HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

HALDUSÕIGUSSotsiaalteenused ja toetused

Teksti suurus:

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus (lühend - TTTS)

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2006
Avaldamismärge:RT I 2005, 54, 430

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.10.2005 otsus nr 897

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus

Vastu võetud 28.09.2005

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu.

 (2) Käesolevas seaduses reguleeritakse arvestuse pidamist töötute ja tööotsijate üle, tööturuteenuste osutamist, tööturutoetuste maksmist, käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamist ja vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (4) Käesolevas seaduses nimetatud halduslepingu, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 18, 20 ja 21 nimetatud halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse halduskoostöö seaduses, välja arvatud selle §-s 5, sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks;
 2) tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija otsib tööd, kui ta pöördub vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole;
 3) töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu otsib tööd, kui ta täidab individuaalset tööotsimiskava ning on valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma;
 4) puudega töötu on töötu, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või keda on nimetatud sama seaduse § 21 lõike 2 punktis 2 või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.

§ 3. Õigus tööturuteenustele ja -toetustele

  Käesolevas seaduses ettenähtud tööturuteenustele ja -toetustele on õigus:
 1) Eesti alalisel elanikul;
 2) tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel;
 3) Eestis viibival Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul;
 4) Eestis viibival pagulasel;
 5) tööandjal.

§ 4. Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste määramise korraldamine

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud tööturuteenuste osutamist korraldab ja tööturutoetusi määrab Tööturuamet piirkondlike struktuuriüksuste kaudu.

 (2) Töötule ja tööotsijale osutab käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3–13 nimetatud tööturuteenuseid ning määrab tööturutoetusi Tööturuameti see piirkondlik struktuuriüksus, kus ta on töötuna või tööotsijana arvele võetud.

 (3) Töötu ja tööotsija võivad Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksust vahetada, esitades sellekohase avalduse Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele, kus ta on töötu või tööotsijana arvele võetud. Avalduses märgitud Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus, kus töötu või tööotsija soovib tööturuteenuseid ja -toetusi saada, osutab tööturuteenuseid ja arvutab tööturutoetusi alates kolmandast avalduse esitamisele järgnevast tööpäevast.

§ 5. Teatamiskohustus

  Töötu, tööotsija ja tööandja on kohustatud viivitamatult teatama Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele asjaoludest, mis toovad kaasa arveloleku lõpetamise või käesolevas seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste saamise õiguse lõppemise.

2. peatükk TÖÖTUTE JA TÖÖOTSIJATE NING TÖÖTURUTEENUSTE OSUTAMISE ÜLE ARVESTUSE PIDAMINE 

§ 6. Isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmine

 (1) Isik pöördub töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks isiklikult Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse ning esitab nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid.

 (2) Töötu või tööotsijana arvelevõtmise avalduste vormid ja koos avaldusega esitatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.

 (3) Kui avalduses on puudusi või kui sellele ei ole lisatud vajalikke dokumente, juhib Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus viivitamatult isiku tähelepanu puudustele ning palub need kõrvaldada. Avalduse esitamise päevaks loetakse nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päev.

 (4) Otsuse isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmise või arvelevõtmisest keeldumise kohta teeb Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui teisel tööpäeval alates avalduse esitamise päevast.

 (5) Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta:
 1) on noorem kui 16 aastat;
 2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka või talle on sama seaduse § 9 alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension;
 3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses;
 4) on äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu;
 5) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana;
 6) õpib õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusega;
 7) täidab ajateenistuskohustust;
 8) saab hooldajatoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 või sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõike 2 alusel;
 9) ei vasta ühele käesoleva seaduse § 3 punktides 1–4 sätestatud tingimustest.

 (6) Isikut ei võeta tööotsijana arvele, kui ta:
 1) on noorem kui 13 aastat;
 2) ei vasta ühele käesoleva seaduse § 3 punktides 1–4 sätestatud tingimustest.

§ 7. Töötuna ja tööotsijana arveloleku lõpetamine

 (1) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta:
 1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla vastuvõtule mõjuva põhjuse või tööturukoolitusel või tööpraktikal osalemise tõttu ja eelnevalt oli tema individuaalsesse tööotsimiskavasse märgitud, et ta võtab Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksusega ühendust telefoni teel;
 2) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule;
 3) käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–9 loetletud juhtudel;
 4) kui töötu keeldub individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest;
 5) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest;
 6) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub sobivast tööst;
 7) kui ettevõtluse alustamise toetus on töötu pangakontole üle kantud;
 8) töötu soovil;
 9) töötu surma korral.

 (2) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus teeb otsuse isiku tööotsijana arveloleku lõpetamise kohta:
 1) kui tööotsija viimasest pöördumisest Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse on möödunud 30 päeva;
 2) tööotsija soovil;
 3) käesoleva seaduse § 6 lõike 6 punktis 2 sätestatud juhul;
 4) tööotsija surma korral.

§ 8. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register

 (1) Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register andmekogude seaduse mõistes ning selle registri eesmärk on käesoleva seaduse ja muude seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalike andmete tagamine Tööturuametile ja Sotsiaalministeeriumile.

 (2) Registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (3) Registri vastutav töötleja on Tööturuamet.

 (4) Register sisaldab:
 1) töötu ja tööotsija isikuandmeid, mille aluseks on Eesti rahvastikuregistri andmed või isikut tõendav dokument;
 2) andmeid töötuna ja tööotsijana arveloleku aja kohta;
 3) andmeid, mis on aluseks isikule tööturuteenuste osutamisel ja tööturutoetuste määramisel;
 4) andmeid isikule osutatud tööturuteenuste ning makstud tööturutoetuste kohta;
 5) andmeid Eestis töötamiseks nõusolekut taotlenud välismaalaste kohta;
 6) andmeid tööandjate ja nende pakutavate vabade töökohtade kohta.

