Teksti suurus:

Riigikantselei põhimääruse kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:03.06.2006
Avaldamismärge:

Riigikantselei põhimääruse kinnitamine

Vastu võetud 12.11.1996 nr 278
RT I 1996, 79, 1406
jõustumine 19.11.1996

Muudetud järgmiste määrustega Kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
28.07.1998 nr 164 ( RT I 1998, 68, 1122), jõust. 5. 08. 1998

5. 01. 1999 nr 1 ( RT I 1999, 4, 55), jõust. 14. 01. 1999

12. 10. 1999 nr 299 ( RT I 1999, 76, 715), jõust. 1. 12. 1999

28. 07. 2000 nr 255 ( RT I 2000, 64, 415), jõust. 5. 08. 2000, osaliselt 1. 09. 2000

22. 08. 2000 nr 276 ( RT I 2000, 68, 436), jõust. 1. 09. 2000

2. 10. 2001 nr 312 ( RT I 2001, 80, 484), jõust. 11. 10. 2001

4. 03. 2003 nr 74 ( RT I 2003, 28, 172), jõust. 17. 03. 2003, osaliselt 1. 04.2003

14.04.2004 nr 106 ( RT I 2004, 26, 174) 19.04.2004

10.09.2004 nr 297 (RT I 2004, 67, 469) 19.09.2004, osaliselt 1.11.2004

22.09.2005 nr 245 (RT I 2005, 51, 409) 1.10.2005

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953) paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada Riigikantselei põhimäärus (juurde lisatud).

2. [Käesolevast tekstist välja jäetud] 

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
12. novembri 1996. a.
määrusega nr. 278

 

Riigikantselei põhimäärus

I. ÜLDSÄTTED

1. Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid.

2. Seadusest, teistest õigusaktidest ja oma põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel esindab Riigikantselei riiki.

3. Riigikantselei asub Tallinnas. Riigikantselei postiaadress on Rahukohtu 3, 15161 Tallinn.

[RT I 2000, 64, 415 - jõust. 5. 08. 2000]

4. Riigikantseleil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ning pangaarve. Riigikantselei kulud kaetakse riigieelarvest.

5. Riigikantselei on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees.

II. RIIGIKANTSELEI ÜLESANDED

6. Riigikantselei täidab järgmisi Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud ülesandeid:
1) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist;
2) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega;
3) annab välja Riigi Teatajat;
4) kontrollib Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele;
5) peab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete täitmise arvestust;
6) korraldab riigi ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat vastavalt seadustele ja Vabariigi Valitsuse õigusaktidele;
7) korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste asjaajamisalaste õigusaktide eelnõude väljatöötamist;
8) korraldab arhiivindust;
9) koordineerib riigiasutuste vahelist digitaalset asjaajamist;

10) koordineerib riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike koolitust ja atesteerimist;

11) korraldab ametnike reservi arvestuse pidamist.

[RT I 2000, 64, 415 - jõust. 5. 08. 2000]

7. Peale Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatu täidab Riigikantselei ka teiste seadustega talle pandud ülesandeid.

