Teksti suurus:

Lennundusspetsialistide tervisenõuded ja tervisekontrolli kord

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2005
Avaldamismärge:RTL 2002, 57, 855

Lennundusspetsialistide tervisenõuded ja tervisekontrolli kord1

Vastu võetud 03.05.2002 nr 71

Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525) § 241 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrust kohaldatakse tsiviillennunduse õhusõidukitel esmakordselt tööle asuvatele ja töötavatele spetsialistidele, õhusõidukite tehnohoolduse ja lennuliikluse juhtimise spetsialistidele ning lennundusõppeasutusse õppima asujatele ja õpilastele (edaspidi lennundusspetsialist).

§ 2. Üldnõuded terviseseisundile

(1) Lennundusspetsialist peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma tööülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäireid, haigusi ega puudeid, mis võivad töökohustuste täitmise ajal esile kutsuda lendu ohustavat töövõime kaotust.

(2) Lennundusspetsialistide tervisenõuded jaotatakse kolme klassi:
1) klassi 1 tervisenõuetele peavad vastama liinipiloot, ametpiloot, navigaator, pardainsener ja instrumentaallennu pädevusega erapiloot;
2) klassi 2 tervisenõuetele peavad vastama visuaallennu pädevusega erapiloot, motopurilennuki piloot, purilennuki piloot, õhupalli piloot ja tiiviklennuki piloot;
3) klassi 3 tervisenõuetele peavad vastama lennuliikluse lennujuht ja -informaator, lennukorraldaja, pardasaatja, pardaoperaator, hooldusinsener, tehnik-avioonik ja tehnik-mehaanik.

(3) Lõikes 2 nimetatud lennundusspetsialistide terviseseisundi vastavust nõuetele kontrollitakse enne valitud kutsealale õppima asumist ja enne esmakordset tööle asumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning õppimise ja töötamise ajal korduvalt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).

§ 3. Klassi 1 tervisenõuded

(1) Lennundusspetsialistil ei või olla järgmisi haigusseisundeid:
1) psüühikahäire, psühhoos, raskekujuline isiksusehäire;
2) sõltuvus alkoholist, kannabioididest, opioididest, stimulaatoritest, rahustitest, uinutitest, hallutsinogeenidest või lenduvatest lahustitest;
3) vaimne kõrvalekalle;
4) närvisüsteemi progresseeruv haigus;
5) langetõbi;
6) teadvusekaotuse hoogude esinemine;
7) kaasasündinud või omandatud südamerike või -haigus;
8) ainevahetushaigus;
9) endokriinhaigus;
10) vereloomehaigus;
11) vestibulaarsüsteemi häire;
12) kuulmekile perforatsioon;
13) HIV-positiivsus, süüfilis, immuunsüsteemi puudulikkus;
14) äge või krooniline seedetraktihaigus;
15) seedetrakti ulatusliku operatsiooni käigus on osaliselt või täielikult eemaldatud mõni organ;
16) aktiivne kopsutuberkuloos;
17) orgaaniline neeru- või kuseteedehaigus;
18) neeru- või kuseteede ulatusliku operatsiooni käigus on osaliselt või täielikult eemaldatud mõni organ;
19) luu- või lihaskonna kaasasündinud või omandatud haigus;
20) song;
21) äge või krooniline sise- või keskkõrvahaigus;
22) hingamisteede äge põletikuline haigus;
23) krooniline kopsuhaigus;
24) kopsuastma.

(2) Lõikes 1 nimetamata haigusseisundi esinemisel teeb otsuse terviseseisundi kohta § 6 lõikes 1 nimetatud komisjon.

(3) Nõuded lennundusspetsialisti nägemisele:
1) kummagi silma korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus ei tohi olla alla 6/9 (0,7) ning binokulaarselt alla 6/6 (1,0);
2) normaalne vaateväli ja värvusnägemine.

