Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele
Vastu võetud 07.06.2002 nr 80
RTL 2002, 78, 1202
jõustumine 01.01.2003
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
25.08.2003/79 (RTL 2003, 97, 1472) 06.09.2003
15.07.2004/48 (RTL 2004, 100, 1599) 30.07.2004
26.04.2005/45 (RTL 2005, 48, 676) 08.05.2005
12.07.2005/62 (RTL 2005, 82, 1200) 29.07.2005
Määrus kehtestatakse « Päästeseaduse» § 21 lõike 11 alusel.
I. ÜLDSÄTTED
§1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide projekteerimisele, paigaldamisele, käitlusele ning hooldusele.
[RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003]
§11. Tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paigaldamine on tehnosüsteemi muutmine "Ehitusseaduse" tähenduses.
[RTL 2005, 82, 1200 - jõust. 29.07.2005]
§2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
adresseeritud seade – üksik adresseeritud andur, tulekahjuteatenupp või
sobitusseade, mis teate edastamisel annab täpse aadressi keskseadmele,
või adresseeritud juhtimisseade, mis toimib keskseadmest antud
juhtimiskäsu järgi;
2) adresseeritud süsteem – automaatne
tulekahju-signalisatsioonisüsteem, milles teated süsteemi võimalike
seisundite kohta edastatakse ja kuvatakse keskseadme monitoril teate
tekitanud adresseeritud seadme täpse füüsilise asukoha aadressina:
hoone, korrus, ruum, seadme aadress;
3) konventsionaalne süsteem –
süsteem, mille puhul keskseade kuvab tulekahjuteate ahela täpsusega;
4)
alarmiseade – seade, mille abil tulekahjuteade antakse heli- ja/või
valgussignaalina;
5) ahel – keskseadmega ühenduv silmusekujuline või
tupikliin, millega on ühendatud tulekahjuandurid, tulekahjuteatenupud,
sobitus-, alarmi- või muud seadmed;
6) automaatne
teateedastussüsteem – süsteem, mis vahendab automaatselt tulekahjuteate
keskseadmest häirekeskusse;
7) automaatne
tulekahju-signalisatsioonisüsteem – süsteem, mis annab automaatselt
teate tekkinud tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest;
8) kordusnäidu paneel – paneel, mille monitor kordab keskseadme
monitoril kuvatud infot (signaale) ja mis võib omada süsteemi
juhtfunktsioone;
9) avastamispiirkond – kontrollitav piirkond, mille
täpsusega keskseade kuvab tulekahju teate;
10) edastusseade –
sobitusseade objekti ja häirekeskuse seadmete vahel;
11)
keskseade – seade, mille abil antakse tulekahju anduritele nende tööks
vajalik energia ja mida kasutatakse andurite poolt antud tulekahju teate
vastuvõtmiseks, teate kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks ning
tulekahjukolde asukoha kindlaksmääramiseks, teateedastamissüsteemi kaudu
tulekahjust häirekeskusse teatamiseks ning automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi korrasoleku kontrolliks ning rikke
kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks;
[RTL 2005, 48, 676 -
jõust. 08.05.2005]
12) toiteallikas – seade, mis toidab
elektrienergiaga keskseadet ja sellega ühendatud seadmeid;
13)
tulekahjuandur – seade, mis jälgib pidevalt või lühikeste ajavahemike
järel kontrollitaval alal tulekahju tekkimisega seotud füüsikalisi ja
keemilisi nähtusi;
14) päevik – dokument, kuhu kantakse andmed
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kohta ja selle töösse puutuvad
sündmused, sh välja- ja sisselülimised, hoolduse läbiviimine, rikked
ning nende kõrvaldamine;
15) tulekahjuteatenupp – seade, mille
abil tulekahju teade antakse keskseadmesse käsitsi;
16)
tuletõkkesektsioon – hoone osa või üksik ruum, millest tule levik
väljapoole on tuletõkketarindite või muude tõhusate vahendite abil
ettemääratud aja jooksul takistatud;
17)
vastavussertifikaat – volitatud asutuse väljaantud dokument, mis
kinnitab, et toode või teenus vastab õigusakti kohaselt hindamisele
kuuluvatele nõuetele;
18) autonoomne tulekahjuandur - tulekahjusignalisatsiooni lokaalne seade, mis sisaldab samas korpuses kõiki vajalikke komponente (erandiks võib olla toiteallikas) tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks;
[RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003]
19) autonoomne tulekahjusignalisatsioon - lokaalne seade, mille põhielemendiks on autonoomne tulekahjuandur;
[RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003]
20) suitsuandurite rühm – moodustub kahest või rohkemast ühteliidetud
autonoomsest suitsuandurist, mis saavad toite patareidest või akult ning
elektrivõrgust, kusjuures ühe suitsuanduri häire peab andma alarmi kogu rühmas;
[RTL 2005, 48, 676 - jõust, 08.05.2005]
21) majandustegevuse regitrisse kantud ettevõtja - vastavalt majandustegevuse registri seadusele (RT I 2004, 12, 79) ja päästeseadusele majandustegevuse registrisse kantud ettevõtja.
(RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
§3. Tulekahjuandurid
Olenevalt jälgitavast nähtusest jagunevad tulekahjuandurid (edaspidi andur):
1)
temperatuuriandur – andur reageerib temperatuuri tõusule;
2)
suitsuandur – andur reageerib põlemisel ja pürolüüsil vabanevate
osakeste mõjule;
3) analoogandur – adresseeritud süsteemis
kasutatav suitsu- või temperatuuriandur, mis annab keskseadmele pidevalt
teada anduri ümbruses toimuvatest muutustest;
4) leegiandur –
anduri töö põhineb leegist lähtuval infrapunase või ultraviolettkiirguse
toimel;
5) kombineeritud andur on eelnimetatud anduritüüpide
kombinatsioon.
§4. Temperatuuriandurid
Olenevalt tööpõhimõttest jaotatakse temperatuuriandurid:
1)
ülempiiriandur – annab tulekahjuteate, kui jälgitav temperatuur püsib
etteantud väärtusest kõrgemal küllalt kaua;
2)
muutumiskiiruse ehk diferentsiaalandur – annab tulekahjuteate, kui
jälgitava temperatuuri muutumiskiirus püsib teatud väärtusest kõrgemal
küllalt kaua;
3) DM andur – ühendatud diferentsiaal- ja
ülempiirianduri tööpõhimõttel töötav andur.
§5. Suitsuandurid
Suitsuandurid jaotatakse järgmiselt:
1) ioonandur – anduri töö
põhineb põlemisel eralduvate põlemisjääkide poolt põhjustatud
ionisatsioonivoolu muutumisel anduris;
2) optiline andur – anduri töö
põhineb põlemisjääkide poolt põhjustatud elektromagnetilise kiirguse
sumbumisel või hajumisel spektri infrapunases, nähtava valguse ja/või
ultravioletses piirkonnas;
3) proovivõtuandur – andur avastab
kontrollitavast ruumist torude kaudu andurisse imetud õhus põlemis-
ja/või pürolüüsiprodukte;
4) optiline liiniandur
– anduri töö põhineb valguse neeldumisel suitsus.
§6. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi vastavus teistele õigusaktidele
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemide komponentide omadused peavad vastama Euroopa harmoneeritud standardile.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
(2) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projekteerimisel, paigaldamisel ja kasutamisel tuleb järgida kehtivaid elektriohutuse nõudeid.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
(21) Kehtetu - RTL 2005, 82, 1200 - jõust 29.07.2005
II. AUTOMAATSE TULEKAHJU-SIGNALISATSIOONISÜSTEEMI
PROJEKTEERIMINE JA PAIGALDAMINE
§7. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projekteerimise nõuded
(1) Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem projekteeritakse ja paigaldatakse selliselt, et see avastaks kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annaks sellest teate avastamispiirkonna äranäitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad rikked, andes nendest rikketeate.
(2) Hoonele projekteeritakse üldjuhul kogu hoonet hõlmav automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Juhul kui automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem ei hõlma hoonet kogu ulatuses, siis peab olema tulekahju korral tagatud kõigi ohus olevate isikute teavitamine.
(3) Ravi-, hooldus- ja lasteasutustes ning kõrghoonetes varustatakse tulekahjuanduritega ka automaatsete tulekustutussüsteemidega kaitstud tuletõkkesektsioonid.
(4) Tuletõkkesektsioon varustatakse anduritega täielikult, lisaks
sellele varustatakse anduritega järgmised hooneosad:
1) katuse-
või varjualune, kus hoiustatakse põlevmaterjali üle 300MJ/m
2 ning mille pindala 5 m2 ja enam;
2) kaablikanal ja
-šaht ristlõikepindalaga 0,5 m2 ja enam;
3)
pööningud, mille kõrgus on 1,5 m või enam.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
§8. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projekteerimise erisused
(1) Kontrollitavas hoones võib jätta anduritega varustamata
tuletõkkesektsiooni, mis oma väikese pindala, kasutamistingimuste või
väikese tulekahjuohu tõttu ei ohusta inimeste turvalisust. Selline
tuletõkkesektsioon on:
1) eraldatud trepikoda, välja arvatud
juhul, kui trepikojas on tuletõkkesektsiooniks eraldamata lift;
2)
liftišaht.
(2) Kontrollitavas tuletõkkesektsioonis võib anduritega varustamata
jätta järgmised ruumid:
1) ruum, mille põrandapindala on
alla 0,5 m2;
2) külmutusruum põrandapinnaga alla 10 m
2 ning vannituba, pesuruum ja WC ja vahekoridor põrandapinnaga
kuni 5 m 2, mille siseviimistlus on mittesüttivast
materjalist ning kus ei ole süttivat sisustust;
3) sauna pesu-
ja leiliruum;
4) ripplae pealne või põrandaalune ruum, kus ei ole
põlevmaterjali.
(3) Automaatse tulekustutussüsteemiga kaitstud tuletõkkesektsiooni võib jätta kaitsmata automaatse tulekahju-signalisatsioonis��steemiga, kui on tagatud tulekahju avastamine inimeste ohutuks evakuatsiooniks, sellisel juhul varustatakse automaatse tulekustutussüsteemiga kaitstud alad tulekahjuteatenuppude ja alarmseadmetega. Samas hoones paiknevate automaatse kustutussüsteemiga kaitsmata ruumid tuleb varustada automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemiga.
(4) Plahvatusohtlikesse ruumidesse paigaldatakse tulekahjusignalisatsiooni seadmed vastavalt standardis EVS-EN 50014:2001 määratletud nõuetele.
