Teksti suurus:

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2002
Avaldamismärge:RT II 2002, 10, 40

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon)

Vastu võetud 19.10.1977

(õ) 3.12.09 10:00

Konventsiooniga ühinemise seadus

Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni (Euroopa patendikonventsioon) muutmise akt

 

5. oktoober 1973

Tekst, mida on muudetud 17. detsembri 1991. aasta Euroopa patendikonventsiooni artikli 63 muutmisakti alusel
ning Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu 21. detsembri 1978. aasta, 13. detsembri 1994. aasta,
20. oktoobri 1995. aasta, 5. detsembri 1996. aasta ja 10. detsembri 1998. aasta otsuse alusel

PREAMBUL

Osalisriigid,

soovides tugevdada Euroopa riikide vahelist koostööd leiutiste kaitsmisel,

soovides, et seda kaitset oleks neis riikides võimalik saada üheainsa patentide väljaandmise menetluse kohaldamisega ning sel viisil väljaantud patentide kohta teatud ühtsete reeglite kehtestamise kaudu,

soovides neil eesmärkidel sõlmida konventsiooni, millega asutatakse Euroopa Patendiorganisatsioon ning mis on 20. märtsil l883 Pariisis allakirjutatud ja viimati 14. juulil 1967 muudetud tööstusomandi kaitse konventsiooni artikli 19 tähenduses erikokkulepe ning 19. juuni 1970 patendikoostöölepingu artikli 45 lõike 1 tähenduses regionaalne patendikokkulepe,

on kokku leppinud järgmistes sätetes.


I osa
ÜLD- JA ASUTAMISSÄTTED

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 1. Patentide väljaandmist käsitlev Euroopa õigus

Käesoleva konventsiooniga luuakse osalisriikide ühine õigussüsteem leiutispatentide väljaandmiseks.

Artikkel 2. Euroopa patent

(1) Konventsiooni kohaselt väljaantud patente nimetatakse Euroopa patentideks.

(2) Euroopa patendil on osalisriigis, kelle suhtes see on välja antud, samasugune toime ning ta allub samadele tingimustele, mis selle riigi siseriiklik patent, kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 3. Territoriaalne toime

Euroopa patendi väljaandmist võib taotleda ühe või mitme osalisriigi suhtes.

Artikkel 4. Euroopa Patendiorganisatsioon

(1) Käesoleva konventsiooniga asutatakse Euroopa Patendiorganisatsioon (edaspidi organisatsioon). Organisatsioon on halduslikult ja finantsiliselt iseseisev.

(2) Organisatsiooni organid on:
a) Euroopa Patendiamet,
b) haldusnõukogu.

(3) Organisatsiooni ülesanne on välja anda Euroopa patente. Seda teeb Euroopa Patendiamet haldusnõukogu järelevalve all.


II peatükk
Euroopa Patendiorganisatsioon

Artikkel 5. Õiguslik staatus

(1) Organisatsioon on juriidiline isik.

(2) Organisatsioonil on igas osalisriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis selle riigi seaduste kohaselt kuulub juriidilisele isikule; sealhulgas võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

(3) Organisatsiooni esindab Euroopa Patendiameti president.

Artikkel 6. Asukoht

(1) Organisatsiooni asukoht on Münchenis.

(2) Euroopa Patendiamet luuakse Münchenisse. Tema harukontor on Haagis.

Artikkel 7. Euroopa Patendiameti allasutused

Haldusnõukogu otsusega võib vajaduse korral osalisriikides ja valitsustevaheliste tööstusomandi kaitse organisatsioonide juurde luua vastava riigi või organisatsiooni nõusolekul informatsiooni vahetamiseks ja kontaktide hoidmiseks Euroopa Patendiameti allasutusi.

Artikkel 8. Eesõigused ja puutumatus

Konventsioonile lisatud eesõiguste ja puutumatuse protokoll määratleb need tingimused, mille täitmisel organisatsioon, haldusnõukogu liikmed, Euroopa Patendiameti teenistujad ja muud protokollis organisatsiooni tööst osavõtjatena määratletud isikud kasutavad osalisriikide territooriumil neile pandud ülesannete täitmiseks vajalikke eesõigusi ja puutumatust.

Artikkel 9. Vastutus

(1) Organisatsiooni lepingujärgse vastutuse kohta kehtib sama õigus, mida kohaldatakse vastava lepingu suhtes.

(2) Organisatsiooni lepinguvälise vastutuse suhtes kahju eest, mille on tekitanud organisatsioon või Euroopa Patendiameti teenistujad oma ametikohustuste täitmisel, kohaldatakse Saksamaa Liitvabariigi õigust. Kui kahju on tekitanud Haagi harukontor või mõni allasutus või nende teenistujad, kohaldatakse selle osalisriigi õigust, kus harukontor või allasutus asub.

(3) Euroopa Patendiameti teenistujate isiklik vastutus organisatsiooni ees määratakse kindlaks teenistuseeskirjade või -tingimustega.

(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tekkinud vaidlusi on pädevad lahendama järgmised kohtud:
a) lõike 1 alusel vaidluste korral Saksamaa Liitvabariigi pädevad kohtud, välja arvatud juhul, kui osapoolte vahel sõlmitud leping näeb ette teise riigi kohtuid;
b) lõike 2 alusel vaidluste korral kas Saksamaa Liitvabariigi pädevad kohtud või selle riigi pädevad kohtud, kus harukontor või allasutus asub.


III peatükk
Euroopa Patendiamet

Artikkel 10. Juhtimine

(1) Euroopa Patendiametit juhib president, kes vastutab patendiameti tegevuse eest haldusnõukogu ees.

(2) Presidendil on seetõttu eelkõige järgmised ülesanded ja volitused:
a) ta rakendab kõiki vajalikke meetmeid Euroopa Patendiameti toimimise kindlustamiseks, kaasa arvatud ametisiseste halduseeskirjade kehtestamine ja avalikkusele mõeldud juhiste avaldamine;
b) kui käesolevas konventsioonis ei ole vastavaid sätteid, määrab ta kindlaks, millised toimingud tehakse Euroopa Patendiametis Münchenis ja millised Haagi harukontoris;
c) ta võib esitada haldusnõukogule käesoleva konventsiooni muutmise eelnõu ning haldusnõukogu pädevusse kuuluvate üldiseloomuga määruste ja otsuste eelnõu;
d) ta koostab ja täidab eelarve ning parandus- ja täienduseelarve;
e) ta esitab igal aastal haldusnõukogule tegevusaruande;
f) ta teostab järelevalvet personali üle;
g) ta nimetab ametisse teenistujad ja edutab neid, välja arvatud artiklis 11 ettenähtud juhud;
h) tal on distsiplinaarvõim teiste kui artiklis 11 nimetatud teenistujate üle ning ta võib teha haldusnõukogule ettepanekuid distsiplinaarkaristuste määramiseks artikli 11 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenistujatele;
i) ta võib delegeerida oma ülesandeid ja volitusi.

(3) Presidenti abistab mitu asepresidenti. Kui president ei viibi kohal või tal pole võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda üks asepresidentidest haldusnõukogu kehtestatud korras.

Artikkel 11. Kõrgemate ametnike ametisse nimetamine

(1) Euroopa Patendiameti presidendi nimetab haldusnõukogu.

(2) Asepresidendid nimetab haldusnõukogu pärast konsulteerimist presidendiga.

(3) Apellatsioonikodade ja suure apellatsioonikoja liikmed, kaasa arvatud nende esimehed, nimetab haldusnõukogu Euroopa Patendiameti presidendi ettepaneku alusel. Haldusnõukogu võib neid pärast Euroopa Patendiameti presidendiga konsulteerimist tagasi nimetada.

(4) Haldusnõukogul on distsiplinaarvõim lõigetes 1–3 nimetatud ametnike üle.

Artikkel 12. Ametikohustused

Euroopa Patendiameti teenistujad on kohustatud ka pärast teenistussuhte lõppemist mitte avalikustama ega kasutama teavet, mis oma olemuselt on ametisaladus.

Artikkel 13. Organisatsiooni ja Euroopa Patendiameti teenistujate vaheliste vaidluste lahendamine

(1) Euroopa Patendiameti teenistujatel ja endistel teenistujatel või nende õigusjärglastel on õigus Euroopa Patendiorganisatsiooniga vaidluste lahendamiseks pöörduda Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kohtu poole vastavalt kohtu põhikirjale ja vastavalt piirangutele ning tingimustele, mis on kindlaks määratud alaliste teenistujate teenistuseeskirjadega või pensioniskeemi eeskirjadega või mis teiste teenistujate puhul tulenevad teenistustingimustest.

(2) Kaebust on võimalik esitada ainult siis, kui asjaosaline on ammendanud kõik need vaidluste lahendamise võimalused, mida talle pakuvad vastavalt kas teenistuseeskirjad, pensioniskeemi eeskirjad või teenistustingimused.

Artikkel 14. Euroopa Patendiameti töökeeled

(1) Euroopa Patendiameti ametlikud töökeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel. Euroopa patenditaotluse peab esitama ühes nendest keeltest.

(2) Füüsilised ja juriidilised isikud, kelle elu- või asukoht on sellise osalisriigi territooriumil, kus ametlikuks keeleks on muu keel kui inglise, prantsuse või saksa keel, ja selle riigi kodanikud, kelle elukoht on välismaal, võivad esitada Euroopa patenditaotluse ühes selle riigi ametlikus keeles. Siiski peab rakendusmääruses ettenähtud tähtaja jooksul esitama tõlke ühes Euroopa Patendiameti ametlikus töökeeles; tõlke võib viia vastavusse taotluse esialgse tekstiga kogu Euroopa Patendiametis toimuva menetluse kestel.

(3) Euroopa Patendiameti töökeelt, milles Euroopa patenditaotlus on esitatud või millesse see on lõikes 2 ettenähtud juhul tõlgitud, tuleb Euroopa Patendiametis kasutada menetluskeelena seda taotlust või selle alusel väljaantud patenti käsitleva menetluse kõikides etappides, kui rakendusmääruses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Lõikes 2 nimetatud isikud võivad tähtaja jooksul esitatavaid dokumente esitada ka ühes asjaomase osalisriigi ametlikest keeltest. Sellegipoolest peavad nad rakendusmääruses ettenähtud tähtaja jooksul esitama nende tõlke menetluskeelde; rakendusmääruses nimetatud juhtudel võivad nad esitada tõlke ka mõnes teises Euroopa Patendiameti ametlikus töökeeles.

(5) Kui mõni dokument, mis ei kuulu Euroopa patenditaotluse dokumentide hulka, ei ole esitatud käesoleva konventsiooniga ettenähtud keeles või kui konventsiooniga nõutavat tõlget ei ole esitatud õigeks ajaks, loetakse dokument saabumata jäänuks.

(6) Euroopa patenditaotlused avaldatakse menetluskeeles.

(7) Euroopa patendikirjeldused avaldatakse menetluskeeles; need sisaldavad patendinõudluse tõlget ülejäänud kahte Euroopa Patendiameti töökeelde.

(8) Euroopa Patendiameti kolmes ametlikus töökeeles avaldatakse:
a) Euroopa Patendibülletään,
b) Euroopa Patendiameti Teataja.

(9) Kanded Euroopa patendiregistrisse tehakse Euroopa Patendiameti kolmes ametlikus töökeeles. Kahtluste korral loetakse autentseks menetluskeeles tehtud kanne.

Artikkel 15. Menetlusega seotud allüksused

Euroopa Patendiametis moodustatakse käesoleva konventsiooniga ettenähtud menetlusteks:
a) vastuvõtutalitus,
b) otsinguüksused,
c) ekspertiisiüksused,
d) vastulausete üksused,
e) õigusosakond,
f) apellatsioonikojad,
g) suur apellatsioonikoda.

Artikkel 16. Vastuvõtutalitus

Vastuvõtutalitus luuakse Haagi harukontori juurde. Tema ülesandeks on kontrollida kõigi Euroopa patenditaotluste esitamis- ja vorminõudeid ekspertiisiavalduse esitamiseni või selle ajani, kui taotleja on artikli 96 lõike 1 kohaselt teatanud, et ta kavatseb jätkata menetlust. Ta on pädev avaldama ka Euroopa patenditaotluse ja Euroopa otsinguaruande.

Artikkel 17. Otsinguüksused

Otsinguüksused on Haagi harukontoris. Nende ülesandeks on koostada Euroopa otsinguaruandeid.

Artikkel 18. Ekspertiisiüksused

(1) Ekspertiisiüksuste ülesandeks on teha kõigi Euroopa patenditaotluste ekspertiis alates ajast, mil vastuvõtutalituse pädevus lõpeb.

(2) Ekspertiisiüksus koosneb kolmest tehnikaeksperdist. Sellegipoolest usaldatakse ekspertiisi tegemine kuni lõppotsuse langetamiseni üldjuhul ühele üksuse eksperdile. Suuline menetlus toimub ekspertiisiüksuses. Ekspertiisiüksus võib kaasata juristi kvalifikatsiooniga eksperdi, kui ta leiab, et otsuse laad seda nõuab. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab ekspertiisiüksuse esimehe hääl.

Artikkel 19. Vastulausete üksused

(1) Vastulausete üksus on pädev menetlema iga Euroopa patendi vastu esitatud vastulauseid.

(2) Vastulausete üksus koosneb kolmest tehnikaeksperdist, kellest vähemalt kaks ei ole osalenud selle Euroopa patendi väljaandmise menetluses, mille vastu vastulause on suunatud. Ekspert, kes on osalenud Euroopa patendi väljaandmise menetluses, ei tohi olla esimeheks. Vastulause kohta lõppotsuse tegemiseni võib menetlemise panna ühele üksuse eksperdile. Suuline menetlus toimub vastulausete üksuses. Kui vastulausete üksus leiab, et otsuse olemus seda nõuab, võib ta kaasata juristi kvalifikatsiooniga eksperdi, kes ei ole osalenud patendi väljaandmise menetluses. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab üksuse esimehe hääl.

Artikkel 20. Õigusosakond

(1) Õigusosakonna pädevusse kuulub otsuste langetamine Euroopa patendiregistri kannete kohta, samuti otsuste tegemine kutseliste esindajate nimekirja kandmise ja sealt kustutamise kohta.

(2) Õigusosakonna otsused langetab juristi kvalifikatsiooniga liige.

Artikkel 21. Apellatsioonikojad

(1) Apellatsioonikodade ülesandeks on läbi vaadata vastuvõtutalituse, ekspertiisiüksuste, vastulausete üksuste ja õigusosakonna otsuste peale esitatud kaebused.

(2) Vastuvõtutalituse ja õigusosakonna otsuse peale esitatud kaebuse korral koosneb apellatsioonikoda kolmest juristi kvalifikatsiooniga liikmest.

(3) Ekspertiisiüksuse otsuse peale esitatud kaebuse korral koosneb apellatsioonikoda:
a) kahest tehnikaalase kvalifikatsiooniga ja ühest juristi kvalifikatsiooniga liikmest, kui otsus käsitleb Euroopa patenditaotluse tagasilükkamist või Euroopa patendi väljaandmist ning selle on teinud vähem kui neljast liikmest koosnev ekspertiisiüksus;
b) kolmest tehnikaalase kvalifikatsiooniga ja kahest juristi kvalifikatsiooniga liikmest, kui otsuse on teinud neljast liikmest koosnev ekspertiisiüksus või kui apellatsioonikoda on seisukohal, et kaebuse laad seda nõuab;
c) kõikidel muudel juhtudel kolmest juristi kvalifikatsiooniga liikmest.

(4) Vastulausete üksuse otsuse peale esitatud kaebuse korral koosneb apellatsioonikoda:
a) kahest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest ja ühest juristi kvalifikatsiooniga liikmest, kui otsuse on teinud kolmest liikmest koosnev vastulausete üksus;
b) kolmest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest ja kahest juristi kvalifikatsiooniga liikmest, kui otsuse on teinud neljast liikmest koosnev vastulausete üksus või kui apellatsioonikoda on seisukohal, et kaebuse laad seda nõuab.

Artikkel 22. Suur apellatsioonikoda

(1) Suure apellatsioonikoja ülesandeks on:
a) nende õigusküsimuste lahendamine, mis talle on suunanud apellatsioonikojad;
b) arvamuse esitamine õigusküsimuste kohta, mis artiklis 112 ettenähtud tingimuste kohaselt on talle suunanud Euroopa Patendiameti president.

(2) Otsuste tegemisel või arvamuse esitamisel koosneb suur apellatsioonikoda viiest juristi kvalifikatsiooniga ja kahest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest. Eesistujaks on juristi kvalifikatsiooniga liige.

Artikkel 23. Apellatsioonikodade liikmete sõltumatus

(1) Suure apellatsioonikoja ja apellatsioonikodade liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks ning selle tähtaja jooksul ei saa neid ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui vabastamiseks on mõjuvad põhjused ning kui haldusnõukogu teeb suure apellatsioonikoja ettepanekul vastava otsuse.

(2) Kodade liikmed ei tohi kuuluda vastuvõtutalituse, ekspertiisiüksuste, vastulausete üksuste ega õigusosakonna koosseisu.

(3) Otsuste tegemisel ei seo kodade liikmeid mingid juhised ning nad peavad järgima üksnes käesoleva konventsiooni sätteid.

(4) Apellatsioonikodade ja suure apellatsioonikoja menetluskord võetakse vastu rakendusmääruse kohaselt. Menetluskorra kinnitab haldusnõukogu.

Artikkel 24. Taandamine

(1) Apellatsioonikodade ja suure apellatsioonikoja liikmed ei tohi osaleda kaebuste lahendamises, kui nad on asjast isiklikult huvitatud, on varem tegutsenud ühe osapoole esindajana või on osalenud kaevatava otsuse tegemises.

(2) Kui apellatsioonikoja või suure apellatsioonikoja liige leiab, et ta ei saa ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või mõnel muul põhjusel kaebuse menetlemises osaleda, teavitab ta sellest apellatsioonikoda.

(3) Osapooled võivad esitada taanduse apellatsioonikoja või suure apellatsioonikoja liikme vastu lõikes 1 nimetatud põhjusel või erapooletuse kahtlusel. Taandust ei saa esitada, kui osapool, kellele on teada taandamise alus, on teinud menetlustoiminguid. Taandamise aluseks ei saa olla liikme kodakondsus.

(4) Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud juhtudel teevad apellatsioonikojad ja suur apellatsioonikoda otsuse ilma kõnealuse liikme osavõtuta. Otsuse tegemisel asendab taandatud liiget asendusliige.

Artikkel 25. Tehnilised hinnangud

Rikkumise või tühistamisega seotud nõuet lahendava pädeva siseriikliku kohtu taotlusel on Euroopa Patendiamet kohustatud andma kohase tasu eest tehnilise hinnangu vaidlusaluse Euroopa patendi kohta. Hinnangute andmine kuulub ekspertiisiüksuste pädevusse.


IV peatükk
Haldusnõukogu

Artikkel 26. Koosseis

(1) Haldusnõukogu koosneb osalisriikide esindajatest ja nende asendusliikmetest. Igal osalisriigil on õigus määrata haldusnõukogusse üks esindaja ja üks asendusliige.

(2) Haldusnõukogu liikmed võivad kooskõlas haldusnõukogu töökorraga kaasata nõuandjaid ja eksperte.

Artikkel 27. Juhtimine

(1) Haldusnõukogu valib osalisriikide esindajate ja nende asendusliikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui esimees ei saa oma ametikohuseid täita, asendab teda aseesimees.

(2) Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

Artikkel 28. Juhatus

(1) Kui osalisriike on vähemalt kaheksa, võib haldusnõukogu moodustada viieliikmelise juhatuse.

(2) Haldusnõukogu esimees ja aseesimees on juhatuse liikmed ametiülesande korras; ülejäänud kolm liiget valib haldusnõukogu.

(3) Haldusnõukogu valitud juhatuse liikmete ametiaeg on kolm aastat. Neid ei saa ametisse tagasi nimetada.

(4) Juhatus täidab ülesandeid, mida haldusnõukogu talle kooskõlas töökorraga annab.

Artikkel 29. Istungid

(1) Haldusnõukogu kutsub kokku esimees.

(2) Euroopa Patendiameti president võtab osa haldusnõukogu nõupidamistest.

(3) Haldusnõukogu peab üks kord aastas oma korralise istungi. Lisaks sellele tuleb ta kokku kas esimehe algatusel või ühe kolmandiku osalisriikide taotlusel.

(4) Haldusnõukogu nõupidamised toimuvad päevakorra alusel ja kooskõlas töökorraga.

(5) Päevakorraprojekti võetakse kõik küsimused, mille päevakorda võtmist nõuab osalisriik kooskõlas töökorraga.

Artikkel 30. Vaatlejate osavõtt

(1) Haldusnõukogu istungitel on esindatud Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon vastavalt Euroopa Patendiorganisatsiooni ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni vahel sõlmitava kokkuleppe sätetele.

(2) Teised valitsustevahelised organisatsioonid, kes on rahvusvahelises ulatuses seotud patendialaste toimingutega ja kellega organisatsioon on sõlminud kokkuleppe, on esindatud haldusnõukogu istungitel vastavalt selle kokkuleppe sätetele.

(3) Haldusnõukogu võib teha ettepaneku kõigile teistele valitsustevahelistele ja valitsusvälistele rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes on seotud organisatsiooni huvitava tegevusega, saata istungitele ühist huvi pakkuvate küsimuste arutamise ajaks oma esindajaid.

Artikkel 31. Haldusnõukogu töökeeled

(1) Haldusnõukogu töökeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel.

(2) Haldusnõukogule esitatavad dokumendid ja tema nõupidamiste protokollid koostatakse lõikes l nimetatud kolmes keeles.

Artikkel 32. Personal, ruumid ja seadmed

Euroopa Patendiamet annab haldusnõukogu ja selle moodustatud komisjonide käsutusse nende ülesannete täitmiseks vajaliku personali, ruumid ja seadmed.

Artikkel 33. Haldusnõukogu pädevus teatud küsimustes

(1) Haldusnõukogu on pädev muutma järgmisi käesoleva konventsiooni sätteid:
a) konventsioonis sätestatud tähtaegu; see kehtib artiklis 94 nimetatud tähtaja kohta ainult artiklis 95 sätestatud tingimuste järgimisel;
b) rakendusmäärust.

(2) Haldusnõukogu on pädev konventsiooniga kooskõlas kehtestama ja muutma:
a) finantsmäärusi;
b) Euroopa Patendiameti alaliste teenistujate teenistuseeskirju ja teiste teenistujate teenistustingimusi, nimetatud alaliste ja teiste teenistujate palgaastmestikku, samuti lisasoodustuste liike ja nende määramise eeskirju;
c) pensionieeskirju ning suurendama kehtivaid pensione vastavalt palgatõusule;
d) tasusid käsitlevaid eeskirju;
e) oma töökorda.

(3) Olenemata artikli 18 lõikest 2 on haldusnõukogu pädev kogemuste põhjal otsustama, et teatud liiki asjade puhul võivad ekspertiisiüksused koosneda ühest tehnikaeksperdist. Sellise otsuse võib tühistada.

(4) Haldusnõukogu on pädev volitama Euroopa Patendiameti presidenti pidama läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks riikidega või valitsustevaheliste organisatsioonidega, samuti selliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepete alusel asutatud dokumentatsioonikeskustega, ning sõlmima haldusnõukogu nõusolekul nimetatud kokkuleppeid Euroopa Patendiorganisatsiooni nimel.

Artikkel 34. Hääleõigus

(1) Haldusnõukogus on hääleõiguslikud ainult osalisriigid.

(2) Igal osalisriigil on üks hääl, arvestamata artiklis 36 sätestatut.

Artikkel 35. Hääletamine

(1) Haldusnõukogu teeb otsused esindatud ja hääletavate osalisriikide lihthäälteenamusega, välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhud.

(2) Otsuste puhul, mida haldusnõukogul on õigus teha artikli 7, artikli 11 lõike 1, artikli 33, artikli 39 lõike 1, artikli 40 lõigete 2 ja 4, artiklite 46, 87, 95, 134, artikli 151 lõike 3, artikli 154 lõike 2, artikli 155 lõike 2, artikli 156, artikli 157 lõigete 2–4, artikli 160 lõike 1 teise lause ning artiklite 162, 163, 166, 167 ja 172 alusel, on nõutav esindatud ja hääletavate osalisriikide kolmeneljandikuline häälteenamus.

(3) Hääletamisest loobunuid ei arvestata hääletamisest osavõtnutena.

Artikkel 36. Häälte arvu määramine

(1) Tasusid käsitlevate eeskirjade vastuvõtmisel ja muutmisel ning organisatsiooni eelarve, parandus- või täienduseelarve kinnitamisel osalisriigi osamaksu suurenedes võib iga osalisriik pärast esimest hääletamist, kus igal osalisriigil on üks hääl, nõuda viivitamata hääletustulemusest sõltumata teise hääletusvooru korraldamist, kus hääli loetakse vastavalt lõikele 2. Teise hääletusvooru tulemus on otsuse tegemisel määrav.

(2) Iga osalisriigi häälte arv teises hääletusvoorus arvutatakse järgmiselt:
a) artikli 40 lõigetes 3 ja 4 sätestatud spetsiaalse osamaksu skaala põhjal igale osalisriigile määratud protsendimäär korrutatakse osalisriikide arvuga ja jagatakse viiega;
b) arvutatud häälte arv ümardatakse järgmise täisarvuni;
c) häälte arvule liidetakse juurde viis häält;
d) eeltoodust olenemata ei või osalisriigi häälte arv olla üle kolmekümne.


V peatükk
Finantssätted

Artikkel 37. Kulude katmine

Organisatsiooni kulud kaetakse:
a) organisatsiooni omavahenditega;
b) osalisriikide maksetega nendes riikides Euroopa patentide jõushoidmiseks nõutud tasude arvel;
c) vajaduse korral osalisriikide spetsiaalsete osamaksudega;
d) võimaluse korral artikli 146 kohaselt saadava tulu arvel.

Artikkel 38. Organisatsiooni omavahendid

Organisatsiooni omavahendid on laekumised käesoleva konventsiooniga ettenähtud tasudest, samuti kõik muud laekumised olenemata nende päritolust.

Artikkel 39. Osalisriikide maksed Euroopa patentide jõushoidmise tasude alusel

(1) Iga osalisriik maksab organisatsioonile iga selles riigis jõushoitava Euroopa patendi eest laekuvast jõushoidmistasust haldusnõukogu poolt kindlaksmääratava osa, mis ei ületa 75% laekuvast summast ja mis on kõikide osalisriikide jaoks võrdne. Kui eelnimetatud osale vastav summa on väiksem haldusnõukogu kindlaksmääratud miinimumsummast, peab asjaomane osalisriik maksma organisatsioonile selle miinimumsumma.

(2) Iga osalisriik edastab organisatsioonile kõik andmed, mida haldusnõukogu maksete suuruse kindlaksmääramiseks vajab.

(3) Maksetähtpäevad määrab haldusnõukogu.

(4) Kui nimetatud maksed ei ole tähtpäevaks täies ulatuses üle kantud, peab osalisriik puuduva summa pealt maksma tähtpäevast alates viivist.

Artikkel 40. Tasude ja maksete kindlaksmääramine. Spetsiaalsed osamaksud

(1) Artikli 38 kohaste tasude ja artikli 39 kohaste maksete suurus tuleb kehtestada sellisel tasemel, et oleks tagatud saadavate tulude arvel organisatsiooni eelarve tasakaal.

(2) Kui organisatsioon ei ole siiski suuteline lõikes 1 sätestatud tingimustel oma eelarvet tasakaalus hoidma, maksavad osalisriigid organisatsioonile spetsiaalset osamaksu, mille suuruse asjakohaseks eelarveaastaks määrab kindlaks haldusnõukogu.

(3) Spetsiaalne osamaks määratakse iga osalisriigi jaoks üle-eelmisel aastal enne käesoleva konventsiooni jõustumist esitatud patenditaotluste arvu alusel järgmisel viisil:
a) pool osamaksust määratakse proportsionaalselt osalisriigis esitatud patenditaotluste arvuga;
b) teine pool osamaksust määratakse proportsionaalselt suuruselt teise patenditaotluste arvuga, mis selles riigis elu- või asukohta omavad füüsilised või juriidilised isikud on esitanud teistes osalisriikides.

Summad, mida peavad tasuma riigid, kus on esitatud üle 25 000 patenditaotluse, liidetakse ja jagatakse uuesti proportsionaalselt selles riigis esitatud patenditaotluste koguarvuga.

(4) Kui mõne osalisriigi asendit makseskaalal ei ole võimalik lõike 3 kohaselt kindlaks määrata, määrab selle asjaomase riigiga kooskõlastatult haldusnõukogu.

(5) Spetsiaalsete osamaksude kohta kehtivad mutatis mutandis artikli 39 lõiked 3 ja 4.

(6) Spetsiaalsed osamaksud makstakse tagasi intressimääraga, mis on ühtne kõikide osalisriikide jaoks. Tagasimakseid tehakse siis, kui eelarves on võimalik selleks vahendeid eraldada. Ettenähtud summa jagatakse osalisriikide vahel vastavalt lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud skaalale.

(7) Varasemal eelarveaastal tasutud spetsiaalsed osamaksud peavad olema enne täies ulatuses tagasi makstud, kui hakatakse osaliselt või täies ulatuses tagasi maksma hilisema eelarveaasta spetsiaalseid osamakse.

Artikkel 41. Ettemaksed

(1) Euroopa Patendiameti presidendi ettepanekul teevad osalisriigid organisatsioonile oma maksete ja osamaksude arvel haldusnõukogu poolt kindlaksmääratud suurusega ettemakse. Ettemakse jagatakse riikide vahel proportsionaalselt nende riikide poolt asjaomasel eelarveaastal tasutavatele summadele.

(2) Ettemaksete kohta kehtivad mutatis mutandis artikli 39 lõiked 3 ja 4.

Artikkel 42. Eelarve

(1) Kõik organisatsiooni tulud ja kulud võetakse eelarveaastate kaupa arvele ja kirjendatakse eelarvesse. Vajaduse korral võib koostada parandus- või täienduseelarve.

(2) Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

(3) Eelarve koostatakse finantsmäärustes kindlaksmääratud arvestusühikutes.

Artikkel 43. Kulude kinnitamine

(1) Eelarves esitatud kulud kinnitatakse üheks eelarveaastaks, kui finantsmäärus ei näe ette teisiti.

(2) Kooskõlas finantsmäärusega võib kõik eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud peale personalikuludeks ettenähtud assigneeringute kanda üle ainult järgmisse eelarveaastasse.

(3) Assigneeringud liigendatakse peatükkidesse, rühmitades kuluartiklid vastavalt nende liigile ja otstarbele ning vajaduse korral alajaotuste kaupa kooskõlas finantsmäärusega.

Artikkel 44. Assigneeringud ettenägematuteks kuludeks

(1) Organisatsiooni eelarves võib ette näha assigneeringud ettenägematuteks kuludeks.

(2) Nende assigneeringute kasutamine organisatsiooni poolt vajab haldusnõukogu eelnevat nõusolekut.

Artikkel 45. Eelarveaasta

Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

Artikkel 46. Eelarve koostamine ja kinnitamine

(1) Euroopa Patendiameti president esitab eelarveprojekti haldusnõukogule hiljemalt finantsmäärusega kindlaksmääratud kuupäevaks.

(2) Eelarve ning täiendus- või paranduseelarve kinnitab haldusnõukogu.

Artikkel 47. Ajutine eelarve

(1) Kui haldusnõukogu ei ole eelarveaasta alguseks eelarvet kinnitanud, võib finantsmääruste kohaselt iga kuu kulutada iga peatüki või muu alajaotuse osas summa, mis vastab ühele kaheteistkümnendikule eelnenud eelarveaasta eelarveassigneeringutest; Euroopa Patendiameti president võib siiski kasutada maksimaalselt üht kaheteistkümnendikku assigneeringutest, mis on eelarveprojektis ette nähtud.

(2) Haldusnõukogu võib lõikes 1 sätestatut arvestades lubada kulutusi, mis ületavad ühe kaheteistkümnendiku piiri.

(3) Artikli 37 punktis b nimetatud makseid võib esialgu tasuda artikli 39 alusel eelnenud eelarveaastaks kindlaksmääratud tingimustel.

(4) Niikaua kui see on lõigetega 1 ja 2 sätestatu täitmiseks vajalik, tasuvad osalisriigid esialgu iga kuu artikli 40 lõigete 3 ja 4 kohaselt kehtestatud skaalale kindlaksmääratud spetsiaalseid osamakse. Nimetatud osamaksude suhtes rakendatakse mutatis mutandis artikli 39 lõiget 4.

Artikkel 48. Eelarve täitmine

(1) Euroopa Patendiameti president täidab eelarvet, samuti parandus- või täienduseelarvet oma vastutusel ja määratud assigneeringute ulatuses.

(2) Euroopa Patendiameti president võib finantsmäärustega kehtestatud ulatuses ja tingimustel kanda assigneeringuid üle ühest peatükist teise või ühest alajaotusest teise.

Artikkel 49. Auditeerimine

(1) Organisatsiooni tulude ja kulude arvestust ning bilansiaruannet kontrollivad audiitorid, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ja kelle haldusnõukogu on viieks aastaks ametisse nimetatud. Neid võib ametisse tagasi nimetada või nende ametiaega pikendada.

(2) Kontrollimisega, mida tuleb teha alusdokumentide põhjal ja vajaduse korral kohapeal, tehakse kindlaks kõigi tulude laekumine ja tehtud kulutuste seaduslikkus ning sihipärasus, samuti finantsjuhtimise efektiivsus. Pärast iga eelarveaasta lõppu esitavad audiitorid aruande.

(3) Euroopa Patendiameti president esitab igal aastal koos auditeerimisaruandega haldusnõukogule eelmise eelarveaasta eelarve bilansiaruande ning ülevaate varadest ja kohustustest.

(4) Haldusnõukogu kinnitab nii bilansiaruande kui ka auditeerimisaruande ja annab hinnangu Euroopa Patendiameti presidendi tegevusele eelarve täitmisel.

Artikkel 50. Finantsmäärused

Finantsmäärused määravad eelkõige kindlaks:
a) eelarve koostamise ja täitmise ning raamatupidamise aruandluse ja auditeerimise korra;
b) meetodi ja korra, mille järgi osalisriigid annavad artiklis 37 ettenähtud maksed ja osamaksud ning artiklis 41 ettenähtud ettemaksed organisatsiooni käsutusse;
c) eeskirjad eelarvekäsutajate ja raamatupidajate vastutuse kohta ning nende üle järelevalve teostamise korra;
d) artiklites 39, 40 ja 47 ettenähtud intresside määrad;
e) artikli 146 järgi tasumisele kuuluvate osamaksude arvutamise metoodika;
f) haldusnõukogu loodava eelarve- ja finantskomisjoni koosseisu ja kohustused.

Artikkel 51. Tasusid käsitlevad eeskirjad

Tasusid käsitlevad eeskirjad määravad eelkõige kindlaks tasude suuruse ja tasumisviisi.


II osa
PATENDIÕIGUSE MATERIAALÕIGUSLIK OSA

I peatükk
Patentsus

Artikkel 52. Patentsed leiutised

(1) Euroopa patente antakse kõigile leiutistele, mis on uued, omavad leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatavad.

(2) Lõikes 1 määratletud tähenduses ei peeta leiutiseks eelkõige:
a) avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi meetodeid;
b) esteetilist loomingut;
c) majandus- ja mõttetegevuse ning mängude plaane, reegleid ja meetodeid, samuti arvutiprogramme;
d) info lihtsat esitamist.

(3) Lõige 2 välistab selles nimetatud objektide ja tegevuse patentsuse üksnes sel määral, mil Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent on seotud nende objektide või tegevuse kui niisugusega.

(4) Inim- või loomakeha kirurgilise või terapeutilise ravi meetodeid ja diagnoosimeetodeid, mida kasutatakse inimese või looma kehal, ei loeta lõike 1 tähenduses tööstuslikult kasutatavaks. See säte ei kehti toodete, eelkõige ainete või ainesegude kohta, mida kasutatakse selliste meetodite puhul.

Artikkel 53. Mittepatenditavad leiutised

Euroopa patente ei anta:
a) leiutistele, mille avaldamine või kasutamine on vastuolus avaliku korra ja moraaliga, eeldusel, et kasutamist ei loeta vastuolus olevaks üksnes seetõttu, et see on keelatud mõne osalisriigi või kõigi osalisriikide õigusnormidega;
b) taimesortidele või loomatõugudele või olemuselt bioloogilistele taimede ja loomade aretamise meetoditele; see säte ei kehti mikrobioloogiliste protsesside ega nende saaduste kohta.

Artikkel 54. Uudsus

(1) Leiutis loetakse uueks, kui see ei ole osa tehnikatasemest.

(2) Tehnikatasemeks loetakse kõik, mis enne Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäeva on kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise teel või muul viisil üldsusele kättesaadavaks tehtud.

(3) Lisaks kuulub tehnikatasemesse ka algselt esitatud redaktsioonis nende Euroopa patenditaotluste sisu, mille esitamise kuupäev on varasem kui lõikes 2 nimetatud kuupäev ja mis on sel kuupäeval või pärast seda artikli 93 kohaselt avaldatud.

(4) Lõige 3 on rakendatav ainult siis, kui hilisemas Euroopa patenditaotluses märgitud osalisriik oli märgitud riigiks ka varasema taotluse avaldamisel.

(5) Lõiked 1–4 ei välista tehnikatasemesse kuuluva aine või ainesegu patentsust selle kasutamisel artikli 52 lõikes 4 nimetatud meetodite puhul eeldusel, et selle kasutamine ei ole ühegi selles lõikes nimetatud meetodi puhul tehnikatasemes tuntud.

Artikkel 55. Mittearvestatav avalikustamine

(1) Artikli 54 kohaldamisel ei võeta leiutise avalikustamist arvesse, kui avalikustamine toimus mitte varem kui kuus kuud enne Euroopa patenditaotluse esitamist ja põhineb otse või kaudselt:
a) ilmsel kuritarvitusel taotleja või tema õiguseellase suhtes või
b) asjaolul, et taotleja või tema õiguseellane eksponeeris leiutist 1928. aasta 22. novembril Pariisis allakirjutatud ja viimati 1972. aasta 30. novembril muudetud rahvusvaheliste näituste konventsiooni mõistes ametlikul või ametlikult tunnustatud näitusel.

(2) Lõike 1 punktis b sätestatud juhul on lõige 1 rakendatav ainult siis, kui taotleja Euroopa patenditaotluse esitamisel deklareerib, et leiutis on nimetatud viisil eksponeeritud, ning esitab rakendusmäärusega ettenähtud tähtaja jooksul ja tingimustel seda kinnitava tõendi.

Artikkel 56. Leiutustase

Leiutis loetakse leiutustaset omavaks, kui see, arvestades tehnikataset ei ole vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetav. Kui tehnikatasemesse kuuluvad ka dokumendid artikli 54 lõike 3 tähenduses, siis neid leiutustaseme määramisel ei arvestata.

Artikkel 57. Tööstuslik kasutatavus

Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda on võimalik valmistada või kasutada mingis tööstusharus, kaasa arvatud põllumajandus.


II peatükk
Isikud, kes on õigustatud taotlema ja saama Euroopa patenti. Leiutaja nimetamine

Artikkel 58. Euroopa patenditaotluse esitamise õigus

Euroopa patenditaotluse võib esitada iga füüsiline või juriidiline isik või iga subjekt, kes tema kohta käiva seaduse alusel on võrdsustatud juriidilise isikuga.

Artikkel 59. Mitu taotlejat

Euroopa patenditaotluse võib esitada kas mitu taotlejat ühiselt või kaks või enam eri taotlejat, kes märgivad taotluses eri osalisriike.

Artikkel 60. Õigus Euroopa patendile

(1) Õigus Euroopa patendile on leiutajal või tema õigusjärglasel. Kui leiutaja on töövõtja, määratakse õigus Euroopa patendile kindlaks selle riigi seaduste kohaselt, kus on töövõtja põhitöökoht; kui ei ole võimalik kindlaks teha, millises riigis on töövõtja põhitöökoht, siis kohaldatakse selle riigi seadusi, kus asub tööandja, kellega töövõtja on seotud.

(2) Kui kaks või enam isikut on loonud leiutise üksteisest sõltumata, on õigus Euroopa patendile sellel, kelle Euroopa patenditaotlusel on kõige varasem esitamiskuupäev; see õigusnorm kehtib ainult siis, kui kõige varasem taotlus on artikli 93 kohaselt avaldatud, ja ainult nende osalisriikide suhtes, mis on märgitud avaldatud taotluses.

(3) Euroopa Patendiameti menetlustoimingute tegemisel eeldatakse, et taotlejal on õigus Euroopa patendile.