(4) Nõuded lennundusspetsialisti kuulmisele:
1) eelneval tervisekontrollil ei tohi kummaski kõrvas olla kuulmiskadu;
2) perioodilisel tervisekontrollil ei tohi kummagi kõrva kuulmiskadu sagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz olla suurem kui 35 dB ning sagedusel 3000 Hz suurem kui 50 dB.

(5) Nõutavad terviseuuringud:
1) vere ja uriini analüüs – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil;
2) elektrokardiogramm – eelneval tervisekontrollil, alla 30 aasta vanustel lennundusspetsialistidel iga 5 aasta järel, 30–39-aastastel iga 2 aasta järel, 40–49-aastastel igal aastal ja alates vanusest 50 aastat iga 6 kuu järel;
3) audiogramm – eelneval tervisekontrollil, alla 40 aasta vanustel lennundusspetsialistidel iga 5 aasta järel ja alates vanusest 40 aastat iga 2 aasta järel;
4) elektroentsefalogramm – eelneval tervisekontrollil;
5) kõrva, nina ja kurgu kontroll – eelneval tervisekontrollil, alla 40 aasta vanustel lennundusspetsialistidel iga 5 aasta järel ja alates vanusest 40 aastat iga 2 aasta järel;
6) silmade ja nägemise kontroll – eelneval tervisekontrollil, alla 40 aasta vanustel lennundusspetsialistidel iga 5 aasta järel ja alates vanusest 40 aastat iga 2 aasta järel;
7) vere lipiididesisaldus – eelneval tervisekontrollil, vanuses 40 aastat ja näidustustel;
8) kopsude tippvoolu mõõtmine – eelneval tervisekontrollil, vanuses 30, 35 ja 40 aastat ja seejärel iga 4 aasta järel;
9) kopsude röntgenuuring – eelneval tervisekontrollil ja näidustustel.

(6) Täiendavate terviseuuringute vajaduse määrab § 6 lõikes 1 nimetatud komisjon.

§ 4. Klassi 2 tervisenõuded

(1) Lubatud ei ole § 3 lõikes 1 nimetatud haigusseisundid. Paragrahvi 3 lõikes 1 nimetamata haigusseisundi esinemisel teeb otsuse terviseseisundi kohta § 6 lõikes 1 nimetatud komisjon või § 6 lõikes 3 nimetatud arst.

(2) Nõuded lennundusspetsialisti nägemisele:
1) kummagi silma korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus ei tohi olla alla 6/12 (0,5) ja binokulaarselt alla 6/6 (1,0);
2) normaalne vaateväli ja värvusnägemine.

(3) Nõuded lennundusspetsialisti kuulmisele:
1) seistes seljaga arsti poole peab kuulma 2 meetri kauguselt tavalist kõnet;
2) kummagi kõrva kuulmiskadu ei tohi sagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz olla suurem kui 20 dB ning sagedusel 3000 Hz suurem kui 35 dB.

(4) Nõutavad terviseuuringud:
1) vere analüüs – eelneval tervisekontrollil ja näidustustel;
2) elektrokardiogramm – eelneval tervisekontrollil, 40–49 aasta vanustel lennundusspetsialistidel iga 2 aasta järel, alates vanusest 50 aastat igal aastal ja näidustustel;
3) audiogramm – eelneval tervisekontrollil, esmase instrumentaallennupädevuse saamisel, alla 40 aasta vanustel lennundusspetsialistidel iga 5 aasta järel ja alates vanusest 40 aastat iga 2 aasta järel;
4) kõrva, nina ja kurgu kontroll – eelneval tervisekontrollil ja näidustustel;
5) silmade ja nägemise kontroll – eelneval tervisekontrollil ja näidustustel;
6) vere lipiididesisaldus – eelneval tervisekontrollil, vanuses 40 aastat ja näidustustel;
7) kopsude tippvoolu mõõtmine – eelneval tervisekontrollil, alates vanusest 40 aastat iga 4 aasta järel;
8) uriini analüüs – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil.

(5) Täiendavate terviseuuringute vajaduse määrab § 6 lõikes 1 nimetatud komisjon või § 6 lõikes 3 nimetatud arst.

