Teksti suurus:

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine" osa "Tehnoloogia arenduskeskused" tingimused

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine" osa "Tehnoloogia arenduskeskused" tingimused - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.10.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine" osa "Tehnoloogia arenduskeskused" tingimused

Vastu võetud 25.08.2005 nr 97
RTL 2005, 94, 1424
jõustumine 09.09.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.10.2005/125RTL 2005, 106, 163328.10.2005

Määrus kehtestatakse « Struktuuritoetuse seaduse » § 16 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kohaldamisala

  (1) «Tehnoloogia arenduskeskused» (edaspidi alameede) on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõige 2 punktis 1 nimetatud arengukava 2. prioriteedi meetme number 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa.

  (2) Määrus kehtestab lõikes 1 nimetatud alameetme raames toetuse andmise tingimused alameetme eesmärgi saavutamiseks.

  (3) Alameetme eesmärk on ettevõtete konkurentsivõime tõstmine läbi ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste strateegilise ja pikemaajalise teadus- ja arendustegevusalase koostöö tugevdamise.

  (4) Alameetme alaeesmärgid on:
  1) kriitilise hulga kompetentsi koondamine spetsiifilises tehnoloogilises valdkonnas või erinevate valdkondade baasil;
  2) teadus- ja arendustegevuse keskpika planeerimis- ja juhtimissuutlikkuse tugevdamine nii teadus- kui ettevõtlussektoris;
  3) ettevõtluse vajadustele orienteeritud teadus- ja arendustöötajate arvu kasv ja mobiilsuse suurenemine teadus- ja ettevõtlussektori vahel;
  4) teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise tugevdamine.

  (5) Alameetme rakendamise tulemusena paraneb toetatud tehnoloogia arenduskeskuste ettevõtluspartnerite konkurentsivõime, sealhulgas kasvab eksportkäive, luuakse uusi või säilitatakse olemasolevaid töökohti, täieneb teadmiste ja oskuste baas, kasvab tööstusomandi õiguskaitsetaotluste arv nii Eestis kui ka eksportriikides ning areneb strateegiline koostöö teadus- ja arendusasutustega. Toetatud tehnoloogia arenduskeskuste teaduspartnerites kasvab teadus- ja arendustegevuse ning kraadiõppurite ettevalmistamise orienteeritus majanduse vajadustele, koostöö ettevõtetega ning tulu teadmiste- ja tehnoloogiate siirdest. Meetme osa avaldab positiivset mõju Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikulutuste kasvule, tööhõive kasvule kõrg- ja keskkõrgtehnoloogilistes sektorites, innovatiivsete ettevõtete osakaalu kasvule ning uute toodete või teenuste osakaalu suurenemisele ettevõtete käibes.

  (6) Alameetme rakendusüksuseks on «Struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» tähenduses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi  sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks. Sihtasutusel on õigus teha toetuse väljamaksmisest osalise või täieliku keeldumise otsus.

  (7) Alameetme raames suurettevõtjale antav toetus on teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi Euroopa Komisjoni dokumendi «Ühenduse raamdokument riigiabi kohta teadus- ja arendustegevusele» (EÜT C 45, 17.02.1996, lk 5–16) (edaspidi raamdokument) tähenduses.

  (8) Alameetme raames väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale antav toetus on teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi raamdokumendi tähenduses. Riigiabi andmisel väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 33–42) ning mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 364/2004 (EÜT L 63, 28.02.2004, lk 22–29), sätestatud tingimusi.

  (9) Alameetme raames riiklikule või avalik-õiguslikule teadus- ja arendusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi raamdokumendi tähenduses.