 (5) Tööturuamet esitab Sotsiaalministeeriumile statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks statistilisi andmeid tööturu olukorra kohta.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete koosseisu ja esitamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega .

3. peatükk TÖÖTURUTEENUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 9. Tööturuteenuste liigid ja nende osutamise põhimõtted

 (1) Tööturuteenuste liigid on:
 1) teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest;
 2) töövahendus;
 3) tööturukoolitus;
 4) karjäärinõustamine;
 5) tööpraktika;
 6) avalik töö;
 7) tööharjutus;
 8) palgatoetus;
 9) toetus ettevõtluse alustamiseks;
 10) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
 11) töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine;
 12) abistamine tööintervjuul;
 13) tugiisikuga töötamine.

 (2) Töötule osutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööturuteenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel. Tööotsijale ja täiskoormusega õppes õppivale töötule osutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tööturuteenuseid käesolevas seaduses sätestatud tingimustel. Isikutel, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, on õigus saada teavet tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest. Tööandjale osutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid.

 (3) Tööturuteenuste osutamine peab soodustama töötu ja tööotsija töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist.

 (4) Tööturuteenuseid osutades lähtutakse töötu ja tööotsija erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10–13 sätestatud tööturuteenuseid osutatakse üksnes puudega töötule tingimusel, et tööturuteenuse osutamine on vajalik puudest tingitud takistuse kõrvaldamiseks tööle asumisel või töötamisel ning et muud tööturuteenused ei ole puudega töötu töölerakendamiseks tulemuslikud.

 (6) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus osutab töötule tööturuteenuseid ja muud töölesaamiseks vajalikku abi koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende asutustega ning teiste teenuste pakkujatega.

§ 10. Individuaalne tööotsimiskava

 (1) Individuaalse tööotsimiskava koostamise eesmärk on töötule töö leidmiseks ja töölerakendumiseks vajalike tegevuste kavandamine. Individuaalne tööotsimiskava koostatakse kahes osas.

 (2) Individuaalse tööotsimiskava esimene osa sisaldab:
 1) töötu nime ja isikukoodi või sünniaega;
 2) koostaja nime ja ametikohta;
 3) töötu kutse- ja tööalaste ning muude töölerakendumist soodustavate oskuste kirjeldust;
 4) töö leidmiseks vajalikke tegevusi, nende osutajaid ja osutamise ajakava;
 5) Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses vastuvõtul käimise või käesolevas seaduses sätestatud juhul telefoni teel ühenduse võtmise sagedust. Igal vastuvõtul või telefoni teel ühenduse võtmisel märgitakse individuaalsesse tööotsimiskavasse järgmine vastuvõtule tulemise või telefoni teel ühenduse võtmise kuupäev;
 6) töölerakendumiseks vajalikke tööturuteenuseid, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 7, 8 ja 10–13 loetletud teenused;
 7) töötu aruandlust individuaalse tööotsimiskava täitmise kohta.

 (3) Individuaalse tööotsimiskava teine osa sisaldab:
 1) töötu kutse-, tööalaste ja muude töölerakendumist soodustavate oskuste analüüsi;
 2) töötu töölerakendumist takistavate asjaolude kirjeldust;
 3) töölerakendumist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks või leevendamiseks vajalikke tööturuteenuseid, sealhulgas käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 7, 8 ja 10–13 loetletud teenuseid, ning muid meetmeid, nende osutajaid ja osutamise ajakava.

 (4) Isiku töötuna arvelevõtmisel koostatakse töötu ja Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse koostöös individuaalse tööotsimiskava esimene osa. Individuaalse tööotsimiskava teine osa koostatakse 18 nädala jooksul isiku töötuna arvelevõtmisest arvates. Kui töötu kuulub riskirühma ja seetõttu on tema töölerakendamine raskendatud, koostatakse individuaalse tööotsimiskava teine osa viivitamatult, kuid mitte hiljem kui viie nädala möödumisel töötuna arvelevõtmisest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskirühma kuuluvad:
 1) puudega töötu, kes vajab töölerakendumisel puudest tulenevalt lisaabi;
 2) 16–24-aastane töötu;
 3) töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud töötu;
 4) 55-aastane kuni vanaduspensioniealine töötu;
 5) töötu, kes on saanud enne töötuna arvelevõtmist hooldajatoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 alusel ja kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul;
 6) töötu, kes on saanud enne töötuna arvelevõtmist hooldajatoetust sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõike 2 alusel ja kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul;
 7) pikaajaline töötu, kes ei ole olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 12 kuud. 16–24 aastane noor on pikaajaline töötu, kui ta ei ole olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 6 kuud;
 8) töötu, kes ei oska eesti keelt ja kelle töölerakendamine on selle tõttu takistatud.

 (6) Töötu kinnitab individuaalse tööotsimiskavaga nõustumist allkirjaga. Individuaalset tööotsimiskava võib vastavalt vajadusele muuta. Muudatustega nõustumist kinnitab töötu allkirjaga.

 (7) Individuaalse tööotsimiskava vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega .

2. jagu Tööturuteenused ning nende osutamise tingimused ja kord 

§ 11. Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest

  Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest on teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste, tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste saamise tingimuste kohta.

§ 12. Töövahendus

 (1) Töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine.

 (2) Eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahendusteenuse eest. Töövahendusteenuse eest võib tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt.

 (3) Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:
 1) mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud,
 2) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 10 protsenti kuupalgast,
 3) mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele ja
 4) mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui kahekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Isiku sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud.

 (4) Sobivaks tööks töötule 21. nädalast töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:
 1) mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud,
 2) mis võib olla tähtajaline,
 3) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 10 protsenti kuupalgast,
 4) mille eest pakutav töötasu on täistööajaga töötamisel suurem töötu samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest, aga mitte väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja
 5) mis ei pea vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele.

