Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja "Kodakondsuse seaduse" tundmise eksami läbiviimise kord
Vastu võetud 14.01.2002 nr 14
RT I 2002, 6, 24
jõustumine 24.01.2002
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
17.12.2002 nr 393 ( RT I 2002, 105, 626) 1.01.2003
29.09.2005 nr 256 (RT I 2005, 53, 425) 16.10.2005
Määrus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323) § 9 lõike 2 alusel.
§1. Reguleerimisala
Käesolev määrus reguleerib Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami (edaspidi eksam ) läbiviimist.
§2. Eksami korraldamine
(1) Eksameid korraldab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (edaspidi eksamikeskus).
(2) Eksamil kontrollitakse testi vormis Eesti Vabariigi põhiseaduse ja
«Kodakondsuse seaduse» tundmist järgmistes valdkondades:
1)
Eesti riigikorra põhialused, mis on sätestatud Eesti Vabariigi
põhiseaduse I ja III peatükis;
2) igaühe põhiõigused,
vabadused ja kohustused, mis on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse
II peatükis;
3) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi
Valitsuse ja kohtu pädevus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele;
4)
Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise
tingimused ning kord vastavalt «Kodakondsuse seadusele».
§3. Riiklik eksamikomisjon
(1) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmist hindavad eksamil riiklikud eksamikomisjonid.
(2) Eksamikomisjonide koosseisud ja eksamipunktide loendi kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(3) Eksamikomisjoni kuulub kolm liiget:
1) eksamikomisjoni esimees;
2)
eksamikomisjoni liikmed, kellest üks on Siseministeeriumi või
Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindaja.
(4) Siseministeeriumi või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindaja esitab haridus- ja teadusministri taotlusel siseminister.
(5) Eksamikomisjoni liikmete väljaõpet ja täiendõpet korraldab eksamikeskus.
[RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003]
§4. Eksamimaterjalid
(1) Testis on kakskümmend eestikeelset küsimust, millest kümme avatud ja kümme valikvastustega.
(2) Test koostatakse nii, et iga § 2 lõikes 2 loetletud valdkonna kohta on viis küsimust.
(3) Eksamikeskus tagab igaks eksamikuuks uue testiversiooni koostamise.
(4) Testide ja testisaladuse eest vastutab eksamikeskus. Testisaladust on kohustatud hoidma testi koostajad, eksamikomisjoni liikmed ja teised testidega ametialaselt kokku puutuvad isikud.
(5) Eksamimaterjalide komplektid saab eksamikomisjon eksamikeskusest.
Eksamimaterjalide komplektis on:
1) saatekiri;
2) turvaümbrikus
testieksemplarid;
3) eksamiprotokolli blankett;
4)
eksamimaterjalide tagastuskirja blankett;
5) turvaümbrik
eksamimaterjalide eksamikeskusesse tagastamiseks.
§5. Eksamile registreerimine
(1) Eksamile registreerumiseks esitab isik eksamikeskusele kirjaliku
avalduse, milles märgitakse:
1) ees- ja perekonnanimi
trükitähtedega;
2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
3)
elukoha aadress;
4) avalduse esitamise kuupäev;
5) allkiri.
(2) Eksamile registreerimisel antakse registreerujale eksamikorraldust tutvustav teabeleht ja ta kantakse eksamile soovijate nimekirja.
(3) Registreerunule teatab eksamikeskus eksamieelsete konsultatsioonide ning eksami toimumise aja ja koha kirjalikult 30 päeva jooksul avalduse esitamise päevast, kuid mitte hiljem kui 7 päeva enne eksami toimumise päeva.
§6. Eksamieelsed konsultatsioonid
(1) Eksamile registreerunud isikul on õigus saada rühmakonsultatsiooni vormis ühe tunni ulatuses eksamieelseid tasuta konsultatsioone eksaminõuete ja -korralduse kohta.
(2) Konsultatsioonid toimuvad eksamipunktides.