§ 2.  Mõisted

  Käeoleva määruse tähenduses:
  1) alusuuring on raamdokumendi tähenduses teadus- ja arendustegevuste kogum, mis on suunatud teaduse ja tehnikaalaste teadmiste avardamisele ning pole otseselt seotud tööstuslike või äriliste eesmärkidega;
  2) rakendusuuring on raamdokumendi tähenduses teadus- ja arendustegevuste kogum, mille all mõistetakse eesmärgipärast uurimistegevust, mis on suunatud uute teadmiste hankimisele ja võimalikule kasutamisele uute toodete, protsesside või teenuste arendamiseks või olemasolevate toodete, protsesside või teenuste oluliseks täiustamiseks;
  3) toote- ja protsessiarendus (edaspidi tootearendus) on raamdokumendi tähenduses teadus- ja arendustegevuste kogum, mille all mõistetakse rakendusuuringu tulemustele toetudes kavandi ettevalmistamist uutele, muudetud või täiustatud toodetele, protsessidele või teenustele, olenemata sellest, kas neid kavatsetakse müüa või kasutada (kaasa arvatud prototüüpide loomine, mida ei saa kommertsotstarbel kasutada). Tootearendus ei sisalda tavalises töökorras või perioodiliselt läbiviidavaid muudatusi olemasolevate toodete, tootmisliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude käimasolevate operatsioonide juures, isegi kui selliste muudatustega kaasnevad täiustused.
  4) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi  VKE) on ettevõtja vastavalt Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 70/2001, mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 364/2004 sätestatud definitsioonile;
  5) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei ole vastavalt Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 70/2001, mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 364/2004 sätestatud definitsioonile väike- ega keskmise suurusega ettevõtja;
  6) teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) on raamdokumendi tähenduses kasumit mittetaotlev juriidiline isik, kelle põhitegevuseks on kõrghariduse andmine ja/või teadus- ja arendustegevusliku iseloomuga uurimistööde teostamine. Eesti teadus- ja arendusasutus peab olema kantud Eesti teadus- ja arendusasutuste registrisse;
  7) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
  8) toetus on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 1 tähenduses projektile antav rahaline abi;
  9) projekt on taotluses kirjeldatud ühtsete eesmärkidega ning ajas ja ruumis piiritletud tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
  10) uurimistöö kava on taotlusele lisatav dokument, mis on projekti kõiki alamprojekte ja tegevusi hõlmav koonddokument ning mis sisaldab strateegiliste arendussuundade ja nende raames teostatavate alamprojektide kirjeldusi, alamprojektide eesmärke, tegevusi poolaastate kaupa ja oodatavaid tulemusi ning projekti ja alamprojektide eelarveid;
  11) alamprojekt on projekti uurimistöö kava realiseerimiseks läbiviidav spetsiifilise suunitlusega teadus- ja arendustegevuste kogum;
  12) taotleja on isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
  13) toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
  14) abikõlblik kulu ja tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulu ja tegevus;
  15) omafinantseering on toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute või asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate tehnoloogia arenduskeskuse ettevõtluspartnerite tehtavad abikõlblikud kulud;
  16) tehnoloogia arenduskeskus on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud vähemalt ühe teadus- ja vähemalt kolme ettevõtluspartneri poolt § 1 lõigetes 3 ja 4 toodud eesmärgile vastavas uurimistöö kavas kirjeldatud tegevuste elluviimiseks;
  17) tehnoloogia arenduskeskuse teaduspartner (edaspidi teaduspartner) on punktis 6 sätestatule vastav juriidiline isik, kes panustab tehnoloogia arenduskeskuse uurimistöö kavas kirjeldatud tegevuste elluviimisesse;
  18) tehnoloogia arenduskeskuse ettevõtluspartner (edaspidi ettevõtluspartner) on punktis 4 või 5 sätestatule vastav juriidiline isik, kes panustab tehnoloogia arenduskeskuse uurimistöö kavas kirjeldatud tegevuste elluviimisesse.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 3.  Alameetme raames toetatavad tegevused

  (1) Alameetme raames toetatakse § 1 lõigetes 3 ja 4 toodud eesmärkidele vastava projekti uurimistöö kavas sisalduva alus- ja rakendusuuringu ning tootearenduse läbiviimist.

  (2) Alameetme raames ei toetata projekte, mille eesmärgiks on üksnes:
  1) tehnoloogia, protsessi või seadme soetamine, selle remont või hooldus;
  2) uue ärimudeli või disainilahenduse loomine, muutmine või täiendamine;
  3) alusuuringu teostamine;
  4) intellektuaalse omandi, sealhulgas tööstusomandi, õiguskaitse.

§ 4.  Abikõlblikud kulutused

  (1) Taotlejal on alameetme raames võimalik taotleda toetust järgmiste § 3 lõikes 1 sätestatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulude katmiseks vastavalt §-s 19 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:
  1) projekti elluviivate töötajate töötasud koos kõigi riiklike maksudega vastavalt töötajate hõivatusele projekti teostamisel. Tööjõukulude finantseerimisel lähtub sihtasutus vastava eriala, ettevõtte või teaduskraadi üldisest palgatasemest ning teadus- ja arendusprojektide teostamise headest tavadest;
  2) kulud tarkvara, aparaatide ja seadmete soetamiseks või kasutamiseks vastavalt nende kasutusajale projektis ning nende kasulikule elueale, võttes arvestuse aluseks head raamatupidamistavad;
  3) kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas sisseostetud uuringud, tehniline teave, sealhulgas tööstusomandialaste infouuringute tellimine, tööstusomandi õiguskaitse alane nõustamine, litsentsid ning teiste ettevõtete või TA asutuste poolt lepingute alusel teostatud ja projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud tööd. Nimetatud kulud kokku ei tohi ületada 70% abikõlblikest kuludest;
  4) riigisisesed ja välislähetuskulud (sealhulgas majutus, transport, päevaraha) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord»;
  5) kulud instrumentidele, materjalidele ja tarvikutele;
  6) üldkulud kokku kuni 10% ulatuses abikõlblikest kuludest. Erandkorras ning põhjendatud juhtudel võivad üldkulud moodustada kuni 15% abikõlblikest kuludest. Üldkulude hulka kuuluvad kulud bürootarvetele, sideteenustele, transpordikulud vastavalt asutusesiseselt kehtestatud tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kommunaalkulud, ruumide rent, ainult projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud. Pangakontodega seotud hooldustasud on abikõlblikud vaid siis, kui eraldi kontode avamist nõuavad struktuurifonde administreerivad asutused. Pangagarantii on abikõlblik, kui sihtasutus pangagarantiid nõuab;
  7) kulud § 23 punktis 15 toodud nõuete täitmiseks.

