektroonilise hääletamise süsteemi võtmehaldur.
(5) Enne elektroonilise hääletamise algust genereeritakse elektroonilise hääletamise süsteemile võtmepaar. Võtme üks osa salastab valija arvutist edastatava hääle, teine osa, mis on vajalik häälte avamiseks valimispäeval pärast hääletamise lõppu, jaotatakse Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete vahel. Võtmehalduse protseduuride sooritamiseks peab kohal olema üle poole komisjoni liikmetest.
3. peatükk
HÄÄLETAMISE ÜLDEESKIRI
21. Hääletamise üldeeskiri
(1) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto ning see on kehtiv.
(2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel.
(3) Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defektiga hääletamissedelit.
(4) Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(5) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.
(6) Valija täidab hääletamissedeli ise.
(7) Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaat.
(8) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.
(9) Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või defektiga hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav.
(10) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.
(11) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul.
4. peatükk
EELHÄÄLETAMINE
22. Eelhääletamise üldeeskiri
(1) Eelhääletamine toimub:
1) kolmeteistkümnendast päevast
kuni üheksanda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni
määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb
kell 20.00;
2) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne
valimispäeva kõigis valimisjaoskondades, väljaspool elukohajärgset
valimisjaoskonda hääletamisruumis, valija asukohas ning
kinnipidamiskohas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
3)
kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva
elektrooniliselt. Hääletamine algab kuuendal päeval enne valimispäeva
kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni eelhääletamise lõpuni neljandal
päeval enne valimispäeva kell 20.00.
(2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes selleks eelhääletamise päevaks on saanud 18-aastaseks.
(3) Kolmeteistkümnendast kuni üheksanda päevani enne valimispäeva hääletamist korraldavas valimisjaoskonnas võivad hääletada kõik valijad, sealhulgas ka valijad, kellele see valimisjaoskond on elukohajärgne valimisjaoskond. Hääletamine korraldatakse käesoleva määruse punktis 24 märgitud korras.
(4) Eelhääletamise ajal valija elukohajärgses valimisjaoskonnas kodus hääletamist ei korraldata.
(5) Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud rahvastikuregistri andmete alusel.
23. Eelhääletamine elukohajärgses valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis
(1) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(2) Eelhääletamine toimub käesoleva määruse punktis 21 ettenähtud korras.
(3) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva.
(4) Eelhääletamise ajal pitseerib jaoskonnakomisjon iga päev pärast hääletamise lõppemist hääletamiskasti ava ning hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja eelhääletamisele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.
(5) Hääletamiskasti ava pitseeritakse valge paberiribaga, millele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab oma allkirja ja kuupäeva. Soovi korral võivad allkirja anda ka vaatlejad.
(6) Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskasti ja selle ava pitseri ning valimisdokumentide seisukorda.
(7) Kui pitser või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, märkides selles, millises seisukorras on valijate nimekiri, hääletamissedelid ja muud valimisdokumendid ning hääletamiskast. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata valla või linna valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni.
(8) Pärast käesoleva punkti lõikes 7 ettenähtud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava pitserit ei ole rikutud.
(9) Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskasti või selle ava pitser on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskastis olevad hääletamissedelid, protokollides oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata valla või linna valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitavad valimiskomisjonid valijaid.
24. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis
(1) Valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva korra punkti 21 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11 ning punkti 23 lõigetes 1 ja 4–9 sätestatut järgides.
(2) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.
(3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja.
(4) Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(5) Valija täidab hääletamissedeli väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiinis.
(6) Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Samuti märgistab valija või jaoskonnakomisjoni liige ümbrikul ristiga lahtri «väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuval eelhääletamisel». Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.
25. Eelhääletamine valija asukohas
(1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta kuni eelhääletamise viimase päeva kella 16.00-ni esitada kirjaliku taotluse oma asukohas (sh haiglas) hääletamiseks asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile. Taotluses tuleb märkida asukohas hääletamise taotlemise põhjus.
(2) Kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija asukoha järgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil.
(3) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile.
(4) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmisest selle esitajat.
(5) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra punkti 21 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11, punkti 23 lõigetes 4–9 ning punkti 24 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatut järgides.
(6) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile valija andmed ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.
26. Elektrooniline hääletamine
(1) Valija saab kuuendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva hääletada elektrooniliselt Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. Valija hääletab ise.
(2) Valija tõendab oma isikut isikutunnistusele kantud digitaalset isikutuvastust võimaldava sertifikaadi alusel.
(3) Pärast valija isiku tuvastamist kuvatakse veebilehel valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.
(4) Valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab, ning kinnitab hääletamist digitaalallkirja andmisega isikutunnistusele kantud digitaalallkirja sertifikaadi alusel.
(5) Valija saab veebilehel teate hääle vastuvõtmise kohta.
(6) Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:
1)
hääletades uuesti elektrooniliselt kuuendast kuni neljanda päevani enne
valimispäeva;
2) hääletades hääletamissedeliga seaduse
§-des 45–49 või §-s 51 ettenähtud korras.