(3) Konsultatsioonide läbiviimise, finantseerimise ning konsultantide metoodilise juhendamise korraldab eksamikeskus.
§7. Eksami läbiviimine
(1) Eksam toimub üks kord kuus kõigis eksamipunktides samal päeval eksamikeskuse direktori poolt määratud ajal.
(2) Kui eksamipunktis on registreerunud rohkem kui 15 inimest, võtab eksamit eksamipunktis vastu mitu eksamikomisjoni.
(3) Eksamile lubatakse «Isikut tõendavate dokumentide seaduses» (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 40, 254; 26, 150; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338) sätestatud isikut tõendava dokumendi alusel.
(4) Enne eksami algust tutvustab eksamikomisjoni esimees eksamineeritavatele eksami läbiviimise korda.
(5) Eksamiruumis on eksami sooritamise ajal lisaks eksamineeritavatele ja eksamikomisjoni liikmetele õigus viibida ka eksamikeskuse, Teadus- ja Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindajatel. Eksamikomisjoni loal võivad eksamiruumis eksami sooritamise ajal viibida ka teised isikud isikut tõendava dokumendi esitamisel.
(6) Eksam sooritatakse kirjalikult. Eksami kestus on 60 minutit. Eksami sooritamisel võib kasutada eestikeelset Eesti Vabariigi põhiseadust ja «Kodakondsuse seadust» ning sõnaraamatut. Nende olemasolu eksamiruumis tagab eksamikeskus.
(7) Puudega isikul võimaldatakse sooritada eksam individuaalselt ja suuliselt, kui puue ei võimalda tal sooritada eksamit kirjalikult. Sellisel juhul lisatakse protokollile puuet tõendava dokumendi koopia.
[RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003]
§8. Eksamitulemuste hindamine, vormistamine ja teatavaks tegemine
(1) Eksami sooritamist hindab eksamikomisjon. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav on õigesti vastanud testi 20 küsimusest vähemalt 15 küsimusele. Eksamitulemused protokollitakse.
(2) Eksamitulemused kantakse protokolli eksami toimumise päeval.
Protokolli kantakse:
1) protokolli number;
2) eksami toimumise
koht ja kuupäev;
3) eksami nimetus;
4) eksamile kutsutud
isikute ja eksamile ilmunud isikute arv;
5) eksami sooritanud
isikute arv;
6) eksamineeritava ees- ja perekonnanimi, isikukood,
selle puudumisel sünniaeg ning tema eksamitulemused;
7)
eksamikomisjoni esimehe ja liikmete allkirjad.
(3) Eksamitulemus tehakse eksamineeritule teatavaks kirjalikult posti teel 7 päeva jooksul, arvates eksami toimumise päevast.
(4) Eksami sooritanud isikule antakse vastav tunnistus.
(5) Eksamikeskus säilitab eksamimaterjale viis aastat.
§9. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami sooritamine gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse riigieksami osana
(1) Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ning eksternid, kes on vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimustele ja korrale (edaspidi lõpueksami kord ) teatanud kooli juhtkonnale oma soovist sooritada ühiskonnaõpetuse riigieksam, võivad sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami ühiskonnaõpetuse riigieksami osana.
(2) Lõikes 1 nimetatud õpilane või ekstern, kes soovib sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse riigieksami osana, teatab oma sellekohasest soovist kooli juhtkonnale kirjalikult samaaegselt ühiskonnaõpetuse riigieksamile registreerimisega.
(3) Kool saadab kirjalikult eksamikeskusele lõikes 2 nimetatud õpilaste nimed ja isikukoodid koos gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse riigieksami registreerimislehega.
(4) Kool koondab lõikes 2 nimetatud õpilased ühiskonnaõpetuse riigieksami sooritamiseks eksamiruumi, kus lisaks riigieksamikomisjonile on välisvaatleja.
(5) Välisvaatleja on eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorraldusest kinnipidamist. Eksamiruumis on eksami sooritamise ajal lisaks eksamineeritavatele ja eksamikomisjoni liikmetele õigus viibida ka eksamikeskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindajatel.
