Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kaitseministeeriumi põhimäärus

Vastu võetud 27.04.2004 nr 151
RT I 2004, 40, 266
jõustumine 01.06.2004

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

21.07.2005  nr 188 (RT I 2005, 42, 347) 1.08.2005

22.09.2005 nr 244 (RT I 2005, 51, 408) 1.10.2005

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349; 81, 542; 88, 590; 2004, 22, 148) § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kaitseministeerium

Kaitseministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.

§ 2. Esindamine

Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

§ 3. Pitsat ja eelarve

Ministeeriumil on väikese riigivapiga ja oma nimega pitsat ning oma eelarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 4. Aruandekohustuslikkus

Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seadusega sätestatud korras.

§ 5. Asukoht

Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Sakala 1, 15094 Tallinn. Ministeeriumi nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes.

2. peatükk
MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED

1. jagu
Ministeeriumi valitsemisala

§ 6. Valitsemisala

(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

(2) Ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad:
1) kaitsevägi;
2) Kaitseliit;
3) Teabeamet;
4) Kaitseressursside Amet;
5) kaitseväeteenistuse komisjon;
6) kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti arstlikud komisjonid;
7) Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon;
8) kaitseväe õppeasutused;
9) Kaitseministeeriumi hallatavad riigiasutused.

[RT I 2005, 42, 347 – jõust. 1.08.2005]

2. jagu
Ministeeriumi ülesanded

§ 7. Põhiülesanne

Ministeeriumi põhiülesanne on korraldus-, planeerimis-, arendus- ja järelevalvetoimingute teostamine oma valitsemisalas.

§ 8. Ülesanded riigikaitsepoliitika kujundamisel ja rahvusvahelise kaitsealase koostöö arendamisel

Ministeerium oma pädevuse piires:
1) töötab välja riigikaitsepoliitika; osaleb riigi julgeolekupoliitika väljatöötamisel;
2) analüüsib riigikaitselisest aspektist riigi julgeolekukeskkonda ja seda ohustavaid tegureid ning annab sellele hinnangu;
3) planeerib, koordineerib ja korraldab kaitsealast rahvusvahelist koostööd ja rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemist;
4) koordineerib ja korraldab ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate asutuste suhtlemist rahvusvaheliste organisatsioonidega;
5) koordineerib ministeeriumi ja valitsemisala rahvusvahelist koostööd;
6) juhib Eesti integratsiooni NATOga riigikaitse valdkonnas;
7) juhib Eesti osalemist Euroopa Liidu ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas riigikaitse valdkonnas;
8) valmistab ette valitsemisala puudutavaid välislepinguid ja sõlmib koostöökokkuleppeid ning tagab nendest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmise;
9) juhib Eesti kaitseata�eede tööd ja korraldab suhtlemist välisriikide kaitseata�eedega;
10) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises oma valitsemisalas «Välissuhtlemisseadusega» (RT I 1993, 72/73, 1020; 1996, 49, 953; 1997, 73, 1200; 2003, 21, 122) ettenähtud korras.

§ 9.  Ülesanded riigikaitse korraldamisel, mobilisatsiooni ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning kutsealuste kutsumisel ajateenistusse

Ministeerium oma pädevuse piires:
1) töötab välja sõjalise kaitse strateegilise kava ning esitab selle kehtestamiseks Vabariigi Valitsusele;
2) vaatab läbi kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehituse ning nende struktuuriüksuste moodustamise, ümberformeerimise, laialisaatmise ja paiknemise ning esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks;
3) koostab valitsemisala eelarve eelnõu;
4) korraldab Kaitseressursside Ameti tööd;
5) korraldab ja koordineerib kutsealuste kutsumist ajateenistusse;
6) korraldab kaitseväeteenistuskohustuslike kodanike arvestust;
7) korraldab tervishoidu kaitseväes ja Kaitseliidus;
8) korraldab kutsealuste, kaitseväelaste ja reservväelaste terviseseisundi ja nende kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamist;
9) töötab välja kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised ja korraldab nende rakendamist;
10) töötab koostöös kaitseväe juhataja ja vastavate ministeeriumidega välja sundkoormiste koondkava;
11) koordineerib ja korraldab riigikaitseliste sundkoormiste kavandamist, määramist ja teatavaks tegemist;
12) planeerib ja arvestab mobilisatsiooni materiaalset ressurssi ning koordineerib selle moodustamist;
13) koordineerib mobilisatsiooni ettevalmistamist;
14) koostab koostöös kaitseväega mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra;
15) koordineerib ja korraldab sundvõõrandamist ja sundkasutamist;
16) esitab ettepanekuid sõjalise valmisoleku astme muutmiseks;
17) koordineerib koostööd kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega riigikaitse valdkonnas;
18) suunab, koordineerib ja korraldab vastuvõtva riigi toetuse süsteemi väljaarendamist Eestis;
19) korraldab ministeeriumile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks vajalike andmekogude pidamist;
20) koordineerib kaitseväe või muu valitsusasutuse osalemist rahvusvahelistel sõjalistel õppustel;
21) koordineerib lubade andmise otsuste ettevalmistamist või annab lube välisriikide relvajõudude Eesti Vabariiki saabumise, Eesti Vabariigis viibimise ja Eesti Vabariigist lahkumise kohta.

