Teksti suurus:

Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.10.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.04.2012
Avaldamismärge:

Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord

Vastu võetud 02.09.2004 nr 178
RTL 2004, 118, 1840
jõustumine 12.09.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.10.2005RTL 2005, 104, 157816.10.2005

Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» § 51 lõike 3 alusel.

§ 1.  Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnad

  (1) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnaks.

  (2) Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid lähtudes Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rahvusvahelise Tuletornide Assotsiatsioonide Administratsiooni (IALA) nõuetest ja soovitustest.

  (3) Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkond on mereala osa, kus kehtib «Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel» (RT II 2001, 22, 117), koos parandustega, reegli V/11 ja IMO resolutsiooni MSC.139 (76) kohane laevaettekannete süsteem (GOFREP).

§ 2.  Üldnõuded liiklemisele ning teadete ja informatsiooni edastamisele laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas

  (1) Liiklemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas tuleb järgida 1972. a konventsiooni rahvusvahelistest eeskirjadest laevade kokkupõrkamise vältimise kohta merel nõudeid ning Eesti õigusakte.

  (2) Laevaliikluse korraldamisel juhindutakse IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest ning Eesti õigusaktidest.

  (3) Mõlemal laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnal on oma raadiokutsung ja ultralühilaine (edaspidi VHF) sagedusel töötav raadiokanal (edaspidi töökanal), mida kasutatakse laeva ja laevaliikluse juhtimise keskuse vahelise raadioside pidamiseks.

  (4) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas liiklevate laevade laevajuhtidel, sh kalapüügil ja triivis olevate või ankurdatud laevade laevajuhtidel, tuleb pidada raadiovahti vastavatel töökanalitel ning olla valmis kahepoolse raadioside pidamiseks.

  (5) Väikelaevajuht peab lõikes 4 sätestatud nõuet järgima juhul, kui väikelaeva kohustuslikku varustusse kuulub VHF raadiojaam.

  (6) Raadiosidet peetakse laevaliiklusteeninduse piirkonnas eesti või inglise keeles ning Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas inglise keeles.

  (7) Laevaliikluse juhtimise keskus võib laevaliikluse korraldamisel määruses sätestatust kõrvale kalduda, kui see on hädavajalik laevaõnnetuse ärahoidmiseks. Sel juhul peab laevaliikluse juhtimise keskus tegema kõik endast sõltuva, et tagada meresõiduohtus parimal võimalikul viisil.

§ 3.  Laevaliiklusteeninduse piirkonna piirid

  Laevaliiklusteeninduse piirkonnana määratletakse Tallinna, Muuga ja Kopli lahe piirkond, mis piirneb rannajoonega ning joonega, mis ühendab järgmisi geograafilisi punkte:
  1) mandril Ninamaa neem (59º28,4'N 24º21,6'E);
  2) merel 59º29,5'N 24º20,0'E;
  3) Suurupi 1. poi; merel 59º30,5'N 24º20,0'E;
  4) merel 59º40,0'N 24º30,0'E;
  5) Tallinna madala tuletorn (59º42,7'N 24º43,9'E);
  6) Keri tuletorn (59º41,9'N 25º01,4'E);
  7) merel 59º41,9'N 25º12,3'E;
  8) Loodeotsa neem Rammusaarel (59º34,7'N 25º12,3'E);
  9) mandril Ihasalu poolsaare Uitru säär (59º32,5'N 25º08,6'E).

§ 4.  Laevadelt teadete ja informatsiooni edastamine laevaliiklusteeninduse piirkonnas

  (1) Laevaliiklusteeninduse piirkonna laevaliikluse juhtimise keskuse raadiokutsung on «Tallinn VTS» ja töökanal VHF kanal 13.

  (2) Teateid ja informatsiooni edastatakse laevaliikluse juhtimise keskusele:
  1) laevadelt kogupikkusega 24 meetrit või enam;
  2) laevadelt kogupikkusega alla 24 meetri juhul, kui laev on juhtimisvõimetu, piiratud manööverdusvõimega või laeva navigatsioonivahendid ei ole töökorras;
  3) laevaliikluse juhtimise keskuse nõudmisel.