8. Oma ülesannete täitmiseks Riigikantselei:
1) tagab organisatsioonilised, majanduslikud ja tehnilised tingimused Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuseks;
2) valmistab organisatsiooniliselt ja tehniliselt ette Vabariigi Valitsuse istungeid ja nõupidamisi;
3) tagab Vabariigi Valitsuse ja peaministri täpse, õigeaegse ja õiguspärase asjaajamise;
4) koordineerib ja korraldab Vabariigi Valitsusele ja peaministrile esitatud avalduste ja märgukirjade läbivaatamist ja nendele vastamist;
5) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhteid avalikkusega;
5 1) koordineerib Eesti osalemist Euroopa Liiduga ühinemisest tulenevas poliitika kujundamise protsessis ning korraldab avalikkusele suunatud Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust;
6) korraldab õigusaktide ja muude dokumentide avaldamist Riigi Teatajas vastavalt Riigi Teataja seadusele ja muudele seadustele ning Riigi Teataja väljaannete levitamist;
61) täidab elektroonilise Riigi Teataja vastutava töötleja ülesandeid oma struktuuriüksuste ja Riigi Teataja Kirjastuse kaudu;
7) korraldab õigusaktide valikulist tõlkimist võõrkeeltesse ning nende ametlike ja mitteametlike tõlgete avaldamist ja levitamist;
8) teostab Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja otsuste eelnõude istungieelset menetlemist vastavalt seadustele, Vabariigi Valitsuse reglemendile ja teistele õigusaktidele, mis reguleerivad õigusaktide eelnõude ettevalmistamist;
9) valmistab ette peaministri poolt Vabariigi Valitsuse istungite päevakorda esitatavate ja ministeeriumide valitsemisalasse mittekuuluvate päevakorrapunktide materjalid;
10) annab Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja otsuste eelnõude põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimisel arvamusi ja teeb ettepanekuid;
11) koostab Vabariigi Valitsuse tööplaanide eelnõud;
12) konsulteerib vajadusel ministeeriumide ametnikke Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja otsuste eelnõude ettevalmistamisel;
13) peab arvestust seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja otsustega, samuti peaministri poolt antud ning Vabariigi Valitsuse tööplaanis ministritele ettenähtud ülesannete tähtaegse täitmise üle ning esitab Vabariigi Valitsusele ja peaministrile ülevaateid nende ülesannete täitmise kohta;
14) korraldab riigi ja kohalike omavalitsuste sümbolite registreerimist seadusega või selle alusel kehtestatud korras;
141) täidab riigivapiga ja teiste riiklikult tähtsate turvaelementidega dokumentide plankide ning riigivapiga pitserite riikliku registri vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid;
15) annab vajaduse korral konsultatsioone valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste sümbolite ja nende kasutamisega seonduvates asjades;
16) kavandab arhiivinduse arengut, korraldab asjaajamisalaste ja arhiivindust reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamist ning koordineerib vastavate standardite väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, planeerib arhiivinduse eelarvelist finantseerimist ning on arhiiviregistri vastutav töötleja;

17) – 19) [kehtetud - RT I 2000, 64, 415 - jõust. 5. 08. 2000]

191) [kehtetu – RT I 2003, 28, 172 – jõust 17. 03. 2003]