[RT I 2005, 42, 347 – jõust. 1.08.2005]

§ 10. Ülesanded kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamisel, varustamisel ning kaitsetööstuse arendamisel

Ministeerium oma pädevuse piires:
1) suunab, koordineerib ja korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu finantsmajanduslikku tegevust;
2) vaatab läbi kaitseväe ja Kaitseliidu eelarvevahendite eraldamise taotlused ning annab neile hinnangu, valmistab ette vastava koondettepaneku valitsemisala aastaeelarve eelnõu koostamisel;
3) planeerib, koordineerib ja korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu varustamist relvade, lahingutehnika, vormiriietuse ja muude vahenditega (edaspidi erivarustus);
4) korraldab erivarustuse standardiseerimist, kodifitseerimist ja arvestust;
5) suunab, koordineerib ja korraldab oma valitsemisel olevate maa-alade planeerimist, ehitiste projekteerimist ja ehitamist;
6) suunab, koordineerib ja korraldab keskkonnakaitset valitsemisalas;
7) valitseb riigivara kooskõlas «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) ja selle alusel kehtestatud korras;
8) suunab, koordineerib ja korraldab side- ja infosüsteemide projekteerimist ja ehitamist ning vajalike side- ja infotehnoloogiavahenditega varustamise finantseerimist valitsemisalas;
9) koordineerib infotehnoloogia arendamist ja kasutamist valitsemisalas;
10) suunab kaitsetööstuse arendamist ja korraldab sõja korral ministeeriumi valdusse antavate ettevõtete ettevalmistamist tegutsemiseks sõjaajal;
11) suunab riigikaitsealaseid uuringuid ja teadustööd varustuse ja kaitsetööstuse valdkonnas.

§ 11. Ülesanded kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimisel

Ministeerium oma pädevuse piires:
1) teostab teenistuslikku järelevalvet kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle;
2) teostab järelevalvet kaitseväe ja Kaitseliidu vara ja rahaliste vahendite kasutamise ja kulutuste otstarbekuse üle.

§ 12. Ülesanded õigusaktide eelnõude koostamisel

Ministeerium oma pädevuse piires:
1) korraldab ministeeriumi valitsemisala reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamist ning vastutab nende rakendatavuse ja vastavuse eest põhiseadusele ja seadustele;
2) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusaktidega ning NATO tegevust reguleerivate rahvusvaheliste lepingutega;
3) korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide sõlmimise ja nendega ühinemise ettevalmistamist;
4) annab arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude kohta.

§ 13. Ministeeriumi muud ülesanded ministeeriumi eesmärkide saavutamiseks

Ministeerium oma pädevuse piires:
1) haldab valitsemisalasse kuuluvaid riigiasutusi;
2) suunab ja koordineerib koolituse, sealhulgas täiend- ja ümberõppe korraldamist ministeeriumi valitsemisalas;
3) suunab ja koordineerib ministeeriumi ning valitsemisalas olevate hallatavate riigiasutuste personalitööd;
4) suunab ja korraldab kaitseväe personalipoliitika väljat��ötamist;
5) tellib valitsemisala arenguks vajalikke teadusuuringuid, korraldab nende tulemuste rakendamist, koordineerib ja korraldab teaduspoliitika elluviimist valitsemisalas;
6) suunab ja tellib riigikaitselisi strateegilisi ja avaliku arvamuse uuringuid;
7) töötab välja riigikaitselise hariduspoliitika, suunab ja korraldab riigikaitseliste õppekavade koostamist ja rakendamist ning riigikaitselist haridus-, kasvatus- ja teadustööd;
8) korraldab avalikkuse informeerimist riigikaitse ja kaitsepoliitilistes küsimustes meediakanalite kaudu ühiskonna riigikaitsetahte tõstmise ja arvamuse kujundamise eesmärgil;
9) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevatele riigiasutustele välisabi suunamist ja jaotamist;
10) koordineerib ja korraldab sisejärelevalvet, sealhulgas siseauditit valitsemisalas;
11) juhib, koordineerib ja korraldab riigisaladuse kaitset valitsemisalas;
12) täidab teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid;
13) korraldab riigi esindamist kohtutes oma valitsemisalas;
14) koordineerib valitsemisala raamatupidamist;
15) täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega, välislepingutega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.