  (3) Laeva laevaliiklusteeninduse piirkonda sisenemisel ja sadamast lahkumisel peab laevajuht olema valmis edastama laevaliikluse juhtimise keskusele järgmisi vormikohaseid teateid:

Vorm Teates sisalduvad andmed
A Laeva nimi ja raadiokutsung või IMO number või mere liikuvteenistuse tunnusnumber (MMSI)
C Laeva asukoht, pikkus- ja laiuskraad kahe kuuearvulise grupina (kkmmss)
D Laeva asukoht selgelt määratletud orientiirist
E Tõeline kurss kolmearvulise grupina
F Kiirus sõlmedes kahearvulise grupina
I Sihtpunkt antud laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas ja arvatav sihtkohta jõudmise aeg (ETA)
L Planeeritav teekond
O Laeva tegelik süvis meetrites
P Last, eraldi ohtlik last ja IMO klassid
Q Lühiinformatsioon vigastustest või normaalset laevasõitu piiravatest asjaoludest
R Ohtliku lasti kaotamise või reostuse juhtumi kirjeldus
U Laeva tüüp ja kogupikkus
W Inimeste arv laeval
X Muu informatsioon (jääklass, laeva punker vms)

  (4) Lõikes 3 sätestatud teadete mahtu võib laevaliikluse juhtimise keskus vähendada või suurendada sõltuvalt varasemast informatsioonist laeva kohta või muudest asjaoludest.

  (5) Laeva saabudes laevaliiklusteeninduse piirkonda ja väljudes sadama akvatooriumilt peab laevajuht edastama laevaliikluse juhtimise keskusele lõike 3 vormide A, D (või C) ja L kohased teated.

  (6) Kui laeva teekond muutub võrreldes planeeritud teekonnaga, peab laevajuht teekonna muutusest kohe informeerima laevaliikluse juhtimise keskust.

  (7) Täiendavalt peab laevajuht edastama laevaliikluse juhtimise keskusele teate laeva liikumise kohta järgmistes kontrollpunktides:
  1) Suurupi «3» poi traavers;
  2) Tallinna «1» poi traavers.

  (8) Laevaga laevaliiklusteeninduse piirkonnas liigeldes peab laevajuht laevaliikluse juhtimise keskuse nõudmisel edastama täiendavat informatsiooni.

  (9) Kui laev saabub laevaliiklusteeninduse piirkonda ja soovib jääda ankrusse, peab laevajuht kooskõlastama ankrukoha laevaliikluse juhtimise keskusega ning informeerima keskust vahetult enne ankrusse jäämist. Enne ankru hiivamist peab laevajuht sellest informeerima laevaliikluse juhtimise keskust.

  (10) Kui kalalaev teostab kalapüüki laevaliiklusteeninduse piirkonna piiri läheduses ning perioodiliselt siseneb sellesse piirkonda kalapüügi manöövrite tõttu, peab laevajuht andma laevaliikluse juhtimise keskusele sellesisulise ühekordse informatsiooni.

  (11) Kalapüügi lõpetamisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas ja sõidu alustamisel sihtkohta peab laevajuht edastama laevaliikluse juhtimise keskusele lõike 3 vormide A, D (või C) ja L kohased teated.

  (12) Laevajuht peab esimesel võimalusel informeerima laevaliikluse juhtimise keskust veeteel avastatud intsidendist, õnnetusest, ohust, takistusest või merekeskkonna reostusest.
[RTL 2005, 104, 1578 - jõust. 16.10.2005]

§ 5.  Laevaliikluse juhtimise keskuse poolt informatsiooni edastamine laevaliiklusteeninduse piirkonnas

  (1) Laevaliikluse juhtimise keskus edastab töökanalil vastavalt vajadusele või laevajuhi päringule laevadele informatsiooni:
  1) asjaoludest, mis võivad ohustada laevaliiklust ning on laevajuhile vajalikud navigatsiooniotsuste vastuvõtmiseks, sh informatsiooni erandlike ilmastikuolude kohta, muudatustest liikluskorralduses, töödest laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas, ujuvmärgistuse muudatustest jms;
  2) jäämurdjate ja jääolude kohta ning sellest tulenevatest erisustest laevaliikluse korralduses;
  3) ohutu ankrupaiga kohta;
  4) muudest asjaoludest laevajuhi taotlusel.