27. Eelhääletamine kinnipidamiskohas
(1) Kinnipidamiskoha juhtkond esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile kirjalikult hiljemalt viiendal päeval enne valimispäeva.
(2) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra punkti 21 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11, punkti 23 lõigetes 4–9 ning punkti 24 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatut järgides.
(3) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile valija andmed ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.
28. Toimingud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelitega
(1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskastid. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(2) Jaoskonnakomisjon või valla või linna valimiskomisjon kontrollib, kas väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrikule on märgitud valija rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva.
(3) Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna (Tallinna, Tartu) hääletamissedelitega ümbrikud on ja kui palju ümbrikke on pakis. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud hääletamissedelitega ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust.
(4) Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos eelmises lõikes nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.
(5) Sama maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt saadud selle maakonna valijate hääletamissedeleid sisaldavate ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.
(6) Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(7) Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või on hääletanud mitu korda, jätab jaoskonnakomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata.
(8) Kui valija on väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige ristiga märke valijate nimekirja lahtrisse «Väljaspool elukohta eelhääletanud».
(9) Pärast käesoleva punkti lõigetes 6, 7 ja 8 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja pitseerib hääletamiskasti ava uuesti punkti 23 lõikes 5 ettenähtud korras.
(10) Kui hääletamiskasti ava pitseerimiseks kasutatud paberiribal on vaatlejate allkirjad, tuleb kasti avamisest vaatlejatele eelnevalt teatada. Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti avamise juures. Kui vaatleja ei osale kasti avamisel, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada.
(11) Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõttu selle valija hääletamissedeliga ümbriku, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata asjaomasele jaoskonnakomisjonile.
(12) Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi valija elukoht on selle valimisjaoskonna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon tema hääletamissedeli hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata, protokollides oma otsuse.
(13) Käesoleva punkti lõigetes 7 ja 12 sätestatud juhtudel ei ava jaoskonnakomisjon ümbrikku ega lase hääletamissedelit hääletamiskasti. Ümbrikus olevat hääletamissedelit säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse see koos muude valimisdokumentidega valla või linna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise käesoleva korra punkti 46 lõike 1 kohaselt.
29. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine
(1) Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul arvestatakse valija viimasena antud häält.
(2) Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab Vabariigi Valimiskomisjon elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab valimisjaoskondade kaupa nimekirja väljavõtted maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Kui valimisjaoskonnas elektrooniliselt hääletanuid ei ole, edastab Vabariigi Valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile vastava teate. Maakonna valimiskomisjon edastab nimekirja väljavõtted ja teated jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.
(3) Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige ristiga märke valijate nimekirja lahtrisse «Elektrooniliselt hääletanud».
(4) Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab Vabariigi Valimiskomisjon.
(5) Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab Vabariigi Valimiskomisjon.
(6) Elektroonilise hääle tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon Vabariigi Valimiskomisjonile edastamiseks asjakohase teatise, mille alusel Vabariigi Valimiskomisjon tühistab valija elektrooniliselt antud hääle. Teatisele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Teatise andmed sisestatakse valimiste infosüsteemi hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Teatis koostatakse ja edastatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole.
5. peatükk
HÄÄLETAMINE VALIMISPÄEVAL
30. Valimispäeval hääletamise üldeeskiri
(1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.
(2) Valimispäeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud.
(3) Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus.
31. Hääletamine hääletamisruumis
Hääletamine hääletamisruumis toimub käesoleva korra punktis 21 ettenähtud korras.
32. Kodus hääletamine
(1) Kui valija oma terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist.
(2) Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna piirides asuvas valija eluruumis.
(3) Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud nende valijate hääletamist, kes viibivad selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas.
(4) Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile kuni valimispäeval kella 16.00-ni kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb märkida valija kodus hääletamise taotlemise põhjus.
(5) Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija elukoha järgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil.
(6) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile.
(7) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmisest selle esitajat.
(8) Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas.
(9) Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus».
(10) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra punkti 21 lõigetes 1–3, 6–9 ja 11 sätestatut järgides.
(11) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(12) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskasti.
(13) Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke «hääletas kodus». Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke «hääletab kodus» läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «ei hääletanud kodus».
(14) Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, mil jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut.
(15) Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist.
6. peatükk
HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE
33. Eelhääletamisel antud häälte lugemine
(1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti häälte lugemiseks valimispäeval mitte enne kella 19.00. Avamise juures peab olema vähemalt kolm komisjoni liiget või asendusliiget.
(2) Eelhääletamisel antud hääled loetakse hääletamisruumist eraldi asuvas ruumis.
(3) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning neis olevaid sedeleid arvestatakse eelhääletamise tulemuste kokkuvõtete tegemisel ja hoitakse eraldi teistest hääletamissedelitest kuni neile jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi panemiseni.
(4) Eelhääletamise tulemuste kohta koostatakse kokkuvõte, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Eelhääletamise tulemused sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile.
(5) Eelhääletamise tulemusi ei avaldata enne kella 20.00.