3. peatükk
MINISTEERIUMI STRUKTUUR JA JUHTIMINE

1. jagu
Kaitseminister

§ 14. Ministeeriumi juhtimine

Ministeeriumi juhib kaitseminister (edaspidi minister).

§ 15. Ministri pädevus ja ülesanded

Minister:
1) korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste, samuti ministeeriumi valitsemisala puudutavate välislepingute täitmise eest;
3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
5) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning omab ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigust tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
6) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires informatsiooni kogumist ja edastamist riigi esindamise kohta kohtus;
7) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ülesanded ministeeriumi kantslerile;
8) kantsleri ettepanekul nimetab seadusega ettenähtud korras ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite peadirektorid, ministeeriumi asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad ja seaduse alusel moodustatud struktuuriüksuste juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
9) juhib julgeolekuosakonna juhataja kaudu julgeolekuosakonna tööd;
10) juhib siseauditi osakonna juhataja kaudu siseauditi osakonna tööd;
11) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;
12) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi struktuuri kuuluvad, väljaspool struktuuriüksusi olevad ministri nõunikud ning määrab nende ülesanded;
13) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ning osakondade ja seaduse alusel loodud struktuuriüksuste struktuuri ja pädevuse osakondade või struktuuriüksuse põhimäärustes, samuti ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistujate koosseisud;
14) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt;
15) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra;
16) moodustab vajadusel nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra;
17) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab riigiasutuste struktuuri, asjaajamise korra ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga;
18) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
19) kinnitab riigieelarvest lähtudes ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
20) vastutab ministeeriumi (riigiraamatupidamiskohuslase) raamatupidamise eest ning kinnitab majandusaasta aruande;
21) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas «Riigivaraseadusega»;
22) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumise läbiviimise;
23) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi;
24) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
25) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes;
26) kinnitab ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja;
27) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.

§ 16. Ministri õigusaktid

(1) Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks.

(2) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.

2. jagu
Kantsler

§ 17. Kantsler

Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, välja arvatud julgeolekuosakonna ja siseauditi osakonna tööd, ning koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.

§ 18. Kantsleri ülesanded

Kantsler:
1) juhib kaitsepoliitika asekantsleri, kaitseplaneerimise asekantsleri, kaitseinvesteeringute asekantsleri, õigus- ja haldusküsimuste asekantsleri tööd ning struktuuriüksuste juhatajate kaudu personaliosakonna ja avalike suhete osakonna ning ministeeriumi nõunike tööd;
2) koordineerib ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;
3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud ja muud töötajad, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;
7) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;
8) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
9) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires;
10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku;
11) pärib aru ministeeriumi struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;
13) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas «Riigivaraseadusega»;
14) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;
15) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist;
16) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ning esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires, sealhulgas rahvusvahelistel kohtumistel ja läbirääkimistel;
17) moodustab ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel ajutisi komisjone, määrates nende ülesanded ja töökorra;
18) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavatele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras;
19) annab ministri teadmisel loa ministeeriumi ametnike ja abiteenistujate välislähetuseks, samuti ministeeriumi valitsemisalas oleva hallatava riigiasutuse juhi välislähetuseks;
20) kinnitab ministeeriumi teenistujate puhkuste ajakava;
21) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri poolt antud ülesandeid.

[RT I 2005, 42, 347 – jõust. 1.08.2005]

§ 19. Kantsleri käskkiri ja korraldused

(1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks.

(2) Ministeeriumi asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab kantsler ministeeriumi asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.

(3) Kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

§ 20. Kantsleri asendamine

Ministeeriumi kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest.

3. jagu
Asekantsler

§ 21. Asekantsler

Ministeeriumi koosseisus on kaitseplaneerimise asekantsleri, kaitsepoliitika asekantsleri, kaitseinvesteeringute asekantsleri ning õigus- ja haldusküsimuste asekantsleri ametikohad.

[RT I 2005, 42, 347 – jõust. 1.08.2005]

§ 22. Kaitseplaneerimise asekantsleri ülesanded

Kaitseplaneerimise asekantsler:
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu riigikaitse planeerimise osakonna, kaitseväeteenistuse osakonna ja operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna tööd;
2) koordineerib Kaitseressursside Ameti tegevust;
3) koordineerib Seli Tervisekeskuse tegevust;
4) koordineerib Kaitseliidu tegevust;
5) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate edutamiseks, neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse;
6) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
7) ministrilt saadud volituste piires käsutab enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
8) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
9) korraldab enda juhitavas valdkonnas kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavad ettepanekud ministrile või kantslerile;
10) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid;
11) allkirjastab informatiivse sisuga kirju, võtmata rahalisi ja varalisi kohustusi ning andmata õigusi ja panemata kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti;
12) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle;
13) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.