(6) Lõikes 1 nimetatud õpilane või ekstern sooritab ühiskonnaõpetuse riigieksami vastavalt lõpueksami korrale.
(7) Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse riigieksam sisaldab iga § 2 lõikes 2 sätestatud valdkonna kohta vähemalt kaks küsimust.
(8) Lõikes 7 nimetatud osas toimub eksam kirjalikult eesti keeles.
(9) Õpilane või ekstern, kes sooritab ühiskonnaõpetuse riigieksami § 2 lõikes 2 sätestatut kontrollivate küsimuste osas vähemalt 75 protsendi ulatuses, loetakse sooritanuks Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami ning tal on õigus saada käesoleva määruse § 8 lõikes 4 sätestatud tunnistus.
[RT I 2005, 53, 425 - jõust. 16.10.2005]
§ 91. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami sooritamine põhikooli ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega ühiskonnaõpetuse eksami osana
(1) Põhikoolilõpetaja, kes on vastavalt lõpueksami korrale teatanud kooli juhtkonnale oma soovist sooritada põhikooli ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega ühiskonnaõpetuse eksam (edaspidi ühiskonnaõpetuse lõpueksam), võib sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami ühiskonnaõpetuse lõpueksami osana, kui teatab oma sellekohasest soovist kooli juhtkonnale kirjalikult samaaegselt ühiskonnaõpetuse lõpueksamile registreerimisega.
(2) Koolid teatavad lõikes 1 nimetatud põhikoolilõpetajate nimed ja isikukoodid eksamikeskusele kirjalikult.
(3) Kool koondab lõikes 1 nimetatud põhikoolilõpetajad ühiskonnaõpetuse lõpueksami sooritamiseks eksamiruumi, kus lisaks lõpueksamikomisjonile on välisvaatleja.
(4) Välisvaatleja on eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist. Eksamiruumis on eksami sooritamise ajal lisaks eksamineeritavatele ja eksamikomisjoni liikmetele õigus viibida ka eksamikeskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindajatel.
(5) Lõikes 1 nimetatud põhikoolilõpetaja sooritab ühiskonnaõpetuse lõpueksami vastavalt lõpueksami korrale.
(6) Ühiskonnaõpetuse lõpueksam sisaldab iga § 2 lõikes 2 sätestatud valdkonna kohta vähemalt kaks küsimust.
(7) Lõikes 6 nimetatud osas sooritab lõikes 1 nimetatud põhikoolilõpetaja eksami kirjalikult eesti keeles.
(8) Lõikes 1 nimetatud põhikoolilõpetaja, kes sooritab ühiskonnaõpetuse lõpueksami lõikes 6 nimetatud küsimuste osas vähemalt 75 protsendi ulatuses, loetakse sooritanuks Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami ning tal on õigus saada käesoleva määruse § 8 lõikes 4 sätestatud tunnistus.
[RT I 2005, 53, 425 - jõust. 16.10.2005]
§10. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami küsimuste ja tunnistuse vormi kehtestamine
Kehtestatakse:
1) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse
seaduse» tundmise eksami küsimused (lisa 1);
2) Eesti
Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami
tunnistuse vorm (lisa 2).
§11. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§12. Määruse rakendamine
(1) Paragrahve 1-8 ja 10 rakendatakse alates 1. juulist 2002. a.
(2) Paragrahvis 10 sätestatut kohaldatakse §-s 9 sätestatu osas alates määruse jõustumisest.
|
|
Vabariigi Valitsuse |
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE JA «KODAKONDSUSE SEADUSE» TUNDMISE EKSAMI KÜSIMUSED
I. EESTI RIIGIKORRA PÕHIALUSTE KOHTA, MIS ON SÄTESTATUD EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE I JA III PEATÜKIS
Avatud vastustega küsimused:
1. Milline on Eesti riigikord?
2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja?