 (5) Tööotsijale sobivaks tööks loetakse iga töö, mida tööotsija ise endale sobivaks peab.

§ 13. Tööturukoolitus

 (1) Tööturukoolitus on töötule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta.

 (2) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus tellib tööturukoolitust haridusasutuselt, juriidiliselt isikult ja füüsilisest isikust ettevõtjalt, kellele on väljastatud koolitusluba.

 (3) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus sõlmib tööturukoolituse läbiviimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuse või isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
 1) tööturukoolitusest osavõtjate arv;
 2) tööturukoolituse toimumisaeg ja kestus õppetundides ning õppekava;
 3) õppetulemuse hindamise viis;
 4) tööturukoolituse kogumaksumus ja õppetunni hind osavõtja kohta;
 5) tööturukoolituse eest tasumise tingimused.

 (4) Tööturukoolituse läbiviija on kohustatud:
 1) pidama arvestust tööturukoolitusest osavõtjate kohta ja esitama andmed kord kuus Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele;
 2) kinni pidama õppekavast või -plaanist;
 3) andma tööturukoolituse läbimise kohta tunnistuse.

 (5) Tööturuameti piirkondlikul struktuuriüksusel on koolituse taseme hindamiseks õigus tutvuda koolituse korraldusega, kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi.

§ 14. Karjäärinõustamine

  Karjäärinõustamine on töötule ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijale tema isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes.

§ 15. Tööpraktika

 (1) Tööpraktika on töötule praktilise töökogemuse saamiseks eraõiguslikust juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast tööandja või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi.

 (2) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus sõlmib tööpraktika korraldamiseks tööandjaga halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
 1) tööpraktikal osalevate isikute arv;
 2) tööpraktika sisu;
 3) tööpraktika kestus.

 (3) Töötu osaleb tööpraktikal kuni 8 tundi päevas ehk kuni 40 tundi nädalas. 16–17-aastane töötu osaleb tööpraktikal kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Tööpraktika kestab kuni neli kuud.

 (4) Töötu peab tööpraktikal osalemise kohta praktikapäevikut. Praktikapäevik sisaldab täidetud tööülesannete kirjeldust ja tööandja hinnangut tööülesannete täitmise kohta. Töötu esitab praktikapäeviku hiljemalt iga kuu viiendal päeval Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus võib nõuda praktikapäeviku esitamist ka muul ajal.

 (5) Tööandja on kohustatud pidama arvestust tööpraktikast osavõtjate kohta ning esitama andmed osaletud ja puudutud tundide kohta hiljemalt iga kuu viiendal päeval Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele.

 (6) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmete alusel. Juhendamistasu makstakse töötu tööpraktikal osaletud iga tunni eest esimesel kuul 100 protsenti, teisel kuul 75 protsenti ning kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäärast.

 (7) Juhendamistasu kantakse tööandja pangakontole kord kuus 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmete esitamisest arvates.

 (8) Tööturuameti piirkondlikul struktuuriüksusel on tööpraktika taseme hindamiseks õigus tutvuda tööpraktika korraldusega, kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi.

 (9) Tööpraktikale ei kohaldata tööõigusakte, välja arvatud töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning töö- ja puhkeaja seaduse §-d 1–5 ja 12–35.

§ 16. Avalik töö

 (1) Avalik töö on ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust.

 (2) Töötu suunatakse tema nõusolekul avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul. Töötu osaleb avalikus töös kuni 8 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas. 16–17-aastane töötu osaleb avalikus töös kuni 7 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas.

 (3) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus sõlmib avaliku töö korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksusega, mittetulundusühinguga ja sihtasutusega (edaspidi avaliku töö korraldaja) halduslepingu. Halduslepingus määratakse kindlaks:
 1) avaliku töö laad;
 2) töötamiskoht ja töö kestus;
 3) rakendatavate töötute arv;
 4) avalikus töös osaleva töötu õigused ja kohustused;
 5) avalikus töös osaleva töötu tasu suurus ja selle maksmise tingimused;
 6) avalikus töös osalejate kohta arvestuse pidamise ja Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele vastavate andmete esitamise kord.

 (4) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus on kohustatud tutvustama töötule enne tema avalikule tööle suunamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingut ning tema õigusi ja kohustusi avalikus töös osalemisel.

 (5) Avaliku töö korraldaja peab arvestust avalikus töös osalejate kohta, edastab andmed kord nädalas Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu kohaselt ning teavitab viivitamatult probleemidest avalikus töös osalevate töötutega.

 (6) Avalikus töös osalevale töötule maksab tasu avaliku töö korraldaja. Avaliku töö tunnipalga alammäär on Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär.

 (7) Avalikule tööle ei kohaldata tööõigusakte, välja arvatud töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning töö- ja puhkeaja seaduse §-d 1–5 ja 12–35.

§ 17. Tööharjutus

 (1) Tööharjutus on töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus. Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks.

 (2) Tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud.

 (3) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus sõlmib eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja või kohaliku omavalitsuse üksusega tööharjutuse teenuse osutamiseks halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
 1) tööharjutuse kava;
 2) õpetatavad oskused ja nende kavandatav tase;
 3) tööharjutuse toimumise koht;
 4) tööharjutuse kestus;
 5) osalevate töötute arv;
 6) tööharjutuse kogumaksumus ja hind ühe osavõtja kohta;
 7) tööharjutuses osalejate kohta arvestuse pidamise ja Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele vastavate andmete esitamise kord;
 8) tööharjutuse teenuse osutamise eest tasumise tingimused.