20) korraldab avaliku teenistuse üldise koolituspoliitika (koolituse korraldamise põhimõtted) ja koolitusstrateegia (koolituse sisulised eesmärgid) ning iga-aastaste koolitusprioriteetide väljatöötamist ja Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks esitamist, jälgib ja toetab nende rakendamist avalikus teenistuses;
201)
korraldab avaliku teenistuse arendamise seisukohalt vajaliku tööalase koolituse, uuringute ja eksperthinnangute tellimist ja rahastamist ning koostöös Sisekaitseakadeemia Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskusega ametnike tööalase koolituse arendamiseks vajalike koolitusprogrammide, õppe- ja metoodiliste materjalide väljatöötamist;
202) täidab Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korraldusega nr 37-k kinnitatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» (RTL 2004, 19, 312; 62, 1045) (edaspidi Eesti riiklik arengukava) meetme 1.4 «Haldussuutlikkuse tõstmine» rakendamisega seotud ülesandeid;
21) analüüsib ametnike koolitust reguleerivaid õigusakte ja teeb ettepanekuid nende väljatöötamise või muutmise kohta;
21 1 ) analüüsib ametnike atesteerimiskorralduse (avalikud konkursid, edutamine ja perioodiline atesteerimine) toimimist, töötab välja ettepanekuid ja soovitusi ametnike hindamise, valiku ja värbamise korralduse arendamiseks ning valdkondi reguleerivate õigusaktide muutmiseks;
22) teenindab Riigikantselei juures tegutsevat kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni;
221) koordineerib avaliku teenistuse juhtide koolitus- ja arenguprogrammide rakendamist;
23) kavandab avaliku teenistuse arengu ja avaliku teenistuse ühiste väärtuste kujundamisega seotud tegevusi ning korraldab kõrgemate ametnike koostöö ja kontaktide süvendamisele suunatud üritusi;
231) koordineerib avaliku teenistuse eetikakoodeksi rakendamist;
24) peab ametnike reservi arvestust ning teenindab Riigikantselei juures tegutsevat reservi arvamist taotlevate isikute   konkursi- ja atesteerimiskomisjoni;
241 ) kogub, analüüsib ja vahendab avalike teenistujate arvu, koosseisu, kvalifikatsiooni, täienduskoolitust, hindamist, personalivalikut ja ametiasutuste personalivajadust iseloomustavaid andmeid, peab avalike teenistujate andmekogu, täites vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid;
25) hoiab teenistusest vabastatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike teenistuslehti;
26) töötab Riigikantseleile seadusega pandud ülesannete piires välja õigusaktide eelnõusid ning vastutab nende vastavuse eest põhiseadusele ja seadustele;
27) annab arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumide poolt ettevalmistatud, Riigikantselei ülesandeid puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel;
28) abistab oma ülesandeid puudutavates küsimustes ministeeriume, teisi valitsusasutusi ja kohalikke omavalitsusi ning teeb nendega koostööd;
29) vaatab läbi tema hallatavate riigiasutuste riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab riigieelarve eelnõu koostamiseks ette vastava koondettepaneku;
30) valmistab ette Riigikantselei eelarve eelnõu, lähtudes Riigikantselei ülesannetest, ja koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande;
31) valitseb ja majandab Riigikantseleile valitseda antud riigivara vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele;
32) esindab riiki ja teeb rahvusvahelist koostööd oma ülesannete täitmisel, lähtudes välissuhtlemise seadusest;
33) täidab muid talle seadusega pandud ja Vabariigi Valitsuse ning peaministri poolt antud ülesandeid.

[RT I 2005, 51, 409 - jõust. 1.10.2005]

III. RIIGIKANTSELEI JUHTIMINE

9. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel.

10. Riigisekretär:
1) korraldab Riigikantselei pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;
2) vastutab põhiseaduse, Riigikantselei ülesandeid sätestavate seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3) otsustab Riigikantselei pädevusse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametnikele;
4) koordineerib peaministrit teenindavate Riigikantselei struktuuriüksuste ja Riigikantselei teenindamisel olevate ministrite büroode tegevust oma pädevuse piires;
5) esindab Riigikantseleid ja annab seaduse alusel volitusi Riigikantselei esindamiseks;
51) esindab Riigikantselei pädevuse piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on Riigikantselei pädevuse piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
52) korraldab Riigikantselei ülesannete täitmisest tulenevate kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ja edastamist;
6) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduse ja Riigikantselei põhimäärusega sätestatud korras;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei peadirektori ja Riigikantselei struktuuriüksuste juhid, samuti Riigikantselei koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ja abid;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse, peaministri ja ministrite, kes ei juhi ministeeriumi, nõunikud ja abid;
9) kinnitab Riigikantselei koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevate nõunike ja abide ametijuhendid, määrates nende alluvuse ja ülesanded;
10) sõlmib ja lõpetab Riigikantselei peadirektori ettepanekul töölepingud Riigikantselei hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
11) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga Riigikantselei ametnike atesteerimisnõuded;
12) kuulutab välja avaliku konkursi Riigikantselei ametnike vabadele, seaduse alusel konkursi korras täidetavatele ametikohtadele;
13) kinnitab Riigikantselei teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;
14) pärib aru Riigikantselei teenistujatelt ja Riigikantselei hallatavate riigiasutuste juhtidelt;
15) võib moodustada Riigikantselei pädevuses olevate ülesannete täitmiseks nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrab nende ülesanded käesolevas põhimääruses ettenähtud korras;
16) teeb Riigikantselei hallatavate, Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalike asutuste moodustamisotsused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende töökorralduse ja asjaajamise korra, kui see ei ole sätestatud kõrgemalseisva õigusaktiga; teeb vajaduse korral ettekirjutusi Riigikantselei hallatavate riigiasutuste eelarvevahendite kasutamiseks;
17) esitab Vabariigi Valitsusele seaduses ja selle alusel kehtestatud korras ettepanekud Riigikantselei kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning teostab järelevalvet eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
18) otsustab Riigikantselei valitsemisel oleva riigivaraga seotud asju riigivaraseadusega ja selle alusel kehtestatud korras;
19) otsustab Riigikantselei ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise või teeb selle korraldamise ülesandeks Riigikantselei peadirektorile;
20) kehtestab käskkirjaga Riigikantselei asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ning muud töö- ja personalialast üldist korraldust sätestavad dokumendid;
21) määrab Riigikantselei teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamise eest vastutavad Riigikantselei struktuuriüksused;
22) otsustab Riigikantselei välissuhtlemisega seotud asju;
23) määrab ametiisikud, kellel on esimese allkirja õigus Riigikantselei pangadokumentidel;
24) annab Vabariigi Valitsusele ja peaministrile aru Riigikantselei tegevusest.