3. Milliste sõnadega iseloomustatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse I peatükis Eesti Vabariiki?
4. Kas Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik või föderatiivne riik?
5. Mis on kõige tähtsam seadus Eesti Vabariigis?
6. Mis seadusega peavad olema kooskõlas kõik Eesti seadused?
7. Millisel põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus?
8. Mis on Eesti rahvuslikud rikkused, mida tuleb kasutada säästlikult?
9. Nimetage Eesti riigikeel!
10. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks?
11. Nimetage kaks moodust, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel.
12. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse?
Valikvastustega küsimused:
13. Kes on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandja?
a)
Rahvas
b) President
c) Peaminister
d) Riigikogu
14. Mis on kõige tähtsam seadus Eesti Vabariigis?
a)
Eesti Vabariigi põhiseadus
b) Keeleseadus
c) Omandiõiguse
seadus
15. Kellele kuuluvad Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi Eesti
loodusvarad ja loodusressursid?
a) Rahvale
b) Riigile
c)
Vabariigi Valitsusele
16. Mis on Eesti riigikeel?
a) Eesti keel
b) Vene keel
c)
Mõlemad
d) Puudub
17. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel?
a)
Eesti kodanikel
b) Kõigil Eesti elanikel
c) Eesti kodanikel
ja alalise elamisloaga välismaalastel
18. Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks?
a)
18-aastaselt
b) 16-aastaselt
c) 21-aastaselt
II. IGAÜHE PÕHIÕIGUSTE, VABADUSTE JA KOHUSTUSTE KOHTA, MIS ON SÄTESTATUD EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE II PEATÜKIS
Avatud vastustega küsimused:
1. Kellel on õigus Eesti
kodakondsusele sünnilt?
2. Kas veendumuste pärast tohib Eesti kodanikult kodakondsuse ära võtta?
3. Milline seadus sätestab Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ja korra?
4. Kas Eesti kodanikel, Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Eesti Vabariigi põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigusi, vabadusi ja kohustusi võrdselt?
5. Mis seadusega kooskõlas tohib piirata õigusi ja vabadusi?
6. Kas kõik inimesed on seaduse ees võrdsed?
7. Nimetage vähemalt kolm Eesti Vabariigi põhiseaduses märgitud asjaolu, mille tõttu on diskrimineerimine keelatud?
8. Mille õhutamine on Eestis seadusega keelatud ja karistatav? (Nimetage vähemalt kolme!)
9. Kellel on õigus riigi ja seaduse kaitsele?
10. Loetlege/Nimetage vähemalt kolm igaühe põhiõigust, mida sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus!
11. Kas Eesti riik kaitseb oma kodanikku välisriikides?
12. Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine?
13. Kas inimeste põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamine on riigi kohustus või on see lihtsalt soovituslik?
14. Kuhu on õigus pöörduda igaühel oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral?
15. Kas igaühel on õigus elule?
16. Kas oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel tuleb arvestada teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgida seadust?
17. Mida tuleb viivitamata teatada vahistatule?
18. Kas kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamata võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga?
19. Millal on isik kuriteos süüdi?
20. Kelle vastu ei sunnita kohtus tunnistama?
21. Kas inimest tohib teist korda kohtu alla anda ja karistada, kui lõplik kohtuotsus selle teo kohta on juba olemas?
22. Kas abikaasad on võrdõiguslikud?
23. Mis on vanemate põhiseaduse järgne õigus ja kohustus oma laste suhtes?
24. Millistel juhtudel on inimesel õigus riigi sotsiaalsele toetusele?
25. Kelle kontrolli all on töötingimused?
26. Kas Eesti kodanikku tohib Eestist välja saata või takistada Eestisse asumast?
27. Kelle järelevalve all on hariduse andmine?
28. Kuidas tagab riik igaühele Eestis hariduse kättesaadavuse?
29. Millistes koolides kehtib Eestis õigus õppemaksuta (tasuta) haridusele?
30. Kes kaitseb autori õigusi?
31. Millega on Eestis tagatud igaühe südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus?
32. Millistel usunditel on Eestis eelistatum positsioon Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi?
33. Millistel juhtudel võib piirata inimese vabadust täita usutalitusi?
34. Kas võib sundida inimest oma arvamusi ja veendumusi muutma?
35. Kas veendumustega saab õigustada õigusrikkumist?
36. Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimese õigust levitada ideid, arvamusi ning veendumusi!