Artikkel 61. Nende isikute esitatud Euroopa patenditaotlused, kellel ei ole õigust Euroopa patendile

(1) Kui on tehtud lõplik otsus selle kohta, et õigus saada Euroopa patent on artikli 60 lõikes 1 nimetatud isikul, kes ei ole patenditaotleja, võib see isik juhul, kui Euroopa patenti ei ole veel välja antud, kolme kuu jooksul pärast otsuse jõustumist Euroopa patenditaotluses märgitud osalisriikide puhul, kelle suhtes otsus oli tehtud või kes otsust tunnustavad või peavad tunnustama konventsioonile lisatud tunnustamisprotokolli alusel:
a) taotleda taotleja asemel taotluse menetlemist oma taotlusena,
b) esitada sama leiutise suhtes uue Euroopa patenditaotluse või
c) nõuda taotluse tagasilükkamist.

(2) Lõike 1 alusel esitatud uue taotluse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 76 lõiget 1.

(3) Lõike 1 kohaldamisel järgitav menetlus, lõike 1 alusel esitatud uue taotluse suhtes kehtivad erinõuded ning uue taotluse esitamistasu, otsingutasu ja märkimistasu tasumise tähtajad sätestatakse rakendusmääruses.

Artikkel 62. Leiutaja õigus olla nimetatud

Leiutajal on õigus, et Euroopa Patendiameti ees nimetatakse teda leiutajana Euroopa patendi taotleja või omaniku kõrval.


III peatükk
Euroopa patendi ja Euroopa patenditaotluse õiguslik toime

Artikkel 63. Euroopa patendi kehtivusaeg

(1) Euroopa patendi kehtivusaeg on 20 aastat taotluse esitamise päevast arvates.

(2) Eelmine lõige ei takista osalisriigil samadel alustel siseriiklike patentidega pikendada Euroopa patendi kehtivusaega või anda kohe pärast patendi kehtivusaja lõppemist jätkuv kaitse:
a) võttes arvesse riigis valitsevat sõjaolukorda või sellega võrreldavat erakorralist olukorda;
b) kui Euroopa patendi objekt on selline toode või toote valmistamise meetod või toote kasutamine, mille turustamine selles riigis nõuab eelnevat seadusekohast halduskorras kinnitamist.

(3) Lõige 2 kehtib mutatis mutandis Euroopa patentide kohta, mis artikli 142 kohaselt on välja antud ühisena osalisriikide grupi suhtes.

(4) Osalisriik, kes näeb ette lõike 2 punkti b kohase kehtivusaja pikendamise või jätkuva kaitse, võib organisatsiooniga vastava kokkuleppe sõlmimisel usaldada nimetatud sätete rakendamise Euroopa Patendiametile.

Artikkel 64. Euroopa patendist tulenevad õigused

(1) Lõikes 2 sätestatut arvestades tagab alates patendi väljaandmise teate avaldamisest Euroopa patent selle omanikule igas osalisriigis, kelle suhtes patent on välja antud, samad õigused, mis talle annab selles riigis väljaantud siseriiklik patent.

(2) Kui Euroopa patendi objektiks on meetod, laieneb kaitse ka vahetult selle meetodi abil valmistatud toodetele.

(3) Euroopa patendi rikkumise korral rakendatakse siseriiklikku õigust.

Artikkel 65. Euroopa patendikirjelduse tõlge

(1) Iga osalisriik võib ette näha, et juhul kui tekst, milles Euroopa Patendiamet kavatseb selle riigi jaoks Euroopa patendi välja anda või muudetud redaktsioonis jõus hoida, ei ole riigi ametlikus keeles, esitab patenditaotleja või -omanik nimetatud osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile omal valikul tõlke ühes selle riigi ametlikest keeltest, või kui asjaomane riik on määranud ühe konkreetse ametliku keele kasutamise, siis selles keeles. Tõlke esitamise tähtaeg lõpeb kolme kuu möödumisel kuupäevast, millal Euroopa Patendibülletäänis avaldati teade Euroopa patendi väljaandmise või Euroopa patendi muudetud kujul jõushoidmise kohta, kui asjaomane riik ei ole ette näinud pikemat tähtaega.

(2) Iga osalisriik, kes on kehtestanud lõike 1 kohased sätted, võib ette näha, et patenditaotleja või -omanik peab selle riigi määratud tähtaja jooksul tasuma kõik tõlke avaldamise kulud või osa neist.

(3) Iga osalisriik võib ette näha, et juhul kui lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud eeskirju ei täideta, loetakse Euroopa patent selles riigis algusest peale kehtetuks.

Artikkel 66. Euroopa patenditaotluse ja siseriikliku taotluse võrdsus

Euroopa patenditaotlus, mille esitamise kuupäev on kindlaks määratud, on võrdväärne märgitud osalisriikides nõuetekohaselt esitatud siseriikliku taotlusega; prioriteedinõude olemasolu korral kehtib ka Euroopa patenditaotluses esitatud prioriteedinõue.

Artikkel 67. Euroopa patenditaotlusest pärast selle avaldamist tulenevad õigused

(1) Euroopa patenditaotlus tagab alates artikli 93 kohase avaldamise päevast taotlejale avaldatud taotluses märgitud osalisriikides ajutiselt artiklis 64 sätestatuga samaväärse kaitse.

(2) Iga osalisriik võib ette näha, et Euroopa patenditaotlus ei taga artiklile 64 vastavat kaitset. Euroopa patenditaotluse avaldamisest tuleneva õiguskaitse ulatus ei või siiski olla väiksem kaitsest, mis asjaomase riigi seaduste kohaselt tuleneb sisulist ekspertiisi mitteläbinud siseriikliku patenditaotluse kohustuslikust avaldamisest. Igal juhul peab iga osalisriik vähemalt tagama, et taotleja võib alates Euroopa patenditaotluse avaldamise kuupäevast nõuda asjaoludele vastavat mõistlikku hüvitust igalt isikult, kes on kasutanud leiutist kõnealuses riigis tingimustel, mis siseriikliku õiguse kohaselt loetakse siseriikliku patendi rikkumiseks.

(3) Iga osalisriik võib ette näha, et juhul kui üks tema ametlikest keeltest ei ole menetluskeel, algab lõigete 1 ja 2 kohane ajutine kaitse alles siis, kui patendinõudluse tõlge ühte selle riigi ametlikest keeltest taotleja valikul, või kui asjaomane riik on määranud ühe konkreetse ametliku keele kasutamise, siis sellesse keelde:
a) on tehtud üldsusele kättesaadavaks siseriiklikus õiguses ettenähtud viisil või
b) on edastatud selles riigis leiutist kasutavatele isikutele.

(4) Euroopa patenditaotlusest lõigete 1 ja 2 kohaselt tulenevad õigused loetakse algusest peale mitte tekkinuks, kui Euroopa patenditaotlus on tagasi võetud, tagasivõetuks loetud või lõplikult tagasi lükatud. Sama kehtib Euroopa patenditaotlusest tulenevate õiguste kohta osalisriigis, mille märkimine on tagasi võetud või tagasivõetuks loetud.

Artikkel 68. Euroopa patendi tühistamise tagajärg

Sel määral, mil Euroopa patent on vastulausemenetluse käigus tühistatud, loetakse, et patenditaotlusel ja selle alusel väljaantud Euroopa patendil ei ole algusest peale olnud artiklites 64 ja 67 sätestatud toimet.

Artikkel 69. Õiguskaitse ulatus *

(1) Euroopa patendi ja Euroopa patenditaotluse õiguskaitse ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sisuga. Patendinõudluse tõlgendamiseks peab siiski kasutama leiutiskirjeldust ja jooniseid.

(2) Kuni Euroopa patendi andmiseni määratakse Euroopa patenditaotluse õiguskaitse ulatus kindlaks viimasena esitatud patendinõudluse järgi, mis sisaldub artikli 93 kohases väljaandes. Väljaantud või vaidlustamismenetluse käigus muudetud Euroopa patent määrab Euroopa patenditaotluse õiguskaitse kindlaks tagasiulatuvalt, kui õiguskaitse ulatus seega ei laiene.

Artikkel 70. Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi autentne tekst

(1) Kõigis Euroopa Patendiameti menetlustes ja kõigis osalisriikides on autentseks tekstiks Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi menetluskeelne tekst.

(2) Artikli 14 lõikes 2 märgitud juhul on Euroopa Patendiameti menetluse käigus siiski määravaks esialgne tekst, kui on vaja teha kindlaks, kas Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi objekt ei välju algselt esitatud taotluse raamest.

(3) Iga osalisriik võib sätestada, et selles riigis loetakse autentseks konventsioonis ettenähtud tõlge tema ametlikku keelde, välja arvatud tühistamismenetluses, juhul kui Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent tõlkekeeles tagab kitsama kaitse kui nimetatud taotlus või patent menetluskeeles.

(4) Iga osalisriik, kes kehtestab sätted lõike 3 alusel:
a) peab lubama patenditaotlejal või -omanikul esitada Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi parandatud tõlke. Parandatud tõlkel on alles siis õiguslik jõud, kui kõik osalisriigi poolt artikli 65 lõike 2 ja artikli 67 lõike 3 alusel kehtestatud tingimused on täidetud mutatis mutandis;
b) võib ette näha, et isik, kes selles riigis heauskselt kasutab leiutist või on teinud tegelikke ja tõsiseid ettevalmistusi, et kasutada leiutist, mille kasutus ei kujutaks endast taotlusest tulenevate õiguste või patendi rikkumist, lähtudes esialgsest tõlkest, võib pärast parandatud tõlke jõustumist jätkata leiutise tasuta kasutamist oma äritegevuse käigus või selle vajadusteks.


IV peatükk
Euroopa patenditaotlus omandi objektina

Artikkel 71. Õiguste üleandmine ja tekkimine

Euroopa patenditaotlust võib üle anda või selle alusel võivad tekkida õigused ühe või mitme märgitud osalisriigi jaoks.

Artikkel 72. Loovutamine

Euroopa patenditaotlust saab loovutada kirjaliku lepinguga, millel peavad olema lepingupoolte allkirjad.

Artikkel 73. Litsentsilepingud

Euroopa patenditaotlus võib olla täielikult või osaliselt litsentsi objektiks märgitud osalisriigi kogu territooriumil või osal sellest.

Artikkel 74. Kohaldatav õigus

Euroopa patenditaotlus omandi objektina allub igas märgitud osalisriigis selle riigi siseriiklike patenditaotluste kohta kehtivale seadusele, kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti.


III osa
EUROOPA PATENDITAOTLUS

I peatükk
Euroopa patenditaotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

Artikkel 75. Euroopa patenditaotluse esitamine

(1) Euroopa patenditaotluse võib esitada:
a) Euroopa Patendiametile Münchenis või tema Haagi harukontorile või
b) kui osalisriigi õigus lubab, kõnealuse riigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile või muule pädevale asutusele. Sel viisil esitatud taotlusel on sama toime, mis oleks sellel taotlusel olnud siis, kui see oleks esitatud samal päeval Euroopa Patendiametile.

(2) Lõige 1 ei välista selliste õigusnormide kohaldamist, mis osalisriigis:
a) kehtivad leiutiste kohta, mida nende olemuse tõttu ei või edastada välismaale ilma nimetatud riigi pädevate asutuste eelneva loata, või
b) näevad ette, et taotlus tuleb kõigepealt esitada siseriiklikule asutusele või nõuavad eelnevat luba selle esitamiseks otse muule asutusele.

(3) Osalisriik ei või nõuda ega lubada, et Euroopa eraldatud taotlus esitataks lõike 1 punktis b nimetatud siseriiklikule ametiasutusele.

Artikkel 76. Euroopa eraldatud taotlus

(1) Euroopa eraldatud taotlus tuleb esitada otse Euroopa Patendiametile Münchenis või tema harukontorile Haagis. Selle võib esitada ainult objekti kohta, mis ei välju esialgse taotluse sisu raamest esitatud redaktsioonis. Kui see nõue on täidetud, loetakse eraldatud taotlus esitatuks esialgse taotluse esitamise päeval ja talle laieneb esialgse taotluse prioriteediõigus.

(2) Euroopa eraldatud taotluses ei või märkida neid osalisriike, mida ei olnud märgitud esialgses taotluses.

(3) Lõike 1 kohaldamisel järgitav menetlus, Euroopa eraldatud taotluse kohta kehtivad erinõuded ning Euroopa eraldatud taotluse esitamistasu, otsingutasu ja märkimistasu tasumise tähtajad sätestatakse rakendusmääruses.

Artikkel 77. Euroopa patenditaotluse edastamine

(1) Osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet peab talle või mõnele teisele selle riigi pädevale asutusele esitatud Euroopa patenditaotlused saatma edasi Euroopa Patendiametile lühima aja jooksul, mis sobib riigi huvides leiutiste saladuses hoidmise siseriiklike eeskirjadega.

(2) Osalisriigid rakendavad kõiki võimalikke meetmeid, et edastada Euroopa patenditaotlused, mille objekt lõikes 1 nimetatud eeskirjade mõistes ei vaja salastamist, Euroopa Patendiametile kuue nädala jooksul alates taotluse esitamisest.

(3) Euroopa patenditaotlused, mis nõuavad salastamise seisukohast põhjalikumat kontrollimist, tuleb edastada sellise arvestusega, et need saabuksid Euroopa Patendiametisse nelja kuu jooksul alates taotluse esitamisest või prioriteedinõude korral neljateistkümne kuu jooksul alates prioriteedikuupäevast.

(4) Euroopa patenditaotlust, mille objekt on salastatud, ei edastata Euroopa Patendiametile.

(5) Euroopa patenditaotlused, mis ei saabu Euroopa Patendiametisse enne neljateistkümne kuu möödumist alates patenditaotluse esitamisest või prioriteedinõude korral alates prioriteedikuupäevast, loetakse tagasivõetuks. Esitamis-, otsingu- ja märkimistasud makstakse tagasi.

Artikkel 78. Euroopa patenditaotlusele esitatavad nõuded

(1) Euroopa patenditaotluses peab sisalduma:
a) Euroopa patendi saamise avaldus;
b) leiutiskirjeldus;
c) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus;
d) joonised, millele viitab leiutiskirjeldus või patendinõudlus;
e) lühikokkuvõte.

(2) Euroopa patenditaotluse eest tuleb ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest tasuda esitamis- ja otsingutasu.

(3) Euroopa patenditaotlus peab vastama rakendusmääruses kehtestatud nõuetele.

Artikkel 79. Osalisriikide märkimine

(1) Euroopa patendi saamise avalduses tuleb märkida osalisriik või osalisriigid, kus taotletakse leiutisele õiguskaitset.

(2) Osalisriigi märkimise eest tuleb tasuda märkimistasu. Märkimistasud tuleb tasuda kuue kuu jooksul alates päevast, millal Euroopa Patendibülletäänis teatatakse Euroopa otsinguaruande avaldamisest.

(3) Osalisriigi märkimise võib kuni Euroopa patendi andmiseni alati tagasi võtta. Kõikide osalisriikide märkimise tagasivõtmine loetakse Euroopa patenditaotluse tagasivõtmiseks. Märkimistasusid tagasi ei maksta.

Artikkel 80. Esitamiskuupäev

Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäevaks on kuupäev, millal taotleja esitatud dokumentides on:
a) märge selle kohta, et taotletakse Euroopa patenti;
b) vähemalt ühe osalisriigi märkimine;
c) andmed, mis võimaldavad identifitseerida taotlejat;
d) leiutiskirjelduse ja ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus ühes artikli 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud keeles, isegi kui leiutiskirjeldus ja patendinõudlus ei vasta konventsiooni ülejäänud nõuetele.

Artikkel 81. Leiutaja märkimine

Euroopa patenditaotluses peab olema ära märgitud leiutaja. Kui taotleja ei ole leiutaja või ei ole ainus leiutaja, tuleb leiutaja märkimisel avaldada, kust pärineb taotleja õigus Euroopa patendile.

Artikkel 82. Leiutise ühtsus

Euroopa patenditaotlus tohib sisaldada ainult ühte leiutist või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste gruppi.

Artikkel 83. Leiutise olemuse avamine

Euroopa patenditaotlus peab avama leiutise nii selgelt ja täielikult, et vastava ala asjatundja saab selle teostada.

Artikkel 84. Patendinõudlus

Patendinõudlus määratleb objekti, millele taotletakse kaitset. Patendinõudlus peab olema selge ja lühike ning tuginema leiutiskirjeldusele.

Artikkel 85. Lühikokkuvõte

Lühikokkuvõte täidab üksnes tehnilise informatsioonina kasutamise eesmärki; seda ei saa kasutada teistel eesmärkidel, iseäranis taotletava õiguskaitse ulatuse kindlaksmääramiseks ega artikli 54 lõike 3 rakendamiseks.

Artikkel 86. Euroopa patenditaotluse aastatasud

(1) Euroopa patenditaotluste eest tuleb vastavalt rakendusmäärusele tasuda Euroopa Patendiametile aastatasu. Seda tuleb tasuda alates kolmandast aastast iga järgneva aasta eest; tasumistähtpäeva arvestatakse taotluse esitamise kuupäeva järgi.

(2) Kui aastatasu ei ole tasumistähtpäevaks tasutud, võib seda veel tasuda kuue kuu jooksul pärast tasumistähtpäeva tingimusel, et samal ajal tasutakse lisatasu.

(3) Kui aastatasu ja vastavalt vajadusele ka lisatasu ei tasuta õigeks ajaks, loetakse Euroopa patenditaotlus tagasivõetuks. Nimetatud otsuse tegemine on üksnes Euroopa Patendiameti pädevuses.

(4) Aastatasu maksmise kohustus lõpeb ettenähtud aastatasu tasumisega selle aasta eest, mil avaldati otsus Euroopa patendi väljaandmise kohta.


II peatükk
Prioriteet

Artikkel 87. Prioriteediõigus

(1) Isik, kes on esitanud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni osalisriigis või selle riigi suhtes nõuetekohase taotluse patendi, kasuliku mudeli, kasulikkuse tunnistuse või autoritunnistuse saamiseks, või tema õigusjärglane võib kasutada sama leiutise kohta Euroopa patenditaotluse esitamiseks prioriteediõigust kaheteistkümne kuu jooksul alates esmase taotluse esitamisest.

(2) Prioriteediõigust andvana tunnustatakse iga taotlust, mille esitamist on vastavalt taotluse esitamise riigi siseriiklikule seadusele või vastavalt kahe- või mitmepoolsetele lepingutele, kaasa arvatud käesolev konventsioon, võimalik lugeda samaväärseks taotluse nõuetekohase siseriikliku esitamisega.

(3) Taotluse nõuetekohase siseriikliku esitamise all mõistetakse sellist esitamist, mis on piisav taotluse esitamise kuupäeva määramiseks, olenemata taotluse menetlemise tulemusest.

(4) Hilisemat taotlust, mis käsitleb sama objekti kui varasem esmane taotlus ning on esitatud samas riigis või sama riigi suhtes, käsitatakse prioriteedi määramisel esmase taotlusena, juhul kui varasem taotlus oli hilisema taotluse esitamise kuupäevaks tagasi võetud, peatatud või tagasi lükatud, ilma et seda oleks avalikustatud ja ilma et sellest oleks lähtunud mingisuguseid õigusi ning eeldusel, et see ei ole veel olnud prioriteedinõude aluseks. Varasem taotlus ei saa sellisel juhul olla hiljem prioriteediõiguse aluseks.

(5) Kui esmane taotlus on esitatud riigis, mis ei ole tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni liikmesriik, saab lõikeid 1–4 kohaldada juhul, kui see riik haldusnõukogu avaldatud teate kohaselt kahe- või mitmepoolsete lepingute alusel ning Pariisi konventsioonis ettenähtud tingimustel annab võrdväärse prioriteediõiguse esmase taotluse alusel, mis on esitatud Euroopa Patendiametile või mõnes osalisriigis või selle suhtes.

Artikkel 88. Prioriteedinõude esitamine

(1) Euroopa patendi taotleja, kes soovib varasema taotluse prioriteeti kasutada, peab esitama prioriteedinõude, varasema taotluse ärakirja, ja kui varasem taotlus ei ole ühes Euroopa Patendiameti ametlikest keeltest, siis ka varasema taotluse tõlke ühes ametlikest keeltest. Nende sätete täitmise kord kehtestatakse rakendusmäärusega.

(2) Euroopa patenditaotluse suhtes võib esitada nõude mitmele prioriteedile, olenemata sellest, et need pärinevad eri riikidest. Vajaduse korral võib igale patendinõudluse punktile esitada nõude mitmele prioriteedile. Mitme prioriteedi korral algab prioriteedikuupäevast lähtuvate tähtaegade kulgemine kõige varasemal prioriteedikuupäeval.

(3) Kui Euroopa patenditaotluse suhtes kasutatakse ühte või mitut prioriteeti, hõlmab prioriteediõigus ainult neid Euroopa patenditaotluse elemente, mis sisalduvad selles taotluses või taotlustes, mille prioriteeti kasutatakse.

(4) Kui teatud elemendid leiutisest, mille jaoks prioriteeti kasutatakse, ei sisaldu varasema taotluse patendinõudluses, võib prioriteedi sellegipoolest määrata eeldusel, et varasema taotluse dokumentide kogum avab piisavalt need elemendid.

Artikkel 89. Prioriteediõiguse toime

Prioriteediõiguse toime seisneb selles, et artikli 54 lõigete 2 ja 3 ning artikli 60 lõike 2 kohaldamisel arvestatakse Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäevana prioriteedikuupäeva.


IV osa
TAOTLUSE MENETLUS

Artikkel 90. Vastuvõtumenetlus

(1) Vastuvõtutalitus kontrollib, kas:
a) Euroopa patenditaotlus vastab esitamiskuupäeva määramiseks vajalikele nõuetele;
b) esitamistasu ja otsingutasu on õigel ajal tasutud;
c) artikli 14 lõikes 2 ettenähtud juhul on Euroopa patenditaotluse tõlge menetluskeelde esitatud õigel ajal.

(2) Kui esitamiskuupäeva ei ole võimalik määrata, annab vastuvõtutalitus taotlejale rakendusmääruses kehtestatud korras võimaluse kõrvaldada puudused. Kui puudusi ei kõrvaldata õigeks ajaks, ei käsitleta taotlust Euroopa patenditaotlusena.

(3) Kui esitamistasu ja otsingutasu ei ole tasutud õigeks ajaks või artikli 14 lõikes 2 ettenähtud juhul ei ole Euroopa patenditaotluse tõlge menetluskeelde esitatud õigeks ajaks, loetakse taotlus tagasivõetuks.

Artikkel 91. Vorminõuete kontrollimine

(1) Kui Euroopa patenditaotlusele on määratud esitamiskuupäev ja taotlust ei loeta tagasivõetuks vastavalt artikli 90 lõikele 3, kontrollib vastuvõtutalitus, kas:
a) artikli 133 lõikes 2 ettenähtud nõuded on täidetud;
b) taotlus vastab vorminõuetele, mis on kehtestatud rakendusmääruses käesoleva sätte kohaldamiseks;
c) lühikokkuvõte on esitatud;
d) Euroopa patendi väljaandmise avaldus vastab rakendusmääruses selle kohustusliku sisu kohta kehtestatud nõuetele, ja kui see on vajalik, kas käesoleva konventsiooni nõuded prioriteedinõude kohta on täidetud;
e) märkimistasud on tasutud;
f) leiutaja on märgitud vastavalt artiklis 81 sätestatule;
g) artikli 78 lõike 1 punktis d nimetatud joonised on esitatud taotluse esitamise kuupäeval.

(2) Kui vastuvõtutalitus märkab puudusi, mida on võimalik kõrvaldada, annab ta taotlejale võimaluse need kõrvaldada rakendusmääruses kehtestatud korras.

(3) Kui lõike 1 punktide a – d kohase kontrollimise tulemusena avastatud puudused ei ole kõrvaldatud ja taotlus rakendusmäärusega vastavusse viidud, lükatakse taotlus tagasi; kui lõike 1 punkti d korral puudused puudutavad prioriteediõigust, kaob prioriteediõigus selle taotluse suhtes.

(4) Kui lõike 1 punktis e nimetatud juhul ei ole märkimistasu mõne osalisriigi puhul tasutud õigel ajal, loetakse selle riigi märkimine tagasivõetuks.

(5) Taotlus loetakse tagasivõetuks, kui lõike 1 punktis f osutatud juhul ei ole 16 kuu jooksul alates Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast märkimata jäänud leiutajat märgitud kooskõlas rakendusmäärusega, välja arvatud selles ettenähtud erandid.

(6) Kui lõike 1 punkti g puhul ei ole jooniseid esitatud taotluse esitamise kuupäeval ja puuduste kõrvaldamiseks ei ole midagi tehtud kooskõlas rakendusmäärusega, dateeritakse taotlus kas jooniste esitamise kuupäeva järgi või loetakse kõik viited joonistele taotlusest kustutatuks vastavalt taotleja valikule kooskõlas rakendusmäärusega.

Artikkel 92. Euroopa otsinguaruande koostamine

(1) Kui Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäev on määratud ja taotlust ei ole vastavalt artikli 90 lõike 3 kohaselt tagasivõetuks loetud, koostab otsinguüksus patendinõudluse alusel leiutiskirjeldust ja olemasolevaid jooniseid arvestades Euroopa otsinguaruande vormis, mis on kehtestatud rakendusmääruses.

(2) Kohe pärast otsinguaruande koostamist saadetakse see koos nimetatud dokumentide ärakirjadega taotlejale.

Artikkel 93. Euroopa patenditaotluse avaldamine

(1) Euroopa patenditaotlus avaldatakse nii kiiresti kui võimalik pärast 18 kuu möödumist esitamiskuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast. Sellele vaatamata võib taotleja soovil avaldada taotluse enne nimetatud tähtaja lõppu. Taotlus avaldatakse koos Euroopa patendikirjeldusega, kui otsus Euroopa patendi väljaandmise kohta on tehtud enne nimetatud tähtaja lõppu.

(2) Väljaanne peab sisaldama leiutiskirjeldust, patendinõudlust ja jooniseid esialgselt esitatud kujul ning lisana Euroopa otsinguaruannet ja lühikokkuvõtet, juhul kui viimased on enne avaldamise tehniliste ettevalmistuste lõppu koostatud. Kui Euroopa otsinguaruannet ja lühikokkuvõtet ei avaldata koos taotlusega, avaldatakse need eraldi.

Artikkel 94. Ekspertiisiavaldus

(1) Euroopa Patendiamet teeb kirjaliku avalduse alusel ekspertiisi, kas Euroopa patenditaotlus ja leiutis, mida see käsitleb, vastab käesolevas konventsioonis sätestatud nõuetele.

(2) Ekspertiisiavalduse võib taotleja esitada kuue kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Patendibülletään teatab Euroopa otsinguaruande avaldamisest. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui ekspertiisitasu on tasutud. Avaldust ei saa tagasi võtta.

(3) Kui ekspertiisiavaldust ei ole esitatud lõikes 2 nimetatud tähtaja lõpuks, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.

Artikkel 95. Ekspertiisiavalduse esitamise tähtaja pikendamine

(1) Kui leitakse, et Euroopa patenditaotlustele ei jõuta õigeks ajaks ekspertiisi teha, võib haldusnõukogu ekspertiisiavalduse esitamise tähtaega pikendada.

(2) Kui haldusnõukogu pikendab tähtaega, võib ta otsustada, et ekspertiisiavalduse võivad esitada ka kolmandad isikud. Sellisel juhul kehtestab haldusnõukogu rakendusmäärusega selle otsuse täitmiseks vastavad reeglid.

(3) Haldusnõukogu otsus tähtaega pikendada kehtib ainult nende Euroopa patenditaotluste kohta, mis on esitatud pärast vastava otsuse avaldamist Euroopa Patendiameti Teatajas.

(4) Kui haldusnõukogu pikendab tähtaega, peab ta rakendama abinõusid, et võimalikult kiiresti taastada esialgne tähtaeg.

Artikkel 96. Euroopa patenditaotluse ekspertiis

(1) Kui Euroopa patendi taotleja on esitanud ekspertiisiavalduse enne, kui Euroopa otsinguaruanne on talle edastatud, teeb Euroopa Patendiamet taotlejale pärast otsinguaruande edastamist ettepaneku kindlaksmääratud aja jooksul teatada, kas taotleja soovib jätkata Euroopa patendi taotlemist.

(2) Kui Euroopa patenditaotluse ekspertiis näitab, et taotlus või sellega seotud leiutis ei vasta käesoleva konventsiooni nõuetele, teeb ekspertiisiüksus taotlejale ettepaneku esitada oma vastuväited rakendusmääruses kehtestatu kohaselt ja nii mitu korda kui vaja ekspertiisiüksuse poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

(3) Kui taotleja ei vasta õigeks ajaks lõigete 1 ja 2 kohasele ettepanekule, loetakse taotlus tagasivõetuks.

Artikkel 97. Taotluse tagasilükkamine või patendi väljaandmine

(1) Kui ekspertiisiüksus leiab, et Euroopa patenditaotlus või sellega seotud leiutis ei vasta käesoleva konventsiooni nõuetele, lükkab ta taotluse tagasi, välja arvatud juhul, kui konventsioon näeb ette muu sanktsiooni.

(2) Kui ekspertiisiüksus leiab, et Euroopa patenditaotlus ja sellega seotud leiutis vastab käesoleva konventsiooni nõuetele, teeb ta Euroopa patendi väljaandmise otsuse märgitud riikide suhtes, kui:
a) rakendusmääruse kohaselt on tuvastatud, et taotleja on kooskõlastanud redaktsiooni, milles ekspertiisiüksus kavatseb Euroopa patendi välja anda;
b) väljaandmis- ja trükkimistasud on rakendusmääruses kehtestatud tähtaja jooksul tasutud;
c) tasumisele kuulunud aastatasud ja lisatasud on tasutud.

(3) Juhul kui väljaandmis- ja trükkimistasu ei ole õigeks ajaks tasutud, loetakse taotlus tagasivõetuks.

(4) Patendi väljaandmise otsus ei jõustu enne seda päeva, millal Euroopa Patendibülletäänis teatatakse patendi väljaandmisest. Teade avaldatakse kolme kuu möödumisel alates lõike 2 punktis b nimetatud tähtaja algusest.

(5) Taotlejale võib rakendusmääruses seada tingimuse esitada kahes Euroopa Patendiameti ametlikus keeles, mis ei ole menetluskeeled, patendinõudluse tõlge sõnastuses, milles ekspertiisiüksus kavatseb Euroopa patendi välja anda. Sellisel juhul on lõikes 4 nimetatud tähtaeg vähemalt viis kuud. Kui tõlget ei ole õigeks ajaks esitatud, loetakse taotlus tagasivõetuks.

(6) Taotleja soovil avaldatakse Euroopa patendi väljaandmise teade enne lõigetes 4 ja 5 nimetatud tähtaega. Sellise soovi saab esitada ainult siis, kui lõigetes 2 ja 5 esitatud nõuded on täidetud.

Artikkel 98. Euroopa patendikirjelduse avaldamine

Samal ajal Euroopa patendi väljaandmise teatega avaldab Euroopa Patendiamet ka leiutiskirjeldust, patendinõudlust ja jooniseid sisaldava Euroopa patendikirjelduse.


V osa
VASTULAUSE MENETLEMINE

Artikkel 99. Vastulause

(1) Üheksa kuu jooksul pärast Euroopa patendi väljaandmise teate avaldamist võib iga isik esitada Euroopa Patendiametile vastulause väljaantud Euroopa patendi vastu. Vastulause tuleb esitada kirjaliku motiveeritud avaldusena. Vastulauset ei loeta esitatuks enne, kui vastulause esitamise tasu on tasutud.

(2) Vastulause hõlmab Euroopa patenti kõikides osalisriikides, kus see patent kehtib.

(3) Vastulauset võib esitada isegi siis, kui Euroopa patendist on loobutud või patent on kaotanud kehtivuse kõigis märgitud riikides.

(4) Vastulausemenetluse pooled on vastulause esitajad ja patendiomanik.

(5) Kui isik tõendab, et tema on vastavalt lõppotsusele mõnes osalisriigis kantud selle riigi patendiregistrisse eelmise patendiomaniku asemel, siis isiku nõudel asendab ta menetluses selle riigi suhtes eelmist patendiomanikku. Erandina artiklis 118 sätestatust ei peeta eelmist patendiomanikku ja nõude esitanud isikut patendi ühisomanikeks, välja arvatud juhul, kui mõlemad seda nõuavad.

Artikkel 100. Vastulause alused

Vastulause võib esitada üksnes järgmistel alustel:
a) Euroopa patendi objekt ei ole artiklites 52–57 sätestatu põhjal patenditav;
b) Euroopa patent ei ava leiutist piisavalt selgelt ja täielikult, nii et vastava ala asjatundja saaks selle teostada;
c) Euroopa patendi objekt väljub taotluse algselt esitatud sisu raamest või kui patent põhineb Euroopa eraldatud taotlusel või vastavalt artiklile 61 esitatud uuel Euroopa patenditaotlusel, varasema taotluse algselt esitatud sisu raamest.

Artikkel 101. Vastulause menetlemine

(1) Kui vastulause esitamine on lubatud, kontrollib vastulausete üksus, kas artiklis 100 sätestatud alused takistavad Euroopa patendi jõushoidmist.

(2) Vastulause menetlemise ajal, mida tehakse kooskõlas rakendusmäärusega, palub vastulausete üksus pooltel esitada nii mitu korda kui vaja vastulausete üksuse määratud tähtaja jooksul seisukoht teadete kohta, mille on edastanud teine pool või vastulausete üksus.

Artikkel 102. Euroopa patendi tühistamine või jõushoidmine

(1) Kui vastulausete üksus on arvamusel, et artiklis 100 loetletud vastulause alused takistavad Euroopa patendi jõushoidmist, tühistab ta patendi.

(2) Kui vastulausete üksus on arvamusel, et artiklis 100 loetletud vastulause alused ei takista Euroopa patendi jõushoidmist muutmata kujul, lükkab ta vastulause tagasi.

(3) Kui vastulausete üksus leiab, et pärast muudatusi, mis patendiomanik on vastulausemenetluse ajal teinud, vastavad Euroopa patent ja sellega seotud leiutis käesoleva konventsiooni nõuetele, otsustab vastulausete üksus hoida patenti muudetud kujul jõus, kui:
a) vastavalt rakendusmäärusele on kindlaks tehtud, et patendiomanik kooskõlastab teksti sellisel kujul, nagu vastulausete üksus kavatseb patenti jõus hoida;
b) uue Euroopa patendikirjelduse trükkimistasu on tasutud rakendusmääruses ettenähtud tähtaja jooksul.

(4) Kui uue Euroopa patendikirjelduse trükkimistasu ei ole õigeks ajaks tasutud, siis patent tühistatakse.

(5) Taotlejale võib rakendusmääruses seada tingimuse esitada iga muudetud patendinõudluse punkti tõlge kahes Euroopa Patendiameti ametlikus keeles, mis ei ole menetluskeeled. Patent tühistatakse, kui tõlked ei ole esitatud õigeks ajaks.

Artikkel 103. Uue Euroopa patendikirjelduse avaldamine

Kui Euroopa patent on artikli 102 lõike 3 alusel muudetud, avaldab Euroopa Patendiamet samal ajal vastulause kohta tehtud otsusega ka Euroopa patendi uue patendikirjelduse, milles on muudetud kujul leiutiskirjeldus, patendinõudlus ja joonised.

Artikkel 104. Kulud

(1) Iga menetluspool kannab ise oma kulud, välja arvatud juhul, kui vastulausete üksus või apellatsioonikoda määrab õigluse põhimõtet järgides rakendusmääruse kohaselt tõendite esitamise või suulise menetlusega tekkinud kulude teistsuguse jaotuse.

(2) Vastava palve korral määrab vastulausete üksuse kantselei kindlaks kulude suuruse, mis kuuluvad tasumisele jaotamisotsuse alusel. Kantselei kindlaksmääratud kulude suurust võib vastulausete üksus muuta rakendusmääruses kehtestatud tähtaja jooksul esitatud palve alusel.

(3) Euroopa Patendiameti lõplik otsus kulude suuruse kindlaksmääramise kohta võrdsustatakse osalisriikides täitmisel selle osalisriigi tsiviilkohtu lõpliku otsusega, mille territooriumil otsust täidetakse. Sellise otsuse kontrollimine piirdub üksnes selle autentsuse kindlakstegemisega.

Artikkel 105. Oletatava patendiõiguste rikkuja astumine menetlusse

(1) Euroopa patendi kohta vastulause esitamise korral võib iga kolmas isik, kes tõestab, et tema vastu on algatatud patendiõiguste rikkumise menetlus sama patendi suhtes, pärast vastulause esitamise tähtaja lõppemist astuda vastulausemenetlusse, kui ta teatab menetlusse astumisest kolme kuu jooksul pärast patendiõiguste rikkumise menetluse algatamist. Sama kehtib ka iga kolmanda isiku suhtes, kes tõestab, et patendiomanik on palunud tal lõpetada oletatav patendiõiguste rikkumine ning ta on alustanud kohtumenetlust tõestamaks, et ta ei riku patenti.

(2) Menetlusse astumise teade tuleb esitada kirjaliku motiveeritud avaldusena. Teadet ei loeta esitatuks enne, kui vastulause esitamise tasu on tasutud. Edaspidi käsitletakse menetlusse astumist nagu vastulauset, välja arvatud rakendusmäärusega ettenähtud erandid.


VI osa
KAEBUSE MENETLEMINE

Artikkel 106. Otsused, mille peale saab kaevata

(1) Kaebuse saab esitada vastuvõtutalituse, ekspertiisiüksuse, vastulausete üksuse ja õigusosakonna otsuse peale. Kaebusel on otsuse täitmist peatav toime.

(2) Vastulausete üksuse otsuse peale võib kaebuse esitada isegi siis, kui Euroopa patendist on loobutud või patent on kaotanud kehtivuse kõigis märgitud riikides.

(3) Otsuse peale, mis ei lõpeta menetlust ühe osapoole suhtes, saab kaevata ainult koos lõppotsusega, välja arvatud juhul, kui see otsus näeb ette eraldi kaebuse esitamise.

(4) Vastulausemenetluse kulude jaotamine ei saa olla ainsaks kaebuse objektiks.

(5) Otsuse peale, mis määrab kindlaks vastulausemenetluse kulude suuruse, saab kaevata ainult siis, kui määratud summa ületab tasusid käsitlevate eeskirjadega määratud ülempiiri.

Artikkel 107. Kaebust esitama õigustatud isikud ja kaebuse menetluse pooled

Kaebuse võib esitada menetluspool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Ülejäänud menetluspooled on õigustatud osalema kaebuse menetlemisel pooltena.

Artikkel 108. Kaebuse esitamise tähtaeg ja vorm

Kaebuse peab esitama kirjalikult Euroopa Patendiametile kahe kuu jooksul alates kaevatava otsuse teatamise päevast. Kaebust ei loeta esitatuks enne, kui kaebuse esitamise tasu on tasutud. Nelja kuu jooksul alates kaevatava otsuse teatamise päevast tuleb esitada kirjalik avaldus, milles on esitatud kaebuse motiivid.

Artikkel 109. Läbivaatus kaevatava otsuse teinud allüksuses

(1) Kui allüksus, kelle otsus on vaidlustatud, leiab, et kaebus on vastuvõetav ja põhjendatud, muudab ta oma otsust. Seda sätet ei kohaldata, kui kaebuse esitajale vastustub teine menetluspool.

(2) Kui kaebust ei ole kolme kuu jooksul pärast põhjenduste saamist arvesse võetud, tagastatakse see viivitamata ilma sisuliste kommentaarideta apellatsioonikotta.

Artikkel 110. Kaebuse läbivaatamine

(1) Kui kaebus on vastuvõetav, kontrollib apellatsioonikoda, kas kaebus on põhjendatud.

(2) Kaebuse läbivaatamise ajal, mida tehakse kooskõlas rakendusmäärusega, palub apellatsioonikoda osapooltel esitada nii mitu korda kui vajalik apellatsioonikoja määratud tähtaja jooksul seisukoha teate kohta, mille on edastanud teine osapool või apellatsioonikoda.

(3) Kui kaebuse esitaja ei vasta lõikes 2 nimetatud juhtudel ettepanekutele õigeks ajaks, loetakse Euroopa patenditaotlus tagasivõetuks, välja arvatud juhul, kui kaevatava otsuse on teinud õigusosakond.

Artikkel 111. Kaebuse kohta otsuse langetamine

(1) Pärast kaebuse põhjendatuse hindamist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse. Apellatsioonikoda kas tegutseb kaevatava otsuse teinud allüksuse pädevuse piires või saadab kaebuse tagasi otsuse teinud allüksusse edasiseks menetlemiseks.

(2) Kui apellatsioonikoda tagastab asja edasiseks menetlemiseks kaevatava otsuse teinud allüksusse, on see allüksus seotud apellatsioonikoja õigusliku otsusega nii kaua, kui asjaolud ei muutu. Kui kaevatava otsuse on teinud vastuvõtutalitus, on ekspertiisiüksus samamoodi seotud apellatsioonikoja õigusliku otsusega.