[RT I 2005, 51, 408 – jõust. 1.10.2005]

§ 23. Kaitsepoliitika asekantsleri ülesanded

Kaitsepoliitika asekantsler:
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu poliitika planeerimise osakonna, NATO ja ESDP osakonna ning rahvusvahelise koostöö osakonna tööd;
2) koordineerib Teabeameti tegevust;
3) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate edutamiseks, neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse;
4) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
5) ministrilt saadud volituste piires käsutab enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
6) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
7) korraldab enda juhitavas valdkonnas kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavad ettepanekud ministrile või kantslerile;
8) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid;
9) allkirjastab informatiivse sisuga kirju, võtmata rahalisi ja varalisi kohustusi ning andmata õigusi ja panemata kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti;
10) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle;
11) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.

§ 24. Kaitseinvesteeringute asekantsleri ülesanded ( õ ) 02.08.2005 14:15

Kaitseinvesteeringute asekantsler:
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu hangete osakonna, infrastruktuuri osakonna ning side- ja infotehnoloogia osakonna tööd;
2) koordineerib varustusalast koostööd NATO ja Euroopa Liiduga;
3) koordineerib rahvusvahelist varustusalast koostööd;
4) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate edutamiseks, neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse;
5) ministrilt saadud volituste piires käsutab enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
6) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
7) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
8) korraldab enda juhitavas valdkonnas kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavad ettepanekud ministrile või kantslerile;
9) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid;
10) allkirjastab informatiivse sisuga kirju, võtmata rahalisi ja varalisi kohustusi ning andmata õigusi ja panemata kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti;
11) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle;
12) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.

 [RT I 2005, 42, 347 – jõust. 1.08.2005]

§ 25. Õigus- ja haldusküsimuste asekantsleri ülesanded

Õigus- ja haldusküsimuste asekantsler:
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu õigusosakonna, rahandusosakonna ja haldusosakonna tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate edutamiseks, neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse;
3) ministrilt saadud volituste piires käsutab enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
4) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
5) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
6) korraldab enda juhitavas valdkonnas kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavad ettepanekud ministrile või kantslerile;
7) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid;
8) allkirjastab informatiivse sisuga kirju, võtmata rahalisi ja varalisi kohustusi ning andmata õigusi ja panemata kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti;
9) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle;
10) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.

§ 26. Asekantsleri korraldused

Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

§ 27. Asekantsleri asendamine

(1) Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teine asekantsler või osakonnajuhataja.

(2) Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga.

4. jagu
Nõunikud

§ 28. Nõunikud

(1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad nõunikud on:
1) ministri nõunikud;
2) ministeeriumi nõunikud.

(2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist. Ministri nõunikud võetakse teenistusse ministri volituste ajaks.

(3) Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse või vabastab ametist kantsler.

(4) Nõuniku ülesanded määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab vastavalt minister või kantsler.

5. jagu
Osakonnajuhataja

§ 29. Osakonnajuhataja ametisse nimetamine

Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister seaduses sätestatud korras ning ta allub vahetult käesoleva põhimääruse ja osakonna põhimääruse alusel vastavalt ministrile, kantslerile või asekantslerile.

§ 30. Osakonnajuhataja

(1) Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise;
2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest;
3) annab alluvatele teenistujatele ülesandeid, juhiseid ja korraldusi;
4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6) esindab osakonda tema ülesannete täitmisel ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
7) teeb ministrile, kantslerile ja asekantslerile (edaspidi ministeeriumi juhtkond) ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuste teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;
8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
9) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust;
10) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;
11) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti, ning viseerib osakonnas koostatud dokumendid;
12) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud või ministri, kantsleri või vahetuks ülemuseks oleva asekantsleri poolt antud ülesandeid.

(2) Osakonnajuhatajal on õigus:
1) saata ministeeriumi teistele struktuuriüksustele ja ministeeriumi valitsemisalas olevatele valitsusasutusele arvamuse andmiseks õigusaktide eelnõusid ja muid dokumente ning saada neilt osakonna tööks vajalikke andmeid;
2) tagastada ministeeriumi valitsemisalas olevatele valitsusasutustele ja teistele riigiasutustele nõuetekohaselt vormistamata dokumente puuduste kõrvaldamiseks ja määrata selleks tähtaeg;
3) saada ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni.

(3) Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest.

(4) Osakonnajuhataja täpsed teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.