(6) Eelhääletamisel antud häälte lugemine valimisjaoskonnas on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Häältelugemise juures viibivad isikud ei või võtta ruumi, kus hääli loetakse, kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00.
34. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas
(1) Jaoskonnakomisjon avab valimispäeval kasutatud hääletamiskastid pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult.
(2) Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.
(3) Enne hääletamiskastide avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirja alusel kindlaks valijate arvu ning hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab selle viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Arvestada tuleb valijate nimekirja märkusi väljaspool elukohta eelhääletanud, elektrooniliselt hääletanud ja kodus hääletanud valijate kohta. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli.
(4) Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisukorda.
(5) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka.
(6) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend.
(7) Jaoskonnakomisjon teeb nii eelhääletamisel kui valimispäeval kasutatud hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli.
(8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:
1) millel ei
ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;
2) millele ei ole
kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid
kirjutatud rohkem kui üks;
3) millele kirjutatud numbriga
kandidaati ei kandideeri selles valimisringkonnas;
4) millele
kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või
5)
millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav.
(9) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.
35. Hääletamistulemuste protokolli koostamine
(1) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll.
(2) Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt:
1)
lahtrisse «Kuupäev» kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta;
2)
lahtrisse «Täitmise kellaaeg» kirjutatakse protokolli täitmise
lõpetamise kellaaeg (näiteks 22.15);
3) lahtrisse «A»
kirjutatakse valijate arv valijate nimekirja alusel valimispäeva
kella 20.00 seisuga;
4) lahtrisse «B» kirjutatakse maakonna
valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv;
5)
lahtritesse «C» kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud
valijatele, sealhulgas kodus hääletanutele väljaantud hääletamissedelite
arv valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi;
6)
lahtrisse «D» kirjutab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist
väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, eelhääletamise ajal
väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud
sedelite arvu vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu
järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist neljandal
päeval enne valimispäeva;
7) lahtrisse «E» kirjutatakse
valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv;
8)
lahtrisse «F» kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud
hääletamissedelite arv;
9) lahtrisse «G» kirjutatakse
hääletamiskastis olevate hääletamissedelite arv;
10)
lahtrisse «H» kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv;
11)
lahtrisse «I» kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv;
12)
lahtrisse «J» kirjutatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda
hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv maakonna valimiskomisjoni
poolt jaoskonnakomisjonile edastatud ümbrikes olevate sedelite arvu
järgi;
13) lahtrisse «K» kirjutatakse eelhääletamise ajal
hääletanud valijate koguarv valijate nimekirjades olevate vastavate
märgete arvu järgi (nii elukohajärgses valimisjaoskonnas eelhääletanud,
väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud kui ka
elektrooniliselt hääletanud kokku);
14) lahtrisse «L»
kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate
vastavate märgete arvu järgi;
15) lahtrisse «M»
kirjutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt edastatud elektrooniliselt
hääletanud valijate nimekirja alusel elektrooniliselt hääletanute arv;
16)
lahtrisse «N» kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv
Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud tühistamise teatiste alusel;
17)
protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade ja valimisliitude nimede
lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna või
valimisliidu kandidaatidele antud häälte summa. Kui valimisringkonnas
kandideeris üksikkandidaate, kirjutatakse neile antud häälte summa
protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse;
18) kandidaadi
registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjutatakse vastavale
kandidaadile antud häälte arv;
19) lahtrisse «Kokku»
kirjutatakse kehtivate häälte koguarv;
20) protokolli
tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv «0»;
21)
käesoleva lõike alapunktides 12, 13, 15 ja 16 nimetatud lahtrid
täidetakse hiljemalt valimispäevale eelneval päeval pärast ümbrike ja
elektrooniliselt hääletanute nimekirjade kättesaamist ja kontrollimist.
(3) Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib
jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt:
1)
lahtris «B» olev arv peab olema võrdne lahtrites «C», «D», «E» ja «F»
olevate arvude summaga;
2) lahtris «G» olev arv peab olema võrdne
lahtrites «H» ja «I» olevate arvude summaga;
3)
lahtris «G» olev arv ei saa olla suurem kui lahtrites «C» ja «J» olevate
arvude summa;
4) lahtris «H» olev arv peab olema võrdne lahtris
«Kokku» oleva arvuga;
5) erakonna või valimisliidu häälte
arv peab olema võrdne tema kandidaatidele antud häälte summaga.
Kontrollida tuleb ka üksikkandidaatidele antud häälte summa õigsust;
6)
lahtris «Kokku» olev arv peab olema võrdne erakondadele,
valimisliitudele ja üksikkandidaatidele antud häälte summaga.
(4) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. Protokolli andmed sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi.
36. Hääletamissedelite korrastamine
(1) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon
eraldi:
1) hääletamiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid
kandidaatide kaupa;
2) kehtetud hääletamissedelid;
3)
valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid;
4)
valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid.
(2) Pakile märgitakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid need on ja milliste hääletamissedelitega on tegemist ning kui palju sedeleid on pakis. Märkele kirjutab alla hääli lugenud jaoskonnakomisjoni liige ja komisjoni esimees.
