Teksti suurus:

Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni (Euroopa patendikonventsioon) muutmise akt

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:13.12.2007
Avaldamismärge:RT II 2002, 11, 41

Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni (Euroopa patendikonventsioon) muutmise akt

(õ) 3.12.09 10:35

Konventsiooni muutmise aktiga ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon)

 

5. oktoobri 1973. aasta (viimati muudetud 17. detsembril 1991)
EUROOPAPATENTIDE VÄLJAANDMISE KONVENTSIOONI (EUROOPA PATENDIKONVENTSIOONI)
MUUTMISE AKT

Koostatud 29. novembril 2000. a

PREAMBUL

Euroopa patendikonventsiooni osalisriigid,

arvestades, et Euroopa riikide vaheline koostöö, mis põhineb Euroopa patendikonventsioonil, ning sellega kehtestatud ühtne patentide väljaandmise kord annab olulise panuse Euroopa õiguslikku ja majanduslikku integratsiooni,

soovides veelgi tõhusamalt edendada uuendusi ja majanduskasvu Euroopas, pannes aluse Euroopa patendisüsteemi edasisele arengule,

soovides patendisüsteemi üha rahvusvahelisemaks muutuvat laadi arvestades kohandada Euroopa patendikonventsiooni pärast selle sõlmimist toimunud tehnoloogilisele ja õiguslikule arengule,

on kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1
EUROOPA PATENDIKONVENTSIOONI MUUTMINE

Euroopa patendikonventsiooni muudetakse järgmiselt:

1. Artikli 4 järele lisatakse artikkel 4a järgmises sõnastuses:

Artikkel 4a. Osalisriikide ministrite konverents

Osalisriikide patendinduse eest vastutavate ministrite konverents tuleb kokku vähemalt iga viie aasta tagant, et arutada organisatsiooni ja Euroopa patendisüsteemi käsitlevaid küsimusi.

2. Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

Artikkel 11. Kõrgemate ametnike ametisse nimetamine

(1) Euroopa Patendiameti presidendi nimetab haldusnõukogu.

(2) Asepresidendid nimetab haldusnõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Patendiameti presidendiga.

(3) Apellatsioonikodade ja suure apellatsioonikoja liikmed, kaasa arvatud nende esimehed, nimetab haldusnõukogu Euroopa Patendiameti presidendi ettepaneku põhjal. Haldusnõukogu võib neid pärast Euroopa Patendiameti presidendiga konsulteerimist tagasi nimetada.

(4) Haldusnõukogul on distsiplinaarvõim lõigetes 1–3 nimetatud ametnike üle.

(5) Haldusnõukogu võib pärast Euroopa Patendiameti presidendiga konsulteerimist nimetada suure apellatsioonikoja liikmeteks osalisriikide kohtute või kohtulaadsete asutuste juristi kvalifikatsiooniga liikmeid, kes võivad jätkata oma tegevust siseriiklikes kohtutes.

Nad nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ja neid võib sellele ametikohale tagasi nimetada.

3. Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

Artikkel 14. Euroopa Patendiameti töökeeled ning Euroopa patenditaotluste ja muude dokumentide keeled

(1) Euroopa Patendiameti ametlikud töökeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel.

(2) Euroopa patenditaotlus esitatakse ühes töökeeltest või kui see esitatakse mõnes muus keeles, tõlgitakse see ühte töökeelde vastavalt rakendusmäärusele. Selle tõlke võib viia vastavusse taotluse esialgse tekstiga kogu Euroopa Patendiametis toimuva menetluse kestel. Kui nõutud tõlget ei esitata õigeks ajaks, loetakse taotlus tagasivõetuks.

(3) Euroopa Patendiameti töökeelt, milles Euroopa patenditaotlus on esitatud või millesse see on tõlgitud, kasutatakse menetluskeelena kogu Euroopa Patendiameti menetluses, kui rakendusmääruses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Füüsilised ja juriidilised isikud, kelle elu- või asukoht on sellise osalisriigi territooriumil, kus ametlikuks keeleks ei ole inglise, prantsuse ega saksa keel, ning nimetatud riigi kodanikud, kelle elukoht on välismaal, võivad esitada dokumendid, mis tuleb esitada teatava tähtaja jooksul, nimetatud riigi keeles. Siiski peavad nad vastavalt rakendusmäärusele esitama tõlke ühes Euroopa Patendiameti ametlikus töökeeles. Kui mõni dokument, mis ei kuulu Euroopa patenditaotluse dokumentide hulka, ei ole esitatud ettenähtud keeles või kui nõutavat tõlget ei ole esitatud õigeks ajaks, loetakse dokument esitamata jäänuks.

(5) Euroopa patenditaotlused avaldatakse menetluskeeles.

(6) Euroopa patendikirjeldused avaldatakse menetluskeeles ning need sisaldavad patendinõudluse tõlget ülejäänud kahte Euroopa Patendiameti töökeelde.

(7) Euroopa Patendiameti kolmes ametlikus töökeeles avaldatakse:
a) Euroopa Patendibülletään;
b) Euroopa Patendiameti Teataja.

(8) Kanded Euroopa patendiregistrisse tehakse Euroopa Patendiameti kolmes ametlikus töökeeles. Kahtluste korral loetakse autentseks menetluskeeles tehtud kanne.

4. Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

Artikkel 16. Vastuvõtutalitus

Vastuvõtutalituse ülesandeks on kontrollida Euroopa patenditaotluste esitamis- ja vorminõudeid.

5. Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

Artikkel 17. Otsinguüksused

Otsinguüksuste ülesandeks on koostada Euroopa otsinguaruandeid.

6. Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

Artikkel 18. Ekspertiisiüksused

(1) Ekspertiisiüksuste ülesandeks on Euroopa patenditaotluste ekspertiisi tegemine.

(2) Ekspertiisiüksus koosneb kolmest tehnikaeksperdist. Enne otsuse tegemist usaldatakse Euroopa patenditaotluste ekspertiisi tegemine siiski üldjuhul ühele üksuse eksperdile. Suuline menetlus toimub ekspertiisiüksuses. Ekspertiisiüksus võib kaasata juristi kvalifikatsiooniga eksperdi, kui ta leiab, et otsuse laad seda nõuab. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab ekspertiisiüksuse esimehe hääl.

7. Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

Artikkel 21. Apellatsioonikojad

(1) Apellatsioonikodade ülesandeks on läbi vaadata vastuvõtutalituse, ekspertiisiüksuste, vastulausete üksuste ja õigusosakonna otsuste peale esitatud kaebused.

(2) Vastuvõtutalituse ja õigusosakonna otsuse peale esitatud kaebuse korral koosneb apellatsioonikoda kolmest juristi kvalifikatsiooniga liikmest.

(3) Ekspertiisiüksuste otsuse peale esitatud kaebuse korral koosneb apellatsioonikoda:
a) kahest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest ja ühest juristi kvalifikatsiooniga liikmest, kui otsus käsitleb Euroopa patenditaotluse tagasilükkamist või Euroopa patendi väljaandmist, piiramist või tühistamist ning selle on teinud vähem kui neljast liikmest koosnev ekspertiisiüksus;
b) kolmest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest ja kahest juristi kvalifikatsiooniga liikmest, kui otsuse on teinud neljast liikmest koosnev ekspertiisiüksus või kui apellatsioonikoda on seisukohal, et kaebuse laad seda nõuab;
c) kõikidel muudel juhtudel kolmest juristi kvalifikatsiooniga liikmest.

(4) Vastulausete üksuse otsuse peale esitatud kaebuse korral koosneb apellatsioonikoda:
a) kahest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest ja ühest juristi kvalifikatsiooniga liikmest, kui otsuse on teinud kolmest liikmest koosnev vastulausete üksus;
b) kolmest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest ja kahest juristi kvalifikatsiooniga liikmest, kui otsuse on teinud neljast liikmest koosnev vastulausete üksus või kui apellatsioonikoda on seisukohal, et kaebuse laad seda nõuab.

8. Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

Artikkel 22. Suur apellatsioonikoda

(1) Suure apellatsioonikoja ülesandeks on:
a) nende õigusküsimuste lahendamine, mis talle on suunanud apellatsioonikojad;
b) arvamuse esitamine õigusküsimuste kohta, mis artikli 112 alusel on talle suunanud Euroopa Patendiameti president;
c) otsuste tegemine apellatsioonikodade otsuste läbivaatamise taotluste kohta artikli 112a alusel.

(2) Lõike 1 punktide a ja b alusel toimuvas menetluses koosneb suur apellatsioonikoda viiest juristi kvalifikatsiooniga ja kahest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest. Lõike 1 punkti c alusel toimuvas menetluses koosneb suur apellatsioonikoda kolmest või viiest liikmest vastavalt rakendusmääruse sätetele. Kõikides menetlustes on eesistujaks juristi kvalifikatsiooniga liige.

9. Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

Artikkel 23. Apellatsioonikodade liikmete sõltumatus

(1) Suure apellatsioonikoja ja apellatsioonikodade liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks ning selle tähtaja jooksul ei saa neid ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui vabastamiseks on mõjuvad põhjused ning kui haldusnõukogu teeb suure apellatsioonikoja ettepanekul vastava otsuse. Olenemata esimesest lausest lõpeb kodade liikmete ametiaeg, kui nad ameti maha panevad või vastavalt Euroopa Patendiameti alaliste teenistujate teenistuseeskirjadele ametist tagandatakse.

(2) Kodade liikmed ei tohi kuuluda vastuvõtutalituse, ekspertiisiüksuste, vastulausete üksuste ega õigusosakonna koosseisu.

(3) Otsuste tegemisel ei seo kodade liikmeid mingid juhised ning nad peavad järgima üksnes käesoleva konventsiooni sätteid.

(4) Apellatsioonikodade ja suure apellatsioonikoja menetluskord võetakse vastu rakendusmääruse kohaselt. Menetluskorra kinnitab haldusnõukogu.

10. Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

Artikkel 33. Haldusnõukogu pädevus teatud küsimustes

(1) Haldusnõukogu on pädev muutma järgmisi sätteid:
a) käesolevas konventsioonis sätestatud tähtaegu;
b) konventsiooni II–VIII ja X osa, et viia need vastavusse rahvusvahelise patendialase lepinguga või Euroopa Ühenduse patendialaste õigusaktidega;
c) rakendusmäärust.

(2) Haldusnõukogu on pädev konventsiooniga kooskõlas kehtestama ja muutma:
a) finantsmäärusi;
b) Euroopa Patendiameti alaliste teenistujate teenistuseeskirju ja teiste teenistujate teenistustingimusi, nimetatud alaliste ja teiste teenistujate palgaastmestikku, samuti lisasoodustuste liike ja nende määramise eeskirju;
c) pensionieeskirju ning suurendama kehtivaid pensione vastavalt palgatõusule;
d) tasusid käsitlevaid eeskirju;
e) oma töökorda.

(3) Olenemata artikli 18 lõikest 2 on haldusnõukogu pädev kogemuste põhjal otsustama, et teatud liiki asjade puhul võivad ekspertiisiüksused koosneda ühest tehnikaeksperdist. Sellise otsuse võib tühistada.

(4) Haldusnõukogu on pädev volitama Euroopa Patendiameti presidenti pidama läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks riikidega või valitsustevaheliste organisatsioonidega, samuti selliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepete alusel asutatud dokumentatsioonikeskustega, ning sõlmima haldusnõukogu nõusolekul nimetatud kokkuleppeid Euroopa Patendiorganisatsiooni nimel.

(5) Haldusnõukogu ei või teha otsust lõike 1 punkti b alusel:
– rahvusvahelise lepingu kohta enne selle lepingu jõustumist;
– Euroopa Ühenduse õigusaktide kohta enne nende jõustumist või kui need õigusaktid näevad rakendamiseks ette mingi tähtaja, enne selle tähtaja lõppu.

11. Artikkel 35 asendatakse järgmisega:

Artikkel 35. Hääletamine

(1) Haldusnõukogu teeb otsused esindatud ja hääletavate osalisriikide lihthäälteenamusega, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhud.

(2) Otsuste puhul, mida haldusnõukogul on õigus teha artikli 7, artikli 11 lõike 1, artikli 33 lõike 1 punktide a ja c ning lõigete 2–4, artikli 39 lõike 1, artikli 40 lõigete 2 ja 4, artikli 46, artikli 134a, artikli 149a lõike 2, artikli 152, artikli 153 lõike 7 ning artiklite 166 ja 172 alusel, on nõutav esindatud ja hääletavate osalisriikide kolmeneljandikuline häälteenamus.

(3) Otsuste puhul, mida haldusnõukogul on õigus teha artikli 33 lõike 1 punkti b alusel, on nõutav hääletavate osalisriikide ühehäälsus. Haldusnõukogu teeb selliseid otsuseid üksnes juhul, kui kõik osalisriigid on esindatud. Artikli 33 lõike 1 punkti b alusel tehtud otsus ei jõustu, kui mõni osalisriik kaheteistkümne kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates deklareerib, et ta ei soovi end kõnealuse otsusega siduda.

(4) Hääletamisest loobunuid ei arvestata hääletamisest osavõtnutena.

12. Artikkel 37 asendatakse järgmisega:

Artikkel 37. Eelarveline finantseerimine

Organisatsiooni eelarvet rahastatakse:
a) organisatsiooni omavahenditest;
b) osalisriikide maksetest nendes riikides Euroopa patentide jõushoidmiseks nõutud tasude arvel;
c) vajaduse korral osalisriikide spetsiaalsetest osamaksudest;
d) võimaluse korral artikli 146 kohaselt saadavast tulust;
e) võimaluse korral ning üksnes materiaalse põhivara puhul kolmandate isikute võetud laenudest, mis on tagatud maa või hoonetega;
f) võimaluse korral kolmandate isikute antud vahenditest eriprojektide rahastamiseks.

13. Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

Artikkel 38. Organisatsiooni omavahendid

Organisatsiooni omavahendid on:
a) kõik laekumised tasudest ja muudest allikatest ning organisatsiooni reservidest;
b) pensionireservfondi vahendid, mida käsitletakse organisatsiooni sihtotstarbelise erivarana, et toetada organisatsiooni pensioniskeemi asjakohaste reservidega.

14. Artikkel 42 asendatakse järgmisega:

Artikkel 42. Eelarve

(1) Organisatsiooni eelarve peab olema tasakaalus. See koostatakse finantsmäärustes sätestatud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt. Vajaduse korral võib koostada parandus- või täienduseelarve.

(2) Eelarve koostatakse finantsmäärustes kindlaksmääratud arvestusühikutes.

15. Artikkel 50 asendatakse järgmisega:

Artikkel 50. Finantsmäärused

Finantsmäärused määravad eelkõige kindlaks:
a) eelarve koostamise ja täitmise ning raamatupidamise aruandluse ja auditeerimise korra;
b) meetodi ja korra, mille järgi osalisriigid annavad artiklis 37 ettenähtud maksed ja osamaksud ning artiklis 41 ettenähtud ettemaksed organisatsiooni käsutusse;
c) eeskirjad eelarvekäsutajate ja raamatupidajate vastutuse kohta ning nende üle järelevalve teostamise korra;
d) artiklites 39, 40 ja 47 ettenähtud intresside määrad;
e) artikli 146 alusel tasumisele kuuluvate osamaksude arvutamise metoodika;
f) haldusnõukogu loodava eelarve- ja finantskomisjoni koosseisu ja kohustused;
g) üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted, millel eelarve ja iga-aastased finantsaruanded peavad põhinema.

16. Artikkel 51 asendatakse järgmisega:

Artikkel 51. Tasud

(1) Euroopa Patendiamet võib käesoleva konventsiooni alusel täidetud ametlike ülesannete või menetluste eest nõuda tasu.

(2) Tasu maksmise tähtajad, mis ei ole kinnitatud käesolevas konventsioonis, sätestatakse rakendusmääruses.

(3) Kui rakendusmäärus näeb ette tasu, näeb ta ette ka sellise tasu õigeks ajaks tasumata jätmise tagajärjed.

(4) Tasusid käsitlevad eeskirjad määravad eelkõige kindlaks tasude suuruse ja tasumisviisi.

17. Artikkel 52 asendatakse järgmisega:

Artikkel 52. Patentsed leiutised

(1) Euroopa patente antakse kõikide tehnikavaldkondade leiutistele tingimusel, et need on uued, omavad leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatavad.

(2) Lõike 1 tähenduses ei peeta leiutiseks eelkõige:
a) avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi meetodeid;
b) esteetilist loomingut;
c) majandus- ja mõttetegevuse ning mängude plaane, reegleid ja meetodeid, samuti arvutiprogramme;
d) info lihtsat esitamist.

(3) Lõige 2 välistab selles nimetatud objektide ja tegevuse patentsuse üksnes sel määral, mil Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent on seotud nende objektide või tegevuse kui niisugusega.

18. Artikkel 53 asendatakse järgmisega:

Artikkel 53. Mittepatenditavad leiutised

Euroopa patente ei anta:
a) leiutistele, mille kommertskasutus on vastuolus avaliku korra ja moraaliga, eeldusel, et sellist kasutust ei loeta vastuolus olevaks üksnes seetõttu, et see on keelatud mõne osalisriigi või kõigi osalisriikide õigusnormidega;
b) taimesortidele või loomatõugudele või olemuselt bioloogilistele taimede ja loomade aretamise meetoditele; see säte ei kehti mikrobioloogiliste protsesside ega nende saaduste kohta;
c) inim- või loomakeha kirurgilise või terapeutilise ravi meetoditele ja diagnoosimeetoditele, mida kasutatakse inimese või looma kehal; see säte ei kehti toodete, eelkõige ainete või ainesegude kohta, mida kasutatakse selliste meetodite puhul.

19. Artikkel 54 asendatakse järgmisega:

Artikkel 54. Uudsus

(1) Leiutis loetakse uueks, kui see ei ole osa tehnikatasemest.

(2) Tehnikatasemeks loetakse kõik, mis enne Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäeva on kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutuse teel või muul viisil üldsusele kättesaadavaks tehtud.

(3) Lisaks kuulub tehnikatasemesse ka algselt esitatud redaktsioonis nende Euroopa patenditaotluste sisu, mille esitamise kuupäev on varasem kui lõikes 2 nimetatud kuupäev ja mis on avaldatud sel kuupäeval või pärast seda.

(4) Lõiked 2 ja 3 ei välista tehnikatasemesse kuuluva aine või ainesegu patentsust selle kasutamisel artikli 53 punktis c nimetatud meetodite puhul eeldusel, et selle kasutamine ei ole ühegi nimetatud meetodi puhul tehnikatasemes tuntud.

(5) Samuti ei välista lõiked 2 ja 3 lõikes 4 nimetatud aine või ainesegu patentsust selle eriotstarbelisel kasutamisel artikli 53 punktis c nimetatud meetodite puhul eeldusel, et selline kasutus ei ole tehnikatasemes tuntud.

20. Artikkel 60 asendatakse järgmisega:

Artikkel 60. Õigus Euroopa patendile

(1) Õigus Euroopa patendile on leiutajal või tema õigusjärglasel. Kui leiutaja on töövõtja, siis määratakse õigus Euroopa patendile kindlaks selle riigi õiguse kohaselt, kus on töövõtja põhitöökoht; kui ei ole võimalik kindlaks teha, millises riigis on töövõtja põhitöökoht, siis kohaldatakse selle riigi seadusi, kus asub tööandja, kellega töövõtja on seotud.

(2) Kui kaks või enam isikut on teinud leiutise üksteisest sõltumata, on õigus Euroopa patendile selle leiutise suhtes isikul, kelle Euroopa patenditaotlusel on kõige varasem esitamiskuupäev, tingimusel, et kõige varasem taotlus on avaldatud.

(3) Euroopa Patendiameti menetlustoimingute tegemisel eeldatakse, et taotlejal on õigus Euroopa patendile.

21. Artikkel 61 asendatakse järgmisega:

Artikkel 61. Nende isikute esitatud Euroopa patenditaotlused, kellel ei ole õigust Euroopa patendile

(1) Kui on tehtud lõplik otsus selle kohta, et õigus saada Euroopa patent on isikul, kes ei ole patenditaotleja, võib nimetatud isik rakendusmääruse kohaselt:
a) taotleda taotleja asemel Euroopa patenditaotluse menetlemist oma taotlusena,
b) esitada sama leiutise suhtes uue Euroopa patenditaotluse või
c) nõuda Euroopa patenditaotluse tagasilükkamist.

(2) Lõike 1 punkti b alusel esitatud uute patenditaotluste suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 76 lõiget 1.

22. Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

Artikkel 65. Euroopa patendi tõlge

(1) Iga osalisriik võib ette näha, et juhul kui Euroopa patent selle väljaandmisel, muutmisel või piiramisel Euroopa Patendiameti poolt ei ole koostatud ühes tema ametlikest keeltest, peab patendiomanik oma tööstusomandi õiguskaitse keskametile esitama väljaantud, muudetud või piiratud patendi tõlke ühes selle riigi ametlikest keeltest omal valikul või kui nimetatud riik on määranud ühe konkreetse ametliku keele kasutamise, siis selles keeles. Tõlke esitamise tähtaeg lõpeb kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil Euroopa Patendibülletäänis avaldati teade Euroopa patendi väljaandmise, muudetud kujul jõushoidmise või piiramise kohta, kui asjaomane riik ei ole ette näinud pikemat tähtaega.

(2) Iga osalisriik, kes on kehtestanud lõike 1 kohased sätted, võib ette näha, et patendiomanik peab selle riigi määratud tähtaja jooksul tasuma kõik tõlke avaldamise kulud või osa neist.

(3) Iga osalisriik võib ette näha, et lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud eeskirjade täitmata jätmise korral loetakse Euroopa patent selles riigis algusest peale kehtetuks.

23. Artikkel 67 asendatakse järgmisega:

Artikkel 67. Euroopa patenditaotlusest pärast selle avaldamist tulenevad õigused

(1) Euroopa patenditaotlus tagab taotlejale alates avaldamiskuupäevast taotluses märgitud osalisriikides ajutiselt kaitse, mis on sätestatud artiklis 64.

(2) Iga osalisriik võib ette näha, et Euroopa patenditaotlus ei taga artiklile 64 vastavat kaitset. Euroopa patenditaotluse avaldamisest tuleneva õiguskaitse ulatus ei või siiski olla väiksem kaitsest, mis asjaomase riigi seaduste kohaselt tuleneb sisulist ekspertiisi mitteläbinud siseriiklike patenditaotluste kohustuslikust avaldamisest. Igal juhul peab iga osalisriik vähemalt tagama, et taotleja võib alates Euroopa patenditaotluse avaldamise kuupäevast nõuda asjaoludele vastavat mõistlikku hüvitust igalt isikult, kes on kasutanud leiutist kõnealuses riigis tingimustel, mis siseriikliku õiguse kohaselt loetakse siseriikliku patendi rikkumiseks.

(3) Iga osalisriik võib ette näha, et juhul kui üks tema ametlikest keeltest ei ole menetluskeel, algab lõigete 1 ja 2 kohane ajutine kaitse alles siis, kui patendinõudluse tõlge ühte selle riigi ametlikest keeltest taotleja valikul, või kui asjaomane riik on määranud ühe konkreetse ametliku keele kasutamise, siis sellesse keelde:
a) on tehtud üldsusele kättesaadavaks siseriiklikus õiguses ettenähtud viisil või
b) on edastatud selles riigis leiutist kasutavatele isikutele.

(4) Euroopa patenditaotlusest lõigete 1 ja 2 kohaselt tulenevad õigused loetakse algusest peale mitte tekkinuks, kui Euroopa patenditaotlus on tagasi võetud, tagasivõetuks loetud või lõplikult tagasi lükatud. Sama kehtib Euroopa patenditaotlusest tulenevate õiguste kohta osalisriigis, mille märkimine on tagasi võetud või tagasivõetuks loetud.

24. Artikkel 68 asendatakse järgmisega:

Artikkel 68. Euroopa patendi tühistamise või piiramise tagajärg

Sel määral, mil Euroopa patent on vastulause-, piiramis- või tühistamismenetluse käigus tühistatud või piiratud, loetakse, et patenditaotlusel ja selle alusel väljaantud patendil ei ole algusest peale olnud artiklites 64 ja 67 sätestatud toimet.

25. Artikkel 69 asendatakse järgmisega:

Artikkel 69. Õiguskaitse ulatus

(1) Euroopa patendi ja Euroopa patenditaotluse õiguskaitse ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sisuga. Patendinõudluse tõlgendamiseks peab siiski kasutama leiutiskirjeldust ja jooniseid.

(2) Kuni Euroopa patendi andmiseni määratakse Euroopa patenditaotlusega antava kaitse ulatus kindlaks avaldatud taotluses sisalduva patendinõudlusega. Väljaantud või vastulause-, piiramis- või tühistamismenetluse käigus muudetud Euroopa patent määrab Euroopa patenditaotluse õiguskaitse kindlaks tagasiulatuvalt, kui õiguskaitse ulatus seega ei laiene.

26. Artikkel 70 asendatakse järgmisega:

Artikkel 70. Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi autentne tekst

(1) Kõigis Euroopa Patendiameti menetlustes ja kõigis osalisriikides on autentseks tekstiks Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi menetluskeelne tekst.

(2) Kui Euroopa patenditaotlus on esitatud keeles, mis ei ole Euroopa Patendiameti ametlik töökeel, loetakse nimetatud tekstiks esitatud taotlus käesoleva konventsiooni tähenduses.

(3) Iga osalisriik võib ette näha, et selles riigis loetakse autentseks konventsioonis sätestatud tõlge nimetatud riigi ametlikku keelde, välja arvatud tühistamismenetluses, juhul kui Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent tõlkekeeles tagab kitsama kaitse kui nimetatud taotlus või patent menetluskeeles.

(4) Iga osalisriik, kes kehtestab sätted lõike 3 alusel:
a) peab lubama patenditaotlejal või -omanikul esitada Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi parandatud tõlke. Sellisel parandatud tõlkel on alles siis õiguslik jõud, kui kõik osalisriigi poolt artikli 65 lõike 2 ja artikli 67 lõike 3 alusel kehtestatud tingimused on täidetud mutatis mutandis;
b) võib ette näha, et isik, kes selles riigis heauskselt kasutab leiutist või on teinud tegelikke ja tõsiseid ettevalmistusi, et kasutada leiutist, mille kasutus ei kujutaks endast taotlusest tulenevate õiguste või patendi rikkumist, lähtudes esialgsest tõlkest, võib pärast parandatud tõlke jõustumist jätkata leiutise tasuta kasutamist oma äritegevuse käigus või selle vajadusteks.

27. Artikkel 75 asendatakse järgmisega:

Artikkel 75. Euroopa patenditaotluse esitamine

(1) Euroopa patenditaotluse võib esitada:
a) Euroopa Patendiametile või
b) kui osalisriigi õigus lubab ja kui artikli 76 lõikest 1 ei tulene teisiti, kõnealuse riigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile või muule pädevale asutusele. Sel viisil esitatud taotlusel on sama toime, mis oleks sellel taotlusel olnud siis, kui see oleks esitatud samal kuupäeval Euroopa Patendiametile.