§ 5. Klassi 3 tervisenõuded

(1) Lennundusspetsialistil ei või olla järgmisi haigusseisundeid:
1) § 3 lõike 1 punktides 1–18 nimetatud haigusseisundid;
2) äge põletikuline kopsuhaigus;
3) äge luu- või lihaskonnahaigus;
4) äge või krooniline sise- või keskkõrvapõletik.

(2) Lõikes 1 nimetamata haigusseisundi esinemisel teeb otsuse terviseseisundi kohta § 6 lõikes 1 nimetatud komisjon või § 6 lõikes 3 nimetatud arst.

(3) Nägemine peab lennundusspetsialistil vastama § 3 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

(4) Nõuded lennundusspetsialisti kuulmisele:
1) seistes seljaga arsti poole peab kuulma 2 meetri kauguselt tavalist kõnet;
2) kummagi kõrva kuulmiskadu ei tohi sagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz olla suurem kui 35 dB ning sagedusel 3000 Hz suurem kui 50 dB.

(5) Nõutavad terviseuuringud:
1) vere ja uriini analüüs – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil;
2) elektrokardiogramm – eelneval tervisekontrollil, alla 30 aasta vanustel lennundusspetsialistidel iga 5 aasta järel (lennujuhtidel iga 2 aasta järel), 30–39-aastastel iga 2 aasta järel ja alates vanusest 40 aastat igal aastal;
3) audiogramm – eelneval tervisekontrollil, edaspidi iga 5 aasta järel ja näidustustel;
4) kõrva, nina ja kurgu kontroll – eelneval tervisekontrollil ja näidustustel;
5) silmade ja nägemise kontroll – eelneval tervisekontrollil ja näidustustel;
6) vere lipiididesisaldus – eelneval tervisekontrollil, lennujuhtidel vanuses 40 aastat ja näidustustel, teistel lennundusspetsialistidel ainult näidustustel;
7) kopsude tippvoolu mõõtmine – eelneval tervisekontrollil, alates vanusest 40 aastat iga 4 aasta järel.

(6) Täiendavate terviseuuringute vajaduse määrab § 6 lõikes 1 nimetatud komisjon või § 6 lõikes 3 nimetatud arst.

§ 6. Tervisekontrolli tegijad

(1) Klassi 1 tervisenõuetele vastavate kutsealade lennundusspetsialistide tervisekontrolli teeb eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud komisjon, mis koosneb Lennuameti tunnustatud täienduskoolituse (edaspidi täienduskoolitus) läbinud arstidest.

(2) Komisjoni esimees on arst, kes peab olema läbinud 120-tunnise täienduskoolituse. Komisjoni koosseisu kuuluvad arstid peavad olema läbinud 60-tunnise täienduskoolituse. Komisjon võib vajadusel kaasata täiendavalt teisi arste.

(3) Klassi 2 ja 3 tervisenõuetele vastavate kutsealade lennundusspetsialistide tervisekontrolli teevad lõikes 1 nimetatud komisjon või arst, kes on läbinud 60-tunnise täienduskoolituse, kaasates vajadusel täiendavalt teisi arste.

(4) Lennundusõppeasutusse õppima asuja terviseuuringud korraldab perearst.

(5) Täienduskoolitus peab toimuma Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities, edaspidi JAA) kinnitatud õppekavade kohaselt.

(6) Lennundusspetsialistide tervisekontrolli tegevate arstide täienduskoolitust viib läbi JAA tunnustatud koolitaja.

§ 7. Tervisekontrolli kord

(1) Lennundusspetsialistide terviseseisundi vastavust nõuetele kontrollitakse kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (RT 1992, 6, 85; RT II 2000, 2, 12; 2001, 1, õiend) lisas 1 «Lennunduspersonali lubade väljastamine» ning 1990. aasta Küprose ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppest (RT II 2000, 2, 13) tuleneva JAA ühtsetes lennundusnõuetes JAR-FCL 3 «Lennumeeskonnaliikmete tervisetõendite väljaandmine»2 sätestatud tervisenõuetega.