  (2) VKE-st tehnoloogia arenduskeskusel on alameetme raames võimalik lisaks lõikes 1 nimetatud kulude katmiseks, taotleda toetust vastavalt §-s 19 sätestatud piirmääradele ja tingimustele, ka projekti tegevuste elluviimise tulemusena tekkinud tööstusomandile õiguskaitse saamisega seotud kulude katmiseks, välja arvatud tööstusomandi õiguskaitse jõushoidmisega seotud lõivude katmiseks.

  (3) Kasutatud aparaatide või seadmete ost on abikõlblik järgmistel tingimustel:
  1) aparaatide või seadmete müüja esitab tõendi instrumentide või seadmete päritolu kohta ja kinnitab, et nende ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud riiklikke vahendeid;
  2) ostetavate aparaatide või seadmete hind ei ületa nende turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam;
  3) aparaatidel või seadmetel on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tehnilised parameetrid ning nad vastavad kehtivatele normidele ja standarditele;
  4) järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõudeid.

  (4) Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja või toetuse saaja tõendab, et taotleja või toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning talle ei hüvitata käibemaksu ka muul moel. Kui taotleja või toetuse saaja ei suuda eeltoodut tõendada, käsitleb sihtasutus käibemaksu mitteabikõlbliku kuluna.

  (5) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
  1) esinduskulud;
  2) stipendiumid ja annetused (sealhulgas annetused kõrgkoolide toetusfondidesse);
  3) reklaami- ja turunduskulud;
  4) tootmise likvideerimine;
  5) kulud erisoodustusele;
  6) taotleja ja toetuse saaja raamatupidamises kajastamata mitterahalised sissemaksed;
  7) üldkulud (välja arvatud lõike 1 punktis 6 lubatud ulatuses);
  8) amortisatsioonikulud (välja arvatud lõike 1 punktis 2 lubatud ulatuses);
  9) pangagarantiid (välja arvatud lõike 1 punktis 6 lubatud ulatuses);
  10) finants- ja pangakulud (välja arvatud lõike 1 punktis 6 lubatud ulatuses);
  11) trahvid;
  12) teiste riiklike või Euroopa Liidu (edaspidi EL ) programmide poolt finantseeritud kulud;
  13) kinnisvara soetamine;
  14) muud projektiga mitte seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud.

  (6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on otstarbekas projekti elluviimise seisukohast.

  (7) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.

  (8) Abikõlblikeks ei loeta neid kulusid, mis on tehtud enne taotluse esitamist. Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tehtud alates taotluses märgitud projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui tehnoloogia arenduskeskuse esimese tegevusaasta lõpptähtpäevale järgnev päev, kuni taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste elluviimise tähtpäevani, mis ei tohi olla hilisem kui 30. juuni 2008 a. Kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud taotluse esitamisega seotud või projekti elluviimiseks juba tehtud kulud ise katma.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE 

§ 5.  Toetuse taotlemine

  (1) Alameetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.

  (2) Taotlus esitatakse sihtasutusele kas paberkandjal ja koopia elektrooniliselt või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

  (3) Toetuse taotlus esitatakse määruse lisas 1 toodud taotlusvormil koos §-s 8 nimetatud lisadega.

  (4) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega. Otsusest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.

  (5) Alameetme eelarvest, selle muutmisest ning jäägi suurusest annab sihtasutus jooksvalt teada oma veebilehel.

  (6) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui alameetme eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.

§ 6.  Nõuded taotlejale

  (1) Toetuse taotlejaks võib olla tehnoloogia arenduskeskus § 2 punkti 16 tähenduses.