(5) Juhul kui kontrollitavas ruumis on sundventilatsioon, peab olema tagatud selle automaatne väljalülitumine keskseadme poolt tulekahjualarmi väljastamisel. Ventilatsiooni väljalülitumise korral peab olema tagatud, et ventilatsioonisüsteem ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
§9. Avastamispiirkond
(1) Tulekahjukolde kindlakstegemiseks moodustatakse konventsionaalsete süsteemide korral anduritest ja teatenuppudest nummerdatud avastamispiirkonnad. Avastamispiirkondade numeratsiooni alustatakse hoone madalaimalt korruselt. Kui objekt koosneb mitmest eraldi hoonest/hooneosast, nummerdatakse avastamispiirkonnad läbiva numeratsiooniga hoonete/hooneosade kaupa, alates alumiselt korruselt ülemisele, jätkates järgmise hoone alumiselt korruselt.
(2) Avastamispiirkond võib konventsionaalsete süsteemide korral hõlmata ainult ühte korrust ja ühte tuletõkkesektsiooni. Erandiks on trepikoda, valguse- ja liftišaht. Alla 30 m2 pindalaga tuletõkkesektsioonid võivad kuuluda ühte avastamispiirkonda, kuid kõik need tuletõkkesektsioonid tuleb varustada valgusdioodiga.
(3) Ühte avastamispiirkonda võib konventsionaalsete süsteemide korral kuuluda maksimaalselt 20 ruumi ja ühe avastamispiirkonna poolt kontrollitav pindala (olenevalt ruumide arvust) ei tohi olla suurem kui tabelis 1 näidatud.
Tabel 1. Ruumide arv ja pindala
| Ruumide piirarv | Piirkonna pindala, m2 |
| 1 | 1600 |
| 3 | 1200 |
| 5 | 1000 |
| 10 | 650 |
| 15 | 500 |
| 20 | 400 |
§10. Kaablirikke korral
Kaablirikke korral adresseeritud süsteemi puhul võib tööst välja lülituda korraga mitte rohkem kui tabelis 1 ühel real näidatud ruumide arv ja pindala, mis asuvad ühel korrusel.
§11. Anduri tüübi valikul otsustavad tegurid
(1) Anduri tüübi valik sõltub konkreetsetest tingimustest ja seejuures
arvestatakse järgmisi tegureid:
1) inimeste ohutus;
2)
põlevmaterjalide olemasolu ja põlemisviis kontrollitavas piirkonnas;
3)
kontrollitava piirkonna planeering, sh lae kõrgus;
4)
ventilatsiooni- ja kütteseadmete mõju;
5)
keskkonnatingimused ruumis;
6) valeteate esinemise tõenäosus.
(2) Temperatuuriandureid kasutatakse ruumides, kus keskkonnatingimustest sõltuvalt ei ole teiste anduritüüpide kasutamine võimalik, kusjuures tuleb eelistada DM andurit. Kuid kui on tegemist suurte temperatuurikõikumistega lühikeste ajavahemike järel, tuleb kasutada ülempiiriandurit.
(3) Suitsuanduritest tuleb kasutada ioonandureid seal, kus põlemisega kaasneb leek ja väikeste osakestega suits, ning optilisi andureid juhul, kui on võimalik hõõgpõlemine ja suuremate osakestega optiliselt tiheda suitsu teke.
(4) Optilisi liiniandureid kasutatakse suurtes ja kõrgetes ruumides ning arvestades tootja poolt määratud tehnilisi tingimusi.
(5) Leegiandureid kasutatakse juhul, kui on võimalik tulekahju kiire (plahvatuslik) levik ja arvestades tootja poolt määratud tehnilisi tingimusi.
(6) Proovivõtuandurit kasutatakse ruumides, kus andurit ei ole võimalik paigaldada kas näiteks esteetilistel kaalutlustel või vandalismi võimalikkusel ning arvestades tootja poolt määratud tehnilisi tingimusi.
(7) Sõltuvalt kaitstava ruumi kõrgusest valitakse andurid tabeli 2 järgi:
Tabel 2. Andurite valik sõltuvalt ruumi kõrgusest
|
Anduri tüüp |
Ruumi kõrgus (2) |
|||||
| 4,5 | >4,5≤6 | >6≤8 | >8≤11 | >11≤25 | >25 | |
| Temperatuuriandur | ||||||
| 1. klass 54–62 ºC | × | × | × | Ο | - | - |
| 2. klass 62–70 ºC | × | × | Ο | - | - | - |
| 3. klass 70–78 ºC | × | Ο | - | - | - | - |
| Kõrgete temperatuuride andurid 74–160 ºC | × | × | Ο | - | - | - |
| Suitsuandurid | × | × | × | × | Ο | - |
| Liiniandurid | × | × | × | × | × | - |
×–sobib
Ο–kasutatakse erandjuhtudel
- – ei sobi
[RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003]
§12. Andurite arv ja asukoht
(1) Andurid paigutatakse kontrollitavale alale ühtlaselt ja kinnitatakse ruumi kõrgematesse kohtadesse lae külge või allalastuna, mitte enam kui 0,2 m lae alumisest pinnast madalamale. Ühe suitsuanduri poolt kontrollitava ala raadius horisontaalselt mõõtes ei tohi ületada 6 meetrit ja pindala 60 m2 ning temperatuurianduril 4 meetrit ja 30 m2.
