Teksti suurus:

Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RTL 2002, 58, 887

Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine

Vastu võetud 06.05.2002 nr 75

Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187) § 8 lõike 2 punkti 17 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused elamutes ning ühiskasutusega hoonetes.

(2) Määrus ei käsitle:
1) ultraheli, mis levib kõvakeha kaudu;
2) ultraheli, mis mõjub inimesele raviprotseduuride ajal;
3) looduslikku infraheli.

(3) Ultra- ja infraheli tekitavad seadmed, masinad ning muud ultra- ja infraheliallikad, olenemata nende asukohast, tuleb paigaldada ning neid tuleb hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud ultra- või infraheli helirõhutase elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa käesoleva määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel.

(4) Ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmisel tuleb kasutada käesoleva määrusega kirjeldatud meetodeid. Mõõtmisel on soovitatav kasutada mõõtevahendeid, mis vastavad määruses nimetatud standardite nõuetele. Mõõtjal peab olema Eesti Akrediteerimiskeskuse või mõne muu pädeva akrediteerimisasutuse poolt «Mõõteseaduse» (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442) § 134 lõike 2 aluselvälja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus.

(5) Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused kehtivad ööpäevaringselt.

(6) Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ei sõltu samal ajal toimivate ultra- ja infraheliallikate arvust.

§ 2. Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi akustikas kasutatavaid füüsikalisi termineid:
1) ultraheli – õhus leviv heli sagedusega üle 20 kHz;
2) infraheli – õhus leviv heli sagedusega alla 20 Hz;
3) müra – inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli;
4) helirõhutase Lp – suhteline helirõhk, määratakse detsibellides (dB)kuuldeläve helirõhu suhtes;
5) ekvivalentne helirõhutase Lp,eq,T – mingi aja jooksul toimiva heli energeetiline ekvivalent;
6) helirõhutaseme G-korrigeeritud väärtus LpG või LpG,eq,T– helirõhutase, mis on mõõdetud EVS-EN 60651:2001 ISO 7196:1995 (Acoustics – Frequency-weighting characteristic for infrasound measurements) nõuetele vastavate mõõtevahenditega ning sageduslikult korrigeeritud ISO 7196:1995 (Acoustics – Frequency-weighting characteristic for infrasound measurements) nõuete kohaselt.

§ 3. Ultraheli helirõhutaseme piirväärtus

Püsiva tasemega ultraheli helirõhutaseme Lp või muutuva ultraheli ekvivalentse helirõhutaseme Lp,eq,T piirväärtus 1/3-oktaavriba kesksagedusel 20–25 kHz on 70 dB ja kesksagedustel üle 25 kHz – 100 dB.

§ 4. Infraheli helirõhutaseme piirväärtus

Püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpG,eq,T piirväärtus on 85 dB.

§ 5. Üldnõuded mõõtevahenditele

Ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmisel on soovitatav kasutada mõõtevahendeid, mis vastavad standardite EVS-EN 60651:2001 (Electroacoustics – Sound level meters), EVS-EN 60804:2001 (Electroacoustics – Integrating-averaging sound level meters), EN 60942:1998+A1:2001 (Electroacoustics – Sound calibrators), EN 61260:1995 (Electroacoustics – Octave-band and fractional-octave band filters) ja EN 61012:1998 (Filters for the measurement of audible sound in the presence of ultrasound) nõuetele.

§ 6. Ultraheli helirõhutaseme mõõtmine

(1) Ultraheli mõõtmiseks kasutatava mõõtevahendi täpsus peab olema ± 2 dB piires sagedusdiapasoonis kuni 25 kHz ja ± 5 dB piires sagedusdiapasoonis üle 25 kHz.

(2) Ultraheli mõõtmisel ei ole lubatud kasutada mõõtemikrofoni tuulekaitset või muud otsikut.

(3) Mõõtmise ajal võivad mõõdetavas ruumis viibida ainult mõõtmises osalevad isikud. Mõõtja peab asuma mõõtemikrofonist vähemalt 0,5 m kaugusel.

(4) Ultraheli mõõtmisel asetatakse mõõtemikrofon kohtadesse, kus inimesed kõige sagedamini viibivad. Mõõtepunktid peavad asuma vähemalt 0,5 m kaugusel seinast ja 1,0 m kaugusel akendest. Mõõtepunktide vaheline kaugus peab olema vähemalt 0,7 m.

(5) Ultraheli mõõtmisel peavad mõõtepunktid asuma 0,5 m, 1,0 m ja 1,7 m kõrgusel põrandast või maapinnast ja mõõtemikrofonid peavad olema suunatud heliallika poole või suunas, kust mõõdetakse maksimaalne helirõhutase. Ultraheli mõõtmisel peavad ruumi uksed ja aknad olema suletud.

(6) Püsiva tasemega ultraheli mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3 minutit. Igas mõõtepunktis tuleb teha vähemalt 3 mõõtmist.

(7) Muutuva tasemega ultraheli mõõtmise kestus tuleb valida selline, et oleks haaratud kõik mõõdetava heli režiimimuutused, kusjuures ühe mõõtmise kestus igas mõõtepunktis peab olema vähemalt 30 minutit.

(8) Ultraheli mõõtetulemuseks võetakse maksimaalsed helirõhutasemed.

§ 7. Infraheli helirõhutaseme mõõtmine

(1) Infraheli helirõhutasemete mõõtmiseks on soovitatav kasutada mõõtevahendeid, mis vastavad vähemalt klassi 1 nõuetele EVS-EN 60651:2001 järgi.

(2) Infraheli helirõhutasemeid on soovitatav mõõta ja hinnata standardi ISO 1996-2:1987+A1:1998 (Acoustics – Description, assessment and measurement of environmental noise – Part 2: Determination of environmental noise levels) kohaselt.

(3) Infraheli helirõhutasemete mõõtmispunktid on soovitatav valida Rootsi mõõtemeetodi «Recommendation for measurement of sound levels in rooms with low frequencies» (SP-INFO 1996:17, National Testing and Research Institute) kohaselt.

(4) Tehnoseadmete tekitatud infraheli on soovitatav mõõta standardi ISO/DIS 16032:2000 (Measurement of noise from technical installation in buildings. Engineering method) eelnõu kohaselt.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. novembril 2002. a.

Minister Siiri OVIIR

Kantsler Hannes DANILOV

/otsingu_soovitused.json