Artikkel 112. Suure apellatsioonikoja otsus või arvamus

(1) Kindlustamaks seaduse ühetaolist kohaldamist või kui tekib oluline tõlgendamisküsimus:
a) pöördub apellatsioonikoda küsimusega menetletavas asjas kas omal algatusel või osapoole avalduse põhjal suure apellatsioonikoja poole, kui ta leiab, et eelmainitud põhjustel on vaja otsust. Kui apellatsioonikoda lükkab avalduse tagasi, põhjendab ta seda oma lõppotsuses;
b) võib Euroopa Patendiameti president pöörduda tõlgendamisküsimuses suure apellatsioonikoja poole juhul, kui kaks apellatsioonikoda on teinud selles küsimuses erinevad otsused.

(2) Lõike 1 punkti a kohastel juhtudel võtavad kaebuse menetluse pooled osa menetlusest suures apellatsioonikojas.

(3) Lõike 1 punktis a nimetatud suure apellatsioonikoja otsus on küsimuse all olevat kaebust arutavale apellatsioonikojale siduv.


VII osa
ÜLDSÄTTED

I peatükk
Menetluse üldsätted

Artikkel 113. Otsuste alus

(1) Euroopa Patendiameti otsused võivad põhineda ainult väidetel või tõenditel, mille kohta osapooltel on olnud võimalus oma arvamust avaldada.

(2) Euroopa Patendiamet arutab asja ja teeb otsuse Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi kohta üksnes teksti põhjal, mille taotleja või patendiomanik on esitanud või mille ta on heaks kiitnud.

Artikkel 114. Kontrollimine Euroopa Patendiameti äranägemisel

(1) Menetlemisel kontrollib Euroopa Patendiamet fakte oma äranägemisel; ta ei pea seejuures piirduma osapoolte esitatud faktide, tõendite või argumentidega.

(2) Euroopa Patendiamet ei pea arvestama fakte ja tõendeid, mida osapooled ei ole esitanud õigeaegselt.

Artikkel 115. Kolmandate isikute vastuväited

(1) Pärast Euroopa patenditaotluse avaldamist võivad kolmandad isikud esitada vastuväiteid taotluses sisalduva leiutise patentsuse kohta. Vastuväited tuleb esitada kirjalikult ja koos põhjendustega. Vastuväite esitajat ei loeta Euroopa Patendiameti menetluse pooleks.

(2) Lõikes 1 nimetatud vastuväited edastatakse taotlejale või patendiomanikule, kes võib neid kommenteerida.

Artikkel 116. Suuline menetlus

(1) Suuline menetlus korraldatakse Euroopa Patendiameti algatusel, kui ta leiab, et see on otstarbekas, või menetluspoole palvel. Euroopa Patendiamet võib korduva suulise menetluse palve tagasi lükata, kui menetlus toimub samas allüksuses ning osapooled ja menetluse objekt on samad.

(2) Vastuvõtutalituses korraldatakse taotleja soovil suuline menetlus ainult siis, kui vastuvõtutalitus peab seda otstarbekaks või kui ta kaalub patenditaotluse tagasilükkamist.

(3) Suuline menetlus vastuvõtutalituses, ekspertiisiüksuses ja õigusosakonnas ei ole avalik.

(4) Suuline menetlus, kaasa arvatud otsuse kuulutamine, on avalik apellatsioonikodades ja suures apellatsioonikojas pärast Euroopa patenditaotluse avaldamist, samuti vastulausete üksuses, kui menetleja ei otsusta teisiti, lähtudes võimalusest, et avalikkuse lubamine menetlust kuulama tekitab eelkõige menetluspoolele tõsist ja põhjendamatut kahju.

Artikkel 117. Tõendite kogumine

(1) Menetluse korral ekspertiisi- ja vastulausete üksuses, õigusosakonnas ning apellatsioonikojas toimub tõendite kogumine järgmiselt:
a) osapoolte ärakuulamine;
b) informatsiooni nõutamine;
c) dokumentide esitamine;
d) tunnistajate ülekuulamine;
e) eksperdiarvamuste esitamine;
f) vaatlus;
g) vande all antud kirjalike avalduste käsitlemine.

(2) Ekspertiisiüksus, vastulausete üksus ja apellatsioonikoda võivad määrata ühe oma liikme esitatud tõendeid kontrollima.

(3) Kui Euroopa Patendiamet peab vajalikuks osapoole, tunnistaja või eksperdi ütlusi, siis ta:
a) väljastab asjaomasele isikule kutse ilmuda Euroopa Patendiametisse või
b) palub kooskõlas artikli 131 lõikega 2 elukohajärgse riigi pädeval kohtul võtta asjaomaselt isikult ütluse.

(4) Osapool, tunnistaja või ekspert, kes on kutsutud Euroopa Patendiametisse, võib paluda, et temalt võetaks ütlus elukohajärgse riigi pädevas kohtus. Sellise palve saamisel või kui kutsele ei ole vastatud Euroopa Patendiameti määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Patendiamet kooskõlas artikli 131 lõikega 2 paluda pädeval kohtul võtta ütlus.

(5) Kui osapool, tunnistaja või ekspert annab ütluse Euroopa Patendiametis, võib viimane, kui ta peab vajalikuks ütluse andmist vande all või samaväärselt siduvas vormis, paluda asjaomase isiku elukohariigi pädeval kohtul võtta talt teistkordne ütlus eelmainitud tingimustel.

(6) Kui Euroopa Patendiamet palub pädeval kohtul võtta ütluse, võib ta paluda teha seda vande all või mõnes samaväärselt siduvas vormis ja lubada ühel vastava allüksuse liikmel osaleda ütluse võtmises ning esitada osapoolele, tunnistajale või eksperdile küsimusi kas kohtu vahendusel või otse.

Artikkel 118. Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi ühtsus

Kui Euroopa patendi taotlejad või omanikud eri märgitud osalisriikides ei ole samad, käsitatakse neid Euroopa Patendiameti menetlustes ühistaotlejate või ühisomanikena. Taotluse või patendi ühtsust nendes menetlustes ei muudeta; eelkõige on kõigi märgitud osalisriikide suhtes ühesugune patendi või taotluse tekst, kui käesolev konventsioon ei sätesta teisiti.

Artikkel 119. Teatamine

Euroopa Patendiamet on kohustatud teavitama asjaomaseid isikuid otsustest ja kutsetest ning samuti kõikidest teadetest, mis on seotud tähtajaga või millest asjassepuutuvaid isikuid peab teavitama teiste käesoleva konventsiooni sätete järgi või Euroopa Patendiameti presidendi korraldusel. Kui erakorralised asjaolud seda nõuavad, võib teateid edastada osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti vahendusel.

Artikkel 120. Tähtajad

Rakendusmäärus kehtestab:
a) tähtaegade arvutamise viisi ja tingimused, mille alusel saab selliseid tähtaegu pikendada juhul, kui Euroopa Patendiamet või artikli 75 lõike 1 punktis b mainitud asutused ei ole dokumentide vastuvõtuks avatud või kui posti ei toimetata Euroopa Patendiameti või asjaomaste asutuste asukohta kohale või kui postiteenused on üleüldiselt katkenud või katkestuse tõttu häiritud;
b) Euroopa Patendiameti kindlaksmääratavate tähtaegade miinimumi ja maksimumi.

Artikkel 121. Euroopa patenditaotluse menetluse jätkamine

(1) Kui Euroopa Patendiameti määratud tähtaja jooksul vastamata jätmise tõttu kavatsetakse Euroopa patenditaotlus tagasi lükata või on tagasi lükatud või loetakse tagasivõetuks, ei saabu ettenähtud õiguslikud tagajärjed või kui need on juba saabunud, siis ennistatakse eelnev olukord, juhul kui taotleja esitab avalduse taotluse menetlemise jätkamiseks.

(2) Avaldus tuleb esitada kirjalikult kahe kuu jooksul pärast teadet, et taotlus on tagasi lükatud või taotlus on loetud tagasivõetuks. Tegemata jäänud toiming tuleb selle tähtaja jooksul sooritada. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui menetluse jätkamise tasu on tasutud.

(3) Avalduse üle otsustab osakond, kelle pädevusse kuulub tegemata jäänud menetlustoiming.

Artikkel 122. Endise olukorra taastamine

(1) Kui Euroopa patendi taotleja või omanik ei olnud kõigist asjaomase olukorra tõttu õigel ajal tarvitusele võetud abinõudest hoolimata suuteline kinni pidama Euroopa Patendiameti määratud tähtajast, taastab Euroopa Patendiamet avalduse alusel tema õigused, kui käesolevas konventsioonis sätestatu kohaselt on tähtaja järgimata jätmise otseseks tagajärjeks kas Euroopa patenditaotluse või nõude tagasilükkamine, Euroopa patenditaotluse lugemine tagasivõetuks, Euroopa patendi tühistamine või muude õiguste või õiguskaitsevahendite kaotamine.

(2) Avalduse peab esitama kirjalikult kahe kuu jooksul pärast tähtaja järgimata jätmise põhjuse kadumist. Tegemata jäänud toiming tuleb selle tähtaja jooksul sooritada. Avaldust saab esitada ainult aasta jooksul pärast järgimata jäänud tähtaja lõppu. Aastatasu tasumata jätmise korral lahutatakse aastasest tähtajast artikli 86 lõikes 2 ettenähtud ajavahemik.

(3) Avalduses tuleb märkida põhjendused ning faktid, millele toetutakse. Avaldust ei loeta esitatuks enne õiguste taastamise tasu tasumist.

(4) Avalduse üle otsustab osakond, kelle pädevusse kuulub tegemata jäänud menetlustoiming.

(5) Käesoleva artikli sätted ei kehti tähtaegade suhtes, mis on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 2, artikli 61 lõikes 3, artikli 76 lõikes 3, artikli 78 lõikes 2, artikli 79 lõikes 2, artikli 87 lõikes 1 ja artikli 94 lõikes 2.

(6) Iga isik, kes lõikes 1 mainitud õiguste kaotamise ning nende õiguste taastamise vahelisel ajal on märgitud osalisriikides heauskselt kasutanud või teinud tegelikke ja tõsiseid ettevalmistusi avaldatud Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi objektiks oleva leiutise kasutamiseks, võib jätkata leiutise tasuta kasutamist oma äritegevuse käigus või selle vajadusteks.

(7) Käesoleva artikli sätted ei piira osalisriigi õigust lubada õiguste taastamist käesolevas konventsioonis ettenähtud tähtaegade puhul, mida tuleb järgida selle riigi asutuste suhtes.

Artikkel 123. Muudatused

(1) Rakendusmääruses kehtestatakse tingimused, mille järgi võib Euroopa Patendiameti menetluse käigus Euroopa patenditaotlust või Euroopa patenti muuta. Igal juhul antakse taotlejale tema nõudel vähemalt üks kord võimalus muuta leiutiskirjeldust, patendinõudlust ja jooniseid.

(2) Euroopa patenditaotlust või Euroopa patenti ei või muuta nii, et selle objekt väljuks algselt esitatud taotluse raamest.

(3) Euroopa patendi patendinõudlust ei või vastulausemenetluse ajal muuta nii, et õiguskaitse ulatus laieneks.

Artikkel 124. Teave siseriiklike patenditaotluste kohta

(1) Ekspertiisiüksus või apellatsioonikoda võib paluda taotlejal teatada kindlaksmääratud tähtaja jooksul riigid, kus ta on esitanud siseriiklikud patenditaotlused Euroopa patenditaotluse objektiks oleva leiutise või selle osa kohta, samuti nende taotluste numbrid.

(2) Kui taotleja ei vasta lõike 1 kohaselt esitatud palvele õigeks ajaks, loetakse Euroopa patenditaotlus tagasivõetuks.

Artikkel 125. Üldistele põhimõtetele viitamine

Kui käesolevas konventsioonis puuduvad menetlussätted, võtab Euroopa Patendiamet aluseks osalisriikides üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõtted.

Artikkel 126. Finantskohustuste lõppemine

(1) Organisatsiooni õigus nõuda tasude maksmist Euroopa Patendiametile lõpeb neli aastat pärast selle kalendriaasta lõppu, millal tasu tuli maksta.

(2) Nõudeõigus organisatsiooni vastu, et Euroopa Patendiamet tagastaks tasud või rahasummad, mis ületasid määratud tasu suuruse, lõpeb neli aastat pärast selle kalendriaasta lõppu, millal nõudeõigus tekkis.

(3) Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud tähtaeg katkeb lõikes 1 käsitletud juhul tasu nõudmisel ja lõikes 2 käsitletud juhul põhjendatud kirjaliku nõude esitamisel. Katkemise korral hakkab kohe kulgema uus tähtaeg, mis lõpeb hiljemalt kuus aastat pärast selle aasta lõppu, millal tähtaeg esialgselt algas, juhul kui vahepeal ei ole alanud kohtuprotsess nõude sissenõudmiseks; sellisel juhul lõpeb tähtaeg kõige varem üks aasta pärast kohtuotsuse jõustumist.


II peatükk
Avalikkuse ja ametkondade teavitamine

Artikkel 127. Euroopa patendiregister

Euroopa Patendiamet peab registrit, mida nimetatakse Euroopa patendiregistriks ning mis sisaldab kõiki andmeid, mille registreerimine on ette nähtud käesoleva konventsiooniga. Registrisse ei tehta kannet enne Euroopa patenditaotluse avaldamist. Register on avalik.

Artikkel 128. Toimikutega tutvumine

(1) Veel avaldamata Euroopa patenditaotluse toimikutega ei saa tutvuda ilma taotleja loata.

(2) Iga isik, kes tõendab, et taotleja on kasutanud tema vastu oma Euroopa patenditaotlusest tulenevaid õigusi, võib ilma taotleja loata tutvuda toimikuga enne taotluse avaldamist.

(3) Pärast Euroopa eraldatud taotluse või artikli 61 lõike 1 alusel esitatud uue Euroopa patenditaotluse avaldamist võib iga isik ilma taotleja loata tutvuda esialgse taotluse toimikuga enne selle taotluse avaldamist.

(4) Pärast Euroopa patenditaotluse avaldamist võimaldatakse vastava palve korral tutvuda Euroopa patenditaotluse toimikuga ning selle alusel väljaantud Euroopa patendiga, arvestades rakendusmääruses kehtestatud kitsendusi.

(5) Enne Euroopa patenditaotluse avaldamist võib Euroopa Patendiamet väljastada kolmandatele isikutele või avaldada järgmisi bibliograafilisi andmeid:
a) Euroopa patenditaotluse number;
b) Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäev, prioriteedinõude korral ka esmase taotluse kuupäev, riik ja number;
c) taotleja nimi;
d) leiutise nimetus;
e) märgitud osalisriigid.

Artikkel 129. Perioodilised väljaanded

Euroopa Patendiamet avaldab regulaarselt:
a) Euroopa Patendibülletääni, mis sisaldab Euroopa patendiregistri kandeid, samuti muid üksikasju, mille avaldamine on ette nähtud käesolevas konventsioonis;
b) Euroopa Patendiameti Teatajat, mis sisaldab Euroopa Patendiameti presidendi üldisi teadaandeid ja teavet, samuti muud käesoleva konventsiooni ja selle kohaldamisega seotud teavet.

Artikkel 130. Teabevahetus

(1) Euroopa Patendiamet ja osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet, järgides artikli 75 lõikes 2 nimetatud õigusnorme, edastavad vastava palve alusel üksteisele vajalikku informatsiooni Euroopa või siseriiklike patenditaotluste esitamise ning kõnealuste taotluste ja nende alusel väljaantud patentidega seotud menetluste kohta.

(2) Lõike 1 sätted laienevad ka teabevahetusele, mis toimub koostöölepingute alusel Euroopa Patendiameti ja:
a) selle riigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti vahel, kes ei ole käesoleva konventsiooni liige;
b) valitsustevahelise organisatsiooni vahel, kellel on õigus välja anda patente;
c) muu organisatsiooni vahel.

(3) Lõike 1 ning lõike 2 punktide a ja b alusel toimuva teabevahetuse kohta ei kehti artiklis 128 ettenähtud piirangud. Haldusnõukogu võib otsustada, et sellised piirangud ei kehti lõike 2 punkti c kohase teabevahetuse kohta, juhul kui asjaomane organisatsioon käsitleb saadud informatsiooni Euroopa patenditaotluse avaldamiseni konfidentsiaalsena.

Artikkel 131. Haldus- ja õiguskoostöö

(1) Kui käesolevas konventsioonis või siseriiklikus seaduses ei ole ette nähtud teisiti, abistavad Euroopa Patendiamet ja osalisriikide kohtud ning ametiasutused üksteist vastava palve alusel, edastades teavet või võimaldades juurdepääsu toimikutele. Kui Euroopa Patendiamet võimaldab kohtutele, prokuratuuridele või tööstusomandi õiguskaitse keskametitele juurdepääsu toimikutele, ei ole selline juurdepääsu võimaldamine artiklis 128 sätestatud piirangute objektiks.

(2) Euroopa Patendiameti palvel teevad osalisriikide kohtud või teised pädevad ametiasutused Euroopa Patendiameti eest oma pädevuse piirides kõik vajalikud uurimis- või muud õigustoimingud.

Artikkel 132. Väljaannete vahetamine

(1) Euroopa Patendiamet ja osalisriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid saadavad vastava palve alusel üksteisele nende enda tarbeks kasutamiseks tasuta ühe või mitu eksemplari oma vastavatest väljaannetest.

(2) Euroopa Patendiamet võib sõlmida väljaannete vahetamise või nendega varustamise lepinguid.


III peatükk
Esindus

Artikkel 133. Esinduse üldpõhimõtted

(1) Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei saa käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingute tegemiseks ühtegi isikut sundida kasutama kutselist esindajat.

(2) Kui füüsilisel või juriidilisel isikul ei ole elu- või asukohta mitte ühegi osalisriigi territooriumil, peab teda esindama kutseline esindaja ning ta peab sooritama kutselise esindaja kaudu kõik käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingud, välja arvatud Euroopa patenditaotluse esitamine. Rakendusmäärus võib kehtestada muid erandeid.

(3) Füüsilisi ning juriidilisi isikuid, kelle elu- või asukoht on vähemalt ühe osalisriigi territooriumil, võib käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingute tegemisel esindada töötaja, kes ei pea olema kutseline esindaja, kuid peab olema volitatud rakendusmääruse kohaselt. Rakendusmäärus võib kehtestada, kas ja mis tingimustel võib sellise juriidilise isiku töötaja esindada ka teisi juriidilisi isikuid, kelle põhitegevuskoht on mõne osalisriigi territooriumil ning kellel on majandussidemed esimesena nimetatud juriidilise isikuga.

(4) Rakendusmäärus võib kehtestada erireeglid koos tegutsevate osapoolte ühise esinduse kohta.

Artikkel 134. Kutselised esindajad

(1) Füüsilisi ning juriidilisi isikuid võivad käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingute sooritamisel esindada vaid need kutselised esindajad, kelle nimi on kantud nimekirja, mida sel otstarbel peab Euroopa Patendiamet.

(2) Kutseliste esindajate nimekirja võib kanda iga füüsilise isiku, kes vastab järgmistele nõuetele:
a) ta peab olema ühe osalisriigi kodanik;
b) tema äritegevuse asukoht või töökoht peab asuma ühe osalisriigi territooriumil;
c) ta peab olema sooritanud Euroopa kutseeksami.

(3) Kanne nimekirja tehakse avalduse alusel, millele peavad olema lisatud lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid.

(4) Kutseliste esindajate nimekirja kantud isikutel on õigus teha kõiki käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoiminguid.

(5) Kutselise esindajana tegutsemiseks on igal lõikes 1 ettenähtud nimekirja kantud isikul õigus asutada tegevuskoht igas osalisriigis, kus võib toimuda käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlus, arvestades konventsioonile lisatud tsentraliseerimisprotokolli. Osalisriigi ametkond võib selle õiguse ära võtta ainult üksikjuhtumitel vastavalt õigusnormidele, mis kaitsevad avalikku julgeolekut ja avalikku korda. Enne sellise abinõu rakendamist peab konsulteerima Euroopa Patendiameti presidendiga.

(6) Erijuhul võib Euroopa Patendiameti president teha erandeid lõike 2 punktis a sätestatud nõudest.

(7) Käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingute tegemisel võib osalisriigis kutsenõuetele vastav ja seal tegevuskohta omav advokaat tegutseda võrdväärselt kutselise esindajaga ulatuses, milles tal on nimetatud riigis õigus tegutseda kutselise esindajana patendiasjades. Lõiget 5 kohaldatakse mutatis mutandis.

(8) Haldusnõukogu võib vastu võtta norme, mis määravad:
a) Euroopa kutseeksamile pääsuks vajaliku kvalifikatsiooni ja väljaõppe ning sellise eksami sooritamise korra;
b) sellise institutsiooni asutamise või tunnustamise, kuhu kuuluvad isikud, kellel on õigus tegutseda kutseliste esindajatena kas Euroopa kutseeksami sooritamise või artikli 163 lõike 7 alusel;
c) distsiplinaarmeetmed, mida see institutsioon või Euroopa Patendiamet võib nimetatud isikute suhtes rakendada.


VIII osa
MÕJU SISERIIKLIKULE ÕIGUSELE

I peatükk
Euroopa patenditaotluse muutmine siseriiklikuks patenditaotluseks

Artikkel 135. Siseriikliku menetlemise avaldus

(1) Märgitud osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet alustab siseriikliku patendi väljaandmise menetlust ainult Euroopa patendi taotleja või Euroopa patendi omaniku avalduse alusel järgmistel juhtudel:
a) kui Euroopa patenditaotlus loetakse artikli 77 lõike 5 või artikli 162 lõike 4 alusel tagasivõetuks;
b) muudel siseriiklikus õiguses määratud juhtudel, kui Euroopa patenditaotlus lükatakse tagasi, võetakse tagasi, loetakse tagasivõetuks või kui Euroopa patent on käesoleva konventsiooni alusel tühistatud.

(2) Siseriikliku menetlemise avaldus tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast Euroopa patenditaotluse tagasivõtmist või teadet, et Euroopa patenditaotlus loetakse tagasivõetuks, või Euroopa patenditaotluse tagasilükkamise või Euroopa patendi tühistamise otsuse teatavakstegemist. Artiklis 66 sätestatu ei kehti, kui avaldust ei esitata õigeks ajaks.

Artikkel 136. Avalduse esitamine ja edastamine

(1) Siseriikliku menetlemise avaldus esitatakse Euroopa Patendiametile ja selles nimetatakse osalisriigid, kus soovitakse taotleda siseriiklikku patenti. Avaldust ei loeta esitatuks enne muutmistasu tasumist. Euroopa Patendiamet saadab avalduse selles nimetatud osalisriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitesse koos Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi toimiku ärakirjaga.

(2) Kui taotlejale teatatakse, et Euroopa patenditaotlus on loetud tagasivõetuks artikli 77 lõike 5 alusel, esitatakse avaldus samasse tööstusomandi õiguskaitse keskametisse, kuhu esitati patenditaotlus. Amet edastab avalduse koos Euroopa patenditaotluse ärakirjaga otse taotluses märgitud osalisriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitesse, järgides riigi julgeolekut käsitlevaid sätteid. Artiklis 66 sätestatu ei kehti, kui avaldust ei edastata kahekümne kuu jooksul pärast esitamiskuupäeva või prioriteedinõude korral pärast prioriteedikuupäeva.

Artikkel 137. Muutmise vorminõuded

(1) Artikli 136 alusel edastatud Euroopa patenditaotlusele ei tohi esitada selliseid siseriiklikust seadusest tulenevaid vorminõudeid, mis erinevad käesoleva konventsiooniga sätestatutest või lisanduvad neile.

(2) Iga tööstusomandi õiguskaitse keskamet, kellele taotlus on edastatud, võib taotlejalt nõuda vähemalt kahekuulise tähtaja jooksul:
a) siseriikliku taotluse tasu maksmist;
b) Euroopa patenditaotluse originaalteksti tõlget ühte selle riigi ametlikest keeltest ja kui vaja, siis ka Euroopa Patendiameti menetluse käigus muudetud teksti tõlget, mille taotleja soovib esitada siseriiklikku menetlusse.


II peatükk
Tühistamine ja varem kehtinud õigused

Artikkel 138. Tühistamise põhjused

(1) Kui artiklist 139 ei tulene teisiti, võib Euroopa patendi tühistada osalisriigi seaduse alusel tema territooriumil järgmistel põhjustel:
a) Euroopa patendi objekt ei ole artiklite 52–57 alusel patenditav;
b) Euroopa patent ei ava leiutist piisavalt selgelt ja täielikult, nii et vastava ala asjatundja saaks selle teostada;
c) Euroopa patendi objekt väljub taotluse algselt esitatud sisu raamest või varasema taotluse algselt esitatud sisu raamest, kui patent põhineb Euroopa eraldatud taotlusel või vastavalt artiklile 61 esitatud uuel Euroopa patenditaotlusel;
d) Euroopa patendi kaitseulatust on laiendatud;
e) Euroopa patendi omanik ei ole artikli 60 lõike 1 järgi õigustatud isik.

(2) Kui tühistamise põhjused puudutavad Euroopa patenti ainult osaliselt, toimub tühistamine kõnealusesse patenti piirangute tegemisega. Kui siseriiklik seadus lubab, võib piiramine toimuda patendinõudluse, leiutiskirjelduse või jooniste muutmise teel.

Artikkel 139. Varasemast või samast kuupäevast lähtuvad õigused

(1) Igas märgitud osalisriigis on Euroopa patenditaotlusel ja Euroopa patendil siseriikliku patenditaotluse ja siseriikliku patendi suhtes samad varasemad õigused, mis siseriiklikul patenditaotlusel ja siseriiklikul patendil.

(2) Osalisriigi siseriiklikul patenditaotlusel ja siseriiklikul patendil on Euroopa patendi suhtes, milles see osalisriik on märgitud, samad varasemad õigused, mis neil on siseriikliku patendi suhtes.

(3) Iga osalisriik võib määrata, kas ja millistel tingimustel võib leiutist, mis on avatud korraga nii Euroopa patenditaotluses või patendis kui ka siseriiklikus patenditaotluses või patendis, millel on sama esitamiskuupäev või prioriteedinõude korral sama prioriteedikuupäev, kaitsta üheaegselt mõlema patenditaotluse või patendiga.


III peatükk
Muud tagajärjed

Artikkel 140. Siseriiklik kasulik mudel ja kasulikkuse tunnistus

Artikleid 66, 124, 135–137 ning 139 kohaldatakse kasulike mudelite ja kasulikkuse tunnistuste ning kasuliku mudeli taotluste ja kasulikkuse tunnistuse taotluste puhul, mis on registreeritud või deponeeritud osalisriigis, kelle õigus näeb ette selliseid mudeleid ja tunnistusi.

Artikkel 141. Euroopa patendi aastatasud

(1) Euroopa patendi aastatasusid võib sisse nõuda ainult aastate eest, mis järgnevad artikli 86 lõikes 4 nimetatud aastale.

(2) Kõik aastatasud, mille tasumistähtpäev langeb Euroopa patendi väljaandmise teate avaldamisele järgneva kahekuulise ajavahemiku sisse, loetakse tasutuks tähtaegselt, kui need tasutakse nimetatud ajavahemiku jooksul. Ühtegi siseriikliku õigusega ettenähtud lisatasu sisse ei nõuta.


IX osa
ERIKOKKULEPPED

Artikkel 142. Ühispatent

(1) Iga osalisriikide grupp, kes on sätestanud erikokkuleppega, et nende riikide suhtes väljaantud Euroopa patendil on nende territooriumil ühtne toime, võib ette näha, et nende riikide suhtes võib Euroopa patendi välja anda ainult ühispatendina.

(2) Käesoleva osa sätteid kohaldatakse, kui mõni osalisriikide grupp on kasutanud lõikes 1 antud õigusi.

Artikkel 143. Euroopa Patendiameti eriallüksused

(1) Osalisriikide grupp võib anda Euroopa Patendiametile lisaülesandeid.

(2) Euroopa Patendiametis võib luua grupi moodustanud osalisriikide jaoks eriallüksusi, kes täidavad lisaülesandeid. Selliseid eriallüksusi juhib Euroopa Patendiameti president; artikli 10 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 144. Esindamine eriallüksustes

Osalisriikide grupp võib kehtestada erisätteid, mis reguleerivad osapoolte esindamist artikli 143 lõikes 2 nimetatud eriallüksustes.

Artikkel 145. Haldusnõukogu erikomisjon

(1) Artikli 143 lõikes 2 nimetatud eriallüksuste tegevuse jälgimiseks võib osalisriikide grupp kokku kutsuda haldusnõukogu erikomisjoni; Euroopa Patendiamet annab erikomisjoni käsutusse personali, ruumid ja inventari, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks. Euroopa Patendiameti president vastutab eriallüksuste tegevuse eest haldusnõukogu erikomisjoni ees.

(2) Haldusnõukogu erikomisjoni koosseisu, pädevuse ja funktsioonid määrab osalisriikide grupp.

Artikkel 146. Kulutuste katmine eriülesannete täitmiseks

Kui artikli 143 alusel on Euroopa Patendiametile antud lisaülesandeid, katab nende ülesannete täitmisel organisatsiooni tehtud kulutused osalisriikide grupp. Kui Euroopa Patendiametis luuakse eriallüksused nende ülesannete täitmiseks, katab allüksuste tehtud kulutused personalile, ruumidele ja seadmetele osalisriikide grupp. Artikli 39 lõikeid 3 ja 4, artiklit 41 ja artiklit 47 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 147. Ühispatendi jõushoidmistasude tasumine

Kui osalisriikide grupp on kinnitanud ühtse skaala Euroopa patendi jõushoidmistasude jaoks, arvutatakse artikli 39 lõikes 1 nimetatud protsendimäär ühtse skaala põhjal; ühispatendi kohta kehtib artikli 39 lõikes 1 nimetatud miinimumsumma. Artikli 39 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 148. Euroopa patenditaotlus omandi objektina

(1) Kui osalisriikide grupp ei ole teisiti määranud, kohaldatakse artiklis 74 sätestatut.

(2) Osalisriikide grupp võib määrata, et Euroopa patenditaotlus, milles gruppi kuuluvad osalisriigid on märgitud, võib olla õiguste üleandmise, pantimise ja võõrandamise objektiks ainult kõigis grupi osalisriikides ja kooskõlas erikokkuleppe sätetega.

Artikkel 149. Ühine märkimine

(1) Osalisriikide grupp võib määrata, et gruppi kuuluvaid riike saab märkida ainult koos ja ühe või mitme riigi märkimist loetakse kõigi gruppi kuuluvate riikide märkimiseks.

(2) Kui Euroopa Patendiamet toimib märgitud ametina artikli 153 lõike 1 alusel, siis kehtib lõige 1 ainult juhul, kui taotleja on rahvusvahelises taotluses osutanud, et ta soovib saada Euroopa patenti ühes või mitmes gruppi kuuluvas märgitud riigis. Sama kehtib ka juhul, kui taotleja märgib rahvusvahelises taotluses ühe gruppi kuuluva riigi, kelle siseriiklik õigus sätestab, et selle riigi märkimise korral on taotlusel Euroopa patenditaotluse toime.


X osa
PATENDIKOOSTÖÖLEPINGU KOHANE RAHVUSVAHELINE TAOTLUS

Artikkel 150. Patendikoostöölepingu kohaldamine

(1) 1970. aasta 19. juuni patendikoostöölepingut kohaldatakse kooskõlas käesoleva osa sätetega.

(2) Patendikoostöölepingu alusel esitatud rahvusvahelised taotlused võivad olla Euroopa Patendiameti menetluse objektiks. Nimetatud menetluses kohaldatakse patendikoostöölepingu sätteid, mida täiendatakse käesoleva konventsiooni sätetega. Vastuolu ilmnemise korral kohaldatakse patendikoostöölepingu sätteid. Rahvusvahelise taotluse korral ei lõpe käesoleva konventsiooni artikli 94 lõikes 2 ettenähtud ekspertiisinõude esitamise tähtaeg enne patendikoostöölepingu artiklis 22 või artiklis 39 ettenähtud tähtaja lõppemist.

(3) Rahvusvaheline taotlus, mille puhul Euroopa Patendiamet toimib märgitud või väljavalitud ametina, loetakse Euroopa patenditaotluseks.

(4) Kui käesolevas konventsioonis viidatakse patendikoostöölepingule, laieneb viide ka nimetatud lepingu rakendusmäärusele.

Artikkel 151. Euroopa Patendiamet vastuvõtva ametina

(1) Euroopa Patendiamet võib olla vastuvõttev amet patendikoostöölepingu artikli 2 xv punkti mõistes, kui taotleja on käesoleva konventsiooni sellise osalisriigi alaline elanik või kodanik, kus patendikoostööleping on jõustunud.

(2) Euroopa Patendiamet võib toimida vastuvõtva ametina ka siis, kui taotleja on sellise riigi alaline elanik või kodanik, kes ei ole käesoleva konventsiooni osalisriik, kuid on patendikoostöölepingu osalisriik ja on sõlminud organisatsiooniga lepingu, mille kohaselt Euroopa Patendiamet toimib kooskõlas patendikoostöölepinguga vastuvõtva ametina selle riigi ameti asemel.

(3) Haldusnõukogu eelneva nõusoleku korral võib Euroopa Patendiamet toimida vastuvõtva ametina ka kõigi teiste taotlejate suhtes organisatsiooni ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni rahvusvahelise büroo vahelise lepingu kokkuleppe kohaselt.

Artikkel 152. Rahvusvahelise taotluse esitamine ja edastamine

(1) Kui taotleja valib vastuvõtvaks ametiks Euroopa Patendiameti, esitab ta rahvusvahelise taotluse otse Euroopa Patendiametile. Sellest olenemata kohaldatakse artikli 75 lõiget 2 mutatis mutandis.

(2) Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse Euroopa Patendiametile pädeva tööstusomandi õiguskaitse keskameti vahendusel, võtab asjaomane osalisriik tarvitusele kõik vajalikud abinõud, kindlustamaks taotluse õigeaegne edastamine Euroopa Patendiametile, et viimasel oleks võimalik õigel ajal täita patendikoostöölepingus ettenähtud edastamisnõuded.

(3) Iga rahvusvahelise taotluse eest peab tasuma edastamistasu, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul taotluse saabumise päevast.

Artikkel 153. Euroopa Patendiamet märgitud ametina

(1) Euroopa Patendiamet toimib märgitud ametina patendikoostöölepingu artikli 2 punkti xiii tähenduses nende rahvusvahelises taotluses märgitud käesoleva konventsiooni osalisriikide suhtes, kelle suhtes patendikoostööleping on jõustunud, kui taotleja informeerib rahvusvahelises taotluses vastuvõtvat ametit, et ta soovib saada Euroopa patenti nendes riikides. Sama kehtib ka, kui taotleja märgib rahvusvahelises taotluses osalisriigi, kelle siseriiklik õigus sätestab, et selle riigi märkimise korral on taotlusel Euroopa patenditaotluse toime.

(2) Kui Euroopa Patendiamet toimib märgitud ametina, siis on ekspertiisiüksused pädevad tegema patendikoostöölepingu artikli 25 lõike 2 punktis a ettenähtud otsuseid.

Artikkel 154. Euroopa Patendiamet rahvusvahelise otsinguametina

(1) Organisatsiooni ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo vahelise kokkuleppe põhjal toimib Euroopa Patendiamet patendikoostöölepingu esimese peatüki kohase rahvusvahelise otsinguametina taotlejate puhul, kes on sellise osalisriigi alalised elanikud või kodanikud, kus patendikoostööleping on jõustunud.

(2) Haldusnõukogu eelneva nõusoleku korral võib Euroopa Patendiamet toimida rahvusvahelise otsinguasutusena ka kõigi teiste taotlejate puhul organisatsiooni ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo vahelise kokkuleppe kohaselt.

(3) Apellatsioonikojad on pädevad otsustama taotleja kaebuste üle, mis on esitatud lisatasude kohta, mida Euroopa Patendiamet määrab patendikoostöölepingu artikli 17 lõike 3 alalõigu a põhjal.

Artikkel 155. Euroopa Patendiamet rahvusvahelise eelekspertiisiametina

(1) Organisatsiooni ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo vahelise kokkuleppe põhjal toimib Euroopa Patendiamet patendikoostöölepingu teise peatüki kohase rahvusvahelise eelekspertiisiametina taotlejate puhul, kes on selle peatükiga ühinenud osalisriigi alalised elanikud või kodanikud.

(2) Haldusnõukogu eelneva nõusoleku korral võib Euroopa Patendiamet toimida rahvusvahelise eelekspertiisiametina ka kõigi teiste taotlejate puhul organisatsiooni ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo vahelise kokkuleppe kohaselt.

(3) Apellatsioonikojad on pädevad otsustama taotleja kaebuste üle, mis on esitatud lisatasude kohta, mida Euroopa Patendiamet määrab patendikoostöölepingu artikli 34 lõike 3 alalõigu a põhjal.

Artikkel 156. Euroopa Patendiamet väljavalitud ametina

Euroopa Patendiamet toimib väljavalitud ametina patendikoostöölepingu artikli 2 xiv punkti mõistes, kui taotleja on välja valinud mõne artikli 153 lõikes 1 või artikli 149 lõikes 2 osutatud riigi, kes on ühinenud patendikoostöölepingu teise peatükiga. Haldusnõukogu eelneva nõusoleku korral kehtib sama ka taotleja kohta, kes on sellise riigi alaline elanik või kodanik, kes ei ole patendikoostöölepingu liikmesriik või kes ei ole ühinenud patendikoostöölepingu teise peatükiga, tingimusel et see taotleja kuulub isikute hulka, kellele Rahvusvahelise Patendikoostöö Liidu Assamblee on andnud oma otsusega patendikoostöölepingu artikli 31 lõike 2 punkti b alusel õiguse esitada rahvusvahelise eelekspertiisi nõue.

Artikkel 157. Rahvusvaheline otsinguaruanne

(1) Arvestamata lõigetes 2–4 sätestatut asendab patendikoostöölepingu artikli 18 kohaselt koostatud rahvusvaheline otsinguaruanne või patendikoostöölepingu artikli 17 lõike 2 punkti a kohaselt tehtud avaldus ning nende patendikoostöölepingu artikli 21 kohane avaldamine Euroopa otsinguaruannet ning teadet viimase avaldamise kohta Euroopa Patendibülletäänis.

(2) Lõike 3 kohaste haldusnõukogu otsuste alusel:
a) koostatakse kõigi rahvusvaheliste taotluste kohta täiendav Euroopa otsinguaruanne;
b) peab taotleja tasuma otsingutasu samal ajal patendikoostöölepingu artikli 22 lõike 1 või artikli 39 lõike 1 kohaselt tasutava siseriikliku tasuga. Otsingutasu õigeaegse tasumata jätmise korral loetakse taotlus tagasivõetuks.

(3) Haldusnõukogu võib otsustada, millistel tingimustel ja millises ulatuses:
a) loobutakse täiendavast Euroopa otsinguaruandest;
b) vähendatakse otsingutasu.

(4) Haldusnõukogu võib lõike 3 alusel tehtud otsused alati tühistada.

Artikkel 158. Rahvusvahelise taotluse avaldamine ja selle üleandmine Euroopa Patendiametile

(1) Patendikoostöölepingu artikli 21 kohane rahvusvahelise taotluse avaldamine, mille jaoks Euroopa Patendiamet on märgitud amet, asendab Euroopa patenditaotluse avaldamist, arvestades lõikes 3 ettenähtud erandeid; avaldamisest teatatakse Euroopa Patendibülletäänis. Ent selline taotlus ei kuulu artikli 54 lõike 3 kohaselt tehnikatasemesse, kui lõikes 2 nimetatud tingimused ei ole täidetud.

(2) Rahvusvaheline taotlus antakse Euroopa Patendiametile üle ühes selle ametlikest keeltest. Taotleja tasub Euroopa Patendiametile patendikoostöölepingu artikli 22 lõikes 1 või artikli 39 lõikes 1 nimetatud siseriikliku tasu.

(3) Kui rahvusvaheline taotlus on avaldatud keeles, mis ei ole Euroopa Patendiameti ametlik keel, avaldab Euroopa Patendiamet rahvusvahelise taotluse, kui see on talle lõike 2 kohaselt üle antud. Artikli 67 lõigete 1 ja 2 kohane ajutine kaitse jõustub nimetatud avaldamise päeval, kui artikli 67 lõikest 3 ei tulene teisiti.


XI osa
ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 159. Haldusnõukogu üleminekuajal

(1) Riigid, kellele viidatakse artikli 169 lõikes 1, nimetavad oma esindajad haldusnõukokku; haldusnõukogu tuleb kokku Saksamaa Liitvabariigi valitsuse kutsel hiljemalt kaks kuud pärast käesoleva konventsiooni jõustumist eelkõige selleks, et nimetada ametisse Euroopa Patendiameti president.