§ 31. Talituse või büroo juhataja

Osakonna koosseisu kuuluva talituse, büroo või seaduse alusel loodud struktuuriüksuse juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna või struktuuriüksuse põhimääruses.

6. jagu
Osakond

§ 32. Ministeeriumi osakond

Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 33. Ministeeriumi osakonnad

(1) Julgeolekuosakond:
1) korraldab riigisaladuse kaitset ministeeriumis;
2) korraldab ministeeriumi hoone ja välisdelegatsioonide turvalisuse tagamist ning valitsemisala turvaküsimuste koordineerimist;
3) korraldab ministeeriumile üleantud rahvusvaheliste organisatsioonide ning välisriikide salastatud teabekandjate käivet ja salastatud teabe edastamist teistele riikidele;
4) väljastab välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabele juurdepääsu võimaldavaid sertifikaate;
5) peab välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabe põhiregistreid ning kontrollib allregistrite tööd;
6) täidab ministeeriumi ülesandeid riigi julgeoleku volitatud esindajana;
7) täidab Teabeameti riigivara registri vastutava töötleja ülesandeid.

(2) Siseauditi osakond:
1) auditeerib ministeeriumi ja valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning hallatavate riigiasutuste tegevuse vastavust seatud eesmärkidele, selle otstarbekust ning vastavust seadustele ja teistele õigusaktidele;
2) tuvastab ja hindab juhtimis- ja kontrollimeetmeid, mis on sisse seatud ministeeriumile ja valitsemisalas olevatele valitsusasutustele ning hallatavatele riigiasutustele seatud eesmärkide saavutamiseks, nende tulemuslikkuse, säästlikkuse ja efektiivsuse seisukohalt;
3) anal��üsib riske, mis võivad mõjutada ministeeriumile ja valitsemisalas olevatele valitsusasutustele ning hallatavatele riigiasutustele antud ülesannete täitmist ja sisekontrolli efektiivsust;
4) auditeerib kaitseväe ja Kaitseliidu tegevust ning nende vara ja rahaliste vahendite kasutamist ning kulutuste otstarbekust antud eesmärkide saavutamisel;
5) auditeerib ministeeriumis ja valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning hallatavates riigiasutustes välisabi kasutamist vastavalt nõuetele;
6) teavitab ministeeriumi juhtkonda oma tähelepanekutest ja järeldustest ning vajadusel annab soovitusi olukorra parandamiseks, meetmete muutmiseks või uute rakendamiseks;
7) aitab kaasa ministeeriumile seatud eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja distsiplineeritud lähenemist, hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja valitsemiskultuuri efektiivsust;
8) võib siseauditi objektiks võtta kõik ministeeriumi ja valitsemisalas asuvate ettevõtete ning hallatavate riigiasutuste süsteemid, protsessid, toimingud, funktsioonid ja tegevused.

(3) Avalike suhete osakond:
1) töötab välja, suunab ja viib ellu ministeeriumi ja valitsemisala suhtekorraldusliku tegevuse põhimõtted;
2) täidab ministri ja ministeeriumi pressiesindaja ülesandeid;
3) korraldab ja koordineerib ministeeriumi ja valitsemisala riigikaitse- ja julgeolekualaste trükiste ning riigikaitsealase õppekirjanduse koostamist ja kirjastamist;
4) korraldab ja koordineerib ühiskonnale suunatud riigikaitselist teavitustööd ja täiendkoolitust;
5) juhib ministeeriumi ja valitsemisala avaliku arvamuse kujundamist ja püsikommunikatsiooniprojekte ning aitab kaasa riigikaitset käsitlevate teemade kajastamisele meedias;
6) koordineerib riigikaitselist haridust valitsemisalas;
7) korraldab ja koordineerib valikaine «Riigikaitseõpetus» õpetamist ja koolide varustamist õppevahenditega;
8) korraldab sõjateaduse ja -ajaloo uuringuid;
9) koordineerib ja korraldab valitsemisala eelarvest ühiskondlikele organisatsioonidele määratud toetuste jaotamist.

(4) Personaliosakond:
1) töötab välja ettepanekud ministeeriumi personalipoliitika kohta;
2) korraldab ministeeriumi ning suunab ja koordineerib valitsemisalas olevate hallatavate riigiasutuste personalitööd;
3) korraldab ministeeriumi personalitööd ning koordineerib valitsemisalas olevate hallatavate riigiasutuste personali- ja koolitustööd;
4) teenindab ministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni, nõustab vajadusel valitsemisala asutuste konkursi- ja atesteerimiskomisjone;
5) suunab ja korraldab kaitseväe personalipoliitika väljatöötamist.