(2) Temperatuuri- ja suitsuandurite kasutamisel võetakse andurite arvu
ja asukoha määramisel arvesse:
1) kontrollitavat pindala;
2)
kaugust kontrollitava ruumi lae mis tahes punktist lähima andurini;
3)
ruumi kõrgust ja lae konfiguratsiooni;
4) ventilatsiooni mõju;
5)
mis tahes takistusi põlemisjääkide konvektiivsel liikumisel.
(3) Leegiandurite kasutamisel võetakse andurite arvu ja asukoha
määramisel arvesse:
1) anduri avastamispiirkond;
2)
võimalikke varjavaid takistusi vaatekiirele;
3) segavate
kiirgusallikate olemasolu.
(4) Tulenevalt õhuvoolu liikumise iseärasusest temperatuuri- ja
suitsuandurite paigutamisel arvestatakse järgmist:
1) ripplae
mõju ruumi kõrguse suhtes ei võeta arvesse, kui ripplae kaugus vahelaest
on kuni 10 protsenti ruumi kõrgusest ja kui ripplae pindala on väiksem
kui ühe anduri poolt kontrollitav ala;
2) allalastud restlae,
perforeeritud lae või sellele sarnase lae puhul paigaldatakse andur
tavaliselt allalastud lae alumisele pinnale. Seejuures, kui ava või
avade kogupind on suurem kui 1/3 lae kinnisest pindalast, tuleb avad
andurist 0,5 m raadiuses kinni katta. Andur paigaldatakse ka ripplae
vaheruumi ülemisele pinnale, kui vaheruumi kõrgus on enam kui 10
protsenti ruumi kogukõrgusest või allalastud osa pindalast on üle poole
avad või avade vähim mõõde on üle 0,1 m;
3)
rõdu, vahetasapinna jms all olev ruum varustatakse anduritega, kui selle
ruumi sügavus on 2 m ja enam, kõrgus üle 1,2 m ning pindala vähemalt 10 m
2;
4) pindalalt üle 10 m2 suuruse laesüvendi
puhul paigaldatakse andurid mitte enam kui 0,5–2 m kaugusele süvendi
äärtest. Kui süvendi ruumala on üle 4 m3
või kui seal on ventilatsiooniava, tuleb süvendisse paigaldada lisaandur;
5)
kui laetala allaulatuv osa on suurem kui 10 protsenti ruumi kõrgusest
ning moodustuva süvendi ruumala on üle 4 m3, tuleb
seda vaadelda kui seina ja andur tuleb paigutada igasse sektsiooni;
6)
anduri horisontaalne kaugus seinast või muust õhuvoolu takistavast
tõkkest, nagu näiteks piilar ja tala, peab olema vähemalt 0,5 m (välja
arvatud alla 1 m laiune ruum), anduri kaugus sisustusest, nagu näiteks
riiul, kapp jm, peab olema nii horisontaalis kui ka vertikaalis vähemalt
0,5 m;
7) anduri kaugus lae külge kinnitatud kuni 0,15 m
kõrgusest valgustist jm tõkkest peab olema vähemalt 0,2 m. Kui talast
või laest allpool asetseva ventilatsioonikanali, valgusti vm takistuse
ja lae vaheline kaugus on üle 0,15 m, peab anduri kaugus nendest olema
vähemalt 0,5 m;
8) kui kontrollitavas ruumis on
sundventilatsioon, paigaldatakse andur mitte kaugemale kui 2 meetrit
igast väljatõmbeavast (horisontaalselt);
[RTL 2005, 48, 676 -
jõust. 08.05.2005]
9) varjatult paigaldatud andurite asukohad
konventsionaalsete süsteemide puhul dubleeritakse ripplaele paigaldatava
valgusdioodiga. Adresseeritava süsteemi puhul paigaldatakse anduri
asukohta näitav kleebis.
(5) Optilisi liiniandurid, leegiandurid ja proovivõtuandurid paigaldatakse vastavalt seadme valmistaja poolt määratud tehnilistele tingimustele.
[RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003]
§13. Tulekahjuteatenupp
(1) Tulekahjuteatenupp paigaldatakse kuni 1,5 m kõrgusele põrandast nii, et see oleks selgesti nähtav, et oleks ära hoitud selle vigastamine ning tagatud talle vaba juurdepääs.
(2) Tulekahjuteatenuppu kasutatakse õnnetuse või õnnetuseohu korral ehitises viibivatele inimestele evakuatsiooni märguande andmiseks. Muuks otstarbeks ei tohi tulekahjuteatenuppu kasutada.
[RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003]
§14. Tulekahjualarm
(1) Tulekahjualarm kontrollitavas hoones tuleb anda alarmiseadme ja/või automaatse tekstilise teadustussüsteemi kaudu. Piirkondades, kus helisignaal võib olla ebaefektiivne, näiteks kui on tegemist tugeva taustmüraga, kuulmispuuete või kuulmiskaitsevahenditega inimestega, tuleb lisaks helisignaalile kasutada täiendavaid valgussignaale.
(2) Tulekahjualarmi helitase peab olema hoone igas punktis minimaalselt 65dB või 5 dB kõrgem mis tahes muust üle 30 sekundi kestvast helist hoones või peab olema tagatud tulekahjualarmist tugevamate helide väljalülitamine. Kui helialarm on mõeldud ka magavate inimeste äratamiseks, peab heli tugevus olema 75 dB. Helitase ei tohiks ületada 120 dB mõõdetuna ühe meetri kaugusel alarmiseadmest.