(2) Lõige 1 ei välista selliste õigusnormide kohaldamist, mis osalisriigis:
a) kehtivad leiutiste kohta, mida nende olemuse tõttu ei või edastada välismaale ilma nimetatud riigi pädevate asutuste eelneva loata, või
b) näevad ette, et taotlus tuleb kõigepealt esitada siseriiklikule asutusele, või nõuavad eelnevat luba selle esitamiseks otse muule asutusele.

28. Artikkel 76 asendatakse järgmisega:

Artikkel 76. Euroopa eraldatud taotlus

(1) Euroopa eraldatud patenditaotlus tuleb esitada otse Euroopa Patendiametile vastavalt rakendusmäärusele. Selle võib esitada ainult objekti kohta, mis ei välju esialgse taotluse sisu raamest esitatud redaktsioonis; kui see nõue on täidetud, loetakse eraldatud taotlus esitatuks esialgse taotluse esitamise päeval ja talle laieneb esialgse taotluse prioriteediõigus.

(2) Kõik osalisriigid, kes olid Euroopa eraldatud taotluse esitamise ajal esialgses taotluses märgitud, loetakse eraldatud taotluses märgituks.

29. Artikkel 77 asendatakse järgmisega:

Artikkel 77. Euroopa patenditaotluse edastamine

(1) Osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet saadab talle või mõnele teisele selle riigi pädevale asutusele esitatud Euroopa patenditaotlused edasi Euroopa Patendiametile vastavalt rakendusmäärusele.

(2) Euroopa patenditaotlust, mille objekt on salastatud, ei edastata Euroopa Patendiametile.

(3) Euroopa patenditaotlused, mida ei ole õigeks ajaks Euroopa Patendiametile edasi saadetud, loetakse tagasivõetuks.

30. Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

Artikkel 78. Euroopa patenditaotlusele esitatavad nõuded

(1) Euroopa patenditaotluses peab sisalduma:
a) Euroopa patendi saamise avaldus;
b) leiutiskirjeldus;
c) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus;
d) joonised, millele viitab leiutiskirjeldus või patendinõudlus;
e) lühikokkuvõte, ning see peab vastama rakendusmääruses kehtestatud nõuetele.

(2) Euroopa patenditaotluse eest tuleb tasuda esitamis- ja otsingutasu. Kui esitamis- või otsingutasu ei tasuta õigeks ajaks, loetakse taotlus tagasivõetuks.

31. Artikkel 79 asendatakse järgmisega:

Artikkel 79. Osalisriikide märkimine

(1) Kõik riigid, kes on Euroopa patenditaotluse esitamise ajal käesoleva konventsiooni osalised, loetakse Euroopa patendi saamise avalduses märgituks.

(2) Osalisriigi märkimise eest võib nõuda märkimistasu.

(3) Osalisriigi märkimise võib kuni Euroopa patendi andmiseni alati tagasi võtta.

32. Artikkel 80 asendatakse järgmisega:

Artikkel 80. Esitamiskuupäev

Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäevaks on kuupäev, millal kõik rakendusmääruses sätestatud nõuded on täidetud.

33. Artikkel 86 asendatakse järgmisega:

Artikkel 86. Euroopa patenditaotluse aastatasud

(1) Euroopa patenditaotluse eest tuleb vastavalt rakendusmäärusele tasuda Euroopa Patendiametile aastatasu. Seda tuleb tasuda alates kolmandast aastast iga järgneva aasta eest; tasumistähtpäeva arvestatakse taotluse esitamise kuupäeva järgi. Kui aastatasu ei ole tasutud õigeks ajaks, loetakse taotlus tagasivõetuks.

(2) Aastatasu maksmise kohustus lõpeb ettenähtud aastatasu tasumisega selle aasta eest, mil avaldati otsus Euroopa patendi väljaandmise kohta.

34. Artikkel 87 asendatakse järgmisega:

Artikkel 87. Prioriteediõigus

(1) Isik, kes on esitanud
a) tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni osalisriigis või selle riigi suhtes
või
b) Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigis või selle riigi suhtes nõuetekohase taotluse patendi, kasuliku mudeli või kasulikkusetunnistuse saamiseks, või tema õigusjärglane võib kasutada sama leiutise kohta Euroopa patenditaotluse esitamiseks prioriteediõigust kaheteistkümne kuu jooksul alates esmase taotluse esitamisest.

(2) Prioriteediõigust andvana tunnustatakse iga taotlust, mille esitamist on vastavalt taotluse esitamise riigi siseriiklikule seadusele või vastavalt kahe- või mitmepoolsetele lepingutele, kaasa arvatud käesolev konventsioon, võimalik lugeda samaväärseks taotluse nõuetekohase siseriikliku esitamisega.

(3) Taotluse nõuetekohane siseriiklik esitamine on iga selline esitamine, mis on piisav taotluse esitamise kuupäeva määramiseks olenemata taotluse menetlemise tulemusest.

(4) Hilisemat taotlust, mis käsitleb sama objekti kui varasem esmane taotlus ning on esitatud samas riigis või sama riigi suhtes, käsitatakse prioriteedi määramisel esmase taotlusena, juhul kui varasem taotlus oli hilisema taotluse esitamise kuupäevaks tagasi võetud, peatatud või tagasi lükatud, ilma et seda oleks avalikustatud ja ilma et sellest oleks lähtunud mingisuguseid õigusi ning eeldusel, et see ei ole veel olnud prioriteedinõude aluseks. Varasem taotlus ei saa sellisel juhul olla hiljem prioriteediõiguse aluseks.

(5) Kui esmane taotlus on esitatud tööstusomandi õiguskaitse ametile, kelle suhtes ei kehti tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon või Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping, saab lõikeid 1–4 kohaldada juhul, kui nimetatud amet Euroopa Patendiameti presidendi avaldatud teatise kohaselt tunnustab Pariisi konventsioonis ettenähtud tingimustel Euroopa Patendiametile esitatud esmasest taotlusest tulenevat prioriteediõigust, mis on võrdväärne nimetatud konventsioonis sätestatuga.

35. Artikkel 88 asendatakse järgmisega:

Artikkel 88. Prioriteedinõude esitamine

(1) Taotleja, kes soovib varasema taotluse prioriteeti kasutada, peab esitama prioriteedinõude ja muud rakendusmääruse kohaselt nõutavad dokumendid.

(2) Euroopa patenditaotluse suhtes võib esitada nõude mitmele prioriteedile, olenemata sellest, et need pärinevad eri riikidest. Vajaduse korral võib igale patendinõudluse punktile esitada nõude mitmele prioriteedile. Mitme prioriteedi korral algab prioriteedikuupäevast lähtuvate tähtaegade kulgemine kõige varasemal prioriteedikuupäeval.

(3) Kui Euroopa patenditaotluse suhtes kasutatakse ühte või mitut prioriteeti, siis hõlmab prioriteediõigus ainult neid Euroopa patenditaotluse elemente, mis sisalduvad selles taotluses või nendes taotlustes, mille prioriteeti kasutatakse.

(4) Kui teatud elemendid leiutisest, mille jaoks prioriteeti kasutatakse, ei sisaldu varasema taotluse patendinõudluses, võib prioriteedi sellegipoolest määrata eeldusel, et varasema taotluse dokumentide kogum avab piisavalt need elemendid.

36. Artikkel 90 asendatakse järgmisega:

Artikkel 90. Vastuvõtumenetlus ja vorminõuete kontroll

(1) Euroopa Patendiamet kontrollib vastavalt rakendusmäärusele, kas taotlus vastab esitamiskuupäeva määramiseks vajalikele nõuetele.

(2) Kui lõike 1 alusel ei ole esitamiskuupäeva võimalik määrata, ei käsitleta taotlust Euroopa patenditaotlusena.

(3) Kui Euroopa patenditaotlusele on määratud esitamiskuupäev, kontrollib Euroopa Patendiamet vastavalt rakendusmäärusele, kas artiklite 14, 78, 81 ja vajaduse korral artikli 88 lõike 1 ja artikli 133 lõike 2 nõuded ning muud rakendusmääruses sätestatud nõuded on täidetud.

(4) Kui Euroopa Patendiamet leiab lõike 1 või 3 alusel toimuva kontrollimise käigus, et esineb puudusi, mida on võimalik kõrvaldada, annab ta taotlejale võimaluse need kõrvaldada.

(5) Kui lõike 3 alusel toimuva kontrollimise käigus märgatud puudust ei kõrvaldata, lükatakse Euroopa patenditaotlus tagasi. Kui puudus on seotud prioriteediõigusega, kaob see õigus kõnealuse taotluse suhtes.

37. Artikkel 91 tunnistatakse kehtetuks.

38. Artikkel 92 asendatakse järgmisega:

Artikkel 92. Euroopa otsinguaruande koostamine

Euroopa Patendiamet koostab ja avaldab vastavalt rakendusmäärusele Euroopa patenditaotluse suhtes patendinõudluse alusel leiutiskirjeldust ja olemasolevaid jooniseid arvestades Euroopa otsinguaruande.

39. Artikkel 93 asendatakse järgmisega:

Artikkel 93. Euroopa patenditaotluse avaldamine

(1) Euroopa Patendiamet avaldab Euroopa patenditaotluse nii kiiresti kui võimalik
a) pärast kaheksateistkümne kuu möödumist esitamiskuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast või
b) taotleja soovil enne nimetatud tähtaja lõppu.

(2) Kui otsus Euroopa patendi väljaandmise kohta on tehtud enne lõike 1 punktis a nimetatud tähtaja lõppu, avaldatakse Euroopa patenditaotlus koos Euroopa patendikirjeldusega.

40. Artikkel 94 asendatakse järgmisega:

Artikkel 94. Euroopa patenditaotluse ekspertiis

(1) Euroopa Patendiamet teeb vastavalt rakendusmäärusele avalduse alusel ekspertiisi, kas Euroopa patenditaotlus ja leiutis, mida see käsitleb, vastab käesolevas konventsioonis sätestatud nõuetele. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui ekspertiisitasu on tasutud.

(2) Kui ekspertiisiavaldust ei ole õigeks ajaks esitatud, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.

(3) Kui ekspertiis näitab, et taotlus või sellega seotud leiutis ei vasta käesoleva konventsiooni nõuetele, teeb ekspertiisiüksus taotlejale ettepaneku esitada oma vastuväited nii mitu korda kui vaja ning kui artikli 123 lõikest 1 ei tulene teisiti, muuta oma taotlust.

(4) Kui taotleja ei vasta õigeks ajaks ekspertiisiüksuse teatistele, loetakse taotlus tagasivõetuks.

41. Artiklid 95 ja 96 tunnistatakse kehtetuks.

42. Artikkel 97 asendatakse järgmisega:

Artikkel 97. Patendi väljaandmine või taotluse tagasilükkamine

(1) Kui ekspertiisiüksus leiab, et Euroopa patenditaotlus või sellega seotud leiutis vastab käesoleva konventsiooni nõuetele, teeb ta otsuse Euroopa patendi väljaandmise kohta tingimusel, et rakendusmääruses sätestatud tingimused on täidetud.

(2) Kui ekspertiisiüksus leiab, et Euroopa patenditaotlus või sellega seotud leiutis ei vasta käesoleva konventsiooni nõuetele, lükkab ta taotluse tagasi, välja arvatud juhul, kui konventsioon näeb ette muu sanktsiooni.

(3) Euroopa patendi väljaandmise otsus jõustub päeval, millal Euroopa Patendibülletäänis teatatakse patendi väljaandmisest.

43. Artikkel 98 asendatakse järgmisega:

Artikkel 98. Euroopa patendikirjelduse avaldamine

Euroopa Patendiamet avaldab Euroopa patendikirjelduse niipea kui võimalik pärast Euroopa patendi väljaandmise teate avaldamist Euroopa Patendibülletäänis.

44. V osa pealkiri asendatakse järgmisega:

V osa
VASTULAUSE- JA PIIRAMISMENETLUS

45. Artikkel 99 asendatakse järgmisega:

Artikkel 99. Vastulause

(1) Üheksa kuu jooksul pärast Euroopa patendi väljaandmise teate avaldamist Euroopa Patendibülletäänis võib iga isik vastavalt rakendusmäärusele esitada Euroopa Patendiametile vastulause selle patendi vastu. Vastulauset ei loeta esitatuks enne, kui vastulause esitamise tasu on tasutud.

(2) Vastulause hõlmab Euroopa patenti kõikides osalisriikides, kus see patent kehtib.

(3) Vastulausemenetluse pooled on vastulause esitajad ja patendiomanik.

(4) Kui isik tõendab, et tema on vastavalt lõppotsusele mõnes osalisriigis kantud selle riigi patendiregistrisse eelmise patendiomaniku asemel, siis isiku nõudel asendab ta menetluses selle riigi suhtes eelmist patendiomanikku. Erandina artiklis 118 sätestatust ei peeta eelmist patendiomanikku ja nõude esitanud isikut patendi ühisomanikeks, välja arvatud juhul, kui mõlemad seda nõuavad.

46. Artikkel 101 asendatakse järgmisega:

Artikkel 101. Vastulause menetlemine.

Euroopa patendi tühistamine või jõushoidmine

(1) Kui vastulause esitamine on lubatud, kontrollib vastulausete üksus vastavalt rakendusmäärusele, kas vähemalt üks artiklis 100 sätestatud vastulause alustest takistab Euroopa patendi jõushoidmist. Sellise kontrolli ajal teeb vastulausete üksus pooltele nii mitu korda kui vaja ettepaneku esitada oma seisukoht teise poole või tema enda esitatud teadete kohta.

(2) Kui vastulausete üksus on arvamusel, et vähemalt üks vastulause alus takistab Euroopa patendi jõushoidmist, tühistab ta patendi. Vastasel juhul lükkab ta vastulause tagasi.

(3) Kui vastulausete üksus leiab, et pärast muudatusi, mis patendiomanik on vastulausemenetluse ajal teinud, patent ja sellega seotud leiutis
a) vastavad käesoleva konventsiooni nõuetele, otsustab ta hoida patenti muudetud kujul jõus, kui rakendusmääruses sätestatud tingimused on täidetud;
b) ei vasta käesoleva konventsiooni nõuetele, tühistab ta patendi.

47. Artikkel 102 tunnistatakse kehtetuks.

48. Artikkel 103 asendatakse järgmisega:

Artikkel 103. Uue Euroopa patendikirjelduse avaldamine

Kui Euroopa patent artikli 101 lõike 3 punkti a alusel muudetud kujul jõusse jäetakse, avaldab Euroopa Patendiamet niipea kui võimalik pärast vastulause kohta tehtud otsuse avaldamist Euroopa Patendibülletäänis ka Euroopa patendi uue patendikirjelduse.

49. Artikkel 104 asendatakse järgmisega:

Artikkel 104. Kulud

(1) Iga vastulausemenetluse pool kannab ise oma kulud, välja arvatud juhul, kui vastulausete üksus määrab õigluse põhimõtet järgides rakendusmääruse kohaselt teistsuguse kulude jaotuse.

(2) Kulude kindlaksmääramise kord sätestatakse rakendusmääruses.

(3) Euroopa Patendiameti lõplik otsus kulude suuruse kindlaksmääramise kohta võrdsustatakse osalisriikides täitmisel selle osalisriigi tsiviilkohtu lõpliku otsusega, kelle territooriumil otsust täidetakse. Sellise otsuse kontrollimine piirdub üksnes selle autentsuse kindlakstegemisega.

50. Artikkel 105 asendatakse järgmisega:

Artikkel 105. Oletatava patendiõiguse rikkuja astumine menetlusse

(1) Rakendusmääruse kohaselt võib iga kolmas isik pärast vastulause esitamise tähtaja lõppemist astuda vastulausemenetlusse, kui ta tõestab, et
a) tema vastu on algatatud patendiõiguste rikkumise menetlus sama patendi suhtes, või
b) patendiomanik on palunud tal lõpetada oletatav patendiõiguse rikkumine ning ta on alustanud kohtumenetlust tõestamaks, et ta ei riku patenti.

(2) Vastuvõetavat menetlusse astumist käsitletakse kui vastulause esitamist.

51. Artikli 105 järele lisatakse artiklid 105a, 105b ja 105c:

Artikkel 105a. Patendi piiramise või tühistamise taotlus

(1) Patendiomaniku taotlusel võib Euroopa patendi tühistada või seda piirata patendinõudluse muutmisega. Vastav taotlus esitatakse rakendusmääruse kohaselt Euroopa Patendiametile. Seda ei loeta esitatuks enne, kui piiramis- või tühistamistasu on tasutud.

(2) Taotlust ei või esitada Euroopa patendi suhtes esitatud vastulause menetlemise kestel.

Artikkel 105b. Euroopa patendi piiramine või tühistamine

(1) Euroopa Patendiamet kontrollib, kas rakendusmääruses patendi piiramise või tühistamise kohta sätestatud nõuded on täidetud.

(2) Kui Euroopa Patendiamet leiab, et Euroopa patendi piiramise või tühistamise taotlus vastab nendele nõuetele, otsustab ta vastavalt rakendusmäärusele Euroopa patenti piirata või selle tühistada. Vastasel juhul lükkab ta taotluse tagasi.

(3) Euroopa patendi piiramise või tühistamise otsus hõlmab Euroopa patenti kõikides osalisriikides, kus see patent kehtib. See jõustub otsuse Euroopa Patendibülletäänis avaldamise kuupäeval.

Artikkel 105c. Muudetud Euroopa patendikirjelduse avaldamine

Kui Euroopa patenti artikli 105b lõike 2 alusel piiratakse, avaldab Euroopa Patendiamet Euroopa patendi uue patendikirjelduse niipea kui võimalik pärast piiramisteate avaldamist Euroopa Patendibülletäänis.

52. Artikkel 106 asendatakse järgmisega:

Artikkel 106. Otsused, mille peale saab kaevata

(1) Kaebuse saab esitada vastuvõtutalituse, ekspertiisiüksuse, vastulausete üksuse ja õigusosakonna otsuse peale. Kaebusel on otsuse täitmist peatav toime.

(2) Otsuse peale, mis ei lõpeta menetlust ühe osapoole suhtes, saab kaevata ainult koos lõppotsusega, välja arvatud juhul, kui see otsus näeb ette eraldi kaebuse esitamise.

(3) Rakendusmäärusega võib piirata õigust esitada kaebus otsuse peale, mis määrab kindlaks vastulausemenetluse kulude suuruse või jaotamise.

53. Artikkel 108 asendatakse järgmisega:

Artikkel 108. Kaebuse esitamise tähtaeg ja vorm

Teade kaebuse kohta esitatakse vastavalt rakendusmäärusele Euroopa Patendiametile kahe kuu jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. Kaebust ei loeta esitatuks enne, kui kaebuse esitamise tasu on tasutud. Nelja kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemise päevast tuleb vastavalt rakendusmäärusele esitada avaldus, milles on esitatud kaebuse motiivid.

54. Artikkel 110 asendatakse järgmisega:

Artikkel 110. Kaebuse läbivaatamine

Kui kaebus on vastuvõetav, kontrollib apellatsioonikoda, kas kaebus on põhjendatud. Kaebus vaadatakse läbi rakendusmääruse kohaselt.

55. Artikli 112 järele lisatakse artikkel 112a järgmises sõnastuses:

Artikkel 112a. Avaldus otsuse läbivaatamiseks suures apellatsioonikojas

(1) Menetluspool, keda apellatsioonikoja otsus kahjustab, võib esitada avalduse otsuse läbivaatamiseks suures apellatsioonikojas.

(2) Avalduse võib esitada üksnes järgmistel põhjustel:
a) ühe apellatsioonikoja liige osales otsuse tegemisel, rikkudes artikli 24 lõiget 1, või hoolimata sellest, et ta artikli 24 lõike 4 alusel tehtud otsuse kohaselt menetlusest kõrvaldati;
b) apellatsioonikotta kuulus isik, keda ei olnud nimetatud apellatsioonikoja liikmeks;
c) toimus artikli 113 jäme rikkumine;
d) apellatsioonimenetluses esines muu rakendusmääruses määratletud oluline protseduuriline puudujääk;
e) otsust võis mõjutada rakendusmääruses sätestatud tingimustel kindlakstehtud kriminaalkuritegu.

(3) Otsuse läbivaatamise avaldusel puudub otsuse täitmist peatav toime.

(4) Avaldus otsuse läbivaatamiseks esitatakse vastavalt rakendusmäärusele põhjendatud avaldusega. Kui avaldus põhineb lõike 2 punktidel a–d, esitatakse see kahe kuu jooksul alates apellatsioonikoja otsuse teatavaks tegemisest. Kui avaldus põhineb lõike 2 punktil e, esitatakse see kahe kuu jooksul alates kriminaalkuriteo kindlakstegemise kuupäevast ning igal juhul hiljemalt viis aastat pärast apellatsioonikoja otsuse teatavaks tegemist. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui ettenähtud tasu on tasutud.

(5) Suur apellatsioonikoda kontrollib otsuse läbivaatamise avaldust vastavalt rakendusmäärusele. Kui avaldus on põhjendatud, tühistab suur apellatsioonikoda läbivaatamisele kuuluva otsuse ja algatab menetluse apellatsioonikojas uuesti vastavalt rakendusmäärusele.

(6) Iga isik, kes apellatsioonikoja läbivaatamisele kuuluva otsuse tegemise ja suure apellatsioonikoja poolt avalduse suhtes tehtud otsuse avaldamise vahelisel ajal on märgitud osalisriigis heauskselt kasutanud või teinud tegelikke tõsiseid ettevalmistusi, et kasutada avaldatud Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi objektiks olevat leiutist, võib jätkata selle leiutise tasuta kasutamist oma äritegevuse käigus või selle vajadusteks.

56. Artikkel 115 asendatakse järgmisega:

Artikkel 115. Kolmandate isikute vastuväited

Euroopa Patendiametis toimuvas menetluses võivad kolmandad isikud pärast Euroopa patenditaotluse avaldamist vastavalt rakendusmäärusele esitada vastuväiteid taotluses või patendis sisalduva leiutise patentsuse kohta. Nimetatud isikuid ei loeta menetluse pooleks.

57. Artikkel 117 asendatakse järgmisega:

Artikkel 117. Tõendusmaterjal ja tõendite kogumine

(1) Euroopa Patendiameti menetluses toimub tõendite kogumine järgmiselt:
a) poolte ärakuulamine;
b) informatsiooni nõutamine;
c) dokumentide esitamine;
d) tunnistajate ülekuulamine;
e) eksperdiarvamuste esitamine;
f) vaatlus;
g) vande all antud kirjalike avalduste käsitlemine.

(2) Selliste tõendite kogumise kord sätestatakse rakendusmääruses.

58. Artikkel 119 asendatakse järgmisega:

Artikkel 119. Teatamine

Euroopa Patendiamet annab oma otsustest, kutsetest ning teadetest teada omal algatusel vastavalt rakendusmäärusele. Kui erakorralised asjaolud seda nõuavad, võib teateid edastada osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti vahendusel.

59. Artikkel 120 asendatakse järgmisega:

Artikkel 120. Tähtajad

Rakendusmäärus kehtestab:
a) tähtajad, mida tuleb järgida Euroopa Patendiameti menetluses ja mis ei ole kindlaks määratud käesolevas konventsioonis;
b) tähtaegade arvutamise viisi ja tingimused, mille alusel saab tähtaegu pikendada;
c) Euroopa Patendiameti kindlaksmääratavate tähtaegade miinimum- ja maksimumpikkuse.

60. Artikkel 121 asendatakse järgmisega:

Artikkel 121. Euroopa patenditaotluse menetluse jätkamine

(1) Kui taotleja ei ole kinni pidanud Euroopa Patendiameti tähtaegadest, võib ta taotleda Euroopa patenditaotluse menetluse jätkamist.

(2) Euroopa Patendiamet rahuldab taotluse tingimusel, et rakendusmääruses sätestatud nõuded on täidetud. Vastasel juhul lükkab ta taotluse tagasi.

(3) Kui taotlus rahuldatakse, loetakse, et tähtaja järgimata jätmise õiguslikke tagajärgi ei ole tekkinud.

(4) Edasist menetlemist ei toimu artikli 87 lõikes 1, artiklis 108 ja artikli 112a lõikes 4 ettenähtud tähtaegade puhul ning menetluse jätkamise või õiguste taastamisega seotud tähtaegade puhul. Rakendusmäärusega võib välistada edasise menetlemise muude tähtaegade ületamisel.

61. Artikkel 122 asendatakse järgmisega:

Artikkel 122. Õiguste taastamine

(1) Kui Euroopa patendi taotleja või omanik ei olnud kõigist asjaomase olukorra tõttu õigel ajal tarvitusele võetud abinõudest hoolimata suuteline kinni pidama Euroopa Patendiameti määratud tähtajast, taastab Euroopa Patendiamet avalduse alusel tema õigused, kui tähtaja järgimata jätmise otseseks tagajärjeks on kas Euroopa patenditaotluse või nõude tagasilükkamine, Euroopa patenditaotluse tagasivõetuks lugemine, Euroopa patendi tühistamine või muude õiguste või õiguskaitsevahendite kaotamine.

(2) Euroopa Patendiamet rahuldab taotluse eeldusel, et lõike 1 tingimused ja muud rakendusmääruses sätestatud nõuded on täidetud. Vastasel juhul lükkab ta taotluse tagasi.

(3) Kui taotlus rahuldatakse, loetakse, et tähtaja järgimata jätmise õiguslikke tagajärgi ei ole tekkinud.

(4) Õiguste taastamine on välistatud õiguste taastamise taotlemisega seotud tähtaja ületamisel. Rakendusmäärusega võib välistada õiguste taastamise muude tähtaegade ületamisel.

(5) Iga isik, kes lõikes 1 osutatud õiguste kaotamise ning nende õiguste taastamise teadaande avaldamise vahelisel ajal on märgitud osalisriigis heauskselt kasutanud või teinud tegelikke ja tõsiseid ettevalmistusi, et kasutada avaldatud Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi objektiks olevat leiutist, võib jätkata selle leiutise tasuta kasutamist oma äritegevuse käigus või selle vajadusteks.

(6) Käesolev artikkel ei piira osalisriigi õigust lubada õiguste taastamist käesolevas konventsioonis ettenähtud tähtaegade puhul, mida tuleb järgida selle riigi asutuste suhtes.

62. Artikkel 123 asendatakse järgmisega:

Artikkel 123.  Muudatused

(1) Rakendusmääruses kehtestatakse tingimused, mille järgi võib Euroopa Patendiameti menetluse käigus Euroopa patenditaotlust või Euroopa patenti muuta. Igal juhul antakse taotlejale tema nõudel vähemalt üks kord võimalus taotlust omal soovil muuta.

(2) Euroopa patenditaotlust või Euroopa patenti ei või muuta nii, et selle objekt väljuks algselt esitatud taotluse raamest.

(3) Euroopa patenti ei või muuta nii, et õiguskaitse ulatus laieneks.

63. Artikkel 124 asendatakse järgmisega:

Artikkel 124. Informatsioon tehnikataseme kohta

(1) Euroopa Patendiamet võib vastavalt rakendusmäärusele paluda taotlejal anda informatsiooni tehnikataseme kohta, mida on võetud arvesse siseriiklikus või regionaalses patendimenetluses ja mis käsitleb Euroopa patenditaotlusega seotud leiutist.