  (2) Üldnõuded taotlejale:
  1) taotlejal ei ole maksuvõlga taotluse esitamise hetkel riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud ning maksed on tehtud tähtaegselt ja nõutud summas;
  2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei toimu likvideerimis- või pankrotimenetlust ega pole tehtud pankrotiotsust;
  3) taotlejal on nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 20 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
  4) taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema tegutsenud vähemalt 6 kuud;
  5) taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema kirjalikult reguleerinud teadus- ja ettevõtluspartnerite vahel ühise tegutsemise ja projekti finantseerimise põhimõtted, alaprojekti alustamise ja elluviimisega seonduvad tegevused, varem loodud intellektuaalse omandi kasutamise ja projekti käigus loodava intellektuaalse omandi kasutamise küsimused, tehnoloogia arenduskeskuse juhtimise ja muu tegevusega seonduvad küsimused.

  (3) Nõuded äriühingust taotlejale:
  1) taotleja üle valitsevat mõju omavateks isikuteks on vähemalt kolm Eestis registreeritud äriühingut ja üks Eestis registreeritud TA asutus, kes on taotleja tegevusajal osalenud taotleja tegevuse planeerimisel, käivitamisel ja elluviimisel;
  2) Eestis registreeritud juriidilisele isikule peab kuuluma vähemalt 51% taotleja aktsia- või osakapitalist või 51% aktsiate või osadega esindatud häältest;
  3) ettevõtluspartnerile peab kuuluma vähemalt 51% taotleja aktsia- või osakapitalist või 51% aktsiate või osadega esindatud häältest.

  (4) Nõuded mittetulundusühingust taotlejale:
  1) taotleja liikmeteks on vähemalt kolm Eestis registreeritud äriühingut ja üks Eestis registreeritud TA asutus, kes on taotleja tegevusajal osalenud tehnoloogia arenduskeskuse tegevuse planeerimisel, käivitamisel ja elluviimisel;
  2) taotleja nõukogus ja üldkoosolekul peavad enamuse moodustama Eestis registreeritud juriidiliste isikute esindajad;
  3) taotleja nõukogus ja üldkoosolekul peavad enamuse moodustama ettevõtluspartnerite esindajad.
[RTL 2005, 106, 1633 - jõust. 28.10.2005]

§ 7.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;
  2) võimaldama teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja kohapealset kontrolli ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
  3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
  4) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest. Nimetatud muudatustest teavitamine on vajalik ka siis, kui need on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  5) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 8.  Nõuded taotlusele

  (1) Toetuse taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
  1) uurimistöö kava § 2 punkti 10 tähenduses, koos detailsete kulutuste kalkulatsioonide ja selgitustega;
  2) taotleja rahakäibe eelarve;
  3) teadus- ja ettevõtluspartnerite poolt allkirjastatud dokument, mis tõendab § 6 lõike 2 punkti 5 nõuete täitmist;
  4) tehnoloogia arenduskeskuse asutamisest kuni taotluse esitamiseni läbiviidud tegevusi kajastav tegevusaruanne;
  5) projekti kulude jaotus omafinantseeringus osalevate partnerite vahel;
  6) ettevõtluspartneri(te) kinnituskiri omafinantseeringus osalemise kohta;
  7) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

§ 9.  Nõuded projektile

  (1) Taotluses sisalduv projekt peab:
  1) vastama § 1 lõigetes 3 ja 4 toodud eesmärkidele ja omama § 1 lõikes 5 nimetatud tulemusi ja mõju;
  2) olema kooskõlas tehnoloogia arenduskeskuse arengu- või äristrateegiaga;
  3) sisaldama selget uurimistöö fookust, mis võib olla kas tehnoloogia- või probleemikeskne;
  4) omama nii teaduslikku kvaliteeti kui ka majanduslikku põhjendatust.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 10.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine sihtasutuses koosneb selle registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

  (2) Sihtasutus võib taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

  (3) Toetuse taotluse menetlemise aeg on kuni 52 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise aega võib kokkuleppel taotlejaga pikendada kuni 15 tööpäeva.

  (4) Taotlusi menetletakse nende registreerimise järjekorras.

§ 11.  Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

  (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on viis tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ning esitatud koos kõigi lisadega.

  (2) Kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale kirjalikult posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

  (3) Kui taotluse menetlemisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (4) Sihtasutusel on õigus teha ettepanek taotluse täiendamiseks. Taotluse täiendamiseks antakse taotlejale kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (5) Sihtasutuse juhatus või tema volitatud isik teeb taotluse mitterahuldamise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõikes 3 või 4 esitatud tähtaja jooksul kõiki käesoleva määruse alusel nõutavaid dokumente.

§ 12.  Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

  (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 6 taotlejale esitatud nõuded.

  (3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotleja vastavaks tunnistamise otsuse.

  (4) Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 13.  Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

  (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik «Struktuuritoetuse seaduses» ja määruses taotlusele esitatud nõuded.

  (3) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotleja ei ole § 11 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja on pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil mõjutanud otsuse tegemist (edaspidi valeandmed);
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
  4) määruses ja «Struktuuritoetuse seaduses» taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.