[RT I 2003, 28, 172 - jõust. 17. 03. 2003]

11. Riigisekretär täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või antud Vabariigi Valitsuse või peaministri poolt.

12. Riigisekretär annab Riigikantselei juhtimisel ja Riigikantselei hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

13. Riigisekretäri käskkiri peab vastama ministri käskkirjale seadusega ettenähtud nõuetele.

14. Kui riigisekretär ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister oma korraldusega tema ülesanded Riigikantselei peadirektorile, viimase äraolekul Riigikantselei ühele struktuuriüksuse juhile.
[ RT I 2003, 28, 172 - jõust. 17. 03. 2003]

15. Riigikantselei peadirektor:
1) juhib Riigikantselei struktuuriüksusi nende juhtide kaudu, tagab asjaajamise korraldamise Riigikantseleis ja koordineerib Riigikantselei hallatavate riigiasutuste tegevust;
2) tagab Riigikantselei tegevuseks vajalikud organisatsioonilised ja majanduslikud tingimused;
3) käsutab riigisekretäri poolt antud pädevuse piires Riigikantselei eelarvevahendeid ja sõlmib Riigikantselei nimel riigisekretäri poolt antud volituste piires lepinguid;
4) korraldab Riigikantselei aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivate ettepanekute ettevalmistamist ning jälgib eelarve täitmist;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist riigisekretär;
6) sõlmib ja lõpetab töölepingud Riigikantselei abiteenistujatega;
7) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele tema poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
8) korraldab Riigikantselei sisekontrolli riigisekretäri poolt kehtestatud korras;
9) pärib Riigikantselei struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta ning teeb riigisekretärile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidele ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta;
10) hoiab ja kasutab riigisekretäri poolt kehtestatud korras Riigikantselei vapipitsatit;
11) korraldab riigivara kasutamist riigisekretärilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ja selle alusel kehtestatud korras;
12) teostab riigihankeid riigisekretärilt saadud volituste piires;
13) korraldab Riigikantselei struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, Riigikantselei sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra eelnõu väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks riigisekretärile;
14) esindab Riigikantseleid põhimäärusega antud pädevuse ja riigisekretärilt saadud volituste piires;
15) kirjutab oma pädevuse piires alla Riigikantselei dokumentidele;
16) täidab muid riigisekretäri poolt antud ülesandeid.
[ RT I 2003, 28, 172 - jõust. 17. 03. 2003]

16. Riigikantselei peadirektor annab oma ülesannete täitmiseks ja pädevuse piires käskkirju, lähtudes käesoleva põhimääruse punktist 13.

17. Riigikantselei struktuuriüksuste juhtimisel ja oma pädevuses olevates küsimustes annab Riigikantselei peadirektor struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi.

18. Riigisekretär paneb Riigikantselei peadirektori äraolekul tema ülesanded ühele Riigikantselei struktuuriüksuste juhtidest.