 (4) Tööharjutuse teenuse osutaja peab arvestust tööharjutuses osalejate kohta ja edastab andmed Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu kohaselt, kuid mitte harvemini kui kord 30 päeva jooksul.

 (5) Tööturuameti piirkondlikul struktuuriüksusel on tööharjutuse taseme hindamiseks õigus tutvuda tööharjutuse korraldusega, kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi.

§ 18. Palgatoetus

 (1) Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus. Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast ning töötu, kes on olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu ega ole tööd leidnud. 16–24-aastase töötu saab palgatoetusega tööle rakendada, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu ega ole tööd leidnud.

 (2) Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidilisest isikust ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötu tähtajatu töölepinguga tööle või teenistusse võtmise korral.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötu töölerakendamisel makstava palgatoetuse suurus on 50 protsenti töötaja või teenistuja palgast, kuid mitte rohkem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäär.

 (4) Palgatoetust makstakse tööandja esitatud palgatõendi alusel kord kuus kuue kuu vältel, aga mitte pikema aja jooksul kui üks aasta halduslepingu sõlmimisest arvates, vastavalt Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse ning tööandja vahel sõlmitud halduslepingule.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingus määratakse kindlaks:
 1) andmed palgatoetusega tööle rakendatava töötu kohta;
 2) palgatoetuse suurus;
 3) palgatoetuse maksmise aeg;
 4) tööandja kohustused;
 5) lepingu lõppemine.

 (6) Palgatoetust ei maksta töölepingu või teenistussuhte peatumise ajavahemiku eest. Nimetatud ajavahemikku ei arvata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kuue kuu hulka.

 (7) Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:
 1) vabastamise põhjus on töötaja või teenistuja poolne töö- või teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus töötaja või teenistuja suhtes või töötaja või teenistuja vääritu või korruptiivne tegu;
 2) töötaja või teenistuja ei vasta ametikohale või tehtavale tööle oma tööoskuste või tervise poolest.

§ 19. Ettevõtluse alustamise toetus

 (1) Tööturuameti piirkondlikust struktuuriüksusest võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu, kes:
 1) on vähemalt 18-aastane ja
 2) on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus.

 (2) Ettevõtluse alustamise toetust taotlev töötu esitab Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele:
 1) avalduse,
 2) äriplaani,
 3) koopiad dokumentidest, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõude täitmist.

 (3) Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus kooskõlastatult töötu elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse ning Maksu- ja Tolliameti piirkondliku maksukeskuse esindajaga 30 tööpäeva jooksul töötult avalduse saamisest arvates.

 (4) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta:
 1) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks;
 2) olemasoleva äriühingu osanikuks või aktsionäriks astumiseks;
 3) isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld;
 4) isikule, kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees;
 5) isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga.

 (5) Ettevõtluse alustamise toetus kantakse töötu pangakontole 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest arvates.

 (6) Ettevõtluse alustamise toetust saanud isik peab seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile.

 (7) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus kontrollib ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Esimene kontrollimine toimub kuue kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest.

 (8) Ettevõtluse alustamise toetuse saaja tagastab toetuse täies ulatuses järgmiste asjaolude ilmnemise korral:
 1) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud kuue kuu möödumisel raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel;
 2) äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne ühe aasta möödumist raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus lõpeb mõjuval põhjusel;
 3) ettevõtluse alustamise toetust saanud isik võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist ühe aasta jooksul arvates raha pangakontole ülekandmise päevast;
 4) ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt.

 (9) Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Ettevõtluse alustamise toetuse uus ülemmäär ei või olla kehtivast ülemmäärast väiksem.

§ 20. Tööruumide ja -vahendite kohandamine

 (1) Tööruumide või töövahendite kohandamine seisneb tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises.

 (2) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus sõlmib halduslepingu tööandjaga, kelle tööruume ja -vahendeid kohandatakse. Halduslepingus määratakse kindlaks:
 1) kohanduse objekt;
 2) kohanduse valmimise aeg;
 3) puudega töötu töölevõtmise aeg;
 4) kohanduse maksumus.

 (3) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus hüvitab tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist 50 protsenti töökoha ja -vahendi kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem kehtestatud hüvitise ülemmäärast.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitise ülemmäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Uus ülemmäär ei või olla kehtivast hüvitise ülemmäärast väiksem.

 (5) Tööandja tagastab Tööturuameti piirkondlikult struktuuriüksuselt tööruumide ja -vahendite kohandamiseks saadud hüvitise summa täies ulatuses, kui asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kolme aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:
 1) vabastamise põhjus on töötaja või teenistuja poolne töö- või teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus töötaja või teenistuja suhtes või töötaja või teenistuja vääritu või korruptiivne tegu;
 2) töötaja või teenistuja ei vasta ametikohale või tehtavale tööle oma tööoskuste või tervise poolest.

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud tööturuteenust ei osutata töötule tihedamini kui kord kolme aasta jooksul.

§ 21. Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine

 (1) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus sõlmib puudega isiku või tema tööandjaga nimetatud isikule töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmiseks halduslepingu. Halduslepingus määratakse kindlaks:
 1) lepingu ese;
 2) lepingu esemega seonduvad kulud ja nende tasumine;
 3) kasutaja kohustused;
 4) lepingu jõustumine ja lõppemine.

 (2) Töötamiseks vajalik tehniline abivahend on abivahend, milleta isikul ei ole puudest tulenevalt võimalik tööülesandeid täita. Töötamiseks vajalikuks tehniliseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on puudest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on puudega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping sõlmitakse kolmeks aastaks. Kui puudega isik on võetud tööle või teenistusse määratud ajaks, siis sõlmitakse haldusleping samaks tähtajaks, milleks on sõlmitud tööleping või vormistatud teenistusse võtmine, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks.