  (5) Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 14.  Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotluste hindamisjuhendile. Hindamise tulemused kinnitab valikukomisjon, kes teeb sihtasutuse juhatusele ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
[RTL 2005, 106, 1633 - jõust. 28.10.2005]

  (2) Valikukomisjoni moodustab sihtasutuse juhatus. Valikukomisjoni tööd juhib sihtasutuse juhatuse poolt määratud isik. Taotluste hindamisjuhendi, valikukomisjoni koosseisu ja selles toimuvad muudatused kinnitab sihtasutuse juhatus, kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ilma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastuseta valikukomisjoni ei moodustata ja selles muudatusi ei tehta.

  (3) Taotluste hindamisjuhend ja valikukomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.

  (4) Eksperdid hindavad taotlust skaalal 0–4 (minimaalne võimalik hinne – «0», maksimaalne võimalik hinne – «4»). Taotluse koondhinne on summa kõigi taotlust hinnanud ekspertide poolt §-s 15 loetletud hindamiskriteeriumide alusel taotlusele antud hinnete kaalutud keskmisest.

  (5) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis §-s 15 loetletud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,0 ja iga hindamiskriteeriumi osas hindeks vähemalt 1,5, mille hinded on kinnitanud valikukomisjon ning mille rahastamise summa ei ületa alameetme vastava eelarve vaba jääki.

  (6) Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle koondhinne on väiksem kui 2,0 või kui vähemalt üks §-s 15 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega, mis on väiksem kui 1,5.

§ 15.  Taotluse hindamiskriteeriumid ja osakaalud

  Toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised:
  1) uurimistöö kava (50% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas uurimistöö kavas kirjeldatud uurimistöö teaduslikku uudsust ja innovaatilisust, uurimistöö kavas kirjeldatud teadus- ja arendustegevuse projektide omavahelist seotust, uurimistöö kava selgust, konkreetsust ning tasakaalustatust;
  2) finantsplaneerimine (25% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas uurimistööks planeeritud ressursside vastavust uurimistöö kavale ja oodatavatele tulemustele, planeeritud eelarve selgust, põhjendatust ja läbipaistvust ning tehnoloogia arenduskeskuse jätkusuutlikkuse tagamise strateegiat;
  3) senine tegevus tehnoloogia arenduskeskusena (25% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas tehnoloogia arenduskeskuse organisatsioonilist toimimist, võimekust uurimistöö kava elluviimiseks, teadus- ja ettevõtluspartnerite kogemusi strateegilise koostöö vallas, tehnoloogia arenduskeskuse senise uurimistöö kava elluviimist.

§ 16.  Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine

  (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Taotlus kuulub rahuldamisele täielikult või osaliselt. Taotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada taotletud toetuse suurust ning muuta toetatavaid tegevusi. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes taotleja nõusolekul lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Kui taotleja ei nõustu toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (3) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud järgmistel juhtudel:
  1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
  2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud või mis ei ole abikõlblikud.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ja kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus;
  3) omafinantseeringu määr;
  4) projekti tegevuste elluviimise algus- ja lõppkuupäev;
  5) projekti teostamise tingimused;
  6) toetuse väljamaksmise tingimused;
  7) aruannete esitamine.

  (5) Menetluses oleva taotluse kohta tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui alameetme eelarves puuduvad taotluse rahuldamiseks vajalikud vabad eelarvelised vahendid.

  (6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (7) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Toetuse saaja või taotleja soovi korral toimetatakse digitaalallkirjastatud otsus toetuse saajale või taotlejale kätte elektrooniliselt taotluses näidatud elektronposti aadressil.

§ 17.  Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks ja toetusest loobumine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

  (2) Kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§ 18.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse registreerimist.

  (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) projekti tegevuste muutmise tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus;
  2) muutub projekti elluviimise algus- või lõppkuupäev või kulude abikõlblikkuse lõppkuupäev;
  3) muutub projekti eelarve, kusjuures eelarve muudatus on suurem kui 10% üksiku eelarverea mahust;
  4) muu toetuse saaja lõikes 1 nimetatud taotluses esitatud asjaolu.

  (4) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui:
  1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
  2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 30. juuniks 2008. a;
  3) otsuse muutmist ei võimalda alameetme rahastamise eelarve.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei ole esitanud § 17 lõikes 1 nimetatud kinnituskirja;
  3) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
  4) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  5) projekti elluviimist ei ole võimalik lõpetada 30. juuniks 2008. a;
  6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
  7) toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

5. peatükk TOETUSE PIIRMÄÄRAD, VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED JA KORD, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED 

§ 19.  Taotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused

  (1) Taotluse finantseerimise piirmäär kujuneb vastavalt alusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse alamprojektide osatähtsusele tehnoloogia arenduskeskuse uurimistöö kavas.

