Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas1
Vastu võetud 08.09.2005 nr 233
Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes « Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 1. Hiiu maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Hiiu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
1) Hiiu madala hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi – karide (1170)
2 kaitse;
2) Hirmuste hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – aas-rebasesaba
ja ürt-punanupuga niitude (6510), alvarite (6280*), lubjavaesel mullal
esinevate liigirikaste niitude (6270*), puisniitude (6530*) ja
puiskarjamaade (9070) kaitse;
3) Kuri-Hellamaa hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal esinevate kuivade niitude (6210,* –
orhideede oluliste kasvualade), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude
(6510), puisniitude (6530*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
4)
Kõpu-Vaessoo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kuivade nõmmede (4030),
kadastike (5130), lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude
(6270*), alvarite (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude
(6510), puisniitude (6530*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
5)
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste
(1150*), laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude
(1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), alvarite (6280*),
niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), nõrglubja-allikate (7220*) ja
liigirikaste madalsoode (7230) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart e
pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchus), valgepõsk-lagle (
Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),
liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra),
kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus
), hahk (Somateria molissima), jõgitiir (Sterna hirundo),
punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus
), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas
strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca);
6)
Luhastu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal esinevate kuivade
niitude (6210,* – orhideede oluliste kasvualade), lubjavaesel mullal
esinevate liigirikaste niitude (6270*), alvarite (6280*), puisniitude
(6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*),
vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080) kaitse;
7) Paope loo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
lubjarikkal mullal esinevate kuivade niitude (6210, * – orhideede
oluliste kasvualade), lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude
(6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430) ja puiskarjamaade (9070)
kaitse;
8) Pihla-Kurisu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal
mullal esinevate kuivade niitude (6210,* – orhideede oluliste
kasvualade), lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude (6270*),
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*),
puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ja vanade
laialehiste metsade (9020*) kaitse;
9) Prassi hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) kaitse;
10) Pühalepa hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – alvarite (6280*), puisniitude (6530*) ja
puiskarjamaade (9070) kaitse;
11) Suureranna hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rannaniitude (1630*), kuivade nõmmede (4030),
kadastike (5130), lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude
(6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*),
liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
12)
Undama soo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste madalsoode
(7230) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse;
13) Vanajõe
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;
14) Vanamõisa lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste
pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), suurte ja madalate lahtede
(1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*),
püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220),
kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ning EÜ nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas
nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid,
kelle elupaika kaitstakse, on: piilpart (Anas crecca), hallhani e
roohani (Anser anser), kivirullija (Arenaria interpres),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), liivatüll (
Charadrius hiaticula), merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja
punajalg-tilder (Tringa totanus);
15) Viilupi hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude
(6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*) ja
puiskarjamaade (9070) kaitse;
16) Vilivalla hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – puisniitude (6530*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse.
16.04.2019 15:55
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „kaitse-eesmärk“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid sätestatakse kaartidel määruse lisas3.
§ 2. Hoiualade valitseja
Hoiualade valitsejaks on:
1) Hiiu madala, Hirmuste, Kõpu-Vaessoo ja
Suureranna hoiualal Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon;
2)
Kuri-Hellamaa, Kõrgessaare-Mudaste, Luhastu, Paope loo, Pihla-Kurisu,
Prassi, Pühalepa, Vanajõe, Vanamõisa lahe, Viilupi, Vilivalla ja Undama
soo hoiualal Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa keskkonnateenistus.
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu
direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103,
25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk
3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk
9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud
esmatähtsad elupaigad.
3
Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi
(mõõtkava 1:10 000) alusel (välja arvatud Hiiu madala hoiuala, mis on
põhikaardi puudumise tõttu kantud baaskaardile (mõõtkava 1:50 000)),
kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud
kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Alade kaartidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Hiiumaa
keskkonnateenistuses (Hiiu madala, Hirmuste, Kõpu-Vaessoo ja Suureranna
hoiuala kaartidega ka Hiiumaa Kaitsealade Administratsioonis),
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Peaminister Andrus ANSIP |
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.