(3) Hoonesse paigaldatakse vähemalt kaks alarmiseadet ka siis, kui soovitatav heli tase on saavutatav ühe alarmiseadmega.
[RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003]
§15. [Kehtetu - RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003]
§16. Keskseadme asukoht
(1) Keskseade paigutatakse kohta, kus:
1) näidikud ja
juhtimisseadised on kergesti juurdepääsetavad päästemeeskonnale ning
omanikule;
2) valgustus on selline, et sildid ja visuaalsed näidud on
selgesti nähtavad ja loetavad;
3) tausta müratase võimaldab
kuulda helisignaale;
4) ümbritsev keskkond on puhas ja kuiv;
5)
tõenäosus seadmete mehhaanilisteks kahjustusteks on väike;
6)
tõenäosus tulekahju tekkeks on väike ja asukoht on varustatud automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemiga.
(2) Kui keskseade koosneb rohkem kui ühest osast, peab iga osa paigutus vastama lõikes 1 punktides 1 kuni 6 loetletud nõuetele. Keskseadme eri osade vaheline ühendus kaitstakse võimalike mehaaniliste ja tulekahjust tingitud kahjustuste eest ning varustatakse rikkekontrolliseadmetega.
(3) Keskseade või kordusnäitude paneelid peavad olema paigutatud päästemeeskonna sisenemisteele (vajadusel ka korruse sissepääsude) juurde. Päästemeeskonna sisenemistee peab olema märgistatud.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
§17. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi toiteallikas ja ühenduskaablid
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi varustatakse kahe sõltumatu toiteallikaga, näiteks elektrivõrk ja akud. Neist kumbki peab olema eraldi võimeline toitma süsteemi ja võrgutoide peab olema toodud omaette grupiautomaadi alt.
(2) Reservtoiteallikast tagatakse automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi elektritoide valverežiimis 72 tunni jooksul ja lisaks pooletunnine alarmseadmete töö. Kui a utomaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi rikked on kohe avastatavad ning objekti omaniku ja automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi hooldaja vahel on sõlmitud leping, millega tagatakse maksimaalseks parandusperioodiks vähem kui 24 h, võib garanteeritud vooluvarustuse aega vähendada 72 tunnilt 30 tunnini. Perioodi lühendatakse veelgi nelja tunni võrra, kui kontrollitavas hoones on ööpäevane valvepersonal.
(3) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi elektrienergiat ja signaale juhtivad kaablid peavad paigaldusel olema eraldatud kaablitest, mida kasutatakse teiste süsteemide jaoks kas maandatud ekraani või eraldava distantsi abil, hoidmaks ära elektromagnetilise interferentsi või muu kahjustuse. Kaablid peavad vastama nõuetele, mis on määratletud seadmete valmistaja poolt.
(4) Kaablid juhitakse läbi ruumide ja piirkondade sealt, kus tuleoht
puudub või on vähese tõenäosusega. Kaablid, mis peavad funktsioneerima
rohkem kui üks minut pärast tulekahju avastamist, peavad olema
võimelised vastu pidama tulekahju mõjule vähemalt 30 minutit või olema
kaitstud tulekahju eest sama perioodi vältel. Sellised kaablid peavad
olema:
1) keskseadme ja alarmiseadmete vahel;
2) keskseadme
eraldatud osade vahel;
3) keskseadme ja mis tahes kordusnäitude
paneeli vahel.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
§18. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projekteerimisdokumentatsioon
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projektdokumentatsioon
koostatakse vähemalt järgmistest osadest:
1) seletuskiri;
2)
tehniline spetsifikaat või seadmete spetsifikatsioon;
3)
struktuurskeem;
4) paigaldusplaanid;
5) välisvõrkude koondplaan
(mitme hoone puhul);
6) paiknemisskeemid.
(2) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projekteerib ja selle projektdokumentatsiooni valmistab ette majandustegevuse registrisse kantud ettevõtja.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
III. AUTOMAATSE TULEKAHJU- SIGNALISATSIOONISÜSTEEMI
ERINÕUDED TULEKAHJUTEADETE EDASTAMISEKS HÄIREKESKUSESSE
§19. Tulekahjuteadete edastamine
[§ 19 lg 1 sõnastus alates 01.01.2004]
(1) Keskseadmesse tulevad tulekahjuteated edastatakse tehniliste võimaluste piires häirekeskusesse, kus selleks on loodud tehnilised tingimused häireteadete automaatse vastuvõtusüsteemi näol. (õ) 10.05.2006 12:15
(2) Objektidel, kus on tagatud automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidev valve, võib seadistada automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi sellise viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal. Juhul kui valvepersonal määratud viivituse jooksul, mis ei või olla ajaliselt pikem kui 3 minutit, ei ole häiret tühistanud, siis edastatakse tulekahjuteade häirekeskusesse.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
(3) Nõuded, millistelt objektidelt tuleb juhtida tulekahju-signalisatsioonisüsteemi teated häirekeskusesse (edaspidi liita häirekeskusega), kehtestatakse käesoleva määruse lisas.