(2) Kui taotleja ei vasta lõike 1 alusel esitatud palvele õigeks ajaks, loetakse Euroopa patenditaotlus tagasivõetuks.

64. Artikkel 126 tunnistatakse kehtetuks.

65. Artikkel 127 asendatakse järgmisega:

Artikkel 127.

Euroopa patendiregister

Euroopa Patendiamet peab Euroopa patendiregistrit, kuhu kantakse rakendusmääruses ettenähtud andmed. Euroopa patendiregistrisse ei tehta kannet enne Euroopa patenditaotluse avaldamist. Euroopa patendiregister on avalik.

66. Artikkel 128 asendatakse järgmisega:

Artikkel 128. Toimikutega tutvumine

(1) Veel avaldamata Euroopa patenditaotluse toimikutega ei saa tutvuda ilma taotleja loata.

(2) Iga isik, kes tõendab, et taotleja on kasutanud tema vastu Euroopa patenditaotlusest tulenevaid õigusi, võib ilma taotleja loata tutvuda toimikuga enne taotluse avaldamist.

(3) Pärast Euroopa eraldatud taotluse või artikli 61 lõike 1 alusel esitatud uue Euroopa patenditaotluse avaldamist võib iga isik ilma taotleja loata tutvuda esialgse taotluse toimikuga enne selle taotluse avaldamist.

(4) Pärast Euroopa patenditaotluse avaldamist võimaldatakse vastava palve korral tutvuda Euroopa patenditaotluse toimikuga ning selle alusel väljaantud Euroopa patendiga, arvestades rakendusmääruses kehtestatud kitsendusi.

(5) Enne Euroopa patenditaotluse avaldamist võib Euroopa Patendiamet väljastada kolmandatele isikutele või avaldada rakendusmääruses ettenähtud andmeid.

67. Artikkel 129 asendatakse järgmisega:

Artikkel 129. Perioodilised väljaanded

Euroopa Patendiamet avaldab regulaarselt:
a) Euroopa Patendibülletääni, mis sisaldab andmeid, mille avaldamist nõuab käesolev konventsioon, rakendusmäärus või Euroopa Patendiameti president;
b) Euroopa Patendiameti Teatajat, mis sisaldab Euroopa Patendiameti presidendi üldisi teadaandeid, samuti muud käesoleva konventsiooni ja selle kohaldamisega seotud teavet.

68. Artikkel 130 asendatakse järgmisega:

Artikkel 130. Teabevahetus

(1) Kui käesolevas konventsioonis või siseriiklikus õiguses ei ole ette nähtud teisiti, edastavad Euroopa Patendiamet ja osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet vastava palve korral üksteisele vajalikku informatsiooni Euroopa või siseriiklike patenditaotluste ja patentide ning nendega seotud menetluste kohta.

(2) Lõike 1 sätted laienevad ka teabevahetusele, mis toimub koostöölepingute alusel Euroopa Patendiameti ja
a) teiste riikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite vahel;
b) valitsustevahelise organisatsiooni vahel, kellel on õigus välja anda patente;
c) muu organisatsiooni vahel.

(3) Lõike 1 ning lõike 2 punktide a ja b alusel toimuva teabevahetuse kohta ei kehti artiklis 128 ettenähtud piirangud. Haldusnõukogu võib otsustada, et sellised piirangud ei kehti lõike 2 punkti c kohase teabevahetuse kohta, juhul kui asjaomane organisatsioon käsitleb saadud informatsiooni kuni Euroopa patenditaotluse avaldamiseni konfidentsiaalsena.

69. Artikkel 133 asendatakse järgmisega:

Artikkel 133. Esinduse üldpõhimõtted

(1) Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei saa käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingute tegemiseks ühtegi isikut sundida kasutama kutselist esindajat.

(2) Kui füüsilisel või juriidilisel isikul ei ole elu- või asukohta mitte ühegi osalisriigi territooriumil, peab teda esindama kutseline esindaja ning ta peab sooritama kutselise esindaja kaudu kõik käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingud, välja arvatud Euroopa patenditaotluse esitamine; rakendusmäärus võib kehtestada muid erandeid.

(3) Füüsilisi ning juriidilisi isikuid, kelle elu- või asukoht on osalisriigi territooriumil, võib käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingute tegemisel esindada töötaja, kes ei pea olema kutseline esindaja, kuid peab olema volitatud rakendusmääruse kohaselt. Rakendusmäärus võib kehtestada, kas ja millistel tingimustel võib sellise juriidilise isiku töötaja esindada ka teisi juriidilisi isikuid, kelle põhitegevuskoht on mõne osalisriigi territooriumil ning kellel on majandussidemed esimesena nimetetud juriidilise isikuga.

(4) Rakendusmäärus võib kehtestada erireeglid koos tegutsevate osapoolte ühise esinduse kohta.

70. Artikkel 134 asendatakse järgmisega:

Artikkel 134. Esindatus Euroopa Patendiametis

(1) Füüsilisi ning juriidilisi isikuid võivad käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingute sooritamisel esindada vaid need kutselised esindajad, kelle nimi on kantud nimekirja, mida sel otstarbel peab Euroopa Patendiamet.

(2) Kutseliste esindajate nimekirja võib kanda iga füüsilise isiku, kes:
a) on mõne osalisriigi kodanik,
b) omab tegevus- või töökohta osalisriigis ning
c) on sooritanud Euroopa kutseeksami.

(3) Ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil jõustub riigi ühinemine käesoleva konventsiooniga, võib oma nime kandmist kõnealusesse nimekirja taotleda iga füüsiline isik, kes
a) on mõne osalisriigi kodanik,
b) omab tegevus- või töökohta käesoleva konventsiooniga ühinenud riigis ning
c) kellel on õigus esindada füüsilisi ja juriidilisi isikuid patendiküsimustes kõnealuse riigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis. Kui sellise õiguse eeltingimuseks ei ole vastav kutsekvalifikatsioon, peab isik olema kõnealuses riigis regulaarselt sel alal tegutsenud vähemalt viis aastat.

(4) Kanne nimekirja tehakse avalduse alusel, millele peavad olema lisatud lõikes 2 või 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid.

(5) Kutseliste esindajate nimekirja kantud isikutel on õigus teha kõiki käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoiminguid.

(6) Kutselise esindajana tegutsemiseks on igal lõikes 1 ettenähtud nimekirja kantud isikul õigus asutada tegevuskoht igas osalisriigis, kus võib toimuda käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlus, arvestades konventsioonile lisatud tsentraliseerimisprotokolli. Osalisriigi ametkond võib selle õiguse ära võtta ainult üksikjuhtumitel vastavalt õigusnormidele, mis kaitsevad avalikku julgeolekut ja avalikku korda. Enne sellise abinõu rakendamist peab konsulteerima Euroopa Patendiameti presidendiga.

(7) Euroopa Patendiameti president võib teha erandeid:
a) erijuhtudel lõike 2 punktis a või lõike 3 punktis a sätestatud nõudest;
b) lõike 3 punkti c teises lauses sätestatud nõudest, kui taotleja tõestab, et ta on omandanud nõutava kvalifikatsiooni muul viisil.

(8) Käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingute tegemisel võib osalisriigis kutsenõuetele vastav ja seal tegevuskohta omav advokaat tegutseda võrdväärselt kutselise esindajaga ulatuses, milles tal on nimetatud riigis õigus tegutseda kutselise esindajana patendiasjades. Lõiget 6 kohaldatakse mutatis mutandis.

71. Artikli 134 järele lisatakse artikkel 134a järgmises sõnastuses:

Artikkel 134a. Euroopa Patendiameti kutseliste esindajate institutsioon

(1) Haldusnõukogu võib vastu võtta ja muuta norme järgmistes küsimustes:
a) Euroopa Patendiameti kutseliste esindajate institutsioon, edaspidi institutsioon;
b) Euroopa kutseeksamile pääsuks vajalik kvalifikatsioon ja väljaõpe ning sellise eksami sooritamise kord;
c) distsiplinaarmeetmed, mida institutsioon või Euroopa Patendiamet võib kutseliste esindajate suhtes rakendada;
d) kutselise esindaja konfidentsiaalsuskohustus ja õigus mitte avaldada Euroopa Patendiameti menetluse käigus kutselise esindaja ja tema kliendi või muu isiku vahel vahetatud teavet.

(2) Institutsiooni liikmeteks on kõik artikli 134 lõikes 1 osutatud kutseliste esindajate nimekirja kantud isikud.

72. Artikkel 135 asendatakse järgmisega:

Artikkel 135. Siseriikliku menetlemise avaldus

(1) Märgitud osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet alustab Euroopa patendi taotleja või omaniku avalduse alusel siseriikliku patendi väljaandmise menetlust järgmistel juhtudel:
a) kui Euroopa patenditaotlus loetakse artikli 77 lõike 3 alusel tagasivõetuks;
b) muudel siseriiklikus õiguses määratud juhtudel, kui Euroopa patenditaotlus lükatakse tagasi, võetakse tagasi, loetakse tagasivõetuks või kui Euroopa patent on käesoleva konventsiooni alusel tühistatud.

(2) Lõike 1 punktis a osutatud juhul tuleb siseriikliku menetlemise avaldus esitada sellele tööstusomandi õiguskaitse keskametile, kellele esitati Euroopa patenditaotlus. Nimetatud asutus edastab avalduse otse selles märgitud osalisriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, arvestades riikliku julgeoleku norme.

(3) Lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel tuleb siseriikliku menetlemise avaldus esitada rakendusmääruse kohaselt Euroopa Patendiametile. Seda ei loeta esitatuks enne, kui muutmistasu on makstud. Euroopa Patendiamet edastab avalduse selles märgitud osalisriikide tööstusomandi õiguskaitse keskasutustele.

(4) Artiklis 66 osutatud Euroopa patenditaotluse võrdväärsus ei kehti, kui siseriikliku menetlemise avaldust ei esitata õigeks ajaks.

73. Artikkel 136 tunnistatakse kehtetuks.

74. Artikkel 137 asendatakse järgmisega:

Artikkel 137. Muutmise vorminõuded

(1) Artikli 135 lõike 2 või 3 kohaselt edastatud Euroopa patenditaotlusele ei tohi esitada selliseid siseriiklikust õigusest tulenevaid vorminõuded, mis erinevad käesoleva konventsiooniga sätestatutest või lisanduvad neile.

(2) Iga tööstusomandi õiguskaitse keskamet, kellele taotlus on edastatud, võib taotlejalt nõuda vähemalt kahekuulise tähtaja jooksul:
a) siseriikliku taotluse tasu maksmist;
b) Euroopa patenditaotluse originaalteksti tõlget ühte selle riigi ametlikest keeltest ja kui vaja, siis ka Euroopa Patendiameti menetluse käigus muudetud teksti tõlget, mille taotleja soovib esitada siseriiklikku menetlusse.

75. Artikkel 138 asendatakse järgmisega:

Artikkel 138. Euroopa patentide tühistamine

(1) Kui artiklist 139 ei tulene teisiti, võib Euroopa patendi tühistada ühe osalisriigi suhtes üksnes järgmistel põhjustel:
a) Euroopa patendi objekt ei ole artiklite 52–57 alusel patenditav;
b) Euroopa patent ei ava leiutist piisavalt selgelt ja täielikult, et vastava ala asjatundja saaks selle teostada;
c) Euroopa patendi objekt väljub taotluse algselt esitatud sisu raamest või varasema taotluse algselt esitatud sisu raamest, kui patent põhineb Euroopa eraldatud taotlusel või artikli 61 alusel esitatud uuel Euroopa patenditaotlusel;
d) Euroopa patendi kaitseulatust on laiendatud;
e) Euroopa patendi omanik ei ole artikli 60 lõike 1 järgi õigustatud isik.

(2) Kui tühistamise põhjused puudutavad Euroopa patenti ainult osaliselt, tehakse patenti piirangud patendinõudlust vastavalt muutes ning see tühistatakse osaliselt.

(3) Pädeva kohtu või muu asutuse Euroopa patendi kehtivust käsitlevas menetluses on patendiomanikul õigus patendinõudlust muutes patenti piirata. Niiviisi piiratud patent on menetluse aluseks.

76. Artikkel 140 asendatakse järgmisega:

Artikkel 140. Siseriiklik kasulik mudel ja kasulikkuse tunnistus

Artikleid 66, 124, 135, 137 ja 139 kohaldatakse kasulike mudelite ja kasulikkuse tunnistuste ning kasuliku mudeli või kasulikkuse tunnistuse taotluste puhul, mis on registreeritud või deponeeritud osalisriigis, kelle õigus näeb ette selliseid mudeleid ja tunnistusi.

77. Artikkel 141 asendatakse järgmisega:

Artikkel 141. Euroopa patendi aastatasud

(1) Euroopa patendi aastatasusid võib sisse nõuda ainult aastate eest, mis järgnevad artikli 86 lõikes 2 nimetatud aastale.

(2) Kõik aastatasud, mille tasumistähtpäev langeb Euroopa patendi väljaandmise teate avaldamisele järgneva kahekuulise ajavahemiku sisse, loetakse tasutuks tähtaegselt, kui need tasutakse nimetatud ajavahemiku jooksul. Ühtegi siseriikliku õigusega ettenähtud lisatasu sisse ei nõuta.

78. Artikli 149 järele lisatakse artikkel 149a järgmises sõnastuses:

Artikkel 149a. Muud osalisriikide vahelised kokkulepped

(1) Käesolev konventsioon ei piira mõnede või kõikide osalisriikide õigust sõlmida erikokkuleppeid Euroopa patenditaotlusi või Euroopa patente käsitlevates küsimustes, mis käesoleva konventsiooni kohaselt alluvad siseriiklikule õigusele ja mida sellega reguleeritakse, ning eelkõige
a) kokkulepet Euroopa patendikohtu kohta, mis on ühine kokkuleppe poolteks olevatele osalisriikidele;
b) kokkulepet selle poolteks olevate osalisriikide vahelise ühisüksuse loomiseks, kes esitaks siseriiklike kohtute või kohtulaadsete asutuste taotlusel arvamusi Euroopa või harmoneeritud siseriikliku patendiõiguse kohta;
c) kokkulepet, mille alusel selle poolteks olevad osalisriigid loobuvad täielikult või osaliselt Euroopa patentide tõlkimise nõudest artikli 65 alusel;
d) kokkulepet, mille alusel selle poolteks olevad osalisriigid näevad ette, et Euroopa patentide artikli 65 alusel nõutavad tõlked võib esitada Euroopa Patendiametile ning neid võib avaldada Euroopa Patendiamet.

(2) Haldusnõukogu on pädev otsustama, et:
a) apellatsioonikodade või suure apellatsioonikoja liikmed võivad teenida Euroopa patendikohtus või ühisüksuses ning osaleda nimetatud koja või üksuse menetluses vastavalt niisugusele kokkuleppele;
b) Euroopa Patendiamet tagab ühisüksusele tema kohustuste täitmiseks vajaliku abipersonali, tööruumid ja sisseseade ning nimetatud üksusel tekkinud kulud kannab täielikult või osaliselt organisatsioon.

79. Konventsiooni X osa asendatakse järgmisega:

X osa
PATENDIKOOSTÖÖLEPINGU KOHASED RAHVUSVAHELISED TAOTLUSED – EURO-PCT TAOTLUSED

Artikkel 150. Patendikoostöölepingu kohaldamine

(1) 1970. aasta 19. juuni patendikoostöölepingut kohaldatakse kooskõlas käesoleva osa sätetega.

(2) Patendikoostöölepingu alusel esitatud rahvusvahelised taotlused võivad olla Euroopa Patendiameti menetluse objektiks. Nimetatud menetluses kohaldatakse patendikoostöölepingu ja selle rakenduseeskirjade sätteid, mida täiendatakse käesoleva konventsiooni sätetega. Vastuolu ilmnemise korral kohaldatakse patendikoostöölepingu ja selle rakenduseeskirjade sätteid.

Artikkel 151. Euroopa Patendiamet vastuvõtva ametina

Euroopa Patendiamet toimib vastuvõtva ametina patendikoostöölepingu tähenduses vastavalt rakendusmäärusele. Artikli 75 lõige 2 kehtib mutatis mutandis.

Artikkel 152. Euroopa Patendiamet rahvusvahelise otsinguameti või eelekspertiisiametina

Euroopa Patendiamet toimib rahvusvahelise otsinguaameti ja rahvusvahelise eelekspertiisiametina patendikoostöölepingu tähenduses organisatsiooni ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo vahelise kokkuleppe põhjal, kui taotleja on käesoleva konventsiooni osalisriigi kodanik või elanik. See kokkulepe võib ette näha, et Euroopa Patendiamet toimib nimetatud asutustena ka teiste taotlejate puhul.

Artikkel 153. Euroopa Patendiamet märgitud või väljavalitud ametina

(1) Euroopa Patendiamet toimib:
a) märgitud ametina nende rahvusvahelises taotluses märgitud käesoleva konventsiooni osalisriikide suhtes, kelle suhtes patendikoostööleping on jõustunud ning kelle suhtes taotleja soovib saada Euroopa patenti;
b) väljavalitud ametina, kui taotleja on valinud punkti a alusel märgitud riigi.

(2) Rahvusvaheline taotlus, mille puhul Euroopa Patendiamet toimib märgitud või väljavalitud ametina ja millele on kinnitatud rahvusvaheline esitamiskuupäev, on võrdsustatud tavalise Euroopa taotlusega (euro-PCT taotlus).

(3) Euro-PCT taotluste rahvusvaheline avaldamine ühes Euroopa Patendiameti töökeeltest asendab Euroopa patenditaotluste avaldamist ja sellest teatatakse Euroopa Patendibülletäänis.

(4) Kui euro-PCT taotlus avaldatakse mõnes muus keeles, tuleb Euroopa Patendiametile esitada tõlge ühte tema töökeeltest ning Euroopa Patendiamet avaldab selle. Kui artikli 67 lõikest 3 ei tulene teisiti, jõustub artikli 67 lõigetest 1 ja 2 tulenev ajutine kaitse alates nimetatud avaldamise kuupäevast.

(5) Euro-PCT taotlust käsitletakse Euroopa patenditaotlusena ja ning seda loetakse artikli 54 lõike 3 alusel tehnikatasemesse kuuluvaks, kui lõigetes 3 ja 4 ning rakendusmääruses sätestatud tingimused on täidetud.

(6) Euro-PCT taotluse kohta koostatud rahvusvaheline otsinguaruanne või seda asendav deklaratsioon ning nende rahvusvaheline avaldamine asendavad Euroopa otsinguaruannet ja selle avaldamise kohta Euroopa Patendibülletäänis esitatud teadaannet.

(7) Lõike 5 alusel esitatud euro-PCT taotluse kohta koostatakse täiendav Euroopa otsinguaruanne. Haldusnõukogu võib otsustada, et täiendavat otsinguaruannet ei koostata või et otsingutasu vähendatakse.

80. Artiklid 154, 155, 156, 157, 158, 159, 160, 161, 162 ja 163 tunnistatakse kehtetuks.

81. Artikkel 164 asendatakse järgmisega:

Artikkel 164. Rakendusmäärus ja protokollid

(1) Rakendusmäärus, tunnustamisprotokoll, eesõiguste ja puutumatuse protokoll, tsentraliseerimisprotokoll, artikli 69 tõlgendamise protokoll ning personali koosseisu protokoll on käesoleva konventsiooni lahutamatud osad.

(2) Kui konventsiooni sätted on vastuolus rakendusmäärusega, kehtivad konventsiooni sätted.

82. Artikkel 167 tunnistatakse kehtetuks.


Artikkel 2
PROTOKOLLID

1. Patendikonventsiooni artikli 69 tõlgendamise protokoll asendatakse järgmisega:

ARTIKLI 69 TÕLGENDAMISE PROTOKOLL

Artikkel 1. Üldpõhimõtted

Artiklit 69 ei tohiks tõlgendada selliselt, et Euroopa patendi õiguskaitse ulatuse all mõistetakse üksnes patendinõudluses kasutatud sõnastuse rangelt sõnasõnalise tähendusega määratletud ulatust, kusjuures patendikirjeldust ja jooniseid kasutatakse üksnes patendinõudluses esinevate ebatäpsuste selgitamiseks. Samuti ei tohiks seda tõlgendada selliselt, et patendinõudlus on ainult suunis ning et tegelik kaitse hõlmab seda, mida patendiomanik patendikirjelduse ja joonistega tutvunud vastava ala asjatundja arvates võis selle all mõelda. Vastupidi, seda tuleb tõlgendada kui nende kahe äärmuse vahelise seisukoha määratlemist, mis ühendab endas patendiomaniku õiglase kaitse ning piisava kindluse kolmandatele isikutele.

Artikkel 2. Samaväärsed elemendid

Euroopa patendi õiguskaitse ulatuse kindlaksmääramiseks võetakse nõuetekohaselt arvesse kõiki elemente, mis on samaväärsed patendinõudluses kirjeldatud elementidega.

2. Euroopa Patendikonventsioonile lisatakse järgmine protokoll, mis moodustab konventsiooni lahutamatu osa.

PROTOKOLL EUROOPA PATENDIAMETI PERSONALI KOOSSEISU KOHTA HAAGIS
(PERSONALI KOOSSEISU PROTOKOLL)

Euroopa Patendiorganisatsioon tagab, et vastavalt 2000. aasta ametikohtade loetelule ja töökohtade tabelile teenistuskohaga Haagi määratud Euroopa Patendiameti töökohtade osa oluliselt ei muudeta. Euroopa Patendiameti nõuetekohaseks toimimiseks vajalik muutus Haagi teenistusse määratud töökohtade arvus, mis tuleneb rohkem kui kümneprotsendilisest kõrvalekaldest nimetatud osast, toimub organisatsiooni haldusnõukogu otsusega Euroopa Patendiameti presidendi ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Saksamaa Liitvabariigi ja Madalmaade Kuningriigi valitsusega.

3. Tsentraliseerimisprotokolli I jagu asendatakse järgmisega:

EUROOPA PATENDISÜSTEEMI TSENTRALISEERIMISE JA RAKENDAMISE PROTOKOLL
(TSENTRALISEERIMISPROTOKOLL)

I jagu

(1) a) Konventsiooni jõustumisel võtavad konventsiooni osalisriigid, kes on 1947. aasta 6. juuni Haagi kokkuleppega asutatud Rahvusvahelise Patendiinstituudi liikmesriigid, vajalikud meetmed tagamaks, et kõik varad ja kohustused, samuti kogu Rahvusvahelise Patendiinstituudi personal antakse hiljemalt konventsiooni artikli 162 lõikes 1 ettenähtud kuupäevaks üle Euroopa Patendiametile. Üleandmine toimub Rahvusvahelise Patendiinstituudi ja Euroopa Patendiorganisatsiooni vahelise lepingu alusel. Eespool nimetatud riigid ja teised konventsiooni osalisriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et see leping täidetakse hiljemalt konventsiooni artikli 162 lõikes 1 ettenähtud kuupäevaks. Rahvusvahelise Patendiinstituudi liikmesriigid, kes on samal ajal konventsiooni osalisriigid, kohustuvad lepingu täitmisel lõpetama osalemise Haagi kokkuleppes.
b) Konventsiooni osalisriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Rahvusvahelise Patendiinstituudi kõik varad ja kohustused ning kogu personal läheks üle Euroopa Patendiametile alalõigus a nimetatud lepingu kohaselt. Selle lepingu täitmise järel võtab Euroopa Patendiamet üle ülesanded, mis on Rahvusvahelisel Patendiinstituudil konventsiooni allakirjutamiseks avamise päeval, eelkõige need ülesanded, mida instituut täidab oma liikmesriikide suhtes, kusjuures ei ole oluline, kas need riigid saavad konventsiooni osalisteks või mitte, samuti ülesanded, mida instituut on kohustunud konventsiooni jõustumisel täitma riikide suhtes, kes on sel ajal nii Rahvusvahelise Patendiinstituudi liikmesriigid kui ka konventsiooni osalisriigid. Peale selle võib Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu anda Euroopa Patendiametile lisaülesandeid otsingu valdkonnas.
c) Nimetatud kohustused kehtivad mutatis mutandis ka allasutuse suhtes, mis on loodud Haagi kokkuleppe alusel Rahvusvahelise Patendiinstituudi ja asjaomase osalisriigi valitsuse vahelise kokkuleppe tingimuste kohaselt. Osalisriigi valitsus kohustub sõlmima Euroopa Patendiorganisatsiooniga uue kokkuleppe, mis asendab olemasolevat kokkulepet Rahvusvahelise Patendiinstituudiga, et ühtlustada allasutuse haldusstruktuuri, tegevust ja rahastamist käsitlevad sätted käesoleva protokolliga.

(2) Kui III jao sätetest ei tulene teisiti, loobuvad konventsiooni osalisriigid alates konventsiooni artikli 162 lõikes 1 osutatud kuupäevast Euroopa Patendiameti kasuks oma tööstusomandi õiguskaitse keskametite patendikoostöölepingu kohasest tegevusest rahvusvahelise otsinguametina.

(3) a) Konventsiooni artikli 162 lõikes 1 nimetatud kuupäeval asutatakse Berliinis Euroopa Patendiameti allasutus. See allub Haagi harukontorile.
b) Haldusnõukogu määrab kindlaks Berliini allasutuse ülesanded, arvestades Euroopa Patendiameti üldpõhimõtteid ja nõudeid.
c) Vähemalt perioodi alguses pärast Euroopa Patendiameti tegevusvaldkonna järkjärgulist laienemist peab sellele allasutusele suunatud tööde maht olema piisav, et võimaldada täielik töökoormus Saksamaa Patendiameti Berliini büroos konventsiooni allakirjutamiseks avamise ajal töötavale ekspertiisipersonalile.
d) Saksamaa Liitvabariik võtab enda kanda Euroopa Patendiorganisatsiooni lisakulutused, mis tekivad Berliini allasutuse asutamise ja ülalpidamisega.

Artikkel 3
KONVENTSIOONI UUS TEKST

(1) Käesolevaga antakse Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogule volitused töötada Euroopa Patendiameti presidendi ettepaneku põhjal välja Euroopa patendikonventsiooni uus tekst. Uues tekstis joondatakse konventsiooni sätete sõnastus vajaduse korral kolmes ametlikus töökeeles. Konventsiooni sätted võib ka järjestikuliselt ümber nummerdada ning viited konventsiooni muudele sätetetele võib muuta vastavalt uuele numeratsioonile.

(2) Haldusnõukogu võtab konventsiooni uue teksti vastu esindatud ja hääletavate osalisriikide kolmeneljandikulise häälteenamusega. Vastuvõtmise korral muutub konventsiooni uus tekst käesoleva muutmisakti lahutamatuks osaks.

Artikkel 4
ALLAKIRJUTAMINE JA RATIFITSEERIMINE

(1) Muutmisakt on osalisriikidele allakirjutamiseks avatud Euroopa Patendiametis Münchenis kuni 1. septembrini 2001.

(2) Käesolev muutmisakt tuleb ratifitseerida; ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Saksamaa Liitvabariigi valitsusele.

Artikkel 5
ÜHINEMINE

(1) Käesolev muutmisakt on kuni jõustumiseni avatud ühinemiseks konventsiooni osalisriikidele ning riikidele, kes konventsiooni ratifitseerivad või sellega ühinevad.