§ 22. Abistamine tööintervjuul

 (1) Abistamine tööintervjuul on tööturuteenus puudega töötule, kes vajab puudest tulenevalt abi tööintervjuul tööandjaga suhtlemiseks.

 (2) Kui Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse töötajal puuduvad vajalikud oskused puudega töötu abistamiseks tööintervjuul, sõlmib Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus nimetatud teenuse osutamiseks halduslepingu isikuga, kellel on teenuse osutamiseks vajalikud oskused. Halduslepingus määratakse kindlaks:
 1) lepingu ese;
 2) andmed puudega töötu kohta;
 3) poolte õigused ja kohustused;
 4) tasu maksmine;
 5) lepingu jõustumine ja lõppemine.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping sõlmitakse isikuga, kes osutab käesolevas paragrahvis sätestatud teenust oma vabast ajast ja selle eest tasu saamata, hüvitatakse talle teenuse osutamisega seotud sõidukulud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sõidukulud hüvitatakse sotsiaalministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras.

§ 23. Tugiisikuga töötamine

 (1) Tugiisikuga töötamise võimaldamine on tööturuteenus puudega töötule, kes vajab töötamisel puudest tulenevalt abi ja juhendamist.

 (2) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus sõlmib puudega töötule tugiisikuga töötamise teenuse võimaldamiseks halduslepingu:
 1) tugiisikuga ja tööandjaga või
 2) tööandjaga, kes tagab puudega töötule tugiisikuga töötamise teenuse osutamise.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingus määratakse kindlaks:
 1) lepingu ese;
 2) andmed puudega töötu kohta;
 3) poolte õigused ja kohustused;
 4) tasu maksmine;
 5) lepingu jõustumine ja lõppemine.

 (4) Tugiisikuga töötamise teenust võib puudega töötule osutada kuni ühe aasta jooksul tähtajatu töö- või teenistussuhte algusest tööandja ja puudega töötu vahel:
 1) esimesel kuul kuni 8 tundi päevas,
 2) teisel kuul kuni 4 tundi päevas ja
 3) 3.–12. kuul kuni 2 tundi päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 700 tundi aastas puudega töötu kohta.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tugiisikule või tööandjale makstakse tasu vastavalt samas lõikes nimetatud halduslepingule. Tasu kantakse tugiisiku või tööandja pangakontole sõlmitud halduslepingu kohaselt, kuid mitte harvemini kui kord 30 päeva jooksul.

 (6) Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav uus tunnitasu määr ei või olla kehtivast tunnitasu määrast väiksem.

§ 24. Riigiabi

 (1) Käesoleva seaduse §-des 18, 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2204/2002 (ELT L 337, 13.12.2002, lk 3–14).

 (2) Käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud tööturuteenuse osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 69/2001 (ELT L 010, 13.01.2001, lk 30–32).

4. peatükk TÖÖTURUTOETUSED 

§ 25. Tööturutoetuste liigid

  Tööturutoetuste liigid on:
 1) töötutoetus;
 2) stipendium;
 3) sõidu- ja majutustoetus.

1. jagu Töötutoetus 

§ 26. Õigus saada töötutoetust

 (1) Töötutoetust on õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhud, ja kellel puudub sissetulek töötutoetuse ulatuses.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetuleku hulka ei arvata:
 1) käesoleva seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
 2) käesoleva seaduse alusel makstavat tasu avaliku töö tegemise eest;
 3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust;
 4) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust;
 5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi;
 6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 61;
 7) riikliku matusetoetuse seaduse alusel makstavat matusetoetust;
 8) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevus on:
 1) töötamine töölepingu alusel või avalikus teenistuses Eestis või Eestist lähetatud töötajana välisriigis;
 2) töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
 3) tegutsemine Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana;
 4) õppimine õppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, juhul kui isik on katkestanud või lõpetanud oma õpingud;
 5) ajateenistuskohustuse täitmine.

 (4) Varasemat tööga või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta töötult, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva:
 1) kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni;
 2) olnud haiglaravil;
 3) hooldanud haiget, püsivalt töövõimetut isikut või vanurit sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 2 alusel või saanud hooldajatoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 või sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõike 2 alusel;
 4) olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu;
 5) olnud vahi all või kandnud karistust vanglas või arestimajas.

 (5) Kui vanemate abielu on lahutatud, saab käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel töötutoetust see vanem, kelle juures laps elab pärast abielulahutust.

 (6) Kui töötu on olnud hõivatud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul mitme käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 loetletud tegevusega, liidab Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus sellised erinevate tegevustega hõivatuse ajavahemikud, mis ei kattu.

 (7) Töötul ei ole õigust saada töötutoetust ajavahemikul, mille jooksul talle makstakse töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel.

§ 27. Töötutoetuse saamise tingimused

 (1) Töötutoetuse saaja peab tulema talle määratud ajal isiklikult Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule ning täitma individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud tingimusi ja tegevusi.

 (2) Töötul, kes on saanud toetust käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel, on õigus nimetatud lõike alusel korduvalt toetust saada, kui:
 1) töötule viimasest toetuse määramisest käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel on möödunud vähemalt viis aastat või
 2) töötu on korduvale toetuse taotlemisele eelneva 24 kuu jooksul töötanud vähemalt 180 päeva ega ole saanud töötutoetust nimetatud ajavahemiku eest käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktide 1–3 alusel.

 (3) Kui töötutoetuse maksmine on lõpetatud enne käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku lõppemist, on isikul õigus töötutoetust uuesti taotleda, kui ta on vahepeal olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 1–3 nimetatud tegevusega ja jäänud 12 kuu jooksul alates viimati töötuna arvelevõtmise päevast uuesti töötuks ning vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötutoetuse saamise tingimustele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata:
 1) käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1–2 ja 4–6 nimetatud isikutele ja
 2) käesoleva seaduse § 33 punktides 1–3 nimetatud isikutele, kui nende töötuna arvelolek on lõpetatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punkti 8 alusel.