19. Riigikantselei struktuuriüksuse juht:
1) juhib struktuuriüksuse tööd ja tagab struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise;
2) täidab talle antud teenistusalaseid korraldusi;
3) annab alluvatele teenistujatele korraldusi teenistuskohustuste täitmiseks;
4) annab seadusega ettenähtud korras alluvatele teenistujatele ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende teenistuskohustustest;
5) kirjutab alla või viseerib struktuuriüksuses koostatud dokumendid kooskõlas struktuuriüksuse põhimääruse ja Riigikantselei asjaajamiskorraga;
6) esindab struktuuriüksust oma ülesannete täitmisel ning annab arvamusi ja kooskõlastusi riigisekretärile ja Riigikantselei peadirektorile ning teistele struktuuriüksustele; kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses, annab struktuuriüksuse juht arvamusi ja teavet ka ametiasutusvälistele isikutele;
7) saab riigisekretärilt ja Riigikantselei peadirektorilt ning teistelt struktuuriüksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;
8) teeb riigisekretärile ja Riigikantselei peadirektorile ettepanekuid struktuuriüksuse ülesehituse, koosseisu, vahendite eraldamise, teenistustingimuste tagamise ja töökorralduse muutmise ning struktuuriüksuse teenistujatele palkade, lisatasude, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;
9) taotleb osakonna teenistujatele koolitust struktuuriüksusele pandud ülesannete paremaks täitmiseks.

20. Struktuuriüksuse juht vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete täpse, õigeaegse ja õiguspärase täitmise eest.

21. Struktuuriüksuse juhi teenistuskohustused määratakse täpsemalt kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega. Osakonna koosseisu kuuluvate talituste ja büroode juhatajate teenistuskohustused ja õigused määratakse kindlaks osakonna põhimääruses.

IV. RIIGIKANTSELEI STRUKTUURIÜKSUSED

22. Vabariigi Valitsuse, peaministri ja ministrite, kes ei juhi ministeeriumi, teenindamiseks on Riigikantseleis struktuuriüksused, kes täidavad järgmisi põhiülesandeid:
1) peaministri büroo - nõustab ja teenindab peaministrit;
2) peaministri sekretariaat - korraldab peaministri asjaajamist;
3) valitsuse kommunikatsioonibüroo – monitoorib ja analüüsib avalikku arvamust, korraldab Vabariigi Valitsuse, peaministri ja Riigikantselei suhteid avalikkusega ja Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teabelevi ning koordineerib valitsusasutuste suhtekorraldusteenistuste tööd;
4) koordinatsioonidirektori büroo - tagab koordinatsioonidirektori asjaajamise ja korraldab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni asjaajamist;
5) Euroopa Liidu sekretariaat – teenindab ja nõustab Vabariigi Valitsust ja peaministrit Euroopa Liiduga seotud asjades, teenindab ja juhatab Euroopa Liidu koordinatsiooninõukogu tööd, koordineerib teabevahetust Euroopa Liidu institutsioonidega ja edastab saadud teavet asjaomastele ministeeriumidele, selgitab välja eurolõimealase tehnilise abi ja koolituse vajadused, osaleb riigi positsioonide ettevalmistamises valitsustevaheliste konverentside osas, koordineerib Euroopa Ülemkogu tippkohtumiste riigisisest ettevalmistamist, osaleb Euroopa Liidu õigusaktide korrektse ja õigeaegse rakendamise jälgimises. Samuti jälgib riiklike positsioonide vastavust riigi pikaajalistele arengusuundadele ja valitsuse poliitilistele eesmärkidele ning teeb sellest tulenevalt ettepanekuid positsioonide kujundamiseks;
6) ministrite bürood - teenindavad Riigikantselei teenindamisel olevaid ministreid, kes ei juhi ministeeriumi, ja korraldavad nende asjaajamist;
7) Teadus- ja Arendusnõukogu sekretariaat - teenindab Teadus- ja Arendusnõukogu ning korraldab selle asjaajamist;
8) [kehtetu – RT I 2004, 26, 174 – jõust. 19.04.2004]
9) [kehtetu - RT I 2003, 28, 172 - jõust. 17.03.2003]