37. Kas Eestis on tsensuuri?
38. Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimeste õigust rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada?
39. Kellel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse?
40. Kes võivad kuuluda erakondadesse?
41. Millised ühingud, liidud ja erakonnad on keelatud?
42. Mis põhjusel võib kohus lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse?
43. Kes võib lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse?
44. Kas igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus?
45. Kas vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi?
46. Mis juhul on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles?
47. Mis keel on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel Eesti Vabariigis?
48. Kas Eesti seadused lubavad võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamist riigiasutustes ning kohtu ja kohtueelses menetluses?
49. Millised kohalikud omavalitsused võivad kasutada sisemises asjaajamises ka mõnda muud keelt peale eesti keele?
50. Kes peab hüvitama elu- ja looduskeskkonnale tehtud kahju?
51. Kelle kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust?
Valikvastustega küsimused:
52. Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt?
a) Igal
lapsel, kelle vanematest vähemalt üks on Eesti kodanik
b)
Ainult nendel lastel, kelle mõlemad vanemad on Eesti kodanikud
c)
Igal lapsel, kes on sündinud Eesti territooriumil
53. Milliste veendumuste pärast tohib Eesti kodakondsust ära võtta?
a)
Mitte mingite
b) Poliitiliste
c) Usuliste
54. Mille alusel tohib piirata õigusi ja vabadusi?
a) Ainult
kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega
b) Kooskõlas mis
tahes seadusega
c) Ei tohi üldse piirata
55. Kellel on Eestis õigus riigi ja seaduse kaitsele?
a)
Kõigil Eestis olevatel inimestel/Igaühel
b) Ainult Eesti
kodanikel ja alalise elamisloaga isikutel
c) Üksnes Eesti kodanikel
56. Keda kaitseb Eesti riik välismaal?
a) Ainult Eesti
kodanikke
b) Nii Eesti kodanikke kui ka Eesti elamisloaga inimesi
c)
Iga inimest, kes kaitset vajab
57. Kellel on Eestis õigus vabale eneseteostusele?
a) Kõigil
Eestis olevatel inimestel/Igaühel
b) Ainult Eesti kodanikel ja
alalise elamisloaga isikutel
c) Üksnes Eesti kodanikel
58. Kellel on Eestis õigus vabadusele ja isikupuutumatusele?
a)
Kõigil Eestis olevatel inimestel/Igaühel
b) Ainult Eesti
kodanikel ja alalise elamisloaga inimestel
c) Üksnes Eesti kodanikel
59. Kui kaua tohib isikut vahi all hoida ilma kohtu sellekohase loata?
a)
48 tundi
b) 24 tundi
c) 72 tundi
60. Millal võib kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana?
a)
Kui kohus mõistab inimese süüdi
b) Kui inimene
vahistatakse/arreteeritakse
c) Kui algab kohtuprotsess
61. Kelle vastu ei pea inimene kohtus tunnistama?
a) Iseenda ja oma
lähedaste vastu
b) Presidendi ja peaministri vastu
c)
Tööandja vastu
62. Kellel on õigus moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele?
a)
Igaühel
b) Ainult Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga
isikutel
c) Üksnes Eesti kodanikel
63. Mis on vanemate põhiseaduse järgne õigus ja kohustus oma laste
suhtes?
a) Kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest
b)
Karistada neid oma äranägemise järgi
c) Otsustada
laste elukutse valiku üle
64. Kellel on Eestis üldjuhul eesõigus saada tööd riigiasutustes ja
kohalikes omavalitsustes?
