Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord
Vastu võetud 09.04.2002 nr 31
Määrus kehtestatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237) § 15 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse teadus- ja arendusasutuse teadusteema, järeldoktori teadusteema ning doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise taotlemise tingimused ja kord ning sihtfinantseerimistaotluste hindamise alused ja aruandluse kord.
§ 2. Sihtfinantseerimise subjektid
Sihtfinantseerimist võivad taotleda kõik vastavas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused.
2. peatükk
TEADUS- JA ARENDUSASUTUSE TEADUSTEEMA
SIHTFINANTSEERIMISE TINGIMUSED
§ 3. Teadusteema sihtfinantseerimise taotlemine
(1) Teadus- ja arendusasutus taotleb teadusteema sihtfinantseerimist teadusnõukogu või selle poolt volitatud kollegiaalse otsustuskogu (edaspidi teadusnõukogu) otsuse alusel.
(2) Mitme teadus- ja arendusasutuse täidetava teadusteema puhul peab sihtfinantseerimise taotlemine olema kinnitatud kõigi teema täitmisel osalevate teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogudes.
(3) Teadusteema sihtfinantseerimise taotlemiseks esitatakse alljärgnevad
dokumendid:
1) taotlus (vorm 1);
2) teadusteema põhjendus kuni
kolmel lehel (vorm 2);
3) teadusteema juhi ja täitjate
elulookirjeldused (vorm 3);
4) vastava eetikakomisjoni otsus, kui
uurimistöös kavandatakse arstiteaduslikke inimuuringuid või loomkatseid.
(4) Lisaks lõikes 3 nimetatud dokumentidele esitab teadus- ja arendusasutus nimekirja kõigist oma sihtfinantseerimistaotlustest, näidates ära teadusteema nimetuse ja juhi.
(5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendid esitatakse Haridusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt 15. maist kuni 20. septembrini.
§ 4. Teadusteema põhjendus
Teadusteema põhjendusest peab selguma:
1) kavandatava uuringu
üldteoreetiline taust ning selle koht üldteadmiste foonil;
2) uuringu iseloom (kas on tegemist alusuuringu või rakendusuuringuga);
3) uuringu põhieesmärgid, hüpoteesid ja meetodid;
4) uuringu
teostajate teaduspotentsiaal;
5) seadmete ja aparatuuri olemasolu või
vajadus;
6) uuringute eeldatavad tulemused ja võimalikud
jätkamissuunad;
7) eeldatav tähtsus teadusele ning Eesti
majandusele ja kultuurile.
§ 5. Teadusteema juht
(1) Teadusteema juhiks võib olla teadustöötaja või õppejõud, kellel on doktorikraad või sellele tasemelt vastav välisriigi kraad ning kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt viis eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafia.
(2) Iga teadustöötaja või õppejõud võib juhtida ainult ühte teadusteemat.
§ 6. Teadusteema täitjad
(1) Teadusteema põhitäitjateks võivad olla teadustöötajad või õppejõud, kellel on Eesti teaduskraad või sellele tasemelt vastav välisriigi kraad ning kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt kolm eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafia.
(2) Teadusteema täitjateks võivad lisaks olla ka magistrandid, doktorandid ja teadustöötajad või õppejõud, kes ei vasta teadusteema põhitäitjatele esitatavatele nõuetele.
(3) Teadusteema täitmisest võtab pärast sihtfinantseerimise avamist osa vähemalt kaks tööaja riiklikule normile vastava tööajaga töötavat (edaspidi täistööajaga) teadusteema põhitäitjat, kelle töötasukulud kaetakse teadusteema summadest.
§ 7. Teadusteema maksumus
(1) Teadusteema maksumus sisaldab teadusteema juhi, täitjate ning abijõu töötasukulusid ning teisi otseseid teadustöö kulusid. Teadusteema maksumus ei sisalda üldkululõivu.
(2) Teadusteema juhi ja täitjate töötasukulud moodustavad, sõltuvalt teadustöö iseloomust 35% (eksperimentaaluuringute puhul) kuni 80% (teoreetiliste uuringute puhul) teadusteema maksumusest.
(3) Teadusteema maksumus ei sisalda ülikoolis täistööajaga töötava õppejõu töötasukulusid.
(4) Teadusteema maksumus sisaldab osalise tööajaga töötava õppejõu ja teadustöötaja töötasukulusid arvestusega, et summaarne tööaeg erinevate tööülesannete ja/või teadusteemade täitmisel ei ületaks täistööaega.
§ 8. Teadusteema sihtfinantseerimise kestus
Teadusteemat sihtfinantseeritakse kuni viis aastat.
§ 9. Teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise taotlemine
Teadus- ja arendusasutus esitab teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise taotlemiseks Haridusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt teadusnõukogus kinnitatud taotluse (vorm 4) ning teadusteema jooksva aasta vahearuande (vorm 8) iga aasta 1. novembriks.