  (2) Laevaliikluse juhtimise keskus informeerib otsingu- ja päästetööde vajadusest kohe Piirivalveameti merevalvekeskust.

  (3) Laevaliikluse juhtimise keskus informeerib laevaliiklusteeninduse piirkonnas toimunud rikkumistest, reostustest ja intsidentidest asjaomaseid asutusi.

  (4) Laevaliikluse juhtimise keskus informeerib sihtsadamat laevast, millel on tavapärast manööverdamist mittevõimaldav oluline rike või muust asjaolust, mis peaks sihtsadamal olema teada enne laeva saabumist sadama akvatooriumi.

  (5) Kui laevaliikluse juhtimise keskusele on teada asjaolu, mis võib põhjustada laevaõnnetuse Soome Vabariigi või Vene Föderatsiooni territoriaalvetes, peab ta sellisest asjaolust informeerima vastava riigi pädevat asutust.

§ 6.  Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonna piirid Eesti vastutusalas

  Soome lahe laevaettekannete süsteemi Eesti vastutusala piirneb merel väljaspool laevaliiklusteeninduse piirkonda:
  1) Hiiumaa ja mandri vahelise ettekannete liiniga:
59º06'N 22º35'E;
 59º14'N 23º31'E;
  2) Kõpu poolsaarelt algava ettekannete lääneliiniga:
59º10'N 21º30'E;
Kõpu poolsaar (58º56,4'N 22º03,3'E);
  3) ettekannete keskliiniga, mis läbib Kõpu, Hankoniemi, Porkkala ja Kalbådagrundi liikluseraldusskeemide eraldusvööndite keskpunkte kuni punktini 59º59,15'N 26º30'E ning
  4) ettekannete idaliiniga:
59º28'N 28º03'E;
59º37'N 27º38'E;
 59º46'N 26º33'E;
59º57'N 26º30'E;
59º59,15'N 26º30'E.

§ 7.  Laevadelt teadete ja informatsiooni edastamine Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonna Eesti vastutusalas

  (1) Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonna Eesti vastutusala laevaliikluse juhtimise keskuse raadiokutsung on «Tallinn Traffic» ning töökanal on VHF kanal 61 ja varukanal VHF kanal 81.

  (2) Teateid ja informatsiooni edastatakse laevaliikluse juhtimise keskusele:
  1) laevadelt kogumahutavusega 300 või enam;
  2) laevadelt kogumahutavusega alla 300 juhul, kui
laev on juhtimisvõimetu või ankrus liikluseraldusskeemi alas,
laev on piiratud manööverdusvõimega või
laeva navigatsioonivahendid ei ole töökorras.

  (3) Laeva Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonna Eesti vastustusalasse sisenemisel ja sadamast lahkumisel peab laevajuht olema valmis edastama laevaliikluse juhtimise keskusele järgmisi vormikohaseid teateid:

Vorm Teates sisalduvad andmed
A Laeva nimi ja kutsung või IMO number või mere liikuvteenistuse tunnusnumber (MMSI)
C Laeva asukoht, pikkus ja laiuskraad kahe kuuearvulise grupina (kkmmss)
D Peiling ja kaugus meremiilides selgelt määratletud kaldaorientiirist
E Tegelik kurss kolmearvulise grupina
F Kiirus sõlmedes kahearvulise grupina
H Ettekannete piirkonda sisenemise aeg (UTC) ja koht
I Sihtsadam ja arvatav sihtkohta jõudmise aeg (ETA)
O Laeva tegelik süvis meetrites
P Ohtlik last, selle põhiklassid ja kogus (1. ja 7. põhiklassi olemasolul kantakse lasti kogusest ette eraldi)
Q Lühiinformatsioon vigastustest või normaalset laevasõitu piiravatest asjaoludest
R Ohtliku lasti kadumise või reostuse kirjeldus
U Laeva tüüp ja kogupikkus
W Inimeste arv laeval
X Muu informatsioon (jääklass, laeva punker vms)

  (4) Täisettekanne on teade, mis sisaldab lõike 3 vormide A, C (või D), E, I, O, P ja U kohaseid teateid. Laevaliikluse juhtimise keskuse nõudmisel sisaldab täisettekanne ka vormide F, W ja X kohaseid teateid.