(4) Tulekahjuteate edastussüsteem edastab tulekahjuteated ning võimalusel ka tulekahju eelhoiatusteate häirekeskusesse.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
(5) Objekti liitmiseks häirekeskusega tuleb automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omanikul pöörduda asukohajärgse riikliku tuleohutusjärelevalve pädevusega päästeasutuse poole ja sõlmida leping telefonivõrgu haldajaga.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
(6) [Kehtetu - RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
(7) Ehitistel, millel on automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem liidetud häirekeskusega, tuleb tagada päästemeeskonna pääs automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi keskseadme või kordusnäidu paneeli juurde.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
§20. Alarmi edastussüsteemi nõuded
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi, alarmi edastussüsteem
ja häirekeskuse vastuvõtusüsteem peavad moodustama ühtse funktsionaalse
terviku. Alarmi edastussüsteem ei tohi vähendada automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi usaldusväärsust ja peab vastama
järgmistele nõuetele:
1) alarmi edastusühendus objektil
peab olema pidevalt kasutatav, kusjuures ühenduse kasutatavus tagatakse
ühenduse katkemisest automaatse teavitamisega 100 sekundi jooksul,
millega tuleb välistada edastusühenduse imiteerimiseks;
2)
edastusseade peab alustama alarmi edastamist 10 sekundi jooksul pärast
edastussignaali saamist. Informatsioon peab olema vastuvõtjal 100
sekundi jooksul pärast edastuse algust;
3) pideva kontrolliga
edastussüsteem peab teatama 100 sekundi jooksul veast edastusühenduses
pärast selle teket;
4) edastusseadme toide peab olema toodud kas
alarmseadmelt või peab tal olema oma dubleeritud toiteseade. Väline
toiteseade peab olema ühendatud alarmseadme rikkesisendiga;
5)
edastusseade peab võimaldama vähemalt kolme erineva signaali edastamist
ja signaalide liikumist ka objektile;
6) automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi keskseadmest peab olema tagatud
tulekahjusignalisatsiooni signaalide siirdamine eraldi muudest
signaalidest;
7) edastusühenduse automaatse kontrolli signaal võib
tekkida või ilmneda vaid ühenduse katkemise korral.
(2) Kui automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem on ühendatud tulekahju häireteadete automaatse edastamise süsteemiga, tuleb hoolduse teostamisel häirekeskust ja telefonivõrgu haldajat teavitada enne katsetuste läbiviimist ning pärast nende lõppu.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
IV. AUTOMAATSE TULEKAHJU-SIGNALISATSIOONISÜSTEEMI PAIGALDAMINE
§21. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paigaldamine
(1) [Kehtetu - RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003]
(2) Ruumides, kus on mehaanilise vigastuse oht (spordihall, ladu, transporditee jne), tuleb andur varustada mehaanilise kaitsega. Kaitse peab olema sellise ehitusega, et see ei takistaks põlemisgaaside konvektsioonivoolusid ümbruses.
(3) Kohtades, kus kaablid läbivad tuletõkkesektsioonide piirdeid, tehakse läbiviik selliselt, et piirdetarindi tulepüsivus ei väheneks. Kui paigaldusruumi on piisavalt, monteeritakse juhtmed ja kaablid selliselt, et nende kaugus piksekaitse voolujuhtidest hoone ülaosas on vähemalt 2 m.
(4) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi keskseadme ja kordusnäidu paneeli asukoha tähistamiseks hoones pannakse selle juurde (ruumi uksele) silt tekstiga «TULEKAHJU-SIGNALISATSIOONISÜSTEEM». Toiteallikad ja harukarbid varustatakse tekstiga «TULEKAHJUSIGNALISATSIOON» (teksti kõrgus 10 mm).
(5) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kasutamiseks peab olema koostatud selge ja näitlik paiknemisskeem, mis on tehtud vastupidavast materjalist kandjal.
(6) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kasutamise kohta koostatakse üksikasjalik juhend ja päevik.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
(7) Vastutus automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi nõuetekohase paigalduse ja § 21 ja § 22 loetletud dokumentide koostamise eest lasub majandustegevuse registrisse kantud ettevõtjal.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
§22. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paiknemiskeem
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paiknemisskeem
sisaldab vähemalt järgmisi osadega alljärgnevas järjestuses:
1)
asendiplaan (kui ühe keskseadmega on ühendatud mitme hoone
tulekahjusignalisatsioon), millele märgitakse objekti nimetus,
kontrollitavad hooned või hoone osa (punase äärjoonega), keskseadme
asukoht tekstiga «KESKSEADE», korduspaneelid, võimalikud alamkeskused ja
tulekustutus- või suitsueemaldusseadmete käivituskeskused, objektiga
piirnevad tänavad ja teed ning nende nimed;
2) konventsionaalsel
süsteemil loend, kuhu kantakse kõik avastamispiirkonnad nimetustega,
millega neid objektil üldiselt tuntakse. Loend kantakse korruste
plaanile või suurte süsteemide puhul koostatakse eraldi loendileht;
3)
adresseeritavate süsteemide puhul märgitakse adresseeritavate seadmete
aadresside loend koos seadme asukoha kirjeldusega objektil või asukoha
tähisega;
4) korruseplaanid, kuhu märgitakse kontrollitavad
ruumid, keskseade, andurid, tulekahjuteatenupud ning alarmiseadmed,
tulekustutus- ja suitsueemaldusseadmete käivituskeskused ning nendega
kaitstud ruumid ja kustutusseadmete käivitusnupud.
(11) Ehitistel, millel automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem on liidetud häirekeskusega, on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vajalik lisada asendiplaanile päästemeeskonna juurdepääsu tee ehitisele ja sisenemistee ehitisse.