§ 28. Töötutoetuse taotlemine

 (1) Töötutoetuse taotlemiseks esitab töötu nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.

 (3) Kui avalduses on puudusi või sellele ei ole lisatud vajalikke dokumente, juhib Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus viivitamatult isiku tähelepanu puudustele ning palub need kõrvaldada. Töötutoetuse taotlemise päevaks loetakse nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päev.

 (4) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud isik esitab kirjaliku avalduse Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele, kes vaatab avalduse viivitamatult läbi ja teeb otsuse toetuse maksmise ajavahemiku pikendamise kohta.

§ 29. Töötutoetuse määramine

 (1) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus teeb otsuse toetuse määramise või määramata jätmise kohta viie tööpäeva jooksul töötutoetuse taotlemise päevast alates.

 (2) Töötutoetus määratakse kaheksandast päevast töötutoetuse taotlemise päevast alates.

 (3) Töötule, kes on õppinud enne töötuna arvelevõtmist õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, ja käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud töötule määratakse töötutoetus 61. päevast töötutoetuse taotlemise päevast alates.

 (4) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud töötule määratakse töötutoetus selle taotlemise päevast.

 (5) Töötule, kes taotles, kuid kellele ei määratud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel, määratakse töötutoetus kaheksandast päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast alates.

§ 30. Töötutoetuse maksmise ajavahemik

 (1) Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva.

 (2) Töötutoetust makstakse kuni 210 päeva, kui töötu on tööandja algatusel lõpetanud viimases töökohas töötamise või teenistuse töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu.

 (3) Töötule, kellele on makstud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse § 8 kohaselt lühema ajavahemiku jooksul kui 270 päeva, makstakse töötutoetust kuni 270 päeva täitumiseni.

 (4) Töötule makstakse töötutoetust pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku möödumist kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni, kui töötul on vanaduspensionieani jäänud vähem kui 180 päeva.

 (5) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud juhul ei või töötutoetust maksta kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul kokku rohkem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud päevade eest.

§ 31. Töötutoetuse arvutamine ja maksmine

 (1) Töötutoetuse arvutamise aluseks on töötutoetuse päevamäär, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Töötutoetuse uus päevamäär ei või olla kehtivast päevamäärast väiksem.

 (2) Töötutoetus arvutatakse tagasiulatuvalt töötu Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses vastuvõtul käimise vaheliste päevade eest. Esmakordselt arvutatakse töötutoetus alates töötutoetuse määramise päevast kuni töötu Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud). Edaspidi arvutatakse töötutoetus alates töötu Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses vastuvõtul käimise päevale järgnevast päevast kuni tema järgmise vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud).

 (3) Töötutoetust makstakse vähemalt kord 30 päeva jooksul.

 (4) Kui töötutoetuse maksmine on peatatud käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud alustel, arvutatakse töötutoetus peatamise ajavahemikule järgnevast päevast kuni vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud).

 (5) Kui töötu individuaalses tööotsimiskavas sisaldub võimalus Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses vastuvõtul käimise asemel võtta ühendust telefoni teel, võrdsustatakse telefoni teel ühenduse võtmine käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudel vastuvõtule tulemisega.

 (6) Töötutoetus makstakse töötu soovil tema pangakontole või posti teel.

§ 32. Töötutoetuse maksmise peatamine

 (1) Töötutoetuse maksmine peatatakse, kui:
 1) töötu esmakordselt mõjuva põhjuseta keeldub sobivast tööst – 10 päevaks;
 2) töötu esmakordselt mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest – 10 päevaks;
 3) töötu esmakordselt mõjuva põhjuseta ei tule määratud ajal Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule – viimase pöördumise päevale järgnevast päevast kuni Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud);
 4) töötul tekib vähemalt töötutoetuse suurune ühekordne sissetulek – 30 päevaks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud juhtudel vähendatakse töötutoetuse saamise päevade arvu nimetatud punktides sätestatud päevade võrra.

§ 33. Töötutoetuse maksmise ennetähtaegne lõpetamine

  Töötutoetuse maksmine lõpetatakse ennetähtaegselt, kui:
 1) töötu teist korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule;
 2) töötu teist korda mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest;
 3) töötu teist korda mõjuva põhjuseta keeldub sobivast tööst;
 4) töötuna arvelolek lõpetatakse käesoleva seaduse § 7 lõike 1 alusel.

2. jagu Stipendium 

§ 34. Õigus saada stipendiumi

  Õigus saada stipendiumi on:
 1) töötul, kes osaleb vähemalt 40 tundi kestval tööturukoolitusel, mille on korraldanud Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustel ja korras;
 2) töötul, kes osaleb tööpraktikas, mille on korraldanud Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel ja korras;
 3) töötul, kes osaleb tööharjutuses, mille on korraldanud Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 35. Stipendiumi arvutamine ja maksmine ning stipendiumi määr

 (1) Tööturukoolituse stipendiumi arvutatakse koolitaja esitatud andmete alusel iga õppetööl osaletud tunni eest. Tööturukoolituse stipendiumi suurus arvutatakse stipendiumi ühekordse tunnimäära alusel.

 (2) Tööpraktika stipendiumi arvutatakse tööandja esitatud andmete alusel iga tööpraktikal osaletud tunni eest. Tööpraktika stipendiumi suurus arvutatakse esimesel kuul stipendiumi ühekordse, teisel kuul pooleteisekordse, kolmandal ja neljandal kuul kahekordse tunnimäära alusel.