(2) Eelnev tervisekontroll tuleb läbida mitte varem kui kolm kuud enne lennundusõppeasutusse õppima asumist või esmakordselt tööle asumist.

(3) Lennundusspetsialistide perioodilist tervisekontrolli tehakse järgmiselt:
1) klassi 1 tervisenõuetele vastavatel lennundusspetsialistidel kuni 40 aasta vanuseni üks kord aastas, alates vanusest 40 aastat üks kord kuue kuu jooksul;
2) klassi 2 tervisenõuetele vastavatel lennundusspetsialistidel kuni 30 aasta vanuseni üks kord 5 aasta jooksul, alates vanusest 30 aastat üks kord iga 2 aasta järel, alates vanusest 50 aastat üks kord aastas ja alates vanusest 65 aastat üks kord 6 kuu jooksul;
3) klassi 3 tervisenõuetele vastavatel lennundusspetsialistidel kuni 40 aasta vanuseni üks kord iga kahe aasta järel, alates vanusest 40 aastat üks kord aastas.

(4) Perearst suunab õppima asuja tehtud terviseuuringute (veresuhkru, vere ja uriini analüüs, kopsude röntgenuuring, kopsude tippvoolu mõõtmine, elektrokardiogramm, audiogramm) tulemustega § 6 lõikes 1 nimetatud komisjoni. Komisjon vaatab tulemused läbi ning vajadusel suunab õppima asuja täiendavatele terviseuuringutele.

(5) Tervisekontrolli käigus täidab lennundusspetsialist avalduse tervisetõendi taotlemiseks vastavalt lisas 1 toodud vormile ja kinnitab andmete õigsust oma allkirjaga.

(6) Komisjoni või arsti otsus lennundusspetsialisti terviseseisundi nõuetele vastavuse kohta kantakse tervisekontrolli kaardile, mille vorm on esitatud lisas 2. Komisjoni otsuse kinnitab komisjoni esimees oma allkirjaga.

(7) Tervisekontrolli kaardi originaal koos lõikes 5 nimetatud avaldusega saadetakse Lennuameti töötervishoiuarstile.

(8) Tervisetõendi vormistab ja väljastab lennundusspetsialistile lõikes 6 nimetatud otsuse alusel Lennuameti töötervishoiuarst.

(9) Avaldust tervisetõendi taotlemiseks, tervisekontrolli kaardi ärakirja ja terviseuuringute tulemusi säilitatakse tervishoiuteenuse osutaja juures 55 aastat.

(10) Tervisekontrolli käigus saadud andmed lennundusspetsialisti terviseseisundi kohta on konfidentsiaalsed ning neid võib avaldada ja edastada ainult lennundusspetsialisti nõusolekul.

(11) Terviseseisundi andmeid töödeldakse kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283).

§ 8. Vaidluste lahendamine

Tervisekontrolli tulemuste, terviseuuringute tõepärasuse või vajaduse üle tekkinud vaidluste korral võib lennundusspetsialist pöörduda avaldusega eksperthinnangu saamiseks arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2002. a.

1 Määruses on arvestatud EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4) nõudeid.
2 Lennuameti Teataja 2001, 5.

Minister Siiri OVIIR

Kantsler Hannes DANILOV

Sotsiaalministri 3. mai 2002. a määruse nr 71 «Lennundusspetsialistide tervisenõuded ja tervisekontrolli kord»
lisa 1

AVALDUS TERVISETÕENDI TAOTLEMISEKS

KONFIDENTSIAALNE

Täita trükitähtedega



lisa 1 järg

ÜLDINE TERVISESEISUND JA ANAMNEES

Sotsiaalministri 3. mai 2002. a määruse nr 71 «Lennundusspetsialistide tervisenõuded ja tervisekontrolli kord»
lisa 2

TERVISEKONTROLLI KAART

KONFIDENTSIAALNE

SID

SID

SID