(2) Ühinemiskirjad antakse hoiule Saksamaa Liitvabariigi valitsusele.

Artikkel 6
AJUTINE KOHALDAMINE

Käesoleva muutmisakti artikli 1 lõikeid 4–6 ja 12–15, artikli 2 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 3 ja 7 kohaldatakse ajutiselt.

Artikkel 7
ÜLEMINEKUSÄTTED

(1) Konventsiooni muudetud redaktsiooni kohaldatakse kõikide Euroopa patenditaotluste suhtes, mis on esitatud pärast selle jõustumist, ning kõigi selliste taotluste põhjal väljaantud patentide suhtes. Seda ei kohaldata selle jõustumise ajaks juba väljaantud patentide suhtes ega sel ajal menetluses olevate Euroopa patenditaotluste suhtes, välja arvatud juhul, kui Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu otsustab teisiti.

(2) Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu teeb lõike 1 alusel otsuse hiljemalt 30. juunil 2001 esindatud ja hääletavate osalisriikide kolmeneljandikulise häälteenamusega. Selline otsus saab käesoleva direktiivi lahutamatuks osaks.

Artikkel 8
JÕUSTUMINE

(1) Euroopa patendikonventsiooni muudetud tekst jõustub kaks aastat pärast seda, kui viieteistkümnes osalisriik on oma ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andnud, või viimase osalisriigi ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisele järgneva kolmanda kuu esimesel päeval, kui see kuupäev on varasem.

(2) Konventsiooni muudetud teksti jõustumisel kaotab kuni selle ajani kehtiv tekst kehtivuse.

Artikkel 9
EDASTAMINE JA TEATED

(1) Saksamaa Liitvabariigi valitsus teeb käesolevast muutmisaktist tõestatud koopiad ning edastab need osalisriikide valitsustele ning nende riikide valitsustele, kes artikli 166 lõike 1 alusel võivad Euroopa patendikonventsiooniga ühineda.

(2) Saksamaa Liitvabariigi valitsus teatab lõikes 1 osutatud valitsustele:
a) iga ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest;
b) käesoleva muutmisakti jõustumise kuupäeva.

Selle kinnituseks on selleks volitatud esindajad, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused, muutmisaktile alla kirjutanud.

Sõlmitud kahe tuhandenda aasta novembrikuu kahekümne üheksandal päeval Münchenis ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja saksa keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt autentsed. Originaaltekst antakse hoiule Saksamaa Liitvabariigi arhiivi.

 

HALDUSNÕUKOGU 28. JUUNI 2001. AASTA OTSUS,
millega võetakse vastu Euroopa patendikonventsiooni uus tekst

Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu,

võttes arvesse Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni muutmise 29. novembri 2000. aasta akti (muutmisakt, MR/3/00 Rev. 1), eelkõige selle artiklit 3,

lähtudes Euroopa Patendiameti presidendi ettepanekust,

võttes arvesse patendiõiguse komisjoni arvamust,

on teinud järgmise otsuse.

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas esitatud versioonis kehtivad järgmised 29. novembri 2000. aasta muutmisaktiga muudetud dokumendid:
1) Euroopa patendikonventsioon,
2) artikli 69 tõlgendamise protokoll,
3) personali koosseisu protokoll,
4) tsentraliseerimisprotokoll.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub päeval, mil vastavalt muutmisakti artiklile 8 jõustub Euroopa patendikonventsiooni muudetud tekst.

München, 28. juuni 2001.

  Haldusnõukogu nimel
president Roland GROSSENBACHER

 

1. EUROOPA PATENDIKONVENTSIOON

I osa
ÜLD- JA ASUTAMISSÄTTED

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 1. Patentide väljaandmist käsitlev Euroopa õigus

Käesoleva konventsiooniga luuakse osalisriikide ühine õigussüsteem leiutispatentide väljaandmiseks.

Artikkel 2. Euroopa patent

(1) Konventsiooni alusel väljaantud patente nimetatakse Euroopa patentideks.

(2) Euroopa patendil on osalisriigis, kelle suhtes see on välja antud, samasugune toime ning ta allub samadele tingimustele, mis selle riigi siseriiklik patent, kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 3. Territoriaalne toime

Euroopa patendi väljaandmist võib taotleda ühe või mitme osalisriigi suhtes.

Artikkel 4. Euroopa Patendiorganisatsioon

(1) Käesoleva konventsiooniga asutatakse Euroopa Patendiorganisatsioon (edaspidi organisatsioon). Organisatsioon on halduslikult ja finantsiliselt iseseisev.

(2) Organisatsiooni organid on:
a) Euroopa Patendiamet,
b) haldusnõukogu.

(3) Organisatsiooni ülesanne on välja anda Euroopa patente. Seda teeb Euroopa Patendiamet haldusnõukogu järelevalve all.

Artikkel 4a. Osalisriikide ministrite konverents

Osalisriikide patendinduse eest vastutavate ministrite konverents tuleb kokku vähemalt iga viie aasta tagant, et arutada organisatsiooni ja Euroopa patendisüsteemi käsitlevaid küsimusi.

II peatükk
Euroopa Patendiorganisatsioon

Artikkel 5. Õiguslik staatus

(1) Organisatsioon on juriidiline isik.

(2) Organisatsioonil on igas osalisriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis selle riigi seaduste kohaselt kuulub juriidilisele isikule; sealhulgas võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

(3) Organisatsiooni esindab Euroopa Patendiameti president.

Artikkel 6. Peakontor

(1) Organisatsiooni peakontor on Münchenis.

(2) Euroopa Patendiamet asub Münchenis. Tema harukontor on Haagis.

Artikkel 7. Euroopa Patendiameti allasutused

Haldusnõukogu otsusega võib vajaduse korral osalisriikides ja valitsustevaheliste tööstusomandi kaitse organisatsioonide juurde luua vastava riigi või organisatsiooni nõusolekul informatsiooni vahetamiseks ja kontaktide hoidmiseks Euroopa Patendiameti allasutusi.

Artikkel 8. Eesõigused ja puutumatus

Konventsioonile lisatud eesõiguste ja puutumatuse protokoll määratleb need tingimused, mille täitmisel organisatsioon, haldusnõukogu liikmed, Euroopa Patendiameti teenistujad ja muud protokollis organisatsiooni tööst osavõtjatena määratletud isikud kasutavad osalisriikides neile pandud ülesannete täitmiseks vajalikke eesõigusi ja puutumatust.

Artikkel 9. Vastutus

(1) Organisatsiooni lepingujärgse vastutuse kohta kehtib sama õigus, mida kohaldatakse vastava lepingu suhtes.

(2) Organisatsiooni lepinguvälise vastutuse suhtes kahju eest, mille on tekitanud organisatsioon või Euroopa Patendiameti teenistujad oma ametikohustuste täitmisel, kohaldatakse Saksamaa Liitvabariigi õigust. Kui kahju on tekitanud Haagi harukontor või mõni allasutus või nende teenistujad, kohaldatakse selle osalisriigi õigust, kus harukontor või allasutus asub.

(3) Euroopa Patendiameti teenistujate isiklik vastutus organisatsiooni ees määratakse kindlaks teenistuseeskirjade või -tingimustega.

(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tekkinud vaidlusi on pädevad lahendama järgmised kohtud:
a) lõike 1 alusel vaidluste korral Saksamaa Liitvabariigi kohtud, välja arvatud juhul, kui osapoolte vahel sõlmitud leping näeb ette teise riigi kohtuid;
b) lõike 2 alusel vaidluste korral Saksamaa Liitvabariigi kohtud või selle riigi kohtud, kus harukontor või allasutus asub.

III peatükk
Euroopa Patendiamet

Artikkel 10. Juhtimine

(1) Euroopa Patendiametit juhib president, kes vastutab patendiameti tegevuse eest haldusnõukogu ees.

(2) Presidendil on seetõttu eelkõige järgmised ülesanded ja volitused:
a) ta rakendab kõiki vajalikke meetmeid Euroopa Patendiameti toimimise kindlustamiseks, kaasa arvatud ametisiseste halduseeskirjade kehtestamine ja avalikkuse informeerimine;
b) kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, määrab ta kindlaks, millised toimingud tehakse Euroopa Patendiametis Münchenis ja millised Haagi harukontoris;
c) ta võib esitada haldusnõukogule ettepanekuid käesoleva konventsiooni muutmiseks ning üldiseloomuga määruste ja haldusnõukogu pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmiseks;
d) ta koostab ja täidab eelarve ning parandus- ja täienduseelarve;
e) ta esitab igal aastal haldusnõukogule tegevusaruande;
f) ta teostab järelevalvet personali üle;
g) ta nimetab ametisse teenistujad ja otsustab nende edutamise, välja arvatud artiklis 11 ettenähtud juhud;
h) tal on distsiplinaarvõim välja arvatud artiklis 11 nimetatud teenistujate üle ning ta võib teha haldusnõukogule ettepanekuid distsiplinaarkaristuste määramiseks artikli 11 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenistujatele;
i) ta võib delegeerida oma ülesandeid ja volitusi.

(3) Presidenti abistab mitu asepresidenti. Kui president ei viibi kohal või tal pole võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda üks asepresidentidest haldusnõukogu kehtestatud korras.

Artikkel 11. Kõrgemate ametnike ametisse nimetamine

(1) Euroopa Patendiameti presidendi nimetab haldusnõukogu.

(2) Asepresidendid nimetab haldusnõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Patendiameti presidendiga.

(3) Apellatsioonikodade ja suure apellatsioonikoja liikmed, kaasa arvatud nende esimehed, nimetab haldusnõukogu Euroopa Patendiameti presidendi ettepaneku põhjal. Haldusnõukogu võib neid pärast Euroopa Patendiameti presidendiga konsulteerimist tagasi nimetada.

(4) Haldusnõukogul on distsiplinaarvõim lõigetes 1–3 nimetatud ametnike üle.

(5) Haldusnõukogu võib pärast Euroopa Patendiameti presidendiga konsulteerimist nimetada suure apellatsioonikoja liikmeteks osalisriikide kohtute või kohtulaadsete asutuste juristi kvalifikatsiooniga liikmeid, kes võivad jätkata oma tegevust siseriiklikes kohtutes.

Nad nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ja neid võib sellele ametikohale tagasi nimetada.

Artikkel 12. Ametikohustused

Euroopa Patendiameti teenistujad on kohustatud ka pärast teenistussuhte lõppemist mitte avalikustama ega kasutama teavet, mis oma olemuselt on ametisaladus.

Artikkel 13. Organisatsiooni ja Euroopa Patendiameti teenistujate vaheliste vaidluste lahendamine

(1) Euroopa Patendiameti teenistujatel ja endistel teenistujatel või nende õigusjärglastel on õigus Euroopa Patendiorganisatsiooniga vaidluste lahendamiseks pöörduda Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kohtu poole vastavalt kohtu põhikirjale ja vastavalt piirangutele ning tingimustele, mis on kindlaks määratud alaliste teenistujate teenistuseeskirjadega või pensioniskeemi eeskirjadega või mis teiste teenistujate puhul tulenevad teenistustingimustest.

(2) Kaebust on võimalik esitada ainult siis, kui asjaosaline on ammendanud kõik need vaidluste lahendamise võimalused, mida talle pakuvad teenistuseeskirjad, pensioniskeemi eeskirjad või teenistustingimused.

Artikkel 14. Euroopa Patendiameti töökeeled ning Euroopa patenditaotluste ja muude dokumentide keeled

(1) Euroopa Patendiameti ametlikud töökeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel.

(2) Euroopa patenditaotlus esitatakse ühes töökeeltest või kui see esitatakse mõnes muus keeles, tõlgitakse see ühte töökeelde vastavalt rakendusmäärusele. Selle tõlke võib viia vastavusse taotluse esialgse tekstiga kogu Euroopa Patendiametis toimuva menetluse kestel. Kui nõutud tõlget ei esitata õigeks ajaks, loetakse taotlus tagasivõetuks.

(3) Euroopa Patendiameti töökeelt, milles Euroopa patenditaotlus on esitatud või millesse see on tõlgitud, kasutatakse menetluskeelena kogu Euroopa Patendiameti menetluses, kui rakendusmääruses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Füüsilised ja juriidilised isikud, kelle elu- või asukoht on sellise osalisriigi territooriumil, kus ametlikuks keeleks ei ole inglise, prantsuse ega saksa keel, ning nimetatud riigi kodanikud, kelle elukoht on välismaal, võivad esitada dokumendid, mis tuleb esitada teatava tähtaja jooksul, nimetatud riigi keeles. Siiski peavad nad vastavalt rakendusmäärusele esitama tõlke ühes Euroopa Patendiameti ametlikus töökeeles. Kui mõni dokument, mis ei kuulu Euroopa patenditaotluse dokumentide hulka, ei ole esitatud ettenähtud keeles või kui nõutavat tõlget ei ole esitatud õigeks ajaks, loetakse dokument esitamata jäänuks.

(5) Euroopa patenditaotlused avaldatakse menetluskeeles.

(6) Euroopa patendikirjeldused avaldatakse menetluskeeles ning need sisaldavad patendinõudluse tõlget ülejäänud kahte Euroopa Patendiameti töökeelde.

(7) Euroopa Patendiameti kolmes ametlikus töökeeles avaldatakse:
a) Euroopa Patendibülletään;
b) Euroopa Patendiameti Teataja.

(8) Kanded Euroopa patendiregistrisse tehakse Euroopa Patendiameti kolmes ametlikus töökeeles. Kahtluste korral loetakse autentseks menetluskeeles tehtud kanne.

Artikkel 15. Menetlusega seotud allüksused

Euroopa Patendiametis moodustatakse käesoleva konventsiooniga ettenähtud menetlusteks:
a) vastuvõtutalitus,
b) otsinguüksused,
c) ekspertiisiüksused,
d) vastulausete üksused,
e) õigusosakond,
f) apellatsioonikojad,
g) suur apellatsioonikoda.

Artikkel 16. Vastuvõtutalitus

Vastuvõtutalituse ülesandeks on kontrollida Euroopa patenditaotluste esitamis- ja vorminõudeid.

Artikkel 17. Otsinguüksused

Otsinguüksuste ülesandeks on koostada Euroopa otsinguaruandeid.

Artikkel 18. Ekspertiisiüksused

(1) Ekspertiisiüksuste ülesandeks on Euroopa patenditaotluste ekspertiisi tegemine.

(2) Ekspertiisiüksus koosneb kolmest tehnikaeksperdist. Enne otsuse tegemist usaldatakse Euroopa patenditaotluste ekspertiisi tegemine siiski üldjuhul ühele ekspertiisiüksuse eksperdile. Suuline menetlus toimub ekspertiisiüksuses. Ekspertiisiüksus võib kaasata juristi kvalifikatsiooniga eksperdi, kui ta leiab, et otsuse laad seda nõuab. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab ekspertiisiüksuse esimehe hääl.

Artikkel 19. Vastulausete üksused

(1) Vastulausete üksus on pädev menetlema iga Euroopa patendi vastu esitatud vastulauseid.

(2) Vastulausete üksus koosneb kolmest tehnikaeksperdist, kellest vähemalt kaks ei ole osalenud selle Euroopa patendi väljaandmise menetluses, mille vastu vastulause on suunatud. Ekspert, kes on osalenud Euroopa patendi väljaandmise menetluses, ei tohi olla esimeheks. Vastulause kohta lõppotsuse tegemiseni võib menetlemise panna ühele vastulausete üksuse eksperdile. Suuline menetlus toimub vastulausete üksuses. Kui vastulausete üksus leiab, et otsuse olemus seda nõuab, võib ta kaasata juristi kvalifikatsiooniga eksperdi, kes ei ole osalenud patendi väljaandmise menetluses. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab vastulausete üksuse esimehe hääl.

Artikkel 20. Õigusosakond

(1) Õigusosakonna pädevusse kuulub otsuste langetamine Euroopa patendiregistri kannete kohta, samuti otsuste tegemine kutseliste esindajate nimekirja kandmise ja sealt kustutamise kohta.

(2) Õigusosakonna otsused langetab juristi kvalifikatsiooniga liige.

Artikkel 21. Apellatsioonikojad

(1) Apellatsioonikodade ülesandeks on läbi vaadata vastuvõtutalituse, ekspertiisiüksuste, vastulausete üksuste ja õigusosakonna otsuste peale esitatud kaebused.

(2) Vastuvõtutalituse ja õigusosakonna otsuse peale esitatud kaebuse korral koosneb apellatsioonikoda kolmest juristi kvalifikatsiooniga liikmest.

(3) Ekspertiisiüksuste otsuse peale esitatud kaebuse korral koosneb apellatsioonikoda:
a) kahest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest ja ühest juristi kvalifikatsiooniga liikmest, kui otsus käsitleb Euroopa patenditaotluse tagasilükkamist või Euroopa patendi väljaandmist, piiramist või tühistamist ning selle on teinud vähem kui neljast liikmest koosnev ekspertiisiüksus;
b) kolmest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest ja kahest juristi kvalifikatsiooniga liikmest, kui otsuse on teinud neljast liikmest koosnev ekspertiisiüksus või kui apellatsioonikoda on seisukohal, et kaebuse laad seda nõuab;
c) kõikidel muudel juhtudel kolmest juristi kvalifikatsiooniga liikmest.

(4) Vastulausete üksuse otsuse peale esitatud kaebuse korral koosneb apellatsioonikoda:
a) kahest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest ja ühest juristi kvalifikatsiooniga liikmest, kui otsuse on teinud kolmest liikmest koosnev vastulausete üksus;
b) kolmest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest ja kahest juristi kvalifikatsiooniga liikmest, kui otsuse on teinud neljast liikmest koosnev vastulausete üksus või kui apellatsioonikoda on seisukohal, et kaebuse laad seda nõuab.

Artikkel 22. Suur apellatsioonikoda

(1) Suure apellatsioonikoja ülesandeks on:
a) nende õigusküsimuste lahendamine, mis artikli 112 alusel on talle suunanud apellatsioonikojad;
b) arvamuse esitamine õigusküsimuste kohta, mis artikli 112 alusel on talle suunanud Euroopa Patendiameti president;
c) otsuste tegemine apellatsioonikodade otsuste läbivaatamise taotluste kohta artikli 112a alusel.

(2) Lõike 1 punktide a ja b alusel toimuvas menetluses koosneb suur apellatsioonikoda viiest juristi kvalifikatsiooniga ja kahest tehnikaalase kvalifikatsiooniga liikmest. Lõike 1 punkti c alusel toimuvas menetluses koosneb suur apellatsioonikoda kolmest või viiest liikmest vastavalt rakendusmääruse sätetele. Kõikides menetlustes on eesistujaks juristi kvalifikatsiooniga liige.

Artikkel 23. Apellatsioonikodade liikmete sõltumatus

(1) Suure apellatsioonikoja ja apellatsioonikodade liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks ning selle tähtaja jooksul ei saa neid ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui vabastamiseks on mõjuvad põhjused ning kui haldusnõukogu teeb suure apellatsioonikoja ettepanekul vastava otsuse. Olenemata esimesest lausest lõpeb kodade liikmete ametiaeg, kui nad ameti maha panevad või vastavalt Euroopa Patendiameti alaliste teenistujate teenistuseeskirjadele ametist tagandatakse.

(2) Kodade liikmed ei tohi kuuluda vastuvõtutalituse, ekspertiisiüksuste, vastulausete üksuste ega õigusosakonna koosseisu.

(3) Otsuste tegemisel ei seo kodade liikmeid mingid juhised ning nad peavad järgima üksnes käesoleva konventsiooni sätteid.

(4) Apellatsioonikodade ja suure apellatsioonikoja menetluskord võetakse vastu rakendusmääruse kohaselt. Menetluskorra kinnitab haldusnõukogu.

Artikkel 24. Taandamine

(1) Apellatsioonikodade ja suure apellatsioonikoja liikmed ei tohi osaleda kaebuste lahendamises, kui nad on asjast isiklikult huvitatud, on varem tegutsenud ühe osapoole esindajana või on osalenud kaevatava otsuse tegemises.

(2) Kui apellatsioonikoja või suure apellatsioonikoja liige leiab, et ta ei saa ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või mõnel muul põhjusel kaebuse menetlemises osaleda, teavitab ta sellest apellatsioonikoda.

(3) Osapooled võivad esitada taanduse apellatsioonikoja või suure apellatsioonikoja liikme vastu lõikes 1 nimetatud põhjusel või erapooletuse kahtlusel. Taandust ei saa esitada, kui osapool, kellele on teada taandamise alus, on teinud menetlustoiminguid. Taandamise aluseks ei saa olla liikme kodakondsus.

(4) Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud juhtudel teevad apellatsioonikojad ja suur apellatsioonikoda otsuse ilma kõnealuse liikme osavõtuta. Otsuse tegemisel asendab taandatud liiget asendusliige.

Artikkel 25. Tehnilised hinnangud

Rikkumise või tühistamisega seotud nõuet lahendava pädeva siseriikliku kohtu taotlusel on Euroopa Patendiamet kohustatud andma kohase tasu eest tehnilise hinnangu vaidlusaluse Euroopa patendi kohta. Hinnangute andmine kuulub ekspertiisiüksuste pädevusse.

IV peatükk
Haldusnõukogu

Artikkel 26. Koosseis

(1) Haldusnõukogu koosneb osalisriikide esindajatest ja nende asendusliikmetest. Igal osalisriigil on õigus määrata haldusnõukogusse üks esindaja ja üks asendusliige.

(2) Haldusnõukogu liikmed võivad kooskõlas haldusnõukogu töökorraga kaasata nõuandjaid ja eksperte.

Artikkel 27. Juhtimine

(1) Haldusnõukogu valib osalisriikide esindajate ja nende asendusliikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui esimees ei saa oma ametikohuseid täita, asendab teda aseesimees.

(2) Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

Artikkel 28. Juhatus

(1) Kui osalisriike on vähemalt kaheksa, võib haldusnõukogu moodustada viieliikmelise juhatuse.

(2) Haldusnõukogu esimees ja aseesimees on juhatuse liikmed ametiülesande korras; ülejäänud kolm liiget valib haldusnõukogu.

(3) Haldusnõukogu valitud juhatuse liikmete ametiaeg on kolm aastat. Neid ei saa ametisse tagasi nimetada.

(4) Juhatus täidab ülesandeid, mida haldusnõukogu talle kooskõlas töökorraga annab.

Artikkel 29. Istungid

(1) Haldusnõukogu kutsub kokku esimees.

(2) Euroopa Patendiameti president võtab osa haldusnõukogu nõupidamistest.

(3) Haldusnõukogu peab üks kord aastas oma korralise istungi. Lisaks sellele tuleb ta kokku kas esimehe algatusel või ühe kolmandiku osalisriikide taotlusel.

(4) Haldusnõukogu nõupidamised toimuvad päevakorra alusel ja kooskõlas töökorraga.

(5) Päevakorraprojekti võetakse kõik küsimused, mille päevakorda võtmist nõuab osalisriik kooskõlas töökorraga.

Artikkel 30. Vaatlejate osavõtt

(1) Haldusnõukogu istungitel on esindatud Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon vastavalt organisatsiooni ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni vahel sõlmitavale kokkuleppele.

(2) Teised valitsustevahelised organisatsioonid, kes on rahvusvahelises ulatuses seotud patendialaste toimingutega ja kellega organisatsioon on sõlminud kokkuleppe, on esindatud haldusnõukogu istungitel vastavalt sellele kokkuleppele.

(3) Haldusnõukogu võib teha ettepaneku kõigile teistele valitsustevahelistele ja valitsusvälistele rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes on seotud organisatsiooni huvitava tegevusega, saata istungitele ühist huvi pakkuvate küsimuste arutamise ajaks oma esindajaid.

Artikkel 31. Haldusnõukogu töökeeled

(1) Haldusnõukogu töökeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel.

(2) Haldusnõukogule esitatavad dokumendid ja tema nõupidamiste protokollid koostatakse lõikes l nimetatud kolmes keeles.

Artikkel 32. Personal, ruumid ja seadmed

Euroopa Patendiamet annab haldusnõukogu ja selle moodustatud komisjonide käsutusse nende ülesannete täitmiseks vajaliku personali, ruumid ja seadmed.

Artikkel 33. Haldusnõukogu pädevus teatud küsimustes

(1) Haldusnõukogu on pädev muutma:
a) käesolevas konventsioonis sätestatud tähtaegu;
b) konventsiooni II–VIII ja X osa, et viia need vastavusse rahvusvahelise patendialase lepinguga või Euroopa Ühenduse patendialaste õigusaktidega;
c) rakendusmäärust.

(2) Haldusnõukogu on pädev konventsiooniga kooskõlas kehtestama ja muutma:
a) finantsmäärusi;
b) Euroopa Patendiameti alaliste teenistujate teenistuseeskirju ja teiste teenistujate teenistustingimusi, nimetatud alaliste ja teiste teenistujate palgaastmestikku, samuti lisasoodustuste liike ja nende määramise eeskirju;
c) pensionieeskirju ning suurendama kehtivaid pensione vastavalt palgatõusule;
d) tasusid käsitlevaid eeskirju;
e) oma töökorda.

(3) Olenemata artikli 18 lõikest 2 on haldusnõukogu pädev kogemuste põhjal otsustama, et teatud liiki asjade puhul võivad ekspertiisiüksused koosneda ühest tehnikaeksperdist. Sellise otsuse võib tühistada.

(4) Haldusnõukogu on pädev volitama Euroopa Patendiameti presidenti pidama läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks riikidega või valitsustevaheliste organisatsioonidega, samuti selliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepete alusel asutatud dokumentatsioonikeskustega, ning sõlmima haldusnõukogu nõusolekul nimetatud kokkuleppeid Euroopa Patendiorganisatsiooni nimel.

(5) Haldusnõukogu ei või teha otsust lõike 1 punkti b alusel:
– rahvusvahelise lepingu kohta enne selle jõustumist;
– Euroopa Ühenduse õigusaktide kohta enne nende jõustumist või kui need õigusaktid näevad rakendamiseks ette mingi tähtaja, enne selle tähtaja lõppu.

Artikkel 34. Hääleõigus

(1) Haldusnõukogus on hääleõiguslikud ainult osalisriigid.

(2) Igal osalisriigil on üks hääl, välja arvatud artikli 36 kohaldamise korral.

Artikkel 35. Hääletamine

(1) Haldusnõukogu teeb otsused esindatud ja hääletavate osalisriikide lihthäälteenamusega, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhud.

(2) Otsuste puhul, mida haldusnõukogul on õigus teha artikli 7, artikli 11 lõike 1, artikli 33 lõike 1 punktide a ja c ning lõigete 2–4, artikli 39lõike 1, artikli 40 lõigete 2 ja 4, artikli 46, artikli 134a, artikli 149a lõike 2, artikli 152, artikli 153 lõike 7 ning artiklite 166 ja 172 alusel, on nõutav esindatud ja hääletavate osalisriikide kolmeneljandikuline häälteenamus.