 (3) Tööharjutuse stipendiumi arvutatakse iga tööharjutuses osaletud tunni eest tööharjutuse läbiviija esitatud andmete alusel. Tööharjutuse stipendiumi suurus arvutatakse stipendiumi poole tunnimäära alusel.

 (4) Stipendiumi arvutab Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus.

 (5) Stipendiumi makstakse kord kuus vastavalt töötu soovile tema pangakontole või posti teel.

 (6) Stipendiumi tunnimäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Stipendiumi uus tunnimäär ei või olla kehtivast määrast väiksem.

3. jagu Sõidu- ja majutustoetus 

§ 36. Õigus saada sõidu- ja majutustoetust

  Õigus saada sõidu- ja majutustoetust on:
 1) isikul, kes osaleb tööturukoolitusel, mille on korraldanud Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustel ja korras;
 2) isikul, kes osaleb tööpraktikas, mille on korraldanud Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 37. Sõidu- ja majutustoetuse taotlemine, maksmine ning toetuse määr

 (1) Käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud töötu esitab kord kuus Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele sõidu- ja majutustoetuse saamiseks avalduse.

 (2) Sõidu- ja majutustoetus arvutatakse tööturukoolituse või tööpraktika toimumise koha ja töötu elukoha vahelise vahemaa ja kuludokumentide alusel. Töötule hüvitatakse ühe päeva kohta kas sõidu- või majutuskulud.

 (3) Sõidu- ja majutustoetust makstakse kord kuus vastavalt töötu soovile tema pangakontole või posti teel.

 (4) Sõidu- ja majutustoetuse maksmise maksimaalse päevamäära ja määra kilomeetri kohta, tingimused, korra ning avalduse vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega .

 (5) Sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär kuus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Sõidu- ja majutustoetuse uus määr ei või olla kehtivast toetuse määrast väiksem.

5. peatükk TÖÖTURUTEENUSE OSUTAMINE ERAÕIGUSLIKU JURIIDILISE ISIKU VÕI FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA POOLT 

§ 38. Tegutsemine tööturuteenuse osutajana

 (1) Tööturuteenust võib osutada peale Tööturuameti ja selle piirkondlike struktuuriüksuste eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on registreeritud tööturuteenuse osutajana majandustegevuse registris.

 (2) Käesolevat peatükki ei kohaldata Tööturuametile ja selle piirkondlikele struktuuriüksustele.

§ 39. Registreerimismenetlus ja registreerimisandmed

 (1) Eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja esitab majandustegevuse registris tööturuteenuse osutajana registreerimiseks Sotsiaalministeeriumile majandustegevuse registri seaduse § 20 lõike 4 alusel kehtestatud registreerimistaotluse.

 (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimistaotluses sisalduma järgmised andmed:
 1) tööturuteenused, mida soovitakse osutada (teavitamine tööturu olukorrast, töövahendus, karjäärinõustamine);
 2) kinnitus selle kohta, et töövahendusteenust osutatakse vastavalt käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele;
 3) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
 4) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

 (3) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

 (4) Registreerimismenetlust majandustegevuse registri seaduse tähenduses teostavaks haldusorganiks on Sotsiaalministeerium.

6. peatükk RAHASTAMINE 

§ 40. Rahastamine

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse riigieelarvest, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 6 nimetatud avaliku töö eest makstav tasu, mida rahastab avaliku töö korraldaja.

 (2) Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 10 nimetatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse osutamist rahastatakse riigieelarvest 50 protsendi ulatuses.

7. peatükk VAIDLUSTE LAHENDAMINE 

§ 41. Alusetult saadu tagasinõudmine

  Tööturuamet esitab käesolevas seaduses sätestatud tööturutoetuse või käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 7–13 nimetatud tööturuteenuse saaja poolt teadliku valeandmete esitamise või tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral või käesoleva seaduse § 18 lõikes 6, § 19 lõikes 8 ning § 20 lõikes 5 nimetatud juhtudel tööturutoetusteks alusetult makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud summade tagastamiseks isikule nõude riigivastutuse seaduse § 22 lõike 3 alusel.

§ 42. Vaidemenetlus

 (1) Isik, kes leiab, et töötuna või tööotsijana arvelevõtmisel, talle individuaalse tööotsimiskava koostamisel, tööturuteenuse osutamisel või tööturutoetuse määramisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide.

 (2) Vaie esitatakse Tööturuametile.

 (3) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 43. Üleminekusätted

 (1) Kui isik on võetud töötuna arvele töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 alusel ja saab hooldajatoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 või sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõike 2 alusel, võib isik olla töötuna arvel 2006. aasta 1. juulini.

 (2) Kui isikule on määratud töötu riiklik abiraha töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 8 alusel, ei kohaldata talle käesoleva seaduse § 26 lõikeid 1 ja 2 juhul, kui see seab isiku halvemasse olukorda, võrreldes töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 8 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga.

 (3) Kui töötu on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud avalduse tööturuteenuse seaduse §-s 18 sätestatud tööturutoetuse saamiseks ja tema kohta ei ole tehtud sama seaduse § 18 lõikes 4 nimetatud otsust, tehakse asjakohane otsus tööturuteenuse seaduse § 18 lõikes 4 sätestatud tähtajal, kuid muus osas kohaldatakse käesolevas seaduses ettevõtluse alustamise toetuse kohta sätestatut.

 (4) Kui isik on võetud töötuna arvele töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 alusel, koostatakse talle käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud individuaalse tööotsimiskava esimene osa töötu esimesel pöördumisel Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse käesoleva seaduse jõustumisest alates. Individuaalse tööotsimiskava teine osa koostatakse 18 nädala jooksul käesoleva seaduse jõustumisest alates.

 (5) Käesoleva seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud ajavahemike algusajaks isikule, kes on võetud töötuna arvele töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 alusel, loetakse käesoleva seaduse jõustumise aeg.