(2) Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist ametisse nimetatud haldusnõukogu esimese esimehe ametiaeg on neli aastat.

(3) Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist moodustatud esimese haldusnõukogu juhatuse kahe valitud liikme ametiaeg on vastavalt viis ja neli aastat.

Artikkel 160. Teenistujate nimetamine üleminekuajal

(1) Enne kui Euroopa Patendiameti alaliste teenistujate teenistuseeskirjad ja teiste teenistujate teenistustingimused on kehtestatud, palkavad haldusnõukogu ja Euroopa Patendiameti president vastavalt oma volitusele vajalikud teenistujad ja sõlmivad nendega lühiajalised teenistuslepingud. Haldusnõukogu võib välja töötada personali töölevõtmise üldpõhimõtted.

(2) Üleminekuajal, mille lõppemise määrab kindlaks haldusnõukogu, võib haldusnõukogu nimetada pärast Euroopa Patendiameti presidendiga konsulteerimist suure apellatsioonikoja või apellatsioonikodade liikmeteks osalisriikide siseriiklike kohtute või ametite tehnilise või juriidilise kvalifikatsiooniga töötajaid, kes võivad jätkata oma tegevust siseriiklikes kohtutes või ametites. Neid võib nimetada kuni viieks aastaks, kuid mitte vähem kui üheks aastaks ning neid võib tagasi nimetada.

Artikkel 161. Esimene eelarveaasta

(1) Organisatsiooni esimene eelarveaasta kestab käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini. Kui jõustumise kuupäev langeb aasta teise poolde, siis kestab eelarveaasta järgmise aasta 31. detsembrini.

(2) Esimese eelarveaasta eelarve koostatakse nii kiiresti kui võimalik pärast konventsiooni jõustumist. Kuni artiklis 40 määratud esimese eelarveaasta osamaksud ei ole organisatsioonile laekunud, teevad osalisriigid haldusnõukogu nõudmisel ning tema määratud suuruses ettemakse, mis lahutatakse nende osamaksudest nimetatud eelarves. Ettemaksed määratakse vastavalt artiklis 40 ettenähtud skaalale. Ettemaksete suhtes kohaldatakse artikli 39 lõikeid 3 ja 4 mutatis mutandis.

Artikkel 162. Euroopa Patendiameti tegevuse järkjärguline laiendamine

(1) Euroopa patenditaotlusi võib esitada Euroopa Patendiametile alates kuupäevast, mille on Euroopa Patendiameti presidendi ettepaneku alusel kindlaks määranud haldusnõukogu.

(2) Haldusnõukogu võib Euroopa Patendiameti presidendi ettepaneku alusel otsustada, et lõikes 1 nimetatud kuupäevast alates võib Euroopa patenditaotlusi menetleda piiratud ulatuses. Sellised piirangud võivad kehtida teatud tehnikavaldkondade kohta. Igal juhul tehakse ekspertiis selle kohta, kas Euroopa patenditaotlusele võib kindlaks määrata esitamiskuupäeva.

(3) Kui lõike 2 põhjal on juba otsus tehtud, ei või haldusnõukogu tulevikus enam täiendavalt Euroopa patenditaotluste menetlemist piirata.

(4) Kui menetluse piiramise tõttu lõike 2 järgi ei saa Euroopa patenditaotlust edasi menetleda, teatab Euroopa Patendiamet sellest taotlejale ja viitab ühtlasi võimalusele esitada siseriikliku menetlemise nõue. Sellise nõude saabumisel loetakse Euroopa patenditaotlus tagasivõetuks.

Artikkel 163. Kutselised esindajad üleminekuajal

(1) Üleminekuajal, mille lõppemise määrab kindlaks haldusnõukogu, võib artikli 134 lõike 2 sätetest olenemata lülitada kutseliste esindajate nimekirja iga füüsilise isiku, kes vastab järgmistele tingimustele:
a) ta peab olema ühe osalisriigi kodanik;
b) tema tegevus- või töökoht peab olema ühe osalisriigi territooriumil;
c) tal peab olema õigus esindada füüsilisi ja juriidilisi isikuid suhtlemisel selle riigi tööstusomandi õiguskaitse keskametiga, kus asub tema tegevus- või töökoht.

(2) Kanne tehakse avalduse põhjal, millele on lisatud tööstusomandi õiguskaitse keskameti tõend, mis peab näitama, et lõike 1 tingimused on täidetud.

(3) Kui mõnes osalisriigis ei nõuta lõike 1 punktis c nimetatud õiguse eeltingimusena spetsiaalset ametialast kvalifikatsiooni, siis peab avalduse esitaja olema vähemalt viis aastat tegutsenud esindajana leiutiste valdkonnas suhtlemisel selle riigi tööstusomandi õiguskaitse keskametiga. Kui aga asjaomases riigis kehtestatud õigusaktide kohaselt ametlikult tunnustatakse isiku ametialast kvalifikatsiooni füüsiliste ja juriidiliste isikute esindamiseks suhtlemisel leiutiste valdkonnas osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametiga, siis sellelt isikult ei nõuta töökogemuse olemasolu. Tööstusomandi õiguskaitse keskameti tõend peab näitama, et taotleja vastab ühele käesolevas lõikes esitatud tingimusele.

(4) Euroopa Patendiameti president võib lubada erandeid:
a) lõike 3 esimese lauses sätestatud nõudest, kui taotleja esitab tõendid, et ta on saanud vajaliku kvalifikatsiooni muul viisil;
b) konkreetsetel asjaoludel lõike 1 punktis a sätestatud nõudest.

(5) Euroopa Patendiameti president teeb erandi lõike 1 punktis a sätestatud nõudest, kui taotleja 5. oktoobril 1973 täitis lõike 1 punktides b ja c sätestatud nõudeid.

(6) Isikud, kelle tegevus- või töökoht on riigis, kes on käesoleva konventsiooniga ühinenud vähem kui üks aasta enne lõikes 1 nimetatud üleminekuaja lõppemist või pärast üleminekuaja lõppemist, võib lõigete 1–5 tingimuste kohaselt kanda kutseliste esindajate nimekirja ühe aasta jooksul alates nimetatud riigi ühinemise jõustumisest.

(7) Pärast üleminekuaja lõppemist võib iga isiku, kes on selle aja jooksul kantud kutseliste esindajate nimekirja ja kes ei ole pidanud loovutama oma õigusi artikli 134 lõike 8 punkti c alusel tema suhtes rakendatud distsiplinaarkaristuste tõttu, jätta nimekirja või kanda avalduse alusel uuesti nimekirja, kui ta vastab lõike 1 punktis b sätestatud tingimusele.


XII osa
LÕPPSÄTTED

Artikkel 164. Rakendusmäärus ja protokollid

(1) Rakendusmäärus, tunnustamisprotokoll, eesõiguste ja puutumatuse protokoll, tsentraliseerimisprotokoll ja artikli 69 tõlgendamise protokoll on käesoleva konventsiooni lahutamatud osad.

(2) Kui konventsiooni sätted on vastuolus rakendusmäärusega, kehtivad konventsiooni sätted.

Artikkel 165. Allakirjutamine ja ratifitseerimine

(1) Konventsioon on allakirjutamiseks avatud 1974 aasta 5. aprillini riikidele, kes võtsid osa valitsustevahelisest konverentsist Euroopa patentide väljaandmise süsteemi loomiseks, või riikidele, keda informeeriti konverentsi toimumisest ja kellele pakuti võimalust sellel osaleda.

(2) Konventsioon kuulub ratifitseerimisele; ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Saksamaa Liitvabariigi valitsusele.

Artikkel 166. Ühinemine

(1) Konventsioon on ühinemiseks avatud:
a) artikli 165 lõikes 1 nimetatud riikidele;
b) haldusnõukogu kutsel teistele Euroopa riikidele.

(2) Riik, kes on olnud konventsiooni osalisriik ja on lakanud seda olemast artikli 172 lõike 4 kohaldumise tõttu, võib uuesti saada konventsiooni osalisriigiks sellega ühinedes.

(3) Ühinemiskirjad antakse hoiule Saksamaa Liitvabariigi valitsusele.

Artikkel 167. Reservatsioonid

(1) Iga osalisriik võib allakirjutamisel või ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel teha ainult lõikes 2 nimetatud reservatsioone.

(2) Iga osalisriik võib jätta endale õiguse sätestada, et:
a) Euroopa patendid, mis kaitsevad keemia- ja farmaatsiatooteid ja toiduaineid kui selliseid, on kooskõlas siseriiklikele patentidele kohaldatavate õigusnormidega kehtetud või tühistatavad; see reservatsioon ei mõjuta kaitset, mis tuleneb keemiatoote valmistamise või kasutamise meetodit või farmaatsiatoote või toiduaine valmistamise meetodit käsitlevast patendist;
b) Euroopa patendid, mis kaitsevad artikli 53 punktiga b hõlmamata põllumajanduslikke või aianduslikke meetodeid, on kooskõlas siseriiklikele patentidele kohaldatavate õigusnormidega kehtetud või tühistatavad;
c) Euroopa patentide kehtivusaeg on kooskõlas siseriiklikele patentidele kohaldatavate õigusnormidega lühem kui 20 aastat;
d) ta ei ühine tunnustamisprotokolliga.

(3) Ükski osalisriigi reservatsioon ei kehti üle 10 aasta käesoleva konventsiooni jõustumisest arvates. Kui aga osalisriik on teinud lõike 2 punktides a või b nimetatud reservatsiooni, võib haldusnõukogu selle riigi suhtes pikendada kas kogu reservatsiooni või selle osa kehtivust, kuid mitte rohkem kui viie aasta võrra, kui see riik esitab vähemalt üks aasta enne 10-aastase tähtaja lõppu põhjendatud palve, mille põhjal haldusnõukogu veendub, et riik ei ole valmis loobuma reservatsioonist 10-aastase tähtaja lõpuks.

(4) Iga osalisriik, kes on teinud reservatsiooni, võtab selle tagasi niipea, kui asjaolud seda võimaldavad. Tagasivõtmine toimub Saksamaa Liitvabariigi valitsusele adresseeritud teatega ning see jõustub ühe kuu möödumisel sellise teate saabumisest.

(5) Lõike 2 punktide a, b ja c kohaselt tehtud reservatsioonid kehtivad Euroopa patentide suhtes, mis on antud välja reservatsiooni kehtimise ajal esitatud Euroopa patenditaotluste alusel. Reservatsiooni toime jätkub patendi kehtivusaja lõpuni.

(6) Iga reservatsioon kaotab kehtivuse lõike 3 esimeses lauses nimetatud tähtaja lõppemisel või tähtaja pikendamise korral pikendatud tähtaja lõppemisel; eelöeldu ei piira lõigete 4 ja 5 kohaldamist.

Artikkel 168. Konventsiooni territoriaalne kohaldamine

(1) Osalisriik võib ratifitseerimis- või ühinemiskirjas deklareerida või informeerida muul ajal hiljem kirjaliku teatega Saksamaa Liitvabariigi valitsust, et konventsiooni kohaldatakse ühel või mitmel territooriumil, mille välissuhete eest see riik vastutab. Osalisriigi suhtes väljaantud Euroopa patent kehtib ka territooriumidel, mille kohta nimetatud deklaratsioon on jõustunud.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud deklaratsioon on ratifitseerimis- või ühinemiskirjas, hakkab see kehtima ratifitseerimisega või ühinemisega samal päeval; kui deklaratsioon esitatakse teatena pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja esitamist, jõustub teade kuue kuu möödumisel päevast, millal teade saabus Saksamaa Liitvabariigi valitsusele.

(3) Osalisriik võib alati deklareerida, et konventsiooni kehtivus lõpeb mõne territooriumi või kõigi territooriumide suhtes neist, mille kohta osalisriik on esitanud teate vastavalt lõikele 1. Selline deklaratsioon jõustub ühe aasta möödumisel päevast, mil Saksamaa Liitvabariigi valitsus teate sai.

Artikkel 169. Jõustumine

(1) Konventsioon jõustub kolme kuu möödumisel päevast, millal on antud hoiule viimane ratifitseerimis- või ühinemiskiri kuue riigi poolt, kelle territooriumil esitatud patenditaotluste arv 1970. aastal kõikides nimetatud riikides kokku oli vähemalt 180 000.

(2) Pärast konventsiooni jõustumist toimunud ratifitseerimine või ühinemine jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.

Artikkel 170. Vastuvõtumaks

(1) Iga riik, kes ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega pärast selle jõustumist, maksab organisatsioonile vastuvõtumaksu, mida ei tagastata.

(2) Vastuvõtumaks on viis protsenti summast, mis kujuneb, kui selle riigi suhtes kohaldatakse artikli 40 lõigetes 3 ja 4 esitatud skaala kohast protsenti, mis kehtis ratifitseerimis- või ühinemispäeval summa suhtes, mille maksid ülejäänud osalisriigid spetsiaalsete osamaksudena nimetatud päevale eelnenud eelarveaastal.

(3) Kui lõikes 2 nimetatud päevale eelnenud eelarveaastal ei nõutud spetsiaalseid osamakse, kohaldatakse asjaomase riigi suhtes lõikes 2 nimetatud skaala kohast protsenti viimase aasta alusel, mil spetsiaalsete osamaksete tasumist nõuti.

Artikkel 171. Konventsiooni kestus

Konventsioon on tähtajatu.

Artikkel 172. Muutmine

(1) Konventsiooni võib muuta osalisriikide konverents.

(2) Konverentsi valmistab ette ja kutsub kokku haldusnõukogu. Konverentsil ei ole õigust langetada otsuseid, kui sellel ei ole esindatud vähemalt kolm neljandikku osalisriikidest. Muudetud redaktsiooni vastuvõtmiseks peab andma poolthääle kolm neljandikku konverentsil ja hääletamisel osalevatest osalisriikidest. Hääletamisest loobunuid ei arvestata hääletanuiks.

(3) Muudetud redaktsioon jõustub konverentsi määratud ajal, kui redaktsiooni on ratifitseerinud või sellega on ühinenud konverentsi määratud arv osalisriike.

(4) Riigid, kes ei ole ratifitseerinud konventsiooni muudetud redaktsiooni või ei ole sellega ühinenud jõustumise ajaks, lakkavad sellest ajast olemast konventsiooni osalised.

Artikkel 173. Osalisriikidevahelised vaidlused

(1) Kõik osalisriikidevahelised vaidlused konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, mida ei lahendata läbirääkimiste teel, edastatakse ühe asjaosalise riigi nõudel haldusnõukogule, kes püüab saavutada asjaosaliste riikide vahel kokkuleppe.

(2) Kui kokkulepet ei saavutata kuue kuu jooksul ajast, millal haldusnõukogu kaasati vaidlusse, võib ükskõik kes asjaosalistest riikidest suunata vaidluse siduva otsuse langetamiseks Rahvusvahelisele Kohtule.

Artikkel 174. Denonsseerimine

Osalisriik võib konventsiooni alati denonsseerida. Denonsseerimisest teatatakse Saksamaa Liitvabariigi valitsusele. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödumisel sellise teate saamisest.

Artikkel 175. Omandatud õiguste säilitamine

(1) Kui riik lakkab vastavalt artikli 172 lõikele 4 või artiklile 174 olemast konventsiooni osaline, ei mõjuta see konventsiooni alusel juba omandatud õigusi.

(2) Kui patenditaotluses märgitud riik lakkab olemast konventsiooni osaline, menetleb Euroopa Patendiamet pooleliolevat Euroopa patenditaotlust selle riigi suhtes edasi, nii nagu oleks konventsioon sel ajal kehtivas redaktsioonis selles riigis endiselt jõus.

(3) Lõike 2 sätted kehtivad Euroopa patentide suhtes, mille puhul nimetatud lõikes viidatud päeval on pooleli vastulausemenetlus või ei ole vastulause esitamise tähtaeg lõppenud.

(4) Käesolev artikkel ei piira konventsiooni osaliseks olemast lakanud riigi õigust käsitleda Euroopa patenti kooskõlas konventsiooni redaktsiooniga, mille osaline ta oli.

Artikkel 176. Endise osalisriigi finantsõigused ja -kohustused

(1) Riigile, kes on lakanud olemast konventsiooni osaline vastavalt artikli 172 lõikele 4 või artiklile 174, maksab organisatsioon tagasi spetsiaalsed osamaksud, mida riik tasus artikli 40 lõike 2 kohaselt, üksnes sel ajal ja nendel tingimustel, mida organisatsioon rakendab teiste riikide samal eelarveaastal tasutud spetsiaalsete osamaksude suhtes.

(2) Lõikes 1 nimetatud riik jätkab selles riigis jõushoitavate Euroopa patentide tasudest vastavalt artiklile 39 määratud osa tasumist suuruses, mis kehtis konventsiooni osaliseks oleku lakkamise päeval.

Artikkel 177. Konventsiooni keeled

(1) Käesolev konventsioon, mis on koostatud ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja saksa keeles, antakse hoiule Saksamaa Liitvabariigi valitsuse arhiivi; kõik kolm teksti on võrdselt autentsed.

(2) Konventsiooni tekstid teistes osalisriikide ametlikes keeltes, mida ei ole nimetatud lõikes 1, loetakse ametlikeks tekstideks, kui need on kinnitanud haldusnõukogu. Eri tekstide tõlgendamisel tekkivate vastuolude korral on autentsed lõikes 1 nimetatud tekstid.

Artikkel 178. Edastamine ja teatamine

(1) Saksamaa Liitvabariigi valitsus teeb konventsioonist tõestatud ärakirjad ja saadab need allakirjutanud või ühinenud riikide valitsustele.

(2) Saksamaa Liitvabariigi valitsus teatab lõikes 1 nimetatud riikide valitsustele:
a) igast allakirjutamisest;
b) igast ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest;
c) igast artikli 167 kohaselt esitatud reservatsioonist või reservatsiooni tagasivõtmisest;
d) igast artikli 168 kohaselt esitatud deklaratsioonist või teatest;
e) konventsiooni jõustumise kuupäeva;
f) igast artikli 174 kohaselt teatatud denonsseerimisest ja selle jõustumise kuupäevast.

(3) Saksamaa Liitvabariigi valitsus registreerib konventsiooni ÜRO sekretariaadis.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad, olles esitanud kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud volikirjad, konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud viiendal oktoobrikuu päeval ühe tuhande üheksasaja seitsmekümne kolmandal aastal Münchenis.

 

Euroopa Patendikonventsiooni 2000 rakendusmääruse tõlke uus redaktsioon (RT II 24, 2007)

EUROOPA PATENTIDE VÄLJAANDMISE KONVENTSIOONI RAKENDUSMÄÄRUS
5. oktoober 1973
Viimati muudetud Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu 13. oktoobri 1999. aasta otsusega


I osa
KONVENTSIOONI ESIMESE OSA RAKENDUSEESKIRJAD

I peatükk
Euroopa Patendiameti töökeeled

Reegel 1. Keelt käsitlevad erandid kirjalikul menetlemisel

(1) Kirjaliku menetluse korral Euroopa Patendiametis võib iga osapool kasutada üht Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest. Artikli 14 lõikes 4 sätestatud tõlke võib esitada Euroopa Patendiameti mis tahes ametlikus töökeeles.

(2) Euroopa patendi muudatused või Euroopa patenditaotlus tuleb esitada menetluskeeles.

(3) Dokumendid, mis on määratud kasutamiseks Euroopa Patendiametis tõenditena, eelkõige väljaanded, võib esitada mis tahes keeles. Euroopa Patendiamet võib siiski nõuda, et tema määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu, esitatakse tõlge ühes tema ametlikus keeles.

Reegel 2. Menetluskeelt käsitlevad erandid suulisel menetlemisel

(1) Iga Euroopa Patendiametis toimuva suulise menetluse pool võib kasutada menetluskeele asemel mõnda teist Euroopa Patendiameti ametlikku keelt, kui ta on sellest teatanud hiljemalt üks kuu enne kindlaksmääratud tähtpäeva või kannab ise hoolt menetluskeelde tõlkimise eest. Iga osapool võib kasutada ka mõnda lepinguosalise riigi ametlikest keeltest, kui ta kannab ise hoolt menetluskeelde tõlkimise eest. Euroopa Patendiamet võib käesoleva lõike sätete puhul lubada erandeid.

(2) Euroopa Patendiameti teenistujad võivad suulisel menetlemisel kasutada menetluskeele asemel mõnda teist Euroopa Patendiameti ametlikku keelt.

(3) Ütluste andmisel võivad ärakuulatavad osapooled, tunnistajad või eksperdid, kes ei suuda adekvaatselt väljenduda ühes Euroopa Patendiameti või lepinguosalise riigi ametlikest keeltest, kasutada mõnda teist keelt. Kui ütluste andmine on määratud ühe menetluspoole taotlusel, kuulatakse muudes kui Euroopa Patendiameti ametlikes keeltes antavad osapoolte, tunnistajate või ekspertide selgitused ära vaid juhul, kui taotluse esitanud osapool kannab ise hoolt menetluskeelde tõlkimise eest; Euroopa Patendiamet võib siiski lubada tõlget mõnda teise oma ametlikku keelde.

(4) Osapoolte ja Euroopa Patendiameti nõusolekul võib suulisel menetlemisel kasutada mis tahes keelt.

(5) Euroopa Patendiamet võtab vajaduse korral tõlkimise menetluskeelde või oma teistesse ametlikesse keeltesse enda kanda, välja arvatud juhul, kui tõlkimine on ühe osapoole kohustus.

(6) Euroopa Patendiameti teenistujate, osapoolte, tunnistajate ja ekspertide ütlused suulisel menetlemisel, mis antakse mõnes Euroopa Patendiameti ametlikest keeltest, kantakse protokolli kasutatud keeles. Ütlused mõnes teises keeles protokollitakse ametlikus keeles, millesse need on tõlgitud. Euroopa patendikirjelduse ja patendinõudluse või Euroopa patendi teksti muudatused kantakse protokolli menetluskeeles.

Reegel 3. (Kehtetu)

Reegel 4. Euroopa eraldatud taotluse keel

Euroopa eraldatud taotlus või artikli 14 lõikes 2 nimetatud juhul selle tõlge tuleb esitada varasema Euroopa patenditaotluse menetluskeeles.

Reegel 5. Tõlgete kinnitamine

Juhul kui tuleb esitada mõne dokumendi tõlge, võib Euroopa Patendiamet nõuda tema määratava tähtaja jooksul tõendi esitamist selle kohta, et tõlge vastab originaaltekstile. Tõendi õigeaegse esitamata jätmise korral loetakse, et dokument ei ole saabunud, kui konventsioon ei sätesta teisiti.

Reegel 6. Tähtajad ja tasude vähendamine

(1) Artikli 14 lõikes 2 nimetatud tõlge tuleb esitada kolme kuu jooksul alates Euroopa patenditaotluse esitamise päevast, kuid mitte hiljem kui kolmeteistkümne kuu jooksul alates prioriteedikuupäevast. Kui tõlge käsitleb Euroopa eraldatud taotlust või artikli 61 lõike 1 punkti b kohast uut Euroopa patenditaotlust, võib tõlke esitada ühe kuu jooksul alates selle taotluse esitamise päevast.

(2) Artikli 14 lõikes 4 nimetatud tõlge tuleb esitada ühe kuu jooksul dokumendi esitamise päevast. Kui dokument on vastulause või kaebus, pikeneb nimetatud tähtaeg vastulause või kaebuse esitamise tähtaja lõppemiseni.

(3) Kui patenditaotleja, patendiomanik või oponent kasutab artikli 14 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võimalusi, vähendatakse vastavalt taotluse esitamistasu, ekspertiisitasu, vastulause või kaebuse esitamistasu. Tasude vähendamine määratakse kindlaks tasusid käsitlevates eeskirjades protsendina tasumäärast.

Reegel 7. Euroopa patenditaotluse tõlke autentsus

Tehes kindlaks, kas Euroopa patenditaotluses või Euroopa patendis avatud leiutise olemus ei välju algselt esitatud taotluse raamest, võib Euroopa Patendiamet lähtuda eeldusest, et artikli 14 lõikes 2 nimetatud tõlge vastab taotluse algtekstile, kui ei tõestata vastupidist.


II peatükk
Euroopa Patendiameti töökorraldus

Reegel 8. Patendiklassifikatsioon

(1) Euroopa Patendiamet kasutab:
a) kuni 1971 aasta 24. märtsil sõlmitud rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkuleppe jõustumiseni klassifikatsiooni, mis on ette nähtud 19. detsembri 1954. aasta rahvusvahelise leiutispatentide klassifikatsiooni Euroopa konventsiooni artiklis 1;
b) pärast Strasbourgi kokkuleppe jõustumist selle kokkuleppe artikli 1 kohast klassifikatsiooni.

(2) Lõikes 1 ettenähtud klassifikatsiooni nimetatakse edaspidi rahvusvaheliseks klassifikatsiooniks.

Reegel 9. Tööjaotus esimese instantsi allüksustes

(1) Euroopa Patendiameti president määrab kindlaks otsinguüksuste, ekspertiisiüksuste ja vastulausete üksuste arvu. Ta jaotab nende üksuste vahel tööülesanded vastavalt rahvusvahelisele klassifikatsioonile ja otsustab vajaduse korral Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi klassifitseerimise vastavalt rahvusvahelisele klassifikatsioonile.

(2) Euroopa Patendiameti president võib vastuvõtutalitusele, otsinguüksustele, ekspertiisiüksustele, vastulausete üksustele ja õigusosakonnale määrata nende konventsioonijärgsete kohustuste kõrval muid ülesandeid.

(3) Euroopa Patendiameti president võib konkreetseid ekspertiisiüksuste või vastulausete üksuste ülesandeid, mis ei valmista tehnilises või õiguslikus mõttes raskusi, usaldada teenistujatele, kes ei ole tehnika- või õigusalase kvalifikatsiooniga eksperdid.

(4) Euroopa Patendiameti president võib määrata, et ainult üks vastulause üksuste kantseleidest on pädev määrama kindlaks kulusid artikli 104 lõike 2 kohaselt.

Reegel 10. Tööjaotus teises instantsis ja selle liikmete määramine

(1) Enne iga tööaasta algust jaotatakse ülesanded apellatsioonikodade vahel ja määratakse apellatsioonikodade ning suure apellatsioonikoja liikmed ja asendusliikmed. Apellatsioonikoja iga liikme võib määrata mitme apellatsioonikoja liikmeks. Vajaduse korral võib määramist tööaasta jooksul muuta.

(2) Lõikes 1 nimetatud määramise teeb presiidium, kuhu kuulub selle esimehena tegutsev Euroopa Patendiameti president, apellatsioonikodade töö eest vastutav asepresident, apellatsioonikodade esimehed ja kolm apellatsioonikodade liiget, kelle on kõnealuseks tööaastaks valinud apellatsioonikodade kogu liikmeskond. Presiidiumi otsustusvõimeliseks tunnistamiseks on nõutav vähemalt viie liikme kohalolek, kelle hulgas peavad olema Euroopa Patendiameti president või üks asepresident ja kahe apellatsioonikoja esimehed. Otsus tehakse lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav esimehe hääl.

(3) Kahe või enama apellatsioonikoja omavaheliste lahkarvamuste korral pädevuse küsimustes teeb otsuse lõikes 2 nimetatud presiidium.

(4) Haldusnõukogu võib apellatsioonikodadele määrata ülesandeid vastavalt artikli 134 lõike 8 punktile c.

Reegel 11. Teise instantsi menetluskord

Reegli 10 lõikes 2 nimetatud presiidium kehtestab apellatsioonikodade menetluskorra. Suur apellatsioonikoda kehtestab oma menetluskorra ise.

Reegel 12. Euroopa Patendiameti haldusstruktuur

(1) Ekspertiisiüksused ja vastulausete üksused grupeeritakse halduslikult direktoraatideks, mille arvu määrab Euroopa Patendiameti president.

(2) Direktoraadid, õigusosakond, apellatsioonikojad ja suur apellatsioonikoda ning Euroopa Patendiameti haldustalitused grupeeritakse peadirektoraatideks. Vastuvõtutalitus ja otsinguüksused koondatakse halduslikult üheks peadirektoraadiks.

(3) Iga peadirektoraati juhatab üks asepresident. Peadirektoraadi juurde asepresidendi määramise otsustab pärast Euroopa Patendiameti presidendiga konsulteerimist haldusnõukogu.


II osa
KONVENTSIOONI TEISE OSA RAKENDUSEESKIRJAD

I peatükk
Menetlus, kui patenditaotlejal või patendiomanikul puuduvad õigused

Reegel 13. Menetluse peatamine

(1) Kui kolmas isik tõendab Euroopa Patendiametile, et ta on alustanud patenditaotleja vastu kohtuprotsessi, milles ta taotleb otsust, et õigus saada Euroopa patenti kuulub temale, peatab Euroopa Patendiamet patendi väljaandmise menetluse, välja arvatud juhul, kui kolmas isik nõustub menetluse jätkamisega. Nõusolek tuleb anda Euroopa Patendiametile kirjalikult; seda ei saa tagasi võtta. Patendi väljaandmise menetlust ei saa siiski peatada enne Euroopa patenditaotluse avaldamist.

(2) Kui Euroopa Patendiametile tõendatakse, et Euroopa patendi saamise õigust käsitlevas kohtuprotsessis on tehtud lõppotsus, teatab Euroopa Patendiamet patenditaotlejale ja vajaduse korral teistele osapooltele, et väljaandmismenetlust jätkatakse teates nimetatud kuupäeval, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 61 lõike 1 punktile b on esitatud uus Euroopa patenditaotlus kõigi märgitud osalisriikide suhtes. Kui otsus tehti kolmanda isiku kasuks, võib menetlust jätkata alles pärast kolme kuu möödumist otsuse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui kolmas isik taotleb väljaandmismenetluse jätkamist.

(3) Koos menetluse peatamise otsustamisega või hiljem võib Euroopa Patendiamet kindlaks määrata kuupäeva, millal ta kavatseb pooleliolevat menetlust jätkata, arvestamata lõikes 1 nimetatud patenditaotleja vastu algatatud kohtuprotsessi seisu. Kuupäev tuleb teatavaks teha kolmandale isikule, patenditaotlejale ja vajaduse korral teistele osapooltele. Kui selle kuupäevani ei ole lõppotsuse olemasolu tõendatud, võib Euroopa Patendiamet menetlust jätkata.

(4) Kui kolmas isik tõendab Euroopa Patendiametile vastulausemenetluse jooksul või vastulause esitamise tähtaja jooksul, et ta on alustanud kohtuprotsessi Euroopa patendi omaniku vastu, milles ta taotleb otsust, et õigus saada Euroopa patenti kuulub temale, peatab Euroopa Patendiamet vastulausemenetluse, välja arvatud juhul, kui kolmas isik nõustub menetluse jätkamisega. Nõusolek tuleb anda Euroopa Patendiametile kirjalikult; seda ei saa tagasi võtta. Peatamiskorralduse võib anda siiski alles seejärel, kui vastulause üksus on lugenud vastulause esitamise lubatavaks. Lõikeid 2 ja 3 tuleb kohaldada mutatis mutandis.

(5) Peatamiskuupäeval peatub tähtaegade kulgemine, välja arvatud aastatasude tasumise tähtajad. Menetluse jätkumise kuupäevast hakkab kulgema ka veel möödumata tähtajaosa; pärast menetluse jätkamist allesjäänud tähtajaosa peab siiski olema vähemalt kaks kuud.

Reegel 14. Euroopa patenditaotluse tagasivõtmise õiguse piiramine

Alates kuupäevast, millal kolmas isik tõendab Euroopa Patendiametile, et ta on alustanud kohtuprotsessi, milles ta taotleb otsust, et õigus Euroopa patendile kuulub talle, kuni kuupäevani, millal Euroopa Patendiamet jätkab väljaandmismenetlust, ei või Euroopa patenditaotlust ega mõne lepinguosalise riigi märkimist tagasi võtta.

Reegel 15. Uue Euroopa patenditaotluse esitamine õigustatud isiku poolt

(1) Kui isik, kellele on lõpliku kohtuotsusega otsustatud välja anda Euroopa patent, esitab vastavalt artikli 61 lõike 1 punktile b uue Euroopa patenditaotluse, loetakse varasem Euroopa patenditaotlus alates uue Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäevast tagasivõetuks märgitud osalisriikide suhtes, kus tehti otsus või tunnustati seda.

(2) Uue Euroopa patenditaotluse eest tuleb ühe kuu jooksul pärast selle esitamist tasuda taotluse esitamistasu ja otsingutasu. Märkimistasud peab tasuma kuue kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Patendibülletäänis teatati uue Euroopa patenditaotluse kohta koostatud Euroopa otsinguaruande avaldamisest.

(3) Artikli 77 lõigetes 3 ja 5 sätestatud Euroopa patenditaotluse edasisaatmise tähtajaks on uue Euroopa patenditaotluse korral neli kuud taotluse tegelikust esitamise päevast arvates.

Reegel 16. Õiguse osaline üleminek lõpliku kohtuotsuse alusel

(1) Kui lõplikust kohtuotsusest tuleneb, et kolmandale isikule on otsustatud välja anda Euroopa patent ainult ühe osa kohta Euroopa patenditaotluses avatud leiutise olemusest, tuleb sellele osale mutatis mutandis kohaldada artiklit 61 ja reeglit 15.

(2) Vajaduse korral sisaldab varasem Euroopa patenditaotlus märgitud osalisriikide jaoks, kus otsus tehti või kus seda tunnustati, ning teiste märgitud osalisriikide jaoks erinevaid patendinõudlusi, leiutiskirjeldusi ja jooniseid.

(3) Kui kolmas isik on vastavalt artikli 99 lõikele 5 asunud ühe või mitme osalisriigi suhtes senise patendiomaniku asemele, võib vastulause menetlemise tulemusel jõus hoitud Euroopa patent sisaldada selle riigi või nende riikide jaoks teiste märgitud osalisriikidega võrreldes erinevaid patendinõudlusi, leiutiskirjeldusi ja jooniseid.

II peatükk
Leiutaja nimetamine

Reegel 17. Leiutaja märkimine

(1) Leiutaja märkimine tuleb teha Euroopa patendi saamise avalduses. Kui aga patenditaotleja ei ole leiutaja või ainus leiutaja, tuleb leiutaja märkida eraldi dokumendis; selles dokumendis peab sisalduma leiutaja perekonnanimi, eesnimed ja täielik aadress ning artiklis 81 nimetatud avaldus, mis peab kandma patenditaotleja või tema esindaja allkirja.

(2) Euroopa Patendiamet ei kontrolli leiutaja märkimise õigsust.

(3) Kui patenditaotleja ei ole leiutaja või ainus leiutaja, teatab Euroopa Patendiamet märgitud leiutajale märkimisdokumendis sisalduvad ja teised artikli 128 lõikes 5 ettenähtud andmed.

(4) Patenditaotleja ja leiutaja ei või lõikes 3 nimetatud teate saamata jäämise või selles sisalduvate vigade korral esitada nõudeid.

Reegel 18. Leiutaja märkimise avaldamine

(1) Leiutajana märgitud isikut tuleb avaldatud Euroopa patenditaotluses ja Euroopa patendikirjelduses nimetada leiutajana, välja arvatud juhul, kui mainitud isik kirjalikult teatab Euroopa Patendiametile, et ta loobub oma õigusest olla leiutajana nimetatud.

(2) Kui kolmas isik esitab Euroopa Patendiametile jõustunud kohtuotsuse, millest selgub, et patenditaotleja või patendiomanik on kohustatud teda leiutajana nimetama, kohaldatakse lõiget 1.

Reegel 19. Leiutaja märkimise parandamine

(1) Leiutaja ebaõige märkimise võib parandada ainult vastava taotluse alusel, millega koos tuleb esitada leiutajana valesti märgitud isiku nõusolek, ja kui taotlust ei esita patenditaotleja või patendiomanik, ka tema nõusolek. Reeglit 17 kohaldatakse mutatis mutandis.

(2) Kui leiutaja ebaõige märkimine on kantud Euroopa patendiregistrisse või avaldatud Euroopa Patendibülletäänis, tuleb kandes või väljaandes teha parandus.

(3) Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis leiutaja ebaõige märkimise tühistamise korral.

III peatükk
Üleandmise, litsentside ja teiste õiguste registreerimine

Reegel 20. Üleandmise registreerimine

(1) Euroopa patenditaotluse üleandmine kantakse Euroopa patendiregistrisse huvitatud osapoole palvel ja Euroopa Patendiametit rahuldavate dokumentide alusel, mis on koostatud selle kohta, et õigus on üle antud.

(2) Palvet ei loeta esitatuks niikaua, kui menetlustasu on tasumata. Palve võib tagasi lükata vaid juhul, kui ei ole täidetud lõikes 1 kehtestatud nõudeid.

(3) Üleandmisel on Euroopa Patendiametile tähendus vaid lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisel ja nendes ettenähtud ulatuses.

Reegel 21. Litsentside ja teiste õiguste registreerimine

(1) Reegli 20 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis litsentsi andmise või litsentsi ülemineku registreerimise, samuti Euroopa patenditaotlusega seotud asjaõiguse tekkimise või ülemineku registreerimise ja sellise taotluse sundtäitmise registreerimise suhtes.

(2) Lõikes 1 nimetatud kanded kustutatakse vastava palve alusel; palvet ei loeta esitatuks niikaua, kui menetlustasu on tasumata. Palvele tuleb lisada dokumendid, millest järeldub, et varasem õigus ei kehti enam, või õigustatud isiku avaldus selle kohta, et ta on kande kustutamisega nõus; palve võib tagasi lükata vaid juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole täidetud.

Reegel 22. Erinõuded litsentside registreerimisel

(1) Litsents Euroopa patenditaotluse kohta kantakse Euroopa patendiregistrisse ainulitsentsina, kui patenditaotleja ja litsentsiaat seda nõuavad.

(2) Litsents Euroopa patenditaotluse kohta kantakse Euroopa patendiregistrisse all-litsentsina, kui selle annab litsentsiaat, kellele antud litsents on kantud nimetatud registrisse.

IV peatükk
Näitusetõend

Reegel 23. Näitusetõend

Patenditaotleja peab nelja kuu jooksul alates Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäevast esitama artikli 55 lõikes 2 nimetatud tõendi, mille annab näitusel välja ametisik, kes on vastutav tööstusomandi kaitse eest sellel näitusel, ja milles kinnitatakse, et leiutis oli tegelikult eksponeeritud. Tõendis peab olema märgitud ka näituse avamise kuupäev, ja kui leiutise esmakordse avalikustamise päev ei lange kokku näituse avamise päevaga, siis ka esmakordse avalikustamise kuupäev. Tõendile peavad olema lisatud leiutist identifitseerida võimaldavad dokumendid, mille eespool nimetatud ametnik on nõuetekohaselt kinnitanud.

V peatükk
Varasem Euroopa patenditaotlus

Reegel 23a. Varasema patenditaotluse kuuluvus tehnikatasemesse

Euroopa patenditaotlus loetakse artikli 54 lõigete 3 ja 4 kohaselt tehnikatasemesse kuuluvaks ainult tingimusel, et artikli 79 lõikes 2 ettenähtud märkimistasud on nõuetekohaselt tasutud.

VI peatükk
Biotehnoloogilised leiutised

Reegel 23b. Üldsätted ja määratlused

(1) Biotehnoloogilisi leiutisi käsitlevate Euroopa patenditaotluste ja patentide suhtes kehtivad konventsiooni asjakohased sätted, mida tõlgendatakse käesoleva peatüki kohaselt. Täiendava tõlgendamisvahendina kasutatakse 1998. aasta 6. juuli direktiivi 98/44/EÜ biotehnoloogiliste leiutiste õiguskaitse kohta.

(2) Biotehnoloogilised leiutised on leiutised, mis on seotud bioloogilisest ainest koosnevate või seda sisaldavate toodetega või bioloogilise aine tootmise, töötlemise või kasutamise meetoditega.

(3) Bioloogiline aine on igasugune geneetilist teavet sisaldav aine, mis on võimeline ise paljunema või mida on võimalik paljundada mingis bioloogilises süsteemis.

(4) Taimesort on iga taimerühm botaanilise taksoni madalaimal eristataval tasemel, mis sordikaitse tingimustele vastavusest olenemata:
a) on defineeritud genotüübist või genotüüpide kombinatsioonist määratud tunnustega,
b) erineb teistest taimerühmadest vähemalt ühe tunnuse poolest ning
c) mille omased tunnused selle paljundamisel järgnevate põlvkondade vältel on piisavalt ühtlikud ja püsivad.

(5) Taimesordi või loomatõu aretuse olemuselt bioloogiline meetod on meetod, mis täielikult põhineb looduslikul nähtusel, sealhulgas ristamisel ja selektsioonil.