§ 10. Teadusteema jätkuva sihtfinantseerimise maht
(1) Teadusteema jätkuva sihtfinantseerimise maht lähtub eelneva aasta sihtfinantseerimise mahust.
(2) Teadusteema sihtfinantseerimise mahu suurendamiseks esitatakse Haridusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt vastavasisuline taotlus (kuni 3 lk) koos teadusnõukogu sellekohase otsusega.
§ 11. Teadusteema lõpparuanne
(1) Teadus- ja arendusasutus esitab teadusnõukogus kinnitatud teadusteema lõpparuande (vorm 9) Haridusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt 31. märtsiks.
(2) Teaduskompetentsi Nõukogu korraldab teadusteema lõpparuande retsenseerimise sõltumatu retsensendi poolt.
(3) Lõpparuande retsensiooni põhiseisukohad edastatakse teadusteema juhile ning teadus- ja arendusasutustele, kus teadusteemat täideti.
3. peatükk
JÄRELDOKTORI TEADUSTEEMA SIHTFINANTSEERIMISE
TINGIMUSED
§ 12. Järeldoktori koha sihtfinantseerimise taotlemine
(1) Teadus- ja arendusasutus võib järeldoktori koha sihtfinantseerimist taotleda sihtfinantseeritava teadusteema raames.
(2) Taotlused järeldoktori koha sihtfinantseerimiseks (vorm 5) esitatakse Haridusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt 15. maist 20. septembrini, kui järeldoktori kohta taotletakse uue sihtfinantseeritava teadusteema raames, ning 1. novembriks, kui järeldoktori kohta taotletakse jätkuva sihtfinantseeritava teema raames.
§ 13. Järeldoktori koha täitmine
(1) Teadus- ja arendusasutus viib kahe kuu jooksul alates järeldoktori koha sihtfinantseerimise kinnitamisest läbi konkursi järeldoktori koha täitmiseks teadusnõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
(2) Teadus- ja arendusasutus sõlmib konkursi võitnud isikuga töölepingu.
§ 14. Järeldoktori kohale kandideerimise üldnõuded
(1) Järeldoktori teadusteema peab olema seotud teadus- ja arendusasutuse sihtfinantseeritava teadusteemaga ning kooskõlastatud vastava teadusteema juhiga.
(2) Järeldoktori kohale võivad kandideerida kõik taotluse esitamise tähtajal kuni 35-aastased (kaasa arvatud) isikud, kelle doktoritöö kaitsmisest ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat ning kelle doktoritöö valmis väljaspool seda struktuuriüksust või sihtfinantseeritavat teadusteemat, mille raames ta järeldoktori kohale kandideerib.
(3) Teadus- ja arendusasutus esitab Haridusministeeriumile kümne päeva jooksul pärast järeldoktori koha täitmise konkursi tulemuste kinnitamist andmed järeldoktori teadusteema ja valitud järeldoktori kohta (eesnimi, perekonnanimi, sünniaasta, teaduskraad ja selle andmise koht ning aasta).
§ 15. Järeldoktori teadusteema maksumus
Järeldoktori teadusteema maksumus sisaldab järeldoktori ja abijõu töötasukulusid ning teisi otseseid ja kaudseid kulusid.
§ 16. Järeldoktori teadusteema sihtfinantseerimise kestus
Järeldoktori teadusteemat sihtfinantseeritakse kuni kaks aastat.
§ 17. Järeldoktori teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise taotlemine
Järeldoktori teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise taotlemiseks esitab teadus- ja arendusasutus Haridusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt teadusnõukogus kinnitatud taotluse (vorm 6) ning vahearuande (kuni 3 lk) esimese järeldoktoriaasta 1. novembriks.
§ 18. Järeldoktori teadusteema lõpparuanne
(1) Järeldoktor esitab Haridusministeeriumile kolme kuu jooksul arvates teadusteema lõppemisest paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt teadusnõukogus kinnitatud teadusteema täitmise lõpparuande (vorm 10).
(2) Teaduskompetentsi Nõukogu korraldab teadusteema lõpparuande retsenseerimise sõltumatu retsensendi poolt.
(3) Lõpparuande retsensiooni põhiseisukohad edastatakse järeldoktorile ning teadus- ja arendusasutusele, kus teadusteemat täideti.
4. peatükk
DOKTORANDI TEADUSTÖÖ SIHTFINANTSEERIMISE TINGIMUSED
§ 19. Doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise taotlemine
(1) Doktorant esitab doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise taotluse (vorm 7) paberkandjal ja elektrooniliselt ülikoolile. Ülikool esitab Haridusministeeriumile nimekirja doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise taotlustest ja doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise taotlused elektrooniliselt 1. novembriks.
(2) Taotlusele lisatakse, v.a esimese aasta doktorandi korral, ülikooli vastava struktuuriüksuse atesteerimiskomisjoni otsus doktorandi seniste õpingute edukuse kohta.
(3) Doktorandi teadustöö sihtfinantseerimist saab taotleda ainult riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppivale doktorandile.