(3) Hääletamissedelid, valijate nimekirjad, elektrooniliste häälte tühistamise teatis, komisjoni otsused, hääletamistulemuste protokoll, komisjoni koosolekute protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused ning komisjonile esitatud avaldused edastatakse viivitamata valla või linna valimiskomisjonile. Dokumendid annab üle komisjoni esimees vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul.
37. Elektrooniliselt antud häälte lugemine
(1) Vabariigi Valimiskomisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval mitte enne kella 19.00.
(2) Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.
(3) Hääletamistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult, käesoleva korra punkti 33 lõikes 6 sätestatud piiranguid arvestades.
(4) Enne häälte lugemist tühistab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva korra punkti 29 lõikes 6 nimetatud tühistamise teatise alusel elektroonilised hääled.
(5) Enne elektrooniliste häälte lugemist eraldatakse elektroonilised hääled valijate isikuandmetest.
(6) Vabariigi Valimiskomisjon avab elektroonilised hääled.
(7) Vabariigi Valimiskomisjoni teeb iga valimisringkonna kohta kindlaks:
1)
elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
2)
kehtetute elektrooniliste häälte arvu;
3) tühistatud
elektrooniliste häälte arvu;
4) kandidaatidele,
erakondadele ja valimisliitudele antud elektrooniliste häälte arvu.
(8) Vabariigi Valimiskomisjon edastab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi kaudu valla või linna valimiskomisjonile viivitamata.
(9) Hääletamistulemusi ei avalikustata enne kella 20.00.
38. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisringkonnas
(1) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide ja Vabariigi
Valimiskomisjonilt laekunud elektroonilise hääletamise tulemuste alusel
teeb valla või linna valimiskomisjon kindlaks igas valimisringkonnas:
1)
valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu;
2) hääletamissedeli
saanud valijate arvu;
3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
4)
kehtetute hääletamissedelite arvu;
5) kandidaatidele,
erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu.
(2) Hääletamistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.
(3) Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel. Andmete õigsust kontrollitakse valijate nimekirjas olevate allkirjade ja märkuste alusel.
(4) Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib valla või linna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse valla või linna valimiskomisjon.
(5) Hääletamistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva korra punkti 35 lõigetes 2 ja 3 sätestatust ning arvestades Vabariigi Valimiskomisjoni laekunud elektroonilisi hääli. Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. Protokolli märgitakse koostamise kuupäev ja kellaaeg.
7. peatükk
VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE*
39. Valimistulemuste kindlakstegemine valimisringkonnas
(1) Hääletamistulemuste alusel teeb valla või linna valimiskomisjon kindlaks valimistulemused igas valimisringkonnas.
(2) Valimistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.
(3) Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. Kehtivate häälte hulka arvatakse ka hääled, mis anti erakonna või valimisliidu nimekirjas olevale kandidaadile, kes suri pärast eelhääletamise algust. Surnud üksikkandidaadile antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
(4) Lihtkvoodi alusel osutub valituks (saab isikumandaadi) kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
(5) Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt viis protsenti kehtivatest häältest.
(6) Viie protsendi künnise arvutamisel liidetakse kokku kõik selles vallas või linnas antud kehtivad hääled, sealhulgas üksikkandidaatidele antud hääled.
(7) Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades igaühele antud häälte arvu järgi. Kandidaatide ümberreastamisel jäetakse välja need kandidaadid, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel.
(8) Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
(9) Nimekirjamandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9 , 30,9, 40,9 jne, milles jagajate jada elementide arvutamiseks tuleb jada järjekorranumber astendada arvuga 0,9.
(10) Erakonna ja valimisliidu kandidaatidele antud kehtivad hääled liidetakse. Võrdlusarvude leidmiseks jagatakse igale erakonnale või valimisliidule valimisringkonnas antud kehtivate häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega.
(11) Igale erakonnale ja valimisliidule arvutatakse nii mitu võrdlusarvu, kui mitu kandidaati on selle nimekirjas (ei arvestata kandidaate, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel). Seejuures jäetakse iga nimekirja võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond või valimisliit vastavas valimisringkonnas lihtkvoodi alusel. Nimekirjamandaadi saab erakond või valimisliit, kelle võrdlusarv on suurem.
(12) Kui mandaatide jaotamisel on vähemalt kahe erakonna või valimisliidu võrdlusarvud võrdsed, saab mandaadi erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
(13) Valituks osutuvad ümberreastatud kandidaatide nimekirjas eespool olevad kandidaadid erakonnale või valimisliidule antud mandaatide arvu järgi. Erakond või valimisliit ei või saada rohkem mandaate, kui on tema ringkonnanimekirjas kandidaate.
40. Valla või linna valimiskomisjoni protokoll valimistulemuste kohta
(1) Valla või linna valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohase protokolli.