(6) Mikrobioloogiline meetod on iga meetod, mille puhul kasutatakse mikrobioloogilist ainet, mille objektiks on mikrobioloogiline aine või mille tulemusena tekib mikrobioloogiline aine.

Reegel 23c. Patentsed biotehnoloogilised leiutised

Biotehnoloogilised leiutised on patentsed, kui need käsitlevad:
a) bioloogilist ainet, mis on eraldatud tema loomulikust keskkonnast või toodetud tehnilise meetodi abil, isegi kui see esineb algselt looduses;
b) taimi ja loomi, kui leiutise tehniline teostus ei ole piiratud kindla taimesordi või loomatõuga;
c) mikrobioloogilist või muud tehnilist meetodit või sellise meetodiga saadud toodet, välja arvatud taimesort või loomatõug.

Reegel 23d. Mittepatenditavad leiutised

Artikli 53 punkti a alusel ei anta Euroopa patente järgmistele biotehnoloogilistele leiutistele:
a) inimese kloonimise meetodid;
b) inimese geneetilise koodi muutmise meetodid;
c) inimembrüo kasutamine tööstuslikul või äri eesmärgil;
d) looma geneetilise koodi muutmise meetodid, mis tekitavad loomale kannatusi ega anna olulist kasu inimese või looma tervisekaitse seisukohalt, ning nende meetodite kasutamise tulemusena saadud loomad.

Reegel 23e. Inimkeha ja selle osad

(1) Leiutiseks ei saa pidada inimkeha selle kujunemise ja arengu eri etappides ja mõne selle elemendi, sealhulgas täieliku või osalise geenijärjestuse lihtsat avastamist.

(2) Inimkehast eraldatud või muul viisil tehnilise meetodi abil valmistatud element, sealhulgas täielik või osaline geenijärjestus, võib endast kujutada patentset leiutist isegi sel juhul, kui selle elemendi struktuur on samasugune kui looduslikul elemendil.

(3) Täieliku või osalise geenijärjestuse tööstuslik kasutatavus peab olema patenditaotluses avatud.


III osa
KONVENTSIOONI KOLMANDA OSA RAKENDUSEESKIRJAD

I peatükk
Euroopa patenditaotluse esitamine

Reegel 24. Üldsätted

(1) Euroopa patenditaotlused võib kirjalikult esitada artiklis 75 nimetatud ametitele otse või posti teel. Euroopa Patendiameti president võib lubada Euroopa patenditaotlust esitada ka muude sidevahenditega ja määrata kindlaks nende kasutamise tingimused. Ta võib eelkõige nõuda, et Euroopa Patendiameti määratud tähtaja jooksul esitataks kirjalik kinnitus, milles on reprodutseeritud muude sidevahenditega esitatud patenditaotluse sisu ja mis peab vastama käesolevas rakendusmääruses kehtestatud nõuetele.

(2) Amet, kellele Euroopa patenditaotlus esitatakse, märgib patenditaotluse dokumentidele nende saabumise kuupäeva. Ta annab taotlejale viivitamata kviitungi, kuhu on märgitud vähemalt taotluse number, dokumentide liik ja arv ning nende saabumise kuupäev.

(3) Kui Euroopa patenditaotlus esitatakse ühele artikli 75 lõike 1 punktis b nimetatud ametile, teatab see amet Euroopa Patendiametile viivitamata dokumentide saabumisest. Ta teatab Euroopa Patendiametile dokumentide liigi ning saabumise kuupäeva, taotluse numbri ja prioriteedinõude kohase prioriteedikuupäeva.

(4) Kui Euroopa Patendiamet on saanud Euroopa patenditaotluse mõne osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti vahendusel, teatab ta sellest taotlejale, märkides ära taotluse Euroopa Patendiametisse saabumise kuupäeva.

Reegel 25. Euroopa eraldatud taotlust käsitlevad sätted

(1) Kuni väljaantava Euroopa patendi redaktsiooni kinnitamiseni reegli 51 lõike 4 kohaselt võib patenditaotleja esitada menetluses oleva varasema Euroopa patenditaotluse alusel eraldatud taotluse.

(2) Euroopa eraldatud taotluse eest tuleb tasuda esitamis- ja otsingutasu ühe kuu jooksul esitamisest arvates. Märkimistasud peab tasuma kuue kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Patendibülletäänis teatati Euroopa eraldatud taotluse kohta koostatud Euroopa otsinguaruande avaldamisest.

II peatükk
Patenditaotlusele esitatavad nõuded

Reegel 26. Patendi saamise avaldus

(1) Euroopa patendi saamise avaldus tuleb esitada Euroopa Patendiameti väljatöötatud plangil. Trükitud planke on taotlejail võimalik saada tasuta artikli 75 lõikes 1 nimetatud ametitest.

(2) Avalduses peab sisalduma:
a) sooviavaldus Euroopa patendi saamiseks;
b) leiutise nimetus, mis peab lühidalt ja täpselt väljendama leiutise tehnilist eesmärki ega tohi sisaldada mingeid slängis nimetusi;
c) taotleja nimi, aadress, kodakondsus ja elu- või asukohariik. Füüsiliste isikute puhul tuleb märkida perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kusjuures perekonnanimi tuleb esitada eesnime(de) ees. Juriidiliste isikute ja vastavalt nende kohta kehtivale seadusele juriidiliste isikutega võrdsustatud äriühingute puhul tuleb märkida nende ametlik nimi. Aadressid tuleb esitada sellisel kujul, et oleksid täidetud sel aadressil tavalise posti kiire kättetoimetamise nõuded. Aadress peab tingimata sisaldama kõiki olulisi haldusüksuse elemente, kaasa arvatud majanumber, kui see on olemas. Soovitav on märkida telegrammi- ja teleksiaadress ning telefoninumber;
d) kui taotleja on määranud esindaja, siis tema nimi ja aadress vastavalt punktile c;
e) asjakohasel juhul märge, et tegemist on Euroopa eraldatud taotlusega ja varasema Euroopa patenditaotluse number;
f) artikli 61 lõike 1 punktis b sätestatud juhul varasema Euroopa patenditaotluse number;
g) kui taotletakse varasema patenditaotluse prioriteeti, siis avaldus, milles on märgitud selle taotluse esitamise kuupäev ja riik, kus või kelle suhtes see oli esitatud;
h) osalisriik või osalisriigid, kus leiutisele soovitakse kaitset;
i) patenditaotleja või esindaja allkiri;
j) taotluse lisade loetelu. Selles tuleb märkida avaldusega koos esitatavate leiutiskirjelduse, patendinõudluse, jooniste ja lühikokkuvõtte lehtede arv;
k) leiutaja märkimine, kui patenditaotleja on leiutaja.

(3) Mitme patenditaotleja korral on soovitav määrata avalduses üks patenditaotleja või esindaja ühiseks esindajaks.

Reegel 27. Leiutiskirjelduse sisu

(1) Leiutiskirjelduses tuleb:
a) nimetada tehnikavaldkond, kuhu leiutis kuulub;
b) märkida patenditaotlejale teadaolevad taustteadmised, mis võivad olla kasulikud leiutisest arusaamiseks, Euroopa otsinguaruande koostamiseks ja ekspertiisiks; soovitav on anda viited dokumentidele, mis kajastavad nimetatud taustteadmisi;
c) avada leiutis patendinõudlusele vastavas mahus terminitega, mille põhjal on võimalik aru saada tehnilisest ülesandest (isegi kui seda ei ole sõnaselgelt väljendatud) ning selle lahendusest; lisaks tuleb näidata leiutisega saavutatav kasulik efekt koos viidetega taustteadmistele;
d) jooniste olemasolu korral kirjeldada lühidalt neil kujutatut;
e) kirjeldada üksikasjalikult vähemalt üht nõudlusekohast leiutise teostamise viisi, kasutades vajadusel näiteid ja viidates joonistele, kui need on olemas;
f) näidata sõnaselgelt, millisel viisil on leiutise objekt tööstuslikult kasutatav, kui see ei tulene ilmselgelt leiutiskirjeldusest või leiutise olemusest.

(2) Leiutiskirjeldus tuleb esitada lõikes 1 määratud sisu ja järjestuse kohaselt, välja arvatud juhul, kui leiutise liik tingib mõnd teistsugust sisu või järjestust, mis võimaldab paremat arusaamist või ökonoomsemat esitust.

Reegel 27a. Euroopa patenditaotluste nõuded nukleotiid- või aminohappejärjestuste kohta

(1) Kui Euroopa patenditaotluses on avatud nukleotiid- või aminohappejärjestused, peab leiutiskirjeldus sisaldama järjestuste loetelu, mis vastab Euroopa Patendiameti presidendi kehtestatud eeskirjadele nukleotiid- ja aminohappejärjestuste standarditud esitamise kohta.

(2) Euroopa Patendiameti president võib nõuda, et peale kirjalike dokumentide tuleb esitada lõike 1 kohane järjestuste loetelu tema määratud andmekandjal ning lisada sellele kinnitus, et andmekandjal salvestatud teave on identne kirjaliku järjestuste loeteluga.

(3) Kui järjestuste loetelu esitatakse või seda parandatakse pärast patenditaotluse esitamise kuupäeva, peab taotleja esitama kinnituse, et tagantjärele esitatud või parandatud järjestuste loetelu ei välju algselt esitatud taotluse raamest.

(4) Pärast taotluse esitamise kuupäeva esitatud järjestuste loetelu ei arvata leiutiskirjelduse koosseisu.

Reegel 28. Bioloogilise aine deponeerimine

(1) Kui leiutis sisaldab bioloogilise aine kasutamist või käsitleb biolooglist ainet, mis ei ole avalikkusele kättesaadav ja mida ei saa Euroopa patenditaotluses selliselt kirjeldada, et vastava ala asjatundja suudaks leiutise selle järgi teostada, loetakse leiutis artikli 83 kohaselt avatuks vaid juhul, kui:
a) bioloogilise aine näidis on deponeeritud tunnustatud deponeerimisasutuses hiljemalt taotluse esitamise kuupäeval;
b) patenditaotlus oma algselt esitatud redaktsioonis sisaldab taotleja käsutuses olevaid olulisi andmeid bioloogilise aine tunnuste kohta;
c) patenditaotluses on märgitud deponeerimisasutus ja deponeeritud bioloogilise aine kättesaamist võimaldav number ning
d) kui bioloogilist ainet ei ole deponeerinud patenditaotleja, siis on patenditaotluses märgitud deponeerija nimi ja aadress ning Euroopa Patendiametile on dokumentaalselt tõendatud, et deponeerija on lubanud patenditaotlejal viidata patenditaotluses deponeeritud bioloogilisele ainele ja on tingimusteta ning tagasivõtmatult andnud oma nõusoleku, et tema deponeeritud aine tehakse avalikkusele kättesaadavaks käesoleva reegli kohaselt.

(2) Lõike 1 punktides c ja vajaduse korral punktis d nimetatud andmed võib esitada:
a) kuueteistkümne kuu jooksul alates patenditaotluse esitamise kuupäevast või kui on nõutud prioriteeti, siis alates prioriteedikuupäevast; tähtajast on kinni peetud, kui andmed teatatakse enne Euroopa patenditaotluse avaldamise tehniliste ettevalmistuste lõpetamist;
b) kuni patenditaotluse ennetähtaegse avaldamise nõude esitamise kuupäevani;
c) ühe kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Patendiamet on patenditaotlejale teatanud, et vastavalt artikli 128 lõikele 2 võidakse toimikuga tutvuda.

Kohaldatakse esimesena lõppevat tähtaega. Nende andmete teatamine loetakse patenditaotleja tingimusteta ja tagasivõetamatuks nõusolekuks selle kohta, et tema deponeeritud bioloogiline materjal tehakse käesoleva reegli kohaselt avalikkusele kättesaadavaks.

(3) Alates Euroopa patenditaotluse avaldamise kuupäevast on deponeeritud bioloogiline aine vastava nõude esitamisel kättesaadav igaühele ja enne seda kuupäeva sellele, kellel on artikli 128 lõike 2 kohaselt toimikuga varasema tutvumise õigus. Lõikes 4 sätestatut arvestades tagatakse kättesaadavus vastava nõude esitajale sel teel, et talle väljastatakse deponeeritud bioloogilise aine näidis.

Väljastamine toimub vaid juhul, kui nõude esitaja on patenditaotleja või on patendiomaniku ees kohustunud mitte tegema bioloogilist ainet või sellest tuletatud bioloogilist ainet kolmandatele isikutele kättesaadavaks ja kasutama seda ainult katseteks selle ajani, kui patenditaotlus lükatakse tagasi või võetakse tagasi või loetakse tagasivõetuks või kui Euroopa patent on kõigis märgitud osalisriikides kehtivuse kaotanud, välja arvatud juhul, kui patenditaotleja või patendiomanik ise selle kohustuse täitmise nõudest sõnaselgelt loobub.

Kohustus kasutada bioloogilist ainet ainult katseteks ei kehti, kui nõude esitaja kasutab seda ainet sundlitsentsi alusel. Sundlitsentsina tuleb mõista ka kohustuslikke litsentse ja patenditud leiutise avalikkuse huvides kasutamise õigust.

(4) Patenditaotluse avaldamise tehniliste ettevalmistuste lõpetamiseni võib patenditaotleja Euroopa Patendiametile teatada, et:
a) kuni kuupäevani, mil avaldatakse teade Euroopa patendi väljaandmise kohta, või vajaduse korral,
b) kahekümne aasta jooksul alates patenditaotluse esitamise kuupäevast, kui taotlus on tagasi lükatud või tagasi võetud või loetakse tagasivõetuks, tagatakse lõikes 3 nimetatudkättesaadavus ainult sel teel, et näidis väljastatakse nõude esitaja nimetatud eksperdile.

(5) Eksperdiks võib nimetada:
a) iga füüsilise isiku, kui nõude esitaja tõendab nõude esitamisel, et nimetamine toimub patenditaotleja nõusolekul;
b) iga füüsilise isiku, keda eksperdina tunnustab Euroopa Patendiameti president.

Koos nimetamisega tuleb esitada eksperdi avaldus, et ta võtab endale patenditaotleja ees lõikes 3 sätestatud kohustused kuni patendi kehtivuse kaotamiseni kõigis märgitud osalisriikides või kuni lõike 4 punktis b ettenähtud kuupäevani, juhul kui patenditaotlus lükatakse tagasi või võetakse tagasi või loetakse tagasivõetuks, kusjuures näidise väljaandmise nõude esitaja tuleb lugeda kolmandaks isikuks.

(6) Lõike 3 kohaldamisel loetakse tuletatud bioloogiliseks aineks iga aine, millel on alles leiutise realiseerimiseks olulised deponeeritud aine tunnused. Lõikes 3 kehtestatud kohustused ei takista tuletatud bioloogilise aine deponeerimist, kui see on vajalik patendimenetluseks.

(7) Lõikes 3 ettenähtud nõue tuleb Euroopa Patendiametile esitada patendiameti tunnustatud plangil. Euroopa Patendiamet kinnitab plangil sellise Euroopa patenditaotluse esitamist, mis on seotud bioloogilise aine deponeerimisega, ja et nõude esitajal või tema märgitud eksperdil on õigus saada aine näidist. Nõue tuleb Euroopa Patendiametile esitada ka pärast Euroopa patendi väljaandmist.

(8) Euroopa Patendiamet edastab deponeerimisasutusele ja patenditaotlejale või patendiomanikule nõude ärakirja koos lõikes 7 ettenähtud kinnitusega.

(9) Euroopa Patendiameti president avaldab Euroopa Patendiameti Teatajas deponeerimisasutuste ja ekspertide nimekirja, keda tunnustatakse käesoleva reegli kohaldamisel.

Reegel 28a. Bioloogilise aine kordusdeponeerimine

(1) Kui reegli 28 lõike 1 kohaselt deponeeritud bioloogiline aine ei ole enam kättesaadav asutuses, kus see on deponeeritud, sest:
a) bioloogiline aine ei ole enam eluvõimeline või
b) deponeerimisasutus ei ole muul põhjusel enam võimeline näidiseid välja andma, ja bioloogilise aine näidist ei ole üle antud ühelegi teisele reegli 28 kohaldamisel tunnustatud deponeerimisasutusele, kus see oleks jätkuvalt kättesaadav, siis ei loeta kättesaadavust katkenuks, kui algselt deponeeritud bioloogiline aine deponeeritakse uuesti kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil deponeerimisasutus teatas deponeerijale kättesaadavuse katkemisest, ja kui Euroopa Patendiametile antakse nelja kuu jooksul alates kordusdeponeerimise kuupäevast üle deponeerimisasutuse väljastatud bioloogilise aine vastuvõtukviitungi ärakiri, milles on märgitud Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi number.

(2) Kordusdeponeerimine tuleb lõike 1 punktis a ettenähtud juhul teha deponeerimisasutuses, kus bioloogiline aine algselt deponeeriti; kordusdeponeerimise võib lõike 1 punktis b ettenähtud juhtudel teha teistes reegli 28 kohaldamisel tunnustatud deponeerimisasutustes.

(3) Kui deponeerimisasutus, kus algselt deponeeriti, ei ole reegli 28 kohaldamisel enam tunnustatud kas täielikult või selle bioloogilise aine liigi puhul, kuhu deponeeritud bioloogiline materjal kuulub, või on see deponeerimisasutus ajutiselt või lõplikult lõpetanud oma ülesannete täitmise deponeeritud bioloogilise aine puhul ja lõikes 1 nimetatud deponeerimisasutuse teade ei ole saabunud kuue kuu jooksul pärast seda sündmust, algab lõikes 1 nimetatud kolmekuuline tähtaeg kuupäevast, mil see sündmus tehti teatavaks Euroopa Patendiameti Teatajas.

(4) Igale uuele deponeerimisele tuleb lisada deponeerija allkirjastatud tõend, milles kinnitatakse, et korduvdeponeeritud bioloogiline materjal on sama, mis algselt deponeeritud materjal.

(5) Kui käesolevas reeglis sätestatud kordusdeponeerimine toimub vastavalt 1977. aasta 28. aprilli mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti lepingule, siis käesoleva reegli ja lepingu sätete erinevuse korral kohaldatakse lepingu sätteid.

Reegel 29. Patendinõudluse vorm ja sisu

(1) Patendinõudlus määratleb kaitstava objekti leiutise tehniliste tunnuste kaudu. Vastavalt asjakohasusele peavad patendinõudluse punktides sisalduma:
a) leiutise nimetus ja tehnilised tunnused, mis on vajalikud objekti olemuse määratlemiseks, kuid mis kombinatsioonis moodustavad osa tehnikatasemest;
b) eristav osa, mis algab väljendiga «mis on iseloomustatud sellega, et» või «mida iseloomustab» ja milles on esitatud tehnilised tunnused, mis kombinatsioonis punktis a nimetatud tunnustega määravad õiguskaitse.

(2) Artiklis 82 sätestatut arvestades võib Euroopa patenditaotlus sisaldada kaks või enam sama kategooria sõltumatut nõudluspunkti (toode, meetod, seade või kasutamine), kui taotluse objekti arvestades ei ole otstarbekas hõlmata seda ühe nõudluspunktiga.

(3) Igale patendinõudluse punktile, milles esitatakse leiutise olulised tunnused, võib järgneda üks või mitu nõudluspunkti, mis esitavad leiutise eri realiseerimisviise.

(4) Iga patendinõudluse punkt, mis sisaldab mõne teise nõudluspunkti tunnuseid (patendinõudluse sõltuv punkt), peab (võimaluse korral alguses) sisaldama viidet teisele nõudluspunktile ja järgnevalt esitama õiguskaitset määravad lisatunnused. Sõltuv nõudluspunkt on lubatav ka juhul, kui nõudluspunkt, millele see otseselt viitab, on ise sõltuv nõudluspunkt. Kõik patendinõudluse sõltuvad punktid, mis viitavad ühele või mitmele eelnevale nõudluspunktile, tuleb kõige otstarbekamal viisil grupeerida.

(5) Patendinõudluse punktide arv tuleb kaitstava leiutise olemust arvestades hoida mõistlikkuse piirides. Mitme nõudluspunkti korral tuleb need nummerdada läbivalt araabia numbritega.

(6) Kui see ei ole ilmtingimata vajalik, ei või patendinõudluse punktides viidata leiutise tehniliste tunnuste määratlemiseks leiutiskirjeldusele või joonistele. Eriti lubamatud on viited «… nagu kirjeldatud leiutiskirjelduse osas» või «… nagu kujutatud joonisel».

(7) Kui Euroopa patenditaotlusele on lisatud joonised, peavad nõudluspunktides nimetatud tehnilised tunnused olema varustatud nende tunnuste viidetega joonistel, kui see kergendab nõudluspunkti mõistmist. Viited tuleb paigutada sulgudesse. Nimetatud viiteid ei või tõlgendada nõudluspunkti sisu piiravana.

Reegel 30. Leiutise ühtsus

(1) Kui ühe ja sama Euroopa patenditaotluse patendinõudlus sisaldab leiutiste gruppi, on artiklis 82 sätestatud leiutise ühtsuse nõue täidetud vaid juhul, kui nende leiutiste vahel on olemas tehniline seos, mis ilmneb ühes või mitmes ühises või kaasnevas tehnilises eritunnuses. Väljendi «tehnilised eritunnused» all tuleb mõista neid tehnilisi tunnuseid, mis määravad nõueldava leiutise kui terviku panuse tehnikatasemesse.

(2) Otsustades, kas leiutiste grupp on omavahel niiviisi seotud, et nad realiseerivad ühtse leiundusmõtte, ei tule aluseks võtta seda, kas leiutisi nõueldakse eraldi nõudluspunktides või alternatiividena ühes nõudluspunktis.

Reegel 31. Nõudluspunktid, mille eest tuleb tasuda

(1) Kui Euroopa patenditaotlus sisaldab esitamisel üle kümne patendinõudluse punkti, tuleb iga järgmise nõudluspunkti eest, mis on üle kümne, tasuda täiendav punktitasu. Punktitasud tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Kui punktitasusid ei ole õigeks ajaks tasutud, võib neid tasuda veel ühekuulise lisatähtaja jooksul pärast tähtaja möödumisele tähelepanu juhtiva teate kättesaamist.

(2) Kui punktitasu ei ole lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul tasutud, loetakse, et kõnealusest nõudluspunktist on loobutud. Nõuetekohaselt tasutud punktitasu makstakse tagasi ainult artikli 77 lõikes 5 sätestatud juhul.

Reegel 32. Jooniste vorm

(1) Lehtedel, mis sisaldavad jooniseid, ei tohi kasutatav pind olla suurem kui 26,2 cm x 17 cm. Nimetatud lehtedel ei või ümber kasutatava või kasutatud pinna olla raamjooni. Veeriste minimaallaius on järgmine:

ülemine veeris 2,5 cm
vasak veeris 2,5 cm
parem veeris 1,5 cm
alumine veeris 1 cm.

(2) Joonised tuleb vormistada järgmiselt:
a) joonised peavad olema joonestatud kulumiskindlate mustade, piisavalt tugevate ja tumedate, ühtlase jämedusega selgete värvimata joonte või kriipsudega;
b) ristlõiked tuleb tähistada viirutusega, mis ei tohi häirida viitemärkide ja viitejoonte nähtavust;
c) jooniste mastaap ja joonestusliku teostuse selgus peavad tagama, et elektroonilise või fotograafilise reprodutseerimise korral oleksid kahe kolmandiku kordsel vähendamisel kõik detailid raskusteta eristatavad. Erandjuhul, kui joonisele on kantud mastaabi tähis, peab see olema esitatud graafiliselt;
d) kõik numbrid, tähed ja viitemärgid peavad joonistel olema lihtsad ja ühetähenduslikud. Numbrite ja tähtede juures ei või kasutada sulge, ringe või jutumärke;
e) kõik jooned peavad joonistel üldjuhul olema tõmmatud joonestusvahenditega;
f) kujutise iga element peab olema teiste elementidega õiges proportsioonis, kui kujutise selguse huvides ei ole vältimatu mõne teise proportsiooni kasutamine;
g) numbrite ja tähtede kõrgus peab olema vähemalt 0,32 cm. Joonistele tähtede kandmisel tuleb kasutada ladina tähti ja kui see on traditsiooniline, siis kreeka tähti;
h) ühel jooniselehel võib olla mitu kujutist. Kui kujutised kahel või mitmel lehel peavad moodustama ühe tervikkujutise, tuleb kujutised üksikutel lehtedel paigutada nii, et tervikkujutise saaks kokku panna sel viisil, et kujutise ühtki osa ei tuleks üksikutel lehtedel kinni katta. Üksikud kujutised tuleb paigutada ruumi raiskamata ühele või mitmele lehele, selgelt üksteisest eraldatuna ja eelistatavalt püstformaadis lehele. Kui kujutised ei ole paigutatud püstformaadis lehele, tuleb need paigutada ristformaadis lehele nii, et kujutise ülemine osa on lehe vasaku serva pool. Erinevad kujutised tuleb läbivalt nummerdada araabia numbritega jooniselehtede numeratsioonist sõltumata;
i) viiteid, mida ei ole leiutiskirjelduses ja patendinõudluses, ei või joonistele kanda; sama kehtib vastupidisel juhul. Samade tunnuste tähistamisel viitemärkidega tuleb kogu taotluse ulatuses kasutada ühesuguseid viitemärke;
j) joonised ei või sisaldada mingisugust teksti, välja arvatud hädavajalikud üksikud sõnad nagu «vesi», «aur», «avatud», «suletud»,«lõige A-B», samuti lühikesed märksõnad elektriskeemidel ja plokkskeemidel või graafikutel, kui need on arusaamiseks vältimatud. Nimetatud sõnad tuleb paigutada nii, et neid saab tõlkimise korral joonise jooni varjamata asendada.

(3) Graafikud ja diagrammid loetakse joonisteks.

Reegel 33. Lühikokkuvõtte vorm ja sisu

(1) Lühikokkuvõttes peab olema esitatud leiutise nimetus.

(2) Lühikokkuvõttes peab sisalduma leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja joonistel avaldatu resümee; lühikokkuvõte peab näitama tehnikavaldkonna, kuhu leiutis kuulub, ja olema koostatud nii, et on võimalik selgelt aru saada tehnilisest probleemist, leiutise abil selle probleemi lahendamisest ja leiutise peamistest kasutusvõimalustest. Lühikokkuvõttes tuleb vajaduse korral esitada keemiline valem, mis Euroopa patenditaotluses sisalduvatest valemitest iseloomustab leiutist kõige paremini. Selles ei tohi olla mingeid väiteid leiutise oletatavate eeliste või oletatava väärtuse kohta või selle teoreetiliste rakendusvõimaluste kohta.

(3) Lühikokkuvõte ei peaks sisaldama üle 150 sõna.

(4) Kui Euroopa patenditaotluses on jooniseid, peab taotleja näitama selle joonise või erandjuhul need joonised, mida ta soovitab avaldada koos lühikokkuvõttega. Euroopa Patendiamet võib avaldada teise või mitu teist joonist, kui ta on seisukohal, et need iseloomustavad leiutist paremini. Iga olulise tunnuse järel, mida lühikokkuvõttes mainitakse ja joonisega illustreeritakse, peab olema sulgudesse asetatud viitemärk.

(5) Lühikokkuvõte tuleb koostada nii, et see annab tõhusa pidepunkti tehnikavaldkonnast ülevaate saamiseks ja võimaldab eelkõige otsustada, kas Euroopa patenditaotluse endaga on vaja tutvuda.

Reegel 34. Keelatud andmed

(1) Euroopa patenditaotlus ei või sisaldada:
a) avaldusi või muud materjali, mis on vastuolus avaliku korra või moraaliga;
b) halvustavaid avaldusi teiste isikute toodete või meetodite või nende patenditaotluste või patentide väärtuse või kehtivuse kohta. Võrdlust tehnikatasemega ei loeta halvustavaks;
c) avaldusi või materjali, mis on ilmselgelt tähtsusetud või ebavajalikud.

(2) Kui Euroopa patenditaotlus sisaldab keelatud materjali lõike 1 punkti a tähenduses, jätab Euroopa Patendiamet need avaldamisel välja, märkides seejuures väljajäetud koha ning väljajäetud sõnade ja jooniste arvu.

(3) Kui Euroopa patenditaotlus sisaldab avaldusi lõike 1 punkti b tähenduses, võib Euroopa Patendiamet need taotluse avaldamisel välja jätta. Seejuures märgib ta väljajäetud koha ja väljajäetud sõnade arvu ning annab nõudmise korral kasutada väljajäetud lõikude ärakirja.

Reegel 35. Üldnõuded taotlusdokumentide vormi kohta

(1) Artikli 14 lõikes 2 märgitud tõlked loetakse kuuluvaks tähendusesse «Euroopa patenditaotluse dokumendid».

(2) Euroopa patenditaotluse dokumendid tuleb esitada kolmes eksemplaris. Euroopa Patendiameti president võib määrata, et dokumendid esitatakse vähem kui kolmes eksemplaris.

(3) Euroopa patenditaotluse dokumendid tuleb esitada nii, et neid oleks võimalik elektroonselt või vahetult paljundada piiramata hulga koopiatena, sealhulgas skaneerimise, fotografeerimise, elektrostaatilise menetluse, fotoofsettrüki ja mikrofilmimise teel. Lehed peavad olema rebimis-, murdmis- ja voltimisjälgedeta. Kasutada võib ainult üht lehepoolt.

(4) Euroopa patenditaotluse dokumendid tuleb esitada painduval tugeval valgel siledal matil ja vastupidaval paberil formaadis A4 (29,7 cm x 21 cm). Reegli 32 lõike 2 punktis h ja käesoleva reegli lõikes 11 kehtestatut arvestades tuleb iga lehte kasutada nii, et lühem külg on üleval ja all (püstformaat).

(5) Euroopa patenditaotluse iga koostisosa (avaldus, leiutiskirjeldus, patendinõudlus, joonised ja lühikokkuvõte) peab algama uuelt lehelt. Kõik lehed peavad omavahel olema ühendatud nii, et neid on võimalik kergesti pöörata ja üksteisest eraldada ning jälle omavahel ühendada.

(6) Reegli 32 lõikes 1 kehtestatut arvestades on leheveeriste minimaallaius järgmine:

ülemine veeris 2 cm
vasak veeris 2,5 cm
parem veeris 2 cm
alumine veeris 2 cm.

Eelnimetatud veeriste soovitatavad maksimaalmõõtmed on järgmised:

ülemine veeris 4 cm,
vasak veeris 4 cm,
parem veeris 3 cm,
alumine veeris 3 cm.

(7) Leheveerised peavad Euroopa patenditaotluse esitamisel olema täiesti tühjad.

(8) Euroopa patenditaotluse kõik lehed tuleb nummerdada läbivalt araabia numbritega. Lehenumbrid tuleb paigutada üles keskele, kuid mitte ülemisele veerisele.

(9) Leiutiskirjelduse ja patendinõudluse igal lehel peab iga viies rida olema nummerdatud. Numbrid tuleb paigutada vasakule äärele, veerisest paremale.

(10) Euroopa patendi saamise avaldus, leiutiskirjeldus, patendinõudlus ja kokkuvõte peavad olema masinakirjas või trükitud. Ainult graafilised sümbolid ja kirjamärgid, keemilised või matemaatilised valemid võivad vajaduse korral olla käsitsi kirjutatud või joonistatud. Reavahe peab olema 1½ intervalli. Kõik tekstid peavad olema kirjas, mille suurtähtede minimaalkõrgus on 0,21 cm ning olema tumeda ja kustumatu värviga trükitud.

(11) Euroopa patendi saamise avaldus, leiutiskirjeldus, patendinõudlus ja lühikokkuvõte ei või sisaldada jooniseid. Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja lühikokkuvõttes võib olla keemilisi või matemaatilisi valemeid. Leiutiskirjeldus ja lühikokkuvõte võivad sisaldada tabeleid. Patendinõudlus võib sisaldada tabeleid vaid juhul, kui selle sisu teeb tabelite kasutamise soovitavaks. Tabelid ja keemilised või matemaatilised valemid võib esitada ristformaadis lehel, kui neid ei saa püstformaadis lehel rahuldavalt esitada. Ristformaadis lehed, millel on esitatud tabelid või keemilised või matemaatilised valemid, tuleb paigutada nii, et tabelite või valemite päis asub lehe vasaku ääre pool.

(12) Füüsikalised suurused tuleb esitada rahvusvahelises praktikas tunnustatud ühikutes, kui võimalik, siis meetermõõdustikus ja SI-süsteemi ühikuid kasutades. Kui andmed ei sobi selle nõudega, tuleb need täiendavalt esitada ka rahvusvahelises praktikas tunnustatud ühikutes. Matemaatiliste valemite puhul tuleb kasutada üldkasutatavat kirjutusviisi ja keemiliste valemite puhul üldkasutatavaid sümboleid, aatomkaale ja molekulaarvalemeid. Põhimõtteliselt tuleb kasutada vaid selliseid tehnilisi tähistusi, märke ja sümboleid, mis kõnealuses valdkonnas on üldtunnustatud.

(13) Terminite ja märkide kasutamine peab olema kogu Euroopa patenditaotluse ulatuses ühtne.

(14) Iga leht peab üldjuhul olema vaba kustutamistest ja muudatustest, peale- ja vahelekirjutustest. Seda nõuet võib eirata, kui seetõttu ei muutu küsitavaks sisu autentsus ega ohustata paljundamiskvaliteeti.

Reegel 36. Täiendavalt esitatud dokumendid

(1) Reegleid 27, 29 ja 32–35 tuleb kohaldada dokumentidele, mis asendavad Euroopa patenditaotluse dokumente. Reegli 35 lõikeid 2–14 tuleb samuti kohaldada reegli 51 lõikes 6 nimetatud patendinõudluse tõlgetele.

(2) Kõik teised dokumendid peale lõike 1 esimeses lauses nimetatute peavad olema masinakirjas või trükitud. Igal lehel tuleb vasakule jätta umbes 2,5 cm laiune veeris.

(3) Pärast Euroopa patenditaotluse esitamist esitatavad dokumendid tuleb allkirjastada, välja arvatud lisad. Kui dokumendil puudub allkiri, palub Euroopa Patendiamet asjaomasel osapoolel dokumendi allkirjastada Euroopa Patendiameti määratava tähtaja jooksul. Dokumendi tähtaegse allkirjastamise korral säilib selle esialgne saabumiskuupäev, vastasel juhul loetakse dokument saamata jäänuks.

(4) Dokumendid, millest tuleb teatada teistele isikutele või mis käsitlevad kaht või rohkemat Euroopa patenditaotlust või Euroopa patenti, tuleb esitada nõutavas eksemplaride arvus. Kui osapool ei täida seda kohustust Euroopa Patendiameti nõudest hoolimata, tehakse puuduvad koopiad osapoole kulul.

(5) Euroopa Patendiameti president võib määrata, et dokumente, mis esitatakse pärast Euroopa patenditaotluse esitamist, võib lõigetes 2–4 kehtestatust olenemata edastada Euroopa Patendiametile teiste sidevahenditega ja kehtestada nende kasutamise tingimused. Ta võib määrata, et tema kehtestatud tähtaja jooksul tuleb tagantjärele esitada kirjalikud dokumendid, mis taasesitavad teiste sidevahenditega esitatud dokumentide sisu käesoleva rakendusmääruse kohaselt. Kui selliseid dokumente õigeks ajaks ei esitata, loetakse dokumendid saabumata jäänuks.

III peatükk
Aastatasud

Reegel 37. Aastatasude tasumine

(1) Euroopa patenditaotluse aastatasud tuleb tasuda eeloleva aasta eest hiljemalt selle kuu viimasel päeval pärast selle aasta möödumist, millesse langeb taotluse esitamise kuupäev. Aastatasu ei või tasuda varem kui üks aasta enne tasumistähtpäeva.

(2) Lisatasu loetakse artikli 86 lõike 2 mõistes samal ajal aastatasuga tasutuks, kui see tasutakse nimetatud sättes ettenähtud tähtaja jooksul.

(3) Aastatasud, mille tasumistähtpäev varasema patenditaotluse eest on kätte jõudnud enne Euroopa eraldatud taotluse esitamise kuupäeva, tuleb tasuda ka eraldatud taotluse eest, kui see on esitatud. Need tasud ja aastatasu, mille tasumistähtaeg langeb eraldatud taotluse esitamise kuupäeval algavasse neljakuulisse perioodi, võib selle tähtaja jooksul tasuda ilma lisatasuta. Kui ei ole tasutud tähtaegselt, võib aastatasud tasuda kuue kuu jooksul alates tasumistähtpäevast, kui samal ajal tasutakse lisatasu vastavalt artikli 86 lõikele 2.

(4) Artikli 61 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud uue Euroopa patenditaotluse eest ei tule tasuda aastatasusid selle aasta eest, kui see taotlus esitati, ega eelnevate aastate eest.

IV peatükk
Prioriteet

Reegel 38. Prioriteedinõude esitamine ja prioriteedidokumendid

(1) Artikli 88 lõikes 1 ettenähtud prioriteedinõudes peab olema märgitud varasema taotluse esitamise kuupäev ja riigi nimi, kus või kelle suhtes see esitati, samuti selle patenditaotluse number.

(2) Andmed varasema taotluse kuupäeva ja riigi kohta tuleb esitada Euroopa patenditaotluse esitamisel; taotluse number tuleb teatada enne kuueteistkümne kuu möödumist prioriteedikuupäevast.

(3) Varasema taotluse ärakiri tuleb esitada enne kuueteistkümne kuu möödumist prioriteedikuupäevast. Ärakirja vastavust varasemale taotlusele peab tõestama amet, kellele varasem taotlus oli esitatud; ärakirjale tuleb lisada selle ameti tõend varasema taotluse esitamise kuupäeva kohta.

(4) Varasema taotluse ärakiri loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui nimetatud taotluse Euroopa Patendiametile esitatud ärakiri tuleb Euroopa Patendiameti presidendi kehtestatud tingimuste kohaselt võtta Euroopa patenditaotluse toimikusse.

(5) Artikli 88 lõike 1 kohaselt nõutav varasema taotluse tõlge tuleb esitada Euroopa Patendiameti määratud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt reegli 51 lõikes 6 kehtestatud tähtaja lõpuks. Alternatiivina võib deklareerida, et Euroopa patenditaotlus on varasema taotluse täielik tõlge. Lõige 4 kehtib mutatis mutandis.

(6) Prioriteedinõudes esitatud andmed tuleb avalikustada avaldatud Euroopa patenditaotluses ja Euroopa patendikirjelduses.


IV osa
KONVENTSIOONI NELJANDA OSA RAKENDUSEESKIRJAD

I peatükk
Menetlus vastuvõtutalituses

Reegel 39. Vorminõuete kontrollimisele järgnev teade

Kui Euroopa patenditaotlus ei vasta artikli 80 nõuetele, teatab vastuvõtutalitus väljaselgitatud puudustest taotlejale ja juhib tema tähelepanu sellele, et taotlust ei käsitleta Euroopa patenditaotlusena, kui ta ei kõrvalda väljaselgitatud puudusi ühe kuu jooksul. Kui taotleja kõrvaldab puudused õigeks ajaks, teatab vastuvõtutalitus talle taotluse esitamise kuupäeva.

Reegel 40. Teatatud vorminõuete kontrollimine

Vorminõuded, mida Euroopa patenditaotlus vastavalt artikli 91 lõike 1 punktile b täitma peab, on nõuded, mis on kehtestatud reegli 27a lõigetes 1–3, reegli 32 lõigetes 1 ja 2, reegli 35 lõigetes 2–11 ja 14 ning reegli 36 lõigetes 2 ja 4.

Reegel 41. Puuduste kõrvaldamine taotlusdokumentidest

(1) Kui artikli 91 lõike 1 punktide a–d kohase kontrollimise tulemusel tehakse kindlaks Euroopa patenditaotluse puudused, teatab vastuvõtutalitus sellest taotlejale ja palub tal puudused talituse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada. Leiutiskirjeldust, patendinõudlust ja jooniseid võib muuta vaid sel määral, et kõrvaldada väljaselgitatud puudused vastavalt vastuvõtutalituse märkustele.

(2) Lõiget 1 ei kohaldata, kui prioriteeti nõudlev patenditaotleja ei ole Euroopa patenditaotluse esitamisel teatanud esmase taotluse esitamise kuupäeva või riiki.

(3) Lõiget 1 ei kohaldata, kui kontrollimisel selgub, et Euroopa patenditaotluse esitamisel teatatud esmase taotluse esitamise kuupäev on varasem kui üks aasta enne Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäeva. Sel juhul teatab vastuvõtutalitus taotlejale, et prioriteedinõue ei kehti, kui taotleja ei teata ühe kuu jooksul parandatud prioriteedikuupäeva, mis jääb Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäevale eelneva aasta piiresse.