a) Eelkõige Eesti kodanikel
b)
Kõikidel Eesti elanikel
c) Eesti keelt valdavatel inimestel
65. Kellel on Eestis õigus enda omandit vabalt vallata, käsutada ja
kasutada?
a) Igaühel
b) Ainult Eesti kodanikel ja alalise
elamisloaga isikutel
c) Üksnes Eesti kodanikel
66. Kas Eesti kodanikku tohib Eestist välja saata?
a) Ei tohi
b)
Tohib, kui ta ei ole Eesti riigile lojaalne
c) Tohib, kui ta on
toime pannud kuriteo
67. Kellel on otsustav sõna laste hariduse valikul?
a)
Vanematel
b) Koolil
c) Riigil
68. Kes otsustab, milline on õppekeel vähemusrahvuste õppeasutustes?
a)
Õppekeele valib õppeasutus
b) Õppekeel on sätestatud
Eesti Vabariigi põhiseadusega
c) Õppekeele valib kohalik
omavalitsus
69. Kellel on Eestis südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus?
a)
Igaühel
b) Ainult Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga
isikutel
c) Üksnes Eesti kodanikel
70. Kuidas reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus kirikutesse ja
usuühingutesse kuulumist?
a) See on vaba
b) See on
kohustuslik
c) See on soovitatav
71. Millistel juhtudel võib piirata inimese vabadust täita usutalitusi?
a)
Kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust
b)
Kui see toimub tööpäevadel, tööajal
c) Kui
selleks ei ole väljastatud ametlikku luba
72. Kes saab Eestis veendumustega vabandada oma õiguserikkumist?
a)
Mitte keegi
b) Igaüks
c) Eesti kodanik
73. Kellel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks mõeldud
informatsiooni?
a) Igaühel
b) Ainult Eesti kodanikel ja
alalise elamisloaga isikutel
c) Üksnes Eesti kodanikel
74. Kellel on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja
koosolekuid pidada?
a) Kõigil
b) Ainult Eesti kodanikel ja
alalise elamisloaga isikutel
c) Üksnes Eesti kodanikel
75. Kes võivad kuuluda erakondadesse?
a) Üksnes Eesti kodanikud
b)
Kõik Eesti elanikud
c) Ainult Eesti kodanikud ja alalise
elamisloaga isikud
76. Kes võivad kuuluda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse?
a)
Igaüks
b) Üksnes Eesti kodanikud
c) Ainult Eesti
kodanikud ja alalise elamisloaga isikud
77. Mis keel on riigiasutuste asjaajamiskeel?
a) Eesti keel
b)
Soovi korral vene või mõni muu keel
c) Eesti Vabariigi
põhiseaduses ei ole öeldud
78. Kas kohaliku omavalitsuse asjaajamiskeeleks võib olla ka vene või
mõni muu keel?
a) Võib, kui see on paikkonna püsielanike
enamiku keel
b) Ei või
c) Eesti Vabariigi põhiseaduses pole
öeldud
79. Kas võõrkeelte kasutamine Eesti riigiasutustes ja kohtus on
lubatud?
a) Jah, vastavalt seadusele
b) Ei
c) Eesti Vabariigi
põhiseaduses pole öeldud
80. Kes on Eestis kohustatud hoidma elu- ja looduskeskkonda?
a)
Igaüks
b) Ainult Eesti kodanikud ja alalise elamisloaga isikud
c)
Üksnes Eesti kodanikud
81. Kelle kohus on kaitsta Eesti iseseisvust?
a) Üksnes Eesti
kodanike
b) Ainult Eesti kodanike ja alalise elamisloaga isikute
c)
Igaühe
82. Kas teiste riikide kodanikud on kohustatud järgima Eesti
põhiseaduslikku korda?