  (2) Tehnoloogia arenduskeskuse teostatava ja uurimistöö kavas sisalduva alusuuringu toetuse määr on kuni 100% abikõlblikest kuludest.

  (3) VKE-st tehnoloogia arenduskeskuse teostatava ja uurimistöö kavas sisalduva rakendusuuringu toetuse määr on kuni 70% abikõlblikest kulutustest, mida võib suurendada kuni 75%-ni järgmistel juhtudel:
  1) projekt vastab käimasoleva või planeeritava EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi raames teostatava konkreetse projekti või programmi eesmärkidele;
  2) projektiga kaasneb efektiivne piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu teadus- ja ettevõtluspartneri vahel, kellest mõlemad on EL liikmesriigist, tingimusel, et ükski projektis osalev EL liikmesriigi ettevõtja ei oma projekti abikõlblikes kuludes suuremat osakaalu kui 70%;
  3) projektiga kaasneb efektiivne vähemalt ühe ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vaheline koostöö;
  4) projekti tulemused, mis ei ole kaitstud tööstusomandiga, avalikustatakse laialdaselt läbi tehniliste või teaduslike konverentside või läbi publikatsioonide eelretsenseeritavates tehnilistes või teaduslikes ajakirjades.

  (4) VKE-st tehnoloogia arenduskeskuse teostatava ja uurimistöö kavas sisalduva tootearenduse toetuse määr on kuni 45% abikõlblikest kulutustest, mida võib suurendada kuni 50%-ni, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) projekt vastab käimasoleva või planeeritava EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi raames teostatava konkreetse projekti või programmi eesmärkidele;
  2) projektiga kaasneb efektiivne piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu teadus- ja ettevõtluspartneri vahel, kellest mõlemad on EL liikmesriigist, tingimusel, et mitte ükski projektis osalev EL liikmesriigi ettevõtja ei oma projekti abikõlblikes kuludes suuremat osakaalu kui 70%;
  3) projektiga kaasneb efektiivne vähemalt ühe ettevõtja ja vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse vaheline koostöö;
  4) projekti tulemused, mis ei ole kaitstud tööstusomandiga, avalikustatakse laialdaselt läbi tehniliste või teaduslike konverentside või läbi publikatsioonide eelretsenseeritavates tehnilistes või teaduslikes ajakirjades.

  (5) Suurettevõtjast tehnoloogia arenduskeskuse teostatava ja uurimistöö kavas sisalduva rakendusuuringu toetuse määr on kuni 60% abikõlblikest kulutustest, mida võib suurendada kuni 75%-ni abikõlblikest kuludest, kui projekt vastab käimasoleva või planeeritava EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi raames teostatava projekti või programmi eesmärkidele.

  (6) Suurettevõtjast tehnoloogia arenduskeskuse teostatava ja uurimistöö kavas sisalduva rakendusuuringu toetuse määr on kuni 60% abikõlblikest kulutustest, mida võib suurendada kuni 70%-ni abikõlblikest kuludest, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) kui projektiga kaasneb efektiivne piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu teadus- ja ettevõtluspartneri vahel, kellest mõlemad on EL liikmesriigist;
  2) projektiga kaasneb efektiivne vähemalt ühe ettevõtja ja vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse vaheline koostöö;
  3) projekti tulemused, mis ei ole kaitstud tööstusomandiga, avalikustatakse laialdaselt läbi tehniliste või teaduslike konverentside või läbi publikatsioonide eelretsenseeritavates tehnilistes või teaduslikes ajakirjades.

  (7) Suurettevõtjast tehnoloogia arenduskeskuse teostatava ja uurimistöö kavas sisalduva tootearenduse toetuse määr on kuni 35% abikõlblikest kulutustest, mida võib suurendada kuni 50%-ni abikõlblikest kuludest, kui projekt vastab käimasoleva või planeeritava EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi raames teostatava projekti või programmi eesmärkidele.

  (8) Suurettevõtjast tehnoloogia arenduskeskuse teostatava ja uurimistöö kavas sisalduva tootearenduse toetuse määr on kuni 35% abikõlblikest kulutustest, mida võib suurendada kuni 45%-ni abikõlblikest kuludest, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) kui projektiga kaasneb efektiivne piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu teadus- ja ettevõtluspartneri vahel, kellest mõlemad on EL liikmesriigist;
  2) projektiga kaasneb efektiivne vähemalt ühe ettevõtja ja vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse vaheline koostöö;
  3) projekti tulemused, mis ei ole kaitstud tööstusomandiga, avalikustatakse laialdaselt läbi tehniliste või teaduslike konverentside või läbi publikatsioonide eelretsenseeritavates tehnilistes või teaduslikes ajakirjades.