Reegel 42. Leiutaja märkimine tagantjärele

(1) Kui artikli 91 lõike 1 punkti f kohasel kontrollimisel ilmneb, et leiutajat ei ole vastavalt reeglile 17 märgitud, teatab vastuvõtutalitus taotlejale, et Euroopa patenditaotlus loetakse tagasivõetuks, kui puudust ei kõrvaldata artikli 91 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul.

(2) Kui tegemist on Euroopa eraldatud taotluse või vastavalt artikli 61 lõike 1 punktile b esitatud uue Euroopa patenditaotlusega, ei lõpe leiutaja märkimise tähtaeg mingil juhul enne kahe kuu möödumist lõikes 1 ettenähtud teatamisest, millega koos viidatakse ka nimetatud tähtajale.

Reegel 43. Hilinenult esitatud või esitamata joonised

(1) Kui artikli 91 lõike 1 punkti g kohasel kontrollimisel ilmneb, et joonised on esitatud pärast taotluse esitamise kuupäeva, teatab vastuvõtutalitus patenditaotlejale, et joonised ja viited joonistele loetakse Euroopa patenditaotlusest kustutatuks, kui patenditaotleja ei esita ühe kuu jooksul palvet lugeda patenditaotluse esitamise kuupäevaks jooniste esitamise kuupäev.

(2) Kui lõikes 1 märgitud kontrollimisel ilmneb, et jooniseid ei ole esitatud, palub vastuvõtutalitus patenditaotlejal esitada joonised ühe kuu jooksul ja teatab patenditaotlejale, et patenditaotluse esitamise kuupäevaks määratakse jooniste esitamise kuupäev või kui jooniseid ei esitata õigeks ajaks, loetakse viited joonistele Euroopa patenditaotlusest kustutatuks.

(3) Igast uuest taotluse esitamise kuupäeva määramisest teatatakse patenditaotlejale.

II peatükk
Euroopa otsinguaruanne

Reegel 44. Euroopa otsinguaruande sisu

(1) Euroopa otsinguaruandes loetletakse aruande koostamise ajal Euroopa Patendiameti käsutuses olevad dokumendid, mida võidakse arvesse võtta Euroopa patenditaotluse aluseks oleva leiutise uudsuse ja leiutustaseme üle otsustamisel.

(2) Iga viide seotakse patendinõudluse punktidega, mille kohta see käib. Vajaduse korral määratakse täpsemalt viidatud dokumendi asjakohane osa (näiteks märkides lehekülje, veeru, rea või illustratsiooni).

(3) Euroopa otsinguaruandes tuleb eristada dokumente, mis on avaldatud enne prioriteedikuupäeva, prioriteedikuupäeva ja taotluse esitamise kuupäeva vahel ja taotluse esitamise kuupäeval või pärast seda.

(4) Dokumendid, mis toetuvad enne Euroopa patenditaotluse esitamist avalikkusele kättesaadavaks tehtud suulisele kirjeldusele, kasutamisele või muul viisil avalikustamisele, kantakse Euroopa otsinguaruandesse, märkides dokumendi avaldamise kuupäeva, kui dokument on avaldatud, ja muus kui kirjalikus vormis avalikustamise kuupäeva.

(5) Euroopa otsinguaruanne koostatakse menetluskeeles.

(6) Euroopa otsinguaruanne peab sisaldama Euroopa patenditaotluse objekti klassifikatsiooni rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni järgi.

Reegel 45. Mittetäielik otsing

Kui otsinguüksus on seisukohal, et Euroopa patenditaotlus ei vasta konventsiooni nõuetele sel määral, et kõigi patendinõudluse punktide või nendest mõne alusel ei ole võimalik teha korralikku otsingut tehnikataseme kohta, siis ta kas deklareerib, et otsing ei ole võimalik, või koostab osalise Euroopa otsinguaruande patenditaotluse osa kohta, niivõrd kui see on võimalik. Deklaratsioon ja osaline aruanne loetakse edasise menetluse jaoks Euroopa otsinguaruandeks.

Reegel 46. Euroopa otsinguaruanne leiutise ühtsuse puudumise korral

(1) Kui Euroopa patenditaotlus ei vasta otsinguüksuse arvates leiutise ühtsuse nõudele, koostatakse osaline Euroopa otsinguaruanne taotluse nende osade kohta, mis käsitlevad patendinõudluses esimesena mainitud leiutist või leiutiste gruppi artikli 82 mõistes. Üksus teatab patenditaotlejale, et iga järgmise leiutise eest tuleb tasuda uus otsingutasu otsinguüksuse määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat ja pikem kui kuus nädalat, kui Euroopa otsinguaruanne peab hõlmama ka neid leiutisi. Otsinguüksus koostab Euroopa otsinguaruande patenditaotluse nende osade kohta, mis käsitlevad leiutist, mille eest on otsingutasu tasutud.

(2) Lõike 1 kohaselt tasutud otsingutasu makstakse tagasi, kui patenditaotleja esitab ekspertiisiüksuses tehtava ekspertiisi tegemise ajal Euroopa otsingutasu tagastamise nõude ja ekspertiisiüksus teeb kindlaks, et lõikes 1 nimetatud teade polnud õigustatud.

Reegel 47. Lühikokkuvõtte lõplik sisu

(1) Samal ajal Euroopa otsinguaruande koostamisega määrab otsinguüksus kindlaks lühikokkuvõtte lõpliku sisu.

(2) Lühikokkuvõtte lõplik sisu saadetakse taotlejale koos Euroopa otsinguaruandega.

III peatükk
Euroopa patenditaotluse avaldamine

Reegel 48. Avaldamise tehniline ettevalmistamine

(1) Euroopa Patendiameti president määrab, millal loetakse Euroopa patenditaotluse avaldamise tehniline ettevalmistamine lõppenuks.

(2) Euroopa patenditaotlust ei avaldata, kui see on enne avaldamise tehnilise ettevalmistamise lõpetamist lõplikult tagasi lükatud või tagasi võetud või loetud tagasivõetuks.

Reegel 49. Euroopa patenditaotluste ja Euroopa otsinguaruannete avaldamise vorm

(1) Euroopa Patendiameti president määrab, millises vormis Euroopa patenditaotlused avaldatakse ja milliseid andmeid need sisaldavad. Sama kehtib ka juhul, kui Euroopa otsinguaruanne ja lühikokkuvõte avaldatakse eraldi. Euroopa Patendiameti president võib lühikokkuvõtte avaldamisele kehtestada eritingimused.

(2) Avaldatud Euroopa patenditaotluses loetletakse märgitud osalisriigid.

(3) Kui patendinõudlust on vastavalt reegli 86 lõikele 2 enne Euroopa patenditaotluse avaldamise tehnilise ettevalmistamise lõpetamist muudetud, tuuakse publikatsioonis peale algse patendinõudluse ära ka uue või muudetud patendinõudluse punktid.

Reegel 50. Avaldamisest teatamine

(1) Euroopa Patendiamet peab patenditaotlejale teatama kuupäeva, millal Euroopa Patendibülletäänis on teatatud Euroopa otsinguaruande avaldamisest ja juhtima selles teates tema tähelepanu artikli 94 lõigetele 2 ja 3.

(2) Patenditaotleja ei saa lõikele 1 vastava teate saamata jäämise tõttu esitada mingeid nõudeid. Kui teates on nimetatud otsinguaruande avaldamise teatest hilisem kuupäev, siis ekspertiisinõude esitamise jaoks on määrav hilisem kuupäev, välja arvatud juhul, kui viga on ilmselge.

IV peatükk
Ekspertiis ekspertiisiüksuses

Reegel 51. Ekspertiis

(1) Artikli 96 lõike 1 kohases ettepanekus palub Euroopa Patendiamet taotlejal võtta seisukoht Euroopa otsinguaruande suhtes ja vajaduse korral muuta leiutiskirjeldust, patendinõudlust ja jooniseid.

(2) Artikli 96 lõike 2 kohastes ettepanekutes palub ekspertiisiüksus taotlejal kõrvaldada väljaselgitatud puudused ja kui see on vajalik, esitada leiutiskirjeldus, patendinõudlus ja joonised muudetud kujul.

(3) Artikli 96 lõike 2 kohaseid ettepanekuid tuleb põhjendada ning välja tuua kõik põhjused, mis takistavad Euroopa patendi väljaandmist.

(4) Enne kui ekspertiisiüksus otsustab Euroopa patendi väljaandmise, teatab ta taotlejale, millises redaktsioonis ta kavatseb Euroopa patendi välja anda, ja palub taotlejal kinnitada oma nõusolekut nimetatud redaktsiooniga üksuse määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ja pikem kui neli kuud. Tähtaega pikendatakse üks kord maksimaalselt kahe kuu võrra, kui patenditaotleja taotleb pikendamist enne tähtaja möödumist.

(5) Kui taotleja ei teata lõikes 4 ettenähtud tähtaja jooksul oma nõusolekust, lükatakse Euroopa patenditaotlus tagasi. Kui taotleja teeb selle tähtaja jooksul ettepaneku teha patendinõudluses, leiutiskirjelduses või joonistes muudatusi, millega ekspertiisiüksus vastavalt reegli 86 lõikele 3 ei nõustu, palub ekspertiisiüksus, näidates ära põhjused, enne otsuse langetamist taotlejal esitada oma seisukoht üksuse määratud tähtaja jooksul.

(6) Kui on kindlaks tehtud, et taotleja on redaktsiooniga nõus ja ekspertiisiüksus kavatseb Euroopa patendi välja anda, võttes vajaduse korral arvesse taotletud muudatused (reegli 86 lõige 3), palub ta taotlejal üksuse määratud pikendamatu tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ja pikem kui kolm kuud, tasuda väljaandmis- ja trükkimistasu ning esitada patendinõudluse tõlge Euroopa Patendiameti kahes ametlikus keeles, mis ei olnud menetluskeeled.

(7) Kui Euroopa patenditaotlus sisaldab redaktsioonis, milles ekspertiisiüksus kavatseb Euroopa patendi välja anda, rohkem kui kümme patendinõudluse punkti, palub ekspertiisiüksus taotlejal tasuda lõike 6 kohaselt kehtestatud tähtaja jooksul punktitasud iga järgmise nõudluspunkti eest, mis on üle kümne, kui need ei ole juba tasutud vastavalt reegli 31 lõikele 1.

(8) Kui väljaandmis-, trükkimis- või punktitasusid ei tasuta õigeks ajaks või kui tõlget ei esitata õigeks ajaks, loetakse Euroopa patenditaotlus tagasivõetuks.

(8a) Kui märkimistasu tähtpäev saabub pärast lõike 6 kohase teate edastamist, ei avaldata Euroopa patendi väljaandmise teadet enne, kui märkimistasu on tasutud. Taotlejat teavitatakse vastavalt.

(9) Kui aastatasu tasumise tähtpäev saabub pärast lõike 6 kohase teate edastamist ja enne Euroopa patendi väljaandmise teate avaldamise esimest võimalikku kuupäeva, ei avaldata teadet enne, kui aastatasu on tasutud. Taotlejat teavitatakse vastavalt.

(10) Ekspertiisiüksuse lõike 6 kohases teates nimetatakse märgitud osalisriigid, kes nõuavad tõlget vastavalt artikli 65 lõikele 1.

(11) Euroopa patendi väljaandmise otsuses tuleb nimetada, milline Euroopa patenditaotluse tekst on aluseks Euroopa patendi väljaandmisele.

Reegel 52. Euroopa patendi väljaandmine eri taotlejatele

Kui Euroopa patendiregistrisse on kantud patenditaotlejana eri osalisriikide jaoks eri isikud, annab ekspertiisiüksus Euroopa patendi välja iga osalisriigi jaoks sellele taotlejale või nendele taotlejatele, kes on selle riigi puhul registrisse kantud.

V peatükk
Euroopa patendikirjeldus

Reegel 53. Tehniline ettevalmistamine avaldamiseks ja Euroopa patendikirjelduse vorm

Euroopa patendikirjeldusele kohaldatakse reeglit 48 ja reegli 49 lõikeid 1 ja 2 mutatis mutandis. Patendikirjelduses tuleb avaldada märge tähtaja kohta, mille jooksul võib Euroopa patendi suhtes vastulause esitada.

Reegel 54. Euroopa patenditunnistus

(1) Niipea kui Euroopa patendikirjeldus on avaldatud, annab Euroopa Patendiamet patendiomanikule välja Euroopa patenditunnistuse, millele on lisatud patendikirjeldus. Tunnistuses tõendatakse, et patent on välja antud patendikirjelduses kirjeldatud leiutise kohta tunnistuses nimetatud isikule patendikirjelduses märgitud osalisriikide jaoks.

(2) Patendiomanik võib nõuda, et talle väljastataks menetlustasu tasumisel Euroopa patenditunnistuse duplikaat.


V osa
KONVENTSIOONI VIIENDA OSA RAKENDUSEESKIRJAD

Reegel 55. Vastulause sisu

Vastulauses peab sisalduma:
a) oponendi nimi, aadress ja elu- või asukohariik vastavalt reegli 26 lõige 2 punkti c nõuetele;
b) Euroopa patendi number, mille kohta vastulause esitatakse, samuti patendiomaniku nimi ja leiutise nimetus;
c) selgitus selle kohta, millises ulatuses vastulause Euroopa patendi vastu esitatakse, ja alused, millele vastulause tugineb, samuti neid toetavad faktid, tõendid ja argumendid;
d) kui oponent on määranud endale esindaja, siis tema nimi ja täielik aadress vastavalt reegli 26 lõike 2 punkti c nõuetele.

Reegel 56. Vastuvõetamatu vastulause tagasilükkamine

(1) Kui vastulausete üksus teeb kindlaks, et vastulause ei vasta artikli 99 lõike 1, reegli 1 lõike 1 või reegli 55 punkti c nõuetele või et Euroopa patent, mille vastu vastulause esitatakse, ei ole selles piisavalt määratletud, lükkab vastulausete üksus vastulause kui vastuvõetamatu tagasi, kui puudusi ei kõrvaldata enne vastulause esitamise tähtaja lõppemist.

(2) Kui vastulausete üksus teeb kindlaks, et vastulause ei vasta teistele eeskirjadele peale lõikes 1 nimetatute, teatab ta sellest oponendile ja palub tal puudused üksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada. Kui puudusi õigeks ajaks ei kõrvaldata, lükkab vastulausete üksus vastulause kui vastuvõetamatu tagasi.

(3) Otsusest, millega vastulause kui vastuvõetamatu tagasi lükatakse, teatatakse patendiomanikule, lisades vastulause ärakirja.

Reegel 57. Ettevalmistumine vastulause menetlemiseks

(1) Vastulausete üksus teeb vastulause patendiomanikule teatavaks ja palub tal üksuse määratud tähtaja jooksul esitada seisukoht ning vajaduse korral leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja jooniste muudatused.

(2) Kui on esitatud mitu vastulauset, teeb vastulausete üksus samal ajal lõikes 1 nimetatud teadaandega vastulaused teistele oponentidele teatavaks.

(3) Vastulausete üksus teatab patendiomaniku seisukoha ja muudatused teistele osapooltele ja palub neil üksuse määratud tähtaja jooksul esitada oma seisukoht, kui ta peab seda otstarbekaks.

(4) Vastulausemenetlusse astumise taotluse korral võib vastulausete üksus jätta lõiked 1–3 kohaldamata.

Reegel 57a. Muudatused Euroopa patendis

Reegel 87 ei välista leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja jooniste muutmist, kui muudatused on tingitud artikli 100 kohastest vastulause alustest, isegi juhul, kui oponent ei ole vastavat alust esile toonud.

Reegel 58. Vastulause menetlemine

(1) Kõik artikli 101 lõike 2 kohased teated ja kõik asja kohta laekuvad seisukohad saadetakse osapooltele.

(2) Teadetes, mis vastavalt artikli 101 lõikele 2 saadetakse patendiomanikule, palutakse tal vajaduse korral esitada leiutiskirjeldus, patendinõudlus ja joonised muudetud kujul.

(3) Teateid, mis vastavalt artikli 101 lõikele 2 saadetakse patendiomanikule, tuleb vajadust mööda põhjendada. Seejuures tuleb esitada kõik põhjused, mis takistavad Euroopa patendi jõushoidmist.

(4) Enne kui vastulausete üksus otsustab Euroopa patendi jõushoidmise muudetud kujul, teatab ta osapooltele, millises ulatuses ta kavatseb patenti jõus hoida, ja palub neil avaldada oma seisukoht kahe kuu jooksul, kui nad ei ole nõus redaktsiooniga, milles kavatsetakse patenti jõus hoida.

(5) Kui osapool ei ole vastulausete üksuse esitatud redaktsiooniga nõus, võib vastulausemenetlust jätkata; vastasel korral palub vastulausete üksus pärast lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumist patendiomanikul tasuda kolme kuu jooksul uue Euroopa patendikirjelduse trükkimistasu ja esitada muudetud patendinõudluse tõlge kahes Euroopa Patendiameti ametlikus keeles, mis ei olnud menetluskeelteks.

(6) Kui lõikes 5 nõutavaid toiminguid ei ole sooritatud õigeks ajaks, võib neid sooritada veel kahe kuu jooksul pärast teate kättetoimetamist, milles juhitakse tähelepanu tähtaja möödalaskmisele, juhul kui nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul tasutakse lisatasu uue Euroopa patendikirjelduse trükikulude kahekordses suuruses.

(7) Vastulausete üksuse lõike 5 kohases teates nimetatakse märgitud osalisriigid, kes nõuavad tõlget vastavalt artikli 65 lõikele 1.

(8) Muudetud Euroopa patendi jõushoidmise otsuses tuleb märkida, milline tekst on aluseks Euroopa patendi jõushoidmisele.

Reegel 59. Dokumentide väljanõudmine

Dokumendid, millele vastulausemenetluse pool viitab, tuleb esitada kahes eksemplaris koos vastulause või kirjalike seisukohtadega. Kui neid dokumente ei lisata ja kui neid ei esitata tagantjärele pärast Euroopa Patendiameti sellekohast nõuet, ei pruugi Euroopa Patendiamet neile dokumentidele tuginevaid argumente arvestada.

Reegel 60.  Vastulausemenetluse jätkamine Euroopa Patendiameti enda algatusel

(1) Kui patendiomanik on kõigi märgitud osalisriikide puhul Euroopa patendist loobunud või on Euroopa patent kõigi nende riikide suhtes kehtivuse kaotanud, võib vastulausemenetlust jätkata oponendi taotlusel, mis on esitatud kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil Euroopa Patendiamet teatas patendist loobumisest või patendi kehtivuse kaotamisest.

(2) Kui oponent sureb või kaotab teovõime, võib Euroopa Patendiamet jätkata vastulausemenetlust enda algatusel ilma oponendi pärijate või seadusliku esindaja osavõtuta. Menetlust võib jätkata ka juhul, kui vastulause võetakse tagasi.

Reegel 61. Euroopa patendi üleandmine

Vastulause esitamise tähtaja jooksul või vastulausemenetluse kestel toimuva Euroopa patendi üleandmise suhtes kohaldatakse reeglit 20 mutatis mutandis.

Reegel 61a. Dokumendid vastulause menetlemisel

Vastulausemenetluse ajal esitatud dokumentide suhtes kohaldatakse rakendusmääruse kolmanda osa II peatüki sätteid mutatis mutandis.

Reegel 62. Vastulause menetlemise tulemusel väljaantud uue Euroopa patendikirjelduse vorm

Uue Euroopa patendikirjelduse suhtes kohaldatakse reegli 49 lõikeid 1 ja 2 mutatis mutandis.

Reegel 62a. Euroopa patendi uus patenditunnistus

Uue Euroopa patendikirjelduse suhtes kohaldatakse reeglit 54 mutatis mutandis.

Reegel 63. Kulud

(1) Kulude jaotus määratakse vastulause kohta tehtavas otsuses. Arvesse võib võtta vaid kulusid, mis olid vajalikud õiguste otstarbekohaseks kaitsmiseks. Kulude hulka arvatakse tasu osapoolte esindajatele.

(2) Kulude kindlaksmääramise avaldusele tuleb lisada kulude arve koos tõenditega. Avaldus on vastuvõetav alles siis, kui otsus, mille puhul kulude kindlaksmääramist taotletakse, on jõustunud. Kulude kindlaksmääramiseks piisab, kui nende usutavus on tõendatud.

(3) Motiveeritud avaldus vastulausete üksuse otsuse saamiseks kantselei poolt kindlaksmääratud kulude kohta tuleb kirjalikult esitada Euroopa Patendiametile ühe kuu jooksul pärast kulude kindlaksmääramise teatise saamist. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud kulude kindlaksmääramise tasu.

(4) Vastulausete üksus langetab otsuse lõikes 3 nimetatud avalduse kohta ilma suulise menetluseta.


VI osa
KONVENTSIOONI KUUENDA OSA RAKENDUSEESKIRJAD

Reegel 64. Kaebuse sisu

Kaebuses peab sisalduma:
a) kaebuse esitaja nimi ja aadress vastavalt reegli 26 lõike 2 punkti c nõuetele;
b) avaldus, milles on nimetatud kaevatav otsus ja millises ulatuses selle muutmist või tühistamist soovitakse.

Reegel 65. Vastuvõetamatu kaebuse tagasilükkamine

(1) Kui kaebus ei vasta artiklite 106–108 ja reegli 1 lõike 1 ning reegli 64 punkti b nõuetele, lükkab apellatsioonikoda selle kui vastuvõetamatu tagasi, kui puudusi ei kõrvaldata enne artiklis 108 ettenähtud tähtaegade möödumist.

(2) Kui apellatsioonikoda teeb kindlaks, et kaebus ei vasta reegli 64 punkti a nõuetele, teatab ta sellest kaebuse esitajale ja palub tal puudused koja määratud tähtaja jooksul kõrvaldada. Kui puudusi ei ole õigeks ajaks kõrvaldatud, lükkab apellatsioonikoda kaebuse kui vastuvõetamatu tagasi.

Reegel 66. Kaebuse menetlemine

(1) Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb apellatsioonimenetluses kohaldada mutatis mutandis menetlusnorme, mis kehtivad kaevatava otsuse teinud allüksuse suhtes.

(2) Otsuse peavad tõestama apellatsioonikoja esimees ja apellatsioonikoja kantselei pädev teenistuja oma allkirjaga või muul ettenähtud viisil. Otsuses peab sisalduma:
a) märge, et selle on vastu võtnud apellatsioonikoda;
b) kuupäev, mil otsus on tehtud;
c) apellatsioonikoja esimehe ja nende apellatsioonikoja liikmete nimed, kes otsustamisest osa võtsid;
d) osapoolte ja nende esindajate nimed;
e) osapoolte taotlused;
f) asjaolude kokkuvõte;
g) otsuse põhjendused;
h) otsuse resolutsioon, vajaduse korral ka otsus kulude kohta.

Reegel 67. Kaebuse esitamistasu tagasimaksmine

Kaebuse esitamistasu tagasimaksmise korraldus tehakse juhul, kui kaevatava otsuse teinud allüksus selle ise muudab või kui apellatsioonikoda rahuldab kaebuse ja tagasimaksmine on õigustatud olulise menetlusvea tõttu. Tagasimaksmise korralduse annab allüksus, kelle otsuse peale on kaebus esitatud, kui ta ise oma otsuse muudab. Muul juhul annab selle apellatsioonikoda.


VII osa
KONVENTSIOONI SEITSMENDA OSA RAKENDUSEESKIRJAD

I peatükk
Euroopa Patendiameti otsused, vastused ja teated

Reegel 68. Otsuste vorm

(1) Kui Euroopa Patendiametis toimub suuline menetlus, võib otsused kuulutada suuliselt. Hiljem tuleb otsused kirjalikult vormistada ja osapooltele toimetada.

(2) Euroopa Patendiameti otsused, mille peale on võimalik esitada kaebust, peavad olema põhjendatud ja neile tuleb lisada kirjalik teade selle kohta, et otsust võib edasi kaevata. Teates juhitakse osapoolte tähelepanu ka artiklitele 106–108, mille tekst tuleb lisada. Osapooled ei või edasikaebamisvõimalusi käsitleva teabe ärajätmise alusel esitada mingeid nõudeid.

Reegel 69. Õiguse kaotuse sedastamine

(1) Kui Euroopa Patendiamet sedastab, et konventsiooni alusel on aset leidnud õiguse kaotus, ilma et oleks langetatud otsust Euroopa patenditaotluse tagasilükkamise või Euroopa patendi väljaandmise, tühistamise või jõushoidmise või tõendite kogumise kohta, teatab ta sellest artikli 119 kohaselt asjaomasele isikule.

(2) Kui asjaomane isik on seisukohal, et Euroopa Patendiameti sedastatu ei vasta tõele, võib ta kahe kuu jooksul alates lõikele 1 vastava teate kättesaamisest taotleda Euroopa Patendiameti sisulist otsust. Selline otsus tehakse vaid juhul, kui Euroopa Patendiamet ei jaga otsuse taotleja arvamust; vastasel korral informeerib Euroopa Patendiamet otsuse taotlejat.

Reegel 70. Allkiri, nimi, pitser

(1) Euroopa Patendiameti otsused, vastused ja teated peavad olema varustatud pädeva teenistuja allkirja ja nimega.

(2) Kui pädev teenistuja vormistab lõikes 1 nimetatud dokumendid arvuti abil, võib allkirja asendada pitseriga. Kui need dokumendid vormistab arvuti automaatselt, võib ka pädeva teenistuja nimi ära jääda. See kehtib ka ettetrükitud vastuste ja teadete kohta.

II peatükk
Suuline menetlus ja tõendite kogumine

Reegel 71. Kutse suulisele menetlusele

(1) Osapooled kutsutakse artiklis 116 ettenähtud suulisele menetlusele, juhtides kutses tähelepanu käesoleva reegli lõikele 2. Kutse edastatakse vähemalt kaks kuud ette, kui osapooled ei ole nõus lühema tähtajaga.

(2) Kui suulisele menetlusele nõuetekohaselt kutsutud osapool ei ole Euroopa Patendiametisse ilmunud, võib menetluse läbi viia ilma temata.

Reegel 71a. Suulise menetluse ettevalmistamine

(1) Koos kutsega esitab Euroopa Patendiamet küsimused, mida ta peab vajalikuks arutada seoses otsuse tegemisega. Samal ajal määratakse ka kuupäev, mis ajani võib esitada dokumente suulise menetluse ettevalmistamiseks. Reeglit 84 ei kohaldata. Pärast seda kuupäeva esitatud fakte ja tõendeid ei pea arvesse võtma, kui seda ei tingi mõne menetluse aluseks oleva asjaolu muutumine.

(2) Kui patenditaotlejale või patendiomanikule on teatatud põhjused, mis takistavad patendi väljaandmist või jõushoidmist, võib teda paluda esitada lõike 1 teises lauses nimetatud tähtpäevaks konventsiooni nõuetele vastavad dokumendid. Lõike 1 kolmandat ja neljandat lauset kohaldatakse mutatis mutandis.

Reegel 72. Tõendite kogumine Euroopa Patendiametis

(1) Kui Euroopa Patendiamet peab vajalikuks osapoolte, tunnistajate või ekspertide ärakuulamist või vaatluse tegemist, teeb ta vastava otsuse, milles märgitakse kavandatavad uurimistoimingud, tõestatavad asjaolud ning toimingu tegemise kuupäev, kellaaeg ja koht. Kui osapool on taotlenud tunnistajate või ekspertide ärakuulamist, määrab Euroopa Patendiamet otsuses kindlaks tähtaja, mille jooksul taotluse esitanud osapool peab Euroopa Patendiametile teatama nende tunnistajate ja ekspertide nimed, keda ta soovib lasta ära kuulata, ning nende aadressid.

(2) Osapooltele, tunnistajatele ja ekspertidele edastatakse kutse tõendite kogumiseks vähemalt kaks kuud ette, kui nad ei ole nõus lühema tähtajaga. Kutses peab sisalduma:
a) väljavõte lõikes 1 nimetatud otsusest, millest ilmnevad eelkõige määratud tõendite kogumise kuupäev, kellaaeg ja koht ning samuti faktid, mille kohta osapooled, tunnistajad ja eksperdid tuleb ära kuulata;
b) osapoolte nimed, samuti õigused, mis on tunnistajatel ja ekspertidel reegli 74 lõigete 2–4 alusel;
c) viide sellele, et osapool, tunnistaja või ekspert võib nõuda enda ärakuulamist oma elukohajärgses pädevas kohtus, samuti palve teatada Euroopa Patendiametile viimase määratava tähtaja jooksul, kas ta on valmis Euroopa Patendiametisse ilmuma.

(3) Osapoolte, tunnistajate ja ekspertide tähelepanu juhitakse enne nende ärakuulamist sellele, et Euroopa Patendiamet võib nende elukohajärgset pädevat kohut paluda korrata ärakuulamist vande all või mõnes teises samavõrd siduvas vormis.

(4) Osapooled võivad tõendite kogumisest osa võtta ning ütlusi andvatele osapooltele, tunnistajatele ja ekspertidele asjakohaseid küsimusi esitada.

Reegel 73. Ülesande andmine ekspertidele

(1) Euroopa Patendiamet otsustab, millises vormis tema määratud ekspert peab arvamuse esitama.

(2) Ekspertiisimääruses peab sisalduma:
a) ülesande täpne kirjeldus;
b) arvamuse esitamise tähtaeg;
c) osapoolte nimed;
d) õigused, mis eksperdil on reegli 74 lõigete 2–4 alusel.

(3) Osapooled saavad eksperdi kirjaliku arvamuse ärakirja.

(4) Osapooled võivad esitada eksperdi suhtes taanduse. Taanduse kohta langetab otsuse Euroopa Patendiameti asjaomane allüksus.

Reegel 74. Tõendite kogumise kulud

(1) Euroopa Patendiamet võib tõendite kogumise teha sõltuvaks sellest, et osapool, kes seda on taotlenud, deponeerib Euroopa Patendiametis ettemakse, mille suurus määratakse eeldatavate kulude hindamise teel.

(2) Euroopa Patendiameti kutsutud tunnistajatel ja ekspertidel, kes kohale ilmuvad, on õigus oma reisi- ja majutuskulude korvamisele. Neile võib kulude katmiseks anda avanssi. Esimest lauset tuleb kohaldada ka tunnistajatele ja ekspertidele, kes ilmuvad Euroopa Patendiametisse ilma kutseta ja kes kuulatakse ära tunnistajate või ekspertidena.

(3) Tunnistajatel, kellel on lõike 2 alusel õigus kulude korvamisele, on õigus saada kompensatsiooni ka oma saamatajäänud teenistuse eest ning ekspertidel on õigus saada tasu oma töö eest. See kompensatsioon või tasu makstakse tunnistajatele ja ekspertidele pärast seda, kui nad on oma kohustuse või ülesande täitnud.

(4) Haldusnõukogu määrab kindlaks lõigete 2 ja 3 kohaldamise üksikasjad. Nimetatud lõigete alusel saadavad summad maksab välja Euroopa Patendiamet.

Reegel 75. Tõendite tagamine

(1) Euroopa Patendiamet võib nõude korral viivitamata võtta ütlusi ja teostada vaatlust tõendite tagamiseks faktide kohta, mis võivad olla tähtsad otsuse seisukohalt, mille Euroopa Patendiamet peab tõenäoliselt tegema Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi kohta, kui on põhjust karta, et tõendite kogumine on hiljem raskendatud või võimatu. Tõendite kogumise kuupäev tuleb teatada patenditaotlejale või patendiomanikule sedavõrd aegsasti, et ta saaks sellest osa võtta. Ta võib esitada asjakohaseid küsimusi.

(2) Nõudes peab sisalduma:
a) nõude esitaja nimi, aadress ja elu- või asukohariik vastavalt reegli 26 lõike 2 punktis c kehtestatud nõuetele;
b) piisavad andmed Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi identifitseerimiseks;
c) faktid, mille kohta tuleb tõendid võtta;
d) tõendite kogumise viis;
e) põhjus, mis õigustab kartust, et hiljem on tõendite kogumine raskendatud või võimatu.

(3) Nõuet ei loeta esitatuks enne, kui tõendite tagamise tasu on tasutud.

(4) Nõude kohta otsuse tegemise ja järgnev tõendite kogumise kohustus lasub Euroopa Patendiameti allüksusel, kes on pädev tegema otsust, mille jaoks tõendatavad faktid võivad olla olulised. Kohaldatakse konventsiooni sätteid, mis reguleerivad tõendite kogumist Euroopa Patendiameti menetluses.

Reegel 76. Suulise menetluse ja tõendite kogumise protokollid

(1) Suulise menetluse ja tõendite kogumise kohta koostatakse protokoll, milles peavad sisalduma kõik olulised üksikasjad suulise menetluse või tõendite kogumise käigust, osapoolte vastavad selgitused ja osapoolte, tunnistajate või ekspertide ütlused, samuti vaatluse tulemus.

(2) Tunnistaja, eksperdi või osapoole ütluse protokoll loetakse talle ette või antakse tutvumiseks. Protokolli tehakse märge, et seda on tehtud ja et ütluse andnud isik on protokolliga nõus. Kui see isik ei ole protokolliga nõus, märgitakse ära tema vastuväited.

(3) Protokolli tõestavad oma allkirjaga või muul ettenähtud viisil protokolli koostanud teenistuja ja suulist menetlust või tõendite kogumist korraldanud teenistuja.

(4) Osapooltele antakse protokolli ärakiri.

III peatükk
Teatamine

Reegel 77.  Teatamist käsitlevad üldsätted

(1) Euroopa Patendiameti menetluses edastatakse teated kas originaaldokumendi, selle dokumendi Euroopa Patendiameti tõestatud või pitseriga varustatud ärakirja või pitseriga varustatud arvutiväljatrüki kujul. Menetluspoolte esitatavad dokumentide ärakirjad ei vaja sellist kinnitust.

(2) Teated edastatakse:
a) posti teel vastavalt reeglile 78;
b) üleandmise teel Euroopa Patendiametis vastavalt reeglile 79;
c) avaliku teatamise teel vastavalt reeglile 80;
d) Euroopa Patendiameti presidendi määratud tehniliste sidevahendite abil ja tema kehtestatud korras.

(3) Teatamine osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti vahendusel toimub nende eeskirjade järgi, mida amet peab kohaldama siseriikliku menetluse puhul.

Reegel 78. Teatamine posti teel

(1) Otsused, mille puhul hakkab kulgema kaebuse esitamise tähtaeg, kutsed ja teised Euroopa Patendiameti presidendi määratud dokumendid edastatakse väljastusteatega tähtkirjana. Kõik teised posti teel edastatavad teated edastatakse tähtkirjana.

(2) Teate edastamisel väljastusteatega või väljastusteateta tähtkirjana loetakse teade adressaadile kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast postitamist, välja arvatud juhul, kui edastatav dokument ei ole adressaadi kätte jõudnud või on saabunud hiljem; vaidluse korral on Euroopa Patendiameti kohustuseks kindlaks teha dokumendi saabumise fakt ja vajaduse korral saabumiskuupäev.

(3) Teated, mis on edastatud väljastusteatega või väljastusteateta tähtkirjana, loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui kirja vastuvõtmisest keeldutakse.

(4) Kui posti teel teatamine ei ole reguleeritud lõigetega 1–3, tuleb kohaldada selle riigi seadusi, kelle territooriumil teatamine toimub.

Reegel 79. Teate vahetu üleandmine

Teatada võib dokumendi vahetu üleandmise teel Euroopa Patendiameti ruumides adressaadile, kes peab teate vastuvõtmist kinnitama. Teatamine loetakse toimunuks ka juhul, kui adressaat keeldub teadet vastu võtmast või vastuvõtmist kinnitamast.

Reegel 80. Avalik teatamine

(1) Kui adressaadi asukohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui reegli 78 lõike 1 kohane teatamine osutub ka pärast Euroopa Patendiameti teist katset võimatuks, antakse teade edasi avaliku teatena.

(2) Euroopa Patendiameti president määrab kindlaks, millisel viisil avalik teatamine toimub ja millal algab ühekuuline tähtaeg, mille lõppedes dokument loetakse kättetoimetatuks.

Reegel 81. Esindaja teavitamine

(1) Määratud esindaja korral adresseeritakse teated esindajale.

(2) Kui ühele osapoolele on määratud mitu esindajat, piisab teabe edastamisest ühele nendest.

(3) Kui mitmel osapoolel on ühine esindaja, piisab ühe dokumendi edastamisest ühisele esindajale.

Reegel 82. Kõrvalekalded teatamisel

Kui Euroopa Patendiamet ei saa kinnitada dokumendi adressaadi kätte jõudmisel nõuetekohast teavitamist või kui ei ole järgitud teatamisnõudeid, loetakse dokumendist teatamine toimunuks kuupäeval, mille Euroopa Patendiamet määrab teate saabumise kuupäevaks.

IV peatükk
Tähtajad

Reegel 83. Tähtaegade arvestamine

(1) Tähtaegu arvestatakse täisaastate, kuude, nädalate või päevade kaupa.

(2) Tähtaja arvestus algab asjakohase sündmuse toimumisele järgnevast päevast; sündmuseks võib olla menetlustoiming või teise tähtaja lõppemine. Kui toiming on teate edastamine, on sündmuseks dokumendi saabumine, kui ei ole sätestatud teisiti.

(3) Kui tähtajaks on määratud üks aasta või teatav arv aastaid, lõpeb tähtaeg vastava aasta kuus ja kuupäeval, mis kannavad sama nime ja kuupäevanumbrit kui kuu ja kuupäev, mil sündmus toimus. Kui kõnealuses kuus ei ole sellist kuupäeva, lõpeb tähtaeg kuu viimasel päeval.

(4) Kui tähtajaks on määratud üks kuu või teatav arv kuid, lõpeb tähtaeg vastava kuu kuupäeval, mis kannab sama kuupäevanumbrit kui kuupäev, mil sündmus toimus. Kui kõnealuses kuus ei ole sellist kuupäeva, lõpeb tähtaeg kuu viimasel päeval.

(5) Kui tähtajaks on määratud üks nädal või teatav arv nädalaid, lõpeb tähtaeg vastava nädala päeval, mis kannab sama nime kui päev, mil sündmus toimus.

Reegel 84. Tähtaegade kestus

Kui konventsioonis või käesolevas rakendusmääruses on ette nähtud tähtaeg, mille peab määrama Euroopa Patendiamet, ei või see tähtaeg olla lühem kui kaks kuud ja pikem kui neli kuud, eriliste asjaolude korral aga kuni kuus kuud. Teatud erijuhtudel võib tähtaega pikendada, kui enne tähtaja lõppemist esitatakse vastav taotlus.

Reegel 84a. Dokumentide hilinenud saabumine

(1) Euroopa Patendiametisse hilinemisega saabunud dokument loetakse saabunuks õigeks ajaks, kui see oli postitatud või antud edastamiseks tunnustatud kulleriteenuse osutajale õigeaegselt enne tähtpäeva saabumist Euroopa Patendiameti presidendi kehtestatud tingimuste kohaselt, välja arvatud juhul, kui dokument saabus hiljem kui kolm kuud pärast tähtaja lõppemist.

(2) Lõige 1 kehtib mutatis mutandis konventsioonis sätestatud tähtaegade suhtes, kui toimingu tegijaks on pädev amet vastavalt artikli 75 lõike 1 punktile b või lõike 2 punktile b.

Reegel 85. Tähtaegade pikendamine

(1) Kui tähtaeg lõpeb päeval, mil Euroopa Patendiameti üks vastuvõtutalitustest artikli 75 lõike 1 punkti a tähenduses ei ole dokumentide vastuvõtmiseks avatud või kui seal ei toimetata kätte tavalisi postisaadetisi teistel põhjustel peale lõikes 2 nimetatute, pikeneb tähtaeg päevani, kui kõik vastuvõtutalitused on dokumentide vastuvõtmiseks avatud ja tavalist posti kätte toimetatakse.

(2) Kui tähtaeg lõpeb päeval, mil posti edastamine lepinguosalises riigis või osalisriigi ja Euroopa Patendiameti vahel on täielikult katkenud või see on katkestamise järel häiritud, pikeneb tähtaeg osapooltele, kelle elu- või asukoht on selles riigis, või esindajale, kelle töökoht on selles riigis, esimese päevani pärast häirete lõppemist. Esimest lauset tuleb mutatis mutandis kohaldada artikli 77 lõikes 5 nimetatud tähtaja suhtes. Kui nimetatud riik on Euroopa Patendiameti asukohariik, kehtib käesolev säte kõigi osapoolte kohta. Posti edastamise katkemise või häirete kestus tehakse teatavaks Euroopa Patendiameti presidendi teadaandes.

(3) Lõiked 1 ja 2 kehtivad mutatis mutandis konventsioonis sätestatud tähtaegade suhtes, kui toimingu tegijaks on pädev amet vastavalt artikli 75 lõike 1 punktile b või lõike 2 punktile b.