(2) Konventsionaalsete süsteemide avastamispiirkonnad märgitakse skeemil värvilise piirjoonega. Piirkonna number märgitakse avastamispiirkonna keskele ringi sisse. Ringi pind ja piirjoon märgitakse sama värviga. Adresseeritud seadmed tähistatakse lisaks tingmärgile aadressnumbriga.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
V. AUTOMAATSE TULEKAHJU-SIGNALISATSIOONISÜSTEEMI KASUTUSELEVÕTT JA KASUTAMINE
§23. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kasutuselevõtmine
(1) Pärast paigaldustööde lõpetamist tuleb kontrollida paigalduse vastavust projektile ja kasutusjuhiste vastavust tegelikule süsteemile.
(2) Paigaldaja peab katsetama süsteemi korrasolekut, pöörates erilist
tähelepanu sellele, et:
1) kõik andurid ja teatenupud oleksid
töökorras;
2) keskseadme edastatav teave oleks korrektne ja
nõuetele vastav;
3) ühendused tulekahju- ja rikketeateid
vastuvõtvate keskustega oleksid töökorras ning teated korrektsed ja
selged;
4) alarmiseadmed rakenduksid nõuetekohaselt;
5) kõik
abifunktsioonid oleksid aktiveeritavad;
6) käesoleva määruse §-s 18
esitatud nõuded oleksid täidetud.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
§24. [Kehtetu - RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
§241. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi üleandmine
(1) Peale paigaldustööde lõpetamist toimub automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi üleandmine omanikule.
(2) Üleandmisel peab automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paigaldanud ettevõtja tagama automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi töökorras oleku, sh ka süsteemiga ühendatud abisüsteemide toimimise.
(3) Üleandmisel peab paigalduse teostanud ettevõtja andma automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi edasisele omanikule automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi täpsed kasutusjuhendid, päeviku, plaanipärase hoolduse protseduuride kirjelduse, projektdokumentatsiooni ja paiknemisskeemid ning automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi deklaratsiooni.
§242. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi deklaratsioon
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paigaldanud ettevõtja poolt koostatud deklaratsioon on dokument, mis kinnitab paigaldatud automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi vastavust projektile ja käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele.
(2) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi deklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ettevõtja kinnitust automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi vastavuse kohta projektile ja käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele;
2) hoone või ruumi andmeid;
3) süsteemi projekteerija nimetust;
4) süsteemi paigaldaja nimetust;
5) automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi katsetamise, s.h. häireedastussüsteemi ühenduse testimise protokolli, kuhu märgitakse katsetuse aeg ja läbiviidavate katsetuste kirjeldus;
6) majandustegevuse registrisse kantud vastutava spetsialisti nime, ametinimetust ja allkirja;
7) allkirjastamise kuupäeva.
§243. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kasutuselevõtmine
(1) Enne automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kasutamist lubava kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavat ehitise ja selle osa kasutusloa andmist toimub automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi ülevaatus.
(2) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi ülevaatus koosneb:
1) käesolevas määruses ettenähtud dokumentide kontrollimisest;
2) visuaalsest kontrollimisest, sh paigalduse vastavuse hindamisest käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele;
3) vajadusel automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi katsetamisest ja häireedastussüsteemi ühenduse kontrollimisest.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
§25. [Kehtetu - RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
§26. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omaniku kohustused
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omanik peab omama
päevikut. Päevikusse märgitakse järgmised andmed:
1)
kontrollitava objekti nimetus ja aadress;
2) süsteemi korrasoleku
eest vastutav valdaja või tema poolt volitatud isik;
3) süsteemi
paigaldaja;
4) süsteemi hooldaja nimi ja tema kontaktandmed;
5)
hoolduse teostamine;
6) andmed sündmuste kohta (kuupäev, kellaaeg,
sündmuse kirjeldus, tehtud tööde kirjeldus ja sissekande teinud isiku
allkiri);
7) kui on toimunud automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi tööd mõjutav mis tahes muudatus
objektil.