  (9) Kui tehnoloogia arenduskeskuse alusuuringut, rakendusuuringut või tootearendust finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse või EL ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi toetuse ning eelnimetatud allikatest pärineva finantseerimise summaarne osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.

§ 20.  Omafinantseerimine

  (1) Taotleja minimaalne omafinantseerimise määr kujuneb vastavalt alusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse alamprojektide osatähtsusele tehnoloogia arenduskeskuse uurimistöö kavas. Omafinantseeringuna arvestatakse tehnoloogia arenduskeskuse ja ettevõtluspartneri poolset finantseeringut.

  (2) Tehnoloogia arenduskeskuse rakendusuuringu või tootearenduse finantseerimisel on taotleja minimaalne omafinantseering sõltuvalt § 19 lõigetes 3–8 toodud tingimustest vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest.

  (3) Tehnoloogia arenduskeskuse teostatava ja uurimistöö kavas sisalduva alusuuringu osas ei ole omafinantseering vajalik.

§ 21.  Taotluse finantseerimise kord

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus).

  (2) Toetuse väljamaksmine toimub üldjuhul poolaasta kaupa pärast poolaastaks ettenähtud tegevuste elluviimist. Kui taotlejal puuduvad vahendid poolaasta tegevuste finantseerimiseks (välja arvatud omafinantseering), on alameetme raames lubatud ettemaksed või osalised ettemaksed vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale.

  (3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulutuste ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulutustega.

  (4) Ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt väljamakse taotluse ja ettemakse vajadust tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele. Sihtasutus kontrollib väljamakse taotluse nõuetele vastavust.

  (5) Osalise ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
  1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate esitamine sihtasutusele;
  2) omafinantseeringu teostamist tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele.

  (6) Osalise ettemakse puhul kontrollib sihtasutus omafinantseeringu tasumist tõendavate dokumentide ning väljamakse taotluse nõuetele vastavust.

  (7) Osalise ettemakse puhul kontrollib sihtasutus lõikes 6 nimetatud dokumente 20 tööpäeva jooksul alates osalise ettemakse väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele.
[RTL 2005, 106, 1633 - jõust. 28.10.2005]

  (8) Osalise ettemakse puhul esitab toetuse saaja sihtasutusele osalise ettemakse edasimaksmist tõendavad kuludokumendid nelja tööpäeva jooksul pärast osalise ettemakse laekumist.

  (9) Väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
  1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja või projekti panustava ettevõtluspartneri esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate ning maksete toimumist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele;
  2) eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks);
  3) teostatud omafinantseering vähemalt poolaasta jooksul väljamaksmisele kuuluva summa suhtes uurimistöö kavas sätestatud omafinantseeringu proportsioonis;
  4) paragrahvi 22 lõikes 5, 6 või 7 nimetatud aruannete kinnitamine sihtasutuse poolt.

  (10) Väljamakse taotluse puhul kontrollib sihtasutus pärast projekti iga poolaasta lõppemist pärast väljamakse taotluse ning § 22 lõikes 5, 6 või 7 nimetatud aruandluse esitamist:
  1) lõikes 9 nimetatud väljamakse tegemise eelduste täitmist toetuse saaja poolt;
  2) toetuse saaja poolt projekti raames teostatud tegevuste ja kulutuste vastavust uurimistöö kavale ja määrusele;
  3) muid poolaasta jooksul ilmnenud asjaolusid ja nende mõju uurimistöö kavas sätestatud projekti eesmärkide saavutamisele ja saavutamisega seotud riskidele.

  (11) Kui projektile on tehtud poolaasta jooksul ettemakse või osaline ettemakse, kontrollib sihtasutus lisaks lõikes 9 nimetatule osalise ettemakse kasutamist ning sellega seotud dokumentatsiooni vastavust uurimistöö kavale.

  (12) Sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik teeb pärast projekti iga poolaasta lõppemist lõigetes 10 või 11 nimetatud kontrollimise tulemusel otsuse, kas:
  1) jätkata projekti finantseerimist vastavalt algselt sätestatud uurimistöö kavale;
  2) jätkata projekti finantseerimist, muutes algselt sätestatud uurimistöö kava või finantseerimise mahtu;
  3) peatada või lõpetada projekti edasine finantseerimine;
  4) lõpetada projekti edasine finantseerimine ja algatada toetuse saajale eraldatud rahaliste vahendite tagasinõudmine.

  (13) Väljamakse puhul teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik lõikes 10 ja 11 nimetatud kontrolli ja lõikes 12 nimetatud otsuse 42 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse ja § 22 lõikes 5, 6 või 7 nimetatud aruandluse esitamisest sihtasutusele.

  (14) Sihtasutus algatab toetuse väljamakse, esitades väljamakse taotluse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast lõikes 12 nimetatud otsuse tegemist.