(3) Otsuste puhul, mida haldusnõukogul on õigus teha artikli 33 lõike 1 punkti b alusel, on nõutav hääletavate osalisriikide ühehäälsus. Haldusnõukogu teeb selliseid otsuseid üksnes juhul, kui kõik osalisriigid on esindatud. Artikli 33 lõike 1 punkti b alusel tehtud otsus ei jõustu, kui mõni osalisriik kaheteistkümne kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates deklareerib, et ta ei soovi end kõnealuse otsusega siduda.

(4) Hääletamisest loobunuid ei arvestata hääletamisest osavõtnutena.

Artikkel 36. Häälte arvu määramine

(1) Tasusid käsitlevate eeskirjade vastuvõtmisel ja muutmisel ning organisatsiooni eelarve, parandus- või täienduseelarve kinnitamisel osalisriigi osamaksu suurenedes võib iga osalisriik pärast esimest hääletamist, kus igal osalisriigil on üks hääl, nõuda viivitamata hääletustulemusest sõltumata teise hääletusvooru korraldamist, kus hääli loetakse vastavalt lõikele 2. Teise hääletusvooru tulemus on otsuse tegemisel määrav.

(2) Iga osalisriigi häälte arv teises hääletusvoorus arvutatakse järgmiselt:
a) artikli 40 lõigetes 3 ja 4 sätestatud spetsiaalse osamaksu skaala põhjal igale osalisriigile määratud protsendimäär korrutatakse osalisriikide arvuga ja jagatakse viiega;
b) arvutatud häälte arv ümardatakse järgmise täisarvuni;
c) häälte arvule liidetakse juurde viis häält;
d) eeltoodust olenemata ei või osalisriigi häälte arv olla üle kolmekümne.

V peatükk
Finantssätted

Artikkel 37. Eelarveline finantseerimine

Organisatsiooni eelarvet rahastatakse:
a) organisatsiooni omavahenditest;
b) osalisriikide maksetest nendes riikides Euroopa patentide jõushoidmiseks nõutud tasude arvel;
c) vajaduse korral osalisriikide spetsiaalsetest osamaksudest;
d) võimaluse korral artikli 146 kohaselt saadavast tulust;
e) võimaluse korral ning üksnes materiaalse põhivara puhul kolmandate isikute võetud laenudest, mis on tagatud maa või hoonetega;
f) võimaluse korral kolmandate isikute antud vahenditest eriprojektide rahastamiseks.

Artikkel 38. Organisatsiooni omavahendid

Organisatsiooni omavahendid on:
a) kõik laekumised tasudest ja muudest allikatest ning organisatsiooni reservidest;
b) pensionireservfondi vahendid, mida käsitletakse organisatsiooni sihtotstarbelise erivarana, et toetada organisatsiooni pensioniskeemi asjakohaste reservidega.

Artikkel 39. Osalisriikide maksed Euroopa patentide jõushoidmise tasude alusel

(1) Iga osalisriik maksab organisatsioonile iga selles riigis jõushoitava Euroopa patendi eest laekuvast jõushoidmistasust haldusnõukogu poolt kindlaksmääratava osa, mis ei ületa 75% laekuvast summast ja mis on kõikide osalisriikide jaoks võrdne. Kui eelnimetatud osale vastav summa on väiksem haldusnõukogu kindlaksmääratud miinimumsummast, peab asjaomane osalisriik maksma organisatsioonile selle miinimumsumma.

(2) Iga osalisriik edastab organisatsioonile kõik andmed, mida haldusnõukogu maksete suuruse kindlaksmääramiseks vajab.

(3) Maksetähtpäevad määrab haldusnõukogu.

(4) Kui nimetatud maksed ei ole tähtpäevaks täies ulatuses üle kantud, peab osalisriik puuduva summa pealt maksma tähtpäevast alates viivist.

Artikkel 40. Tasude ja maksete kindlaksmääramine. Spetsiaalsed osamaksud

(1) Artikli 38 kohaste tasude ja artikli 39 kohaste maksete suurus tuleb kehtestada sellisel tasemel, et oleks tagatud saadavate tulude arvel organisatsiooni eelarve tasakaal.

(2) Kui organisatsioon ei ole siiski suuteline lõikes 1 sätestatud tingimustel oma eelarvet tasakaalus hoidma, maksavad osalisriigid organisatsioonile spetsiaalset osamaksu, mille suuruse asjakohaseks eelarveaastaks määrab kindlaks haldusnõukogu.

(3) Spetsiaalne osamaks määratakse iga osalisriigi jaoks üle-eelmisel aastal enne käesoleva konventsiooni jõustumist esitatud patenditaotluste arvu alusel järgmisel viisil:
a) pool osamaksust määratakse proportsionaalselt osalisriigis esitatud patenditaotluste arvuga;
b) teine pool osamaksust määratakse proportsionaalselt suuruselt teise patenditaotluste arvuga, mis selles riigis elu- või asukohta omavad füüsilised või juriidilised isikud on esitanud teistes osalisriikides.

Summad, mida peavad tasuma riigid, kus on esitatud üle 25 000 patenditaotluse, liidetakse ja jagatakse uuesti proportsionaalselt selles riigis esitatud patenditaotluste koguarvuga.

(4) Kui mõne osalisriigi asendit makseskaalal ei ole võimalik lõike 3 kohaselt kindlaks määrata, määrab selle asjaomase riigiga kooskõlastatult haldusnõukogu.

(5) Spetsiaalsete osamaksude kohta kehtivad mutatis mutandis artikli 39 lõiked 3 ja 4.

(6) Spetsiaalsed osamaksud makstakse tagasi intressimääraga, mis on ühtne kõikide osalisriikide jaoks. Tagasimakseid tehakse siis, kui eelarves on võimalik selleks vahendeid eraldada. Ettenähtud summa jagatakse osalisriikide vahel vastavalt lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud skaalale.

(7) Varasemal eelarveaastal tasutud spetsiaalsed osamaksud peavad olema enne täies ulatuses tagasi makstud, kui hakatakse osaliselt või täies ulatuses tagasi maksma hilisema eelarveaasta spetsiaalseid osamakse.

Artikkel 41. Ettemaksed

(1) Euroopa Patendiameti presidendi ettepanekul teevad osalisriigid organisatsioonile oma maksete ja osamaksude arvel haldusnõukogu poolt kindlaksmääratud suurusega ettemakse. Ettemakse jagatakse riikide vahel proportsionaalselt nende riikide poolt asjaomasel eelarveaastal tasutavatele summadele.

(2) Ettemaksete kohta kehtivad mutatis mutandis artikli 39 lõiked 3 ja 4.

Artikkel 42. Eelarve

(1) Organisatsiooni eelarve peab olema tasakaalus. See koostatakse finantsmäärustes sätestatud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt. Vajaduse korral võib koostada parandus- või täienduseelarve.

(2) Eelarve koostatakse finantsmäärustes kindlaksmääratud arvestusühikutes.

Artikkel 43. Kulude kinnitamine

(1) Eelarves esitatud kulud kinnitatakse üheks eelarveaastaks, kui finantsmäärus ei näe ette teisiti.

(2) Kooskõlas finantsmäärusega võib kõik eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud peale personalikuludeks ettenähtud assigneeringute kanda üle ainult järgmisse eelarveaastasse.

(3) Assigneeringud liigendatakse peatükkidesse, rühmitades kuluartiklid vastavalt nende liigile ja otstarbele ning vajaduse korral alajaotuste kaupa kooskõlas finantsmäärusega.

Artikkel 44. Assigneeringud ettenägematuteks kuludeks

(1) Organisatsiooni eelarves võib ette näha assigneeringud ettenägematuteks kuludeks.

(2) Nende assigneeringute kasutamine organisatsiooni poolt vajab haldusnõukogu eelnevat nõusolekut.

Artikkel 45. Eelarveaasta

Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

Artikkel 46. Eelarve koostamine ja kinnitamine

(1) Euroopa Patendiameti president esitab eelarveprojekti haldusnõukogule hiljemalt finantsmäärusega kindlaksmääratud kuupäevaks.

(2) Eelarve ning täiendus- või paranduseelarve kinnitab haldusnõukogu.

Artikkel 47. Ajutine eelarve

(1) Kui haldusnõukogu ei ole eelarveaasta alguseks eelarvet kinnitanud, võib finantsmääruste kohaselt iga kuu kulutada iga peatüki või muu alajaotuse osas summa, mis vastab ühele kaheteistkümnendikule eelnenud eelarveaasta eelarveassigneeringutest; Euroopa Patendiameti president võib siiski kasutada maksimaalselt üht kaheteistkümnendikku assigneeringutest, mis on eelarveprojektis ette nähtud.

(2) Haldusnõukogu võib lõikes 1 sätestatut arvestades lubada kulutusi, mis ületavad ühe kaheteistkümnendiku piiri.

(3) Artikli 37 punktis b nimetatud makseid võib esialgu tasuda artikli 39 alusel eelnenud eelarveaastaks kindlaksmääratud tingimustel.

(4) Niikaua kui see on lõigetega 1 ja 2 sätestatu täitmiseks vajalik, tasuvad osalisriigid esialgu iga kuu artikli 40 lõigete 3 ja 4 kohaselt kehtestatud skaalale kindlaksmääratud spetsiaalseid osamakse. Nimetatud osamaksude suhtes rakendatakse mutatis mutandis artikli 39 lõiget 4.

Artikkel 48. Eelarve täitmine

(1) Euroopa Patendiameti president täidab eelarvet, samuti parandus- või täienduseelarvet oma vastutusel ja määratud assigneeringute ulatuses.

(2) Euroopa Patendiameti president võib kooskõlas finantsmäärustega kanda assigneeringuid üle ühest peatükist teise või ühest alajaotusest teise.

Artikkel 49. Auditeerimine

(1) Organisatsiooni tulude ja kulude arvestust ning bilansiaruannet kontrollivad audiitorid, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ja kelle haldusnõukogu on viieks aastaks ametisse nimetatud. Neid võib ametisse tagasi nimetada või nende ametiaega pikendada.

(2) Kontrollimine toimub alusdokumentide põhjal ja vajaduse korral kohapeal. Kontrollimise käigus tehakse kindlaks kõigi tulude laekumine ja tehtud kulutuste seaduslikkus ning sihipärasus, samuti finantsjuhtimise efektiivsus. Pärast iga eelarveaasta lõppu esitavad audiitorid aruande, mis sisaldab allkirjastatud järeldusotsust.

(3) Euroopa Patendiameti president esitab igal aastal koos auditeerimisaruandega haldusnõukogule eelmise eelarveaasta eelarve bilansiaruande ning ülevaate varadest ja kohustustest.

(4) Haldusnõukogu kinnitab nii bilansiaruande kui ka auditeerimisaruande ja annab hinnangu Euroopa Patendiameti presidendi tegevusele eelarve täitmisel.

Artikkel 50. Finantsmäärused

Finantsmäärused määravad eelkõige kindlaks:
a) eelarve koostamise ja täitmise ning raamatupidamise aruandluse ja auditeerimise korra;
b) meetodi ja korra, mille järgi osalisriigid annavad artiklis 37 ettenähtud maksed ja osamaksud ning artiklis 41 ettenähtud ettemaksed organisatsiooni käsutusse;
c) eeskirjad eelarvekäsutajate ja raamatupidajate vastutuse kohta ning nende üle järelevalve teostamise korra;
d) artiklites 39, 40 ja 47 ettenähtud intresside määrad;
e) artikli 146 alusel tasumisele kuuluvate osamaksude arvutamise metoodika;
f) haldusnõukogu loodava eelarve- ja finantskomisjoni koosseisu ja kohustused;
g) üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted, millel eelarve ja iga-aastased finantsaruanded peavad põhinema.

Artikkel 51. Tasud

(1) Euroopa Patendiamet võib käesoleva konventsiooni alusel täidetud ametlike ülesannete või menetluste eest nõuda tasu.

(2) Tasu maksmise tähtajad, mis ei ole kinnitatud käesolevas konventsioonis, sätestatakse rakendusmääruses.

(3) Kui rakendusmäärus näeb ette tasu, näeb ta ette ka sellise tasu õigeks ajaks tasumata jätmise tagajärjed.

(4) Tasusid käsitlevad eeskirjad määravad eelkõige kindlaks tasude suuruse ja tasumisviisi.


II osa
PATENDIÕIGUSE MATERIAALÕIGUSLIK OSA

I peatükk
Patentsus

Artikkel 52. Patentsed leiutised

(1) Euroopa patente antakse kõikide tehnikavaldkondade leiutistele tingimusel, et need on uued, omavad leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatavad.

(2) Lõike 1 tähenduses ei peeta leiutiseks eelkõige:
a) avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi meetodeid;
b) esteetilist loomingut;
c) majandus- ja mõttetegevuse ning mängude plaane, reegleid ja meetodeid, samuti arvutiprogramme;
d) info lihtsat esitamist.

(3) Lõige 2 välistab selles nimetatud objektide ja tegevuse patentsuse üksnes sel määral, mil Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent on seotud nende objektide või tegevuse kui niisugusega.

Artikkel 53. Mittepatenditavad leiutised

Euroopa patente ei anta:
a) leiutistele, mille kommertskasutus on vastuolus avaliku korra ja moraaliga; sellist kasutust ei loeta vastuolus olevaks üksnes seetõttu, et see on keelatud mõne osalisriigi või kõigi osalisriikide õigusnormidega;
b) taimesortidele või loomatõugudele või olemuselt bioloogilistele taimede ja loomade aretamise meetoditele; see säte ei kehti mikrobioloogiliste protsesside ega nende saaduste kohta;
c) inim- või loomakeha kirurgilise või terapeutilise ravi meetoditele ja diagnoosimeetoditele, mida kasutatakse inimese või looma kehal; see säte ei kehti toodete, eelkõige ainete või ainesegude kohta, mida kasutatakse selliste meetodite puhul.

Artikkel 54. Uudsus

(1) Leiutis loetakse uueks, kui see ei ole osa tehnikatasemest.

(2) Tehnikatasemeks loetakse kõik, mis enne Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäeva on kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutuse teel või muul viisil üldsusele kättesaadavaks tehtud.

(3) Lisaks kuulub tehnikatasemesse ka algselt esitatud redaktsioonis nende Euroopa patenditaotluste sisu, mille esitamise kuupäev on varasem kui lõikes 2 nimetatud kuupäev ja mis on avaldatud sel kuupäeval või pärast seda.

(4) Lõiked 2 ja 3 ei välista tehnikatasemesse kuuluva aine või ainesegu patentsust selle kasutamisel artikli 53 punktis c nimetatud meetodite puhul eeldusel, et selle kasutamine ei ole ühegi nimetatud meetodi puhul tehnikatasemes tuntud.

(5) Samuti ei välista lõiked 2 ja 3 lõikes 4 nimetatud aine või ainesegu patentsust selle eriotstarbelisel kasutamisel artikli 53 punktis c nimetatud meetodite puhul eeldusel, et selline kasutus ei ole tehnikatasemes tuntud.

Artikkel 55. Mittearvestatav avalikustamine

(1) Artikli 54 kohaldamisel ei võeta leiutise avalikustamist arvesse, kui avalikustamine toimus mitte varem kui kuus kuud enne Euroopa patenditaotluse esitamist ja põhineb otse või kaudselt:
a) ilmsel kuritarvitusel taotleja või tema õiguseellase suhtes või
b) asjaolul, et taotleja või tema õiguseellane eksponeeris leiutist 1928. aasta 22. novembril Pariisis allakirjutatud ja viimati 1972. aasta 30. novembril muudetud rahvusvaheliste näituste konventsiooni mõistes ametlikul või ametlikult tunnustatud näitusel.

(2) Lõike 1 punktis b sätestatud juhul on lõige 1 rakendatav ainult siis, kui taotleja Euroopa patenditaotluse esitamisel deklareerib, et leiutis on nimetatud viisil eksponeeritud, ning esitab rakendusmäärusega ettenähtud tähtaja jooksul ja tingimustel seda kinnitava tõendi.

Artikkel 56. Leiutustase

Leiutis loetakse leiutustaset omavaks, kui see, arvestades tehnikataset, ei ole vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetav. Kui tehnikatasemesse kuuluvad ka dokumendid artikli 54 lõike 3 tähenduses, siis neid leiutustaseme määramisel ei arvestata.

Artikkel 57. Tööstuslik kasutatavus

Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda on võimalik valmistada või kasutada mingis tööstusharus, kaasa arvatud põllumajandus.

II peatükk
Isikud, kes on õigustatud taotlema ja saama Euroopa patenti. Leiutaja nimetamine

Artikkel 58. Euroopa patenditaotluse esitamise õigus

Euroopa patenditaotluse võib esitada iga füüsiline või juriidiline isik või iga subjekt, kes tema kohta käiva seaduse alusel on võrdsustatud juriidilise isikuga.

Artikkel 59. Mitu taotlejat

Euroopa patenditaotluse võib esitada kas mitu taotlejat ühiselt või kaks või enam eri taotlejat, kes märgivad taotluses eri osalisriike.

Artikkel 60. Õigus Euroopa patendile

(1) Õigus Euroopa patendile on leiutajal või tema õigusjärglasel. Kui leiutaja on töövõtja, määratakse õigus Euroopa patendile kindlaks selle riigi õiguse kohaselt, kus on töövõtja põhitöökoht; kui ei ole võimalik kindlaks teha, millises riigis on töövõtja põhitöökoht, kohaldatakse selle riigi seadusi, kus asub tööandja, kellega töövõtja on seotud.

(2) Kui kaks või enam isikut on teinud leiutise üksteisest sõltumata, on õigus Euroopa patendile selle leiutise suhtes isikul, kelle Euroopa patenditaotlusel on kõige varasem esitamiskuupäev, tingimusel, et kõige varasem taotlus on avaldatud.

(3) Euroopa Patendiameti menetlustoimingute tegemisel eeldatakse, et taotlejal on õigus Euroopa patendile.

Artikkel 61. Nende isikute esitatud Euroopa patenditaotlused, kellel ei ole õigust Euroopa patendile

(1) Kui on tehtud lõplik otsus selle kohta, et õigus saada Euroopa patent on isikul, kes ei ole patenditaotleja, võib nimetatud isik rakendusmääruse kohaselt:
a) taotleda taotleja asemel Euroopa patenditaotluse menetlemist oma taotlusena,
b) esitada sama leiutise suhtes uue Euroopa patenditaotluse või
c) nõuda Euroopa patenditaotluse tagasilükkamist.

(2) Lõike 1 punkti b alusel esitatud uute patenditaotluste suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 76 lõiget 1.

Artikkel 62. Leiutaja õigus olla nimetatud

Leiutajal on õigus, et Euroopa Patendiameti ees nimetatakse teda leiutajana Euroopa patendi taotleja või omaniku kõrval.

III peatükk
Euroopa patendi ja Euroopa patenditaotluse õiguslik toime

Artikkel 63. Euroopa patendi kehtivusaeg

(1) Euroopa patendi kehtivusaeg on 20 aastat taotluse esitamise päevast arvates.

(2) Eelmine lõige ei takista osalisriigil samadel alustel siseriiklike patentidega pikendada Euroopa patendi kehtivusaega või anda kohe pärast patendi kehtivusaja lõppemist jätkuv kaitse:
a) võttes arvesse riigis valitsevat sõjaolukorda või sellega võrreldavat erakorralist olukorda;
b) kui Euroopa patendi objekt on selline toode või toote valmistamise meetod või toote kasutamine, mille turustamine selles riigis nõuab eelnevat seadusekohast halduskorras kinnitamist.

(3) Lõige 2 kehtib mutatis mutandis Euroopa patentide kohta, mis artikli 142 kohaselt on välja antud ühisena osalisriikide grupi suhtes.

(4) Osalisriik, kes näeb ette lõike 2 punkti b kohase kehtivusaja pikendamise või jätkuva kaitse, võib organisatsiooniga vastava kokkuleppe sõlmimisel usaldada nimetatud sätete rakendamise Euroopa Patendiametile.

Artikkel 64. Euroopa patendist tulenevad õigused

(1) Lõikes 2 sätestatut arvestades tagab alates patendi väljaandmise teate Euroopa Patendibülletäänis avaldamisest Euroopa patent selle omanikule igas osalisriigis, kelle suhtes patent on välja antud, samad õigused, mis talle annab selles riigis väljaantud siseriiklik patent.

(2) Kui Euroopa patendi objektiks on meetod, laieneb kaitse ka vahetult selle meetodi abil valmistatud toodetele.

(3) Euroopa patendi rikkumise korral rakendatakse siseriiklikku õigust.

Artikkel 65. Euroopa patendi tõlge

(1) Iga osalisriik võib ette näha, et juhul kui Euroopa patent selle väljaandmisel, muutmisel või piiramisel Euroopa Patendiameti poolt ei ole koostatud ühes tema ametlikest keeltest, peab patendiomanik oma tööstusomandi õiguskaitse keskametile esitama väljaantud, muudetud või piiratud patendi tõlke ühes selle riigi ametlikest keeltest omal valikul või kui nimetatud riik on määranud ühe konkreetse ametliku keele kasutamise, siis selles keeles. Tõlke esitamise tähtaeg lõpeb kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil Euroopa Patendibülletäänis avaldati teade Euroopa patendi väljaandmise, muudetud kujul jõushoidmise või piiramise kohta, kui asjaomane riik ei ole ette näinud pikemat tähtaega.

(2) Iga osalisriik, kes on kehtestanud lõike 1 kohased sätted, võib ette näha, et patendiomanik peab selle riigi määratud tähtaja jooksul tasuma kõik tõlke avaldamise kulud või osa neist.

(3) Iga osalisriik võib ette näha, et lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud eeskirjade täitmata jätmise korral loetakse Euroopa patent selles riigis algusest peale kehtetuks.

Artikkel 66. Euroopa patenditaotluse ja siseriikliku taotluse võrdsus

Euroopa patenditaotlus, mille esitamise kuupäev on kindlaks määratud, on võrdväärne märgitud osalisriikides nõuetekohaselt esitatud siseriikliku taotlusega; prioriteedinõude olemasolu korral kehtib ka Euroopa patenditaotluses esitatud prioriteedinõue.

Artikkel 67. Euroopa patenditaotlusest pärast selle avaldamist tulenevad õigused

(1) Euroopa patenditaotlus tagab taotlejale alates avaldamiskuupäevast taotluses märgitud osalisriikides ajutiselt kaitse, mis on sätestatud artiklis 64.

(2) Iga osalisriik võib ette näha, et Euroopa patenditaotlus ei taga artiklile 64 vastavat kaitset. Euroopa patenditaotluse avaldamisest tuleneva õiguskaitse ulatus ei või siiski olla väiksem kaitsest, mis asjaomase riigi seaduste kohaselt tuleneb sisulist ekspertiisi mitteläbinud siseriiklike patenditaotluste kohustuslikust avaldamisest. Igal juhul peab iga osalisriik vähemalt tagama, et taotleja võib alates Euroopa patenditaotluse avaldamise kuupäevast nõuda asjaoludele vastavat mõistlikku hüvitust igalt isikult, kes on kasutanud leiutist selles riigis tingimustel, mis siseriikliku õiguse kohaselt loetakse siseriikliku patendi rikkumiseks.

(3) Iga osalisriik võib ette näha, et juhul kui üks tema ametlikest keeltest ei ole menetluskeel, algab lõigete 1 ja 2 kohane ajutine kaitse alles siis, kui patendinõudluse tõlge ühte selle riigi ametlikest keeltest taotleja valikul, või kui asjaomane riik on määranud ühe konkreetse ametliku keele kasutamise, siis sellesse keelde:
a) on tehtud üldsusele kättesaadavaks siseriiklikus õiguses ettenähtud viisil või
b) on edastatud selles riigis leiutist kasutavatele isikutele.

(4) Euroopa patenditaotlusest lõigete 1 ja 2 kohaselt tulenevad õigused loetakse algusest peale mitte tekkinuks, kui Euroopa patenditaotlus on tagasi võetud, tagasivõetuks loetud või lõplikult tagasi lükatud. Sama kehtib Euroopa patenditaotlusest tulenevate õiguste kohta osalisriigis, mille märkimine on tagasi võetud või tagasivõetuks loetud.

Artikkel 68. Euroopa patendi tühistamise või piiramise tagajärg

Sel määral, mil Euroopa patent on vastulause-, piiramis- või tühistamismenetluse käigus tühistatud või piiratud, loetakse, et Euroopa patenditaotlusel ja selle alusel väljaantud Euroopa patendil ei ole algusest peale olnud artiklites 64 ja 67 sätestatud toimet.

Artikkel 69. Õiguskaitse ulatus

(1) Euroopa patendi ja Euroopa patenditaotluse õiguskaitse ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sisuga. Patendinõudluse tõlgendamiseks peab siiski kasutama leiutiskirjeldust ja jooniseid.

(2) Kuni Euroopa patendi andmiseni määratakse Euroopa patenditaotlusega antava kaitse ulatus kindlaks avaldatud taotluses sisalduva patendinõudlusega. Väljaantud või vastulause-, piiramis- või tühistamismenetluse käigus muudetud Euroopa patent määrab patenditaotluse õiguskaitse kindlaks tagasiulatuvalt, kui õiguskaitse ulatus seega ei laiene.

Artikkel 70. Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi autentne tekst

(1) Kõigis Euroopa Patendiameti menetlustes ja kõigis osalisriikides on autentseks tekstiks Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi menetluskeelne tekst.

(2) Kui Euroopa patenditaotlus on esitatud keeles, mis ei ole Euroopa Patendiameti ametlik töökeel, loetakse nimetatud tekstiks esitatud taotlus käesoleva konventsiooni tähenduses.

(3) Iga osalisriik võib ette näha, et selles riigis loetakse autentseks tõlge nimetatud riigi ametlikku keelde, mille see riik on vastavalt konventsioonile määranud, välja arvatud tühistamismenetluses, juhul kui Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent tõlkekeeles tagab kitsama kaitse kui nimetatud taotlus või patent menetluskeeles.

(4) Iga osalisriik, kes kehtestab sätted lõike 3 alusel:
a) peab lubama patenditaotlejal või -omanikul esitada Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi parandatud tõlke. Sellisel parandatud tõlkel on alles siis õiguslik jõud, kui kõik osalisriigi poolt artikli 65 lõike 2 või artikli 67 lõike 3 alusel kehtestatud tingimused on täidetud;
b) võib ette näha, et isik, kes selles riigis heauskselt on kasutanud leiutist või on teinud tegelikke ja tõsiseid ettevalmistusi, et kasutada leiutist, mille kasutus ei kujutaks endast taotlusest tulenevate õiguste või patendi rikkumist, lähtudes esialgsest tõlkest, võib pärast parandatud tõlke jõustumist jätkata leiutise tasuta kasutamist oma äritegevuse käigus või selle vajadusteks.

IV peatükk
Euroopa patenditaotlus omandi objektina

Artikkel 71. Õiguste üleandmine ja tekkimine

Euroopa patenditaotlust võib üle anda või selle alusel võivad tekkida õigused ühe või mitme märgitud osalisriigi jaoks.

Artikkel 72. Loovutamine

Euroopa patenditaotlust saab loovutada kirjaliku lepinguga, millel peavad olema lepingupoolte allkirjad.

Artikkel 73. Litsentsilepingud

Euroopa patenditaotlus võib olla täielikult või osaliselt litsentsi objektiks märgitud osalisriigi kogu territooriumil või osal sellest.