[RT I 2004, 26, 174 – jõust. 19.04.2004]

23. Oma ülesannete täitmiseks on Riigikantseleis struktuuriüksused, mis täidavad järgmisi põhiülesandeid:

1) personaliosakond – korraldab Riigikantselei personalipoliitika väljatöötamist ja elluviimist ning tööalast koolitust, tagab personalidokumentide vormistamise ja personaliarvestuse pidamise, valmistab Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ametisse nimetatavate ametiisikute kohta ette personalialaseid korraldusi ning peab vastavat arvestust, koordineerib haldusala personalitööd;

2) istungiosakond – valmistab organisatsiooniliselt ette ja teenindab Vabariigi Valitsuse istungeid ja nõupidamisi, korraldab esitatud materjalide valitsuse istungile vormistamist, koostab valitsuse tööplaani eelnõu ja  istungi päevakorra kava, peab valitsuse otsustest tulenevate ülesannete täitmise arvestust, valmistab ette ja esitab  vastuvõetud õigusaktid allakirjutamiseks ning edastab avaldamiseks Riigi Teatajas, koostab  istungite protokollid, valmistab ette vastused ja resolutsioonid valitsusele, peaministrile ja riigisekretärile saabunud kirjadele ;

3) [Kehtetu - RT I 1999, 76, 715 - jõust. 1. 12. 1999]

4) majandusosakond - teenindab tehniliselt Vabariigi Valitsust ja Riigikantseleid, teenindab Vabariigi Valitsuse külalisi, haldab Riigikantselei valitsemisel olevaid hooneid ning täidab tellija funktsioone Riigikantselei tellimisel ehitatavatel ehitus- ja kapitaalremondi objektidel, peab Riigikantselei valitsemisel oleva riigivara arvestust ning korraldab sellekohast asjaajamist, hoolitseb ja vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest;
5) rahandusosakond – korraldab Riigikantseleis ja koordineerib Riigikantselei haldusalas eelarvestamist, raamatupidamisarvestust ja finantsaruannete koostamist. Korraldab eelarve täitmise arvestust ja analüüsi Riigikantseleis;
6) õigusloomeosakond - kontrollib Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja muude otsuste eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele ning normitehnilistele nõuetele, vastutab allakirjutamiseks esitatavate Vabariigi Valitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse eest, peab seadustega ja Riigikogu otsustega Vabariigi Valitsusele ja ministritele antud ülesannete täitmise arvestust, teeb vajadusel ettepanekuid nende ülesannete arvestamiseks Vabariigi Valitsuse tööplaani koostamisel ning õigusterminoloogiat ja normitehnikat puudutavates küsimustes, koordineerib riigisekretäri antud volituste piires õigusaktide ja muude dokumentide avaldamist Riigi Teatajas, selgitab välja vigu elektroonilises Riigi Teatajas avaldatud tekstides ja andmetes ning koostab Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste terviktekstid elektroonilises Riigi Teatajas avaldamiseks, teeb ettepanekuid Ametlike Teadaannete väljaandmise korralduse kohta;

7) [Kehtetu - RT I 1999, 4, 55 - jõust. 14. 01. 1999]

8) siseauditi osakond – annab sõltumatu hinnangu Riigikantselei ja tema haldusala asutuste tegevuse seaduslikkuse, sihipärasuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe ning sisekontrollisüsteemi toimimise kohta;

9) infosüsteemide ja asjaajamise osakond – korraldab Riigikantselei asjaajamist ja dokumentide arhiveerimist ning Vabariigi Valitsuse teenindamiseks ja Riigikantselei ülesannete täitmiseks vajalike infosüsteemide arendamist ja teenindamist.