a) Jah, kui nad on Eestis
b) Ei ole
c)
Eesti Vabariigi põhiseaduses pole öeldud
III. RIIGIKOGU, VABARIIGI PRESIDENDI, VABARIIGI VALITSUSE JA KOHTU PÄDEVUSE KOHTA VASTAVALT EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSELE
Avatud vastustega küsimused:
1. Kellele kuulub seadusandlik võim Eesti Vabariigis?
2. Mitu liiget on Riigikogul?
3. Kes võib kandideerida Riigikogusse?
4. Kas Riigikogu liige tohib olla ka mõnes muus riigiametis?
5. Kes võtab Eesti Vabariigis vastu seadusi?
6. Kes otsustab rahvahääletuse korraldamise?
7. Kes valib Eesti Vabariigi Presidendi?
8. Kes võtab vastu riigieelarve?
9. Kes nimetab ametisse õiguskantsleri?
10. Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja?
11. Loetlege/Nimetage vähemalt kolm Riigikogu pädevusse kuuluvat ülesannet!
12. Kas Riigikogu istungeid on võimalik jälgida?
13. Kes on Eesti Vabariigi riigipea?
14. Kes esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises?
15. Kes kuulutab välja Eesti Riigikogu valimised?
16. Kes kuulutab välja Eesti Vabariigi seadused?
17. Kes nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse?
18. Kes on Eesti riigikaitse kõrgeim juht?
19. Keda võib üles seada Vabariigi Presidendi kandidaadiks?
20. Mitmeks aastaks valitakse ametisse Vabariigi President?
21. Kellele kuulub täidesaatev riigivõim Eesti Vabariigis?
22. Kes viib ellu Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitikat?
23. Kes kuuluvad Vabariigi Valitsusse?
24. Kes esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust?
25. Kas Vabariigi Valitsuse liikmed tohivad olla muus riigiametis või kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse?
26. Kes mõistab Eesti Vabariigis õigust?
27. Millest lähtub kohus õigusemõistmisel?
28. Kui kauaks nimetatakse ametisse kohtunikud?
29. Millistest kohtutest koosneb Eesti kohtusüsteem?
30. Milline kohus on riigi kõrgeim kohus?
Valikvastustega küsimused:
31. Mitu liiget on Riigikogul?
a) 101
b) 100
c) 110
32. Kui vanalt võib kandideerida Riigikogusse?
a) 21-aastaselt
b)
18-aastaselt
c) 25-aastaselt
33. Kes võib kandideerida Riigikogusse?
a) Iga vähemalt
21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik
b) Iga
vähemalt 21-aastane alalise elamisloaga isik
c) Iga vähemalt
21-aastane Eesti kodanik
d) Iga vähemalt 18-aastane hääleõiguslik
Eesti kodanik
e) Iga vähemalt 40-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik
34. Kes võtab vastu seadusi?
a) Riigikogu
b) Vabariigi
Valitsus
c) President
35. Kuidas saab võtta presidenti, Riigikogu liiget või peaministrit
kriminaalvastutusele?
a) Ainult õiguskantsleri ettepanekul
b)
Ei saagi
c) Nagu teisi Eesti kodanikke
36. Kes on Eesti riigikaitse kõrgeim juht?
a) Vabariigi
President
b) Kaitseväe ülemjuhataja
c) Peaminister
37. Kui vana peab olema Vabariigi Presidendi kandidaat?
a) 40
aastat vana
b) 35 aastat vana
c) 30 aastat vana
38. Kelle võib seada Vabariigi Presidendi kandidaadiks?
a)
Sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana
b)
Eesti kodaniku või alalise elaniku
c) Igaühe, kes on 40 aastat
vana
39. Kui kauaks valitakse ametisse Vabariigi President?
a) Viieks
aastaks
b) Neljaks aastaks
c) Kolmeks aastaks
d) Eluajaks
40. Kui mitmeks järjestikuseks ametiajaks võib Vabariigi Presidendiks
valida ühte ja sama isikut?