(5) NATO ja ESDP osakond:
1) jälgib ja analüüsib NATO ja Eesti–NATO integratsiooni arenguid, initsiatiive ja suundumusi;
2) koordineerib koostööd NATO ja teiste rahvusvaheliste julgeoleku- ja kaitseorganisatsioonidega;
3) koordineerib ettepanekute tegemist Eesti osalemiseks NATO ja teiste rahvusvaheliste julgeoleku- ja kaitseorganisatsioonide töös ning Eesti seisukohtade väljatöötamist;
4) koordineerib ettepanekute tegemist Eesti osalemiseks Euroopa ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas ning Eesti seisukohtade väljatöötamist;
5) juhib ministeeriumi valitsemisalast lähetatute tööd Eesti Vabariigi Alalises Esinduses NATO juures ning Eesti Vabariigi Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures;
6) korraldab infovahetust Eesti Vabariigi Alalises Esinduses NATO juures ning Eesti Vabariigi Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures.

(6) Poliitika planeerimise osakond:
1) analüüsib Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitilist seisundit ning teeb ettepanekuid Eesti kaitsepoliitika formuleerimiseks;
2) osaleb strateegilise ohuhinnangu koostamises;
3) analüüsib NATO ja teiste rahvusvaheliste julgeoleku- ja kaitseorganisatsioonide strateegilisi dokumente ning üldisi arenguid ja suundumusi;
4) analüüsib teiste riikide strateegilisi dokumente ja kaitsealaseid arenguid; koordineerib kaitsepoliitika planeerimist ja kaitsepoliitikaalast informatsioonivahetust valitsemisalas;
5) jälgib kaitsepoliitika planeerimise protsessis tehtud otsuste elluviimist;
6) koordineerib ettepanekute esitamist sõjalise valmisoleku astme muutmiseks;
7), 8) [Kehtetud - RT I 2005, 51, 408 – jõust. 1.10.2005]

(7) Rahvusvahelise koostöö osakond:
1) korraldab ja koordineerib kahe- ja mitmepoolset ning regionaalset kaitsealast koostööd;
2) korraldab ja koordineerib ministeeriumi välissuhtlemist ja protokollilist asjaajamist;
3) valmistab ette kahe- ja mitmepoolset ning regionaalset kaitsealast koostööd reguleerivad raamlepingud ja kokkulepped ning koordineerib nendest tulenevate kohustuste täitmist;
4) valmistab ette ministeeriumi valitsemisala koostööplaanid regionaalseks ja kahepoolseks rahvusvaheliseks kaitsealaseks suhtlemiseks ja koostööks ning koordineerib ja kontrollib nende elluviimist;
5) koordineerib hallatavate riigiasutuste rahvusvahelist koostööd;
6) juhib ja korraldab Eesti kaitseata�eede ning välisriikide juurde akrediteeritud kaitsepoliitika nõunike tööd;
7) koordineerib suhtlemist Eestisse akrediteeritud välisriikide kaitseata�eedega;
8) koordineerib ja korraldab valitsemisala osalemist relvastuskontrolli valdkonnas ja osaleb relvastuskontrolli alaste rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamisel.

(8) Kaitseväeteenistuse osakond:
1) korraldab kaitseväeteenistuskohustuslike kodanike arvestust;
2) korraldab ja koordineerib kutsealuste kutsumist ajateenistusse;
3) töötab välja kaitseväelaste sotsiaalsed ja teenistusalased tagatised ja koordineerib nende rakendamist;
4) korraldab ja koordineerib tervishoiu- ja psühholoogiaalast tegevust kaitseväes ja Kaitseliidus;
5) korraldab kutsealuste, kaitseväelaste ja reservväelaste terviseseisundi ja nende kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamist;
6) koordineerib arstlike komisjonide tegevust;
7) koordineerib ja korraldab sundkoormiste koondkava väljatöötamist;
8) koordineerib ja korraldab riigikaitseliste sundkoormiste kavandamist, määramist ja teatavaks tegemist;
9) planeerib ja arvestab mobilisatsiooni materiaalset ressurssi ning koordineerib selle moodustamist;
10) koordineerib mobilisatsiooni ettevalmistamist;
11) koordineerib ja korraldab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra väljatöötamist;
12) koordineerib ja korraldab sundvõõrandamist ja sundkasutamist;
13) koordineerib ja korraldab valitsemisalas olevate riiklike registrite pidamist, täidab õigusaktides kehtestatud korras registrite vastutava töötleja ülesandeid.