Artikkel 74. Kohaldatav õigus

Euroopa patenditaotlus omandi objektina allub igas märgitud osalisriigis selle riigi siseriiklike patenditaotluste kohta kehtivale seadusele, kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti.


III osa
EUROOPA PATENDITAOTLUS

I peatükk
Euroopa patenditaotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

Artikkel 75. Euroopa patenditaotluse esitamine

(1) Euroopa patenditaotluse võib esitada:
a) Euroopa Patendiametile või
b) kui osalisriigi õigus lubab ja kui artikli 76 lõikest 1 ei tulene teisiti, kõnealuse riigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile või muule pädevale asutusele. Sel viisil esitatud taotlusel on sama toime, mis oleks sellel taotlusel olnud siis, kui see oleks esitatud samal kuupäeval Euroopa Patendiametile.

(2) Lõige 1 ei välista selliste õigusnormide kohaldamist, mis osalisriigis:
a) kehtivad leiutiste kohta, mida nende olemuse tõttu ei või edastada välismaale ilma nimetatud riigi pädevate asutuste eelneva loata, või
b) näevad ette, et taotlus tuleb kõigepealt esitada siseriiklikule asutusele, või nõuavad eelnevat luba selle esitamiseks otse muule asutusele.

Artikkel 76. Euroopa eraldatud taotlus

(1) Euroopa eraldatud patenditaotlus tuleb esitada otse Euroopa Patendiametile vastavalt rakendusmäärusele. Selle võib esitada ainult objekti kohta, mis ei välju esialgse taotluse sisu raamest esitatud redaktsioonis; kui see nõue on täidetud, loetakse eraldatud taotlus esitatuks esialgse taotluse esitamise päeval ja talle laieneb esialgse taotluse prioriteediõigus.

(2) Kõik osalisriigid, kes olid Euroopa eraldatud taotluse esitamise ajal esialgses taotluses märgitud, loetakse eraldatud taotluses märgituks.

Artikkel 77. Euroopa patenditaotluse edastamine

(1) Osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet saadab talle või mõnele teisele selle riigi pädevale asutusele esitatud Euroopa patenditaotlused edasi Euroopa Patendiametile vastavalt rakendusmäärusele.

(2) Euroopa patenditaotlust, mille objekt on salastatud, ei edastata Euroopa Patendiametile.

(3) Euroopa patenditaotlused, mida ei ole õigeks ajaks Euroopa Patendiametile edasi saadetud, loetakse tagasivõetuks.

Artikkel 78. Euroopa patenditaotlusele esitatavad nõuded

(1) Euroopa patenditaotluses peab sisalduma:
a) Euroopa patendi saamise avaldus;
b) leiutiskirjeldus;
c) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus;
d) joonised, millele viitab leiutiskirjeldus või patendinõudlus;
e) lühikokkuvõte, ning see peab vastama rakendusmääruses kehtestatud nõuetele.

(2) Euroopa patenditaotluse eest tuleb tasuda esitamis- ja otsingutasu. Kui esitamis- või otsingutasu ei tasuta õigeks ajaks, loetakse taotlus tagasivõetuks.

Artikkel 79. Osalisriikide märkimine

(1) Kõik riigid, kes on Euroopa patenditaotluse esitamise ajal käesoleva konventsiooni osalised, loetakse Euroopa patendi saamise avalduses märgituks.

(2) Osalisriigi märkimise eest võib nõuda märkimistasu.

(3) Osalisriigi märkimise võib kuni Euroopa patendi andmiseni alati tagasi võtta.

Artikkel 80. Esitamiskuupäev

Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäevaks on kuupäev, millal kõik rakendusmääruses sätestatud nõuded on täidetud.

Artikkel 81. Leiutaja märkimine

Euroopa patenditaotluses peab olema ära märgitud leiutaja. Kui taotleja ei ole leiutaja või ei ole ainus leiutaja, tuleb leiutaja märkimisel avaldada, kust pärineb taotleja õigus Euroopa patendile.

Artikkel 82. Leiutise ühtsus

Euroopa patenditaotlus tohib sisaldada ainult ühte leiutist või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste gruppi.

Artikkel 83. Leiutise olemuse avamine

Euroopa patenditaotlus peab avama leiutise nii selgelt ja täielikult, et vastava ala asjatundja saab selle teostada.

Artikkel 84. Patendinõudlus

Patendinõudlus määratleb objekti, millele taotletakse kaitset. Patendinõudlus peab olema selge ja lühike ning tuginema leiutiskirjeldusele.

Artikkel 85. Lühikokkuvõte

Lühikokkuvõte täidab üksnes tehnilise informatsioonina kasutamise eesmärki; seda ei saa kasutada teistel eesmärkidel, iseäranis taotletava õiguskaitse ulatuse kindlaksmääramiseks ega artikli 54 lõike 3 rakendamiseks.

Artikkel 86. Euroopa patenditaotluse aastatasud

(1) Euroopa patenditaotluse eest tuleb vastavalt rakendusmäärusele tasuda Euroopa Patendiametile aastatasu. Seda tuleb tasuda alates kolmandast aastast iga järgneva aasta eest; tasumistähtpäeva arvestatakse taotluse esitamise kuupäeva järgi. Kui aastatasu ei ole tasutud õigeks ajaks, loetakse taotlus tagasivõetuks.

(2) Aastatasu maksmise kohustus lõpeb ettenähtud aastatasu tasumisega selle aasta eest, mil Euroopa Patendibülletäänis avaldati otsus Euroopa patendi väljaandmise kohta.

II peatükk
Prioriteet

Artikkel 87. Prioriteediõigus

(1) Isik, kes on esitanud
a) tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni osalisriigis või selle riigi suhtes
või
b) Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigis või selle riigi suhtes nõuetekohase taotluse patendi, kasuliku mudeli või kasulikkusetunnistuse saamiseks, või tema õigusjärglane võib kasutada sama leiutise kohta Euroopa patenditaotluse esitamiseks prioriteediõigust kaheteistkümne kuu jooksul alates esmase taotluse esitamisest.

(2) Prioriteediõigust andvana tunnustatakse iga taotlust, mille esitamist on vastavalt taotluse esitamise riigi siseriiklikule seadusele või vastavalt kahe- või mitmepoolsetele lepingutele, kaasa arvatud käesolev konventsioon, võimalik lugeda samaväärseks taotluse nõuetekohase siseriikliku esitamisega.

(3) Taotluse nõuetekohane siseriiklik esitamine on iga selline esitamine, mis on piisav taotluse esitamise kuupäeva määramiseks, olenemata taotluse menetlemise tulemusest.

(4) Hilisemat taotlust, mis käsitleb sama objekti kui varasem esmane taotlus ning on esitatud samas riigis või sama riigi suhtes, käsitatakse prioriteedi määramisel esmase taotlusena, juhul kui varasem taotlus oli hilisema taotluse esitamise kuupäevaks tagasi võetud, peatatud või tagasi lükatud, ilma et seda oleks avalikustatud ja ilma et sellest oleks lähtunud mingisuguseid õigusi ning eeldusel, et see ei ole veel olnud prioriteedinõude aluseks. Varasem taotlus ei saa sellisel juhul olla hiljem prioriteediõiguse aluseks.

(5) Kui esmane taotlus on esitatud tööstusomandi õiguskaitse ametile, kelle suhtes ei kehti tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon või Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping, saab lõikeid 1–4 kohaldada juhul, kui nimetatud amet Euroopa Patendiameti presidendi avaldatud teatise kohaselt tunnustab Pariisi konventsioonis ettenähtud tingimustel Euroopa Patendiametile esitatud esmasest taotlusest tulenevat prioriteediõigust, mis on võrdväärne nimetatud konventsioonis sätestatuga.

Artikkel 88. Prioriteedinõude esitamine

(1) Taotleja, kes soovib varasema taotluse prioriteeti kasutada, peab esitama prioriteedinõude ja muud rakendusmääruse kohaselt nõutavad dokumendid.

(2) Euroopa patenditaotluse suhtes võib esitada nõude mitmele prioriteedile, olenemata sellest, et need pärinevad eri riikidest. Vajaduse korral võib igale patendinõudluse punktile esitada nõude mitmele prioriteedile. Mitme prioriteedi korral algab prioriteedikuupäevast lähtuvate tähtaegade kulgemine kõige varasemal prioriteedikuupäeval.

(3) Kui Euroopa patenditaotluse suhtes kasutatakse ühte või mitut prioriteeti, siis hõlmab prioriteediõigus ainult neid Euroopa patenditaotluse elemente, mis sisalduvad selles taotluses või nendes taotlustes, mille prioriteeti kasutatakse.

(4) Kui teatud elemendid leiutisest, mille jaoks prioriteeti kasutatakse, ei sisaldu varasema taotluse patendinõudluses, võib prioriteedi sellegipoolest määrata eeldusel, et varasema taotluse dokumentide kogum avab piisavalt need elemendid.

Artikkel 89. Prioriteediõiguse toime

Prioriteediõiguse toime seisneb selles, et artikli 54 lõigete 2 ja 3 ning artikli 60 lõike 2 kohaldamisel arvestatakse Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäevana prioriteedikuupäeva.


IV osa
TAOTLUSE MENETLUS

Artikkel 90. Vastuvõtumenetlus ja vorminõuete kontroll

(1) Euroopa Patendiamet kontrollib vastavalt rakendusmäärusele, kas taotlus vastab esitamiskuupäeva määramiseks vajalikele nõuetele.

(2) Kui lõike 1 alusel ei ole esitamiskuupäeva võimalik määrata, ei käsitleta taotlust Euroopa patenditaotlusena.

(3) Kui Euroopa patenditaotlusele on määratud esitamiskuupäev, kontrollib Euroopa Patendiamet vastavalt rakendusmäärusele, kas artiklite 14, 78, 81 ja vajaduse korral artikli 88 lõike 1 ja artikli 133 lõike 2 nõuded ning muud rakendusmääruses sätestatud nõuded on täidetud.

(4) Kui Euroopa Patendiamet leiab lõike 1 või 3 alusel toimuva kontrolli käigus, et esineb puudusi, mida on võimalik kõrvaldada, annab ta taotlejale võimaluse need kõrvaldada.

(5) Kui lõike 3 alusel toimuva kontrolli käigus märgatud puudust ei kõrvaldata, lükatakse Euroopa patenditaotlus tagasi, välja arvatud juhul, kui käesolev konventsioon näeb ette muu õigusliku tagajärje. Kui puudus on seotud prioriteediõigusega, kaob see õigus kõnealuse taotluse suhtes.

Artikkel 91. Vorminõuete kontrollimine

(kehtetu)

Artikkel 92. Euroopa otsinguaruande koostamine

Euroopa Patendiamet koostab ja avaldab vastavalt rakendusmäärusele Euroopa patenditaotluse suhtes patendinõudluse alusel leiutiskirjeldust ja olemasolevaid jooniseid arvestades Euroopa otsinguaruande.

Artikkel 93. Euroopa patenditaotluse avaldamine

(1) Euroopa Patendiamet avaldab Euroopa patenditaotluse nii kiiresti kui võimalik
a) pärast kaheksateistkümne kuu möödumist esitamiskuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast või
b) taotleja soovil enne nimetatud tähtaja lõppu.

(2) Kui otsus Euroopa patendi väljaandmise kohta on tehtud enne lõike 1 punktis a nimetatud tähtaja lõppu, avaldatakse Euroopa patenditaotlus koos Euroopa patendikirjeldusega.

Artikkel 94. Euroopa patenditaotluse ekspertiis

(1) Euroopa Patendiamet teeb vastavalt rakendusmäärusele avalduse alusel ekspertiisi, kas Euroopa patenditaotlus ja leiutis, mida see käsitleb, vastab käesolevas konventsioonis sätestatud nõuetele. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui ekspertiisitasu on tasutud.

(2) Kui ekspertiisiavaldust ei ole õigeks ajaks esitatud, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.

(3) Kui ekspertiis näitab, et taotlus või sellega seotud leiutis ei vasta käesoleva konventsiooni nõuetele, teeb ekspertiisiüksus taotlejale ettepaneku esitada oma vastuväited nii mitu korda kui vaja ning kui artikli 123 lõikest 1 ei tulene teisiti, muuta oma taotlust.

(4) Kui taotleja ei vasta õigeks ajaks ekspertiisiüksuse teatistele, loetakse taotlus tagasivõetuks.

Artikkel 95. Ekspertiisiavalduse esitamise tähtaja pikendamine

(kehtetu)

Artikkel 96. Euroopa patenditaotluse ekspertiis

(kehtetu)

Artikkel 97. Patendi väljaandmine või taotluse tagasilükkamine

(1) Kui ekspertiisiüksus leiab, et Euroopa patenditaotlus või sellega seotud leiutis vastab käesoleva konventsiooni nõuetele, teeb ta otsuse Euroopa patendi väljaandmise kohta tingimusel, et rakendusmääruses sätestatud tingimused on täidetud.

(2) Kui ekspertiisiüksus leiab, et Euroopa patenditaotlus või sellega seotud leiutis ei vasta käesoleva konventsiooni nõuetele, lükkab ta taotluse tagasi, välja arvatud juhul, kui konventsioon näeb ette muu õigusliku tagajärje.

(3) Euroopa patendi väljaandmise otsus jõustub päeval, millal Euroopa Patendibülletäänis teatatakse patendi väljaandmisest.

Artikkel 98. Euroopa patendikirjelduse avaldamine

Euroopa Patendiamet avaldab Euroopa patendikirjelduse niipea kui võimalik pärast Euroopa patendi väljaandmise teate avaldamist Euroopa Patendibülletäänis.


V osa
VASTULAUSE- JA PIIRAMISMENETLUS

Artikkel 99. Vastulause

(1) Üheksa kuu jooksul pärast Euroopa patendi väljaandmise teate avaldamist Euroopa Patendibülletäänis võib iga isik vastavalt rakendusmäärusele esitada Euroopa Patendiametile vastulause selle patendi vastu. Vastulauset ei loeta esitatuks enne, kui vastulause esitamise tasu on tasutud.

(2) Vastulause hõlmab Euroopa patenti kõikides osalisriikides, kus see patent kehtib.

(3) Vastulausemenetluse pooled on vastulause esitajad ja patendiomanik.

(4) Kui isik tõendab, et tema on vastavalt lõppotsusele mõnes osalisriigis kantud selle riigi patendiregistrisse eelmise patendiomaniku asemel, siis isiku nõudel asendab ta menetluses selle riigi suhtes eelmist patendiomanikku. Olenemata artiklis 118 sätestatust ei peeta eelmist patendiomanikku ja nõude esitanud isikut patendi ühisomanikeks, välja arvatud juhul, kui mõlemad seda nõuavad.

Artikkel 100. Vastulause alused

Vastulause võib esitada üksnes järgmistel alustel:
a) Euroopa patendi objekt ei ole artiklite 52–57 alusel patenditav;
b) Euroopa patent ei ava leiutist piisavalt selgelt ja täielikult, nii et vastava ala asjatundja saaks selle teostada;
c) Euroopa patendi objekt väljub taotluse algselt esitatud sisu raamest või kui patent põhineb Euroopa eraldatud taotlusel või artikli 61 alusel esitatud uuel Euroopa patenditaotlusel, varasema taotluse algselt esitatud sisu raamest.

Artikkel 101. Vastulause menetlemine. Euroopa patendi tühistamine või jõushoidmine

(1) Kui vastulause esitamine on lubatud, kontrollib vastulausete üksus vastavalt rakendusmäärusele, kas vähemalt üks artiklis 100 sätestatud vastulause alustest takistab Euroopa patendi jõushoidmist. Sellise kontrolli ajal teeb vastulausete üksus pooltele nii mitu korda kui vaja ettepaneku esitada oma seisukoht teise poole või tema enda esitatud teadete kohta.

(2) Kui vastulausete üksus on arvamusel, et vähemalt üks vastulause alus takistab Euroopa patendi jõushoidmist, tühistab ta patendi. Vastasel juhul lükkab ta vastulause tagasi.

(3) Kui vastulausete üksus leiab, et pärast muudatusi, mis Euroopa patendi omanik on vastulausemenetluse ajal teinud, patent ja sellega seotud leiutis
a) vastavad käesoleva konventsiooni nõuetele, otsustab ta hoida patenti muudetud kujul jõus, kui rakendusmääruses sätestatud tingimused on täidetud;
b) ei vasta käesoleva konventsiooni nõuetele, tühistab ta patendi.

Artikkel 102. Euroopa patendi tühistamine või jõushoidmine

(kehtetu)

Artikkel 103. Uue Euroopa patendikirjelduse avaldamine

Kui Euroopa patent artikli 101 lõike 3 punkti a alusel muudetud kujul jõusse jäetakse, avaldab Euroopa Patendiamet niipea kui võimalik pärast vastulause kohta tehtud otsuse avaldamist Euroopa Patendibülletäänis ka Euroopa patendi uue patendikirjelduse.

Artikkel 104. Kulud

(1) Iga vastulausemenetluse pool kannab ise oma kulud, välja arvatud juhul, kui vastulausete üksus määrab õigluse põhimõtet järgides rakendusmääruse kohaselt teistsuguse kulude jaotuse.

(2) Kulude kindlaksmääramise kord sätestatakse rakendusmääruses.

(3) Euroopa Patendiameti lõplik otsus kulude suuruse kindlaksmääramise kohta võrdsustatakse osalisriikides täitmisel selle osalisriigi tsiviilkohtu lõpliku otsusega, kus otsust täidetakse. Sellise otsuse kontrollimine piirdub üksnes selle autentsuse kindlakstegemisega.

Artikkel 105. Oletatava patendiõiguse rikkuja astumine menetlusse

(1) Rakendusmääruse kohaselt võib iga kolmas isik pärast vastulause esitamise tähtaja lõppemist astuda vastulausemenetlusse, kui ta tõestab, et
a) tema vastu on algatatud patendiõiguste rikkumise menetlus sama patendi suhtes, või
b) patendiomanik on palunud tal lõpetada oletatav patendiõiguse rikkumine ning ta on alustanud kohtumenetlust tõestamaks, et ta ei riku patenti.

(2) Vastuvõetavat menetlusse astumist käsitletakse kui vastulause esitamist.

Artikkel 105a. Patendi piiramise või tühistamise taotlus

(1) Patendiomaniku taotlusel võib Euroopa patendi tühistada või seda piirata patendinõudluse muutmisega. Vastav taotlus esitatakse rakendusmääruse kohaselt Euroopa Patendiametile. Seda ei loeta esitatuks enne, kui piiramis- või tühistamistasu on tasutud.

(2) Taotlust ei või esitada Euroopa patendi suhtes esitatud vastulause menetlemise kestel.

Artikkel 105b. Euroopa patendi piiramine või tühistamine

(1) Euroopa Patendiamet kontrollib, kas rakendusmääruses patendi piiramise või tühistamise kohta sätestatud nõuded on täidetud.

(2) Kui Euroopa Patendiamet leiab, et Euroopa patendi piiramise või tühistamise taotlus vastab nendele nõuetele, otsustab ta vastavalt rakendusmäärusele Euroopa patenti piirata või selle tühistada. Vastasel juhul lükkab ta taotluse tagasi.

(3) Euroopa patendi piiramise või tühistamise otsus hõlmab Euroopa patenti kõikides osalisriikides, kus see patent kehtib. See jõustub Euroopa Patendibülletäänis otsuse kohta teate avaldamise kuupäeval.

Artikkel 105c. Muudetud Euroopa patendikirjelduse avaldamine

Kui Euroopa patenti artikli 105b lõike 2 alusel piiratakse, avaldab Euroopa Patendiamet Euroopa patendi uue patendikirjelduse niipea kui võimalik pärast piiramisteate avaldamist Euroopa Patendibülletäänis.


VI osa
KAEBUSE MENETLEMINE

Artikkel 106. Otsused, mille peale saab kaevata

(1) Kaebuse saab esitada vastuvõtutalituse, ekspertiisiüksuse, vastulausete üksuse ja õigusosakonna otsuse peale. Kaebusel on otsuse täitmist peatav toime.

(2) Otsuse peale, mis ei lõpeta menetlust ühe osapoole suhtes, saab kaevata ainult koos lõppotsusega, välja arvatud juhul, kui see otsus näeb ette eraldi kaebuse esitamise.

(3) Rakendusmäärusega võib piirata õigust esitada kaebus otsuse peale, mis määrab kindlaks vastulausemenetluse kulude suuruse või jaotamise.

Artikkel 107. Kaebust esitama õigustatud isikud ja kaebuse menetluse pooled

Kaebuse võib esitada menetluspool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Ülejäänud menetluspooled on õigustatud osalema kaebuse menetlemisel pooltena.

Artikkel 108. Tähtaeg ja vorm

Teade kaebuse kohta esitatakse vastavalt rakendusmäärusele Euroopa Patendiametile kahe kuu jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. Kaebust ei loeta esitatuks enne, kui kaebuse esitamise tasu on tasutud. Nelja kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemise päevast tuleb vastavalt rakendusmäärusele esitada avaldus, milles on esitatud kaebuse motiivid.

Artikkel 109. Läbivaatus kaevatava otsuse teinud allüksuses

(1) Kui allüksus, kelle otsus on vaidlustatud, leiab, et kaebus on vastuvõetav ja põhjendatud, muudab ta oma otsust. Seda sätet ei kohaldata, kui kaebuse esitajale vastustub teine menetluspool.

(2) Kui kaebust ei ole kolme kuu jooksul pärast põhjenduste saamist arvesse võetud, tagastatakse see viivitamata ilma sisuliste kommentaarideta apellatsioonikotta.

Artikkel 110. Kaebuse läbivaatamine

Kui kaebus on vastuvõetav, kontrollib apellatsioonikoda, kas kaebus on põhjendatud. Kaebus vaadatakse läbi rakendusmääruse kohaselt.

Artikkel 111. Kaebuse kohta otsuse langetamine

(1) Pärast kaebuse põhjendatuse hindamist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse. Apellatsioonikoda kas tegutseb kaevatava otsuse teinud allüksuse pädevuse piires või saadab kaebuse tagasi otsuse teinud allüksusse edasiseks menetlemiseks.

(2) Kui apellatsioonikoda tagastab asja edasiseks menetlemiseks kaevatava otsuse teinud allüksusse, on see allüksus seotud apellatsioonikoja õigusliku otsusega nii kaua, kui asjaolud ei muutu. Kui kaevatava otsuse on teinud vastuvõtutalitus, on ekspertiisiüksus samuti seotud apellatsioonikoja õigusliku otsusega.

Artikkel 112. Suure apellatsioonikoja otsus või arvamus

(1) Kindlustamaks seaduse ühetaolist kohaldamist või kui tekib oluline tõlgendamisküsimus:
a) pöördub apellatsioonikoda küsimusega menetletavas asjas kas omal algatusel või osapoole avalduse põhjal suure apellatsioonikoja poole, kui ta leiab, et eelmainitud põhjustel on vaja otsust. Kui apellatsioonikoda lükkab avalduse tagasi, põhjendab ta seda oma lõppotsuses;
b) võib Euroopa Patendiameti president pöörduda tõlgendamisküsimuses suure apellatsioonikoja poole juhul, kui kaks apellatsioonikoda on teinud selles küsimuses erinevad otsused.

(2) Lõike 1 punktis a nimetatud juhtudel võtavad kaebuse menetluse pooled osa menetlusest suures apellatsioonikojas.

(3) Lõike 1 punktis a nimetatud suure apellatsioonikoja otsus on küsimuse all olevat kaebust arutavale apellatsioonikojale siduv.

Artikkel 112a. Avaldus otsuse läbivaatamiseks suures apellatsioonikojas

(1) Menetluspool, keda apellatsioonikoja otsus kahjustab, võib esitada avalduse otsuse läbivaatamiseks suures apellatsioonikojas.

(2) Avalduse võib esitada üksnes järgmistel põhjustel:
a) apellatsioonikoja liige osales otsuse tegemisel, rikkudes artikli 24 lõiget 1, või hoolimata sellest, et ta artikli 24 lõike 4 alusel tehtud otsuse kohaselt menetlusest kõrvaldati;
b) apellatsioonikotta kuulus isik, keda ei olnud nimetatud apellatsioonikoja liikmeks;
c) toimus artikli 113 jäme rikkumine;
d) apellatsioonimenetluses esines muu rakendusmääruses määratletud oluline protseduuriline puudujääk;
e) otsust võis mõjutada rakendusmääruses sätestatud tingimustel kindlakstehtud kriminaalkuritegu.

(3) Otsuse läbivaatamise avaldusel puudub otsuse täitmist peatav toime.

(4) Avaldus otsuse läbivaatamiseks esitatakse vastavalt rakendusmäärusele põhjendatud avaldusega. Kui avaldus põhineb lõike 2 punktidel a–d, esitatakse see kahe kuu jooksul alates apellatsioonikoja otsuse teatavaks tegemisest. Kui avaldus põhineb lõike 2 punktil e, esitatakse see kahe kuu jooksul alates kriminaalkuriteo kindlakstegemise kuupäevast ning igal juhul hiljemalt viis aastat pärast apellatsioonikoja otsuse teatavaks tegemist. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui ettenähtud tasu on tasutud.

(5) Suur apellatsioonikoda kontrollib otsuse läbivaatamise avaldust vastavalt rakendusmäärusele. Kui avaldus on põhjendatud, tühistab suur apellatsioonikoda läbivaatamisele kuuluva otsuse ja algatab menetluse apellatsioonikojas uuesti vastavalt rakendusmäärusele.

(6) Iga isik, kes apellatsioonikoja otsuse tegemise ja suure apellatsioonikoja poolt avalduse suhtes tehtud otsuse kohta Euroopa Patendibülletäänis teate avaldamise vahelisel ajal on märgitud osalisriigis heauskselt kasutanud või teinud tegelikke tõsiseid ettevalmistusi, et kasutada avaldatud Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi objektiks olevat leiutist, võib jätkata selle leiutise tasuta kasutamist oma äritegevuse käigus või selle vajadusteks.


VII osa
ÜLDSÄTTED

I peatükk
Menetluse üldsätted

Artikkel 113. Õigus anda selgitusi ja otsuste alus

(1) Euroopa Patendiameti otsused võivad põhineda ainult väidetel või tõenditel, mille kohta osapooltel on olnud võimalus oma arvamust avaldada.

(2) Euroopa Patendiamet arutab asja ja teeb otsuse Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi kohta üksnes teksti põhjal, mille taotleja või patendiomanik on esitanud või mille ta on heaks kiitnud.

Artikkel 114. Kontrollimine Euroopa Patendiameti äranägemisel

(1) Menetlemisel kontrollib Euroopa Patendiamet fakte oma äranägemisel; ta ei pea seejuures piirduma osapoolte esitatud faktide, tõendite või argumentidega.

(2) Euroopa Patendiamet ei pea arvestama fakte ja tõendeid, mida osapooled ei ole esitanud õigeaegselt.

Artikkel 115. Kolmandate isikute vastuväited

Euroopa Patendiametis toimuvas menetluses võivad kolmandad isikud pärast Euroopa patenditaotluse avaldamist vastavalt rakendusmäärusele esitada vastuväiteid taotluses või patendis sisalduva leiutise patentsuse kohta. Nimetatud isikuid ei loeta menetluse pooleks.