 (6) Kui tööturuteenuse seaduse §-s 20 sätestatud hädaabitööd jätkatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, lähtutakse hädaabitöö eest tasu maksmisel käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud avaliku töö eest makstava tasu suurusest.

 (7) Isiku suhtes, kellele makstakse käesoleva seaduse jõustumise ajal töötu riiklikku abiraha või töötu õppestipendiumi töötu sotsiaalse kaitse seaduse kohaselt, kohaldatakse käesoleva seaduse jõustumisest alates käesolevas seaduses töötutoetuse, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse kohta sätestatut.

 (8) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni tööturuteenuse seaduse alusel välja antud tööturuteenuse tegevusload kehtivad tegevusloal märgitud ajani.

§ 44. Statsionaarses õppevormis õppimine

  Isikute suhtes, kes on õppeasutusse vastu võetud enne 2003/2004. õppeaastat, loetakse käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktis 6, § 26 lõike 3 punktis 4 ja § 29 lõikes 3 sätestatud täiskoormusega õppe nõue täidetuks, kui nad õpivad statsionaarses õppevormis.

§ 45. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register

  Käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrina käsitatakse tööturuteenuse seaduse § 8 lõike 3 alusel asutatud tööotsijate ja tööturuteenuste riiklikku registrit.

§ 46. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmine

  Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; RT I 2004, 86, 584) §-s 88 asendatakse sõna «tööhõiveamet» sõnadega «Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus» vastavas käändes.

§ 47. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

  Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 2005, 33, 243) § 142 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  «Tööta jäänud ametnik, kaasa arvatud reservi arvatu, registreerib end töötutoetuse ning stipendiumi, sõidu- ja majutustoetuse saamiseks Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses.»

§ 48. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

  Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2005, 39, 308) § 222 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

  « 5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel tööturukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust ning tööpraktikas osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust.»

§ 49. Pagulaste seaduse muutmine

  Pagulaste seaduse (RT I 1997, 19, 306; 2003, 13, 65) § 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (1) Pagulasel on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku elatusraha, peretoetusi, tööturuteenuseid ja töötutoetust, sotsiaaltoetusi ja muud abi Eesti alalise elanikuga samadel alustel, mis on sätestatud seadustes ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras.»

§ 50. Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2005, 39, 308) § 183 lõige 26 tunnistatakse kehtetuks.

§ 51. Tulumaksuseaduse muutmine

  Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2005, 36, 277) § 19 lõike 3 punktist 9 jäetakse välja sõnad «samuti töötu riiklikku abiraha».

§ 52. Vangistusseaduse muutmine

  Vangistusseaduse (RT I 2000, 58, 376; 2005, 39, 308) § 75 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  «Kui kinnipeetava vabanemistoetusena hoiustatud summa on väiksem töötu ühe kuu töötutoetusest, makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust vabanemistoetusena hoiustatud summa ja ühe kuu töötutoetuse vahe ulatuses.»

§ 53. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

  Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2005, 36, 277) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 6) töötutoetust saav isik;»;
 2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:« 11) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 13 sätestatud vähemalt 80 tundi kestvas tööturukoolituses osalev isik juhul, kui ta ei saa töötutoetust;
 12) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 15 sätestatud tööpraktikas osalev isik juhul, kui ta ei saa töötutoetust.»;
 3) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Sotsiaalmaksu määr käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 6, 8, 9, 11 ja 12 sätestatud juhtudel ja töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt.»

§ 54. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

  Töötuskindlustuse seaduses (RT I 2001, 59, 359; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:
 1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna «tööhõiveamet» sõnadega «Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus» vastavas käändes;
 2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja»;
 3) paragrahvi 7 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel või töötutoetus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel.»;
 4) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 alusel – töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast;
 2) kindlustatu keeldub mõjuva põhjuseta tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 10 sätestatud individuaalse tööotsimiskava täitmisest või sama seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud sobivast tööst – hüvitise saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast;
 3) kindlustatu ei tule mõjuva põhjuseta talle määratud ajal Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule – vastuvõtule tulemata jätmise päevale järgnevast päevast;»;
 5) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:« 4) kindlustatu esitab sellekohase kirjaliku avalduse – avalduse esitamise päevast.»;
 6) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus edastab töötukassale elektroonselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul kindlustatu töötuna arveloleku lõpetamise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval päeval ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel teatise hüvitise saamise õigust mõjutavatest asjaoludest koos põhjendustega hiljemalt asjaolude tekkimisele järgneval päeval. Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuse ja edastab selle elektroonselt Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele otsuse tegemise päeval.»

§ 55. Maksukorralduse seaduse muutmine

  Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; 2005, 25, 193) § 29 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 15) Tööturuametile ja tema piirkondlikele struktuuriüksustele tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks seoses töötutoetuse määramise ja tööturuteenuste osutamisega;».

§ 56. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine

  Euroopa Liidu kodaniku seaduse (RT I 2002, 102, 599; 2005, 24, 181) § 4 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 4) kuni kuus kuud tööotsimise eesmärgil, kui ta on end tööotsijana arvele võtnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud korras;».

§ 57. Halduskoostöö seaduse muutmine

  Halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117; 2004, 89, 603) § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

  « 8) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 15 lõikes 2, § 16 lõikes 3, § 22 lõikes 2 ja § 23 lõikes 2 nimetatud halduslepingud.

§ 58. Töötu sotsiaalse kaitse seaduse ja tööturuteenuse seaduse kehtetuks tunnistamine

  Töötu sotsiaalse kaitse seadus (RT I 2000, 57, 371; 2005, 9, 34) ja tööturuteenuse seadus (RT I 2000, 57, 370; 2003, 88, 591) tunnistatakse kehtetuks.

§ 59. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Taavi VESKIMÄGI