(2) Valimistulemuste protokollis lihtkvoodi alusel isikumandaatide
jaotamise osa täitmisel:
1) lahtrisse «Kehtivaid hääli
valimisringkonnas» kirjutatakse vastavas valimisringkonnas antud
kehtivate häälte arv;
2) lahtrisse «Mandaate» kirjutatakse
mandaatide arv vastavas valimisringkonnas;
3) käesoleva korra punkti
39 lõike 3 kohaselt arvutatakse lihtkvoot ning see kirjutatakse
lahtrisse «Lihtkvoot»;
4) lahtrisse «Kandidaadi number»
kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber. Tabelisse kantakse kõik
kandidaadid valimisringkonna koondnimekirjas esitatud järjestuses;
5)
lahtritesse «eesnimi» ja «perekonnanimi» kirjutatakse kandidaadi ees- ja
perekonnanimi;
6) lahtrisse «Hääli» kirjutatakse vastavale
kandidaadile antud häälte arv;
7) lahter «Valituks
osutumine» märgistatakse ristiga, kui kandidaadile antud häälte arv
ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne (käesoleva korra punkti 39
lõige 4).
(3) Valimistulemuste protokollis võrdlusarvude alusel
nimekirjamandaatide jaotamise osa täitmisel:
1) lahtrisse
«Kehtivaid hääli vallas/linnas» kirjutatakse vallas või linnas antud
kehtivate häälte arv;
2) viis protsenti kehtivatest
häältest arvutatakse käesoleva korra punkti 39 lõike 6 kohaselt;
3)
lahtrisse «Erakond, valimisliit» kirjutatakse selles valimisringkonnas
valimistel osalenud erakondade ja valimisliitude nimed;
4) lahtrisse
«Hääli» kirjutatakse erakonnale või valimisliidule vallas või linnas
antud kehtivate häälte arv;
5) lahtrite «Võrdlusarv»,
«Erakond, valimisliit», «Erakonnal või valimisliidul hääli», «Kandidaadi
number», «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi», «Kandidaadil hääli»,
«Valituks osutumine» täitmisel lähtutakse käesoleva korra punkti 39
lõigetest 9–13.
(4) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees.
(5) Valla või linna valimiskomisjon edastab valimistulemuste protokolli koopia maakonna valimiskomisjonile, kes annab selle üle Vabariigi Valimiskomisjonile.
41. Valimistulemuste kindlakstegemise erijuhud
(1) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemuste protokollis täidetakse sel juhul protokolli esimene osa (käesoleva korra punkti 40 lõike 2 alapunktid 1–7). Valituks osutunud kandidaatide kohta tehakse märge protokolli vastavasse lahtrisse (käesoleva korra punkti 39 lõike 2 alapunkt 7).
(2) Kui pärast mandaatide jaotamist lihtkvoodi alusel (käesoleva korra punkti 39 lõige 4) ja nimekirjamandaatidena (käesoleva korra punkti 39 lõiked 5–13) on osa mandaate jaotamata, osutuvad valituks ülejäänud kandidaatidest enim hääli saanud. Valituks osutunud kandidaatide kohta tehakse märge protokolli vastavasse lahtrisse (käesoleva korra punkti 40 lõike 2 alapunkt 7).
(3) Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaat, kes paiknes valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
42. Valimistulemuste kindlakstegemine valimiste edasilükkamise ja kordushääletamise korral
(1) Kui tulenevalt seaduse § 38 lõikest 3 lükatakse valimised mõnes valimisringkonnas edasi, teeb valla või linna valimiskomisjon valimistulemused kindlaks pärast hääletamistulemuste selgumist.
(2) Kui tulenevalt seaduse § 67 lõikest 1 korraldatakse mõnes valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või vallas või linnas kordushääletamine, teeb valla või linna valimiskomisjon valimistulemused kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist.
8. peatükk
VOLIKOGU LIIKMETE, ASENDUSLIIKMETE JA LISAMANDAATIDE
REGISTREERIMINE
43. Volikogu liikmete registreerimine
(1) Pärast valimistulemuste kindlakstegemist, Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaja möödumist ning esitatud kaebuste kohta lõplike otsuste tegemist registreerib valla või linna valimiskomisjon oma otsusega valitud valla- või linnavolikogu liikmed.
(2) Käesoleva punkti lõikes 1 nimetatud otsus avalikustatakse. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikme volitused algavad käesoleva punkti lõikes 1 nimetatud otsuse avalikustamisele järgneval päeval. Valla või linna valimiskomisjon edastab otsuse koopia maakonna valimiskomisjonile, kes annab selle üle Vabariigi Valimiskomisjonile.
(3) Valimiste edasilükkamise või kordushääletamise korral registreeritakse valitud volikogu liikmed pärast valimistulemuste kindlakstegemist, arvestades käesoleva punkti lõikes 1 sätestatut.
(4) Valla või linna valimiskomisjon edastab volikogu liikmete registreerimise otsuse koopia volikogu esimehele.
44. Volikogu asendusliikmete registreerimine
(1) Valla või linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed oma otsusega.
(2) Asendusliikmed registreeritakse valimisringkondade kaupa erakondadele ja valimisliitudele, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt viis protsenti kehtivatest häältest. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, registreeritakse asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid.