(4) Kui Euroopa Patendiameti korrapärane töö on katkenud või häiritud mingi erakordse sündmuse tõttu, nagu looduskatastroof või streik, ja seetõttu hilinevad tähtaegade lõppemist käsitlevad ametlikud teated, võib nende tähtaegade jooksul ettenähtud toiminguid sooritada veel ühe kuu jooksul hilinenud teate kättesaamisest arvates. Sellise katkestuse või häire algus ja lõpp tehakse teatavaks Euroopa Patendiameti presidendi teadaandes.

Reegel 85a. Tasude maksmise lisatähtajad

(1) Kui patenditaotluse esitamistasu, otsingutasu, märkimistasu või siseriiklikku põhitasu ei tasuta artikli 78 lõikes 2, artikli 79 lõikes 2, reegli 15 lõikes 2, reegli 25 lõikes 2 või reegli 107 lõike 1 punktides c, d ja e ettenähtud tähtaegade jooksul, võib neid tasuda veel ühekuulise lisatähtaja jooksul arvates teate kättesaamisest, milles viidatakse tähtaja möödalaskmisele, kui nimetatud lisatähtaja jooksul tasutakse lisatasu.

(2) Märkimistasusid, millest patenditaotleja lõike 1 kohase teate peale on loobunud, saab tasuda veel kahekuulise lisatähtaja jooksul pärast lõikes 1 nimetatud põhitähtaegade möödumist, kui nimetatud lisatähtaja jooksul tasutakse lisatasu.

Reegel 85b. Ekspertiisiavalduse esitamise lisatähtaeg

Kui ekspertiisiavaldust ei esitata artikli 94 lõikes 2 või reegli 107 lõike 1 punktis f ettenähtud tähtaja jooksul, võib selle esitada veel ühekuulise lisatähtaja jooksul arvates teate kättesaamisest, milles viidatakse tähtaja möödalaskmisele, kui nimetatud lisatähtaja jooksul tasutakse lisatasu.

V peatükk
Muudatused ja parandused

Reegel 86. Muudatuste tegemine Euroopa patenditaotluses

(1) Enne Euroopa otsinguaruande saamist ei või patenditaotleja Euroopa patenditaotluse leiutiskirjeldust, patendinõudlust või jooniseid muuta, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud teisiti.

(2) Pärast Euroopa otsinguaruande saamist ja enne ekspertiisiüksuse esimese otsuse saamist võib patenditaotleja omal algatusel muuta leiutiskirjeldust, patendinõudlust ja jooniseid.

(3) Pärast ekspertiisiüksuse esimese otsuse saamist võib patenditaotleja üks kord omal algatusel muuta leiutiskirjeldust, patendinõudlust ja jooniseid, kui muudatus esitatakse samal ajal vastusega otsusele. Pärast seda võib muudatusi teha vaid ekspertiisiüksuse nõusolekul.

(4) Muudetud patendinõudlus ei või sisaldada objekte, mille kohta ei ole otsingut tehtud ja mis ei moodusta algselt nõueldud leiutisega või leiutiste grupiga ühtset leiunduslikku mõtet.

Reegel 87. Erinevad patendinõudlused, leiutiskirjeldused ja joonised eri riikide jaoks

Kui Euroopa Patendiamet sedastab, et ühe või mitme märgitud osalisriigi jaoks moodustab varasema Euroopa patenditaotluse sisu artikli 54 lõigete 3 ja 4 kohaselt osa tehnikatasemest, või talle tehakse teatavaks varasema õiguse olemasolu vastavalt artikli 139 lõikele 2, võib Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent sisaldada selle riigi või nende riikide jaoks erinevaid patendinõudlusi ja kui Euroopa Patendiamet peab vajalikuks, erinevaid leiutiskirjeldusi ja jooniseid.

Reegel 88. Vigade parandamine Euroopa Patendiametile esitatud dokumentides

Keele-, trüki- ja muud vead Euroopa Patendiametile esitatud dokumentides võib vastava nõude esitamisel parandada. Kui aga vigade parandamise nõue on seotud leiutiskirjelduse, patendinõudluse või joonistega, peab kohe ilmnema, et ei kavatseta teha midagi muud, kui on parandusena pakutud.

Reegel 89. Vigade parandamine otsustes

Euroopa Patendiameti otsustes võib parandada ainult keele- ja trükivigu ning ilmseid vigu.

VI peatükk
Menetluse katkestamine

Reegel 90. Menetluse katkestamine

(1) Menetlus Euroopa Patendiametis katkestatakse:
a) patenditaotleja või patendiomaniku või siseriikliku õiguse järgi patenditaotlejat või patendiomanikku esindama volitatud isiku surma või teovõimetuse korral. Kuni nimetatud sündmused ei puuduta artikli 134 kohaselt määratud esindaja volitust, katkestatakse menetlus vaid esindaja enda taotlusel;
b) kui patenditaotleja või patendiomanik on tema omandi suhtes algatatud kohtuprotsessi tõttu õiguslikel põhjustel sunnitud loobuma Euroopa Patendiametis menetluse jätkamisest;
c) kui patenditaotleja või patendiomaniku esindaja sureb, kaotab teovõime või on tema omandi suhtes algatatud kohtuprotsessi tõttu õiguslikel põhjustel sunnitud loobuma Euroopa Patendiametis menetluse jätkamisest.

(2) Kui Euroopa Patendiametile saab teatavaks, kes on lõike 1 punktides a ja b nimetatud juhtudel õigustatud jätkama menetlust Euroopa Patendiametis, teatab ta sellele isikule ja vajaduse korral kolmandatele huvitatud isikutele, et menetlust jätkatakse pärast Euroopa Patendiameti määratud tähtaja möödumist.

(3) Lõike 1 punktis c nimetatud juhul jätkatakse menetlust, kui Euroopa Patendiametile teatatakse patenditaotleja uue esindaja määramisest või kui Euroopa Patendiamet on teistele osapooltele teatanud patendiomanikule uue esindaja määramisest. Kui Euroopa Patendiamet ei ole kolme kuu jooksul pärast menetluse katkestamist saanud teadet uue esindaja määramise kohta, teatab ta patenditaotlejale või patendiomanikule:
a) artikli 133 lõikes 2 sätestatud juhul, et Euroopa patenditaotlus loetakse tagasivõetuks või Euroopa patent tühistatuks, kui teadet määramise kohta ei ole kahe kuu jooksul pärast nimetatud teatamist saabunud, või
b) kui tegemist ei ole artikli 133 lõikele 2 vastava juhuga, et nimetatud teatamisest alates jätkatakse menetlust patenditaotleja või patendiomanikuga.

(4) Patenditaotleja või patendiomaniku kohta menetluse katkestamise kuupäeval kehtinud tähtajad, välja arvatud ekspertiisiavalduse esitamise tähtaeg ja aastatasude tasumise tähtaeg, algavad uuesti kuupäeval, mil menetlust jätkatakse. Kui see kuupäev on hilisem kui kaks kuud enne ekspertiisiavalduse esitamise tähtaja möödumist, võib ekspertiisiavaldust esitada veel kuupäevani, mil möödub kaks kuud kõnealusest kuupäevast.

VII peatükk
Tasude sundkorras sissenõudmisest loobumine

Reegel 91. Tasude sundkorras sissenõudmisest loobumine

Euroopa Patendiameti president võib jätta võlgnetava rahasumma sundkorras sisse nõudmata, kui sissenõutav summa on väike või nõude täitmine on kaheldav.

VIII peatükk
Avalikkuse teavitamine

Reegel 92. Euroopa patendiregistri kanded

(1) Euroopa patendiregistrisse kantakse järgmised andmed:
a) Euroopa patenditaotluse number;
b) Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäev;
c) leiutise nimetus;
d) Euroopa patenditaotlusele antud klassifikatsiooni indeks;
e) märgitud osalisriigid;
f) patenditaotleja või patendiomaniku perekonnanimi, eesnimed, aadress, elu- või asukohariik;
g) patenditaotleja või patendiomaniku nimetatud leiutaja perekonnanimi, eesnimed ja aadress, kui leiutaja ei ole reegli 18 lõike 1 kohaselt enda nimetamisest loobunud;
h) patenditaotleja või patendiomaniku artikli 134 kohase esindaja perekonnanimi, eesnimed ja äriaadress; mitme esindaja korral kantakse registrisse ainult esimesena nimetatud esindaja perekonnanimi, eesnimed ja äriaadress, enne sõnu «ja teised»; reegli 101 lõikes 9 osutatud esindajate ühenduse korral kantakse registrisse ainult ühenduse nimi ja aadress;
i) prioriteediandmed (varasema patenditaotluse kuupäev, riik ja number);
j) Euroopa patenditaotluse jagamise korral Euroopa eraldatud taotluste numbrid;
k) Euroopa eraldatud taotluste ja vastavalt artikli 61 lõike 1 punktile b esitatud uute Euroopa patenditaotluste korral punktides a, b ja i ettenähtud andmed varasema Euroopa patenditaotluse kohta;
l) Euroopa patenditaotluse avaldamise kuupäev ja vajaduse korral Euroopa otsinguaruande eraldi avaldamise kuupäev;
m) ekspertiisiavalduse esitamiskuupäev;
n) kuupäev, millal Euroopa patenditaotlus on tagasi lükatud, tagasi võetud või tagasivõetuks loetud;
o) Euroopa patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäev;
p) Euroopa patendi kehtivuse lõppemise kuupäev mõnes osalisriigis vastulause esitamise tähtaja jooksul või kuni vastulause kohta lõpliku otsuse tegemiseni;
q) vastulause esitamise kuupäev;
r) vastulause kohta langetatud otsuse kuupäev ja laad;
s) menetluse peatamise ja jätkamise kuupäev reeglis 13 nimetatud juhul;
t) menetluse katkestamise ja jätkamise kuupäev reeglis 90 nimetatud juhul;
u) õiguste taastamise kuupäev, kui on tehtud kanne punkti n või r kohaselt;
v) avalduse esitamine Euroopa Patendiametile vastavalt artiklile 135;
w) Euroopa patenditaotlusega või Euroopa patendiga seotud õigused ja nende õiguste üleandmine, kui kanded tehakse käesolevas rakendusmääruses kehtestatu alusel.

(2) Euroopa Patendiameti president võib määrata, et Euroopa patendiregistrisse kantakse ka muid andmeid peale lõikes 1 nimetatute.

(3) Väljavõtteid Euroopa patendiregistrist väljastatakse avalduse alusel pärast menetlustasu tasumist.

Reegel 93. Toimiku osad, millega tutvumine on välistatud

Vastavalt artikli 128 lõikele 4 on välistatud tutvumine järgmiste toimikuosadega:
a) dokumendid apellatsioonikodade või suure apellatsioonikoja liikmete taandamise või nende suhtes esitatud taanduste kohta;
b) otsuste ja arvamuste projektid ning muud dokumendid otsuste ja arvamuste ettevalmistamise kohta, mida osapooltele ei avaldata;
c) leiutaja nimi, kui leiutaja on reegli 18 lõike 1 kohaselt oma nimetamisest loobunud;
d) teised dokumendid, millega tutvumise välistab Euroopa Patendiameti president põhjusel, et nendega tutvumine ei ole seotud avalikkuse teavitamisega Euroopa patenditaotluse või selle alusel väljaantud Euroopa patendi kohta.

Reegel 94. Toimikuga tutvumise kord

(1) Euroopa patenditaotluste ja Euroopa patentide toimikutega tutvutakse kas toimiku originaali, selle ärakirja või salvestisega tutvumise teel, kui toimikuid säilitatakse tehniliste vahenditega salvestatult. Tutvumise viisi määrab Euroopa Patendiameti president. Toimikuga tutvumise eest tuleb tasuda menetlustasu.

(2) Toimikuga tutvutakse Euroopa Patendiameti ruumides või, kuni toimik asub vastavalt tsentraliseerimisprotokolli raames sõlmitud kokkuleppele osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis, vastava keskameti ruumides. Nõude korral võimaldatakse toimikuga tutvuda ka selle lepinguosalise riigi õiguskaitse keskameti ruumides, kelle territooriumil on nõude esitanud isiku elu- või asukoht.

(3) Nõude korral võib toimikuga tutvumine toimuda ka toimiku dokumentidest ärakirjade väljastamise teel. Nimetatud ärakirjade tegemise eest võetakse tasu.

(4) Nõude korral väljastab Euroopa Patendiamet menetlustasu tasumisel Euroopa patenditaotluse tõestatud ärakirja.

Reegel 95. Teabe väljastamine

Euroopa Patendiamet võib artikli 128 lõigetes 1–4 ja reeglis 93 ettenähtud piiranguid arvestades avalduse alusel ja menetlustasu tasumise korral väljastada teavet Euroopa patenditaotluste või Euroopa patentide toimikutest. Euroopa Patendiamet võib nõuda, et kasutataks võimalust toimikutega kohapeal tutvuda, kui see on teabe mahukuse tõttu otstarbekas.

Reegel 95a. Toimikute koostamine, hooldamine ja säilitamine

(1) Euroopa Patendiamet koostab, hooldab ja säilitab Euroopa patenditaotluste ja Euroopa patentide toimikuid.

(2) Euroopa Patendiameti president kehtestab, millisel kujul Euroopa patenditaotluste ja Euroopa patentide toimikuid koostatakse, peetakse ja säilitatakse.

(3) Elektroonilisse toimikusse sisestatud dokument loetakse originaaldokumendiks.

(4) Euroopa patenditaotluste ja Euroopa patentide toimikuid säilitatakse vähemalt viis aastat selle aasta lõppemisest, millal:
a) taotlus on tagasi lükatud või tagasi võetud või tagasivõetuks loetud;
b) patent on vastulausemenetluse tulemusel tühistatud või
c) patendi või artikli 63 lõike 2 kohane täiendava õiguskaitse kehtivusaeg viimases osalisriigis on lõppenud.

(5) Olenemata lõikes 4 kehtestatust säilitab Euroopa Patendiamet nende Euroopa patenditaotluste toimikuid, mis olid eraldatud taotluste aluseks vastavalt artiklile 76 või uute patenditaotluste aluseks vastavalt artikli 61 lõike 1 punktile b, vähemalt niisama kaua, kui säilitatakse mõnda viimati nimetatud patenditaotluse toimikutest. Sama kehtib nende patentide toimikute kohta, mis on eelnimetatud patenditaotluste alusel välja antud.

Reegel 96. Andmete täiendav avaldamine Euroopa Patendiameti poolt

(1) Euroopa Patendiameti president võib kehtestada, et artikli 128 lõike 5 kohased andmed edastatakse kolmandatele isikutele või avaldatakse, määrates ühtlasi kindlaks nende edastamise ja avaldamise vormi.

(2) Euroopa Patendiameti president võib kehtestada, et pärast reegli 49 lõikes 3 nimetatud aega laekunud uus või muudetud patendinõudlus avaldatakse, ja määrata kindlaks avaldamise vormi ning patendinõudluse kohta Euroopa Patendibülletäänis avaldatavad andmed.

IX peatükk
Õigus- ja halduskoostöö

Reegel 97. Euroopa Patendiameti suhtlemine osalisriikide ametiasutustega

(1) Konventsiooni kohaldamisest tulenevas teabevahetuses suhtlevad Euroopa Patendiamet ja osalisriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid üksteisega vahetult. Euroopa Patendiamet ja osalisriikide kohtud ning muud ametiasutused võivad üksteisega suhelda tööstusomandi õiguskaitse keskameti vahendusel.

(2) Lõikes 1 nimetatud teabevahetuse kulud peab kandma asutus, kes teavet edastab. Teabe eest ei tasuta.

Reegel 98. Osalisriikide kohtute ja ametiasutuste tutvumine toimikutega või tutvumine toimikutega nende vahendusel

(1) Osalisriikide kohtutel ja ametiasutustel võimaldatakse tutvuda Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi toimiku originaali või ärakirjaga; reeglit 94 ei kohaldata.

(2) Osalisriikide kohtud ja prokuratuurid võivad pooleliolevas menetluses võimaldada kolmandatel isikutel tutvuda toimikute või toimikute ärakirjadega, mille edastab neile Euroopa Patendiamet. Toimikutega tutvutakse artiklis 128 sätestatud tingimuste kohaselt; toimikutega tutvumise eest ei võeta menetlustasu.

(3) Euroopa Patendiamet juhib toimikute või toimikute ärakirjade üleandmisel osalisriikide kohtute ja prokuratuuride tähelepanu piirangutele, mida tuleb Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi toimiku tutvustamisel kolmandatele isikutele artikli 128 lõigete 1 ja 4 kohaselt järgida.

Reegel 99. Menetlus õigusabipalve korral

(1) Iga osalisriik määrab keskasutuse, kes peab Euroopa Patendiameti õigusabipalved vastu võtma ja pädevale kohtule või pädevale asutusele edastama.

(2) Euroopa Patendiamet koostab õigusabipalve pädeva ametiasutuse keeles või lisab õigusabipalvele tõlke sellesse keelde.

(3) Lõigetes 5 ja 6 sätestatut arvestades toimib pädev ametkond palve täitmisel oma riigi seaduste kohaselt. Eelkõige tuleb asjakohaseid sunnivahendeid rakendada kooskõlas kohalike seadustega.

(4) Kui asutus, kelle poole palvega pöörduti, ei ole pädev, tuleb õigusabipalve saata viivitamata lõikes 1 nimetatud keskasutusele. Kui selles riigis on pädev mõni teine asutus, edastab keskasutus õigusabipalve sellele asutusele või kui selles riigis ei ole pädevat asutust, siis Euroopa Patendiametile.

(5) Euroopa Patendiametile tuleb teatada tõendite kogumise või mõne teise õigustoimingu toimumise aeg ja koht; Euroopa Patendiamet teavitab osapooli, tunnistajaid ja eksperte.

(6) Euroopa Patendiameti nõudel võimaldab pädev asutus asjaomase allüksuse liikmete osavõttu ja lubab neil esitada ülekuulatavatele isikutele küsimusi vahetult või pädeva asutuse kaudu.

(7) Õigusabipalvete täitmise eest ei või nõuda mingit liiki lõive ega tasusid. Õigusabipalvet täival riigil on siiski õigus nõuda organisatsioonilt ekspertide ja tõlkide töötasude ning lõike 6 kohase menetlemise käigus tekkinud kulutuste korvamist.

(8) Kui pädeva asutuse kohaldatava seaduse järgi peavad tõendite kogumise eest hoolt kandma osapooled ise, asutus aga ei suuda õigusabipalvet täita, võib asutus Euroopa Patendiameti nõusolekul teha palve täitmise ülesandeks mõnele sobivale isikule. Euroopa Patendiameti nõusoleku taotlemisel teatab pädev asutus ka menetluskulude ligilähedase suuruse. Euroopa Patendiameti nõusolek kohustab organisatsiooni tekkivaid kulusid korvama, nõusolekut andmata ei ole organisatsioon kohustatud kulusid korvama.

X peatükk
Esindus

Reegel 100. Ühise esindaja määramine

(1) Kui Euroopa patenditaotluse esitab mitu isikut ja Euroopa patendi saamise avalduses ei ole nimetatud ühist esindajat, loetakse ühiseks esindajaks patenditaotleja, kes on taotluses nimetatud esimesena. Kui üks patenditaotlejatest on siiski kohustatud määrama kutselise esindaja, loetakse see ühiseks esindajaks, kui taotluses esimesena nimetatud patenditaotleja ise ei ole määranud kutselist esindajat. Sama kehtib mutatis mutandis patendi ühisomanike ja kolmandate isikute kohta, kes esitavad ühiselt vastulause või vastulausemenetlusse astumise taotluse.

(2) Kui menetluse käigus toimub õiguse üleandmine mitmele isikule ja need isikud ei ole nimetanud ühist esindajat, kohaldatakse lõiget 1. Kui kohaldamine ei ole võimalik, teeb Euroopa Patendiamet nimetatud isikutele ettepaneku määrata kahe kuu jooksul ühine esindaja. Kui seda nõuet ei täideta, määrab Euroopa Patendiamet ise ühise esindaja.

Reegel 101. Volitus

(1) Euroopa Patendiametiga suhtlevad esindajad peavad nõude korral esitama allkirjastatud volikirja Euroopa Patendiameti määratud tähtaja jooksul. Euroopa Patendiameti president määrab, millistel juhtudel tuleb volikiri esitada. Volikiri võib hõlmata üht või mitut Euroopa patenditaotlust või Euroopa patenti, kusjuures esitada tuleb vastav arv ärakirju. Kui artikli 133 lõike 2 nõudeid ei ole täidetud, määratakse esindaja nimetamiseks ja volikirja esitamiseks sama tähtaeg.

(2) Iga osapool võib esitada üldvolikirja, millega volitab esindajat esindama teda kõigis patenditoimingutes. Ühest üldvolikirja eksemplarist piisab.

(3) Euroopa Patendiameti president võib määrata ja Euroopa Patendiameti Teatajas avaldada järgmiste volikirjade vormi ja sisu nõuded:
a) volikiri, mis käsitleb isikute esindamist artikli 133 lõike 2 tähenduses, ja
b) üldvolikiri.

(4) Kui volikirja ei esitata õigeks ajaks, siis olenemata teistest konventsioonis ettenähtud õiguslike tagajärgedest, loetakse esindaja tehtud toimingud toimumata jäänuks, välja arvatud Euroopa patenditaotluse esitamine.

(5) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis volituse tühistamise dokumendile.

(6) Esindajat, kelle volitused on lõppenud, loetakse esindajaks seni, kuni teade tema volituse lõppemise kohta on Euroopa Patendiametile edastatud.

(7) Kui volikirjas ei ole määratud teisiti, ei lõpe volitus Euroopa Patendiameti suhtes volitaja surmaga.

(8) Kui osapool on määranud mitu esindajat, on neil õigus tegutseda nii ühiselt kui ka üksikult, olenemata vastupidistest sätetest määramise teates või volikirjas.

(9) Volitus esindajate ühendusele loetakse iga esindaja volituseks, kes tõendab, et ta tegutseb selles ühenduses.

Reegel 102. Muudatused kutseliste esindajate nimekirjas

(1) Kutseline esindaja kustutatakse kutseliste esindajate nimekirjast, kui ta seda nõuab või kui ta ei ole korduvatest meeldetuletustest hoolimata tasunud aastamaksu Euroopa Patendiameti Kutseliste Esindajate Ühendusele enne selle aasta lõppu, mille eest aastamaks tuli tasuda.

(2) Pärast artikli 163 lõikes 1 nimetatud üleminekuaja möödumist kustutatakse kutseline esindaja nimekirjast, arvestamata artikli 134 lõike 8 punkti c kohaldamisel võetavaid distsiplinaarmeetmeid, automaatselt vaid:
a) kutselise esindaja surma või teovõimetuse korral;
b) kui kutselisel esindajal ei ole enam mõne osalisriigi kodakondsust, välja arvatud juhul, kui ta on nimekirja kantud üleminekuajal või kui Euroopa Patendiameti president on ta vabastanud selle nõude täitmisest artikli 134 lõike 6 kohaselt;
c) kui kutselise esindaja tegevus- või töökoht ei ole enam mõnes lepinguosalises riigis.

(3) Isik, kes on nimekirjast kustutatud, kantakse tema nõudel uuesti kutseliste esindajate nimekirja, kui kustutamise põhjused on lakanud olemast.


VIII osa
KONVENTSIOONI KAHEKSANDA OSA RAKENDUSEESKIRJAD

Reegel 103. Avalikkuse teavitamine Euroopa patenditaotluse siseriiklikuks patenditaotluseks muutmise korral

(1) Artikli 136 kohaselt siseriiklikuks patenditaotluseks muutmise avaldusele lisatud dokumendid peab tööstusomandi õiguskaitse keskamet tegema avalikkusele kättesaadavaks samadel tingimustel ja samas mahus kui siseriikliku menetluse dokumendid.

(2) Siseriiklikuks patenditaotluseks muudetud Euroopa patenditaotluse alusel väljaantud siseriiklike patentide patendikirjeldustes tuleb ära märkida Euroopa patenditaotlus.


IX osa
KONVENTSIOONI ÜHEKSANDA OSA RAKENDUSEESKIRJAD

Reegel 104. Euroopa Patendiamet kui vastuvõttev amet

(1) Kui Euroopa Patendiamet tegutseb vastavalt patendikoostöölepingule vastuvõtva ametina, tuleb rahvusvaheline patenditaotlus esitada inglise, prantsuse või saksa keeles. Rahvusvaheline patenditaotlus tuleb esitada kolmes eksemplaris; sama kehtib kõigi dokumentide kohta, mida on nimetatud patendikoostöölepingu rakendusmääruse reegli 3.3 alalõigu a punktis ii ettenähtud kontroll-lehel, välja arvatud tasukviitungid või tasutšekid. Euroopa Patendiameti president võib otsustada, et rahvusvaheline taotlus ja seda käsitlevad dokumendid esitatakse vähem kui kolmes eksemplaris.

(2) Kui lõike 1 teise lause nõuded jäetakse täitmata, valmistab puuduvate dokumentide ärakirjad patenditaotleja kulul Euroopa Patendiamet.

(3) Kui rahvusvaheline patenditaotlus esitatakse osalisriigi ametiasutusele edastamiseks Euroopa Patendiametile kui vastuvõtvale ametile, peab osalisriik selle eest hoolitsema, et patenditaotlus laekuks Euroopa Patendiametisse hiljemalt kaks nädalat enne kolmeteistkümnenda kuu möödumist selle esitamisest või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast.

Reegel 105. Euroopa Patendiamet kui rahvusvaheline otsinguamet või kui rahvusvaheline eelekspertiisiamet

(1) Patendikoostöölepingu artikli 17 lõike 3 alalõigus a nimetatud juhul tuleb iga järgmise leiutise eest, mille kohta tuleb teha rahvusvaheline otsing, tasuda otsingutasuga võrdne lisatasu.

(2) Patendikoostöölepingu artikli 34 lõike 3 alalõigus a nimetatud juhul tuleb iga järgmise leiutise eest, mille kohta tuleb teha rahvusvaheline eelekspertiis, tasuda eelekspertiisitasuga võrdne lisatasu.

(3) Kui lisatasu maksmise kohta on esitatud kaebus, kontrollib Euroopa Patendiamet, kas lisatasu maksmise nõue oli õigustatud, ja maksab lisatasu tagasi, kui ta leiab, et see ei olnud õigustatud; eelöeldu ei piira patendikoostöölepingu rakendusmääruse reegli 40.2 alalõigu e ja reegli 68.3 alalõigu e kohaldamist. Kui Euroopa Patendiamet leiab kontrolli tulemusel, et nõue oli õigustatud, teatab ta sellest patenditaotlejale ja palub tal tasuda kaebuse menetlemise eest («kaebusetasu»). Kui kaebusetasu tasutakse õigeks ajaks, edastatakse kaebus otsuse tegemiseks apellatsioonikojale.

Reegel 106. Siseriiklik tasu

Artikli 158 lõikes 2 ettenähtud siseriiklik tasu koosneb järgmistest tasudest:
a) siseriiklik põhitasu, mis võrdub artikli 78 lõike 2 kohase esitamistasuga;
b) märkimistasu, mis on ette nähtud artikli 79 lõikes 2.

Reegel 107. Euroopa Patendiamet kui märgitud või väljavalitud amet

(1) Rahvusvahelise patenditaotluse esitamiseks konventsiooni artikli 150 lõike 3 kohaselt peab patenditaotleja patendikoostöölepingu artikli 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul kahekümne ühe kuu jooksul või patendikoostöölepingu artikli 39 lõike 1 alalõigus a nimetatud juhul kolmekümne ühe kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast arvates tegema järgmised toimingud:
a) esitama vajaduse korral vastavalt konventsiooni artikli 158 lõikele 2 rahvusvahelise patenditaotluse tõlke;
b) määratlema esmaselt või muudetud kujul esitatud taotlusdokumendid, millel peab põhinema Euroopa patendi väljaandmise menetlus;
c) tasuma reegli 106 punktis a ettenähtud siseriikliku tasu;
d) tasuma märkimistasu, kui artikli 79 lõikes 2 nimetatud tähtaeg on möödunud varem;
e) tasuma otsingutasu vastavalt artikli 157 lõike 2 punktile b, kui on vaja koostada täiendav Euroopa otsinguaruanne;
f) esitama ekspertiisiavalduse vastavalt artiklile 94, kui artikli 94 lõikes 2 nimetatud tähtaeg on möödunud varem;
g) tasuma aastatasu kolmanda kehtivusaasta eest vastavalt artikli 86 lõikele 1, kui selle tasumise tähtpäev on reegli 37 lõike 1 kohaselt saabunud;
h) esitama vajaduse korral näitusetõendi vastavalt artikli 55 lõikele 2 ja reeglile 23.

(2) Kui Euroopa Patendiamet on koostanud rahvusvahelise eelekspertiisiaruande, vähendatakse ekspertiisitasu tasusid käsitlevate eeskirjade kohaselt. Kui aruanne oli patendikoostöölepingu artikli 34 lõike 3 punkti c kohaselt tehtud ainult rahvusvahelise taotluse teatud osade kohta, vähendatakse tasu ainult juhul, kui ekspertiis tehakse üksnes aruandega hõlmatud taotluse sisu kohta.

Reegel 108. Siseriiklike tasude tasumata jätmise tagajärjed

(1) Kui siseriiklikku põhitasu ei ole õigeks ajaks tasutud, loetakse Euroopa patenditaotlus tagasivõetuks.

(2) Osalisriigi märkimine, kelle suhtes märkimistasu ei ole õigeks ajaks tasutud, loetakse tagasivõetuks.

Reegel 109. Muudatused taotluses

Reegli 86 lõigetest 2–4 olenemata võib taotlust muuta ühe korra pikendamatu ühekuulise tähtaja jooksul alates taotlejale vastava teate edastamisest. Muudetud taotlus on artikli 157 lõige 2 kohaselt tehtava täiendava otsingu aluseks.

Reegel 110. Tasu nõudluspunktide eest. Tasumata jätmise tagajärjed

(1) Kui taotlusdokumendid, millel peab põhinema Euroopa patendi väljaandmise menetlus, sisaldavad üle kümne nõudluspunkti, tuleb üheteistkümnenda ja iga järgmise punkti eest tasuda reegli 107 lõikes 1 kehtestatud tähtaja jooksul punktitasu.

(2) Õigeks ajaks tasumata punktitasu võib veel tasuda pikendamatu ühekuulise tähtaja jooksul alates teate edastamisest, milles taotlejat teavitatakse tasumata jätmisest. Kui nimetatud tähtaja jooksul esitatakse muudetud patendinõudlus, arvutatakse tasumisele kuuluv punktitasu muudetud patendinõudluse põhjal.

(3) Lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul tasutud punktitasu, mis ületab lõike 2 teise lause kohaselt tasutava summa, tagastatakse.

(4) Punktitasu õigeks ajaks tasumata jätmist käsitletakse vastavast nõudluspunktist loobumisena.

Reegel 111. Teatud vorminõuete kontrollimine Euroopa Patendiametis

(1) Kui reegli 17 lõikes 1 ettenähtud andmeid leiutaja kohta ei ole reegli 107 lõikes 1 ettenähtud tähtpäevaks veel esitatud, palub Euroopa Patendiamet tema määratud tähtaja jooksul taotlejal nimetatud andmed esitada.

(2) Kui varasema taotluse alusel esitatud prioriteedinõude korral ei ole reegli 107 lõikes 1 ettenähtud tähtpäevaks veel esitatud taotluse numbrit või ärakirja artikli 88 lõike 1 ja reegli 38 lõigete 1–3 kohaselt, palub Euroopa Patendiamet tema määratud tähtaja jooksul taotlejal esitada varasema taotluse number või ärakiri. Kohaldatakse reegli 38 lõiget 4.

(3) Kui reegli 107 lõikes 1 ettenähtud tähtpäevaks ei ole patendikoostöölepingu rakendusmääruse reegli 5.2 kohane nukleotiid- või aminohappejärjestuse loetelu Euroopa Patendiametile kättesaadav või ei vasta kehtestatud standardile või ei ole esitatud ettenähtud andmekandjal, palutakse taotlejal esitada Euroopa Patendiameti määratud tähtaja jooksul järjestuse loetelu kehtestatud standardile vastavana või ettenähtud andmekandjal.

Reegel 112. Leiutise ühtsuse hindamine Euroopa Patendiametis

Juhul kui rahvusvaheline otsinguamet on teinud otsingu ainult osale rahvusvahelisest taotlusest seetõttu, et nimetatud amet ei pea taotlust vastavaks leiutise ühtsuse nõudele ja taotleja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tasunud patendikoostöölepingu artikli 17 lõike 3 alalõigu a kohast lisalõivu, hindab Euroopa Patendiamet, kas leiutise ühtsuse nõue on täidetud. Kui Euroopa Patendiamet leiab, et see ei ole nii, teatab ta taotlejale vajadusest teha Euroopa otsinguaruanne nende rahvusvahelise taotluste osade kohta, mille kohta ei ole otsingut tehtud, ning tasuda iga asjassepuutuva leiutise eest otsingutasu Euroopa Patendiameti määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat ega pikem kui kuus nädalat. Otsinguüksus koostab Euroopa otsinguaruande nende rahvusvahelise taotluse osade kohta, mis on seotud leiutistega, mille eest otsingutasu on tasutud. Reegli 46 lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis.

 

EUROOPA PATENDISÜSTEEMI TSENTRALISEERIMISE JA RAKENDAMISE PROTOKOLL
(TSENTRALISEERIMISPROTOKOLL)

5. oktoober 1973

I JAGU

(1) (a) Konventsiooni jõustumisel võtavad konventsiooni osalisriigid, kes on 1947. aasta 6. juuni Haagi kokkuleppega asutatud Rahvusvahelise Patendiinstituudi liikmesriigid, vajalikud meetmed tagamaks, et kõik varad ja kohustused, samuti kogu Rahvusvahelise Patendiinstituudi personal antakse hiljemalt konventsiooni artikli 162 lõikes 1 ettenähtud kuupäevaks üle Euroopa Patendiametile. Üleandmine toimub Rahvusvahelise Patendiinstituudi ja Euroopa Patendiorganisatsiooni vahelise lepingu alusel. Eespool nimetatud riigid ja teised konventsiooni osalisriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et see leping täidetakse hiljemalt konventsiooni artikli 162 lõikes 1 ettenähtud kuupäevaks. Rahvusvahelise Patendiinstituudi liikmesriigid, kes on samal ajal konventsiooni osalisriigid, kohustuvad lepingu täitmisel lõpetama osalemise Haagi kokkuleppes.
(b) Konventsiooni osalisriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Rahvusvahelise Patendiinstituudi kõik varad ja kohustused ning kogu personal läheks üle Euroopa Patendiametile alalõigus a mainitud lepingu kohaselt. Selle lepingu täitmise järel võtab Haagi harukontor üle ülesanded, mis on Rahvusvahelisel Patendiinstituudil konventsiooni allakirjutamiseks avamise päeval, eelkõige need ülesanded, mida instituut täidab oma liikmesriikide suhtes, kusjuures pole oluline, kas need riigid saavad konventsiooni osalisteks või mitte, samuti ülesanded, mida instituut on konventsiooni jõustumisel kohustunud täitma riikide suhtes, kes on sel ajal nii Rahvusvahelise Patendiinstituudi liikmesriigid kui ka konventsiooni osalisriigid. Peale selle võib Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu anda harukontorile lisaülesandeid otsingu valdkonnas.
(c) Nimetatud kohustused kehtivad mutatis mutandis ka allasutuse suhtes, mis on loodud Haagi kokkuleppe alusel Rahvusvahelise Patendiinstituudi ja asjaomase osalisriigi valitsuse vahelise kokkuleppe tingimuste kohaselt. Osalisriigi valitsus kohustub sõlmima Euroopa Patendiorganisatsiooniga uue kokkuleppe, mis asendab olemasolevat kokkulepet Rahvusvahelise Patendiinstituudiga, et ühtlustada allasutuse haldusstruktuuri, tegevust ja rahastamist käsitlevad sätted käesoleva protokolliga.

(2) Kui III jao sätetest ei tulene teisiti, loobuvad konventsiooni osalisriigid alates konventsiooni artikli 162 lõikes 1 osutatud kuupäevast Euroopa Patendiameti kasuks oma tööstusomandi õiguskaitse keskametite patendikoostöölepingu kohasest tegevusest rahvusvahelise otsinguametina.

(3) (a) Konventsiooni artikli 162 lõikes 1 nimetatud kuupäeval asutatakse (Lääne-) Berliinis Euroopa patenditaotluste jaoks otsingute tegemiseks Euroopa Patendiameti allasutus, mis allub Haagi harukontorile.
(b) Haldusnõukogu määrab kindlaks Berliini allasutuse ülesanded, arvestades Euroopa Patendiameti üldpõhimõtteid ja nõudeid otsingute valdkonnas.
(c) Vähemalt perioodi alguses pärast Euroopa Patendiameti tegevusvaldkonna järkjärgulist laienemist peab sellele allasutusele suunatud tööde maht olema piisav, et võimaldada täielik töökoormus Saksamaa Patendiameti Berliini büroos konventsiooni allakirjutamiseks avamise ajal töötavale ekspertiisipersonalile.
(d) Saksamaa Liitvabariik võtab enda kanda Euroopa Patendiorganisatsiooni lisakulutused, mis tekivad Berliini allasutuse asutamise ja ülalpidamisega.

II JAGU

Kui III ja IV jaos sätestatust ei tulene teisiti, loobuvad konventsiooni osalisriigid Euroopa Patendiameti kasuks oma tööstusomandi õiguskaitse keskametite patendikoostöölepingu kohasest tegevusest rahvusvahelise eelekspertiisiametina. See kohustus leiab rakendamist vaid mahus, milles Euroopa Patendiamet teostab Euroopa patenditaotluste ekspertiisi vastavalt konventsiooni artikli 162 lõikele 2, ning hakkab kehtima kahe aasta möödumisel kuupäevast, mil Euroopa Patendiamet on alustanud ekspertiisialast tegevust asjaomastes tehnikavaldkondades viie aasta plaani alusel, mis järk-järgult laiendab Euroopa Patendiameti tegevust kõigisse tehnikavaldkondadesse ning mida saab muuta vaid haldusnõukogu otsusega. Kõnealuse kohustuse täitmise kord määratakse kindlaks haldusnõukogu otsusega.

III JAGU

(1) Konventsiooni osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametil, mille ametlikuks töökeeleks ei ole üks Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest, on õigus tegutseda vastavalt patendikoostöölepingule rahvusvahelise otsinguametina ja rahvusvahelise eelekspertiisiametina. Selle õiguse kasutamine eeldab vastava riigi kohustust piirduda rahvusvaheliste patenditaotlustega, mida esitavad selle riigi kodanikud või residendid või konventsiooniga ühinenud naaberriigi kodanikud või residendid. Haldusnõukogu võib oma otsusega konventsiooni osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametil lubada laiendada nimetatud tegevust niisugustele rahvusvahelistele patenditaotlustele, mille on esitanud sellise riigi kodanikud või residendid, kes ei ole konventsiooni osalisriik, kuid kelle ametlikuks keeleks on sama keel, mis kõnealusel osalisriigil, ja kui taotlused on koostatud selles keeles.

(2) Patendikoostöölepingus ettenähtud otsingutegevuse ühtlustamiseks Euroopa patentide väljaandmise süsteemi raames luuakse koostöösuhted Euroopa Patendiameti ja käesoleva jao kohaselt otsingutegevuse õigust omavate tööstusomandi õiguskaitse keskametite vahel. Koostöö toimub erikokkuleppe alusel, mis võib näiteks hõlmata otsingumenetlust ja -meetodeid, ekspertide kvalifikatsiooni ja väljaõppe nõudeid, ametite vahel otsingu- ja muude teenuste vahetamise juhiseid, samuti teisi vajalikke abinõusid kontrolli ja järelevalve tagamiseks.

IV JAGU

(1) (a) Konventsiooni osalisriikide patendiametitel Euroopa patendisüsteemiga kohanemise kergendamiseks võib haldusnõukogu, kui ta peab seda soovitavaks, üle anda alljärgnevalt kindlaksmääratud tingimustel nende riikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, kus menetlus saab toimuda ühes Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest, selles keeles koostatud Euroopa patenditaotluste menetlemise, mis vastavalt artikli 18 lõikele 2 tehakse üldjuhul ülesandeks ühele ekspertiisiüksuse eksperdile. Need ülesanded tuleb täita konventsioonis ettenähtud patendi väljaandmise menetluse raames; otsuse nende patenditaotluste kohta langetab ekspertiisiüksus artikli 18 lõikes 2 ettenähtud koosseisus.
(b) Alalõigu a kohaselt üleantavate tööde maht ei tohi ületada 40% esitatud Euroopa patenditaotluste koguarvust; ühele riigile üleantavad tööd ei või moodustada üle ühe kolmandiku esitatud Euroopa patenditaotluste koguarvust. Töid antakse üle 15-aastase perioodi vältel Euroopa Patendiameti tegevuse alustamisest arvates ja vähendatakse perioodi viimase viie aasta jooksul järk-järgult nullini (põhimõtteliselt 20% aastas).
(c) Alalõigu b sätteid arvestades võtab haldusnõukogu vastu otsuse Euroopa patenditaotluste laadi, päritolu ja hulga kohta, mille menetlemise võib teha ülesandeks iga lepinguosalise riigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile.
(d) Eeltoodud rakenduskorra kohta sõlmitakse erikokkulepe vastava osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti ja Euroopa patendiorganisatsiooni vahel.
(e) Patendiamet, kellega selline kokkulepe sõlmitakse, võib 15-aastase perioodi jooksul tegutseda rahvusvahelise eelekspertiisiametina.

