Sanga looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Vastu võetud 28.09.2005 nr 254
Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Sanga looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Sanga looduskaitseala (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse
alla:
1) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide – musträhni (
Dryocupus martius), mis on ühtlasi ka Euroopa looduslike liikide ja
nende elupaikade kaitse konventsiooni II lisas nimetatud liik ja III
kategooria kaitsealune liik, laanepüü (Bonasa bonasia),
mis on ühtlasi ka III kategooria kaitsealune liik, ning I ja II
kategooria kaitsealuste liikide kaitseks;
2) EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi – vanade loodusmetsade
(9010*)2 kaitseks;
3) III kategooria kaitsealuste liikide
– sulgja õhiku (Neckera pennata) ja hariliku
kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) kaitseks.
(2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Sanga sihtkaitsevööndisse.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 433 hõlmab kaitseala Tõlla loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
§2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Abja vallas Raamatu külas ning Pärnu maakonnas Saarde vallas Leipste ja Mustla külas.
(2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas 3.
§3. Kaitseala valitsejad
Kaitseala valitsejad on Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistus Viljandi maakonnas ja Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus Pärnu maakonnas.
2. peatükk
KAITSEKORD
§4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitsealal 1. septembrist 14. märtsini.
(2) Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. septembrist 14. märtsini.
(4) Sõidukiga sõitmine on lubatud ainult kaitseala teedel. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1)
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse
kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja
-tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja
täiuse osas;
3) olemasolevate maaparandussüsteemide ja teede
hoiutööd, sealhulgas olemasolevate teede puhastamine seal liikumist
ohustavatest puudest.
§5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade
kasutamine;
3) telkimine ja lõkke tegemine;
4) uute ehitiste
püstitamine, välja arvatud tootmisotstarbeta ehitise püstitamine
kaitseala tarbeks;
5) inimeste viibimine kaitsealal 15. märtsist 31.
augustini.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
7) anda
projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
1 EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111;
L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302,
15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk
41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223,
13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702) ja EÜ nõukogu
direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk
667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtis elupaigatüüp.
3 Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
OÜ Eesti Metsakorralduskeskus Jäärja metskonna 1997. a puistuplaani
(mõõtkava 1:10 000), metsakorralduse kaarti (mõõtkava 1:10 000) ja
maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Ala
kaardiga saab tutvuda Viljandimaa ja Pärnumaa keskkonnateenistustes,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Peaminister Andrus ANSIP |
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Riigisekretär Heiki LOOT |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.