(3) Asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
(4) Valla või linna valimiskomisjoni otsuse koopia asendusliikmete registreerimise kohta edastatakse volikogu esimehele.
45. Lisamandaatide registreerimine
(1) Lisamandaadid jaotatakse valimisringkondade kaupa. Lisamandaatide jaotamise aluseks on erakondade ja valimisliitude võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud valla või linna valimiskomisjoni otsusega. Võrdlusarvude tabelis on erakondadele ja valimisliitudele arvutatud võrdlusarvud suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi nimekirjamandaatide jaotamisel arvesse võtmata.
(2) Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna või valimisliidu võrdlusarv. Kui erakondadele või valimisliitudele on antud võrdne arv hääli, saab kõrgema järjekoha erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
(3) Valla või linna valimiskomisjoni otsuse koopia lisamandaatide registreerimise kohta edastatakse volikogu esimehele.
46. Dokumentide säilitamine
(1) Valla või linna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul, arvates valimispäevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle.
(2) Valla või linna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul, arvates valimispäevast, pitsatid, kasutamata ümbrikud ja hääletamistulemuste protokollide koopiad, jaoskonna komisjoni esimehe poolt allkirjastatud elektroonilise häälte tühistamise teatised maakonna valimiskomisjonile, kes annab need üle Vabariigi Valimiskomisjonile.
(3) Valla- või linnasekretär arhiveerib:
1) hääletamis- ja
valimistulemuste protokollid;
2) valimiskomisjoni otsused,
koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused;
3)
valijate nimekirjad;
4) avaldused ja kaebused.
(4) Valijate nimekirjad ning hääletamis- ja valimistulemuste protokollid säilitatakse alaliselt.
(5) Vabariigi Valimiskomisjon säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul, arvates valimispäevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab komisjon elektroonilised hääled ning Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete halduses oleva elektroonilise hääletamise süsteemi salastamise võtme.
9. peatükk
LÕPPSÄTE
47. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub Riigikogus 28. juunil 2005. a vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse jõustumisel.
| Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki SIBUL |
___________________
* Näide
Vallas on kaks valimisringkonda.
Näide on koostatud valimisringkonna nr 1 kohta. Valimisringkonnas on 10 mandaati.
Valimisringkonnas nr 1 on registreeritud neli erakondade nimekirja (Lindude Erakond, Puude Partei, Metsa Erakond, Lauda Erakond), üks valimisliit (Kalade Valimisliit) ja kaks üksikkandidaati.
Hääletamise tulemusena said kandidaadid hääli järgmiselt:
|
Kandidaadi number |
Kandidaadi ees- ja perekonnanimi |
Erakonna nimi või üksikkandidaat |
Häälte arv |
| 101 | Tuuli Tursk | Kalade Valimisliit | 286 |
| 102 | Kalev Koha | Kalade Valimisliit | 453 |
| 103 | Kai Koger | Kalade Valimisliit | 18 |
| 104 | Luule Luts | Kalade Valimisliit | 61 |
| 105 | Ain Ahven | Kalade Valimisliit | 61 |
| 106 | Henn Heeringas | Kalade Valimisliit | 9 |
| 107 | Lembit Lest | Kalade Valimisliit | 286 |
| 108 | Kersti Karp | Kalade Valimisliit | 6 |
| 109 | Lauri Latikas | Kalade Valimisliit | 12 |
| NIMEKIRI KOKKU | 1192 | ||
| 117 | Karl Kajakas | Lindude Erakond | 689 |
| 118 | Kaarel Kana | Lindude Erakond | 83 |
| 119 | Helve Hani | Lindude Erakond | 23 |
| 120 | Koit Kotkas | Lindude Erakond | 24 |
| 121 | Leena Leevike | Lindude Erakond | 31 |
| 122 | Peep Part | Lindude Erakond | 96 |
| 123 | Tarmo Teder | Lindude Erakond | 163 |
| 124 | Valli Varblane | Lindude Erakond | 29 |
| 125 | Hans Harakas | Lindude Erakond | 54 |
| NIMEKIRI KOKKU | 1192 | ||
| 133 | Loit Lepp | Puude Partei | 132 |
| 134 | Katrin Kuusk | Puude Partei | 45 |
| NIMEKIRI KOKKU | 177 | ||
| 137 | Igor Ilves | Metsa Erakond | 590 |
| 138 | Siim Siil | Metsa Erakond | 34 |
| 139 | Kati Karu | Metsa Erakond | 11 |
| 140 | Rein Rebane | Metsa Erakond | 23 |
| NIMEKIRI KOKKU | 658 | ||
| 143 | Heino Hobune | Lauda Erakond | 1054 |
| 144 | Lehte Lehm | Lauda Erakond | 51 |
| 145 | Saima Siga | Lauda Erakond | 23 |
| 146 | Laine Lammas | Lauda Erakond | 528 |
| 147 | Kaido Kits | Lauda Erakond | 37 |
| NIMEKIRI KOKKU | 1693 | ||
| 150 | Kalle Kaamel | üksikkandidaat | 547 |
| 151 | Kirill Kivi | üksikkandidaat | 7 |
| KÕIK KOKKU | 5466 |
Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse
valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel ringkonna
mandaatide arvuga. Kehtivate häälte hulka arvatakse ka hääled, mis anti
erakonna või valimisliidu kandidaadile, kes suri ajavahemikus
eelhääletamise algusest kuni valimiste päevani (kaasa arvatud). Surnud
üksikkandidaadile antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei
arvestata.