[RT I 2005, 51, 409 - jõust. 1.10.2005]

24. Riigikantseleile seadusega antud muude ülesannete täitmiseks on Riigikantselei struktuuriüksused, mis täidavad järgmisi põhiülesandeid:

1) dokumendihalduse osakond – kavandab asjaajamise ja arhiivinduse arengut, korraldab asjaajamist ja arhiivindust reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamist, koordineerib asutuste asjaajamise   arendamist, sealhulgas üleminekut elektroonilisele asjaajamisele;

2) [Kehtetu - RT I 2000, 64, 415 - jõust. 1. 09. 2000]

3) sümboolikaosakond – korraldab riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste sümboolikaga seonduvat, teenindab Teenetemärkide Komiteed ning peab riigivapiga ja teiste riiklikult tähtsate turvaelementidega dokumentide plankide ning riigivapiga pitserite riiklikku registrit.

4) avaliku teenistuse osakond – koordineerib avaliku teenistuse personalijuhtimise arendamise ja kvaliteedi tõstmisega seotud tegevusi, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike koolitust, värbamist, valikut ja tööalast hindamist ning avaliku teenistuse eetikakoodeksi ja tippjuhtide arendamise süsteemi rakendamist, korraldab avaliku teenistuse personalijuhtide metoodilist nõustamist ja koostööd ning Eesti riikliku arengukava meetme 1.4 «Haldussuutlikkuse tõstmine» elluviimist.

[RT I 2004, 67, 469 - jõust. 1.11.2004]

25. Struktuuriüksuste põhimäärustes määratakse kindlaks nende täpsemad ülesanded ja ka nende asukoht, kui nad ei asu Riigikantselei asukohas.

26. Riigikantselei osakondade koosseisu võivad vastavalt osakonna põhimäärusele kuuluda talitused ja bürood. Osakondade koosseisu kuuluvate talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses.

27. Riigikantselei struktuuri võivad kuuluda struktuuriüksuste koosseisu mittekuuluvad ametnikud, kelle ülesanded, pädevus ja alluvus määratakse kindlaks nende ametijuhendites.

[RT I 2004, 67, 469 - jõust. 19.09.2004]

V. RIIGIKANTSELEIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA T��ÖRÜHMAD

28. Riigisekretär võib üksikküsimuste lahendamiseks ja ettepanekute tegemiseks mitme osakonna ülesandeid hõlmavates asjades moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti.

29. Komisjonid moodustatakse riigisekretäri käskkirjaga, milles määratakse vähemalt komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.

30. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.

31. Struktuuriüksuse koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks struktuuriüksuse juhi ettepanekul.

32. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata riigiteenistuses mitteolevaid isikuid nende nõusolekul.

33. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru riigisekretärile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

VI. RIIGIKANTSELEI SÜMBOLID

34. Riigikantseleil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "RIIGIKANTSELEI".

35. Riigikantselei üldplangil, kirjaplangil ning riigisekretäri käskkirja ja Riigikantselei peadirektori käskkirja plangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Riigikantselei üld- ja kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires riigisekretär ja Riigikantselei peadirektor.

36. Riigikantselei embleemil on sinisel kilbil ristatuna hõbedase võtme ja hõbedase hanesule ning nende peal südakilbina väikese riigivapi kujutis. Riigikantselei embleem registreeritakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

37. Riigikantselei värvilist ja mustvalget embleemi võib kasutada Riigikantselei ja tema struktuuriüksuste dokumendiplankidel ning muudel trükistel.

Riigikantselei embleemi ei kasutata kaubamärgina.

38. Riigikantselei struktuuriüksusel võib olla oma kirjaplank ja Riigikantselei embleemi kujutisega pitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.

VII. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE

39. Riigisekretär teostab seadusega ettenähtud korras teenistuslikku järelevalvet Riigikantselei ametiisikute ning Riigikantselei hallatavate asutuste ja nende juhtide aktide ja toimingute üle.

40. Teenistusliku järelevalve algatab riigisekretär, tehes Riigikantselei peadirektorile või struktuuriüksuse juhile ülesandeks koguda temale alluvate ametnike suhtes materjale akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks, samuti vastavaid seletusi. Teenistusliku järelevalve korras tehtavad otsused vormistatakse riigisekretäri käskkirjaga.

 


 

/otsingu_soovitused.json