Artikkel 116. Suuline menetlus

(1) Suuline menetlus korraldatakse Euroopa Patendiameti algatusel, kui ta leiab, et see on otstarbekas, või menetluspoole palvel. Euroopa Patendiamet võib korduva suulise menetluse palve tagasi lükata, kui menetlus toimub samas allüksuses ning osapooled ja menetluse objekt on samad.

(2) Vastuvõtutalituses korraldatakse taotleja soovil suuline menetlus ainult siis, kui vastuvõtutalitus peab seda otstarbekaks või kui ta kaalub patenditaotluse tagasilükkamist.

(3) Suuline menetlus vastuvõtutalituses, ekspertiisiüksuses ja õigusosakonnas ei ole avalik.

(4) Suuline menetlus, kaasa arvatud otsuse kuulutamine, on avalik apellatsioonikodades ja suures apellatsioonikojas pärast Euroopa patenditaotluse avaldamist, samuti vastulausete üksuses, kui menetleja ei otsusta teisiti, lähtudes võimalusest, et avalikkuse lubamine menetlust kuulama tekitab eelkõige menetluspoolele tõsist ja põhjendamatut kahju.

Artikkel 117. Tõendusmaterjal ja tõendite kogumine

(1) Euroopa Patendiameti menetluses toimub tõendite kogumine järgmiselt:
a) poolte ärakuulamine;
b) informatsiooni nõutamine;
c) dokumentide esitamine;
d) tunnistajate ülekuulamine;
e) eksperdiarvamuste esitamine;
f) vaatlus;
g) vande all antud kirjalike avalduste käsitlemine.

(2) Selliste tõendite kogumise kord sätestatakse rakendusmääruses.

Artikkel 118. Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi ühtsus

Kui Euroopa patendi taotlejad või omanikud eri märgitud osalisriikides ei ole samad, käsitatakse neid Euroopa Patendiameti menetlustes ühistaotlejate või ühisomanikena. Taotluse või patendi ühtsust nendes menetlustes ei muudeta; eelkõige on kõigi märgitud osalisriikide suhtes ühesugune patendi või taotluse tekst, kui käesolev konventsioon ei sätesta teisiti.

Artikkel 119. Teatamine

Euroopa Patendiamet annab oma otsustest, kutsetest ning teadetest teada omal algatusel vastavalt rakendusmäärusele. Kui erakorralised asjaolud seda nõuavad, võib teateid edastada osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti vahendusel.

Artikkel 120. Tähtajad

Rakendusmäärus kehtestab:
a) tähtajad, mida tuleb järgida Euroopa Patendiameti menetluses ja mis ei ole kindlaks määratud käesolevas konventsioonis;
b) tähtaegade arvutamise viisi ja tingimused, mille alusel saab tähtaegu pikendada;
c) Euroopa Patendiameti kindlaksmääratavate tähtaegade miinimum- ja maksimumpikkuse.

Artikkel 121. Euroopa patenditaotluse menetluse jätkamine

(1) Kui taotleja ei ole kinni pidanud Euroopa Patendiameti tähtaegadest, võib ta taotleda Euroopa patenditaotluse menetluse jätkamist.

(2) Euroopa Patendiamet rahuldab taotluse tingimusel, et rakendusmääruses sätestatud nõuded on täidetud. Vastasel juhul lükkab ta taotluse tagasi.

(3) Kui taotlus rahuldatakse, loetakse, et tähtaja järgimata jätmise õiguslikke tagajärgi ei ole tekkinud.

(4) Edasist menetlemist ei toimu artikli 87 lõikes 1, artiklis 108 ja artikli 112a lõikes 4 ettenähtud tähtaegade puhul ning menetluse jätkamise või õiguste taastamisega seotud tähtaegade puhul. Rakendusmäärusega võib välistada edasise menetlemise muude tähtaegade ületamisel.

Artikkel 122. Õiguste taastamine

(1) Kui Euroopa patendi taotleja või omanik ei olnud kõigist asjaomase olukorra tõttu õigel ajal tarvitusele võetud abinõudest hoolimata suuteline kinni pidama Euroopa Patendiameti määratud tähtajast, taastab Euroopa Patendiamet avalduse alusel tema õigused, kui tähtaja järgimata jätmise otseseks tagajärjeks on kas Euroopa patenditaotluse või nõude tagasilükkamine, patenditaotluse tagasivõetuks lugemine, Euroopa patendi tühistamine või muude õiguste või õiguskaitsevahendite kaotamine.

(2) Euroopa Patendiamet rahuldab taotluse eeldusel, et lõike 1 tingimused ja muud rakendusmääruses sätestatud nõuded on täidetud. Vastasel juhul lükkab ta taotluse tagasi.

(3) Kui taotlus rahuldatakse, loetakse, et tähtaja järgimata jätmise õiguslikke tagajärgi ei ole tekkinud.

(4) Õiguste taastamine on välistatud õiguste taastamise taotlemisega seotud tähtaja ületamisel. Rakendusmäärusega võib välistada õiguste taastamise muude tähtaegade ületamisel.

(5) Iga isik, kes lõikes 1 osutatud õiguste kaotamise ning nende õiguste taastamise teadaande Euroopa Patendibülletäänis avaldamise vahelisel ajal on märgitud osalisriigis heauskselt kasutanud või teinud tegelikke ja tõsiseid ettevalmistusi, et kasutada avaldatud Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi objektiks olevat leiutist, võib jätkata selle leiutise tasuta kasutamist oma äritegevuse käigus või selle vajadusteks.

(6) Käesoleva artikli sätted ei piira osalisriigi õigust lubada õiguste taastamist käesolevas konventsioonis ettenähtud tähtaegade puhul, mida tuleb järgida selle riigi asutuste suhtes.

Artikkel 123. Muudatused

(1) Rakendusmääruses kehtestatakse tingimused, mille järgi võib Euroopa Patendiameti menetluse käigus Euroopa patenditaotlust või Euroopa patenti muuta. Igal juhul antakse taotlejale tema nõudel vähemalt üks kord võimalus taotlust omal soovil muuta.

(2) Euroopa patenditaotlust või Euroopa patenti ei või muuta nii, et selle objekt väljuks algselt esitatud taotluse raamest.

(3) Euroopa patenti ei või muuta nii, et õiguskaitse ulatus laieneks.

Artikkel 124. Informatsioon tehnikataseme kohta

(1) Euroopa Patendiamet võib vastavalt rakendusmäärusele paluda taotlejal anda informatsiooni tehnikataseme kohta, mida on võetud arvesse siseriiklikus või regionaalses patendimenetluses ja mis käsitleb Euroopa patenditaotlusega seotud leiutist.

(2) Kui taotleja ei vasta lõike 1 alusel esitatud palvele õigeks ajaks, loetakse Euroopa patenditaotlus tagasivõetuks.

Artikkel 125. Üldistele põhimõtetele viitamine

Kui käesolevas konventsioonis puuduvad menetlussätted, võtab Euroopa Patendiamet aluseks osalisriikides üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõtted.

Artikkel 126. Finantskohustuste lõppemine
   (kehtetu)

II peatükk
Avalikkuse ja ametkondade teavitamine

Artikkel 127. Euroopa patendiregister

Euroopa Patendiamet peab Euroopa patendiregistrit, kuhu kantakse rakendusmääruses ettenähtud andmed. Euroopa patendiregistrisse ei tehta kannet enne Euroopa patenditaotluse avaldamist. Euroopa patendiregister on avalik.

Artikkel 128. Toimikutega tutvumine

(1) Veel avaldamata Euroopa patenditaotluse toimikutega ei saa tutvuda ilma taotleja loata.

(2) Iga isik, kes tõendab, et taotleja on kasutanud tema vastu Euroopa patenditaotlusest tulenevaid õigusi, võib ilma taotleja loata tutvuda toimikuga enne taotluse avaldamist.

(3) Pärast Euroopa eraldatud taotluse või artikli 61 lõike 1 alusel esitatud uue Euroopa patenditaotluse avaldamist võib iga isik ilma taotleja loata tutvuda esialgse taotluse toimikuga enne selle taotluse avaldamist.

(4) Pärast Euroopa patenditaotluse avaldamist võimaldatakse vastava palve korral tutvuda Euroopa patenditaotluse toimikuga ning selle alusel väljaantud Euroopa patendiga, arvestades rakendusmääruses kehtestatud kitsendusi.

(5) Enne Euroopa patenditaotluse avaldamist võib Euroopa Patendiamet väljastada kolmandatele isikutele või avaldada rakendusmääruses ettenähtud andmeid.

Artikkel 129. Perioodilised väljaanded

Euroopa Patendiamet avaldab regulaarselt:
a) Euroopa Patendibülletääni, mis sisaldab andmeid, mille avaldamist nõuab käesolev konventsioon, rakendusmäärus või Euroopa Patendiameti president;
b) Euroopa Patendiameti Teatajat, mis sisaldab Euroopa Patendiameti presidendi üldisi teadaandeid, samuti muud käesoleva konventsiooni ja selle kohaldamisega seotud teavet.

Artikkel 130. Teabevahetus

(1) Kui käesolevas konventsioonis või siseriiklikus õiguses ei ole ette nähtud teisiti, edastavad Euroopa Patendiamet ja osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet vastava palve korral üksteisele vajalikku informatsiooni Euroopa või siseriiklike patenditaotluste ja patentide ning nendega seotud menetluste kohta.

(2) Lõike 1 sätted laienevad ka teabevahetusele, mis toimub koostöölepingute alusel Euroopa Patendiameti ja
a) teiste riikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite vahel;
b) valitsustevahelise organisatsiooni vahel, kellel on õigus välja anda patente;
c) muu organisatsiooni vahel.

(3) Lõike 1 ning lõike 2 punktide a ja b alusel toimuva teabevahetuse kohta ei kehti artiklis 128 ettenähtud piirangud. Haldusnõukogu võib otsustada, et sellised piirangud ei kehti lõike 2 punkti c kohase teabevahetuse kohta, juhul kui asjaomane organisatsioon käsitleb saadud informatsiooni kuni Euroopa patenditaotluse avaldamiseni konfidentsiaalsena.

Artikkel 131. Haldus- ja õiguskoostöö

(1) Kui käesolevas konventsioonis või siseriiklikus õiguses ei ole ette nähtud teisiti, abistavad Euroopa Patendiamet ja osalisriikide kohtud ning ametiasutused üksteist vastava palve alusel, edastades teavet või võimaldades juurdepääsu toimikutele. Kui Euroopa Patendiamet võimaldab kohtutele, prokuratuuridele või tööstusomandi õiguskaitse keskametitele juurdepääsu toimikutele, ei ole selline juurdepääsu võimaldamine artiklis 128 sätestatud piirangute objektiks.

(2) Euroopa Patendiameti palvel teevad osalisriikide kohtud või teised pädevad ametiasutused Euroopa Patendiameti eest oma pädevuse piirides kõik vajalikud uurimis- või muud õigustoimingud.

Artikkel 132. Väljaannete vahetamine

(1) Euroopa Patendiamet ja osalisriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid saadavad vastava palve alusel üksteisele nende enda tarbeks kasutamiseks tasuta ühe või mitu eksemplari oma vastavatest väljaannetest.

(2) Euroopa Patendiamet võib sõlmida väljaannete vahetamise või nendega varustamise lepinguid.

III peatükk
Esindus

Artikkel 133. Esinduse üldpõhimõtted

(1) Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei saa käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingute tegemiseks ühtegi isikut sundida kasutama kutselist esindajat.

(2) Kui füüsilisel või juriidilisel isikul ei ole elu- või asukohta mitte üheski osalisriigis, peab teda esindama kutseline esindaja ning ta peab sooritama kutselise esindaja kaudu kõik käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingud, välja arvatud Euroopa patenditaotluse esitamine; rakendusmäärus võib kehtestada muid erandeid.

(3) Füüsilisi ning juriidilisi isikuid, kelle elu- või asukoht on osalisriigis, võib käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingute tegemisel esindada töötaja, kes ei pea olema kutseline esindaja, kuid peab olema volitatud rakendusmääruse kohaselt. Rakendusmäärus võib kehtestada, kas ja millistel tingimustel võib juriidilise isiku töötaja esindada ka teisi juriidilisi isikuid, kelle põhitegevuskoht on mõnes osalisriigis ning kellel on majandussidemed esimesena nimetatud juriidilise isikuga.

(4) Rakendusmäärus võib kehtestada erireeglid koos tegutsevate osapoolte ühise esinduse kohta.

Artikkel 134. Esindatus Euroopa Patendiametis

(1) Füüsilisi ning juriidilisi isikuid võivad käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingute sooritamisel esindada vaid need kutselised esindajad, kelle nimi on kantud nimekirja, mida sel otstarbel peab Euroopa Patendiamet.

(2) Kutseliste esindajate nimekirja võib kanda iga füüsilise isiku, kes:
a) on mõne osalisriigi kodanik,
b) omab tegevus- või töökohta osalisriigis ning
c) on sooritanud Euroopa kutseeksami.

(3) Ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil jõustub riigi ühinemine käesoleva konventsiooniga, võib oma nime kandmist kõnealusesse nimekirja taotleda iga füüsiline isik, kes
a) on mõne osalisriigi kodanik,
b) omab tegevus- või töökohta käesoleva konventsiooniga ühinenud riigis ning
c) kellel on õigus esindada füüsilisi ja juriidilisi isikuid patendiküsimustes kõnealuse riigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis. Kui sellise õiguse eeltingimuseks ei ole vastav kutsekvalifikatsioon, peab isik olema kõnealuses riigis regulaarselt sel alal tegutsenud vähemalt viis aastat.

(4) Kanne nimekirja tehakse avalduse alusel, millele peavad olema lisatud lõikes 2 või 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid.

(5) Kutseliste esindajate nimekirja kantud isikutel on õigus teha kõiki käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoiminguid.

(6) Kutselise esindajana tegutsemiseks on igal kutseliste esindajate nimekirja kantud isikul õigus asutada tegevuskoht igas osalisriigis, kus võib toimuda käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlus, arvestades konventsioonile lisatud tsentraliseerimisprotokolli. Osalisriigi ametkond võib selle õiguse ära võtta ainult üksikjuhtumitel vastavalt õigusnormidele, mis kaitsevad avalikku julgeolekut ja avalikku korda. Enne sellise abinõu rakendamist peab konsulteerima Euroopa Patendiameti presidendiga.

(7) Euroopa Patendiameti president võib teha erandeid:
a) erijuhtudel lõike 2 punktis a või lõike 3 punktis a sätestatud nõudest;
b) lõike 3 punkti c teises lauses sätestatud nõudest, kui taotleja tõestab, et ta on omandanud nõutava kvalifikatsiooni muul viisil.

(8) Käesolevas konventsioonis ettenähtud menetlustoimingute tegemisel võib osalisriigis kutsenõuetele vastav ja seal tegevuskohta omav advokaat tegutseda võrdväärselt kutselise esindajaga ulatuses, milles tal on nimetatud riigis õigus tegutseda kutselise esindajana patendiasjades. Lõiget 6 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 134a. Euroopa Patendiameti kutseliste esindajate institutsioon

(1) Haldusnõukogu võib vastu võtta ja muuta norme järgmistes küsimustes:
a) Euroopa Patendiameti kutseliste esindajate institutsioon, edaspidi institutsioon;
b) Euroopa kutseeksamile pääsuks vajalik kvalifikatsioon ja väljaõpe ning sellise eksami sooritamise kord;
c) distsiplinaarmeetmed, mida institutsioon või Euroopa Patendiamet võib kutseliste esindajate suhtes rakendada;
d) kutselise esindaja konfidentsiaalsuskohustus ja õigus mitte avaldada Euroopa Patendiameti menetluse käigus kutselise esindaja ja tema kliendi või muu isiku vahel vahetatud teavet.

(2) Institutsiooni liikmeteks on kõik artikli 134 lõikes 1 osutatud kutseliste esindajate nimekirja kantud isikud.


VIII osa
MÕJU SISERIIKLIKULE ÕIGUSELE

I peatükk
Euroopa patenditaotluse muutmine siseriiklikuks patenditaotluseks

Artikkel 135. Siseriikliku menetlemise avaldus

(1) Märgitud osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet alustab Euroopa patendi taotleja või omaniku avalduse alusel siseriikliku patendi väljaandmise menetlust järgmistel juhtudel:
a) kui Euroopa patenditaotlus loetakse artikli 77 lõike 3 alusel tagasivõetuks;
b) muudel siseriiklikus õiguses määratud juhtudel, kui Euroopa patenditaotlus lükatakse tagasi, võetakse tagasi, loetakse tagasivõetuks või kui Euroopa patent on käesoleva konventsiooni alusel tühistatud.

(2) Lõike 1 punktis a osutatud juhul tuleb siseriikliku menetlemise avaldus esitada sellele tööstusomandi õiguskaitse keskametile, kellele esitati Euroopa patenditaotlus. Nimetatud asutus edastab avalduse otse selles märgitud osalisriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, arvestades riikliku julgeoleku norme.

(3) Lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel tuleb siseriikliku menetlemise avaldus esitada rakendusmääruse kohaselt Euroopa Patendiametile. Seda ei loeta esitatuks enne, kui muutmistasu on makstud. Euroopa Patendiamet edastab avalduse selles märgitud osalisriikide tööstusomandi õiguskaitse keskasutustele.

(4) Artiklis 66 osutatud Euroopa patenditaotluse võrdväärsus ei kehti, kui siseriikliku menetlemise avaldust ei esitata õigeks ajaks.

Artikkel 136. Avalduse esitamine ja edastamine

(kehtetu)

Artikkel 137. Muutmise vorminõuded

(1) Artikli 135 lõike 2 või 3 kohaselt edastatud Euroopa patenditaotlusele ei tohi esitada selliseid siseriiklikust õigusest tulenevaid vorminõuded, mis erinevad käesoleva konventsiooniga sätestatutest või lisanduvad neile.

(2) Iga tööstusomandi õiguskaitse keskamet, kellele Euroopa patenditaotlus on edastatud, võib taotlejalt nõuda vähemalt kahekuulise tähtaja jooksul:
a) siseriikliku taotluse tasu maksmist;
b) Euroopa patenditaotluse originaalteksti tõlget selle riigi ametlikus keeles ja kui vaja, siis ka Euroopa Patendiameti menetluse käigus muudetud teksti tõlget, mida taotleja soovib kasutada siseriiklikus menetluses.

II peatükk
Tühistamine ja varem kehtinud õigused

Artikkel 138. Euroopa patentide tühistamine

(1) Kui artiklist 139 ei tulene teisiti, võib Euroopa patendi tühistada ühe osalisriigi suhtes üksnes järgmistel põhjustel:
a) Euroopa patendi objekt ei ole artiklite 52–57 alusel patenditav;
b) Euroopa patent ei ava leiutist piisavalt selgelt ja täielikult, et vastava ala asjatundja saaks selle teostada;
c) Euroopa patendi objekt väljub taotluse algselt esitatud sisu raamest või varasema taotluse algselt esitatud sisu raamest, kui patent põhineb Euroopa eraldatud taotlusel või artikli 61 alusel esitatud uuel Euroopa patenditaotlusel;
d) Euroopa patendi kaitseulatust on laiendatud;
e) Euroopa patendi omanik ei ole artikli 60 lõike 1 järgi õigustatud isik.

(2) Kui tühistamise põhjused puudutavad Euroopa patenti ainult osaliselt, tehakse patenti piirangud patendinõudlust vastavalt muutes ning see tühistatakse osaliselt.

(3) Pädeva kohtu või muu asutuse Euroopa patendi kehtivust käsitlevas menetluses on patendiomanikul õigus patendinõudlust muutes patenti piirata. Niiviisi piiratud patent on menetluse aluseks.

Artikkel 139. Varasemad õigused või samast kuupäevast lähtuvad õigused

(1) Igas märgitud osalisriigis on Euroopa patenditaotlusel ja Euroopa patendil siseriikliku patenditaotluse ja siseriikliku patendi suhtes samad varasemad õigused, mis siseriiklikul patenditaotlusel ja siseriiklikul patendil.

(2) Osalisriigi siseriiklikul patenditaotlusel ja siseriiklikul patendil on Euroopa patendi suhtes, milles see osalisriik on märgitud, samad varasemad õigused, mis neil on siseriikliku patendi suhtes.

(3) Iga osalisriik võib määrata, kas ja millistel tingimustel võib leiutist, mis on avatud korraga nii Euroopa patenditaotluses või patendis kui ka siseriiklikus patenditaotluses või patendis, millel on sama esitamiskuupäev või prioriteedinõude korral sama prioriteedikuupäev, kaitsta üheaegselt mõlema patenditaotluse või patendiga.

III peatükk
Muud tagajärjed

Artikkel 140. Siseriiklik kasulik mudel ja kasulikkuse tunnistus

Artikleid 66, 124, 135, 137 ja 139 kohaldatakse kasulike mudelite ja kasulikkuse tunnistuste ning kasuliku mudeli või kasulikkuse tunnistuse taotluste puhul, mis on registreeritud või deponeeritud osalisriigis, kelle õigus näeb ette selliseid mudeleid ja tunnistusi.

Artikkel 141. Euroopa patendi aastatasud

(1) Euroopa patendi aastatasusid võib sisse nõuda ainult aastate eest, mis järgnevad artikli 86 lõikes 2 nimetatud aastale.

(2) Kõik aastatasud, mille tasumistähtpäev langeb Euroopa patendi väljaandmise teate Euroopa Patendibülletäänis avaldamisele järgneva kahekuulise ajavahemiku sisse, loetakse tasutuks tähtaegselt, kui need tasutakse nimetatud ajavahemiku jooksul. Ühtegi siseriikliku õigusega ettenähtud lisatasu sisse ei nõuta.


IX osa
ERIKOKKULEPPED

Artikkel 142. Ühispatent

(1) Iga osalisriikide grupp, kes on sätestanud erikokkuleppega, et nende riikide suhtes väljaantud Euroopa patendil on nende territooriumil ühtne toime, võib ette näha, et nende riikide suhtes võib Euroopa patendi välja anda ainult ühispatendina.

(2) Käesoleva osa sätteid kohaldatakse, kui mõni osalisriikide grupp on kasutanud lõikes 1 antud õigusi.

Artikkel 143. Euroopa Patendiameti eriallüksused

(1) Osalisriikide grupp võib anda Euroopa Patendiametile lisaülesandeid.

(2) Euroopa Patendiametis võib luua grupi moodustanud osalisriikide jaoks eriallüksusi, kes täidavad lisaülesandeid. Selliseid eriallüksusi juhib Euroopa Patendiameti president; artikli 10 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 144. Esindamine eriallüksustes

Osalisriikide grupp võib kehtestada erisätteid, mis reguleerivad osapoolte esindamist artikli 143 lõikes 2 nimetatud eriallüksustes.

Artikkel 145. Haldusnõukogu erikomisjon

(1) Artikli 143 lõikes 2 nimetatud eriallüksuste tegevuse jälgimiseks võib osalisriikide grupp kokku kutsuda haldusnõukogu erikomisjoni; Euroopa Patendiamet annab erikomisjoni käsutusse personali, ruumid ja inventari, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks. Euroopa Patendiameti president vastutab eriallüksuste tegevuse eest haldusnõukogu erikomisjoni ees.

(2) Haldusnõukogu erikomisjoni koosseisu, pädevuse ja funktsioonid määrab osalisriikide grupp.

Artikkel 146. Kulutuste katmine eriülesannete täitmiseks

Kui artikli 143 alusel on Euroopa Patendiametile antud lisaülesandeid, katab nende ülesannete täitmisel organisatsiooni tehtud kulutused osalisriikide grupp. Kui Euroopa Patendiametis luuakse eriallüksused nende ülesannete täitmiseks, katab allüksuste tehtud kulutused personalile, ruumidele ja seadmetele osalisriikide grupp. Artikli 39 lõikeid 3 ja 4, artiklit 41 ja artiklit 47 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 147. Ühispatendi jõushoidmistasude tasumine

Kui osalisriikide grupp on kinnitanud ühtse skaala Euroopa patendi jõushoidmistasude jaoks, arvutatakse artikli 39 lõikes 1 nimetatud protsendimäär ühtse skaala põhjal; ühispatendi kohta kehtib artikli 39 lõikes 1 nimetatud miinimumsumma. Artikli 39 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 148. Euroopa patenditaotlus omandi objektina

(1) Kui osalisriikide grupp ei ole teisiti määranud, kohaldatakse artiklis 74 sätestatut.

(2) Osalisriikide grupp võib määrata, et Euroopa patenditaotlus, milles gruppi kuuluvad osalisriigid on märgitud, võib olla õiguste üleandmise, pantimise ja võõrandamise objektiks ainult kõigis grupi osalisriikides ja kooskõlas erikokkuleppe sätetega.

Artikkel 149. Ühine märkimine

(1) Osalisriikide grupp võib määrata, et gruppi kuuluvaid riike saab märkida ainult koos ja ühe või mitme riigi märkimist loetakse kõigi gruppi kuuluvate riikide märkimiseks.

(2) Kui Euroopa Patendiamet toimib märgitud ametina artikli 153 lõike 1 alusel, siis kehtib lõige 1 ainult juhul, kui taotleja on rahvusvahelises taotluses osutanud, et ta soovib saada Euroopa patenti ühes või mitmes gruppi kuuluvas märgitud riigis. Sama kehtib ka juhul, kui taotleja märgib rahvusvahelises taotluses ühe gruppi kuuluva riigi, kelle siseriiklik õigus sätestab, et selle riigi märkimise korral on taotlusel Euroopa patenditaotluse toime.

Artikkel 149a. Muud osalisriikide vahelised kokkulepped

(1) Käesolev konventsioon ei piira mõnede või kõikide osalisriikide õigust sõlmida erikokkuleppeid Euroopa patenditaotlusi või Euroopa patente käsitlevates küsimustes, mis käesoleva konventsiooni kohaselt alluvad siseriiklikule õigusele ja mida sellega reguleeritakse, ning eelkõige
a) kokkulepet Euroopa patendikohtu kohta, mis on ühine kokkuleppe poolteks olevatele osalisriikidele;
b) kokkulepet selle poolteks olevate osalisriikide vahelise ühisüksuse loomiseks, kes esitaks siseriiklike kohtute või kohtulaadsete asutuste taotlusel arvamusi Euroopa või harmoneeritud siseriikliku patendiõiguse kohta;
c) kokkulepet, mille alusel selle poolteks olevad osalisriigid loobuvad täielikult või osaliselt Euroopa patentide tõlkimise nõudest artikli 65 alusel;
d) kokkulepet, mille alusel selle poolteks olevad osalisriigid näevad ette, et Euroopa patentide artikli 65 alusel nõutavad tõlked võib esitada Euroopa Patendiametile ning neid võib avaldada Euroopa Patendiamet.

(2) Haldusnõukogu on pädev otsustama, et:
a) apellatsioonikodade või suure apellatsioonikoja liikmed võivad teenida Euroopa patendikohtus või ühisüksuses ning osaleda nimetatud koja või üksuse menetluses vastavalt niisugusele kokkuleppele;
b) Euroopa Patendiamet tagab ühisüksusele tema kohustuste täitmiseks vajaliku abipersonali, tööruumid ja sisseseade ning nimetatud üksusel tekkinud kulud kannab täielikult või osaliselt organisatsioon.