(2) (a) Kui haldusnõukogu on seisukohal, et see on ühendatav Euroopa Patendiameti korraliku funktsioneerimisega, võib ta raskustest jagusaamiseks, mis võivad tekkida mõnel osalisriigil I jao lõike 2 rakendamisel, Euroopa patenditaotluste otsingud üle anda nende riikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, kelle ametlikuks töökeeleks on üks Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest ja kellel on nõutavad omadused, et määrata teda rahvusvaheliseks otsinguametiks patendikoostöölepingu tingimuste kohaselt.
(b) Tööde puhul, mida tehakse Euroopa Patendiameti vastutusel, peab vastav keskamet järgima Euroopa otsinguaruande koostamise juhiseid.
(c) Lõike 1 alalõigu b teist lauset ja alalõiku d tuleb kohaldada mutatis mutandis.

V JAGU

(1) I jao lõike 1 alalõigus c nimetatud allasutusel on õigus teha otsing allasutuse asukohariigi kodanike ja residentide esitatud Euroopa patenditaotluste jaoks allasutuse käsutuses olevate ja tema asukohariigi keeles koostatud dokumentide ulatuses. Seejuures ei või siiski Euroopa patendi väljaandmise menetlus pikale venida ja Euroopa Patendiorganisatsioonil ei tohi tekkida lisakulutusi.

(2) Lõikes 1 nimetatud allasutusel on õigus teha Euroopa patendi taotleja nõude alusel ja tema kulul tema esitatud patenditaotluse jaoks otsing lõikes 1 märgitud dokumentide ulatuses. See õigus kehtib niikaua, kui konventsiooni artiklis 92 ettenähtud otsing ei hõlma VI jaos ettenähtud dokumente ja vastab tingimusele, et Euroopa patendi väljaandmise menetlus ei tohi venida.

(3) Haldusnõukogu võib lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi nimetatud lõigetes ettenähtud tingimustel laiendada ka lepinguosaliste riikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, kelle ametlikuks töökeeleks pole ükski Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest.

VI JAGU

Konventsiooni artikli 92 kohane otsing laieneb põhimõtteliselt kõigi Euroopa patenditaotluste puhul avaldatud patentidele ja patenditaotlustele ning muudele osalisriikide asjakohastele dokumentidele, mis ei sisaldu konventsiooni artikli 162 lõikes 1 mainitud kuupäeval Euroopa Patendiameti otsingudokumentatsioonis. Haldusnõukogu määrab kindlaks laiendamise ulatuse, täpsemad tingimused ja ajagraafiku uuringu põhjal, mis peab eelkõige hõlmama tehnilisi ja finantsaspekte.

VII JAGU

Käesoleva protokolli ja konventsioonisätete vastuolu korral kohaldatakse protokolli sätteid.

VIII JAGU

Käesolevas protokollis sätestatud haldusnõukogu otsused võetakse vastu kolmeneljandikulise häälteenamusega (konventsiooni artikli 35 lõige 2). Kohaldatakse häälte arvu määramist reguleerivaid eeskirju (konventsiooni artikkel 36).

 

KOHTUALLUVUSE JA EUROOPA PATENDI SAAMISE ÕIGUST KÄSITLEVATE OTSUSTETUNNUSTAMISE PROTOKOLL
(TUNNUSTAMISPROTOKOLL)

5. oktoober 1973

I osa
PÄDEVUS

Artikkel 1

(1) Hagide lahendamiseks, mis esitatakse patenditaotleja vastu Euroopa patendi saamise õiguse kohta ühe või mitme Euroopa patenditaotluses märgitud osalisriigi jaoks, määratakse osalisriikide kohtute pädevus vastavalt artiklitele 2–6.

(2) Kohtutega võrdsustatakse käesoleva protokolli mõistes ametiasutused, kes on osalisriigi siseriikliku õiguse järgi pädevad lõikes 1 nimetatud hagisid lahendama. Osalisriigid teatavad Euroopa patendiametile ametiasutused, kellele on selline pädevus antud. Euroopa Patendiamet informeerib sellest teisi osalisriike.

(3) Osalisriigid on käesoleva protokolli mõistes ainult need osalisriigid, kes pole välistanud käesoleva protokolli rakendamist vastavalt konventsiooni artiklile 167.

Artikkel 2

Patenditaotleja vastu, kelle elu- või asukoht on ühes osalisriikidest, tuleb esitada hagi selle osalisriigi kohtutele, arvestades artiklites 4 ja 5 sätestatut.

Artikkel 3

Kui patenditaotleja elu- või asukoht on väljaspool osalisriike ja Euroopa patendi saamise õiguse kohta hagi esitanud isiku elu- või asukoht on ühes osalisriikidest, on ainupädevad viimasena nimetatud riigi kohtud, arvestades artiklites 4 ja 5 sätestatut.

Artikkel 4

Kui Euroopa patenditaotluse objektiks on töövõtja leiutis, on artiklis 5 sätestatut arvestades töövõtja ja tööandja vahelises kohtuvaidluses ainupädevad selle osalisriigi kohtud, kelle seadused vastavalt konventsiooni artikli 60 lõike 1 teisele lausele määravad õiguse Euroopa patendile.

Artikkel 5

(1) Kui Euroopa patendi saamise õigust käsitleva vaidluse pooled on kirjaliku või kirjalikult kinnitatud suulise kokkuleppega kindlaks määranud, et vaidluse peavad lahendama teatud kindla osalisriigi kohus või kohtud, on ainupädev(ad) selle riigi kohus (kohtud).

(2) Kui vaidluspooled on töövõtja ja tema tööandja, tuleb lõiget 1 kohaldada vaid juhul, kui töölepingu suhtes kehtiv siseriiklik õigus peab sellist kokkulepet lubatavaks.

Artikkel 6

Artiklites 2–4 ja artikli 5 lõikes 1 reguleerimata juhtudel on ainupädevad Saksamaa Liitvabariigi kohtud.

Artikkel 7

Osalisriikide kohtud, kellele on esitatud artikli 1 kohane hagi, otsustavad ise oma pädevuse artiklite 2–6 alusel.

Artikkel 8

(1) Kui eri osalisriikide kohtutele esitatakse samade poolte vaheline sama nõudega hagi, peab kohus, kelle poole pöörduti hiljem, keelduma omal algatusel hagi arutamisest kohtu kasuks, kellele hagi esitati varem.

(2) Kui kohtu pädevus, kellele hagi esitati varem, vaidlustatakse, peab kohus, kellele hagi esitati hiljem, peatama menetluse, kuni esimene kohus on teinud lõpliku otsuse.


II osa
TUNNUSTAMINE

Artikkel 9

(1) Osalisriigis langetatud lõplikke otsuseid Euroopa patendi saamise õiguse kohta mõne või kõigi Euroopa patenditaotluses märgitud osalisriikide jaoks tunnustatakse artikli 11 lõikes 2 sätestatut arvestades teistes osalisriikides, ilma et selleks oleks vaja erimenetlust.

(2) Tunnustamisele kuuluva otsuse teinud kohtu pädevust ei kontrollita ning otsust ei vaadata uuesti läbi.

Artikkel 10

Artikli 9 lõiget 1 ei kohaldata, kui:
a) patenditaotleja, kes ei ole hagi vaidlustanud, tõendab, et kohtumenetluse algatamise aluseks olevat dokumenti pole talle korrakohaselt ja õigeks ajaks kätte toimetatud, mistõttu tal puudus võimalus end kaitsta, või
b) patenditaotleja tõendab, et otsus on vastuolus teise otsusega, mis on langetatud osalisriigis samade osapoolte vahelises menetluses, mis oli algatatud enne kui menetlus, milles tehti tunnustamisele kuuluv otsus.

Artikkel 11

(1) Osalisriikide omavahelistes suhetes on käesoleva protokolli sätted eeliskohaldatavad nendega vastuolus olevate teiste kokkulepete kohtualluvust või otsuste tunnustamist reguleerivate sätete suhtes.

(2) Käesolev protokoll ei mõjuta osalisriigi ja protokolliga ühinemata riigi vaheliste kokkulepete rakendamist.

 

EUROOPA PATENDIORGANISATSIOONI EESÕIGUSTE JA PUUTUMATUSE PROTOKOLL
(EESÕIGUSTE JA PUUTUMATUSE PROTOKOLL)

5. oktoober 1973

Artikkel 1

(1) Euroopa Patendiorganisatsiooni (edaspidi organisatsioon) ruumid on puutumatud.

(2) Organisatsiooni ruumide asukohariigi ametivõimud võivad siseneda nendesse ruumidesse ainult Euroopa Patendiameti presidendi nõusolekul. Tulekahju või muu õnnetuse korral, mis nõuab koheseid kaitseabinõusid, eeldatakse nõusoleku olemasolu.

(3) Organisatsiooni vastu suunatud kaebuste menetlust käsitlevate või muude dokumentide kohaletoimetamine organisatsiooni ruumidesse ei kujuta endast puutumatuse rikkumist.

Artikkel 2

Organisatsiooni arhiiv ja kõik sellesse kuuluvad või seal hoitavad dokumendid on puutumatud.

Artikkel 3

(1) Organisatsioonil on oma ametliku tegevuse raames puutumatus kohtuliku vastutuse ja kohtuotsuste täideviimise suhtes, välja arvatud järgmised juhud:
a) kui organisatsioon sellest konkreetsel juhul selgesõnaliselt loobub;
b) kahjutasunõude korral, mille on esitanud kolmas isik seoses õnnetusjuhtumiga, mille põhjustas organisatsioonile kuuluv või tema nimel kasutatav mootorsõiduk, või liikluseeskirja rikkumise korral, millega oli seotud see sõiduk;
c) artikli 23 kohaselt langetatud vahekohtuniku otsuse täideviimine.

(2) Organisatsiooni omand ja teised varalised väärtused, arvestamata seda, kus need asuvad, on puutumatud mis tahes vormis rekvireerimise, konfiskeerimise, sundvõõrandamise ja sekvestreerimise suhtes.

(3) Organisatsiooni omand ja teised varalised väärtused on samuti puutumatud igasuguse haldusliku või ajutise kohtuliku sunniabinõu suhtes, välja arvatud juhul, kui see on ajutiselt vajalik selliste õnnetusjuhtumite ennetamiseks või uurimiseks, millega on seotud organisatsioonile kuuluvad või selle nimel kasutatavad mootorsõidukid.

(4) Organisatsiooni ametlik tegevus käesoleva protokolli mõistes tähendab neid toiminguid, mis on tingimata vajalikud tema konventsioonis ettenähtud haldustegevuseks ja tehniliseks tööks.

Artikkel 4

(1) Oma ametliku tegevuse raames on organisatsioon, tema vara ja sissetulekud vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

(2) Kui organisatsiooni ametlikuks tegevuseks vajalike suuremate ostude puhul sisalduvad nende hinnas maksud, võtavad osalisriigid igal võimalikul juhul asjakohaseid meetmeid, et organisatsioonile maksusumma tagastada või hüvitada.

(3) Ei vabastata maksudest, mis kujutavad endast vaid kommunaalteenuste tasu.

Artikkel 5

Organisatsiooni imporditud või eksporditud kaubad, mis on vajalikud tema ametlikuks tegevuseks, vabastatakse impordi- ja ekspordimaksudest (välja arvatud maksed teenuste eest) ning kõigist impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

Artikkel 6

Euroopa Patendiameti teenistujate isiklikeks vajadusteks ostetud või imporditud kaupade suhtes ei anta maksuvabastust artiklite 4 ja 5 alusel.

Artikkel 7

(1) Organisatsioonile kuuluvaid kaupu, mis on omandatud või imporditud artikli 4 või 5 alusel, võib müüa või võõrandada ainult tingimustel, mida seavad maksuvabastuse andnud osalisriigid.

(2) Kaupade ümberpaigutamine ja teenuste osutamine organisatsiooni eri hoonete vahel on vabastatud igasugustest maksudest ja piirangutest; vajaduse korral võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid maksusumma tagastamiseks või hüvitamiseks või piirangute kõrvaldamiseks.

Artikkel 8

Väljaannete ja muude infomaterjalide saatmise kohta organisatsiooni poolt või organisatsioonile ei kehti mingeid piiranguid.

Artikkel 9

Osalisriigid annavad organisatsioonile tema ametlikuks tegevuseks vajaliku vabastuse valuutaeeskirjade järgimisest.

Artikkel 10

(1) Oma ametlikus teabevahetuses ja kõigi oma dokumentide edastamisel saab organisatsioon kasutada igas osalisriigis soodsaimat korda, mida see riik võimaldab teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

(2) Ükskõik milliste vahenditega edastatavate organisatsiooni ametlike teadete suhtes ei rakendata tsensuuri.

Artikkel 11

Osalisriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et hõlbustada Euroopa Patendiameti teenistujate sisenemist riiki, riigis viibimist ja riigist lahkumist.

Artikkel 12

(1) Osalisriikide esindajatel, nende asendajatel, nõustajatel ja ekspertidel on haldusnõukogu nõupidamistel või haldusnõukogu asutatud teiste organite nõupidamistel ning sõidul nõupidamiskohta ja tagasi järgmised eesõigused ja puutumatus:
a) puutumatus kinnipidamise, vahistamise ja isikliku pagasi arestimise suhtes, välja arvatud juhul, kui nad tabatakse süüteo toimepanemisel või selle katsel või vahetult pärast seda;
b) kohtulik puutumatus, sealjuures ka pärast oma ülesande täitmist, seoses oma tööülesannete käigus sooritatud toimingutega, kaasa arvatud kirjalikud ja suulised avaldused; puutumatus ei kehti siiski juhul, kui nimetatud isikud rikuvad liikluseeskirja, ega siis, kui kõne all on kahju, mille on põhjustanud sellisele isikule kuuluv või tema juhitud mootorsõiduk;
c) kõigi neile kuuluvate ametlike paberite ja dokumentide puutumatus;
d) õigus kasutada koode ning võtta vastu dokumente või kirju erikullerilt või pitseeritud kotis;
e) vabastus enda ja oma abikaasa jaoks kõigist sissesõidupiirangutest ja välismaalasena registreerumise formaalsustest;
f) samad soodustused raha- ja valuutaeeskirjade suhtes, nagu on välisriikide valitsuste esindajatel ajutiste ametlike missioonide ajal.

(2) Eesõigusi ja puutumatust ei võimaldata lõikes 1 nimetatud isikutele mitte isikliku kasu saamiseks, vaid neile täieliku sõltumatuse tagamiseks organisatsiooni heaks tehtavas töös. Seetõttu on osalisriik kohustatud ära võtma puutumatuse kõigil juhtudel, kui see riigi arvates takistaks õigusemõistmist ja kui seda saab teha, kahjustamata eesmärki, milleks puutumatus anti.

Artikkel 13

(1) Arvestades artiklit 6 on Euroopa Patendiameti presidendil eesõigused ja puutumatus, mis antakse diplomaatidele 18. aprilli 1961. aasta Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni kohaselt.

(2) Kohtulik puutumatus ei kehti siiski juhul, kui Euroopa Patendiameti president rikub liikluseeskirja, ega juhul, kui kõne all on kahju, mille on põhjustanud temale kuuluv või tema juhitud mootorsõiduk.

Artikkel 14

Euroopa Patendiameti teenistujatel on:
a) kohtulik puutumatus, sealjuures ka pärast teenistusest lahkumist seoses oma ametiülesannete täitmisel sooritatud toimingutega, kaasa arvatud suulised ja kirjalikud avaldused; puutumatus ei kehti siiski juhul, kui Euroopa Patendiameti teenistuja rikub liikluseeskirja, ega juhul, kui kõne all on kahju, mille on põhjustanud temale kuuluv või tema juhitud mootorsõiduk;
b) vabastus kõigist kaitseteenistuse kohustustest;
c) kõigi oma ametlike paberite ja dokumentide puutumatus;
d) sissesõidupiirangute ja välismaalasena registreerumise formaalsuste puhul samad soodustused, mis üldjuhul antakse rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele; sama kehtib nendega koos elavate perekonnaliikmete kohta;
e) valuutaeeskirjade puhul samasugused eesõigused, mis üldjuhul antakse rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele;
f) rahvusvahelise kriisi olukorras repatrieerumisel samasugused soodustused nagu diplomaatidel; sama kehtib nendega koos elavate perekonnaliikmete kohta;
g) õigus vastavas riigis esmakordsel ametisseasumisel tollivabalt riiki sisse vedada oma mööbel ja isiklikud tarbeesemed ning õigus need teenistuse lõpetamisel selles riigis jälle tollivabalt riigist välja vedada, arvestades tingimusi, mida seab riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse, ja arvates välja kaubad, mis on omandatud selles riigis ja millele on seal kehtestatud väljaveokeeld.

Artikkel 15

Oma tegevuses organisatsiooni nimel või ülesannete täitmisel organisatsiooni huvides on ekspertidel nende tegevuseks vajalikus ulatuses, sealhulgas oma tegevuse käigus või ülesannete täitmiseks vajaliku sõidu ajal, järgmised eesõigused ja puutumatus:
a) kohtulik puutumatus seoses ametiülesannete täitmisel tehtud toimingutega, kaasa arvatud suulised ja kirjalikud avaldused, välja arvatud juhul, kui ekspert rikub liikluseeskirja, või juhul, kui kõne all on kahju, mille on põhjustanud temale kuuluv või tema juhitud mootorsõiduk; puutumatus säilib ekspertidel ka pärast tegevuse lõpetamist organisatsiooni juures;
b) kõigi nende ametlike paberite ja dokumentide puutumatus;
c) oma töötasu ülekandmiseks vajalikud valuutaeeskirju käsitlevad soodustused.

Artikkel 16

(1) Haldusnõukogu poolt ühe aasta jooksul alates konventsiooni jõustumisest kindlaksmääratavate tingimuste ja eeskirjade kohaselt peavad artiklites 13 ja 14 nimetatud isikud maksma organisatsioonile maksu palkadelt ja tasudelt, mida organisatsioon neile maksab. Alates kuupäevast, mil nimetatud maksu kohaldatakse, vabastatakse nimetatud palgad ja tasud riigi tulumaksust. Osalisriigid võivad siiski maksust vabastatud palkasid ja tasusid arvestada teistest allikatest saadavalt sissetulekult sissenõutava tulumaksu kindlaksmääramisel.

(2) Lõiget 1 ei kohaldata kindlustus- ja vanaduspensionidele, mida organisatsioon maksab Euroopa Patendiameti endistele teenistujatele.

Artikkel 17

Haldusnõukogu määrab teenistujate kategooriad, kellele tuleb kohaldada artiklit 14 täielikult või osaliselt ja artiklit 16, samuti ekspertide grupid, kellele tuleb kohaldada artiklit 15. Aeg-ajalt teatatakse osalisriikidele nendesse kategooriatesse kuuluvate teenistujate ja ekspertide nimed, ametinimetused ja aadressid.

Artikkel 18

Kui artikli 25 kohaselt osalisriikidega sõlmitavatest kokkulepetest ei tulene teisiti, on organisatsioon ja Euroopa Patendiameti teenistujad vabastatud kõigist kohustuslikest maksetest riiklikele sotsiaalkindlustusskeemidele, juhul kui organisatsioon loob oma sotsiaalkindlustusskeemi.

Artikkel 19

(1) Käesolevas protokollis ettenähtud eesõigused ja puutumatus ei ole kehtestatud selleks, et võimaldada Euroopa Patendiameti teenistujatel või organisatsiooni nimel või ülesandel tegutsevatel ekspertidel saada isiklikku kasu. Need on ette nähtud üksnes selleks, et tagada igas olukorras organisatsiooni takistamatu tegevus ja nende isikute täielik sõltumatus, kellele need eesõigused ja puutumatus antakse.

(2) Euroopa Patendiameti president on kohustatud puutumatuse ära võtma, kui see tema arvates takistab õigusemõistmist ja kui puutumatusest on võimalik loobuda organisatsiooni huvisid kahjustamata. Samadel põhjustel võib haldusnõukogu ära võtta presidendi puutumatuse.

Artikkel 20

(1) Organisatsioon teeb alati koostööd osalisriigi pädevate ametiasutustega, et kergendada õigusemõistmist, tagada julgeoleku- ja politseieeskirjade, samuti tervishoiu- ja töökaitse-eeskirjade ning teiste samalaadsete riiklike õigusaktide täitmine ja takistada igasugust käesolevas protokollis ettenähtud eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kuritarvitamist.

(2) Lõikes 1 nimetatud koostöö üksikasjad võib kindlaks määrata artiklis 25 nimetatud lisakokkulepetes.

Artikkel 21

Iga osalisriik säilitab õiguse kehtestada kõiki oma julgeoleku huvides vajalikke ettevaatusabinõusid.

Artikkel 22

Osalisriik ei ole kohustatud artiklites 12, 13, artikli 14 punktides b, e ja g ning artikli 15 punktis c nimetatud eesõigusi ja puutumatust andma:
a) omaenda kodanikele;
b) isikutele, kelle alaline elukoht on organisatsiooni tööleasumisel selles riigis ja kes ei ole mõne teise sellise valitsustevahelise organisatsiooni teenistujad, kelle personal viiakse üle organisatsiooni koosseisu.

Artikkel 23

(1) Iga osalisriik võib anda rahvusvahelisse vahekohtusse iga vaidluse, mis on seotud organisatsiooniga või Euroopa Patendiameti teenistujaga või eksperdiga, kes tegutseb organisatsiooni nimel või selle ülesandel, juhul kui organisatsioon või teenistuja või ekspert kasutavad käesolevast protokollist tulenevat eesõigust või puutumatust ja see puutumatus pole ära võetud.

(2) Kui osalisriik kavatseb anda vaidluse vahekohtusse, teatab ta sellest kirjalikult haldusnõukogu presidendile, kes teatab sellest kohe igale osalisriigile.

(3) Lõikes 1 ettenähtud menetlust ei saa kohaldada vaidlustele organisatsiooni ja teenistuja või eksperdi vahel teenistuseeskirjade või -tingimuste üle või kui asi puudutab teenistujaid, pensionide maksmise korra üle.

(4) Vahekohtu otsuse peale, mis on lõplik ja osapooltele siduv, ei saa edasi kaevata. Vaidluse korral vahekohtu otsuse mõtte ja ulatuse üle peab vahekohus ühe osapoole taotlusel andma otsuse tõlgenduse.

Artikkel 24

(1) Artiklis 23 nimetatud vahekohus koosneb kolmest liikmest; ühe vahekohtuniku nimetab riik või nimetavad riigid, kes on vahekohtumenetluse pooled, teise vahekohtuniku nimetab haldusnõukogu; need kaks vahekohtunikku nimetavad kolmanda vahekohtuniku, kes tegutseb eesistujana.

(2) Vahekohtunikud valitakse välja nimekirjast, mis sisaldab maksimaalselt kuus iga osalisriigi määratud ja kuus haldusnõukogu määratud vahekohtunikku. Nimekiri koostatakse nii kiiresti kui võimalik pärast käesoleva protokolli jõustumist ja seda muudetakse hiljem vastavalt vajadusele.

(3) Kui üks osapooltest ei võta lõikes 1 ettenähtud nimetamist ette kolme kuu jooksul pärast artikli 23 lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate saatmist, määrab teise osapoole taotlusel vahekohtuniku Rahvusvahelise Kohtu president nimekirjas olevate isikute hulgast. Sama korda järgitakse ükskõik kumma osapoole taotlusel, kui kaks vahekohtunikku ei jõua ühe kuu jooksul pärast teise vahekohtuniku nimetamist kokkuleppele kolmanda vahekohtuniku nimetamises. Kui Rahvusvahelise Kohtu president ei ole kummalgi juhul võimeline valikut tegema või on ta ühe vaidluses osaleva riigi kodanik, nimetab vahekohtunikud mainitud Rahvusvahelise Kohtu asepresident, kui ta pole ise ühe vaidluses osaleva riigi kodanik; viimasena nimetatud juhul nimetab vahekohtunikud Rahvusvahelise Kohtu liige, kes ise pole ühegi vaidluses osaleva riigi kodanik ja kelle valib välja president või asepresident. Vahekohtumenetlust taotlenud riigi kodanikku ei või valida vahekohtunikuks, kelle peab nimetama haldusnõukogu, ja haldusnõukogu ettepanekul nimekirja võetud isikut ei või valida vahekohtunikuks, kelle peab nimetama vahekohtumenetlust taotlenud riik. Mõlemasse mainitud rühma kuuluvaid isikuid ei või valida ka vahekohtu eesistujaks.

(4) Vahekohus kehtestab ise oma menetluskorra.

Artikkel 25

Organisatsioon võib haldusnõukogu otsuse alusel sõlmida ühe või mitme osalisriigiga lisakokkuleppeid käesoleva protokolli realiseerimiseks suhetes selle riigi või nende riikidega, samuti muid kokkuleppeid, et tagada organisatsiooni tõhus tegevus ja huvide kaitse.

 

TASUSID KÄSITLEVAD EESKIRJAD
20. oktoober 1977
Viimati muudetud Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu 13. oktoobri 1999. aasta otsusega


Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu,
võttes arvesse Euroopa patendikonventsiooni, eelkõige selle artikli 33 lõike 2 punkti d,
on vastu võtnud järgmised tasusid käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 1. Üldsätted

Tasusid käsitlevate eeskirjade järgi nõutakse sisse:
a) konventsiooni ja selle rakendusmääruse kohaselt Euroopa Patendiametile (edaspidi amet) tasutavad tasud ning tasud ja maksed, mille kehtestab artikli 3 lõike 1 alusel Euroopa Patendiameti president;
b) rahvusvahelise patendikoostöölepingu (PCT) kohased tasud ja maksed, mille suuruse võib kehtestada amet.

Artikkel 2. Konventsioonis ja selle rakendusmääruses sätestatud tasud

 

Artikli 1 alusel tuleb ametile tasuda järgmised tasud:

eurodes
1.

Esitamistasu (artikkel 78, lõige 2), siseriiklik põhitasu (reegli 106 punkt a)

127
2.

Otsingutasu

 
  Euroopa otsingu või täiendava Euroopa otsingu eest (artikli 78 lõige 2, reegli 46 lõige 1, reegel 112 ja artikli 157 lõike 2 punkt b) 690
  rahvusvahelise otsingu eest (PCT reegel 16.1 ja reegli 105 lõige 1) 945
3.

Märkimistasu iga märgitud osalisriigi riigi eest (artikli 79 lõige 2), märkimistasud loetakse kõigi osalisriikide eest tasutuks selle tasu seitsmekordse laekumise korral

76
3a.

Ühine märkimistasu Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi eest

76
3b.

Lisatasu esitamistasule, otsingutasule, märkimistasule või siseriiklikule põhitasule (reegel 85a)

50% vastavast tasust või tasudest, kuid kogusummas mitte üle 715 euro
4.

Aastatasud Euroopa patenditaotluse eest (artikli 86 lõige 1), arvutatuna iga kord patenditaotluse esitamise kuupäevast alates

 
  3. aasta eest 383
  4. aasta eest 409
  5. aasta eest 434
  6. aasta eest 715
  7. aasta eest 741
  8. aasta eest 766
  9. aasta eest 971
  10. ja iga järgmise aasta eest 1022
5.

Lisatasu Euroopa patenditaotluse aastatasu hilinenud maksmise eest (artikli 86 lõige 2)

10% hilinemisega makstud aastatasust
6.

Ekspertiisitasu (artikli 94 lõige 2)

1431
7.

Lisatasu ekspertiisiavalduse hilinenud esitamise eest (reegel 85b)

50% ekspertiisitasust
8.

Euroopa patendikirjelduse väljaandmistasu, kaasa arvatud trükikulud (artikli 97 lõike 2 punkt b), kui trükiks määratud taotlusdokumentide lehekülgede arv on:

 
8.1

kuni 35 lehekülge

715
8.2

üle 35 lehekülje

715 pluss 10.20 eurot 36. ja iga järgmise lehekülje eest
9.

Uue Euroopa patendikirjelduse trükkimistasu (artikli 102 lõike 3 punkt b) – kindlasummaline tasu

51
10.

Vastulause esitamise tasu (artikli 99 lõige 1 ja artikli 105 lõige 2)

613
11.

Kaebuse esitamise tasu (artikkel 108)

1022
12.

Menetluse jätkamise tasu (artikli 121 lõige 2)

76
13.

Õiguste taastamise tasu (artikli 122 lõige 3)

76
14.

Euroopa patenditaotluse siseriiklikuks patenditaotluseks muutmise tasu (artikli 136 lõige 1 ja artikkel 140)

51
15.

Punktitasu üheteistkümnenda ja iga järgmise patendinõudluse punkti eest (reegli 31 lõige 1, reegli 51 lõige 7 ja reegli 110 lõige 1)

40
16.

Kulude kindlaksmääramise tasu (reegli 63 lõige 3)

51
17.

Tõendite tagamise tasu (reegli 75 lõige 3)

51
18.

Rahvusvahelise patenditaotluse edastamistasu (artikli 152 lõige 3)

102
19.

Rahvusvahelise patenditaotluse eelekspertiisi tasu (PCT reegel 58 ning reegli 105 lõige 2)

1533
20.

Tasu tehnilise hinnangu eest (artikkel 25)

3067
21.

Kaebusetasu (PCT reegli 40.2 alalõik e ja reegli 68.3 alalõik e; reegli 105 lõige 3)

1022

Artikkel 3. Euroopa Patendiameti presidendi määratud tasud ja hinnad

(1) Euroopa Patendiameti president määrab kindlaks rakendusmääruses nimetatud menetlustasud ja vajaduse korral tasud ameti osutatud teenuste eest, mida pole artiklis 2 nimetatud.

(2) Euroopa Patendiameti president määrab kindlaks ka konventsiooni artiklites 93, 98, 103 ja 129 nimetatud väljaannete müügihinnad.

(3) Artiklis 2 ettenähtud tasude ja lõike 1 kohaselt määratud tasude suurus avaldatakse Euroopa Patendiameti Teatajas.

Artikkel 4. Tasumistähtajad

(1) Tasud, mille tasumise tähtaega ei ole konventsioonis või PCT-s või nende juurde kuuluvates rakendusmäärustes nimetatud, tuleb tasuda maksustatava teenuse osutamiseks esitatud nõude saabumise kuupäeval.

(2) Euroopa Patendiameti president võib otsustada, et teenuseid lõike 1 mõistes ei seata sõltuvusse tasu ettemaksust.

Artikkel 5. Tasumine

(1) Artiklis 6 sätestatut arvestades tuleb ametile makstavad tasud tasuda eurodes või vabalt eurodesse konverteeritavas valuutas:
a) sissemaksena või ülekandena ameti pangakontole;
b) sissemaksena või ülekandena ameti postižiirokontole;
c) ameti kasuks väljaantud tšekkidega, mis antakse üle või saadetakse posti teel.

(2) Euroopa Patendiameti president võib lubada tasuda muul kui lõikes 1 nimetatud viisil.

Artikkel 6. Valuutad

(1) Sissemaksed või ülekanded pangakontole või postižiirokontole vastavalt artikli 5 lõike 1 punktidele a ja b tuleb teha eurodes või selle riigi valuutas, kus kontot peetakse.

(2) Maksed vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile c tuleb sooritada eurodes või selle riigi valuutas, kus asub pangaasutus, kelle nimele tšekk on välja antud, tingimusel et Euroopa Patendiameti president on kindlaks määranud eurodes väljendatud tasusumma ekvivalendi selles valuutas.

(3) Maksete sooritamiseks ametile teistes valuutades peale euro määrab Euroopa Patendiameti president pärast eelarve- ja finantskomisjoni ettepaneku ärakuulamist kindlaks ekvivalendid nendes teistes valuutades, võttes aluseks käesolevates tasusid käsitlevates eeskirjades eurodes määratud tasud. Seejuures peab ta kindlustama, et valuutakursside kõikumised ei mõjuks ameti kahjuks. Sel viisil kindlaksmääratud tasusummad avaldatakse Euroopa Patendiameti Teatajas. Uued tasusummad on tasude maksmisel kohustuslikud alates Euroopa Patendiameti presidendi määratud kuupäevast.

Artikkel 7. Andmed maksete kohta

(1) Iga makse puhul peab märkima maksja ja andmed, mis võimaldavad ametil viivitamata kindlaks teha makse otstarbe.

(2) Kui makse otstarbest pole kohe võimalik aru saada, palub amet maksjat ameti määratud tähtaja jooksul teatada kirjalikult makse otstarve. Kui maksja seda nõuet õigeks ajaks ei täida, loetakse makse sooritamata jäetuks.

Artikkel 8. Kuupäev, mis loetakse maksekuupäevaks

(1) Maksekuupäev, millal makse loetakse ametile sooritatuks, on:
a) artikli 5 lõike 1 punktides a ja b nimetatud juhul kuupäev, millal sissemakstud või ülekantud summa pangakontole või postižiirokontole tegelikult kantakse;
b) artikli 5 lõike 1 punktis c nimetatud juhul kuupäev, millal tšekk laekub ametisse, tingimusel et tšekk on välja lunastatud.

(2) Kui Euroopa Patendiameti president artikli 5 lõike 2 kohaselt lubab, et tasud tasutakse muul viisil kui artikli 5 lõikes 1 ette nähtud, määrab ta kindlaks ka kuupäeva, millal makse loetakse laekunuks.

(3) Kui tasu loetakse lõigete 1 ja 2 kohaselt laekunuks alles pärast selle tähtaja lõppemist, mille jooksul see pidi toimuma, loetakse makse tähtaegseks, kui ametile tõendatakse, et makse sooritaja:
a) on maksetähtaja jooksul ühes osalisriigis:
i) sooritanud makse pangaasutuses või postkontoris;
ii) andnud makstava summa ülekandmiseks korralduse pangaasutusele või postkontorile;
iii) andnud postkontorile üle ametile adresseeritud kirja, milles sisaldub artikli 5 lõike 1 alapunktile d vastav tšekk, tingimusel, et tšekk on välja lunastatud, ning
b) on tasunud lisatasu 10% suuruses summas vastavast tasust või tasudest, kuid kogusummas mitte üle 153 euro; lisatasu tasumist ei nõuta, kui punktis a nimetatud toiming sooritatakse hiljemalt kümme päeva enne maksetähtaja lõppemist.

(4) Amet võib maksjat paluda esitada ameti määratud tähtaja jooksul tõend lõike 3 punktis a nimetatud toimingu sooritamise kuupäeva kohta ja vajaduse korral tasuda lisatasu vastavalt lõike 3 punktile b. Kui maksja seda palvet õigeks ajaks ei täida või tõendid ei ole piisavad või nõutavat lisatasu ei tasuta õigeks ajaks, loetakse maksetähtaeg möödalastuks.

Artikkel 9. Vähemmaksmine

(1) Makse loetakse tähtaegseks põhimõtteliselt vaid juhul, kui kogu tasusumma on õigeks ajaks makstud. Kui tasutud ei ole kogu tasusumma, tagastatakse tasutud summa pärast maksetähtaja lõppemist. Amet võib siiski, kui tähtaeg seda võimaldab, anda makse sooritajale võimaluse puuduv summa tagantjärele tasuda. Lisaks sellele võib amet, kui ta peab seda õigustatuks, jätta arvestamata puuduva väikese summa, ilma et see riivaks makse sooritaja õigusi.

(2) Kui Euroopa patendi saamise avalduses oli konventsiooni artikli 79 lõike 1 kohaselt märgitud rohkem kui üks osalisriik ja makstud summast ei piisa kõigiks märkimistasudeks, kasutatakse seda summat vastavalt andmetele, mis patenditaotleja esitab makse sooritamisel. Kui ta makse sooritamisel selliseid andmeid esitanud ei ole, loetakse need tasud tasutuks nii mitme märkimise eest, kui makstud summast piisab, võttes aluseks järjekorra, milles osalisriigid on märgitud.

Artikkel 10. Euroopa otsinguaruande eest tasutud tasu tagastamine

(1) Kui Euroopa otsinguaruanne on koostatud mõne varasema otsinguaruande põhjal, mille amet on koostanud patenditaotluse kohta, mille prioriteeti taotletakse Euroopa patenditaotlusele või mis kujutab endast varasemat patenditaotlust konventsiooni artikli 76 või konventsiooni rakendusmääruse reegli 15 mõistes, tuleb otsingutasu täielikult või osaliselt tagastada.

(2) Lõike 1 alusel võib tagastatav summa olla 25, 50, 75 või 100% otsingutasust vastavalt sellele, kui suures ulatuses saab amet varasemat otsinguaruannet kasutada.

(3) Otsingutasu tagastatakse täies ulatuses, kui Euroopa otsinguaruanne käsitleb eraldatud taotlust ja põhineb täielikult varasema patenditaotluse kohta tehtud varasemal otsinguaruandel.

(4) Otsingutasu tagastatakse täies ulatuses, kui Euroopa patenditaotlus võetakse tagasi või lükatakse tagasi või loetakse tagasivõetuks ajaks, kui amet pole veel Euroopa otsinguaruande koostamist alustanud.

Artikkel 10a. Tehnilise hinnangu tasu tagastamine

Tasu konventsiooni artiklile 25 vastava tehnilise hinnangu eest tagastatakse 75% ulatuses, kui hinnangu taotlus võetakse tagasi enne, kui amet on selle koostamist alustanud.

Artikkel 10b. Ekspertiisitasu tagastamine

Konventsiooni artikli 94 lõikele 2 vastav ekspertiisitasu tagastatakse:
a) täies ulatuses, kui Euroopa patenditaotlus võetakse tagasi või lükatakse tagasi või loetakse tagasivõetuks enne, kui patenditaotlus on üle läinud ekspertiisiosakonna pädevusse;
b) 75% ulatuses, kui Euroopa patenditaotlus võetakse tagasi või lükatakse tagasi või loetakse tagasivõetuks ajaks, kui patenditaotlus on juba üle läinud ekspertiisiosakonna pädevusse, kuid sisulist ekspertiisi pole veel alustatud.

Artikkel 10c. Tähtsusetute summade tagastamine

Kui makstud summa ületab tasu, siis ülemäärast tasuosa ei tagastata, kui on tegemist tähtsusetu summaga ja osapool pole seda selgesõnaliselt taotlenud. Euroopa Patendiameti president määrab kindlaks, millist summat tuleb pidada tähtsusetuks.

Artikkel 11. Kulude kindlaksmääramise otsused, mille kohta võib esitada kaebuse

Vastulausemenetluse kulude summa kindlaksmääramise otsuse peale võib vastavalt konventsiooni artikli 106 lõikele 5 esitada kaebuse, kui summa ületab kaebuse esitamise tasu.

Artikkel 12. Tasude vähendamine

(1) Konventsiooni reegli 6 lõikes 3 sätestatud vähendamine moodustab 20% esitamistasust, ekspertiisitasust, vastulause esitamise tasust ja kaebuse esitamise tasust.

(2) Konventsiooni reegli 107 lõikes 2 nimetatud vähendamine moodustab 50% ekspertiisitasust.

Artikkel 13. Ärakirja üleandmine

Euroopa Patendiameti president annab kõigile konventsioonile alla kirjutanud riikidele ja riikidele, kes sellega ühinevad, üle tasusid käsitlevate eeskirjade tõestatud ärakirja.

Artikkel 14. Jõustumine

Sõlmitud 20. oktoobril 1977 Münchenis.

* Konventsiooni artikli 69 tõlgendamise protokoll.
Artiklit 69 ei tohiks tõlgendada selliselt, et Euroopa patendi õiguskaitse ulatuse all mõistetakse üksnes patendinõudluses kasutatud sõnastuse rangelt sõnasõnalise tähendusega määratletud ulatust, kusjuures patendikirjeldust ja jooniseid kasutatakse üksnes patendinõudluses esinevate ebatäpsuste selgitamiseks. Samuti ei tohiks seda tõlgendada selliselt, et patendinõudlus on ainult suunis ning et tegelik kaitse hõlmab seda, mida patendiomanik patendikirjelduse ja joonistega tutvunud vastava ala asjatundja arvates võis selle all mõelda. Vastupidi, seda tuleb tõlgendada kui nende kahe äärmuse vahelise seisukoha määratlemist, mis ühendab endas patendiomaniku õiglase kaitse ning piisava kindluse kolmandatele isikutele.

 

Õiend
Lisatud seosed ja ingliskeelne tekst.

Lisa 13239985 Convention on the Grant of European Patents