Näide:
| Kehtivate häälte arv | 5466 |
| Mandaatide arv | 10 |
| Lihtkvoot | 5466 : 10 = 546,6 |
Lihtkvoodi alusel osutub valituks (saab isikumandaadi) kandidaat,
kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
Näide:
Karl Kajakas (689 häält, Lindude Erakond), Igor Ilves
(590 häält, Metsa Erakond), Heino Hobune
(1054 häält, Lauda Erakond) ja Kalle Kaamel
(547 häält, üksikkandidaat) osutuvad valituks, kuna neile antud häälte
arv ületab lihtkvoodi (546,6 häält). Seega on lihtkvoodi alusel jaotatud
neli mandaati kümnest. Edasisest konkurentsist langeb välja
üksikkandidaat Kirill Kivi, sest ta ei osutunud valituks lihtkvoodi
alusel.
Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude nimekirjade vahel, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt viis protsenti kehtivatest häältest.
Viie protsendi künnise arvutamisel liidetakse kokku kõik selles vallas
või linnas antud kehtivad hääled, sealhulgas üksikkandidaatidele antud
hääled.
Näide: Viie protsendi künnise
arvutamisel liidetakse kokku kõik 1. ja 2. valimisringkonnas antud
hääled.
| Erakonna nimi, üksikkandidaat |
Ringkond nr 1 |
Ringkond nr 2 |
Kokku | |
| Kalade Valimisliit | 1192 + | 4172 | = | 5364 |
| Lindude Erakond | 1192 + | 997 | = | 2189 |
| Puude Partei | 177 + | 266 | = | 443 |
| Metsa Erakond | 658 + | 150 | = | 808 |
| Lauda Erakond | 1693 + | 5926 | = | 7619 |
| Kalle Kaamel | 547 + | 0 | = | 547 |
| Kirill Kivi | 7 + | 0 | = | 7 |
| Sergei Sidrun | 0 + | 148 | = | 148 |
| Ülle Ülane | 0 + | 201 | = | 201 |
| KÕIK KOKKU | 5466 + | 11 860 | = | 17 326 |
Viie protsendi künnis on 17 326 × 5 : 100 = 866,3.
Viie protsendi künnise ületamiseks on vaja vähemalt 867 häält.
Puude Partei ja Metsa Erakond langevad edasisest konkurentsist välja, sest kogusid selles vallas alla viie protsendi hääli.
Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid nimekirjas neile
antud häälte arvu järgi. Kandidaatide ümberreastamisel jäetakse välja
need kandidaadid, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel.
Näide:
Kandidaatide ümberreastamisel on jäetud välja Karl
Kajakas ja Heino Hobune, sest nemad osutusid valituks
lihtkvoodi alusel.
|
Kandidaadi number |
Kandidaadi ees- ja perekonnanimi |
Nimekiri | Hääli kandidaadil |
| 102 | Kalev Koha | Kalade Valimisliit | 453 |
| 107 | Lembit Lest | Kalade Valimisliit | 286 |
| 101 | Tuuli Tursk | Kalade Valimisliit | 286 |
| 105 | Ain Ahven | Kalade Valimisliit | 61 |
| 104 | Luule Luts | Kalade Valimisliit | 61 |
| 103 | Kai Koger | Kalade Valimisliit | 18 |
| 109 | Lauri Latikas | Kalade Valimisliit | 12 |
| 106 | Henn Heeringas | Kalade Valimisliit | 9 |
| 108 | Kersti Karp | Kalade Valimisliit | 6 |
| 123 | Tarmo Teder | Lindude Erakond | 163 |
| 122 | Peep Part | Lindude Erakond | 96 |
| 118 | Kaarel Kana | Lindude Erakond | 83 |
| 125 | Hans Harakas | Lindude Erakond | 54 |
| 121 | Leena Leevike | Lindude Erakond | 31 |
| 124 | Valli Varblane | Lindude Erakond | 29 |
| 120 | Koit Kotkas | Lindude Erakond | 24 |
| 119 | Helve Hani | Lindude Erakond | 23 |
| 146 | Laine Lammas | Lauda Erakond | 528 |
| 144 | Lehte Lehm | Lauda Erakond | 51 |
| 147 | Kaido Kits | Lauda Erakond | 37 |
| 145 | Saima Siga | Lauda Erakond | 23 |
Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, paigutatakse
ümberreastamisel ettepoole kandidaat, kes paiknes valimisringkonna
kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Näide: Kalade
Valimisliidu nimekirjas said kandidaadid Tuuli Tursk ja Lembit Lest
hääli võrdselt – 286 häält. Lembit Lest paigutatakse ümberreastamisel
ettepoole, sest ta paiknes valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas
tagapool.