X osa
PATENDIKOOSTÖÖLEPINGU KOHASED RAHVUSVAHELISED TAOTLUSED – EURO-PCT TAOTLUSED

Artikkel 150. Patendikoostöölepingu kohaldamine

(1) 1970. aasta 19. juuni patendikoostöölepingut kohaldatakse kooskõlas käesoleva osa sätetega.

(2) Patendikoostöölepingu alusel esitatud rahvusvahelised taotlused võivad olla Euroopa Patendiameti menetluse objektiks. Nimetatud menetluses kohaldatakse patendikoostöölepingu ja selle rakenduseeskirjade sätteid, mida täiendatakse käesoleva konventsiooni sätetega. Vastuolu ilmnemise korral kohaldatakse patendikoostöölepingu ja selle rakenduseeskirjade sätteid.

Artikkel 151. Euroopa Patendiamet vastuvõtva ametina

Euroopa Patendiamet toimib vastuvõtva ametina patendikoostöölepingu tähenduses vastavalt rakendusmäärusele. Kohaldatakse artikli 75 lõiget 2.

Artikkel 152. Euroopa Patendiamet rahvusvahelise otsinguameti või eelekspertiisiametina

Euroopa Patendiamet toimib rahvusvahelise otsinguaameti ja rahvusvahelise eelekspertiisiametina patendikoostöölepingu tähenduses organisatsiooni ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo vahelise kokkuleppe põhjal, kui taotleja on käesoleva konventsiooni osalisriigi kodanik või elanik. See kokkulepe võib ette näha, et Euroopa Patendiamet toimib nimetatud asutustena ka teiste taotlejate puhul.

Artikkel 153. Euroopa Patendiamet märgitud või väljavalitud ametina

(1) Euroopa Patendiamet toimib:
a) märgitud ametina nende rahvusvahelises taotluses märgitud käesoleva konventsiooni osalisriikide suhtes, kelle suhtes patendikoostööleping on jõustunud ning kelle suhtes taotleja soovib saada Euroopa patenti;
b) väljavalitud ametina, kui taotleja on valinud punkti a alusel märgitud riigi.

(2) Rahvusvaheline taotlus, mille puhul Euroopa Patendiamet toimib märgitud või väljavalitud ametina ja millele on kinnitatud rahvusvaheline esitamiskuupäev, on võrdsustatud tavalise Euroopa taotlusega (euro-PCT taotlus).

(3) Euro-PCT taotluste rahvusvaheline avaldamine Euroopa Patendiameti töökeeles asendab Euroopa patenditaotluste avaldamist ja sellest teatatakse Euroopa Patendibülletäänis.

(4) Kui euro-PCT taotlus avaldatakse mõnes muus keeles, tuleb Euroopa Patendiametile esitada tõlge ühte tema töökeeltest ning Euroopa Patendiamet avaldab selle. Kui artikli 67 lõikest 3 ei tulene teisiti, jõustub artikli 67 lõigetest 1 ja 2 tulenev ajutine kaitse alates nimetatud avaldamise kuupäevast.

(5) Euro-PCT taotlust käsitletakse Euroopa patenditaotlusena ja ning seda loetakse artikli 54 lõike 3 alusel tehnikatasemesse kuuluvaks, kui lõigetes 3 ja 4 ning rakendusmääruses sätestatud tingimused on täidetud.

(6) Euro-PCT taotluse kohta koostatud rahvusvaheline otsinguaruanne või seda asendav deklaratsioon ning nende rahvusvaheline avaldamine asendavad Euroopa otsinguaruannet ja selle avaldamise kohta Euroopa Patendibülletäänis esitatud teadaannet.

(7) Lõike 5 alusel esitatud euro-PCT taotluse kohta koostatakse täiendav Euroopa otsinguaruanne. Haldusnõukogu võib otsustada, et täiendavat otsinguaruannet ei koostata või et otsingutasu vähendatakse.

Artikkel 154. Euroopa Patendiamet rahvusvahelise otsinguametina
   (kehtetu)

Artikkel 155. Euroopa Patendiamet rahvusvahelise eelekspertiisiametina
   (kehtetu)

Artikkel 156. Euroopa Patendiamet väljavalitud ametina
   (kehtetu)

Artikkel 157. Rahvusvaheline otsinguaruanne
   (kehtetu)

Artikkel 158. Rahvusvahelise taotluse avaldamine ja selle üleandmine Euroopa Patendiametile
   (kehtetu)


XI osa
ÜLEMINEKUSÄTTED
(kehtetu)


XII osa
LÕPPSÄTTED

Artikkel 164. Rakendusmäärus ja protokollid

(1) Rakendusmäärus, tunnustamisprotokoll, eesõiguste ja puutumatuse protokoll, tsentraliseerimisprotokoll, artikli 69 tõlgendamise protokoll ning personali koosseisu protokoll on käesoleva konventsiooni lahutamatud osad.

(2) Kui konventsiooni sätted on vastuolus rakendusmäärusega, kehtivad konventsiooni sätted.

Artikkel 165. Allakirjutamine ja ratifitseerimine

(1) Konventsioon on allakirjutamiseks avatud 1974 aasta 5. aprillini riikidele, kes võtsid osa valitsustevahelisest konverentsist Euroopa patentide väljaandmise süsteemi loomiseks, või riikidele, keda informeeriti konverentsi toimumisest ja kellele pakuti võimalust sellel osaleda.

(2) Konventsioon kuulub ratifitseerimisele; ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Saksamaa Liitvabariigi valitsusele.

Artikkel 166. Ühinemine

(1) Konventsioon on ühinemiseks avatud:
a) artikli 165 lõikes 1 nimetatud riikidele;
b) haldusnõukogu kutsel teistele Euroopa riikidele.

(2) Riik, kes on olnud konventsiooni osalisriik ja on lakanud seda olemast artikli 172 lõike 4 kohaldumise tõttu, võib uuesti saada konventsiooni osalisriigiks sellega ühinedes.

(3) Ühinemiskirjad antakse hoiule Saksamaa Liitvabariigi valitsusele.

Artikkel 167. Reservatsioonid

(kehtetu)

Artikkel 168. Konventsiooni territoriaalne kohaldamine

(1) Osalisriik võib ratifitseerimis- või ühinemiskirjas deklareerida või informeerida muul ajal hiljem kirjaliku teatega Saksamaa Liitvabariigi valitsust, et konventsiooni kohaldatakse ühel või mitmel territooriumil, mille välissuhete eest see riik vastutab. Osalisriigi suhtes väljaantud Euroopa patent kehtib ka territooriumidel, mille kohta nimetatud deklaratsioon on jõustunud.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud deklaratsioon on ratifitseerimis- või ühinemiskirjas, hakkab see kehtima ratifitseerimisega või ühinemisega samal päeval; kui deklaratsioon esitatakse teatena pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja esitamist, jõustub teade kuue kuu möödumisel päevast, millal teade saabus Saksamaa Liitvabariigi valitsusele.

(3) Osalisriik võib alati deklareerida, et konventsiooni kehtivus lõpeb mõne territooriumi või kõigi territooriumide suhtes neist, mille kohta osalisriik on esitanud teate vastavalt lõikele 1. Selline deklaratsioon jõustub ühe aasta möödumisel päevast, mil Saksamaa Liitvabariigi valitsus teate sai.

Artikkel 169. Jõustumine

(1) Konventsioon jõustub kolme kuu möödumisel päevast, millal on antud hoiule viimane ratifitseerimis- või ühinemiskiri kuue riigi poolt, kelle territooriumil esitatud patenditaotluste arv 1970. aastal kõikides nimetatud riikides kokku oli vähemalt 180 000.

(2) Pärast konventsiooni jõustumist toimunud ratifitseerimine või ühinemine jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.

Artikkel 170. Vastuvõtumaks

(1) Iga riik, kes ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega pärast selle jõustumist, maksab organisatsioonile vastuvõtumaksu, mida ei tagastata.

(2) Vastuvõtumaks on 5% summast, mis kujuneb, kui selle riigi suhtes kohaldatakse artikli 40 lõigetes 3 ja 4 esitatud skaala kohast protsenti, mis kehtis ratifitseerimis- või ühinemispäeval summa suhtes, mille maksid ülejäänud osalisriigid spetsiaalsete osamaksudena nimetatud päevale eelnenud eelarveaastal.

(3) Kui lõikes 2 nimetatud päevale eelnenud eelarveaastal ei nõutud spetsiaalseid osamakse, kohaldatakse asjaomase riigi suhtes lõikes 2 nimetatud skaala kohast protsenti viimase aasta alusel, mil spetsiaalsete osamaksete tasumist nõuti.

Artikkel 171. Konventsiooni kestus

Konventsioon on tähtajatu.

Artikkel 172. Muutmine

(1) Konventsiooni võib muuta osalisriikide konverents.

(2) Konverentsi valmistab ette ja kutsub kokku haldusnõukogu. Konverentsil ei ole õigust langetada otsuseid, kui sellel ei ole esindatud vähemalt kolm neljandikku osalisriikidest. Muudetud redaktsiooni vastuvõtmiseks peab andma poolthääle kolm neljandikku konverentsil ja hääletamisel osalevatest osalisriikidest. Hääletamisest loobunuid ei arvestata hääletanuiks.

(3) Muudetud redaktsioon jõustub konverentsi määratud ajal, kui redaktsiooni on ratifitseerinud või sellega on ühinenud konverentsi määratud arv osalisriike.

(4) Riigid, kes ei ole ratifitseerinud konventsiooni muudetud redaktsiooni või ei ole sellega ühinenud jõustumise ajaks, lakkavad sellest ajast olemast konventsiooni osalised.

Artikkel 173. Osalisriikidevahelised vaidlused

(1) Kõik osalisriikidevahelised vaidlused konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, mida ei lahendata läbirääkimiste teel, edastatakse ühe asjaosalise riigi nõudel haldusnõukogule, kes püüab saavutada asjaosaliste riikide vahel kokkuleppe.

(2) Kui kokkulepet ei saavutata kuue kuu jooksul ajast, millal vaidlus suunati haldusnõukogule, võib ükskõik kes asjaosalistest riikidest suunata vaidluse siduva otsuse langetamiseks Rahvusvahelisele Kohtule.

Artikkel 174. Denonsseerimine

Osalisriik võib konventsiooni alati denonsseerida. Denonsseerimisest teatatakse Saksamaa Liitvabariigi valitsusele. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödumisel sellise teate saamisest.

Artikkel 175. Omandatud õiguste säilitamine

(1) Kui riik lakkab vastavalt artikli 172 lõikele 4 või artiklile 174 olemast konventsiooni osaline, ei mõjuta see konventsiooni alusel juba omandatud õigusi.

(2) Kui patenditaotluses märgitud riik lakkab olemast konventsiooni osaline, menetleb Euroopa Patendiamet pooleliolevat Euroopa patenditaotlust selle riigi suhtes edasi, nii nagu oleks konventsioon sel ajal kehtivas redaktsioonis selles riigis endiselt jõus.

(3) Lõike 2 sätted kehtivad Euroopa patentide suhtes, mille puhul nimetatud lõikes viidatud päeval on pooleli vastulausemenetlus või ei ole vastulause esitamise tähtaeg lõppenud.

(4) Käesolev artikkel ei piira konventsiooni osaliseks olemast lakanud riigi õigust käsitleda Euroopa patenti kooskõlas konventsiooni redaktsiooniga, mille osaline ta oli.

Artikkel 176. Endise osalisriigi finantsõigused ja -kohustused

(1) Riigile, kes on lakanud olemast konventsiooni osaline vastavalt artikli 172 lõikele 4 või artiklile 174, maksab organisatsioon tagasi spetsiaalsed osamaksud, mida riik tasus artikli 40 lõike 2 kohaselt, üksnes sel ajal ja nendel tingimustel, mida organisatsioon rakendab teiste riikide samal eelarveaastal tasutud spetsiaalsete osamaksude suhtes.

(2) Lõikes 1 nimetatud riik jätkab selles riigis jõushoitavate Euroopa patentide tasudest vastavalt artiklile 39 määratud osa tasumist suuruses, mis kehtis konventsiooni osaliseks oleku lakkamise päeval.

Artikkel 177. Konventsiooni keeled

(1) Käesolev konventsioon, mis on koostatud ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja saksa keeles, antakse hoiule Saksamaa Liitvabariigi valitsuse arhiivi; kõik kolm teksti on võrdselt autentsed.

(2) Konventsiooni tekstid teistes osalisriikide ametlikes keeltes, mida ei ole nimetatud lõikes 1, loetakse ametlikeks tekstideks, kui need on kinnitanud haldusnõukogu. Eri tekstide tõlgendamisel tekkivate vastuolude korral on autentsed lõikes 1 nimetatud tekstid.

Artikkel 178. Edastamine ja teatamine

(1) Saksamaa Liitvabariigi valitsus teeb konventsioonist tõestatud ärakirjad ja saadab need allakirjutanud või ühinenud riikide valitsustele.

(2) Saksamaa Liitvabariigi valitsus teatab lõikes 1 nimetatud riikide valitsustele:
a) igast ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest;
b) igast artikli 168 kohaselt esitatud deklaratsioonist või teatest;
c) igast artikli 174 kohaselt teatatud denonsseerimisest ja selle jõustumise kuupäevast.

(3) Saksamaa Liitvabariigi valitsus registreerib konventsiooni ÜRO sekretariaadis.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad, olles esitanud kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud volikirjad, konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud viiendal oktoobrikuu päeval ühe tuhande üheksasaja seitsmekümne kolmandal aastal Münchenis.

 

2. EUROOPA PATENDIKONVENTSIOONI ARTIKLI 69 TÕLGENDAMISE PROTOKOLL

Artikkel 1. Üldpõhimõtted

Artiklit 69 ei tohiks tõlgendada selliselt, et Euroopa patendi õiguskaitse ulatuse all mõistetakse üksnes patendinõudluses kasutatud sõnastuse rangelt sõnasõnalise tähendusega määratletud ulatust, kusjuures patendikirjeldust ja jooniseid kasutatakse üksnes patendinõudluses esinevate ebatäpsuste selgitamiseks. Samuti ei tohiks seda tõlgendada selliselt, et patendinõudlus on ainult suunis ning et tegelik kaitse hõlmab seda, mida patendiomanik patendikirjelduse ja joonistega tutvunud vastava ala asjatundja arvates võis selle all mõelda. Vastupidi, seda tuleb tõlgendada kui nende kahe äärmuse vahelise seisukoha määratlemist, mis ühendab endas patendiomaniku õiglase kaitse ning piisava õiguskindluse kolmandatele isikutele.

Artikkel 2. Samaväärsed elemendid

Euroopa patendi õiguskaitse ulatuse kindlaksmääramiseks võetakse nõuetekohaselt arvesse kõiki elemente, mis on samaväärsed patendinõudluses kirjeldatud elementidega.

 

3. PROTOKOLL EUROOPA PATENDIAMETI PERSONALI KOOSSEISU KOHTA HAAGIS
(PERSONALI KOOSSEISU PROTOKOLL)

Euroopa Patendiorganisatsioon tagab, et vastavalt 2000. aasta ametikohtade loetelule ja töökohtade tabelile teenistuskohaga Haagi määratud Euroopa Patendiameti töökohtade osa oluliselt ei muudeta. Euroopa Patendiameti nõuetekohaseks toimimiseks vajalik muutus Haagi teenistusse määratud töökohtade arvus, mis tuleneb rohkem kui kümneprotsendilisest kõrvalekaldest nimetatud osast, toimub organisatsiooni haldusnõukogu otsusega Euroopa Patendiameti presidendi ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Saksamaa Liitvabariigi ja Madalmaade Kuningriigi valitsusega.

 

4. EUROOPA PATENDISÜSTEEMI TSENTRALISEERIMISE JA RAKENDAMISE PROTOKOLL
(TSENTRALISEERIMISPROTOKOLL)

5. oktoober 1973

I JAGU

(1) a) Konventsiooni jõustumisel võtavad konventsiooni osalisriigid, kes on 1947. aasta 6. juuni Haagi kokkuleppega asutatud Rahvusvahelise Patendiinstituudi liikmesriigid, vajalikud meetmed tagamaks, et kõik varad ja kohustused, samuti kogu Rahvusvahelise Patendiinstituudi personal antakse hiljemalt konventsiooni artikli 162 lõikes 1 ettenähtud kuupäevaks üle Euroopa Patendiametile. Üleandmine toimub Rahvusvahelise Patendiinstituudi ja Euroopa Patendiorganisatsiooni vahelise lepingu alusel. Eespool nimetatud riigid ja teised konventsiooni osalisriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et see leping täidetakse hiljemalt konventsiooni artikli 162 lõikes 1 ettenähtud kuupäevaks. Rahvusvahelise Patendiinstituudi liikmesriigid, kes on samal ajal konventsiooni osalisriigid, kohustuvad lepingu täitmisel lõpetama osalemise Haagi kokkuleppes.
b) Konventsiooni osalisriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Rahvusvahelise Patendiinstituudi kõik varad ja kohustused ning kogu personal läheks üle Euroopa Patendiametile alalõigus a nimetatud lepingu kohaselt. Selle lepingu täitmise järel võtab Euroopa Patendiamet üle ülesanded, mis on Rahvusvahelisel Patendiinstituudil konventsiooni allakirjutamiseks avamise päeval, eelkõige need ülesanded, mida instituut täidab oma liikmesriikide suhtes, kusjuures ei ole oluline, kas need riigid saavad konventsiooni osalisteks või mitte, samuti ülesanded, mida instituut on kohustunud konventsiooni jõustumisel täitma riikide suhtes, kes on sel ajal nii Rahvusvahelise Patendiinstituudi liikmesriigid kui ka konventsiooni osalisriigid. Peale selle võib Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu anda Euroopa Patendiametile lisaülesandeid otsingu valdkonnas.
c) Nimetatud kohustused kehtivad mutatis mutandis ka allasutuse suhtes, mis on loodud Haagi kokkuleppe alusel Rahvusvahelise Patendiinstituudi ja asjaomase osalisriigi valitsuse vahelise kokkuleppe tingimuste kohaselt. Osalisriigi valitsus kohustub sõlmima Euroopa Patendiorganisatsiooniga uue kokkuleppe, mis asendab olemasolevat kokkulepet Rahvusvahelise Patendiinstituudiga, et ühtlustada allasutuse haldusstruktuuri, tegevust ja rahastamist käsitlevad sätted käesoleva protokolliga.

(2) Kui III jao sätetest ei tulene teisiti, loobuvad konventsiooni osalisriigid alates konventsiooni artikli 162 lõikes 1 osutatud kuupäevast Euroopa Patendiameti kasuks oma tööstusomandi õiguskaitse keskametite patendikoostöölepingu kohasest tegevusest rahvusvahelise otsinguametina.

(3) a) Konventsiooni artikli 162 lõikes 1 nimetatud kuupäeval asutatakse Berliinis Euroopa Patendiameti allasutus. See allub Haagi harukontorile.
b) Haldusnõukogu määrab kindlaks Berliini allasutuse ülesanded, arvestades Euroopa Patendiameti üldpõhimõtteid ja nõudeid.
c) Vähemalt perioodi alguses pärast Euroopa Patendiameti tegevusvaldkonna järkjärgulist laienemist peab sellele allasutusele suunatud tööde maht olema piisav, et võimaldada täielik töökoormus Saksamaa Patendiameti Berliini büroos konventsiooni allakirjutamiseks avamise ajal töötavale ekspertiisipersonalile.
d) Saksamaa Liitvabariik võtab enda kanda Euroopa Patendiorganisatsiooni lisakulutused, mis tekivad Berliini allasutuse asutamise ja ülalpidamisega.

II JAGU

Kui III ja IV jaos sätestatust ei tulene teisiti, loobuvad konventsiooni osalisriigid Euroopa Patendiameti kasuks oma tööstusomandi õiguskaitse keskametite patendikoostöölepingu kohasest tegevusest rahvusvahelise eelekspertiisiametina. See kohustus leiab rakendamist vaid mahus, milles Euroopa Patendiamet teostab Euroopa patenditaotluste ekspertiisi vastavalt konventsiooni artikli 162 lõikele 2, ning hakkab kehtima kahe aasta möödumisel kuupäevast, mil Euroopa Patendiamet on alustanud ekspertiisialast tegevust asjaomastes tehnikavaldkondades viie aasta plaani alusel, mis järk-järgult laiendab Euroopa Patendiameti tegevust kõigisse tehnikavaldkondadesse ning mida saab muuta vaid haldusnõukogu otsusega. Kõnealuse kohustuse täitmise kord määratakse kindlaks haldusnõukogu otsusega.

III JAGU

(1) Konventsiooni osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametil, mille ametlikuks töökeeleks ei ole üks Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest, on õigus tegutseda vastavalt patendikoostöölepingule rahvusvahelise otsinguametina ja rahvusvahelise eelekspertiisiametina. Selle õiguse kasutamine eeldab vastava riigi kohustust piirduda rahvusvaheliste patenditaotlustega, mida esitavad selle riigi kodanikud või residendid või konventsiooniga ühinenud naaberriigi kodanikud või residendid. Haldusnõukogu võib oma otsusega konventsiooni osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametil lubada laiendada nimetatud tegevust niisugustele rahvusvahelistele patenditaotlustele, mille on esitanud sellise riigi kodanikud või residendid, kes ei ole konventsiooni osalisriik, kuid kelle ametlikuks keeleks on sama keel, mis kõnealusel osalisriigil, ja kui taotlused on koostatud selles keeles.

(2) Patendikoostöölepingus ettenähtud otsingutegevuse ühtlustamiseks Euroopa patentide väljaandmise süsteemi raames luuakse koostöösuhted Euroopa Patendiameti ja käesoleva jao kohaselt otsingutegevuse õigust omavate tööstusomandi õiguskaitse keskametite vahel. Koostöö toimub erikokkuleppe alusel, mis võib näiteks hõlmata otsingumenetlust ja -meetodeid, ekspertide kvalifikatsiooni ja väljaõppe nõudeid, ametite vahel otsingu- ja muude teenuste vahetamise juhiseid, samuti teisi vajalikke abinõusid kontrolli ja järelevalve tagamiseks.

IV JAGU

(1) a) Konventsiooni osalisriikide patendiametitel Euroopa patendisüsteemiga kohanemise kergendamiseks võib haldusnõukogu, kui ta peab seda soovitavaks, üle anda alljärgnevalt kindlaksmääratud tingimustel nende riikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, kus menetlus saab toimuda ühes Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest, selles keeles koostatud Euroopa patenditaotluste menetlemise, mis vastavalt artikli 18 lõikele 2 tehakse üldjuhul ülesandeks ühele ekspertiisiüksuse eksperdile. Need ülesanded tuleb täita konventsioonis ettenähtud patendi väljaandmise menetluse raames; otsuse nende patenditaotluste kohta langetab ekspertiisiüksus artikli 18 lõikes 2 ettenähtud koosseisus.
b) Alalõigu a kohaselt üleantavate tööde maht ei tohi ületada 40% esitatud Euroopa patenditaotluste koguarvust; ühele riigile üleantavad tööd ei või moodustada üle ühe kolmandiku esitatud Euroopa patenditaotluste koguarvust. Töid antakse üle 15-aastase perioodi vältel Euroopa Patendiameti tegevuse alustamisest arvates ja vähendatakse perioodi viimase viie aasta jooksul järk-järgult nullini (põhimõtteliselt 20% aastas).
c) Alalõigu b sätteid arvestades võtab haldusnõukogu vastu otsuse Euroopa patenditaotluste laadi, päritolu ja hulga kohta, mille menetlemise võib teha ülesandeks iga lepinguosalise riigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile.
d) Eeltoodud rakenduskorra kohta sõlmitakse erikokkulepe vastava osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti ja Euroopa patendiorganisatsiooni vahel.
e) Patendiamet, kellega selline kokkulepe sõlmitakse, võib 15-aastase perioodi jooksul tegutseda rahvusvahelise eelekspertiisiametina.

(2) a) Kui haldusnõukogu on seisukohal, et see on ühendatav Euroopa Patendiameti korraliku funktsioneerimisega, võib ta raskustest jagusaamiseks, mis võivad tekkida mõnel osalisriigil I jao lõike 2 rakendamisel, Euroopa patenditaotluste otsingud üle anda nende riikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, kelle ametlikuks töökeeleks on üks Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest ja kellel on nõutavad omadused, et määrata teda rahvusvaheliseks otsinguametiks patendikoostöölepingu tingimuste kohaselt.
b) Tööde puhul, mida tehakse Euroopa Patendiameti vastutusel, peab vastav keskamet järgima Euroopa otsinguaruande koostamise juhiseid.
c) Lõike 1 alalõigu b teist lauset ja alalõiku d tuleb kohaldada mutatis mutandis.

V JAGU

(1) I jao lõike 1 alalõigus c nimetatud allasutusel on õigus teha otsing allasutuse asukohariigi kodanike ja residentide esitatud Euroopa patenditaotluste jaoks allasutuse käsutuses olevate ja tema asukohariigi keeles koostatud dokumentide ulatuses. Seejuures ei või siiski Euroopa patendi väljaandmise menetlus pikale venida ja Euroopa Patendiorganisatsioonil ei tohi tekkida lisakulutusi.

(2) Lõikes 1 nimetatud allasutusel on õigus teha Euroopa patendi taotleja nõude alusel ja tema kulul tema esitatud patenditaotluse jaoks otsing lõikes 1 märgitud dokumentide ulatuses. See õigus kehtib niikaua, kui konventsiooni artiklis 92 ettenähtud otsing ei hõlma VI jaos ettenähtud dokumente ja vastab tingimusele, et Euroopa patendi väljaandmise menetlus ei tohi venida.

(3) Haldusnõukogu võib lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi nimetatud lõigetes ettenähtud tingimustel laiendada ka lepinguosaliste riikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, kelle ametlikuks töökeeleks pole ükski Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest.

VI JAGU

Konventsiooni artikli 92 kohane otsing laieneb põhimõtteliselt kõigi Euroopa patenditaotluste puhul avaldatud patentidele ja patenditaotlustele ning muudele osalisriikide asjakohastele dokumentidele, mis ei sisaldu konventsiooni artikli 162 lõikes 1 mainitud kuupäeval Euroopa Patendiameti otsingudokumentatsioonis. Haldusnõukogu määrab kindlaks laiendamise ulatuse, täpsemad tingimused ja ajagraafiku uuringu põhjal, mis peab eelkõige hõlmama tehnilisi ja finantsaspekte.

VII JAGU

Käesoleva protokolli ja konventsioonisätete vastuolu korral kohaldatakse protokolli sätteid.

VIII JAGU

Käesolevas protokollis sätestatud haldusnõukogu otsused võetakse vastu kolmeneljandikulise häälteenamusega (konventsiooni artikli 35 lõige 2). Kohaldatakse häälte arvu määramist reguleerivaid eeskirju (konventsiooni artikkel 36).

 

Õiend
Lisatud ingliskeelne tekst.

 

Lisa 13240030 Act Revising the Convention on the Grant of European Patents