(9) Riigikaitse planeerimise osakond:
1) teostab strateegilist kaitseplaneerimist valitsemisalas;
2) juhib valitsemisala planeerimisprotsessi;
3) analüüsib ja töötab välja ettepanekud planeerimisprotsessi ja protseduuride täiendamiseks;
4) juhib ja koordineerib Eesti osalemist NATO kaitseplaneerimise protsessis;
5) koordineerib valitsemisala eelarve koostamist ja koostab valitsemisala eelarve eelnõu;
6) analüüsib valitsemisala eelarve täitmist ja kontrollib eelarvedistsipliini järgimist valitsemisalas;
7) koordineerib riigikaitse arenguprogrammide ja plaanide väljatöötamist ja elluviimist;
8) [Kehtetu - RT I 2005, 51, 408 – jõust. 1.10.2005]

(10) Operatsioonide ja kriisireguleerimise osakond:
1) planeerib ja koordineerib kaitseväe ja Kaitseliidu osalemist rahvusvahelistel operatsioonidel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi;
2) planeerib ja koordineerib kaitseväe ja Kaitseliidu osalemist riigisiseses kriisireguleerimises;
3) toetab ministeeriumi juhtkonda kriisireguleerimisega seotud komisjonide töös;
4) tagab ministeeriumi valitsemisala valmisoleku erineva tasemega kriisiolukordadeks;
5) planeerib ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala osalemist riigisisese ja rahvusvahelise tasandi kriisireguleerimisõppustel;
6) korraldab kriisireguleerimisalast koolitust ja õppusi;
7) korraldab ministeeriumi tasandil vastuvõtva riigi toetuse alast tegevust;
8) koordineerib ja korraldab lubade andmise menetlust välisriikide relvajõudude, ülalpeetavate, sõidukite ja relvade Eesti Vabariiki saabumise, Eesti Vabariigis viibimise ja Eesti Vabariigist lahkumise kohta;
9) koordineerib muu valitsusasutuse või kaitseväe osalemist rahvusvahelises sõjalises õppuses koostöös rahvusvahelise koostöö osakonna ning NATO ja ESDP osakonnaga.

(11) Infrastruktuuri osakond:
1) töötab välja ettepanekud ministeeriumi valitsemisala riigivara- ja ehituspoliitika kujundamiseks ning koordineerib selle elluviimist;
2) koordineerib ja korraldab maa-alade planeerimist valitsemisalas;
3) koordineerib ja korraldab ehitiste projekteerimist valitsemisalas;
4) koordineerib ja korraldab ehitiste ehitamist;
5) koordineerib keskkonnakaitsealast tegevust valitsemisalas;
6) koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara valitsemist;
7) koordineerib tuleohutusjärelevalvet valitsemisalas;
8) korraldab infrastruktuurialast koostööd teiste riikide, NATO ja Euroopa Liiduga riigikaitse valdkonnas.

(12) Side- ja infotehnoloogia osakond:
1) korraldab valitsemisala side- ja infotehnoloogia arendamist, koordineerides sellealast planeerimist ning vastavate side- ja infotehnoloogiaprojektide elluviimist;
2) koordineerib valitsemisala side- ja infotehnoloogiaprojektide ekspertiiside, samuti valitsemisala side- ja infotehnoloogiavahenditega varustamise finantseerimistaotluste ekspertiiside teostamist;
3) planeerib ja korraldab ministeeriumi ja valitsemisala side- ja infotehnoloogia riist- ja tarkvara hankeid;
4) korraldab riist- ja tarkvara hooldust ning tagab koostöö ja andmevahetuse teiste infosüsteemidega;
5) suunab ja koordineerib valitsemisala andmekogude arendamist ja andmekaitset;
6) korraldab valitsemisala andmetöötluse automatiseerimist ning infotehnoloogia ja telekommunikatsioonisüsteemide väljatöötamist;
7) korraldab ametkondadevaheliste kaitseotstarbeliste sideressursside ühiskasutust;
8) koordineerib kaitseotstarbeliste raadiosageduste ametkondadevahelist planeerimist;
9) haldab ametkondadevahelisi turvalisi andmesidevõrke;
10) opereerib kaitsejõudude telekommunikatsioonivõrku;
11) teenindab ministeeriumi side- ja infotehnoloogia osas;
12) korraldab sidealast koostööd teiste riikide, NATO ja Euroopa Liiduga riigikaitse valdkonnas.

(13) Hangete osakond:
1) töötab välja ettepanekud riigikaitse varustuspoliitika kujundamiseks;
2) planeerib erivarustuse hankeid ning teostab järelevalvet plaanide elluviimise üle;
3) korraldab erivarustuse hankeid;
4) korraldab ja koordineerib kaitseotstarbelise välisabi alast koostööd;
5) kogub ja analüüsib erivarustuse hankimiseks vajalikku infot;
6) korraldab varustusalast koostööd NATO ja Euroopa Liiduga;
7) suunab Eesti kaitsetööstuse arengut ning koordineerib vastavaid uurimis- ja teadustöid.