  (5) Täisettekande võib laevalt teha automaatse identifitseerimise süsteemi (edaspidi AIS) transponderi kaudu eeldusel, et informatsioon edastatakse ja võetakse vastu täismahus.

  (6) Kui laev, mis ei ole varustatud AIS transponderiga, siseneb Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonna Eesti vastutusalasse lääne poolt või Väinamerest, peab laevajuht tegema laevaliikluse juhtimise keskusele täisettekande ettekannete lääneliini või Hiiumaa ja mandri vahelise ettekannete liini ületamisel. Sellise laeva laevajuhil on soovitav edastada täisettekanne faksiga või e-postiga laevaliikluse juhtimise keskusele vähemalt üks tund enne Soome lahe laevaettekannete piirkonna Eesti vastutusalasse sisenemist.

  (7) Kui täisettekanne tehakse enne laeva sisenemist Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonna Eesti vastutusalasse lääne poolt või Väinamerest, peab see sisaldama ka lõike 3 vormi H kohast teadet.

  (8) Kui laev väljub Soome lahes asuvast sadamast, peab laevajuht edastama laevaliikluse juhtimise keskusele täisettekande. Täisettekande edastamine ei ole kohustuslik kohaliku rannasõidu laeva puhul, kui laev ei välju laevaliiklusteeninduse piirkonnast või sisemerest.

  (9) Laeva asukohaettekanne on teade, mis sisaldab lõike 3 vormide A, C (või D) ja E kohaseid teateid. Laevaliikluse juhtimise keskuse nõudmisel sisaldab asukohaettekanne ka vormi F kohast teadet.

  (10) Laevajuht peab tegema laevaliikluse juhtimise keskusele asukohaettekande, kui laev siseneb Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonna Eesti vastutusalasse:
  1) Vene Föderatsiooni territoriaalvetest;
  2) ettekannete keskliini ületades;
  3) laevaliiklusteeninduse piirkonnast või
  4) ettekannete lääneliini või Hiiumaa ja mandri vahelist ettekannete liini ületades.

  (11) Asukohaettekanne tuleb teha ettekannete liini ületamisel.

  (12) Tallinna ja Helsingi sadamate vahel regulaarreise tegevatelt parv- ja kiirreisilaevadelt ei ole asukohaettekande tegemine kohustuslik, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
  1) Veeteede Ametile on esitatud regulaarreisi aluseks olev reisigraafik;
  2) regulaarreisil ei esine kõrvalekaldeid;
  3) laevaliikluse juhtimise keskusele tehakse AIS transponderi kaudu täisettekanne;
  4) navigatsioonisillal jälgitakse pidevalt (kanaleid skanneerimata) VHF töökanaleid 16, 60 ja 61;
  5) punktides 3 ja 4 nimetatud seadmed on Veeteede Ameti või Soome Mereadministratsiooni poolt kontrollitud.

  (13) Veeteel mis tahes ohu või reostuse avastamise korral peab laevajuht esimesel võimalusel edastama laevaliikluse juhtimise keskusele lõike 3 vormide Q või R kohased teated.

§ 8.  Laevadele informatsiooni edastamine Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonna Eesti vastutusalas

  Laevaliikluse juhtimise keskus edastab töökanalil või varukanalil vastavalt vajadusele või laevajuhi päringule laevadele hoiatusi ootamatult tekkinud takistustest laevaliikluses ja ebasoodsatest tingimustest Soome lahel. Selline informatsioon võib sisaldada teateid:
  1) erandlike ilmastikuolude kohta;
  2) soovitusliku liikumistee kohta läbi jää;
  3) paigalt nihkunud või mittetöökorras navigatsioonimärgistuse kohta;
  4) liiklust takistavate laevade kohta, nagu mittejuhitavad või piiratud liikumisvõimega laevad;
  5) tavatu läbisõidu, sündmuste või muude operatsioonide kohta, mis ei soodusta või võivad takistada laevaliiklust;
  6) liiklemise korda rikkuvate laevade kiiruse ja kursi kohta.

§ 9.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuli 2003. a määrus nr 113 «Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord» (RTL 2003, 85, 1249) tunnistatakse kehtetuks.

Meelis Atonen
Minister

Marika Priske
Kantsler

/otsingu_soovitused.json