(2) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omanik vastutab:
1)
automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi algse ja jätkuva vastavuse
eest käesolevale määrusele;
2) erinevate häirete,
hoiatuste ja teiste süsteemist pärinevate juhtumite puhul tegutsemise
protseduuride kindlaksmääramise eest;
3) töötajate
väljaõppe eest;
4) automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi töökindluse säilimise eest
(sealhulgas andurite ümber vaba ruumi kindlustamine);
5)
valehäirete ennetamise eest, võttes tarvitusele vajalikke meetmeid, et
hoida ära andurite rakendumine;
6) automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi sobivuse kohandamise eest hoone
otstarbe või planeeringu märkimisväärsete muutuste korral;
7)
päeviku pidamise ja sinna kõikide automaatsest
tulekahju-signalisatsioonisüsteemist tulenevate või automaatset
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi mõjutavate sündmuste registreerimise
eest;
8) hoolduse regulaarse läbiviimise kindlustamise eest;
9)
automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi hoolduse kindlustamise
eest pärast rikke, tulekahju või muu sündmuse toimumist;
10)
ühe või mitme füüsilise isiku määramise eest alapunktides 1 kuni 9
loetletud ülesannete täitmiseks ning nende isikute nimede
registreerimise eest päevikus;
11) igapäevase vaatluse eest, kus
kontrollitakse, et keskseade näitab normaalolukorda, vastupidisel juhul
tuleb viga registreerida päevikus ja teatada sellest
hooldusorganisatsioonile. Lisaks sellele kontrollitakse, et igale
eelneval päeval registreeritud rikketeatele on reageeritud ja
printerites on piisavad paberi, tindi ja tahma varud;
12) vähemalt
ühe anduri või tulekahjuteatenupu rakendumist (igal kuul erinevast
avastamispiirkonnast), et katsetada keskseadme võimet võtta vastu
signaale. Kontrolli käigus kontrollitakse alarmiseadmete tööd ja
rakendatakse kõiki teisi väljundeid ja ühendusi keskusega.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
(3) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi päevikus tuleb dateeritult registreerida kõik tulekahjuteated (nii tõelised kui rikketeated), rikked, katsetused, lahti ühendused ja kontroll, hooldus- ja remonditööd. Iga läbiviidava töö kohta tuleb teha kokkuvõtlik kirjeldus. Päevikut ja paiknemisskeeme tuleb säilitada volitustega isikutele juurdepääsetavas kohas (eelistatult keskseadme läheduses). Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omanik määrab päeviku pidamise ja hoidmise eest vastutava isiku.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
VI. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemihooldus
§27. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi hooldus
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi veatu ja katkematu funktsioneerimise tagamiseks tuleb automaatset tulekahju-signalisatsioonisüsteemi regulaarselt hooldada ja kontrollida, tehes seda kohe paigaldustööde lõpetamisel, olenemata hoone asustatusest. Valdajal tuleb tagada kehtiva hoolduslepingu olemasolu majandustegevuse registrisse kantud ettevõtjaga. Hooldaja nimi ja telefoni number peavad olema püsivalt keskseadme juures nähtaval.
(2) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omanik peab kindlustama automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kord kvartalis ja iga-aastase hoolduse läbiviimise selleks pädeva majandustegevuse registrisse kantud ettevõtja poolt.
(3) Hooldustegevus ei tohi põhjustada kõrvalekaldeid käesolevas määruses esitatud nõuetest. Kui katsetamise ajal kasutatakse otseühendust häirekeskusega, tuleb enne katse läbiviimist ja ka pärast katse lõppu teavitada sellest häirekeskust. Kui katse läbiviimisel signaalide edastamine häirekeskusesse on välditud, peab olema antud keskseadme tabloole vastav teade automaatselt või käsitsi. Katsetusest tuleb teavitada ka hoones töötavaid või selles elavaid inimesi.
(4) Hoolduse käigus avastatud kõrvalekallete kohta käesolevas määruses esitatud nõuetest tuleb teha märge päevikusse, mille kõrvaldamist tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik.
(5) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi hooldusest parema ülevaate saamiseks on soovitatav rakendada süsteemi passi, kuhu kantakse kõik süsteemi hooldustoimingud ja muudatused.
(6) Omanik peab viivitamatult teavitama hooldajat, et võtta tarvitusele
abinõud, kui:
1) tablool on mis tahes automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi rikkenäit;
2) automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi mis tahes osa on kahjustatud.
(7) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omanik määrab automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi hoolduse läbiviimise eest vastutava isiku.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
§28. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi hooldamise tähtajad
(1) Üks kord kvartalis tuleb:
1) kontrollida kõiki tehtud
sissekandeid päevikusse ja tegutseda vastavalt nendele;
2)
kontrollida reservtoite akude mahtuvust;
3) kontrollida keskseadme
häire-, rikke- ja abifunktsioone;
4) kontrollida visuaalselt
automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi seadmeid ja märke niiskuse
sattumisest keskseadmesse;
5) viia läbi kõik ahelate kontrollid ja
katsetused, mis on määratletud paigaldaja, tarnija või tootja poolt;
6)
hinnata süsteemi toimimise terviklikkust ja teavitada valdajat inventari
paigutusest ja hoone kasutusviisist tingitud süsteemi töö häiretest.
(2) Üks kord aastas tuleb:
1) kontrollida iga anduri, teatenupu
ja alarmseadme tööd vastavalt tootja soovitustele;
2)
kontrollida visuaalselt, et kõik kaablite ühendused ja seadmed on
korras, kahjustusteta ja korralikult kaitstud;
3) kontrollida akude
seisukorda.
(3) Iga-aastase hoolduse ja katsetuse tulemuste kohta koostab hooldaja akti, mis antakse automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi eest vastutavale isikule.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
VII. RAKENDUSSÄTTED
§-d 29-30 [käesolevast tekstist välja jäetud]
Lisa 1
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
Nõuded objektidele, millelt tuleb juhtida automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi teated häirekeskusesse:
Teade edastatakse häirekeskusesse alljärgnevat liiki objektidelt.
|
Ehitise kasutusviis |
Ehitist iseloomustavad näitajad |
||
|
kasutajate arv |
korruselisus |
pindala |
|
|
Majutushooned |
>100 |
|
|
|
Ravi- ja hooldusasutused |
>50 |
|
|
|
Kogunemishooned |
300 |
|
|
|
Büroohooned |
|
>4 |
|
|
Tööstus- ja laohooned |
|
|
>1500 m2* |
* – ehitised, millele on tööstus- ja laohoone asjakohase normi alusel
paigaldatud automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem.
Lisatud puuduolev lisa ning kustutatud § 19 lõike 1 paralleelteksti sõnastus kehtivusega kuni 31.12.2003.
Facebook
Twitter