Teksti suurus:

Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.03.2006
Avaldamismärge:RT I 2005, 51, 405

Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 15.09.2005 nr 238

Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Kääpa maastikukaitseala kaitse-eesmärk

(1) Kääpa maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala ) kaitse-eesmärk on:
1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)3, lamminiitude (6450), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi ka I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega.

(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 149 hõlmab kaitseala Kääpa loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

§2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Jõgevamaal Saare vallas Pedassaare ja Vanassaare külas ja Tabivere vallas Uhmardu külas ning Tartumaal Vara vallas Välgi ja Mustametsa külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§3. Kaitseala valitsejad

Kaitseala valitsejad on Keskkonnaministeeriumi Jõgevamaa keskkonnateenistus Jõgevamaale jääva ja Tartumaa keskkonnateenistus Tartumaale jääva maa- ja veeala piires.

2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva määruse § 11 punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades ning õuemaal omaniku loal.

(4) Rahvaürituste korraldamine on lubatud, sealjuures rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga. Sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid ning mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud tööde ja kaitseala valitsemisega seotud tööde tegemisel.

§5. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.

§6. Vajalik tegevus

Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisalal vajalik nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks heina niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.

(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(4) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus seada kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.

3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND

§8. Sihtkaitsevööndi määratlus

Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
1) Elistvere sihtkaitsevöönd;
2) Sõõru sihtkaitsevöönd;
3) Kivinõmme sihtkaitsevöönd;
4) Pedassaare sihtkaitsevöönd.

§9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

(1) Pedassaare, Elistvere ja Sõõru sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

(2) Kivinõmme sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsade elustiku mitmekesisuse suurendamine ja kaitsealuse liigi püsielupaiga kaitse.

§10. Lubatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) Kivinõmme sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
3) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
4) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate teede ja ehitiste hooldustööd;
5) pilliroo ja adru varumine.

§11. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud § 10 punktis 4 sätestatud juhtudel;
4) Sõõru sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning kinnisasja omanikul oma kinnisasja piires;
5) Kivinõmme sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1. veebruarist 30. maini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning kinnisasja omanikul oma kinnisasja piires;
6) Pedassaare, Elistvere ja Sõõru sihtkaitsevööndis koosluste kujundamine.

4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND

§12. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Välgi piiranguvöönd;
2) Tammeluha piiranguvöönd.

§13. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.

(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1) Tammeluha piiranguvööndis tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;
2) Tammeluha piiranguvööndis uue maaparandussüsteemi rajamine;
3) harvendus- ja valikraie;
4) maavara kaevandamine.

§14. Keelatud tegevus

Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
2) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud § 13 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul;
3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
4) uue maaparandussüsteemi rajamine Välgi piiranguvööndis;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal;
6) uuendusraie, välja arvatud turberaie ja lageraie lankidena, mille kogupindala ei ole suurem kui 20 ha, laiusega maksimaalselt 30 m, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus ning kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo aja, turberaie liigi, puistu koosseisu ja täiuse osas;
7) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
8) roo varumine külmumata pinnasel.

1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2 Kaitseala on moodustatud Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuli 1968. a otsusega nr 113 «Looduse kaitsest Jõgeva rajoonis» kaitse alla võetud Tammeluha kaitseala baasil.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaarti (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Vara metskonna 1993. aasta puistuplaani, OÜ Eesti Metsakorralduskeskus 2000. aastal tehtud tööd «Riigimetsa Majandamise Keskuse Kagu regiooni metsamaade andmebaasi korrastamine ja kaardimaterjali koostamine», Luua Metsanduskooli ja Halliku metskonna 1998. aasta puistuplaane (mõõtkava 1:20 000), talumaade osas Katastriameti 1936. ja 1937. aastal väljaantud skeemkaarte (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid seisuga september 2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Jõgevamaa keskkonnateenistuses ja Tartumaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Peaminister Andrus ANSIP

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.

Kääpa maastikukaitseala