§ 22.  Toetatava projekti ajaline kestus ja aruandlus

  (1) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast tähtpäevast. Projekti ajalise kestuse arvestus lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Kui toetuse saaja on taotlenud projekti ajalise kestuse muutmist ja tema taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

  (2) Tehnoloogia arenduskeskuse maksimaalne tegevuste elluviimise tähtpäev on mitte hilisem kui 30. juuni 2008. a.

  (3) Projekti iga poolaasta lõppedes esitab toetuse saaja ühe kuu jooksul projekti poolaastaaruande ning iga aasta lõppedes aastaaruande. Kahe kuu jooksul pärast projekti lõppu esitab toetuse saaja projekti lõpparuande.

  (4) Projektiga seonduvad lõigetes 5–7 kirjeldatud aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (5) Projekti poolaastaaruanne koosneb kahest osast:
  1) tegevusaruanne, milles esitatakse iga alamprojekti lõikes lühiülevaade teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest võrreldes uurimistöö kavas püstitatud eesmärkidega;
  2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõikidest aruandeperioodil tehtud tegelikest kulutustest võrreldes planeeritud kulutustega koos erinevuste põhjendustega. Lisaks esitatakse prognoos järgmise perioodi eeldatavate muudatuste kohta.

  (6) Projekti aastaaruanne koosneb kahest osast:
  1) tegevusaruanne, milles esitatakse iga alamprojekti lõikes detailne ülevaade teostatud tegevustest, saavutatud tulemustest ja inimressursi arendamisest võrreldes taotluses uurimistöökavas püstitatud eesmärkidega, kommertsialiseerimistegevustest ning intellektuaalse omandi tekkest, kaitsmisest ja levitamisest ning antakse hinnang järgmise perioodi tegevuste ja võimalike muudatuste kohta;
  2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõikidest aruandeperioodil tehtud tegelikest kulutustest võrreldes planeeritud kulutustega koos erinevuste põhjendustega. Lisaks esitatakse prognoos järgmise perioodi eeldatavate muudatuste kohta.

  (7) Projekti lõpparuanne koosneb kahest osast:
  1) tegevusaruanne, milles esitatakse kokkuvõte projekti käigus teostatud peamistest tegevustest ja olulisematest saavutatud tulemustest nii arendustöödes, inimressursi arendamises kui ka kommertsialiseerimistegevustes võrreldes uurimistöö kavas kavandatud tegevuste ja püstitatud eesmärkidega;
  2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõigist projekti käigus tehtud tegelikest kulutustest võrreldes planeeritud kulutustega koos erinevuste põhjendustega.

  (8) Toetuse saaja on kohustatud esitama sihtasutusele aruandeid informatsiooniga projekti teaduslikust ja majanduslikust mõjust esmakordselt kaks aastat pärast projekti lõppemist ning teistkordselt viis aastat pärast projekti lõppemist. Aruannete vormid kehtestab sihtasutus.

§ 23.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
  2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
  3) läbi viima taotluses sisalduva projekti taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
  4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
  6) tagama, et toetuse saaja ning projekti panustava teadus- ja ettevõtluspartneri raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  7) tagama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise 31. detsembrini 2015. a; tagama sama dokumentatsiooni säilimise omafinantseeringus osalevate ettevõtluspartnerite juures;
  8) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
  9) säilitama toetuse eest soetatud vara (asjad ja õigused) projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
  10) võimaldama teostada projekti kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 3 alusel sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise rakendusüksuse ülesannete täitmiseks sõlmitud halduslepingu sätetele ning tagama võimaluse sama kontrolli läbiviimiseks projektis osaleva teadus- ja ettevõtluspartneri juures;
  11) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab ning tagama võimaluse sama kontrolli läbiviimiseks projektis osaleva teadus- ja ettevõtluspartneri juures;
  12) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
  13) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  14) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» mõistes;
  15) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; sihtasutus on kohustatud andma informatsiooni mainitud sümboolika ja selle kasutamise nõuete kohta;
  16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
  17) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, omakapitali mittevastavusest «Äriseadustiku» nõuetele, maksuvõla tekkimisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ning tegevuse lõpetamisest, ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  20) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad;
  21) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 24.  Sihtasutuse õigused

  Sihtasutusel on õigus:
  1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 3 alusel sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise rakendusüksuse ülesannete täitmiseks sõlmitud halduslepingu sätetele;
  2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;
  3) nõuda ajavahemikul alates taotluse registreerimisest kuni 5 aastat pärast projekti teostamise lõppkuupäeva taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
  7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

§ 25.  Sihtasutuse kohustused

  Sihtasutus on kohustatud säilitama taotluste ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini.

Rahandusminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Aivar SÕERD


Kantsler Marika PRISKE


Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.)

Lisa

/otsingu_soovitused.json