(14) Haldusosakond:
1) tagab ministeeriumi korrektse, täpse ja õigeaegse asjaajamise ning koordineerib valitsemisalas olevate asutuste asjaajamist;
2) korraldab ministeeriumi tõlke- ja toimetamistöid;
3) peab ministeeriumi arhiivi;
4) haldab ministeeriumi hoonet;
5) korraldab ministeeriumi valduses oleva riigivara kasutamist ja hooldust;
6) korraldab ministeeriumi tuleohutus- ja töökeskkonna alast tegevust.

(15) Rahandusosakond:
1) koordineerib ministeeriumi eelarve koostamist ja koostab ministeeriumi eelarve eelnõu;
2) analüüsib ja hindab ministeeriumi eelarvevahendite kasutamist;
3) teostab ministeeriumi raamatupidamist;
4) koordineerib valitsemisala raamatupidamist;
5) koostab valitsemisala majandusaasta aruande.

(16) Õigusosakond:
1) tagab ministeeriumis sõlmitavate lepingute, ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude ja ministri õigusaktide eelnõude vastavuse põhiseadusele ja seadustele;
2) koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala õigusloomealast tegevust;
3) korraldab ministeeriumi õigushuvide esindamist ja riigi esindamist kohtutes;
4) korraldab ministeeriumi rahvusvahelise õiguse alast tegevust ja tagab rahvusvaheliste lepingute vastavuse seadustele;
5) nõustab ministeeriumi juhtkonda ja osakondi õigusalastes küsimustes.

[RT I 2005, 51, 408 – jõust. 1.10.2005]

§ 34. Osakondade ülesanded

(1) Osakonnad töötavad välja oma valdkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud, korraldavad lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgivad lepingutega võetud kohustuste täitmist.

(2) Osakondade struktuur ja täpsemad ülesanded määratakse kindlaks nende põhimäärustes, mille kinnitab minister.

§ 35. Talitused ja bürood

Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused ja bürood. Talituste ja büroode pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses.

§ 36. Osakonna, talituse või büroo kirjaplank

Ministeeriumi osakonnal või osakonna koosseisu kuuluval talitusel või bürool võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud vastava osakonna põhimääruses.

4. peatükk
MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD

§ 37. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad ning nende moodustamine

(1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti.

(2) Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone, kui seadusest ei tulene teisiti.

(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.

(4) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.

(5) Kui komisjoni esimeheks ei ole minister, kantsler või asekantsler või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja.

(6) Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste töötajaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.

(7) Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul.

(8) Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist.

(9) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

(10) Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.

(11) Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu.

(12) Ministri ja kantsleri poolt moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest.

§ 38. Teised seaduse alusel moodustatud komisjonid ja nõukogud

(1) Käesolevas peatükis sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.

(2) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab minister vastutava struktuuriüksuse.

5. peatükk
MINISTEERIUMI SÜMBOLID JA DOKUMENTIDE VORMISTAMINE

§ 39. Ministeeriumi pitsat

Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «KAITSEMINISTEERIUM».

§ 40. Ministeeriumi embleem

(1) Ministeeriumil on oma embleem, mis kujutab endast kilpi piirmõõtmete (kilbi laius ja kõrgus) suhtega 9:10, millele on paigutatud Eesti Vabariigi stiliseeritud vapikilp ja 40ŗ nurga all ristatud sirged mõõgad, terad ülespidi, vapikilbi taga. Kilbi ülaosas on tekst: EESTI KAITSEMINISTEERIUM.

(2) Ministeeriumi embleemi kasutatakse ministeeriumi uksesildil, kirjaplankide tausttrükina, töötõenditel, külaliskaartidel ning muudel ministeeriumi trükistel ja suveniiridel.

§ 41. Ministeeriumi dokumentide vormistamine

(1) Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil ning ministri kirjaplangil kasutatakse väikest riigivappi.

(2) Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse vastavalt seadusele ja valitsusasutuste asjaajamiskorrale.

(3) Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, kantsler ja asekantslerid.

(4) Ministeeriumi osakonnal, vajadusel bürool või talitusel, võib olla oma kirjaplank ja pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.

(5) Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla käesoleva määruse § 30 lõike 1 punktis 11 ettenähtud korras.

§ 42. Riigilipu kasutamine

Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt «Riigilipu seadusele» (RT I 1993, 17, 273).

6. peatükk
TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE

§ 43. Teenistusliku järelevalve teostamine

(1) Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute üle, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide antud aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras.

(2) Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.

(3) Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile.

(4) Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.

7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 44 – 45. [Käesolevast tekstist välja jäetud]