Nimekirjamandaatide jaotamiseks liidetakse sama erakonna kandidaatidele
antud kehtivad hääled.
Näide: Kõigile ühes
erakonnanimekirjas olevatele kandidaatidele, sealhulgas lihtkvoodi
alusel valituks osutunutele, antud kehtivate häälte liitmisel saame
järgmised arvud:
Kalade Valimisliit
KOKKU 1192
Lindude Erakond
KOKKU 1192
Lauda Erakond
KOKKU 1693
Nimekirjamandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9 , 30,9, 40,9 jne, milles jagajate jada elementide arvutamiseks tuleb jada järjekorranumber astendada arvuga 0,9.
Tulemustest kujuneb järgmine tabel (järjekorranumber astmes 0,9):
| Jrk nr | Väärtus |
| 1 | 1,000000 |
| 20,9 | 1,866066 |
| 30,9 | 2,687875 |
| 40,9 | 3,482202 |
| 50,9 | 4,256699 |
| 60,9 | 5,015753 |
| 70,9 | 5,762198 |
| 80,9 | 6,498019 |
| 90,9 | 7,224674 |
| 100,9 | 7,943282 |
| jne |
Võrdlusarvude leidmiseks jagatakse igale erakonna nimekirjale valimisringkonnas antud kehtivate häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega.
Igale erakonnale ja valimisliidule arvutatakse nii mitu võrdlusarvu, kui
mitu kandidaati on selles nimekirjas (ei arvestata kandidaate, kes
osutusid valituks lihtkvoodi alusel). Seejuures jäetakse igale
erakonnale ja valimisliidule võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu
jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai sama erakond või
valimisliit selles valimisringkonnas lihtkvoodi alusel.
Nimekirjamandaadi saab erakond või valimisliit, kelle võrdlusarv on
suurem.
Näide: Erakondadele arvutatud võrdlusarvud on
järgmised:
| Võrdlusarv | Erakond |
Hääli erakonnal |
Kandidaadi number |
Kandidaadi ees- ja perekonnanimi |
Hääli kandidaadil |
| 1192,000 | Kalade Valimisliit | 1192 | 102 | Kalev Koha | 453 |
| 907,256 | Lauda Erakond | 1693 | 146 | Laine Lammas | 527 |
| 638,777 | Lindude Erakond | 1192 | 123 | Tarmo Teder | 163 |
| 638,777 | Kalade Valimisliit | 1192 | 107 | Lembit Lest | 286 |
| 629,866 | Lauda Erakond | 1693 | 144 | Lehte Lehm | 51 |
| 486,187 | Lauda Erakond | 1693 | 147 | Kaido Kits | 37 |
| 443,473 | Kalade Valimisliit | 1192 | 101 | Tuuli Tursk | 286 |
| 443,473 | Lindude Erakond | 1192 | 122 | Peep Part | 96 |
| 397,726 | Lauda Erakond | 1693 | 145 | Saima Siga | 23 |
Kuna Lauda Erakond on saanud lihtkvoodi alusel juba ühe mandaadi, alustatakse selle erakonna võrdlusarvude arvutamisel jagajate jada teisest elemendist, mille väärtus on 1,866066. Lauda Erakonna esimese kandidaadi (Laine Lammas) võrdlusarv on seega 1693 : 1,866066 = 907,256. Sama erakonna järgmise kandidaadi (Lehte Lehm) võrdlusarv on 1693 : 2,687875 = 629,866 jne.
Samamoodi arvutatakse Kalade Valimisliidu ja Lindude Erakonna nimekirja võrdlusarvud. Kalade Valimisliidu esimese kandidaadi võrdlusarvu saame, jagades 1192 : 1 = 1192, teise kandidaadi võrdlusarvu saame, jagades 1192 : 1,866066 = 638,777. Lindude Erakonna esimese kandidaadi võrdlusarvu saame, jagades 1192 : 2 = 638,777. Võrdlusarv jagatakse kahega, kuna võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele jada esimene element, kuna Lindude Erakond sai ühe mandaadi lihtkvoodi alusel.
Kui mandaadi jaotamisel on võrdlusarvud võrdsed, antakse mandaat
erakonnale või valimisliidule, kelle kandidaadid paiknesid
valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Näites
on Kalade Valimisliidu ja Lindude Erakonna võrdlusarvud (638,777)
võrdsed. Esimesena saab mandaadi Lindude Erakond, kuna tema
kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas
tagapool.
Valimisliidu ja erakonna nimekirjas ettepoole reastatud kandidaatidest
osutub valituks nii mitu kandidaati, kui palju erakond või valimisliit
sai mandaate.
Näites saavad valimisringkonnas lihtkvoodi
alusel jaotamata jäänud kuus mandaati nimekirjamandaatidena Kalev
Koha, Laine Lammas, Lembit Lest, Tarmo Teder, Lehte
Lehm ja Kaido Kits.
Facebook
Twitter