§ 20. Doktorandi teadustöö maksumus
Doktorandi teadustöö sihtfinantseerimine on ette nähtud doktoritööga seotud teadustöö kuludeks ja seda ei tohi kasutada töötasuks ega stipendiumiks.
§ 21. Doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise kestus
Doktorandi teadustööd sihtfinantseeritakse doktoriõppe nominaalaja jooksul.
5. peatükk
TEADUSTEEMADE SIHTFINANTSEERIMISE OTSUSTAMINE
§ 22. Sihtfinantseerimistaotluste hindamine
(1) Teaduskompetentsi Nõukogu hindab iga uue teadusteema sihtfinantseerimise taotlemisel sihtfinantseerimise otstarbekust.
(2) Teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise taotlemisel annab Teaduskompetentsi Nõukogu hinnangu teadusteema raames tehtud töö tulemustele.
(3) Teaduskompetentsi Nõukogu võib kaasata sihtfinantseerimistaotluste hindamisse Eesti või välisriigi eksperte.
(4) Teaduskompetentsi Nõukogu liige, kes on selle teadusteema juht või põhitäitja, millele sihtfinantseerimist taotletakse, ei osale vastava taotluse arutelul Teaduskompetentsi Nõukogu istungil.
§ 23. Teadusteema sihtfinantseerimise taotluste hindamise kriteeriumid
(1) Teaduskompetentsi Nõukogu arvestab teadusteema sihtfinantseerimise
taotluste hindamisel järgmisi kriteeriume:
1) teadusteema
teaduslik põhjendatus;
2) teadusteema täitjate piisav arv,
kvalifikatsioon ja pädevus;
3) teadusteema olulisus teadusele
ning Eesti majandusele ja kultuurile;
4) teadusteema täitjate seni
saavutatud tulemused (teaduspublikatsioonid, konverentsiettekanded,
patendid jms);
5) teadusteema seotus doktoriõppega;
6)
teadusvaldkondade evalveerimise tulemused;
7) koostöö teadlasrühmade
vahel teadusteema raamides;
8) teaduseetiliste printsiipide järgimine.
(2) Teaduskompetentsi Nõukogu arvestab järeldoktori koha
sihtfinantseerimise taotluste hindamisel järgmisi kriteeriume:
1) sihtfinantseeritava teadusteema vastavus teaduse üldise arengu
suundumustele ja teadmistepõhise ühiskonna vajadustele;
2)
sihtfinantseeritava teadusteema täitjate arv ning teadustöö tänapäevane
keskkond;
3) Eesti Teadusfondi uurimistoetuste ja lisafinantseerimise
olemasolu muudest (sh rahvusvahelistest) allikatest.
§ 24. Teaduskompetentsi Nõukogu ettepanek
(1) Teaduskompetentsi Nõukogu teeb haridusministrile ettepaneku teadusteemade sihtfinantseerimise ja selle mahu kohta.
(2) Teaduskompetentsi Nõukogu võib teadusteema sihtfinantseerimise
otsustamisel teha haridusministrile ettepaneku:
1) sihtfinantseerida
teadusteemat taotletud mahus;
2) sihtfinantseerida teadusteemat
osaliselt;
3) mitte sihtfinantseerida teadusteemat.
(3) Teaduskompetentsi Nõukogu võib teadusteema sihtfinantseerimise
jätkamise otsustamisel teha haridusministrile ettepaneku:
1)
jätkata sihtfinantseerimist eelmise aasta mahus;
2) suurendada
teadusteema sihtfinantseerimise mahtu;
3) vähendada teadusteema
sihtfinantseerimise mahtu kuni 20 protsendi võrra, kui § 22 lõikes 2
nimetatud hinnang on negatiivne;
4) lõpetada teadusteema
sihtfinantseerimine, kui § 22 lõikes 2 nimetatud hinnang on teist aastat
järjest negatiivne.
(4) Teaduskompetentsi Nõukogu lisab oma ettepanekule kirjaliku põhjenduse, kui tehakse ettepanek teadusteemat mitte finantseerida, vähendada teadusteema sihtfinantseerimise mahtu või lõpetada teadusteema sihtfinantseerimine. Põhjendus edastatakse ka sihtfinantseerimist taotlenud teema juhile ning vastavale teadus- ja arendusasutusele.
§ 25. Sihtfinantseerimise otsustamine
Sihtfinantseerimise mahu kinnitab Teaduskompetentsi Nõukogu ettepanekul haridusminister käskkirjaga.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 26. Määruse kehtetuks tunnistamine
Haridusministri 31. mai 1999. a määrus nr 32 «Sihtfinantseerimise korra kinnitamine» (RTL 1999, 94, 1157; 2000, 32, 424) tunnistatakse kehtetuks.
| Minister Mailis RAND |
| Kantsler Peep RATAS |
|
Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde |
|
Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde |
|
Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde |
|
Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde |
|
Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde |
|
Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde |
|
Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde |
|
Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde |
|
Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde |
|
Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde |
Facebook
X.com