a) Kaheks ametiajaks
b) Üheks
ametiajaks
c) Kolmeks ametiajaks
41. Kellele kuulub täidesaatev võim?
a) Vabariigi
Valitsusele
b) Riigikogule
c) Vabariigi Presidendile
42. Kes esindab Vabariigi Valitsust?
a) Peaminister
b) Riigikogu
esimees
c) Vabariigi President
43. Kes juhib ministeeriumi?
a) Minister
b) Kantsler
c)
Peaminister
44. Kes valitakse ametisse kogu eluks?
a) Kohtunikud
b)
Riigikogu liikmed
c) Vabariigi President
45. Kui kauaks nimetatakse ametisse kohtunikud?
a) Eluajaks/kogu
eluks
b) 20 aastaks
c) 10 aastaks
IV. EESTI KODAKONDSUSE OMANDAMISE, SAAMISE, TAASTAMISE JA KAOTAMISE TINGIMUSTE NING KORRA KOHTA VASTAVALT KODAKONDSUSE SEADUSELE
Avatud vastustega küsimused:
1. Kas Eesti riigi kodanik võib olla ka mõne muu riigi kodanik?
2. Kes on sünnijärgne kodanik?
3. Kas sünniga omandatud Eesti kodakondsust tohib kelleltki ära võtta?
4. Kui vanalt võib välismaalane taotleda Eesti kodakondsust?
5. Mis keelt peab oskama naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust sooviv välismaalane?
6. Milliseid Eesti seadusi peab tundma välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust?
7. Millist sissetulekut peab omama välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust?
8. Kes võib teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda isikule kodakondsus eriliste teenete eest?
9. Kas lapsele saab taotleda Eesti kodakondsust?
10. Kes otsustab Eesti kodakondsuse andmise või taastamise?
11. Nimetage vähemalt kolm põhjust, mille tõttu ei anta ega taastata Eesti kodakondsust!
12. Millega seoses kaob Eesti kodakondsus?
13. Kes otsustab Eesti kodakondsusest vabastamise?
14. Nimetage kaks piirangut, mille puhul võidakse isikut Eesti kodakondsusest mitte vabastada!
15. Kas veendumuste pärast võib Eesti kodakondsust ära võtta?
16. Kuhu võib isik pöörduda, kui kodakondsuse seaduses sätestatud õigusi on rikutud või on piiratud tema vabadusi?
17. Kas Eesti kodakondsuse võib saada eriliste teenete eest?
Valikvastustega küsimused:
18. Milliseid Eesti seadusi peab tundma välismaalane, kes soovib saada
naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust?
a) Eesti Vabariigi
põhiseadust ja «Kodakondsuse seadust»
b) Kõiki Eesti
seadusi
c) «Keeleseadust» ja Eesti Vabariigi põhiseadust
19. Kes otsustab Eesti kodakondsuse andmise või taastamise?
a)
Vabariigi Valitsus ehk täitevvõim
b) Kodakondsus- ja
Migratsiooniamet
c) Vabariigi President
20. Kas veendumuste pärast võib Eesti kodakondsuse ära võtta?
a)
Ei või
b) Võib, kui Eesti kodanik ei ole Eesti riigile lojaalne
c)
Võib, kui Eesti kodanik ei arvesta teiste inimeste õiguste ja
vabadustega
|
|
Vabariigi Valitsuse |
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE JA «KODAKONDSUSE SEADUSE» TUNDMISE EKSAMI TUNNISTUSE VORM
|
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE JA -KODAKONDSUSE SEADUSE- TUNDMISE TUNNISTUS |
|
|
NN 00000 |
|
|
|
|
|
______________________________ |
|
|
(ees- ja perekonnanimi) |
|
|
|
|
|
______________________________ |
|
|
(isikukood või sünniaeg) |
|
|
|
|
|
on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja -Kodakondsuse seaduse- tundmise eksami -Kodakondsuse seaduse- § 9 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt. |
|
|
|
|
|
Eksam on sooritatud |
|
|
|
|
|
|
|
|
________________________________________ |
|
|
(koht, kuupäev, protokolli number) |
|
|
|
|
|
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse direktor |
|
|
|
|
|
__________________________ |
|
|
(ees- ja perekonnanimi) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pitser |
Facebook
Twitter